18.4.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 108/23

(1)

Portugal teatas meetmest 20. juunil 2006. Komisjon palus Portugalilt 6. juuli 2006. aasta kirjaga lisateavet ning tegi kooskõlas määruse (EÜ) nr 659/1999 (2) artikli 4 lõikega 5 ettepaneku pikendada teavitatud meetme kohta komisjoni otsuse tegemise tähtaega ajani, kui komisjon teeb otsuse varasema samalaadse Portugali teavitatud meetme kohta, mille hindamine oli pooleli. (3) Portugal nõustus kõnealuse ettepanekuga 25. juuli 2006. aasta kirjaga.

(2)

11. mai 2007. aasta kirjaga jätkas komisjon teatise hindamist ning tuletas Portugalile meelde, et teatis ei olnud täielik. Portugal esitas lisateabe 2007. aasta 5. juuli ja 26. juuli kirjadega.

(3)

10. augusti 2007. aasta kirjaga teavitas komisjon Portugali oma otsusest algatada abi suhtes EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 ettenähtud menetlus.

(4)

17. septembri 2007. aasta kirjaga esitasid Portugali ametiasutused oma märkused eespool nimetatud menetluse raames.

(5)

Komisjoni otsus menetluse algatamise kohta avaldati Euroopa Liidu Teatajas. (4) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi. Kolmandad isikud märkusi ei esitanud.

(6)

Abisaaja oleks Estaleiros Navais de Viana do Castelo S.A. (edaspidi „ENVC”), Portugali laevatehas, kus töötab umbes 1 000 inimest.

(7)

Portugal kavatseb anda äriühingule ENVC seoses ajavahemikus 4. veebruarist 2005 kuni 31. märtsini 2005 sõlmitud seitsme laevaehituslepinguga otsetoetust summas 6 575 558 eurot. Lepingute üksikasjad ja kavandatud abi on järgmine:

(8)

Teatises sisalduva teabe kohaselt esitas laevatehas taotluse kõigi seitsme lepingu puhul abi saamiseks juulis 2005, st pärast lepingute sõlmimist. Portugal lubas abi rahandusministeeriumi, avaliku halduse ministeeriumi, majandus- ja innovatsiooniministeeriumi 7. augusti 2006. aasta otsusega tingimusel, et selle kiidab heaks komisjon.

(9)

Alused anti või antakse üle järgmistel kuupäevadel:

(10)

Portugal kavatseb abi anda vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1177/2002, mis käsitleb laevaehituse ajutist kaitsemehhanismi, (5) mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 502/2004 (6) (edaspidi „ajutise kaitsemehhanismi määrus”). Ajutise kaitsemehhanismi määrus jõustus 3. juulil 2002 ning kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005. Seega ei olnud kõnealune määrus enam jõus ajal, kui Portugal abi heaks kiitis ja sellest teatas.

(11)

Portugal väidab, et lepingud jäävad ajutise kaitsemehhanismi määruse reguleerimisalasse, kuna need sõlmiti ajal, kui kõnealune määrus oli veel jõus.

(12)

Komisjon märkis käesoleva juhtumi suhtes ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses, et tal on kahtlusi abi ühisturuga kokkusobivuses ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel järgmistel põhjustel.

(13)

Esiteks kahtles komisjon abi ergutavas toimes. Komisjon märkis, et abitaotlus esitati alles pärast lepingute sõlmimist. Lisaks sellele kiitis Portugal abi (tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab) siseriiklikult heaks alles siis, kui abitaotluse esitamisest oli möödunud rohkem kui aasta. Samuti ei esitanud Portugal tõendeid, et lepingute allkirjastamise ajal oleks ENVC-le lubatud, et laevatehas saab abi. Seega kahtles komisjon selles, et ENVC-l oli asjamaste projektide teostamiseks üldse mingi stiimul riigiabi näol.

(14)

Teiseks kahtles komisjon abi heakskiitmise õiguslikus aluses. Komisjon märkis, et ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja ei olnud seega enam jõus ajal, kui Portugal abi heaks kiitis ja sellest teatas. Veel märkis komisjon, et oma otsuses, mille ta tegi riigiabi C 26/2006 (ex N 110/2006) (7) puhul, selgitas ta üksikasjalikult, miks ta leiab, et ajutise kaitsemehhanismi määrusele ei saa enam kehtiva õigusliku alusena tugineda laevaehitusele antava uue tegevusabi heakskiitmiseks. Käesoleval juhul ei olnud Portugal esitanud uut teavet, mis oleks muutnud komisjoni sellekohast hinnangut ning seega ei saanud komisjon kõnealuses etapis pidada abi ühisturuga kokkusobivaks.

(15)

Portugal märkis, et kõnealuste lepingute puhul konkureeris tehas peamiselt ühenduseväliste laevatehastega, nimelt ebaausat konkurentsi pakkuvate Korea laevatehastega, kellele laienes ajutise kaitsemehhanismi määrus. Lepingud ei kahjustanud ega ähvardanud kahjustada ELi-sisest konkurentsi, kuna kõigil ELi laevatehastel oli kõikides liikmesriikides otse kohaldatava ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel abile võrdne juurdepääs. Järelikult ei saanud teatatud meede kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(16)

Abi ergutava mõju kohta väitis Portugal, et ENVC-l ei olnud sisuliselt võimalik nõuetekohaselt põhjendatud abitaotlust esitada enne lepingute sõlmimist läbirääkimistega seonduvate asjaolude tõttu. Reederiga võeti ühendust enne, kui ENVC abi taotles. Veel väidab Portugal, et kuigi ENVC allkirjastas lepingud ilma, et riik oleks kinnitanud abi saamist, pidas laevatehas läbirääkimised, sõlmis lepingud ja ehitas alused eeldusel, et nii Portugali ametiasutused kui ka komisjon kiidavad abi heaks, võttes arvesse, et abi saamise objektiivsed tingimused olid kõnealusel juhul täidetud.

(17)

Abi heakskiitmise õigusliku aluse küsimuses viitas Portugal oma märkustele, mille ta esitas seoses riigiabiga C 26/2006 (8) ja mida ta pidas kehtivaks ka käesolevas asjas. Portugal märkis, et kõnealused lepingud sõlmiti ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivusajal, s.t enne 2005. aasta 31. märtsi ja enne, kui Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise komisjon võttis vastu vaekogu ettekande, milles mõisteti hukka ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamine. Portugal väitis samuti, et abist ei olnud võimalik enne ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivuse lõppemist teatada, kuna lepingud sõlmiti alles 2005. aasta veebruaris ja märtsis (s.t vahetult enne ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivusaja lõppu). Portugali arvates ei muuda see aga kehtetuks lepinguid, mis vastasid nende sõlmimise ajal ajutise kaitsemehhanismi määruse objektiivsetele tingimustele.

(18)

EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

(19)

Komisjon on seisukohal, et kavandatud meede on riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses. Meede seisneb riigi ressurssidest antavas toetuses. Isegi kui ajutise kaitsemehhanismi määrust kohaldataks kõikides liikmesriikides ning selle alusel oleks abikõlblikud kõik laevatehased, nagu väidab Portugal, oleks meede valikuline, kuna see piirdub käesoleval juhul ainult äriühinguga ENVC. Selline valikuline toetus kahjustab tõenäoliselt konkurentsi, andes äriühingule ENVC eelise teiste konkurentide ees, kes abi ei saa. Selles mõttes ei muuda asjaolu, et ENVC võis konkureerida Korea laevatehastega tõsiasja, et ENVC konkureeris samas ka teiste ühisturu laevatehastega. Lisaks sellele on laevaehitus majandustegevus, millega kaasneb tihe kaubandus liikmesriikide vahel ning seega võib meede kahjustada liikmesriikidevahelist kaubandust.

(20)

Komisjon kinnitab seetõttu, et teatatud meede kuulub EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamisalasse.

(21)

Üldjuhul võib riigiabi käsitada ühisturuga kokkusobivana ainult siis, kui abi on vaja selleks, et ergutada abisaajast ettevõtet tegutsema viisil, mis aitaks kaasa asjaomase erandiga taotletud eesmärkide saavutamisele. (9)

(22)

Siinkohal märgib komisjon, et ajutise kaitsemehhanismi määruse eesmärk oli „võimaldada ühenduse laevatehastel ebaausast Korea konkurentsist toibuda” (vt preambuli põhjendus 6). Seega võib anda otsetoetust kuni 6 % toetuseelsest lepingulisest maksumusest eeldusel, et sama lepingu puhul pakkus konkureeriv Korea laevatehas madalamat hinda (artikkel 2).

(23)

Käesoleval juhul väidab Portugal, et isegi kui äriühingule ENVC ei olnud lepingute allakirjutamise ajal lubatud, et ta abi saab, eeldas ENVC abi saamist, kuna lepingud vastasid ajutise kaitsemehhanismi määruse järgi abikõlblikkuse objektiivsetele tingimustele.

(24)

Sellegipoolest leiab komisjon, et käesoleval juhul ei ole piisavalt tõendeid, et abi oli ENVC jaoks lepingute sõlmimisel määrava tähtsusega.

(25)

Nagu märgiti juba uurimismenetluse algatamise otsuses, esitas Portugal koopia reederite kirjast, milles sedastati, et kuue kõnealuse lepingu puhul (alused C 228–C 233) oli reeder saanud Korea laevatehastelt madalamad pakkumised. Ent kõnealune kiri kannab 9. märtsi 2005 kuupäeva, st et see saadeti äriühingule ENVC alles pärast seda, kui laevatehas oli juba allkirjastanud kõnealuste pakkumistega seonduvad lepingud. Seega ilmneb, et laevatehas ei saanud esimese kuue lepingu allkirjastamisel olla kindel, et lepingud vastavad kõikidele abikõlblikkuse tingimustele. Olukord on kahtlane ka seitsmenda lepingu puhul (alus C 210), kuna teade selle kohta, et Koreast saadi madalamaid pakkumisi, saadeti äriühingule ENVC samuti alles 31. märtsil 2005, s.t samal päeval, kui ENVC lepingu allkirjastas.

(26)

Portugal ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ENVC oleks enne lepingute allkirjastamist saanud Portugali ametiasutustelt ametliku või mitteametliku teate, et kõnealuste lepingute puhul võib abi anda. (10) See annab pigem tunnistust sellest, et ENVC oli valmis need lepingud sõlmima ka ilma, et talle abi oleks lubatud. Näiteks on Portugal märkustes, mille ta esitas pärast uurimismenetluse algatamist, samuti sedastanud, et ENVC oli juriidiliselt kohustatud need alused ehitama ka juhul, kui abi ei oleks heaks kiidetud. Lisaks sellele taotles ENVC käesoleval juhul abi alles pärast ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivusaja lõppu, mis näib kinnitavat, et laevatehas oli valmis projektid ellu viima, võttes riski, et ta abi ei saa.

(27)

Üldjuhul on komisjon seisukohal, et abil on ergutav mõju, kui abitaotlus esitatakse enne projekti käivitamist. (11) Asjaomasel juhul see aga nii ei olnud. Abitaotlus esitati alles pärast lepingute allkirjastamist (s.t 2005. aasta juulis; lepingutele kirjutati alla aga 2005. aasta veebruaris ja märtsis). Lisaks sellele kiitis Portugal abi (tingimusel, et komisjon selle heaks kiidab) siseriiklikult heaks alles siis, kui abitaotluse esitamisest oli möödunud rohkem kui aasta. Seega ei ole ergutava mõju tingimus ka formaalselt täidetud.

(28)

Komisjon on seetõttu seisukohal, et Portugal ei ole esitanud piisavaid tõendeid abi ergutava mõju kohta.

(29)

Portugal ei ole esitanud abi heakskiitmise õigusliku aluse osas ühtegi uut argumenti, mis hajutanuks kahtlused, mida komisjon väljendas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses. Portugali peamiseks argumendiks on see, et lepingud on abikõlblikud, kuna nad allkirjastati ajal, kui ajutise kaitsemehhanismi määrus kehtis. Veel märgib Portugal, et asjaolu, et abist teatati alles pärast ajutise kaitsemehhanismi määruse kehtivuse lõppu, ei mõjuta lepingute abikõlblikkust.

(30)

Komisjon on aga oma varasemas otsuses (12) juba selgitanud, miks ta ei leia, et kaitsemehhanismi määrus oleks endiselt kehtiv õiguslik alus laevaehitusele antava uue tegevusabi heakskiitmiseks.

(31)

Komisjon märgib, et ajutise kaitsemehhanismi kohaldamise tähtaeg on määratletud kõnealuse määruse (13) artiklis 5, milles on sätestatud, et määrus „kaotab kehtivuse 31. märtsil 2005”. See, et ajutise kaitsemehhanismi määruse artiklis 4 on sätestatud, et „määrust kohaldatakse allkirjastatud lõplike lepingute suhtes alates käesoleva määruse jõustumisest kuni selle kehtivusaja lõpuni” on komisjoni arvates kokkusobivuse tingimus ja selles ei määratleta määruse kohaldamise tähtaega.

(32)

Sama kinnitab ka artikli 4 teine osa, millega nähakse ette, et ajutise kaitsemehhanismi määrust ei kohaldata„lõplike lepingute suhtes, mis on allkirjastatud enne seda, kui ühendus on teatanud Euroopa Liidu Teatajas, et on algatanud Korea vastu vaidluste lahendamise menetluse […] ning lõplike lepingute suhtes, mis on allkirjastatud vähemalt üks kuu pärast seda, kui komisjon on teatanud Euroopa Liidu Teatajas, et vaidluste lahendamise menetlus on lõpetatud või peatatud”.

(33)

Sellest ilmneb, et ajutise kaitsemehhanismi määrust võis kohaldada ainult Koreaga poolelioleva vaidluse menetlemise ajal, (14) ent igal juhul mitte pärast 31. märtsi 2005.

(34)

Sellist tõlgendust toetab ka ajutise kaitsemehhanismi määrusega taotletud eesmärk: „et aidata ühenduse laevatehaseid nendes turusegmentides, mis on Korea ebaausa konkurentsi tõttu kandnud tõsist kahju, tuleks [seda] erandliku ja ajutise meetmena lubada piiritletud turusegmentides vaid lühikeseks ajaks” (15) (põhjendus 3).

(35)

Käesolevas asjas esitas ENVC Portugali ametiasutustele abitaotluse, mille need heaks kiitsid ja millest komisjonile teatasid, alles pärast ajutise kaitsemehhanismi kehtivusaja lõppu; seega on selge, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ei ole meetme suhtes ajaliselt kohaldatav.

(36)

Samuti märgib komisjon, et ajutise kaitsemehhanismi määrust tuleb tõlgendada ka ühenduse rahvusvaheliste kohustuste taustal, nagu juba selgitatud käesolevas asjas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses. Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt tuleb ühenduse õigusakte niivõrd kui võimalik tõlgendada viisil, mis oleks kooskõlas rahvusvahelise õigusega, sealhulgas ühenduse kohustustega, mis on seotud WTOga. (16)

(37)

Siinkohal tuletab komisjon meelde, et Korea vaidlustas ajutise kaitsemehhanismi määruse vastavuse WTO reeglitele. 22. aprillil 2005 esitas WTO vaekogu aruande, milles jõuti järeldusele, et ajutise kaitsemehhanismi määrus ja Korea algatatud WTO vaidluse ajal kehtinud mitmed riiklikud ajutise kaitsemehhanismi kavad olid vastuolus vaidluste lahendamist reguleerivate eeskirjade ja protseduuride käsitusleppe (17) (edaspidi „käsituslepe”) artikli 23 lõikega 1. WTO vaidluste lahendamise komisjon võttis 20. juunil 2005 vastu vaekogu aruande, mis sisaldas ka nimetatud komisjoni soovitust ühendusele viia ajutise kaitsemehhanismi määrus ja riiklikud ajutise kaitsemehhanismi rakendamise kavad kooskõlla WTO lepingutest tulenevate ühenduse kohustustega. (18)20. juulil 2005 teatas ühendus vaidluste lahendamise komisjonile, et ta on oma meetmed juba kõnealuse komisjoni otsuse ja soovitustega kooskõlla viinud, kuna ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja liikmesriigid ei saa enam selle alusel tegevusabi anda.

(38)

WTO vaekogu aruandes ja WTO vaidluste lahendamise komisjoni otsuses, millega kõnealune aruanne vastu võeti, mõisteti ajutise kaitsemehhanismi määrus hukka per se, kuna see oli vastuolus WTO reeglitega, ning kohustati ühendust lõpetama ajutise kaitsemehhanismi määruse kohaldamine. Ühenduse kohustus täita WTO vaidluste lahendamise komisjoni otsust hõlmab ka tulevikus tehtavaid otsuseid, mis käsitlevad uue abi andmist ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel. (19) Teavitades WTO vaidluste lahendamise komisjoni, et ta on nimetatud komisjoni otsuse ja soovitused juba täitnud, kuna ajutise kaitsemehhanismi määrus kaotas kehtivuse 31. märtsil 2005 ja liikmesriigid ei saanud enam selle alusel tegevusabi anda, kohustus ühendus mitte lubama uue abi andmist kõnealuse määruse alusel. Sellest tulenevalt oleks käesoleva abi heakskiitmine vastuolus ühenduse rahvusvaheliste kohustustega.

(39)

Asjaolu, et nõukogu ei uuendanud kõnealust määrust pärast selle kehtivusaja lõppu, viitab üheselt sellele, et nõukogu ei kavatsenud enam lubada komisjonil abi ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel heaks kiita. See on kooskõlas asjaoluga, et ühendus teatas WTO vaidluste lahendamise komisjonile, et liikmesriigid ei saa enam kõnealuse määruse alusel tegevusabi anda.

(40)

Portugal ei ole komisjoni seisukohtadele, mida viimane väljendas ametliku uurimismenetluse algatamise otsuses ja mida korrati eespool, uusi vastuargumente esitanud.

(41)

Seetõttu järeldab komisjon, et teatatud abi ei saa ajutise kaitsemehhanismi määruse alusel heaks kiita. Kuna kohaldatav ei ole ka ükski teine EÜ asutamislepingu artikli 87 lõigetes 2 või 3 sätestatud erand, on abi ühisturuga kokkusobimatu,