Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 42008X0626(01)

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 12 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral

    ELT L 165, 26.6.2008, p. 11–40 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    ⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

    Legal status of the document In force

    ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/12(2)/oj

    26.6.2008   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    L 165/11

     

    Rahvusvahelise avaliku õiguse alusel omavad õiguslikku toimet ainult ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni originaaltekstid. Käesoleva eeskirja staatust ja jõustumise kuupäeva tuleb kontrollida ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni staatust käsitleva dokumendi TRANS/WP.29/343 viimasest versioonist, mis on kättesaadav Internetis: http://www.unece.org/trans/main/wp29/wp29wgs/wp29gen/wp29fdocstts.html

    Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Euroopa Majanduskomisjoni (UN/ECE) eeskiri nr 12 – ühtsed sätted, mis käsitlevad sõidukite tüübikinnitust seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral

    Sisaldab kogu kehtivat teksti kuni:

    03-seeria muudatuste 3. täiendus – jõustumise kuupäev: 23. märts 2000

    1.   REGULEERIMISALA

    1.1.   Käesolevat eeskirja kohaldatakse M1-kategooria mootorsõidukite ja alla 1 500 kg registrimassiga N1-kategooria sõidukite roolimehhanismide töö suhtes seoses juhi kaitsega laupkokkupõrke korral.

    1.2.   Tootja taotlusel võib käesoleva eeskirja alusel anda tüübikinnituse ka sõidukitele, mida ei ole punktis 1.1 nimetatud.

    2.   MÕISTED

    Käesolevas eeskirjas kasutatakse järgmisi mõisteid:

    2.1.   Sõiduki tüübikinnitus– sõidukitüübi kinnitamine seose juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral.

    2.2.   Sõidukitüüp– kategooria mootorsõidukeid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

    2.2.1.1.

    rooliseadmest eespool oleva sõidukiosa ehitus, mõõtmed, kuju ja koostismaterjalid;

    2.2.1.2.

    sõidukorras sõiduki mass, nagu see on määratletud punktis 2.18.

    2.2.2.1.

    sõiduki mõõtmed, mass, ehitus, kuju ja koostismaterjalid, jõusüsteemi osade asukoht, aku või jõuaku osade asukoht;

    2.2.2.2.

    sõidukorras sõiduki mass, nagu see on määratletud punktis 2.18.

    2.3.   Rooliseadme tüübikinnitus– rooliseadme tüübi kinnitamine seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral.

    2.4.   Rooliseadme tüüp– kategooria rooliseadmeid, mis ei erine üksteisest selliste oluliste tunnuste poolest nagu:

    2.5.   Rooliseade– roolimisseade, tavaliselt rooliratas, mida liigutab juht.

    2.6.   Universaalne rooliseade– rooliseade, mida saab paigaldada mitmele sõidukitüübile, mille puhul rooliseadme roolisamba külge kinnituse erinevus ei mõjuta rooliseadme tööd.

    2.7.   Turvapadi– elastne padi, mis rõhu all täitub gaasiga ja:

    2.8.   Roolirõngas– ringikujuline rooliratta välisrõngas, mida juhi käsi juhtimise ajal tavaliselt hoiab.

    2.9.   Kodar– roolirattarõngast roolirattarummuga ühendav varb.

    2.10.   Roolirattarumm– tavaliselt rooliseadme keskosas asuv osa, mis:

    2.11.   Roolirattarummu kese– roolirattarummu pinnal olev punkt, mis on roolivõlli teljel.

    2.12.   Rooliseadme tasapind– rooliratta puhul sile pind, mis jagab roolirattarõnga võrdselt juhi ja sõiduki esiosa vahel.

    2.13.   Roolivõll– osa, mis kannab rooliseadmele rakendatud jõumomendi üle rooliseadme korpusesse.

    2.14.   Roolisammas– roolivõlli sisaldav korpus.

    2.15.   Roolimehhanism– agregaat, mis koosneb rooliseadmest, roolisambast, koostemanustest, roolivõllist, rooliseadme korpusest ja kõigist muudest osadest, nagu need, mis on konstrueeritud energia neelamiseks kokkupõrke puhul vastu rooliseadet.

    2.16.   Sõitjateruum– sõitjale mõeldud ruum, mida piiravad katus, põrand, külgseinad, uksed, välisaknaklaasid ja esivahesein ning sõitjateruumi tagavahesein või tagaistme seljatugi ning vajaduse korral elektrisõiduki jõuaku monoplokki sisaldava kasseti vaheseinad.

    2.17.   Löökkeha– jäik peakujuline 165 mm läbimõõduga katsekeha vastavalt käesoleva eeskirja 5. lisa punktile 3.

    2.18.   Sõidukorras sõiduki mass– sõiduki mass ilma juhi, sõitjate ja koormata, kuid koos kütuse, jahutusvedeliku, määrdeõli, tööriistade ja varurattaga, kui need kuuluvad tootja poolt kaasaantava standardvarustuse hulka, ning jõuaku kassetiga (kassettidega), kaasa arvatud elektrisõiduki jõuaku monoplokid.

    2.19.   Monoplokk– elektrienergiaallika väikseim plokk.

    2.20.   Jõuaku– plokkide komplekt, mis moodustab elektrienergiaallika.

    2.21.   Jõuaku kassett– ühte või mitut monoplokki sisaldav kassett; sõidukis võib olla kas üks, mitu või mitte ühtegi kassetti.

    3.   TÜÜBIKINNITUSE TAOTLEMINE

    3.1.   Sõidukitüüp

    3.1.1.   Sõiduki tüübikinnituse taotluse seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral esitab sõiduki tootja või tema ametlik esindaja.

    3.1.2.   Taotlusega peavad olema kaasas allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

    3.1.2.1.

    sõidukitüübi üksikasjalik kirjeldus seoses rooliseadmest eespool oleva sõidukiosa ehituse, mõõtmete, kuju ja koostismaterjalidega;

    3.1.2.2.

    roolimehhanismi ning selle sõiduki šassiile ja kerele kinnitamise piisavalt üksikasjalikud joonised ettenähtud mõõtkavas;

    3.1.2.3.

    roolimehhanismi tehniline kirjeldus;

    3.1.2.4.

    sõidukorras sõiduki mass;

    3.1.2.5.

    tõend selle kohta, et rooliseade on saanud tüübikinnituse vastavalt eeskirja punktile 5.2, kui see on kohaldatav;

    3.1.2.6.

    tõend selle kohta, et roolimehhanism vastab eeskirja nr 94 muudatuste seeria 01 punktis 5.2.2 toodud tehnilistele nõuetele, kui taotleja esitab tüübikinnituse taotluse vastavalt punktile 5.1.2;

    3.1.2.7.

    tõend selle kohta, et rooliseade vastab eeskirja nr 94 muudatuste seeria 01 punktides 5.2.1.4 ja 5.2.1.5 toodud tehnilistele nõuetele, kui taotleja esitab tüübikinnituse taotluse vastavalt punktile 5.2.1.

    3.1.3.   Tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavale tehnilisele teenistusele tuleb esitada järgmised näidised:

    3.1.3.1.

    punktis 5.1 nimetatud katsete tegemiseks kinnitatavat sõidukitüüpi esindav sõiduk;

    3.1.3.2.

    tootja äranägemisel ning kokkuleppel tehnilise teenistusega kas veel üks sõiduk või sõiduki osad, mida loetakse punktides 5.2 ja 5.3 osutatud katsete seisukohast oluliseks.

    3.1.3.3.

    Pädev asutus peab tegema kindlaks, kas on olemas rahuldav kord toodangu vastavuse tõhusa kontrolli tagamiseks enne tüübikinnituse andmist.

    3.2.   Rooliseadme tüüp

    3.2.1.   Rooliseadme tüübikinnituse taotluse seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral peab esitama sõiduki tootja või tema ametlik esindaja.

    3.2.2.   Taotlusega peavad olema kaasas allpool nimetatud dokumendid kolmes eksemplaris ning järgmised üksikasjalikud andmed:

    3.2.2.1.

    rooliseadme tüübi üksikasjalik kirjeldus seoses rooliseadme ehituse, mõõtmete ja koostismaterjalidega.

    3.2.2.2.

    roolimehhanismi ning selle sõiduki šassiile ja kerele kinnitamise piisavalt üksikasjalikud joonised ettenähtud mõõtkavas;

    3.2.2.3.

    tõend selle kohta, et rooliseade vastab eeskirja nr 94 muudatuste seeria 01 punktides 5.2.1.4 ja 5.2.1.5 toodud tehnilistele nõuetele, kui taotleja esitab tüübikinnituse taotluse vastavalt punktile 5.2.1.

    3.2.3.   Punktides 5.2 ja 5.3 osutatud katsete tegemiseks tuleb tüübikinnituskatsete eest vastutavale tehnilisele teenistusele esitada kinnitatava rooliseadme tüüpi esindav rooliseade ja tootja äranägemisel ning kokkuleppel tehnilise teenistusega need sõiduki osad, mis on katsete jaoks olulised.

    4.   TÜÜBIKINNITUS

    4.1.   Tüübikinnitustunnistusele tuleb lisada punktis 4.1.1 või 4.1.2 esitatud näidisele vastav tunnistus:

    4.1.1.

    punktis 3.1 nimetatud taotluste puhul lisa 1A;

    4.1.2.

    punktis 3.2 nimetatud taotluste puhul lisa 1B.

    4.2.   Sõidukitüüp

    4.2.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse saamiseks esitatud sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja punktide 5 ja 6 ning 4., 5., ja 6. lisa nõuetele, antakse sellele sõidukitüübile kinnitus.

    4.2.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 03, mis vastab 24. augustil 1993 jõustunud muudatuste seeriale 03) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas kõige viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi kajastavat muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teist tüüpi roolimehhanismiga varustatud samale sõidukitüübile ega teisele punktis 2.2 määratletud sõidukitüübile.

    4.2.3.   Teade sõidukitüübile käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse andmise või tüübikinnituse laiendamise või tüübikinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja lisas 1A esitatud näidisele vastaval vormil.

    4.2.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud sõidukitüübile vastavale sõidukile tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

    4.2.4.1.

    ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber; (1)

    4.2.4.2.

    käesoleva eeskirja numbrist, millele järgneb R-täht, sidekriips ja tüübikinnitusnumber, mis asuvad punktis 4.2.4.1 nimetatud ringist paremal.

    4.2.5.   Kui sõiduk vastab ühe või mitme kokkuleppele lisatud muu eeskirja alusel kinnitatud sõidukitüübile riigis, mis on sellele käesoleva eeskirja alusel andnud tüübikinnituse, ei ole punktis 4.2.4.1 kirjeldatud sümbolit tarvis korrata; sellisel juhul paigutatakse kõigi eeskirjade numbrid, mille alusel on sõidukitüüp käesoleva eeskirja kohaselt tüübikinnituse andnud liikmesriigis kinnitatud, samuti vastavad tüübikinnituste numbrid ja täiendavad sümbolid punktis 4.2.4.1 kirjeldatud sümbolist paremale tulpa.

    4.2.6.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

    4.2.7.   Tüübikinnitusmärk kinnitatakse tootja paigaldatud sõiduki andmeplaadi lähedusse või selle peale.

    4.3.   Rooliseadme tüüp

    4.3.1.   Kui käesoleva eeskirja kohaselt eraldi kinnituse saamiseks esitatud rooliseade vastab punktide 5 ja 6 ning 4., 5. ja 6. lisa nõuetele, antakse sellele rooliseadme tüübile kinnitus. Seda kohaldatakse üksnes ilma turvapadjata rooliseadmete suhtes.

    4.3.2.   Igale kinnitatud tüübile antakse tüübikinnitusnumber. Selle esimesed kaks kohta (praegu 03, mis vastab 24. augustil 1993 jõustunud muudatuste seeriale 03) näitavad kinnituse andmise ajaks käesolevas eeskirjas kõige viimati tehtud peamisi tehnilisi muudatusi kajastavat muudatuste seeriat. Üks ja seesama kokkuleppeosaline ei või anda sama numbrit teisele eespool punktis 2.4 määratletud rooliseadme tüübile.

    4.3.3.   Teade rooliseadmetüübile käesoleva eeskirja kohase kinnituse andmise, kinnituse laiendamise või kinnituse andmisest keeldumise kohta esitatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1.B lisas esitatud näidisele vastaval vormil.

    4.3.4.   Igale käesoleva eeskirja kohaselt kinnitatud rooliseadmetüübile vastavale rooliseadmele tuleb kinnitada tüübikinnituse vormil kindlaksmääratud hästi märgatavas ja kergesti juurdepääsetavas kohas rahvusvaheline tüübikinnitusmärk, mis koosneb:

    4.3.4.1.

    ringiga ümbritsetud E-tähest, millele järgneb tüübikinnituse andnud riigi tunnusnumber (2);

    4.3.4.2.

    tüübikinnitusnumber on paigutatud ringi alla;

    4.3.4.3.

    punkti 5.2.1. kohase tüübikinnituse korral sümbol R94-01.

    4.3.5.   Tüübikinnitusmärk peab olema selgesti loetav ja kustumatu.

    4.4.   Tüübikinnitusmärgi paigutuse näidised on esitatud käesoleva eeskirja 2. lisas.

    5.   TEHNILISED NÕUDED

    5.1.   Kui sõidukorras ja mannekeenita tühimassiga sõiduk kokkupõrkekatsete korral liigub kiirusega 48,3 km/h (30 miili/h), ei tohi roolisamba ülemine osa ja selle võll liikuda ei tahapoole, sõiduki pikiteljega horisontaalselt ega paralleelselt rohkem kui 12,7 cm ega vertikaalselt ülespoole mitte rohkem kui 12,7 cm sõidukipunkti suhtes, mida ei ole kokkupõrge mõjutanud. (3)

    5.1.1.   Elektrimootoriga autodel tehakse punktis 5.1 kirjeldatud kokkupõrkekatse nii, et jõuaku pealüliti on sisse lülitatud. Lisaks peavad olema katse ajal ja pärast katset täidetud järgmised nõuded.

    5.1.1.1.   Monoplokid peavad jääma oma kohale.

    5.1.1.2.   Vedel elektrolüüt ei tohi lekkida sõitjateruumi; mõningane leke väljaspool sõidukit on lubatud juhul, kui jõuakust lekib esimesel katsejärgsel tunnil alla 7 % seal olevast vedelast elektrolüüdist.

    5.1.2.   Punkti 5.1 nõudeid tuleb täita, kui sellise roolisüsteemiga varustatud sõiduk vastab eeskirja nr 94 muudatuste seeria 01 punktis 5.2.2 esitatud tehnilistele nõuetele.

    5.2.   Kui mannekeeni ülakeha põrkab vastu rooliseadet suhtelise kiirusega 24,1 km/h (15 miili/h), ei tohi rooliseadme poolt mannekeenile rakendatud jõud ületada 1 111 daN.

    5.2.1.   Turvapadjaga varustatud rooliseadme puhul loetakse punkti 5.2 nõuded täidetuks, kui sellise roolisüsteemiga varustatud sõiduk vastab eeskirja nr 94 muudatuste seeria 01 punktides 5.2.1.4 ja 5.2.1.5 esitatud tehnilistele nõuetele.

    5.3.   Kui kooskõlas 5. lisa katsetuskorrale põrkab löökkeha vastu rooliseadet suhtelise kiirusega 24,1 km/h, ei tohi löökkeha aeglustus ületada kumulatiivselt 80 g enam kui 3 millisekundi jooksul. Kanali sagedusklassis 600 Hz peab aeglustus olema alati alla 120 g.

    5.4.   Rooliseade peab olema konstrueeritud, valmistatud ja paigaldatud nii, et:

    5.4.1.

    enne punktides 5.2 ja 5.3 nõutavat kokkupõrkekatset ei tohi rooliseadme juhipoolsel pinnal, mida võib puutuda 165 mm läbimõõduga kera, olla mingeid ebatasasusi ega teravaid servi, mille kumerusraadius on alla 2,5 mm.

    5.4.1.1.

    Pärast punktides 5.2 ja 5.3 nõutavat kokkupõrkekatset ei tohi rooliseadme juhipoolsel pinnal olla teravaid ega konarlikke servi, mis võiksid suurendada juhi vigastuste saamise või nende tõsiduse ohtu. Pinnas olevatele väikestele lõhedele ja pragudele ei pöörata tähelepanu.

    5.4.1.1.1.

    Väljaulatuva osa puhul, mis koosneb osast, mille materjali Shore’i kõvadus A on alla 50 ja mis on paigaldatud jäigale alusele, kohaldatakse punkti 5.4.1.1 nõudeid ainult jäiga aluse suhtes.

    5.4.2.

    Rooliseade tuleb konstrueerida, valmistada ja paigaldada nii, et sellel ei ole selliseid osi või lisaseadmeid, kaasa arvatud helisignaali kontrollseade ja koostemanused, mis võiksid tavaliste juhtimisliigutuste puhul haakuda juhi riietesse või ehetesse.

    5.4.3.

    Rooliseadmed, mis ei ole ette nähtud kuuluma originaalvarustuse hulka, peavad vastama tehnilistele nõuetele, kui neid katsetatakse kooskõlas 4. lisa punktiga 2.1.3 ja 5. lisa punktiga 2.3.

    5.4.4.

    Universaalsete rooliseadmete puhul peavad nõuded olema täidetud:

    5.4.4.1.

    roolisamba iga nurga puhul; selle all mõistetakse, et katsed tuleb läbi viia vähemalt roolisamba suurima ja väikseima nurga juures kõigi tüübikinnitusega sõidukitüüpide puhul, mille jaoks need rooliseadmed on mõeldud;

    5.4.4.2.

    löökkeha ja mannekeeni ülakeha igas võimalikus asendis rooliseadme suhtes; selle all mõistetakse, et katsed tuleb läbi viia vähemalt keskmises asendis kõigi tüübikinnituse saanud sõidukitüüpide puhul, mille jaoks need rooliseadmed on mõeldud. Kui kasutatakse roolisammast, peab see olema sellist tüüpi, mis vastab halvimatele tingimustele.

    5.4.5.

    Kui ühte tüüpi rooliseadme kohandamiseks erinevatele roolisammastele kasutatakse adapterit ning kui suudetakse näidata, et nende adapteritega on süsteemi energiat neelavad omadused samad, võib kõik katsed teha üht tüüpi adapteriga.

    6.   KATSED

    6.1.   Eespool punktis 5 ettenähtud nõuete täitmist kontrollitakse 3., 4. ja 5. lisas esitatud meetoditel. Kõik mõõtmised tuleb teha ISO 6487-1987 alusel.

    6.2.   Tüübikinnitusi väljaandva asutuse äranägemisel võib siiski lubada muude katsete tegemist, kui nende samaväärsust saab tõestada. Sellisel juhul lisatakse tüübikinnitusdokumentidele protokoll, milles kirjeldatakse kasutatud meetodeid ja saadud tulemusi.

    7.   SÕIDUKI JA ROOLISEADME TÜÜBI MUUTMINE NING TÜÜBIKINNITUSE LAIENDAMINE

    7.1.   Igast sõidukitüübi või rooliseadmetüübi või nende mõlema muudatusest tuleb teatada sõiduki või rooliseadme tüübi kinnitanud haldusasutusele. See asutus võib:

    7.1.1.

    pidada ebatõenäoliseks, et tehtud muudatused põhjustavad märgatavat ebasoovitavat mõju, ja leida, et sõidukitüüp vastab igal juhul nõuetele, või

    7.1.2.

    nõuda katsetuste eest vastutavalt tehniliselt teenistuselt edasiste katsete protokolli.

    7.2.   Ilma et see piiraks punkti 7.1 sätete kohaldamist, ei loeta sõidukitüübi muudatuseks sõiduki varianti, mille mass sõidukorras olekus on väiksem kui sõidukil, millele on tüübikinnituskatse tehtud.

    7.3.   Muudetud tüübi kinnitamisest või sellest keeldumisest teatatakse käesolevat eeskirja rakendavatele kokkuleppeosalistele punktis 4.2.3 või 4.3.3 kindlaksmääratud korras.

    7.4.   Tüübikinnituse laienduse andnud pädev asutus annab tüübikinnituse laiendusele seerianumbri ja esitab käesolevat eeskirja rakendavatele 1958. aasta kokkuleppe osalistele selle kohta teate käesoleva eeskirja 1.A või 1.B lisas esitatud näidise kohasel vormil.

    8.   TOODANGU VASTAVUS NÕUETELE

    8.1.   Käesoleva eeskirja alusel tüübikinnituse saanud sõidukid ja rooliseadmed peavad olema valmistatud nii, et punktide 5 ja 6 nõudeid järgides vastaksid nad kinnitatud tüübile.

    8.2.   Punkti 8.1 nõuete täitmises veendumiseks tuleb tooteid nõuetekohaselt kontrollida.

    8.3.   Eelkõige peab tüübikinnituse omanik:

    8.3.1.

    tagama sõiduki ja rooliseadme kvaliteedi tõhusa kontrollimise korra olemasolu;

    8.3.2.

    pääsema juurde katseseadmetele, mis on vajalikud iga kinnitatud tüübi vastavuse kontrollimiseks;

    8.3.3.

    tagama katsetulemuste registreerimise ning lisatud dokumentide kättesaadavuse ajavahemikus, mis määratakse kindlaks kokkuleppel haldusasutusega;

    8.3.4.

    analüüsima iga liiki katsete tulemusi, et kontrollida sõiduki ja rooliseadme karakteristikuid ja tagada nende vastavus nõuetele, võttes arvesse tööstustoodangu puhul lubatud varieerumist;

    8.3.5.

    tagama, et iga tüüpi sõiduki- ja rooliseadmetüübi puhul tehakse vähemalt mõõtmistega seotud katsed;

    8.3.6.

    tagama, et kui kõnealust liiki katses ilmneb mis tahes näidise või katseeksemplari mittevastavus nõuetele, valitakse uued näidised ja katset korratakse. Tuleb astuda kõik vajalikud sammud, et taastada asjaomase toodangu vastavus nõuetele.

    8.4.   Tüübikinnituse andnud pädev asutus võib igal ajal kontrollida igas tootmisüksuses rakendatavaid vastavuskontrolli meetodeid.

    8.4.1.   Iga kontrolli puhul tuleb väliskontrollijale esitada katsetulemused ja toodangu ülevaatuse tulemused.

    8.4.2.   Kontrollija võib pisteliselt valida näidiseid katsetamiseks tootja laboris. Näidiste miinimumarvu võib kindlaks määrata tootja enda tehtud kontrollimiste tulemuste alusel.

    8.4.3.   Kui kontrollimise tase osutub ebarahuldavaks või kui on vaja kontrollida punkti 8.4.2 alusel tehtud katsete kehtivust, võib kontrollija valida välja näidised, mis saadetakse tüübikatsetusi teinud tehnilisele teenistusele.

    8.4.4.   Pädev asutus võib teha kõiki käesoleva eeskirjaga ettenähtud katseid. Kontrollimiste tavapärane, pädeva asutuse kinnitatud sagedus on kord aastas. Kui sellise kontrolli käigus saadakse ebarahuldavaid tulemusi, tagab pädev asutus, et võetakse kõik vajalikud meetmed toodangu vastavuse võimalikult kiireks taastamiseks.

    9.   SANKTSIOONID TOODANGU MITTEVASTAVUSE KORRAL

    9.1.   Sõidukile või rooliseadmele käesoleva eeskirja kohaselt antud tüübikinnituse võib tunnistada kehtetuks, kui punktis 8.1 kehtestatud nõuded ei ole täidetud või kui väljavalitud sõiduk (sõidukid) või rooliseade (rooliseadmed) ei läbi punktis 8.2 nimetatud kontrolli.

    9.2.   Kui käesolevat eeskirja kohaldav kokkuleppeosaline tühistab tema poolt eelnevalt antud tüübikinnituse, teatab ta sellest kohe teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele kokkuleppeosalistele käesoleva eeskirja 1.A või 1.B lisas (olenevalt olukorrast) esitatud vormi kohase teatisega.

    10.   JUHISED

    Kui rooliseadmetüüp tarnitakse sõidukist eraldi, peab pakkimis- ja paigaldusjuhistel olema selgelt märgitud, millisele sõidukitüübile see on mõeldud.

    11.   TOOTMISE LÕPETAMINE

    Kui käesoleva eeskirja kohase tüübikinnituse omanik lõpetab kinnituse saanud sõiduki- või rooliseadmetüübi tootmise, peab ta sellest teatama kinnituse andnud asutusele. Asjakohase teatise saamisel teatab asutus sellest teistele käesolevat eeskirja kohaldavatele 1958. a kokkuleppe osalistele käesoleva eeskirja 1.A või 1.B lisas (olenevalt olukorrast) esitatud vormi kohase teatisega.

    12.   TÜÜBIKINNITUSKATSETE TEGEMISE EEST VASTUTAVATE TEHNILISTE TEENISTUSTE JA HALDUSUTUSTE NIMED JA AADRESSID

    Käesolevat eeskirja rakendavad kokkuleppeosalised esitavad Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile tüübikinnituskatsete tegemise eest vastutavate tehniliste teenistuste nimed ja aadressid ning tüübikinnitusi andvate haldusasutuste nimed ja aadressid, kellele tuleb saata teistes riikides väljaantud tunnistused tüübikinnituse andmise, tüübikinnituse laiendamise, sellest keeldumise või tüübikinnituse tühistamise kohta.

    13.   ÜLEMINEKUSÄTTED

    13.1.   Alates muudatuste seeria 03 ametliku jõustumise kuupäevast ei tohi kokkuleppeosalised lükata tagasi tüübikinnitustaotlust, mis on esitatud vastavalt käesolevale eeskirjale, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    13.2.   Sõidukitüübi kinnitamine

    13.2.1.   36 kuu möödumisel päevast, mis järgneb punktis 13.1 nimetatud ametliku jõustumise kuupäevale, annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse M1-kategooria eestjuhitavatele sõidukitele ja alla 1,5tonnistele N1-kategooria sõidukitele ainult juhul, kui sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03, välja arvatud käesoleva eeskirja punktis 5.1 sätestatud normid, mis käsitlevad roolisamba suurimat püstsuunalist nihet ning mida uutel tüübikinnitustel kohaldatakse pärast 12 kuu möödumist.

    13.2.2.   48 kuu möödumisel päevast, mis järgneb punktis 13.1 nimetatud ametliku jõustumise kuupäevale, annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse M1-kategooria sõidukitele, mis ei ole eestjuhitavad, ainult juhul, kui sõidukitüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    13.2.3.   60 kuu möödumisel päevast, mis järgneb punktis 13.1 nimetatud ametliku jõustumise kuupäevale, võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast sõidukite tüübikinnitusi, mis ei ole antud käesoleva eeskirja muudatuste seeria 03 kohaselt.

    13.3.   Rooliseadme tüübi kinnitamine

    13.3.1.   24 kuu möödumisel päevast, mis järgneb punktis 13.1 nimetatud ametliku jõustumise kuupäevale, annavad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised tüübikinnituse ainult juhul, kui rooliseadme tüüp vastab käesoleva eeskirja nõuetele, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    13.3.2.   36 kuu möödumisel päevast, mis järgneb punktis 13.1 nimetatud ametliku jõustumise kuupäevale, võivad käesolevat eeskirja kohaldavad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast rooliseadme tüübikinnitusi, mis ei ole antud käesoleva eeskirja muudatuste seeria 03 kohaselt.

    13.3.3.   Alates muudatuste seeria 03 2. täienduse ametliku jõustumise kuupäevast ei anna kokkuleppeosalised eraldi tüübikinnitusi turvapadjaga varustatud rooliseadme tüübile.

    13.3.4.   Alates muudatuste seeria 03 2. täienduse ametliku jõustumise kuupäevast võivad kokkuleppeosalised keelduda tunnustamast turvapadjaga varustatud rooliseadme tüübi eraldi tüübikinnitusi.

    (1)  1 – Saksamaa, 2 – Prantsusmaa, 3 – Itaalia, 4 – Madalmaad, 5 – Rootsi, 6 – Belgia, 7 – Ungari, 8 – Tšehhi Vabariik, 9 – Hispaania, 10 – Jugoslaavia, 11 – Ühendkuningriik, 12 – Austria, 13 – Luksemburg, 14 – Šveits, 15 (vaba), 16 – Norra, 17 – Soome, 18 – Taani, 19 – Rumeenia, 20 – Poola, 21 – Portugal, 22 – Venemaa Föderatsioon, 23 – Kreeka, 24 – Iirimaa, 25 – Horvaatia, 26 – Sloveenia, 27 – Slovakkia, 28 – Valgevene, 29 – Eesti, 30 (vaba), 31 – Bosnia ja Hertsegoviina, 32 – Läti, 33 (vaba), 34 – Bulgaaria, 35–36 (vaba), 37 – Türgi, 38–39 (vaba), 40 – endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik, 41 (vaba), 42 – Euroopa Ühendus (tüübikinnitusi annavad Euroopa Ühenduse liikmesriigid, kes kasutavad oma ECE tüübikinnitusmärke), 43 – Jaapan, 44 (vaba), 45 – Austraalia, 46 – Ukraina. Edasised numbrid antakse muudele riikidele kronoloogilises järjekorras, kui nad ratifitseerivad kokkuleppe, milles käsitletakse ratassõidukitele ning neile paigaldatavatele ja/või nendel kasutatavatele seadmetele ja osadele ühtsete tehniliste nõuete kehtestamist ning nende nõuete alusel antud tüübikinnituste vastastikuse tunnustamise tingimusi, või ühinevad selle kokkuleppega, kusjuures Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretär teatab kokkuleppeosalistele nendele riikidele antud numbritest.

    (2)  Vt punkti 4.2.4.1 joonealust märkust.

    (3)  Vt 3. lisa punkti 3.1.

    1.A LISA

    TEATIS

    (suurim formaat: A4 (210 x 297 mm))

    Image

    1.B LISA

    TEATIS

    (suurim formaat: A4 (210 × 297 mm))

    Image

    2. LISA

    TÜÜBIKINNITUSMÄRGI PAIGUTUS

    NÄIDIS A

    (vt käesoleva eeskirja punkti 4.2.4)

    Image

    Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirjale nr 12. Tüübikinnitusnumber näitab, et tüübikinnitus on antud vastavalt eeskirjale nr 12, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    NÄIDIS B

    (vt käesoleva eeskirja punkti 4.2.5)

    Image

    Sõidukile kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane sõidukitüüp on kinnitatud Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirjadele nr 12 ja 39. (1) Tüübikinnitusnumbrid näitavad, et tüübikinnituse saamise kuupäevadel sisaldas eeskiri nr 12 muudatuste seeriat 03 ja eeskiri nr 39 muudatuste seeriat 04.

    NÄIDIS C

    (vt käesoleva eeskirja punkti 4.3.4)

    Image

    Rooliseadmele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane rooliseadme tüüp on seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirjale nr 12, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    NÄIDIS D

    (vt käesoleva eeskirja punkti 4.3.4.3)

    Image

    Rooliseadmele kinnitatud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk näitab, et asjaomane rooliseadme tüüp on seoses juhi kaitsega roolimehhanismi eest kokkupõrke korral saanud tüübikinnituse Madalmaades (E 4) vastavalt eeskirja nr 12 punktidele 5.2.1 ja/või 5.3.1, mida on muudetud muudatuste seeriaga 03.

    (1)  Teine number on toodud vaid näiteks.

    3. LISA

    LAUPKOKKUPÕRKEKATSE VASTU TÕKE

    1.   EESMÄRK

    Katse eesmärk on kindlaks teha, kas sõiduk vastab punktis 5.1. sätestatud nõuetele.

    2.   SEADMED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

    2.1.   Katsetusala

    Katsetusala peab olema piisavalt suur, et sinna mahuks kiirendusrada, tõke ja katsete jaoks vajalikud tehnilised seadmed. Raja viimane osa vähemalt 5 m enne tõket peab olema horisontaalne (kalle meetri kohta alla 3 %), tasane ja sile.

    2.2.   Tõke

    Tõke on raudbetoonplokk, mis on esiküljest vähemalt 3 m lai ja vähemalt 1,5 m kõrge. Tõke peab olema nii paks, et selle mass oleks vähemalt 70 tonni. Esikülg peab olema tasane, vertikaalne ja kiirendusraja teljega risti. See peab olema kaetud heas seisukorras 20 ± 1 mm paksuste vineertahvlitega. Vineertahvlite ja tõkke vahele võib paigutada 25 mm paksuse terasplaadi. Samuti võib kasutada erinevate omadustega tõket, tingimusel, et kokkupõrkepind on suurem kui katsetatava sõiduki laupkokkupõrke pind, ning tingimusel, et sellega saadakse samaväärsed tulemused.

    2.3.   Sõiduki liikumapanemine

    Kokkupõrke ajal ei tohi sõidukit mõjutada enam ükski juhtimis- ega liikumapanev lisaseade. Sõiduk jõuab takistuseni tõkkega risti: sõiduki esiosa keskvertikaaljoone ja tõkke keskvertikaaljoone vaheline maksimaalne lubatud põikihälve on ± 30 cm.

    2.4.   Sõiduki seisukord

    2.4.1.   Katseteks tuleb sõiduk varustada kas kõigi tavapäraste osade ja varustusega, mis kuuluvad selle tühimassi hulka, või peab sõiduk olema sellises seisukorras, mis rahuldab seda nõuet sõitjateruumi osade ja varustuse ning sõidukorras sõiduki kui terviku massi jaotuse osas.

    Olenemata punkti 5.1. sätetest võib tootja taotlusel katse läbi viia oma kohale paigutatud mannekeenidega, tingimusel, et need kunagi ei takista roolimehhanismi liikumist. Katse tegemisel ei võeta mannekeenide massi arvesse.

    2.4.2.   Kui sõiduk liigub väliste vahendite abil, täidetakse kütusetoitesüsteem vähemalt 90 % ulatuses süttimatu vedelikuga, mille tihedus on 0,7 kuni 1. Kõik muud süsteemid (pidurivedeliku mahutid, radiaator jne) võivad olla tühjad.

    2.4.3.   Kui sõiduk sõidab oma mootori jõul, peab kütusepaak olema vähemalt 90 % täis. Kõik muud mahutid peavad olema täis.

    Kui tootja soovib ja tehniline teenistus sellega nõus on, võib mootori kütusetoide olla väikesemahulises lisapaagis. Sellisel juhul täidetakse kütusepaak vähemalt 90 % ulatuses süttimatu vedelikuga, mille tihedus on 0,7 kuni 1.

    2.4.4.   Kui tootja soovib, võib katsete läbiviimise eest vastutav tehniline teenistus lubada muude eeskirjadega ettenähtud katseteks (sealhulgas katsed, mis võivad mõjuda selle konstruktsioonidele) kasutatavat sõidukit kasutada ka käesoleva eeskirjaga ettenähtud katsete tegemiseks.

    2.4.5.   Reguleeritav rooliratas tuleb panna tootja poolt ettenähtud normaalasendisse, kõnealuste andmete puudumise korral keskasendisse reguleerimisulatuse piirväärtuste vahel.

    2.5.   Kiirus kokkupõrkel

    Kiirus peab kokkupõrke ajal olema 48,3 km/h (30 miili/h) kuni 53,1 km/h (33 miili/h). Kuid kui katse on tehtud suurema kiirusega kokkupõrkel ja sõiduk on vastanud sätestatud nõuetele, loetakse katse rahuldavaks.

    2.6.   Mõõtevahendid

    Punktis 2.5. kirjeldatud kiiruse salvestamiseks kasutatava vahendi täpsus peab olema 1 %.

    3.   TULEMUSED

    3.1.   Rooliseadme tahapoole ja ülespoole liikumise kindlakstegemiseks tuleb kokkupõrke ajal salvestada (1) roolisamba (ja -võlli) ning sõidukil kokkupõrkest mõjutamata punkti vahelise vahemaa muutus; seda vahemaad mõõdetakse horisontaalselt (2) sõiduki pikiteljega paralleelselt ning vertikaalselt selle teljega ristisuunas. Tahapoole ja ülespoole liikumiseks loetakse selle muutuse salvestustest saadud suurim väärtus.

    3.2.   Pärast katset kirjeldatakse sõiduki purustusi kirjalikus protokollis; sõiduki järgmistest vaadetest tuleb teha vähemalt üks foto:

    3.2.1.

    küljed (vasak ja parem),

    3.2.2.

    esiosa,

    3.2.3.

    põhi,

    3.2.4.

    mõjutatud ala sõitjateruumis.

    4.   KORREKTSIOONITEGURID

    4.1.   Märkus

    V

    Salvestatud kiirus km/h

    m0

    Käesoleva lisa punktis 2.4. määratletud seisukorras oleva tüübinäidise mass

    m1

    Katseseadmega tüübinäidise mass

    D0

    Kokkupõrke ajal mõõdetud vahemaa muutus, nagu see on määratletud käesoleva lisa punktis 3.1.

    D1

    Katsetulemuste kindlaksmääramiseks kasutatud vahemaa muutus

    K1 =

    väärtuste Formula ja 0,83 seast suurim

    K2 =

    väärtuste m0/m1 ja 0,8 seast suurim.

    4.2.   Korrigeeritud muutus D1, mida kasutatakse tüübinäidise vastavuse käesoleva eeskirja nõuetega, arvutatakse järgmise valemi abil:

    D1 = D0.K1.K2

    4.3.   Laupkokkupõrkekatse vastu tõke ei ole vajalik siis, kui sõiduk on vaatlusaluse tüübinäidisega identne käesoleva eeskirja punktis 2.2. määratletud karakteristikute poolest, kuid kui selle mass m1 on suurem kui m0, kui m1 ei ole suurem kui 1,25 m0 ja kui muutusest D1 valemi D2 = (m1/m0).D1 abil saadud korrigeeritud muutus D2 on selline, mis näitab, et see uus sõiduk vastab siiski käesoleva eeskirja punkti 5. nõuetele.

    5.   SAMAVÄÄRNE KATSEKORD

    5.1.   Tüübikinnitusi väljaandva asutuse äranägemisel võib lubada alternatiivsete katsete tegemist, kui nende samaväärsust saab tõestada. Tüübikinnitusdokumentidele lisatakse protokoll, milles kirjeldatakse kasutatud meetodit ja saadud tulemusi või esitatakse põhjus, miks katset ei tehtud.

    5.2.   Alternatiivse meetodi samaväärsuse peab tõestama tootja või tema esindaja, kes seda meetodit kasutada soovib.

    (1)  Salvestuse võib asendada maksimaalsete mõõtmistega.

    (2)  „Horisontaalselt” tähendab sõitjateruumi suhtes, kui sõiduk on enne katset liikumatu, mitte sõiduki liikumise ajal maapinna suhtes, ja „vertikaalselt” tähendab horisontaalsuunaga risti ülespoole.

    4. LISA

    MANNEKEENI ÜLAKEHA KATSE

    1.   EESMÄRK

    Katse eesmärk on kindlaks teha, kas sõiduk vastab käesoleva eeskirja punktis 5.2 sätestatud nõuetele.

    2.   SEADMED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

    2.1.   Rooliseadme paigaldamine

    2.1.1.   Seade paigaldatakse sõiduki esiossa, mis saadakse, lõigates kere esiistmete tasandil risti, ning võimaluse korral kõrvaldatakse katus, tuuleklaas ja uksed. Osa kinnitatakse tugevasti katsestendi külge, et see mannekeeni ülakeha mõjul ei liiguks.

    Rooliseadme paigaldusnurga lubatud hälve on valmistaja poolt ettenähtud kaldenurgast ± 2 kraadi.

    2.1.2.   Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib rooliseadme paigaldada siiski raamistikule, mis simuleerib roolimehhanismi paigaldust, eeldusel, et raamistikul/roolimehhanismikoostul on võrreldes tegeliku kere esiosa/roolimehhanismikoostuga:

    2.1.2.1.

    samasugune geomeetriline paigutus ja

    2.1.2.2.

    suurem jäikus.

    2.1.3.   Rooliseadme paigaldus, kui taotletakse ainult rooliseadme tüübikinnitust. Rooliseadet katsetatakse koos kattega. Rooliseadme ja katsestendi vahel peab olema vähemalt 100 mm vaba ruumi. Roolivõll kinnitatakse kindlalt katsestendi külge, nii et roolivõll löögi tagajärjel ei liiguks (vt joonis 2).

    2.2.   Rooliseadme paigaldus katseteks

    2.2.1.   Esimese katse ajal pööratakse rooliseadet nii, et selle kõige jäigem kodar on mannekeeni ülakeha kokkupuutepunktiga risti; kui rooliseade on rooliratas, korratakse katset rooliratta kõige painduvama osaga, mis asetatakse selle kokkupuutepunktiga risti. Reguleeritava rooliseadme puhul tehakse mõlemad katsed nii, et ratas on tootja poolt ettenähtud normaalasendis, kõnealuste andmete puudumise korral keskasendis reguleerimisulatuse piirväärtuste vahel.

    2.2.2.   Kui sõiduk on varustatud rooliratta kallet ja asendit reguleeriva seadmega, tehakse katse nii, et rooliratas on tootja poolt ettenähtud normaalasendis, mida labor peab energia neeldumise seisukohast representatiivseks.

    2.2.3.   Kui rooliseade on varustatud turvapadjaga, tehakse katse täispuhutud turvapadjaga. Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katse teha täispuhumata turvapadjaga.

    2.3.   Mannekeeni ülakeha

    Mannekeeni ülakeha kuju, mõõtmed, mass ja karakteristikud peavad vastama käesoleva lisa liites kirjeldatule.

    2.4.   Jõudude mõõtmine

    2.4.1.   Mõõtmisi tehakse horisontaalselt ja sõiduki pikitelje suhtes paralleelselt mõjuva maksimaalse jõuga, mis rakendub mannekeeni ülakehale kokkupõrke tagajärjel vastu rooliseadet.

    2.4.2.   Seda jõudu võib mõõta otse või kaudselt või arvutada katse käigus salvestatud väärtuste põhjal.

    2.5.   Mannekeeni ülakeha tõukamine

    2.5.1.   Tõukamiseks võib kasutada mis tahes meetodit, eeldusel, et kui mannekeeni ülakeha lööb vastu rooliseadet, puudub sellel igasugune ühendus tõukava seadmega. Mannekeeni ülakeha peab lööma seda seadet sõiduki pikiteljega paralleelsel umbes sirgjoonelisel trajektooril.

    2.5.2.   Mannekeeni ülakeha eritähisega märgistatud H-punkti kohandatakse nii, et enne lööki on see sõiduki tootja osutatud R-punkti läbival horisontaaltasapinnal.

    2.6.   Kiirus

    Mannekeeni ülakeha lööb rooliseadet kiirusega 24,1 km/h + 1,2 (15 miili/h + 0,8). Kui katse on tehtud suurema kiirusega kokkupõrkel ja rooliseade on vastanud sätestatud nõuetele, loetakse katse siiski rahuldavaks.

    2.7.   Mõõtevahendid

    2.7.1.   Käesoleva eeskirja punktis 5.2 osutatud parameetrite salvestamiseks kasutatud vahenditega peab saama mõõta järgmise täpsusega:

    2.7.1.1.

    mannekeeni ülakeha kiirus: ± 2 %;

    2.7.1.2.

    aja salvestamine: 1/1 000 sekundit.

    2.7.1.3.

    Katse analüüsimiseks kasutatavatel salvestustel ja filmidel märgitakse ära löögi algus (nullpunkt) hetkel, mil mannekeeni ülakeha puutub esmakordselt kokku rooliseadmega.

    2.7.1.4.

    Jõu mõõtmine

    Kasutatud vahendid peavad vastama standardile ISO 6487-1987, kui käesolevas eeskirjas ei ole sätestatud teisiti.

    2.7.1.4.1.

    Kui roolimehhanismile on lisatud koormusandurid,

    peab kanali amplituudiklass olema 1 960 daN (2 000 kg) ja kanali sagedusklass 600 Hz.

    2.7.1.4.2.

    Mannekeeni ülakehale lisatud kiirendusmõõturid või koormusandurid. Kaks samasuunalist kiirendusmõõturit tuleb asetada sümmeetriliselt mannekeeni ülakeha raskuskeskmega risti olevale tasapinnale. Kanali amplituudiklass peab olema 60 g ja kanali sagedusklass 180 Hz. Kiirendusmõõturite arvu ja asukohaga seoses on lubatud kasutada muid meetodeid, näiteks võib katseseadmed jagada üksikosadeks raskuskeskmes, kuhu kiirendusmõõturid on sõiduki pikiteljega horisontaalse ja paralleelse kiirenduse mõõtmiseks asetatud.

    Saadud jõud on jõud, mis vastab mannekeeni ülakeha kõigi osade arvutuslikule või mõõdetud maksimaalsele kogujõule.

    2.8.   Ümbritseva õhu temperatuur: stabiliseeritud 20 °C ± 5 °C.

    3.   TULEMUSED

    3.1.   Pärast katset tehakse roolimehhanismi tekitatud purustused kindlaks ja neid kirjeldatakse kirjalikus protokollis; rooliseadme/roolisamba/armatuurlaua piirkonnast tehakse vähemalt üks külg- ja esivaateline foto.

    3.2.   Jõu suurim väärtus mõõdetakse või arvutatakse punkti 2.4 kohaselt.

    Liide

    (Mass: 34–36 kg. Keskmist inimest kujutava torsokujulise mannekeeni ülakeha)

    Image

    Image

    Image

    5. LISA

    Peakujulise katseseadme katse

    1.   EESMÄRK

    Katse eesmärk on kindlaks teha, kas rooliseade vastab punktis 5.3 sätestatud nõuetele.

    2.   SEADMED, KATSEKORD JA MÕÕTEVAHENDID

    2.1.   Üldist

    2.1.1.   Rooliseadet katsetatakse koos kattega.

    2.1.2.   Kui rooliseade on varustatud turvapadjaga, tehakse katse täispuhutud turvapadjaga. Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib katse teha täispuhumata turvapadjaga.

    2.2.   Rooliseadme paigaldus, kui taotletakse rooliseadme tüübikinnitust seoses sõiduki tüübikinnitusega

    2.2.1.   Seade paigaldatakse sõiduki esiossa, mis saadakse, lõigates kere esiistmete tasandil risti, ning võimaluse korral kõrvaldatakse katus, tuuleklaas ja uksed.

    Osa kinnitatakse tugevasti katsestendi külge, et see peakujulise katseseadme mõjul ei liiguks.

    Rooliseadme paigaldusnurga lubatud hälve on valmistajapoolsest kaldenurgast ± 2 kraadi.

    2.2.2.   Tootja taotlusel ja kokkuleppel tehnilise teenistusega võib rooliseadme paigaldada raamistikule, mis simuleerib roolimehhanismi paigaldust, eeldusel, et raamistikul/roolimehhanismikoostul on võrreldes tegeliku kere esiosa/roolimehhanismikoostuga:

    2.2.2.1.

    samasugune geomeetriline paigutus ja

    2.2.2.2.

    suurem jäikus.

    2.3.   Rooliseadme paigaldus, kui taotletakse ainult rooliseadme tüübikinnitust

    Rooliseadet katsetatakse koos kattega. Rooliseadme ja katsestendi vahel peab olema vähemalt 100 mm vaba ruumi. Roolivõll kinnitatakse kindlalt katsestendi külge, nii et roolivõll löögi tagajärjel ei liiguks (vt joonis 1).

    2.3.1.   Tootja taotlusel võib katse siiski teha punktis 2.2 kirjeldatud tingimustel. Sellisel juhul kehtib tüübikinnitus ainult kindlaksmääratud sõidukitüübile (sõidukitüüpidele).

    3.   KATSESEADE

    3.1.   Seade koosneb täielikult juhitavast lineaarsest jäigast löökkehast, mille mass on 6,8 kg. Sellel on poolkerakujuline löögipind läbimõõduga 165 mm.

    3.2.   Peakujulisel katseseadmel on kaks kiirendusmõõdikut ja kiirusemõõdik, mis on suutelised tegema mõõtmisi löögi suunas.

    3.3.   Mõõtevahendid

    3.3.1.   Kasutatavad mõõtevahendid peavad vastama standardile ISO 6487-1987. Lisaks peavad neil olema järgmised karakteristikud:

    3.3.2.   Kiirendus

    kanali amplituudiklass 150 g

    Kanali sagedusklass 600 Hz.

    3.3.3.   Kiirus

    Täpsus ± 1 %

    3.3.4.   Aja salvestamine

    Mõõteriistad peavad võimaldama salvestada tegevust kogu selle kestuse jooksul ning võtta näitusid ühe tuhandiku sekundi täpsusega. Katse analüüsimiseks kasutatavatel salvestustel märgitakse ära löögi algus hetkel, mil löökkeha puutub esmakordselt rooliseadmega kokku.

    4.   KATSEKORD

    4.1.   Rooliseadme tasapind pannakse löögisuunaga risti.

    4.2.   Löökkatse tehakse iga rooliseadme tüübiga maksimaalselt neljas ja minimaalselt kolmes asendis. Iga löökkatse jaoks tuleb võtta uus rooliseade. Järjestikuste löökkatsete puhul peab löökkeha keskjooneline telg ühtima ühega järgmistest punktidest:

    4.2.1.

    roolirattarummu kese;

    4.2.2.

    kõige jäigema või enim toestatud kodara ja roolirõnga siseserva ühenduskoht;

    4.2.3.

    roolirõnga lühima toestamata ja kodarata kaare keskpunkt;

    4.2.4.

    tüübikinnitust välja andva asutuse äranägemisel rooliseadme halvim asend.

    4.3.   Löökkeha lööb vastu rooliseadet kiirusel 24,1 km/h; kiirus saavutatakse ainult liikumapaneva jõu abil või kasutades liikumapanevat lisaseadet.

    5.   TULEMUSED

    5.1.   Eespool kirjeldatud korra kohaselt tehtud katsetes loetakse löökkeha aeglustusmääraks kahe aeglustusmõõdiku üheaegse näidu keskmine.

    6.   SAMAVÄÄRNE KATSEKORD

    6.1.   Tüübikinnitusi väljaandva asutuse äranägemisel võib lubada alternatiivsete katsete tegemist, kui nende samaväärsust saab tõestada. Sellisel juhul lisatakse tüübikinnitusdokumentidele protokoll, milles kirjeldatakse kasutatud meetodit ja saadud tulemusi.

    6.2.   Alternatiivse meetodi samaväärsuse peab tõestama tootja või tema esindaja, kes seda meetodit kasutada soovib.

    Joonis 1a

    Katsestend

    Image

    Joonis 1b

    Katsestendi jäikuse mõõtmine

    Image

    6. LISA

    H-punkti ja mootorsõidukis istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramine

    1.   EESMÄRK

    Käesolevas lisas kirjeldatud meetodit kasutatakse H-punkti ja mootorsõidukis ühes või mitmes istuvas asendis juhi või kaassõitja torso tegeliku kaldenurga kindlaksmääramiseks ning selleks, et kontrollida sõiduki tootja esitatud tehniliste andmete vastavust mõõdetud andmetele. (1)

    2.   MÕISTED

    Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid.

    2.1.   Võrdlusandmed– üks või mitu järgmistest istumisasendi omadustest:

    2.2.   Kolmemõõtmeline H-punkti aparaat (3-DH-aparaat)– seade, mida kasutatakse H-punkti ja torso tegeliku kaldenurga määramiseks. Seda seadet on kirjeldatud käesoleva lisa 1. liites.

    2.3.   H-punkt– torso ja reie pöördetsenter 3-DH-aparaadil, mis on paigaldatud sõiduki istmele vastavalt allpool toodud punktile 4. H-punkt asub aparaadi telgjoone keskpunktis. Telgjoon paikneb H-punkti kontrollnuppude vahel, mis asuvad 3-DH-aparaadi kummalgi küljel. Teoreetiliselt vastab H-punkt R-punktile (hälbed on toodud allpool punktis 3.2.2). Kui H-punkt on punktis 4 kirjeldatud menetluse kohaselt kindlaks määratud, loetakse H-punkt fikseerituks istmepolstri suhtes ja koos sellega liikuvaks, kui istet reguleeritakse.

    2.4.   R-punkt ehk istme võrdluspunkt– arvutuslik punkt, mis on sõiduki tootja poolt iga istumisasendi jaoks kolmemõõtmelise taustsüsteemi abil kindlaks määratud.

    2.5.   Torsojoon– 3-DH-aparaadi mõõtepea telgjoon, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

    2.6.   Torso tegelik kaldenurk– läbi H-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vaheline nurk, mille mõõtmiseks on kasutatud 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturit. Torso tegelik kaldenurk vastab teoreetiliselt torso arvutuslikule kaldenurgale (vt hälbed punktis 3.2.2 allpool).

    2.7.   Torso arvutuslik kaldenurk– nurk, mis on mõõdetud läbi R-punkti kulgeva vertikaaljoone ja torsojoone vahel asendis, mis vastab tootja määratud ja projektis ettenähtud seljatoeasendile.

    2.8.   Sõitja sümmeetriatasand (C/LO)– 3-DH-aparaadi kesktasand iga istekoha puhul, kuhu aparaat on paigutatud; seda tasandit kujutab H-punkti koordinaat Y-teljel. Ühekohalistel istmetel langeb istme sümmeetriatasand kokku sõitja sümmeetriatasandiga. Muudel istmetel määrab sõitja sümmeetriatasandi tootja.

    2.9.   Kolmemõõtmeline taustsüsteem– süsteem, mida on kirjeldatud käesoleva lisa 2. liites.

    2.10.   Koordinaatmärgid– füüsilised punktid (avad, pinnad, märgid või süvendid) sõiduki kerel, mis on tootja poolt ette nähtud.

    2.11.   Sõiduki mõõteasend– sõiduki asend, mis on kindlaks määratud koordinaatmärkide koordinaatidega kolmemõõtmelises taustsüsteemis.

    3.   NÕUDED

    3.1.   Andmete esitamine

    Iga istumisasendi kohta, mille puhul on vaja võrdlusandmeid, et tõendada vastavust käesoleva eeskirja sätetele, tuleb esitada kas kõik järgmised andmed või asjakohane valik neist vormis, millele on osutatud käesoleva lisa 3. liites:

    3.1.1.

    R-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes;

    3.1.2.

    torso arvutuslik kaldenurk;

    3.1.3.

    kogu teave, mis on vajalik istme reguleerimiseks mõõteasendisse (kui see on reguleeritav), mis on sätestatud allpool punktis 4.3.

    3.2.   Mõõteandmete ja tootja andmete suhe

    3.2.1.   H-punkti koordinaate ja torso tegeliku kaldenurga suurust, mis on saadud allpool punktis 4 sätestatud menetluse tulemusel, võrreldakse vastavalt R-punkti koordinaatidega ja sõiduki tootja nimetatud torso arvutusliku kaldenurgaga.

    3.2.2.   R- ja H-punktide suhtelisi asukohti ning torso arvutusliku kaldenurga ja tegeliku kaldenurga suhet võib antud istumisasendi korral pidada rahuldavaks, kui H-punkt, määratuna oma koordinaatide kaudu, asetseb 50 mm küljepikkusega horisontaalsete ja vertikaalsete külgedega ruudu piirides, mille diagonaalid ristuvad R-punktis, ja kui torso tegeliku kaldenurga erinevus arvutuslikust kaldenurgast jääb 5° piiridesse.

    3.2.3.   Kui need tingimused on täidetud, kasutatakse käesoleva eeskirja sätetele vastavuse tõendamiseks R-punkti ja torso arvutuslikku kaldenurka.

    3.2.4.   Kui H-punkt või torso tegelik kaldenurk ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele, määratakse H-punkt ja torso tegelik kaldenurk veel kaks korda (kokku kolm korda). Kui nendest kolmest toimingust kahe tulemused vastavad nõuetele, kohaldatakse punktis 3.2.3 nimetatud tingimusi.

    3.2.5.   Kui vähemalt kahe punktis 3.2.4 kirjeldatud toimingu tulemused kolmest ei vasta punkti 3.2.2 nõuetele või kui tõendamine pole võimalik, sest sõiduki tootja ei ole esitanud teavet R-punkti asukoha või torso arvutusliku kaldenurga kohta, kasutatakse kolme mõõdetud punkti keset või kolme mõõdetud kaldenurga keskmist ning need loetakse kohaldatavaks kõigil juhtudel, kui käesolevas eeskirjas viidatakse R-punktile või torso arvutuslikule kaldenurgale.

    4.   H-PUNKTI JA TORSO TEGELIKU KALDENURGA MÄÄRAMISE KORD

    4.1.   Sõidukit hoitakse eelnevalt tootja äranägemisel temperatuuril 20 ± 10 °C, tagamaks, et istme materjal saavutab toatemperatuuri. Kui kontrollitaval istmel ei ole kunagi varem istutud, peab sellel istuma 70–80 kg kaaluv inimene kaks korda ühe minuti, et koolutada istmepolstrit ja seljatuge. Tootja nõudel jäävad kõik istme osad koormamata vähemalt 30 minutiks enne 3-DH-aparaadi paigaldamist.

    4.2.   Sõiduk peab olema punktis 2.11 kirjeldatud mõõteasendis.

    4.3.   Kui iste on reguleeritav, reguleeritakse see esmalt sõiduki tootja määratud kõige tagumisse tavalisse sõiduasendisse, arvestades ainult istme pikisuunalist reguleerimist ja mitte istme liikumist muul otstarbel kui tavalise sõiduasendi saavutamiseks. Kui istmel on ka muid reguleerimisviise, nt vertikaalsuunaline, kaldenurga või seljatoe asendi suhtes jne, reguleeritakse need seejärel sõiduki tootja määratud asendisse. Vedrustusega istmetel fikseeritakse vertikaalsuunas reguleeritud asend jäigalt vastavalt tootja määratud tavalisele sõiduasendile.

    4.4.   Istumisasendi ala, mis puutub kokku 3-DH-aparaadiga, peab olema kaetud piisava suuruse ja sobiva koega musliin-puuvillkangaga (sile puuvillkangas, millel on 18,9 niiti cm2 kohta ja mis kaalub 0,228 kg/m2) või samaväärsete omadustega trikookanga või lausriidega. Kui istet katsetatakse väljaspool sõidukit, peab põrand, kuhu iste asetatakse, olema samasuguste põhiomadustega (2) kui sõiduki põrand, kus istet kavatsetakse kasutada.

    4.5.   3-DH-aparaadi istmiku- ja seljaosa asetatakse nii, et sõitja sümmeetriatasand (C/LO) langeb kokku 3-DH-aparaadi sümmeetriatasandiga. Tootja nõudel võib 3-DH-aparaati nihutada C/LO-tasandi suhtes sissepoole, kui 3-DH-aparaat paikneb nii kaugel küljel, et istme serv takistab 3-DH-aparaadi loodimist.

    4.6.   Jalalaba- ja sääreosa kinnitatakse istmikuosale kas eraldi või kasutades T-profiili ja sääreosa. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon peab olema maapinnaga paralleelne ja risti istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga.

    4.7.   3-DH-aparaadi jalalaba- ja sääreosa reguleeritakse järgmiselt.

    4.7.1.   Määratud istumisasend: juht ja eesmine välimine kaassõitja

    4.7.1.1.   Nii jalalaba- kui ka sääreosa liigutatakse ettepoole niiviisi, et jalad võtavad põrandal loomuliku asendi – vajaduse korral pedaalide vahel. Vasak jalalaba peab võimaluse korral olema ligikaudu sama kaugel 3-DH-aparaadi sümmeetriatasapinnast vasakul kui parem jalalaba sellest paremal. 3-DH-aparaadi ristkaldelood seatakse horisontaalseks, reguleerides vajaduse korral uuesti istmikuosa või seades jalalaba- ja sääreosad tahapoole. Läbi H-punkti kontrollnuppude kulgev joon tuleb hoida istme pikisuunalise sümmeetriatasandiga risti.

    4.7.1.2.   Kui vasakut jalga ei ole võimalik hoida parema jalaga paralleelselt ja vasakut jalalaba ei saa konstruktsioonile toetada, liigutatakse vasakut jalalaba, kuni see on toetatud asendis. Kontrollnupud peavad olema joondatud endist viisi.

    4.7.2.   Määratud istumisasend: välimine tagumine

    Tagaistmete või lisaistmete korral pannakse jalad tootja poolt ettenähtud asendisse. Kui jalalabad on sel juhul erinevatel põrandatasapindadel, kasutatakse jalga, mis puudutab esimesena esiistet, etalonina, ja teine jalalaba asetatakse nii, et seadme istmikuosa ristkaldelood näitab horisontaalasendit.

    4.7.3.   Teised määratud istumisasendid:

    Järgitakse punktis 4.7.1 kirjeldatud üldist korda, v.a asjaolu, et jalalabad tuleb asetada sõiduki tootja poolt ettenähtud viisil.

    4.8.   Lisatakse sääre- ja reieraskused ning 3-DH-aparaat looditakse.

    4.9.   Seljapaneel kallutatakse ette kõige eesmisse võimalikku asendisse ja 3-DH-aparaat tõmmatakse T-profiili kasutades istme seljatoest eemale. 3-DH-aparaat asetatakse uuesti istmele, kasutades ühte järgmistest meetoditest.

    4.9.1.

    Kui 3-DH-aparaat kipub tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaadil lastakse tahapoole libiseda, kuni T-profiilile ei ole enam vaja rakendada horisontaalset ettepoole suunatud hoidejõudu, st kuni istmikuosa läheb vastu istme seljatuge. Vajaduse korral korrigeeritakse sääreosa asendit.

    4.9.2.

    Kui 3-DH-aparaat ei kipu tahapoole libisema, toimitakse järgmiselt: 3-DH-aparaati libistatakse tahapoole, rakendades T-profiilile horisontaalset tahapoole suunatud jõudu, kuni istmikuosa puudutab seljatuge (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2).

    4.10.   3-DH-aparaadi selja- ja istmikuosale rakendatakse 100 ± 10 N suurust jõudu puusa nurga mõõturi ja T-profiili korpuse lõikepunktis. Jõudu rakendatakse joone suunas, mis kulgeb läbi eespool nimetatud lõikepunkti vahetult reieprofiili korpusest ülalpool asuvasse punkti (vt käesoleva lisa 1. liite joonis 2). Seejärel viiakse seljapaneel ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge. Kogu ülejäänud toimingute ajal tuleb olla ettevaatlik, et vältida 3-DH-aparaadi libisemist ettepoole.

    4.11.   Paigaldatakse parem- ja vasakpoolne istmikuraskus ja seejärel ükshaaval kaheksa torsoraskust. 3-DH-aparaat hoitakse loodis.

    4.12.   Istme seljatoe survest vabastamiseks kallutatakse seljapaneeli ettepoole. 3-DH-aparaati õõtsutatakse kolm korda 10kraadise kaarega küljelt küljele (5° vertikaalsest sümmeetriatasandist kummalegi poole), et kõrvaldada võimalik hõõrdumine 3-DH-aparaadi ja istme vahel.

    Õõtsutamise ajal võib 3-DH-aparaadi T-profiil ettenähtud horisontaal- ja vertikaaljoontest kõrvale kalduda. Seepärast tuleb T-profiili paigal hoida, rakendades sellele õõtsutamise ajal piisavat külgsuunalist koormust. T-profiili paigalhoidmise ja 3-DH-aparaadi õõtsutamise juures tuleb olla ettevaatlik, tagamaks, et neile ei rakendata tahtmatult vertikaalset või ette- või tahasuunalist välist koormust.

    3-DH-aparaadi labajalgu ei tohi selles etapis tõkestada ega kinni hoida. Kui labajalgade asend muutub, tuleb need hetkel sellesse asendisse jätta.

    Seljapaneel viiakse ettevaatlikult tagasi vastu istme seljatuge ja kontrollitakse kahe vesiloodiga loodisolekut. Kui jalad on 3-DH-aparaadi õõtsutamisel ükskõik mil viisil liikunud, tuleb need järgmisel viisil uuesti kohale asetada.

     

    Kumbki labajalg tõstetakse kordamööda põrandalt üles ainult niipalju, et see ei pääse rohkem liikuma. Tõstmise ajal võivad jalalabad vabalt pöörduda; neile ei tohi rakendada koormust eest ega küljelt. Kui mõlemad jalad on taas alumises asendis, peab kand puudutama selleks ettenähtud osa.

     

    Vesiloodiga kontrollitakse külgsuunalist loodisolekut; vajaduse korral rakendatakse seljapaneeli ülemisele osale piisavat külgsuunalist koormust 3-DH-aparaadi istmikuosa loodimiseks istmel.

    4.13.   T-profiili kinni hoides, et hoida ära 3-DH-aparaadi ettepoole libisemine istmepadjal, toimitakse edasi järgmiselt:

    a)

    viiakse seljapaneel tagasi vastu istme seljatuge;

    b)

    vaheldumisi rakendatakse selja nurkprofiilile umbes torso keskosa kõrgusel tahapoole suunatud koormust kuni 25 N ja vabastatakse koormus, kuni puusa nurga mõõtur näitab, et pärast koormusest vabastamist on saavutatud stabiilne asend. Tuleb hoolitseda selle eest, et 3-DH-aparaadile ei rakenduks välist ülalt alla suunatud või külgsuunalist koormust. Kui 3-DH-aparaati on vaja uuesti loodida, kallutatakse seljapaneeli ettepoole, korratakse loodimist ja punktis 4.12 kirjeldatud protseduuri.

    4.14.   Tehakse kõik järgmised mõõtmised.

    4.14.1.

    Mõõdetakse H-punkti koordinaadid kolmemõõtmelise taustsüsteemi suhtes.

    4.14.2.

    Torso tegelik kaldenurk loetakse 3-DH-aparaadi selja kaldenurga mõõturilt, kui mõõtepea on kõige tagumises asendis.

    4.15.   Kui soovitakse 3-DH-aparaadi paigaldust korrata, peab iste enne seda olema koormamata vähemalt 30 minutit. 3-DH-seadet ei tohi istmele jätta kauemaks, kui on vaja katse sooritamiseks.

    4.16.   Kui sama istmerea istmeid võib käsitleda sarnastena (nt pinkiste, identsed istmed vms), määratakse igal istmereal ainult üks H-punkt ja üks torso tegelik kaldenurk. Sellisel juhul asetatakse käesoleva lisa 1. liites kirjeldatud 3-DH-aparaat kogu rea suhtes representatiivsele kohale. See koht on:

    4.16.1.

    esimeses reas juhiiste;

    4.16.2.

    tagumises reas/tagumistes ridades välimine iste.

    (1)  Kõikides istumisasendites, v.a esiistmete puhul, võib pädeva asutuse äranägemisel kasutada võrdluseks tootja märgitud R-punkti, kui H-punkti ei saa määrata 3-D H-aparaati kasutades või sätestatud korras.

    (2)  Kaldenurk, istme kinnituse kõrguse erinevus, pinna omadused jne.

    1. liide

    Kolmemõõtmelise H-punkti aparaadi (1) kirjeldus (3-D H aparaat)

    1.   Seljapaneel ja istmikuosa

    Seljapaneel ja istmikuosa on valmistatud tugevdatud plastist ja metallist; need jäljendavad inimese keret ja reisi ning on H-punktis mehaaniliselt liigendiga ühendatud. Mõõtepeale, mis on liigendiga paigaldatud H-punkti, kinnitatakse torso tegeliku kaldenurga mõõtmiseks nurgamõõtur. Istmikuosa külge kinnitatud reguleeritava reielatiga määratakse reite keskjoon ja seda kasutatakse puusa nurga mõõturi nulljoonena.

    2.   Kere ja jalaosad

    Sääreosad on istmikuosaga ühendatud põlvedevahelise ühenduslati kaudu, mis on reguleeritava reielati laienduseks külgsuunas. Sääreosadele on põlvede nurga mõõtmiseks kinnitatud nurgamõõturid. Kinga- ja jalalabaosad kalibreeritakse jalalaba nurga mõõtmiseks. Seade orienteeritakse ruumis kahe vesiloodi abil. Kereosa raskused asetatakse vastavatesse raskuskeskmetesse, nii et istmele avaldub 76 kg kaaluvale mehele vastav koormus. Tuleb veenduda, et 3-DH-aparaadi kõik liigendid liiguvad vabalt ilma märgatava hõõrdumiseta.

    Joonis 1

    3-D H aparaadi osade nimetused

    Image

    Joonis 2

    3-D H aparaadi osade mõõtmed ja koormuse jaotus

    Image

    (1)  Üksikasjaliku teabe saamiseks 3-DH-aparaadi konstruktsiooni kohta pöörduge: Society of Automotive Engineers (SAE), 400 Commonwealth Drive, Warrendale, Pennsylvania 15096, USA.

    Aparaat vastab ISO standardis 6549-1980 kirjeldatule.

    2. liide

    Kolmemõõtmeline taustsüsteem

    1.

    Kolmemõõtmeline taustsüsteem on määratud kolme ristuva tasandiga, mis on kindlaks määratud sõiduki tootja poolt (vt joonis). (1)

    2.

    Sõiduki mõõteasendi kindlaksmääramiseks on sõiduk paigutatud toetuspinnale, nii et koordinaatmärkide koordinaadid vastavad tootja antud väärtustele.

    3.

    R-punkti ja H-punkti koordinaadid määratakse sõiduki tootja antud koordinaatmärkide suhtes.

    Joonis

    Kolmemõõtmeline taustsüsteem

    Image

    (1)  Võrdlussüsteem vastab ISO standardile 4130-1978.

    3. liide

    Istumisasendite võrdlusandmed

    1.   Võrdlusandmete kodeerimine

    Kõigi istumisasendite võrdlusandmed loetletakse järjest. Istumisasendid identifitseeritakse kahekohalise koodiga. Esimesel kohal on araabia number, mis tähistab istmerida, loendatuna sõiduki esiosast tagaosa suunas. Teisel kohal on suurtäht, mis tähistab istumisasendi asukohta reas sõidusuunas vaadatuna; kasutada tuleks järgmisi tähti:

    L

    =

    vasak

    C

    =

    keskmine

    R

    =

    parem

    2.   Sõiduki mõõteasendi kirjeldus.

    2.1.

    Koordinaatmärkide koordinaadid

    X

    …

    Y

    …

    Z

    …

    3.   Võrdlusandmete nimekiri

    3.1.

    Istumisasend: …

    3.1.1.

    R-punkti koordinaadid

    X

    …

    Y

    …

    Z

    …

    3.1.2.

    Torso arvutuslik kaldenurk …

    3.1.3.

    Istme reguleerimise tehnilised andmed (1)

    horisontaalselt

    :

    …

    vertikaalselt

    :

    …

    istumisnurga suhtes

    :

    …

    torso kaldenurk

    :

    …

    Märkus: teiste istumisasendite võrdlusandmed on toodud punktides 3.2, 3.3 jne.

    (1)  Mittevajalik maha tõmmata.

    Top