LISA 1A

CNG-OSA PÕHIOMADUSED

LISA 1B

SÕIDUKI, MOOTORI JA SURUMAAGAASI SEADMESTIKU PÕHIOMADUSED

LISA 2A

CNG-OSA TÜÜBIKINNITUSMÄRGI KUJUNDUS

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 5.2.)

Kui CNG-osale on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et asjaomane osa on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele.

LISA 2B

TEATIS

LISA 2C

TÜÜBIKINNITUSMÄRKIDE KUJUNDAMINE

NÄIDIS A

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.2.)

Kui sõidukile on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et see sõiduk on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439 seoses kütusena surumaagaasi kasutamiseks paigaldatud osadega. Tüübikinnitusnumbri kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele.

NÄIDIS B

(Vaata käesoleva eeskirja punkti 16.2.)

Kui sõidukile on kantud eespool kujutatud tüübikinnitusmärk, näitab see, et see sõiduk on saanud Itaalias (E3) eeskirja nr 110 kohase tüübikinnituse numbriga 002439 seoses kütusena surumaagaasi kasutamiseks paigaldatud osadega. Tüübikinnitusnumbrite kaks esimest kohta näitavad, et kinnitus anti vastavalt eeskirja nr 110 algversiooni nõuetele ja et eeskiri nr 83 hõlmas muudatuste seeriat 04.

LISA 2D

TEATIS

LISA 3

GAASIBALLOONID MAAGAASIKÜTUSE HOIDMISE KÕRGRÕHUBALLOONID MOOTORSÕIDUKIS

1.   REGULEERIMISALA

Käesoleva lisaga kehtestatakse kergekaaluliste täidetavate gaasiballoonide miinimumnõuded. Balloonid on mõeldud ainult kõrge rõhu all surumaagaasi hoidmiseks sõidukites, mille kütusena surumaagaasi kasutatakse. Balloonid võivad olla valmistatud mis tahes teras-, alumiinium- või mittemetalsest materjalist, mis tahes disainilahendusega või tootmismeetodil, mis sobib kavandatud kasutuse tingimustele. Käesolevas lisas sätestatut ei kohaldata roostevabast terasest või keevitatud konstruktsiooniga metallvooderdiste või -balloonide suhtes. Käesolevas lisas sätestatut kohaldatakse balloonide suhtes, mis kuuluvad käesoleva eeskirja punktis 2 kirjeldatud klassi 0, ja need on:

Surumaagaasi balloonid-1	metall
Surumaagaasi balloonid-2	Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (rõngasmähis)
Surumaagaasi balloonid-3	Vaiguga immutatud filamendiga tugevdatud metallvooderdis (täismähis)
Surumaagaasi balloonid-4	Vaiguga immutatud filament mittemetalse vooderdisega (täiskomposiit)

Tingimusi, milles balloone kasutatakse, on üksikasjalikult kirjeldatud punktis 4. Käesoleva lisa aluseks võetakse maagaasi kui kütuse töörõhk 20 MPa 15 °C juures maksimaalse täitmisrõhuga 26 MPa. Teiste töörõhkude puhul tuleb rõhud korrutada vastava teguriga. Näiteks 25 MPa töörõhuga süsteemi puhul tuleb rõhud korrutada 1,25-ga.

Ballooni kasutusea määrab kindlaks tootja ja see võib vastavalt rakendusviisile erineda. Kasutusea määramisel võetakse aluseks ballooni täitmine 1 000 korda aastas ning kokku vähemalt 15 000 täitmist. Maksimaalne kasutusiga võib olla 20 aastat.

Metallist ja metallvooderdisega balloonidel põhineb kasutusiga väsimuspragude hulga kasvul. Tagamaks maksimaalset lubatud suurust ületavate pragude puudumist, on vaja iga ballooni või vooderdise ultrahelidefektoskoopiat või sellega samaväärset uuringut. Taoline lähenemine võimaldab kergekaalulisi sõidukites kasutatavaid maagaasiballoone optimaalset projekteerida ja valmistada.

Mittemetalse mittekandva vooderdisega täiskomposiitballoonide puhul tõendatakse „ohutus” sobiva projekteerimisega, disainilahenduse kvalifikatsioonikatsetega ja tootmiskontrollidega.

2.   VIITED

Järgmistes standardites esitatud normid on käesoleva lisa säteteks asjaomase lisa tekstis viitamise kaudu (ajani, mil on olemas võrdväärsed EMK sätted).

ASTM-standardid (1)

ASTM B117–90	Soolvee (auru) katsetuste meetod;
ASTM B154–92	Vase ja vasesulamite elavhõbenitraadikatse;
ASTM D522–92	Lisatud orgaaniliste katete telje paindekatse;
ASTM D1308–87	Majapidamiskemikaalide mõju läbipaistvatele ja pigmenteeritud orgaanilistele viimistlusmaterjalidele;
ASTM D2344–84	Paralleelsete kiudkomposiitide nähtava kihtidevahelise nihkejõu katsemeetod lühikese kangi meetodil;
ASTM D2794–92	Orgaaniliste katete lühiajalisele deformatsioonile vastupidavuse katsemeetod;
ASTM D3170–87	Katete vastupidavus täketele;
ASTM D3418–83	Üleminekutemperatuuripolümeeride katsemeetod termilise analüüsiga;
ASTM E647–93	Väsimuspragude hulga kasvu mõõtmise standardmeetod;
ASTM E813–89	JIC, purunemissitkuse näitaja katsemeetod;
ASTM G53–93	Valguse ja veega kokkupuutuvate seadmete juhtimise standardpraktika (fluorestsentne UV-kondenseerumise tüüp) mittemetalsete materjalide jaoks

BSI standardid (2)

BS 5045	Osa 1 (1982) Transporditavad gaasimahutid — õmbluseta terasest gaasimahutite nõuded mahuga üle 0,5 l vett
BS 7448–91	Mehaanilise purunemissitkuse katsed: Osa 1 — BS PD 6493–1991 KIC, kriitilise COD ja kriitilise J väärtuste määramise meetod. Keevisliidetega struktuuride mõrade taseme A vastuvõetavuse hindamismeetodite juhend; metallmaterjalid

ISO standardid (3)

ISO 148–1983	Teras — Charpy löökpaindeteim (v-soon);
ISO 306–1987	Plastmaterjal — termoplastsed materjalid — Vicat' pehmenemistemperatuuri määramine;
ISO 527 Pt 1–93	Plastmaterjalid — tõmbeomaduste määramine — osa 1: Üldpõhimõtted;
ISO 642–79	Terase karastatavuse katse otste karastamise teel (Jominy katse);
ISO 2808–91	Värvid ja lakid — kihi paksuse määramine;
ISO 3628–78	Klaaskiuga sarrustatud materjalid — tõmbeomaduste määramine
ISO 4624–78	Kiled ja lakid — lahtitõmbamise katse liimimiseks;
ISO 6982–84	Metallmaterjalid — tõmbeomaduste katsetamine;
ISO 6506–1981	Metallmaterjalid — kõvaduskatse — Brinelli katse;
ISO 6508–1986	Metallmaterjalid — kõvaduskatse — Rockwelli katse (skaala ABCDEFGHK);
ISO 7225	Gaasiballoonide hoiatussildid;
ISO/DIS 7866–1992	Täidetavad transporditavad õmbluseta alumiiniumisulamist balloonid ülemaailmseks kasutuseks: disainilahendus, tootmine ja tunnustamine;
ISO 9001:1994	Kvaliteedi tagamine projekteerimises ja arendamises, tootmises, paigalduses ja hoolduses;
ISO 9002:1994	Kvaliteedi tagamine tootmises ja paigalduses;
ISO/DIS 12737	Metallmaterjalid — pinnale avaldatava surve suhtes purunemissitkuse määramine;
ISO/IEC juhend 25–1990	Üldnõuded katselaboratooriumide tehnilisele pädevusele;
ISO/IEC juhend 48–1986	Kolmandate isikute hindamise ja varustuskvaliteedi süsteemi registreerimise suunised;
ISO/DIS 9809	Transporditavad õmbluseta terasest gaasiballoonid: disainilahendus, ehitus ja katsetamine — osa 1: 1 100 MPa ületava tõmbetugevusega karastatud ja noolutatud terasballoonid;

NACE standard (4)

NACE TM0177–90

Metallide laboratooriumikatsed H2S keskkondades sulfiidisurvest tuleneva mõranemise kohta.

3.   MÄÄRATLUSED

Käesolevas lisas kehtivad järgmised määratlused:

3.1.   (puudub)

3.2.   automaatne pingestamine: metallvooderdisega komposiitballoonide valmistamisel kasutav survemenetlus, milles venitatakse vooderdist üle selle elastsuspiiri, põhjustades püsivat plastilist deformatsiooni, mille tulemusena on vooderdisel sisemise nullrõhu juures survepinged ja kiududel tõmbepinged.

3.3.   automaatse pingestamise rõhk: surve täismähisega balloonis, mille juures saavutatakse vajalik pingete jaotus vooderdise ja mähise vahel.

3.4.   partii — komposiitballoonid: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama suuruse, disainilahenduse, valmistusmaterjalide ja tootmisprotsessiga kvalifitseeritud vooderdistest toodetud balloonide rühma.

3.5.   partii — metallballoonid -ja vooderdised: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama nominaaldiameetri, seinapaksuse, disainilahenduse, konkreetsete valmistusmaterjalide, tootmisprotsessi, tootmis- ja kuumtöötlemisseadmetega ning samade termilise töötlemise aja-, temperatuuri- ja atmosfääritingimuste juures valmistatud metallballoonide või -vooderdiste rühma.

3.6.   partii — mittemetalsed vooderdised: „partii” tähendab käesolevas eeskirjas järjestikku sama nominaaldiameetri, seinapaksuse, disainilahenduse, konkreetsete valmistusmaterjalide ja tootmisprotsessiga valmistatud mittemetalsete vooderdiste rühma.

3.7.   partii limiidid: „partii” suuruseks ei ole ühelgi juhul lubatud rohkem kui 200 valmis ballooni (arvestamata purustuvuskatsete balloone või vooderdisi) või üks järjestikuse tootmise vahetus, olenevalt sellest, kumb näitaja on suurem.

3.8.   komposiitballoon: metalse või mittemetalse vooderdise ümber mähitud vaiguga immutatud filamendist valmistatud balloon. Mittemetalsete vooderdistega komposiitballoone nimetatakse täiskomposiitballoonideks.

3.9.   juhitud pingete põimimine: rõngasmähisega metallvooderdisega komposiitballoonide valmistamisel kasutatav protsess, millega sisemise nullrõhu juures saavutatakse vooderdises survepinged ja mähises tõmbepinged, põimides tugevdavaid filamente kõrge pinge juures.

3.10.   täitmisrõhk: gaasirõhk balloonis vahetult pärast täitmise lõpetamist.

3.11.   valmis balloonid: kasutusvalmis tavatoodangu tüüpi balloonid koos eraldusmärkide ja välise kattega, sh tootja ettenähtud isolatsiooniga, ilma lisaisolatsiooni või -kaitseta.

3.12.   täismähis: mähis, mille tugevdav filament on mähitud nii ballooni ümber ringsuunas kui teljesuunas.

3.13.   gaasitemperatuur: gaasi temperatuur balloonis.

3.14.   rõngasmähis: mähis, mille tugevdav filament on mähitud vooderdise silindrikujulise osa ümber põhiliselt ringikujuliselt, nii et filament ei kanna märkimisväärset pinget ballooni pikiteljega paralleelses suunas.

3.15.   vooderdis: mahuti, mida kasutatakse gaasikindla sisemise kestana, millele mähitakse vajaliku tugevuse saavutamiseks filamendina tugevdavad kiud. Käesolevas standardis kirjeldatakse kahte vooderdise tüüpi: metallvooderdised, mis on projekteeritud kandma osa pingest koos tugevdusega, ja mittemetalsed vooderdised, mis pinget ei kanna.

3.16.   tootja: ettevõtja või ühendus, kes vastutab balloonide disainilahenduse, valmistamise ja katsetamise eest.

3.17.   maksimaalne rõhk: väljareguleeritud rõhk, mis saavutatakse, kui töörõhuni täidetud balloonis oleva gaasi temperatuur tõstetakse maksimaalse töötemperatuurini.

3.18.   mähis: vooderdisele lisatava filamendi ja vaiguga tugevdussüsteem.

3.19.   eelpingestamine: automaatse pingestamise või juhitud pingete rakendamise protsess.

3.20.   kasutusiga: iga aastates, mille jooksul saab balloone vastavalt standardsetele kasutustingimustele ohutult kasutada.

3.21.   väljareguleeritud rõhk: gaasirõhk, kui on saavutatud etteantud väljareguleeritud temperatuur.

3.22.   väljareguleeritud temperatuur: ühtne gaasitemperatuur, kui kõik täitmisest põhjustatud temperatuurimuutused on kõrvaldatud.

3.23.   katserõhk: rõhk, mille juures ballooni hüdrauliliselt katsetatakse.

3.24.   töörõhk: väljareguleeritud rõhk 20 MPa ühtse gaasitemperatuuri 15 °C juures.

4.   KASUTUSTINGIMUSED

4.1.   Üldnõuded

4.1.1.   Kasutuse standardtingimused

Käesolevas jaotises kirjeldatud kasutuse standardtingimused on kehtestatud selliste balloonide disainilahenduse, tootmise, kontrolli, katsetamise ja tüübikinnitamise andmise aluseks, mis on mõeldud sõidukitele püsivalt paigaldatavatena ja ümbritseva õhu temperatuuridel sõidukikütusena kasutatava maagaasi hoidmiseks.

4.1.2.   Balloonide kasutus

Käesolevas eeskirjas sätestatud kasutustingimuste eesmärk on samuti anda teavet käesoleva eeskirja kohaselt valmistatud balloonide ohutu kasutamise kohta:

a)	balloonide tootjatele;

b)	balloonide omanikele;

c)	projekteerijatele või balloonide paigalduse eest vastutavatele töövõtjatele;

d)	sõidukiballoonide täitmise seadmete projekteerijatele ja omanikele;

e)	maagaasimüüjatele; ja

f)	kasutust reguleerivatele asutustele.

4.1.3.   Kasutusiga

Ohutu kasutusea määrab ballooni projekteerija käesolevas eeskirjas määratud kasutustingimuste alusel. Maksimaalne kasutusiga on 20 aastat.

Korraline kvaliteedikinnitamine

Soovitused kasutusea jooksul läbiviidavaks korraliseks kvaliteedikinnitamiseks visuaalse kontrolli või katsetamise teel annab balloonitootja käesolevate kasutustingimuste alusel. Iga ballooni ja toetusrihmasid tuleb vähemalt iga 48 kuu järel arvates sõiduki ekspluatatsiooni andmise (sõiduki registreerimise) kuupäevast ning iga uuesti paigaldamise ajal väliskahjude ja halvenemise suhtes visuaalselt kontrollida. Välise vaatluse peab vastavalt tootja ettekirjutustele teostama kasutust reguleeriva asutuse tunnustatud pädev isik. Ilma kohustuslikku teavet sisaldavate siltideta või loetamatu kohustusliku teabega siltidega balloonid tuleb kasutusest kõrvaldada. Kui ballooni on võimalik tootja ja seerianumbri järgi identifitseerida, võib kinnitada asendussildi, et ballooni saaks edasi kasutada.

4.1.4.1.   Kokkupõrgetes osalenud sõidukite balloonid

Kokkupõrgetes osalenud sõidukite balloonid kontrollitakse uuesti üle tootja volitatud isiku poolt, juhul kui pädev asutus ei ole teisiti ette näinud. Balloonid, mis ei saanud kokkupõrkes kahju, võib uuesti kasutusse võtta, vastasel juhul saadetakse need tootjale hindamiseks tagasi.

4.1.4.2.   Tulekahjus osalenud sõiduki balloonid

Tulest mõjutada saanud balloonid kontrollitakse tootja volitatud isiku poolt uuesti üle või tunnistatakse kõlbmatuks ja kõrvaldatakse kasutusest.

4.2.   Maksimumrõhud

Balloonirõhk on piiratud järgmiselt:

a)	rõhk, mis ühtlustunud temperatuuri 15 °C juures on 20 MPa;

b)	vahetult pärast täitmist ning olenemata temperatuurist on 26 MPa;

4.3.   Maksimaalne tankimiskordade arv

Balloonid on projekteeritud tankimiseks väljareguleeritud rõhuni 20 MPa ühtlustunud gaasitemperatuuri 15 °C juures kuni 1 000 korda kasutusea aasta kohta.

4.4.   Temperatuurivahemik

4.4.1.   Ühtlustunud gaasitemperatuur

Balloonis oleva gaasi ühtlustunud temperatuur peab olema vahemikus –40 °C kuni 65 °C;

4.4.2.   Balloonitemperatuurid

Balloonimaterjalide temperatuur peab olema vahemikus –40 °C kuni +82 °C;

Temperatuurid üle +65 °C võivad esineda piisavalt lokaalselt või piisavalt lühiajaliselt, et balloonis oleva gaasi temperatuur ei ületaks kunagi +65 °C, v.a punkti 4.4.3 tingimuste puhul;

4.4.3.   Lühiajalised temperatuurid

Gaasi temperatuurid tankimise ja väljalaskmise ajal võivad ületada punktis 4.4.1 esitatud piirmäärasid;

4.5.   Gaasikoostis

Maagaasile ei tohi tahtlikult lisada metanooli ega glükooli. Balloon peab olema projekteeritud nii, et see talub täitmist maagaasiga, mis vastab ühele kolmest tingimusest:

a)

SAE J1616

b)

kuiv gaas Veeaurusisaldus on tavaliselt piiratud 32 mg/m3 kastepunkti –9 °C 20 MPa rõhu juures. Kuivale gaasile ei esitata koostise piiranguid, v.a: — Vesiniksulfiidi ja teiste lahustuvate sulfiidide sisaldus: … 23 mg/m3 — Hapnikusisaldus: … 1 mahuprotsent Lubatud vesinikusisaldus saab olla kuni 2 mahuprotsenti, kui balloone valmistatakse terasest, mille (maksimaalne) tõmbetugevus ületab 950 MPa;

c)

Niiske gaas Gaas, mille veesisaldus on punktis b nimetatud tavapiiridest suurem, peab vastama järgmistele maksimaalse sisalduse tingimustele; — Vesiniksulfiid ja teised lahustuvad sulfiidid: … 23 mg/m3 — Hapnik: … 1 mahuprotsent — Süsinikdioksiid: … 4 mahuprotsenti — Vesinik: … 0,1 mahuprotsenti Niiske gaasi tingimustes on vajalik vähemalt 1 mg kompressoriõli gaasi 1 kg kohta, et kaitsta metallballoone ja -vooderdisi.

4.6.   Välispinnad

Balloonid ei ole projekteeritud nii, et nad peaksid vastu pidevale mehhaanilisele või keemilisele mõjule, nt sõidukil veetava koorma lekkele või tõsistele teetingimustest tulenevatele hõõrdumistele ning nende paigaldus peab vastama tunnustatud paigaldamisnõuetele. Siiski võib ballooni välispind puutuda kokku:

a)	veega, vahelduva sissepritse või teelt pritsimise kaudu;

b)	soolaga, kui sõidukit kasutatakse ookeani läheduses või kohas, kus soola kasutatakse jääsulatamiseks;

c)	päikese ultraviolettkiirgusega;

d)

kruusaga;

e)	lahustite, hapete ja leelistega, väetistega; ning

f)	automootori vedelikega, sh bensiini, hüdraulikavedelike, glükooli ja õlidega.

4.7.   Gaasi imbumine või leke

Balloone võidakse hoida pikaajaliselt suletud ruumides. Asjaomane disainilahendus peab arvestama gaasi imbumisega läbi ballooni seinte või lekkega vooderdise ja ühenduskohtade vahelt.

5.   DISAINILAHENDUSE KINNITUS

5.1.   Üldnõuded

Koos kinnituse taotlusega peab ballooni projekteerija edastama pädevale asutusele järgmise teabe:

a)	kasutustingimused (punkt 5.2)

b)	disainilahenduse andmed (punkt 5.3)

c)	tootmisandmed (punkt 5.4)

d)	kvaliteedisüsteem (punkt 5.5)

e)	purunemissitkuse ja purunevuse katsete tulemused (punkt 5.6);

f)	spetsifikaat (punkt 5.7)

g)	täiendavad tõendusandmed (punkt 5.8)

Standardi ISO 9809 kohaselt projekteeritud balloonide puhul ei nõuta punktis 5.3.2 nimetatud survekatsete aruannet ega punktis 5.6 nimetatud teavet.

5.2.   Kasutustingimused

Nimetatud tingimuste eesmärk on juhendada balloonide kasutajaid ja paigaldajaid ning teavitada tüübikinnitust andvaid pädevaid asutusi või nende volitatud esindajaid. Kasutustingimused peavad sisaldama:

a)	kinnitust, et ballooni disainilahendus sobib punktis 4 kirjeldatud tingimustes kasutamiseks ballooni kasutusea jooksul;

b)	kasutusiga;

c)	kasutuse jooksul katsetamise ja/või kontrollimise miinimumnõuded;

d)	vajalikud rõhuvabastusseadmed ja/või isolatsioon;

e)	kinnitusviisid, katted jne, mida on vaja, kuid mis ei kuulu põhivarustuse juurde;

f)	ballooni disainilahenduse kirjeldus;

g)	ballooni ohutuks kasutamiseks ja kontrollimiseks vajalik muu teave.

5.3.   Disainilahenduse andmed

5.3.1.   Joonised

Joonistel peavad olema näidatud vähemalt järgmised üksikasjad:

a)	Pealkiri, viitenumber, väljaandmise kuupäev ning vajadusel kontrollinumbrid koos väljaandmise kuupäevadega;

b)	Viide käesolevale eeskirjale ja balloonitüübile;

c)	Kõik mõõtmed koos lubatud hälvetega, sh üksikasjad kinnituste kujude kohta koos minimaalsete paksustega ja avadega;

d)	Ballooni mass, koos lubatud hälvetega;

e)	Nõuded materjalidele koos minimaalsete nõutavate mehaaniliste ja keemiliste omadustega ja lubatud hälvetega ning metallballoonide ja metallvooderdiste puhul ettenähtud kõvadusvahemik;

f)	Muud andmed nagu automaatse pingestamise survevahemik, minimaalne katserõhk, tulekaitsesüsteemi ja välise kaitsva katte üksikasjad.

5.3.2.   Pingeanalüüsi aruanne

Tuleb esitada lõplikel elementidel põhinev pingeanalüüs või muu pingeanalüüs;

Tuleb esitada tabel, milles võetakse kokku aruandes välja arvutatud pinged.

5.3.3.   Materjalikatse andmed

Tuleb esitada üksikasjalik disainilahenduses kasutatavate materjalide kirjeldus ning materjalide puhul lubatud hälbed. Esitatakse ka katseandmed, mis iseloomustavad materjalide mehaanilisi omadusi ja sobivust punktis 4 kirjeldatud tingimustes kasutamiseks.

5.3.4.   Disainilahenduskinnituse katsete andmed

Tuleb näidata, et ballooni materjal, disainilahendus, valmistamine ja kontrollimine on kavandatud kasutuseks sobivad, näidates, et need vastavad käesoleva lisa liites A kirjeldatud meetoditega katsetamisel konkreetse balloonikavandi puhul nõutavate katsete tingimustele.

Katseandmetes peavad olema dokumenteeritud ka mõõtmed, seinapaksused ja iga katseballooni kaal.

5.3.5.   Tulekaitse

Tuleb esitada rõhuvabastusseadmete, mis kaitsevad ballooni äkilise lõhkemise eest punktis A.15 kirjeldatud tuletingimustega kokku puutudes, seadistus. Katseandmed peavad tõendama ettenähtud tulekaitsesüsteemi tõhusust.

5.3.6.   Ballooni kandedetailid

Vastavalt punktile 6.11 tuleb esitada ballooni kandedetailide üksikasjalik kirjeldus või kandedetailidele esitatavad nõuded.

5.4.   Tootmisandmed

Tuleb esitada kõigi tootmisprotsesside, purunevuse katsete, tootmiskatsete ja partiikatsete üksikasjalikud andmed; täpsustada kõigi tootmisprotsesside nagu kuumtöötlemine ja lõppvormimine lubatud hälbed, vaigusegu proportsioonid, filamendi mähkimispinge ja -kiirus, kõvendamise ajad ja temperatuurid, automaatse pingestamise protseduurid; samuti täpsustada pinna kattematerjal, keermete üksikasjad, ultraheliuuringu (või samaväärse uuringu) vastuvõetavuskriteeriumid ning partiikatsete maksimaalsed partiide suurused.

5.5.   (puudub)

5.6.   Purunemissitkuse katses ja purunevuse katses lubatud hälbed

5.6.1.   Purunemissitkus

Tootja peab tõendama disainilahenduse toimimist lekib-enne-kui-puruneb-põhimõttel, nagu kirjeldatud punktis 6.7.

5.6.2.   Purunevuse katses lubatud hälbed

Punktis 6.15.2 kirjeldatud lähenemist kasutades peab tootja määrama purunevuse katse jaoks suurima lubatud hälbe suuruse, mis hoiab ballooni kasutusea jooksul ära selle kulumisest või rebenemisest tuleneva rikke.

5.7.   Spetsifikaat

Iga balloonikavandi kohta tuleb spetsifikaadil esitada punktis 5.1 nõutavat teavet sisaldavate dokumentide kokkuvõttev loend. Esitada tuleb iga dokumendi pealkiri, viitenumber, kontrollinumbrid ning algversiooni väljaandmise ja teiste versioonide väljaandmiste kuupäevad. Kõigil dokumentidel peavad olema väljaandja allkiri või initsiaalid; spetsifikaadile määratakse number ja vajadusel kontrollinumbrid, mida saab kasutada balloonikavandi eristamiseks, ning spetsifikaadil peab olema kavandi eest vastutava inseneri allkiri. Spetsifikaadil peab olema eraldatud koht kavandi registreerimist kinnitava templi jaoks.

5.8.   Täiendavad tõendamisandmed

Vajadusel tuleb esitada täiendavad ning avaldust põhistavad andmed nagu kasutamiseks ettenähtud materjali senised kasutusandmed või konkreetse balloonikavandi kasutamisandmed teistes kasutustingimustes.

5.9.   Tüübikinnitus ja tõendamine

5.9.1.   Kontroll ja katsed

Tuleb läbida käesoleva eeskirja punkti 9 kohane vastavushindamine;

Tagamaks, et balloonid vastavad käesoleva rahvusvahelise eeskirja nõuetele, tuleb neid vastavalt punktide 6.13 ja 6.14 nõuetele pädeva asutuse poolt kontrollida.

5.9.2.   Katsesertifikaat

Kui esitatud näidise punkti 6.13 kohase katsetamise tulemused on rahuldavad, annab pädev asutus välja katsesertifikaadi. Katsesertifikaadi näidis on esitatud käesoleva lisa liites D.

5.9.3.   Partii vastuvõetavussertifikaat

Pädev asutus koostab käesoleva lisa liite D kohase vastuvõetavussertifikaadi.

6.   KÕIGI BALLOONITÜÜPIDE SUHTES KOHALDATAVAD NÕUDED

6.1.   Üldnõuded

Järgmiseid nõudeid kohaldatakse üldiselt kõigi punktides 7–10 nimetatud balloonitüüpide suhtes. Ballooni disainilahendus hõlmab kõiki disainilahenduse asjakohaseid ja vajalikke aspekte, tagamaks, et balloon on ettenähtud kasutusea jooksul oma eesmärgiks sobiv; kooskõlas standardiga ISO 9809 valmistatud ja selle kõigile nõuetele vastavad CNG-1-tüüpi terasballoonid peavad vastama ainult punktide 6.3.2.4 ja 6.9–6.13 nõuetele.

6.2.   Disainilahendus

Käesolevas eeskirjas ei anta disainilahenduse valemeid ega lubatavaid pingeid, vaid nõutakse, et disainilahenduse adekvaatsus ilmneks asjaomastest arvutustest ja et tõendataks balloonide võimet püsivalt läbida käesolevas eeskirjas kirjeldatud materjali-, kavandikinnitus-, tootmis- ja partiikatseid; kõik disainilahendused peavad tagama, et tavakasutuse ja tegeliku halvenemise korral surve all olevad osad enne lekivad kui purunevad. Kui ilmneb metallballoonide või metallvooderdiste lekkimine, tohib see olla põhjustatud ainult väsimuspragude tekkimisest.

6.3.   Materjalid

6.3.1.   Kasutatavad materjalid peavad sobima punktis 4 kirjeldatud kasutustingimuste jaoks. Disainilahenduses ei tohi olla kontaktis omavahel kokkusobimatuid materjale. Materjalide kavandikinnituskatsete kokkuvõte on esitatud tabelis 6.1.

Teras

6.3.2.1.   Koostis

Teras peab olema kaetud alumiiniumi ja/või silikooniga ning toodetud valitseva parima karestamistava järgi. Kõigi terasmaterjalide keemiline koostis tuleb esitada ja määrata vähemalt järgmiste näitajate kaudu:

a)	süsiniku-, mangaani-, alumiiniumi- ja silikoonisisaldus kõigil juhtudel;

b)	nikli-, kroomi-, molübdeeni-, boori-, vanaadiumi- või mis tahes muude tahtlikult lisatud elementide sisaldus.

Valumi analüüsi tulemused ei tohi ületada järgmiseid piire:

Tõmbetugevus	< 950 MPa	≥ 950 MPa
Väävel	0,020 %	0,010 %
Fosfor	0,020 %	0,020 %
Väävel ja fosfor	0,030 %	0,025 %

Kui kasutatakse süsinikboorterast, tuleb iga terase valu esimese ja viimase valuploki või slääbiga teostada standardile ISO 642 vastav kõvendatavuskatse. Kõvadus mõõdetuna 7,9 mm piires karastatud otsast peab olema vahemikus 33–53 HRC või 327–560 HV ning olema tootja poolt tõendatud;

6.3.2.2.   Tõmbeomadused

Valmis balloonis või vooderdises oleva terase mehaanilised omadused tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile A.1 (liide A). Terase katkevenivus peab olema vähemalt 14 %;

6.3.2.3.   Löögikindlus

Valmis balloonis või vooderdises oleva terase löögikindlus määratakse kindlaks vastavalt punktile A.2 (liide A). Löögikindlusnäitajad ei tohi olla väiksemad kui on näidatud käesoleva lisa tabelis 6.2;

6.3.2.4.   Vastupidavus väävlikorrosioonile

Kui terase kavandatud tõmbetugevuse ülemine piir ületab 950 MPa, tuleb valmis ballooniga teostada väävlikorrosioonile vastupidavuse katse vastavalt käesoleva lisa liite A punktile A.3 ja balloon peab nimetatud sättes kirjeldatud nõuetele vastama.

Alumiinium

6.3.3.1.   Koostis

Alumiiniumisulamid määratakse alumiiniumiassotsiatsiooni koostatud sulamisüsteemis. Plii ja vismuti lisandite piirangud ei tohi ületada 0,003 %;

6.3.3.2.   Korrosioonikatsed

Alumiiniumisulamid peavad vastama vastavalt punktile A.4 (liide A) teostatud korrosioonikatsete nõuetele;

6.3.3.3.   Püsivast täidetusest tulenev pragunemine

Alumiiniumisulamid peavad vastama punkti A.5 (liide A) püsivast täidetusest tuleneva pragunemise katsete nõuetele;

6.3.3.4.   Tõmbetugevus

Valmis balloonis oleva alumiiniumisulami mehaanilised omadused tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile A.1 (liide A). Alumiiniumi katkevenivus peab olema vähemalt 12 %.

Vaigud

6.3.4.1.   Üldnõuded

Immutamismaterjalidena võib kasutada termokõvenevaid või termopehmenevaid vaike. Sobivate põhiainete näited on epoksü, modifitseeritud epoksü, polüestri ja vinüülestri termokõvenevad plastmassid ning polüetüleeni ja polüamiidi termopehmenevad materjalid;

6.3.4.2.   Nihkejõud

Vaikusid katsetatakse vastavalt punktile A.26 (liide A) ja asjaomased vaigud peavad selle punkti nõuetele vastama;

6.3.4.3.   Klaasistumistemperatuur

Vaigu klaasistumistemperatuur määratakse kindlaks vastavalt ASTM D3418 standardile.

6.3.5.   Kiud

Konstruktsioonimaterjali tugevdavaks filamendiks peab olema kas klaaskiud, aramiidkiud või süsinikkiud. Süsinikkiu kasutamisel peab disainilahendus hõlmama meetmeid ballooni metalldetailide galvaanilise korrosiooni ärahoidmiseks. Tootja peab säilitama komposiitmaterjalide kohta välja antud spetsifikaate, materjalitootjate soovitusi ladustamise, tingimuste ning säilivusaja kohta ning materjalitootja tõendit, et iga kaubasaadetis vastab spetsifikaadi nõuetele. Kiutootja peab tõendama, et kiudmaterjali omadused vastavad tootja tootekirjeldusele.

6.3.6.   Plastvooderdised

Tõmbetugevus ja katkevenivus tuleb kindlaks määrata vastavalt punktile A.22 (liide A). Katsed peavad näitama plastvooderdise materjali paindeomadusi temperatuuril –50 °C või alla selle, mille juures peavad materjalid vastama tootja antud näitajatele; polümeersed materjalid peavad sobima käesolev lisa punktis 4 kirjeldatud kasutustingimustele. Punktis A.23 (liide A) kirjeldatud meetodit kasutades peab pehmenemistemperatuur olema vähemalt 90 °C ja sulamistemperatuur vähemalt 100 °C.

6.4.   Katserõhk

Minimaalne kasutatav katserõhk tootmisel peab olema 30 MPa;

6.5.   Survetugevused ja kiudude pingetsükli asümmeetriategurid

Kõigi balloonitüüpide puhul peab minimaalne tegelik survetugevus olema vähemalt võrdne käesoleva lisa punktis 6.3 nimetatud väärtusega. Tüüpide CNG-2, CNG-3 ja CNG-4 puhul peab komposiitmähis olema kavandatud suureks töökindluseks pikaajalise täidetuse ja tsüklilise täidetuse jaoks. See töökindlus saavutatakse, järgides käesoleva lisa punktis 6.3 antud komposiitide pingetsükli asümmeetriategureid. Pingetsükli asümmeetriategur on määratletud kui pinge kius ettenähtud minimaalse survetugevuse juures jagatuna pingega kius töörõhu juures. Katkemistugevus on määratletud kui ballooni tegelik lõhkemisrõhk jagatud töörõhuga; tüübi CNG-4 disainilahenduste puhul on pingetsükli asümmeetriategur võrdne katkemistugevusega; tüüpide CNG-2 ja CNG-3 disainilahenduste (metallvooderdis ja komposiitmähis) puhul peavad pingetsükli asümmeetriateguri arvutused hõlmama järgmist:

a)	Analüüsimeetod, mis võimaldab analüüsida vooderdismaterjale (spetsiaalne tarkvaraprogramm või lõplikel elementidel põhinev pingeanalüüs);

b)	Vooderdismaterjali elastsest plastiliseks muutumise surve-tõmbe-kõver peab olema teada ja õigesti modelleeritud;

c)	Komposiitmaterjalide mehaanilised omadused peavad olema õigesti modelleeritud;

d)	Arvutused tuleb teha: automaatsel pingestamisel, automaatse pingestamise järgse nulli, töörõhu ja minimaalse lõhkemispunkti juures;

e)	Analüüsil tuleb arvesse võtta mähkimisest tulenev eelpinge;

f)	Minimaalne lõhkemispunkt tuleb valida nii, et väljaarvutatud pinge minimaalse lõhkemispunkti juures jagatuna väljaarvutatud pingega töörõhu juures vastaks kasutatava kiu puhul nõutavale pingetsükli asümmeetriategurile;

g)

Hübriidtugevdusega (kahe või enama eri kiutüübiga) balloonide analüüsil tuleb kiudude erinevaid elastsusomadusi aluseks võttes võtta arvesse koormuse jagunemine eri kiudude vahel. Iga eraldi kiutüübi pingetsükli asümmeetriategur peab vastama käesoleva lisa punkti 6.3 nõuetele. Pingetsükli asümmeetriategurit võib kontrollida ka tensoanduritega. Vastuvõetav meetod on nimetatud käesoleva lisa liites E.

6.6.   Pingeanalüüs

Kavandi minimaalsete seinapaksuste põhjendamiseks tuleb teostada pingeanalüüs. See peab hõlmama pingete kindlakstegemist vooderdistes ja komposiitlahenduste kiududes.

6.7.   Lekib-enne-kui-puruneb-põhimõtte toimimise hindamine

Tüüpide CNG-1, CNG-2 ja CNG-3 balloonide puhul tuleb tõendada, et need enne lekivad kui purunevad.

Need katsed tuleb teostada vastavalt punktile A.6 (liide A). Sellist tõendust ei ole vaja selliste balloonikavandite puhul, mis annavad vastavalt punktile A.13 (liide A) katsetamisel väsimusvastupidavuse üle 45 000 tsükli. Käesoleva lisa liites F on teabeks lisatud kaks lekib-enne-kui-puruneb-katsetuste meetodit.

6.8.   Kontroll ja katsetamine

Tootmiskontroll peab määrama programmid ja menetlused:

a)	tootmiskontrolliks, katseteks ja vastuvõetavuskriteeriumideks; ning

b)

katsed ja vastuvõetavuskriteeriumid perioodiliseks kontrollimiseks kasutuse jooksul. Visuaalsete järelkontrollide intervall peab vastama käesoleva lisa punkti 4.1.4 tingimustele, kui pädev asutus seda ei muuda. Tootja peab kehtestama visuaalsel kontrollil tagasilükkamise kriteeriumid, võttes aluseks puudustega balloonidega tehtud survetsüklikatsete tulemused. Käitamiseks, kasutuseks ja kontrolliks antava tootja juhendi suunised on esitatud käesoleva lisa liites G.

6.9.   Tulekaitse

Kõik balloonid peavad olema rõhuvabastusseadmetega tule eest kaitstud. Balloon, selle materjalid, rõhuvabastusseadmed ja kõik lisatud isolatsiooni- või kaitsematerjalid tuleb kavandada koos, tagamaks piisavat ohutust punktis A.15 (liide A) kirjeldatud tuletingimustes.

Rõhuvabastusseadmeid katsetatakse vastavalt punktile A.24 (liide A).

6.10.   Avad

6.10.1.   Üldnõuded

Avad on lubatud ainult otstes. Ava keskjoon peab kattuma ballooni pikiteljega. Keermed peavad olema puhtalt lõigatud, võrdsed, ilma pinna ebaühtlusteta ja vastama mõõtudele.

6.11.   Ballooni kandedetailid

Tootja peab määrama, kuidas kinnitatakse balloon sõidukile. Tootja peab andma ka kinnitusjuhendid, sealhulgas märkima kinnitusjõu ja jõumomendi, et tagada piisav pingestav jõud, kuid mis ei põhjusta vastuvõetamatut pinget balloonis ega kahjusta ballooni pinda.

6.12.   Kaitse väliskeskkonna suhtes

Ballooni välispind peab vastama punkti A.14 (liide A9) väliskeskkonnakatse nõuetele. Välise kaitse saavutamiseks võib kasutada järgmiseid meetmeid:

a)	pinnakattematerjal, mis annab piisava kaitse (nt alumiiniumile pihustatud anoodiv metall); või

b)	sobiva kiud- ja põhimaterjali kasutamine (nt süsinikkiud vaigus); või

c)	kaitsekate (nt orgaaniline kate, värv), mis vastab punkti A.9 (liide A) nõuetele.

Balloonile kantav kate peab olema selline, mille pealekandmine ei mõjuta ballooni mehaanilisi omadusi negatiivselt. Kate peab olema kavandatud nii, et see võimaldaks hilisemat kontrolli kasutuse jooksul ja tootja peab andma juhised sellise kontrolli jooksul katte käsitsemise kohta, tagamaks ballooni terviklikkust.

Tootjate huvides on käesoleva lisa informatiivses liites H esitatud katte sobivust hindava väliskeskkonnakatse meetod.

6.13.   Kavandikinnituskatsed

Igale balloonitüübile kinnituse saamiseks tuleb tõendada materjali, disainilahenduse, tootmise ja kontrolli sobivust ettenähtud kasutuseks käesoleva lisa liites A kirjeldatud asjakohaste katsemeetodite abil teostatavate käesoleva lisa tabelis 6.1 esitatud materjali kvalifitseerumise katsete ja käesoleva lisas tabeli 6.4 esitatud ballooni kvalifitseerumise katsete asjakohastele nõuetele vastamisega. Katseballoonid või -vooderdised valib ja katseid jälgib pädev asutus. Kui katsed tehakse enamate kui nõutud arvu balloonide või vooderdistega, tuleb dokumenteerida kõik katsed.

6.14.   Partiikatsed

Käesolevas lisas kirjeldatud partiikatsed tuleb teha igast valmis balloonide või vooderdiste partiist võetud balloonide või vooderdistega. Kasutada võib ka tunnistaja valitud kuumtöödeldud näidiseid, mis on valmis balloonide või vooderdiste hulgas representatiivsed. Iga balloonitüübi puhul nõutavad partiikatsed on täpsustatud käesoleva lisa tabelis 6.5.

6.15.   Tootmiskontroll ja katsed

6.15.1.   Üldnõuded

Tootmiskontrollid ja -katsed tuleb teha kõigi partiis toodetud balloonidega. Tootmise jooksul ja peale valmimist kontrollitakse iga ballooni järgmiste menetlustega:

a)	metallballoonide ja -vooderdiste ultrahelidefektoskoopia (või sellega samaväärsena tõestatud uuring) vastavalt BS 5045 standardi osa 1 lisale B, või sellega samaväärsena tõestatud meetod, tagamaks, et maksimaalne esineva defekti suurus on väiksem kui disainilahenduses määratud;

b)	kontroll selle üle, et valmis ballooni või mis tahes vooderdise või mähise kriitilised mõõtmed ja mass on disainilahenduses lubatud piirides;

c)	ettenähtud pinnakattega sobivuse kontroll, pidades eriti silmas sügavpilutatud pindu ning volte ja ribasid sepistatud või keermestatud otstekinnituste ja -avade juures;

d)	märgistuste kontroll;

e)	metallballoonide ja -vooderdiste kõvaduskatsed vastavalt punktile A.8 (liide A) tuleb teha pärast lõplikku kuumtöötlemist ja selliselt kindlaks tehtud väärtused peavad olema disainilahenduse jaoks ettenähtud vahemikus;

f)	hüdrauliline katse vastavalt punktile A.11 (liide A);

Iga ballooniga teostatava kriitilise tootmiskontrolli nõuded on kokku võetud käesoleva lisa tabelis 6.6;

6.15.2.   Defekti maksimumsuurus

Tüüpide CNG-1, CNG-2 ja CNG-3 disainilahenduste puhul tuleb kindlaks määrata metallballooni või -vooderdise mis tahes punktis maksimaalne defekti suurus, mis ei kasva ettenähtud kasutusea jooksul kriitiliselt suureks. Kriitiline suurus on määratletud kui defekt läbi ballooni või vooderdise seina paksuse, mis võimaldab hoitaval gaasil ilma ballooni purunemiseta balloonist välja voolata. Ultraheliuuringul või sellega samaväärsel uuringul peab defektisuurus kui tagasilükkamise kriteerium olema maksimaalsest lubatavast defektisuurusest väiksem. Tüüpide CNG-2 ja CNG-3 disainilahenduste puhul eeldatakse, et komposiidile ei teki kahju ajast sõltuvatest mehhanismidest; purunevuse katsete lubatav defektisuurus määratakse kindlaks sobiva meetodiga. Käesoleva lisa liites F on nimetatud kaks niisugust meetodit.

6.16.   Katse nõuete mittetäitmine

Kui nõuded ei ole täidetud, tuleb vastavalt teostada kas uus katsetamine või uus kuumtöötlemine ja katsetamine:

a)	kui on tõendeid, et katse teostamisel tehti vigu või tehti mõõtmisvigu, tehakse uus katse. Kui selle katse tulemus on rahuldav, ei võeta esimese katse tulemusi arvesse;

b)	kui katse teostati rahuldaval viisil, tuleb kindlaks teha nõuetele mittevastavuse põhjus.

Kui leitakse, et mittevastavus tulenes tehtud kuumtöötlemisest, võib tootja teostada balloonide partiiga uue kuumtöötlemise.

Kui mittevastavus ei tulenenud kuumtöötlusest, loetakse kõik kindlakstehtud defektsed balloonid mittesobilikeks või parandatakse sobival meetodil. Neid balloone, mida ei loetud mittesobilikeks, käsitletakse uue partiina.

Mõlemal juhul tehakse uue partiiga katsetused. Uuesti tuleb teha kõik asjakohased näidise- või partiikatsed, mis on uue partii vastuvõetavuse tõestamiseks vajalikud. Kui ühe või mitme katse tulemused on kasvõi osaliselt mitterahuldavad, tuleb partii kõik balloonid mittesobilikeks lugeda.

6.17.   Disainilahenduse muutmine

Disainilahenduse muutmine on kasutatavate materjalide või mõõtmete muutus, mis ületab tavalist lubatud tootmishälvet.

Väikseid disainilahenduste muudatusi lubatakse lugeda kvalifitseerunuks pärast vähendatud katsete programmi läbimist. Tabelis 6.7 nimetatud disainilahenduste korral nõutakse vastavalt tabelile disainilahenduse kvalifitseerumise katseid.

Tabel 6.1

Materjalide disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

	Käesoleva lisa vastav punkt
	Teras	Alumiinium	Vaigud	Kiud	Plastvoodrid
Tõmbeomadused	6.3.2.2	6.3.3.4		6.3.5	6.3.6
Vastupidavus väävlikorrosioonile	6.3.2.4
Löögikindlus	6.3.2.3
Vastupidavus püsivast täidetusest tulenevale pragunemisele		6.3.3.3
Pingekorrosioon		6.3.3.2
Nihkejõud			6.3.4.2
Klaasistumistemperatuur			6.3.4.3
Pehmenemis- ja sulamispunkt					6.3.6
Purunemissitkus (5)	6.7	6.7

Tabel 6.2

Löökpaindeteimi vastuvõetavad väärtused

Ballooni diameeter D, mm	> 140			≤ 140
Katsesuund	risti			piki
Katseeksemplari laius, mm	3–5	> 5–7,5	> 7,5–10	3–5
Katsetemperatuur, °C	–50			–50
3 toote keskmine	30	35	40	60
Löögikindlus/Löögitugevus, J/cm2
Üksiktoode	24	28	32	48

Tabel 6.3

Minimaalsed tegelikud katkemistugevused ja pingetsükli asümmeetriategurid

	CNG-1 Täielikult metallist	CNG-2 Rõngasmähis		CNG-3 Täismähis		CNG-4 Täiskomposiit
	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetriategurid [MPa]	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetriategurid [MPa]	Survetugevus [MPa]	Pingetsükli asümmeetriategurid [MPa]	Survetugevus [MPa]
Täielikult metallist	45
Klaas		2,75	50 1)	3,65	70 1)	3,65	73
Aramiid		2,35	47	3,10	60 1)	3,1	62
Süsinik		2,35	47	2,35	47	2,35	47
Hübriid		2)		2)		2)

Märkus 1: Minimaalne tegelik survetugevus. Lisaks tuleb teha käesoleva lisa punkti 6.5 kohased arvutused tagamaks, et ka minimaalse pingetsükli asümmeetriateguri nõuded on täidetud.

Märkus 2: Pingetsükli asümmeetriategurid ja survetugevused tuleb arvutada vastavalt käesoleva lisa punktile 6.5.

Tabel 6.4

Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Katse ja viide lisale		Balloonitüüp
		CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
A.12	Survekatse	X (6)	X	X	X
A.13	Ümbritseva temperatuuri tsükkel	X (6)	X	X	X
A.14	Happelise keskkonna katse		X	X	X
A.15	Lahtine tuli	X	X	X	X
A.16	Läbistamine	X	X	X	X
A.17	Lubatud defekt		X	X	X
A.18	Kõrge temperatuur		X	X	X
A.19	Pingest rebenemine		X	X	X
A.20	Kukkumiskatse			X	X
A.21	Imbumine				X
A.24	Rõhuvabastusseade	X	X	X	X
A.25	Bossi jõumomendi katse				X
A.27	Maagaasitsükkel				X
A.6	Lekib-enne-kui-puruneb-katse	X	X	X
A.7	Äärmuslike temperatuuride tsükkel		X	X	X
X = nõutav

Tabel 6.5

Partiikatsed

Katse ja viide		Balloonitüüp
		CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
A.12	Katkemistugevus	X	X	X	X
A.13	Ümbritseva õhu tsükkel	X	X	X	X
A.1	Tõmbetugevus	X	X (8)	X (8)
A.2	Löökpaindeteim (teras)	X	X (8)	X (8)
A.9.2	Kate (7)	X	X	X	X
X = nõutav

Tabel 6.6

Kriitilise tootmiskontrolli nõuded

Tüüp	CNG-1	CNG-2	CNG-3	CNG-4
Kriitilised mõõtmed
Pinna kattematerjal	X	X	X	X
Defektid (ultraheliuuring või samaväärne)	X	X	X	X
Kontrollinõue	X	X	X
Metallballoonide või -vooderdiste kõvadus	X	X	X
Hüdrauliline katse	X	X	X	X
Lekkekatse				X
Märgistused	X	X	X	X
X = nõutav

Tabel 6.7

Disainilahenduse muutmine

	Katsetüüp
Disainilahenduse muutmine	Hüdrauliline survekatse A.12	Tsüklid ümbritseva õhu temperatuuril: A.13	Keskkond A.14	Lahtine tuli A.15	Lubatud defekt A.17	Läbistamine A.16	Pingest rebenemine A.19 Kõrge temperatuur A.18 Kukkumiskatse A.20	Pöördkangi jõumoment A.25 Imbumine A.21 CNG-tsüklid A.27	Rõhuvabastusseadme toimimine A.24
Kiutootja	X	X					X (9)	X (10)
Metalne ballooni- või vooderdisematerjal	X	X	X (9)	X	X (9)	X	X (9)
Plastist vooderdisematerjal		X	X					X (10)
Kiumaterjal	X	X	X	X	X	X	X	X (10)
Vaik			X		X	X	X
Diameetri muutmine kuni 20 %	X	X
Diameetri muutmine üle 20 %	X	X		X	X (9)	X
Pikkuse muutmine kuni 50 %	X			X (11)
Pikkuse muutmine üle 50 %	X	X		X (11)
Töörõhu muutmine kuni 20 % @	X	X
Kupli kuju	X	X						X (10)
Avasuurus	X	X
Kattemuutus			X
Otsa pöördkangi kavand								X (10)
Muudatus tootmisprotsessis	X	X
Rõhuvabastusseade				X					X
X = nõutav @ = Ainult siis, kui paksuse muutus on proportsionaalne diameetri ja/või rõhu muutusega.

7.   TÜÜBI CNG-1 METALLBALLOONID

7.1.   Üldnõuded

Disainilahendus peab määrama kindlaks maksimaalse lubatava defekti suuruse igas ballooni punktis, mis ei kasva ettenähtud järelkontrolliajavahemiku või, kui ei nähta ette järelkontrolli, kasutusea jooksul, ballooni töörõhul töötamisel kriitiliste mõõtmeteni. Lekib-enne-kui-puruneb-kontroll tuleb teha vastavalt punkti A.6 (liide A) vastavatele menetlustele. Lubatav defekti suurus määratakse kindlaks vastavalt punktile 6.15.2.

Vastavalt standardile ISO 9809 projekteeritud ja selle kõigile nõuetele vastavate balloonide korral nõutakse ainult punkti 6.3.2.4 materjalikatsete ja punkti 7.5 disainilahenduse kvalifitseerumise katsete, v.a punktide 7.5.2 ja 7.5.3, nõuete täitmist.

7.2.   Pingeanalüüs

Pinge balloonis arvutatakse 2 MPa, 20 MPa, katserõhu ja disainilahenduse katkemispunkti kohta. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse kesta tasandilt välja painutamist, et teha kindlaks pinge jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

7.3.   Valmistamis- ja tootmiskatsete nõuded

7.3.1.   Üldnõuded

Alumiiniumballoonide otsi ei tohi sulgeda stantsimisprotsessiga. Terasballoonide, v.a standardi ISO 9809 kohaselt projekteeritud balloonide põhjaotstega tuleb teha purunevuse katsed või samaväärne uuring. Otsa sulgemise protsessil ei tohi lisada metalli. Enne otsa stantsimist tuleb iga ballooni paksuse ja pinnakatte suhtes kontrollida.

Peale otsa stantsimist tuleb balloone kuni disainilahenduse jaoks ette nähtud kõvadusvahemikuni kuumtöödelda. Kohalikku kuumtöötlemist ei või kasutada.

Kui põhivarustuse juurde kuuluvad kaelarõngas, põhjarõngas või kinnitusdetailid, peavad need olema balloonimaterjaliga sobivast materjalist ning turvaliselt kinnitatud muude meetoditega kui keevitamine, kõvajoodisjootmine või pehmejoodisjootmine.

7.3.2.   Purunevuse katsed

Iga metallballooniga tuleb teha järgmised katsed:

a)	Kõvaduskatse vastavalt punktile A.8 (liide A),

b)	Ultraheliuuring vastavalt BS 5045 standardi osa 1 I lisale või sellega tõendatult samaväärse purunevuse meetodiga, tagamaks, et maksimaalne defekti suurus ei ületa disainilahenduses vastavalt punktile 6.15.2 kindlaksmääratud ettenähtud suurust.

7.3.3.   Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse.

7.4.   Balloonide partiikatsed

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni. Kui katseid tehakse enama kui käesolevas lisas nõutud arvu balloonidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Asjaomaste balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

a)

Partii materjalikatsed. Ühe ballooni või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud representatiivse valmis ballooniga tuleb teha järgmised katsed: i) Kriitiliste mõõtmete kontrollimine võrreldes kavandiga; ii) Üks punkti A.1 (liide A) kohane tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll; iii) Terasballoonide puhul kolm punkti A.2 (liide A) kohast löökpaindeteimi ja punkti 6.3.2.3 nõuetele vastavuse kontroll; iv) Kui kaitsev kate on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A); Kõigi partiidest katseteks valitud balloonidega, mis ettenähtud nõuetele ei vasta, tuleb jätkata punkti 6.16 menetlustega. Kui kate ei vasta punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %-liselt kontrollida, et kõrvaldada samamoodi defektsed balloonid. Võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning kanda peale uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata;

b)	Partii katkemistugevuskatse. Ühte ballooni survestatakse vastavalt punktile A.12 (liide A) hüdrauliliselt kuni katkemiseni. Kui katkemistugevus on väljaarvutatud minimaalsest katkemistugevusest väiksem, tuleb jätkata eespool nimetatud punkti 6.16 menetlustega.

c)

Korraline survetsüklikatse. Valmis balloonidele avaldatakse punkti A.13 (liide A) kohaselt katsetsüklilist survet järgmiselt määratud sagedusega: i) Iga partii ühe ballooniga tehakse survetsükkel läbi 1 000 korda iga ettenähtud kasutusea aasta kohta, seega minimaalne tsüklite arv on 15 000; ii) Kui 10 järjestikuse sama disainilahendustüübi (s.o sarnaste materjalide ja protsessidega tooted) tootepartii puhul mitte ükski punkti i järgi survetsüklikatse läbinud balloonidest ei leki ega rebene vähem kui 1 500 tsükli jooksul ettenähtud kasutusea aasta kohta (vähemalt 22 500 tsüklit), võib survetsüklikatsete tegemist vähendada ühe balloonini 5 partii kohta; iii) Kui 10 järjestikuse sama disainilahendustüübi tootepartii puhul mitte ükski punkti i järgi survetsüklikatse läbinud balloonidest ei leki ega rebene vähem kui 2 000 tsükli jooksul ettenähtud kasutusea aasta kohta (vähemalt 30 000 tsüklit), võib survetsüklikatsete tegemist vähendada ühe balloonini 10 partii kohta; iv) Kui viimasest tootepartiist on möödas enam kui 6 kuud, tuleb punktis ii või iii kirjeldatud katsesageduse säilitamiseks võtta järgmisest partiist üks balloon katseks; v) Kui mõni eespool punktides ii või iii nimetatud vähendatud sagedusega survetsüklikatses olnud balloon ei pea nõutud survetsüklite arvule (vastavalt vähemalt 22 500 või 30 000) vastu, tuleb punkti ii või iii sageduse taastamiseks teostada katse vähemalt 10 tootepartiiga punkti i sageduse järgi; vi) Kui mõni punkti i, ii või iii järgi katsetatud balloon ei täida tsüklikatse nõuet 1 000 tsüklit ettenähtud kasutusea aasta kohta (minimaalselt 15 000 tsüklit), tuleb vastavalt punkti 6.16 menetlustele teha kindlaks tõrke põhjus ning see kõrvaldada. Kui mõni täiendavalt võetud kolmest balloonist ei täida nõuet — 1 000 tsüklit ettenähtud kasutusea aasta kohta — tuleb partii lugeda mittesobilikuks.

7.5.   Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

7.5.1.   Üldnõuded

Kvalifitseerumiskatsed tuleb teha tavatoodangu suhtes representatiivsete ning tehasetähistega valmis balloonidega. Balloonide valik, katsete vaatlemine ja dokumenteerimine peab vastama punkti 6.13 nõuetele.

7.5.2.   Hüdrauliline survekatse

Kolmele representatiivsele balloonile avaldatakse vea ilmnemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Ballooni katkemistugevused peavad ületama disainilahenduse jaoks pingeanalüüsiga välja arvutatud minimaalset katkemistugevust ja olema vähemalt 45 MPa.

7.5.3.   Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

Kahe valmis ballooniga tehakse läbi survetsüklid ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt punktile A.13 (liide A) kuni vea ilmnemiseni või vähemalt 45 000 tsüklit. Balloonidel ei tohi tekkida vigu enne, kui on läbitud 1 000 tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta. Balloonidel, mis selle tsüklite arvu ületavad, peab lõpuks esimese veana ilmnema leke, mitte rebenemine. Balloone, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, tuleb tsüklit jätkates purunemiseni katsetada kas niikaua, kui viga ilmneb või katkemiseni hüdraulilist survet avaldades. Tsüklite arv kuni vea ilmnemiseni ja rikke koht tuleb registreerida.

7.5.4.   Lahtise tule katse

Katsed tuleb teha vastavalt punktile A.15 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

7.5.5.   Läbistamiskatse

Katse tuleb teha vastavalt punktile A.16 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

7.5.6.   Lekib-enne-kui-puruneb-katse

Balloonidega, mis ei ületa punkti 7.5.3 kohasel katsetamisel 45 000 tsüklit, tuleb lekib-enne-kui-puruneb-katsed teha vastavalt punktile A.6 ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

8.   TÜÜBI CNG-2 RÕNGASMÄHISEGA BALLOONID

8.1.   Üldnõuded

Survestamise ajal on sellel balloonitüübil omadus, et komposiitmähise ja metallvooderdise nihked kattuvad. Erinevate valmistusmeetodite tõttu ei nähta käesolevas lisas ette kindlat projekteerimise meetodit.

Lekib-enne-kui-puruneb-katse tuleb teostada vastavalt punktis A.6 (liide A) kirjeldatud menetlustele. Lubatud defekti suurus tuleb kindlaks teha vastavalt punktile 6.15.2.

8.2.   Nõuded disainilahendusele

8.2.1.   Metallvooderdis

Metallvooderdise tegelik lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 26 MPa.

8.2.2.   Komposiitmähis

Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

8.2.3.   Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada pinged mähises ja vooderdises peale eelpingestamist. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada rõhkusid null, 2 MPa, 20 MPa, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse materjali mittelineaarset käitumist, et teha kindlaks pinge jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

Automaatse pingestamise meetodit kasutavate disainilahenduste puhul tuleb eelpingestamiseks välja arvutada piirid, mille vahele automaatse pingestamise surve peab jääma.

Pingestamiseks juhitud pingega mähkimist kasutavate disainilahenduste puhul tuleb välja arvutada temperatuur, mille juures seda teha ning iga mähisekihi jaoks vajalik pinge ja sellega saavutatav eelpingestatus.

8.3.   Valmistamisnõuded

8.3.1.   Üldnõuded

Komposiitballoon tuleb valmistada filamentmähisega vooderdisest. Filamendi mähkimise operatsioonid peavad olema arvutiga või mehaaniliselt juhitud. Filamentidele tuleb mähkimisel avaldada juhitud pinget. Kui mähkimine on lõpetatud, tuleb termokõvenevad vaigud kuumutamise teel kõvendada, kasutades eelnevalt kindlaksmääratud ja juhitavaid ajavahemikke ja temperatuure.

8.3.2.   Vooderdis

Metallvooderdise tootmine peab vastama punkti 7.3 vastava vooderdisetüübi nõuetele.

Mähis

Balloonid tuleb valmistada filamendimähkimismasinaga. Mähkimise jooksul tuleb olulisi muutujaid ettenähtud vahemikes jälgida ning mähkimistulemustes dokumenteerida. Nimetatud muutujad võivad hõlmata järgmisi näitajaid, kuid ei ole nendega piiratud:

a)	kiutüüp, sealhulgas suurus;

b)	immutamise viis;

c)	mähkimispinge;

d)	mähkimiskiirus;

e)	heiete arv;

f)	riba laius;

g)	vaigu tüüp ja koostis;

h)	vaigu temperatuur;

i)	vooderdise temperatuur.

8.3.3.1.   Termokõvenevate vaikude kõvendamine

Kui kasutatakse termokõvenevat vaiku, peab seda peale filamendimähkimist kõvendama. Kõvendamise jooksul tuleb kõvendamistsükkel (s.o ajavahemikud ja temperatuurid) registreerida.

Kõvendamistemperatuur peab olema juhitav ja see ei tohi mõjutada vooderdise materjaliomadusi. Alumiiniumvooderdisega balloonide puhul on maksimaalne kõvendamistemperatuur 177 °C.

8.3.4.   Automaatne pingestamine

Kui kasutatakse automaatse pingestamise menetlust, tuleb see teostada enne hüdraulilist survekatset. Automaatse pingestamise surve peab olema punktis 8.2.3 ettenähtud piirides ja tootja peab määrama sobiva surve määramise meetodi.

8.4.   Tootmiskatse nõuded

8.4.1.   Purunevuse katsed

Purunevuse katsed tuleb viia läbi vastavalt tunnustatud ISO standardile või sellega samaväärsele standardile. Iga metallvooderdisega tuleb teha järgmised katsed:

a)	Kõvaduskatse vastavalt punktile A.8 (liide A),

b)	Ultraheliuuring vastavalt BS 5045 standardi osa 1 lisale 1B või sellega tõendatult samaväärse purunevuse meetodiga, tagamaks, et maksimaalne defekti suurus ei ületa disainilahenduses kindlaksmääratud suurust.

8.4.2.   Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse. Tootja peab määrama kasutatava katserõhu jaoks sobiva püsiva ruumala suurenemise piirid, kuid see ei tohi ühelgi juhul olla suurem kui 5 % kogu ruumala kasvust katserõhu juures. Balloonid, mis ei jää piiresse, mille puhul nad loetakse sobivaks, tuleb kas lugeda mittesobivateks või kasutada partiikatse eesmärkidel.

8.5.   Balloonide partiikatsed

8.5.1.   Üldnõuded

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni või balloon ja vooderdis, kui see on asjakohane. Kui katseid tehakse enama kui käesolevas lisas nõutud arvu balloonidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Nimetatud balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

Kui mähises leitakse defekte enne automaatse pingestamise menetlust või hüdraulilist survekatset, võib mähise täielikult eemaldada ja uuega asendada;

a)

Partii materjalikatsed. Ühe ballooni, vooderdise või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud representatiivse valmis ballooniga tuleb teha järgmised katsed: i) Mõõtmete kontrollimine kavandi suhtes; ii) Üks punkti A.1 (liide A) kohane tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll; iii) Terasvooderdiste puhul kolm punkti A.2 (liide A) kohast löökpaindeteimi ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll; iv) Kui kaitsev kate on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A) ning kate peab vastama selle punkti nõuetele. Kõigi partiidest katseteks valitud balloonide ja vooderdiste puhul, mis ettenähtud nõuetele ei vasta, tuleb jätkata punkti 6.16 menetlustega. Kui kate ei vasta punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %-liselt kontrollida, et kõrvaldada samamoodi defektsed balloonid. Kasutades meetodit, mis komposiitmähist ei riku, võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning kanda peale uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata.

b)	Partii lõhkemisrõhu katse. Ühte ballooni katsetatakse vastavalt punktile 7.4.b;

c)	Perioodiline survetsüklikatse vastavalt punktile 7.4.c.

8.6.   Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

8.6.1.   Üldnõuded

Kvalifitseerumiskatsed tuleb teha tavatoodangu suhtes representatiivsete ning tehasetähistega valmis balloonidega. Balloonide valik, katsete vaatlemine ja dokumenteerimine peab vastama punkti 6.13 nõuetele.

8.6.2.   Hüdrauliline survekatse

a)	Ühele vooderdisele avaldatakse katkemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Lõhkemisrõhk peab ületama vooderdise disainilahenduse jaoks määratud minimaalset lõhkemisrõhku;

b)

Kolmele balloonile avaldatakse katkemiseni hüdraulilist survet vastavalt punktile A.12 (liide A). Ballooni lõhkemisrõhk peab ületama disainilahenduse jaoks pingeanalüüsiga välja arvutatud minimaalset lõhkemisrõhku vastavalt tabelile 6.3 ja ei tohi ühelgi juhul olla väiksem kui punktis 6.5 nõutud pingetsükli asümmeetriategur.

8.6.3.   Survetsüklikatse ümbritseva õhu temperatuuril

Kahe valmis ballooniga tehakse läbi survetsüklid ümbritseva õhu temperatuuril vastavalt punktile A.13 (liide A) kuni vea ilmnemiseni või vähemalt 45 000 tsüklit. Balloonidel ei tohi vigu tekkida enne, kui on tehtud 1 000 tsüklit iga ettenähtud kasutusea aasta kohta. Balloonidel, mis selle tsüklite arvu ületavad, peab lõpuks esimese veana ilmnema leke, mitte rebenemine. Balloone, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, tuleb tsüklit jätkates purunemiseni katsetada kas niikaua, kuni viga ilmneb, või katkemiseni hüdraulilist survet avaldades. Balloonide puhul, millel 45 000 tsükli jooksul viga ei teki, on vastuvõetav rebenemine. Tsüklite arv kuni vea ilmnemiseni ja rikke koht tuleb registreerida.

8.6.4.   Happelise keskkonna katse

Ühte silindrit katsetatakse vastavalt punktile A.14 (liide A) ja silinder peab selle punkti nõuetele vastama. Käesoleva lisa liites H on esitatud mittekohustusliku keskkonnakatse kirjeldus.

8.6.5.   Lahtise tule katse

Valmis balloonidega tuleb teha katsed vastavalt punktile A.15 (liide A) ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

8.6.6.   Läbistamiskatse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.16 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.7.   Lubatud defekti katsed

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.17 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.8.   Kõrge temperatuuri katse

Disainilahenduste puhul, mille vaigu klaasistumistemperatuur ei ületa maksimaalset materjalitemperatuuri vähemalt 20 °C võrra, tuleb ühte ballooni katsetada vastavalt punktile A.18 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.9.   Kiirendatud korrosiooniga rebenemiskatse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.19 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.10.   Lekib-enne-kui-puruneb-katse

Ballooni puhul, mis ei ületa punkti 8.6.3 järgi katsetades 45 000 tsüklit, tuleb teha lekib-enne-kui-puruneb-katse vastavalt punktile A.6 ning asjaomane balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

8.6.11.   Survetsüklikatse äärmuslikel temperatuuridel

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.7 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

9.   TÜÜBI CNG-3 TÄISMÄHISEGA BALLOONID

9.1.   Üldnõuded

Survestamise ajal on sellel balloonitüübil omadus, et komposiitmähise ja vooderdise nihked kattuvad. Erinevate valmistusmeetodite tõttu ei nähta käesolevas lisas ette kindlat projekteerimismeetodit; lekib-enne-kui-puruneb-katse tuleb teostada vastavalt punktis A.6 (liide A) kirjeldatud menetlustele. Lubatud defekti suurus tuleb kindlaks teha vastavalt punktile 6.15.2.

9.2.   Nõuded disainilahendusele

9.2.1.   Metallvooderdis

Nullrõhu ja temperatuuri 15 °C juures ei tohi survepinge põhjustada vooderdises mõlke ega murdumisi.

9.2.2.   Komposiitmähis

Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

9.2.3.   Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada risti- ja pikisuunalised pinged mähises ja vooderdises peale pingestamist. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada rõhkusid null, töörõhk, 10 % töörõhust, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Tuleb välja arvutada piirid, mille vahele peab automaatse pingestamise rõhk jääma. Arvutamisel tuleb õhukese kesta teooriast lähtudes kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, mis võtavad arvesse materjali mittelineaarset käitumist, et teha kindlaks pinge jagunemised kaelas, üleminekupiirkondades ja ballooni silindrikujulises osas.

9.3.   Valmistamisnõuded

Valmistamisnõuded peavad vastama punktile 8.3 selle erinevusega, et mähiste hulka kuuluvad ka vedrukujuliselt mähitud filamendid.

9.4.   Tootmiskatse nõuded

Tootmiskatse nõuded peavad olema vastavuses punktiga 8.4.

9.5.   Balloonide partiikatsed

Partiikatsed tuleb teha vastavalt punkti 8.5. nõuetele.

9.6.   Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed

Ballooni disainilahenduse kvalifitseerumise katsed tuleb teha vastavalt punktide 8.6 ja 9.6.1 nõuetele selle erinevusega, et punktis 8.6 nimetatud vooderdise purustamine ei ole kohustuslik.

9.6.1.   Kukkumiskatse

Vähemalt ühe valmis ballooniga tuleb teha punkti A.30 (liide A) kohane kukkumiskatse.

10.   TÜÜBI CNG-4 TÄISKOMPOSIITBALLOONID

10.1.   Üldnõuded

Käesolevas lisas ei anta erinevate olemasolevate disainilahendusvõimaluste tõttu kindlat polümeervooderdisega balloonide projekteerimismeetodit.

10.2.   Nõuded disainilahendusele

Disainilahenduse nõuetelevastavuse tõendamiseks kasutatakse disainilahenduse arvutusi. Kiudude tõmbetugevus peab vastama punkti 6.5 nõuetele.

Otsapöördkangide puhul tuleb kasutada punkti 6.10.2 või 6.10.3 nõuetele vastavaid koonusjaid või sirgeid keermeid.

Keermestatud avadega otsapöördkangid peavad taluma jõumomenti 500 Nm kahjustamata seejuures ühendust mittemetalse vooderdisega. Mittemetalse vooderdisega ühendatud metallist otsapöördkangid peavad olema käesoleva lisa punkti 4 kasutustingimustele vastavast materjalist.

10.3.   Pingeanalüüs

Tuleb välja arvutada ballooni suhtes risti- ja pikisuunalised pinged komposiidis ja vooderdises. Nendeks arvutusteks tuleb kasutada rõhkusid null, töörõhk, katserõhk ning disainilahendusejärgne lõhkemisrõhk. Arvutamisel tuleb kasutada sobivaid analüüsimeetodeid, et teha kindlaks pinge jagunemine balloonis.

10.4.   Valmistamisnõuded

Valmistamisnõuded peavad vastama punktile 8.3 selle erinevusega, et termokõvenevate vaikude kõvenemistemperatuur peab olema vähemalt 10 °C plastvooderdise pehmenemistemperatuurist madalam.

10.5.   Tootmiskatse nõuded

10.5.1.   Hüdrauliline survekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.11 (liide A) kohane hüdrauliline survekatse. Tootja peab määrama kasutatava katserõhu jaoks elastse laienemise sobiva piiri, kuid ühelgi juhul ei tohi ükski balloon ületada partii keskmist näitajat rohkem kui 10 % võrra. Balloonid, mis ei jää piiresse, mille puhul nad loetakse sobivaks, tuleb kas lugeda mittesobivateks või kasutada partiikatse eesmärkidel.

10.5.2.   Lekkekatse

Iga valmis ballooniga tuleb teha punkti A.10 (liide A) kohane lekkekatse ja balloonid peavad selle punkti nõuetele vastama.

10.6.   Balloonide partiikatsed

10.6.1.   Üldnõuded

Partiikatsed tehakse tavatoodangu suhtes representatiivsete ja tehasetähistega valmis balloonidega. Igast partiist valitakse juhuslikkuse alusel kaks ballooni. Kui katseid tehakse enama kui käesolevas lisas nõutud arvu balloonidega, tuleb dokumenteerida kõik katsetulemused. Nimetatud balloonidega tuleb teha vähemalt järgmised katsed.

a)

Partii materjalikatsed Ühe ballooni või vooderdisega või kuumtöötlemist jälginud ametniku valitud vooderdisega, mis on valmis ballooni puhul representatiivne, tuleb teha järgmised katsed: i) mõõtmete kontrollimine võrreldes kavandiga; ii) üks punkti A.22 (liide A) kohane plastvooderdise tõmbekatse ja disainilahenduse nõuetele vastavuse kontroll; iii) plastvooderdise sulamistemperatuuri katsetatakse vastavalt punktile A.23 (liide A) ja temperatuur peab selle punkti nõuetele vastama; iv) kui kaitsev kate on osa disainilahendusest, tuleb seda katsetada vastavalt punktile A.9.2 (liide A) ja kate peab vastama selle punkti nõuetele. Kui kate ei vasta punkti A.9.2 (liide A) nõuetele, tuleb partiid 100 %-liselt kontrollida, et samamoodi defektsed balloonid kõrvaldada. Kasutades komposiitmähist mitte rikkuvat meetodit, võib eemaldada kõigi defektsete balloonide katted ning kanda peale uued katted. Seejärel tuleb partii kattekatset korrata.

b)	Partii lõhkemisrõhu katse Ühe ballooniga tuleb teha katse vastavalt punkti 7.4 alapunkti b nõuetele;

c)	Korraline survetsüklikatse

Ühe valmis ballooni otsapöördkangiga tehakse jõumomendi katse kuni 500 Nm-ni vastavalt punktile A.25 (liide A). Seejärel tehakse ballooniga survetsüklikatse punkti 7.4 alapunktis c kirjeldatud menetluste järgi.

Nõuetekohase survetsükli järel tuleb ballooniga teha punktis A.10 (liide A) kirjeldatud lekkekatse ja balloon peab selle katse nõuetele vastama.

10.7.   Ballooni kavandikinnituskatsed

10.7.1.   Üldnõuded

Balloonide kavandikinnituskatsed tuleb teha vastavalt käesoleva lisa punktide 8.6, 10.7.2, 10.7.3 ja 10.7.4 nõuetele, selle erinevusega, et punkti 8.6.10 lekib-enne-kui-puruneb-kontrolli ei pea tegema.

10.7.2.   Otsapöördkangi jõumomendikatse

Ühe ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.25 (liide A).

10.7.3.   Imbumiskatse

Üht ballooni tuleb imbumise suhtes vastavalt punkti A.21 (liide A) nõuetele katsetada ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

10.7.4.   Maagaasitsükli katse

Ühe valmis ballooniga tuleb teha katse vastavalt punktile A.27 (liide A) ja balloon peab selle punkti nõuetele vastama.

11.   MÄRGISTUS

11.1.   Märgistamine

Tootja peab kinnitama igale valmis balloonile vähemalt 6 mm kõrgused selged ja püsivad märgistused. Võimalikud märgistuse kandmise viisid on vaikkattesse inkorporeeritud sildid, liimiga kinnitatud sildid, madalsurvetemplid tüüpide CNG-1 ja CNG-2 paksendatud otstes või mis tahes kombinatsioon eespool nimetatust. Liimitud sildid ja nende pealekandmine peavad olema kooskõlas standardiga ISO 7225 või samaväärse standardiga. Mitmekordsed sildid on lubatud ja need peavad olema selliselt paigutatud, et paigaldushaagid nende nägemist ei segaks. Iga käesoleva lisa nõuetele vastav balloon peab olema märgistatud järgmiselt:

a)

Kohustuslik teave: i) „AINULT SURUMAAGAASI KASUTAMISEKS”; ii) „MITTE KASUTADA PÄRAST XX/XXXX”, kus „XX/XXXX” märgib aegumise kuud ja aastat (12); iii) Tootja tähis; iv) Ballooni tähis (kasutatav osanumber ja iga ballooni puhul unikaalne seerianumber); v) Töörõhk ja -temperatuur; vi) EMK eeskirja number koos balloonitüübi ja tunnistuse registreerimisnumbriga; vii) Rõhuvabastusseadmed ja/või -ventiilid, mis on ballooniga kasutamiseks kvalifitseeritud, või viis, kuidas saada kvalifitseeritud tulekaitsesüsteemide kohta teavet; viii) Kui kasutatakse silte, peab igal balloonil olema vabale metallipinnale templina kantud tehasetähis, mis võimaldab sildi hävimise korral ballooni kindlaks teha;

b)

Mittekohustuslik teave: Eraldi sildil (siltidel) võib esitada järgmise mittekohustusliku teabe: i) Gaasitemperatuuri vahemik, nt –40 °C kuni 65 °C; ii) Ballooni nominaalne veemahutavus, ümardatuna kahe kohani, nt 120 liitrit; iii) Algse survekatse kuupäev (kuu ja aasta). Märgistused tuleb paigutada loetletud järjekorras, kuid täpne kujundus võib varieeruda vastavalt kasutatavale alale. Järgmine on üks vastuvõetav näide kohustusliku teabe esitusest: AINULT SURUMAAGAASI JAOKS MITTE KASUTADA PÄRAST ../....tootja/osanumber/seerianumber20 MPa/15 °CECE R 110 CNG-2 (registreerimisnumber)„Kasutada ainult tootja heakskiidetud rõhuvabastusseadet”

12.   BALLOONIDE LÄHETAMISE ETTEVALMISTUS

Enne tootja ettevõttest väljasaatmist peab iga balloon olema seest puhas ja kuivatatud. Balloonidele, mis ei ole vahetult liitmiku või ventiiliga ja, kui see on asjakohane, ohutusseadmetega suletud, tuleb kõigile avadele kinnitada tropid, mis hoiavad ära niiskuse sattumise ballooni ja kaitsevad keermeid. Kõigile terasballoonidele ja -vooderdistele tuleb enne väljasaatmist pihustada korrosioonitõrjeainet (nt õli sisaldavat).

Ostjale tuleb saata tootja ettenähtud kasutustingimused ja kogu õige käitamise, kasutamise ja kasutusaegse kontrolli jaoks vajalik teave. Tingimused tuleb esitada vastavalt käesoleva lisa liitele D.

---

(1)  Ameerika Testimise ja Materjalide Ühing.

(2)  Briti Standardiorganisatsioon.

(3)  Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon.

(4)  Riiklik Korrosiooniinseneride Assotsiatsioon.

(5)  Ei pea läbi viima, kui kasutatakse punktis A.7 (liide A) nimetatud defektse ballooni testi.

(6)  = Ei nõuta standardi ISO 9809 nõuetele vastavalt projekteeritud balloonide puhul (ISO 9809 juba hõlmab neid katseid).

(7)  = välja arvatud siis, kui kaitsvat katet ei kasutata

(8)  = katsed vooderdise materjaliga

(9)  = Metallballoonide (CNG-1) disainilahenduste puhul ei nõuta.

(10)  = Nõutav ainult täiskomposiitballoonide (CNG-4) disainilahenduste puhul.

(11)  = Nõutav ainult pikkuse suurendamisel.

@	= Ainult siis, kui paksuse muutus on proportsionaalne diameetri ja/või rõhu muutusega.

(12)  Aegumiskuu ei tohi ületada ettenähtud kasutusaega. Aegumisaja võib balloonile kanda väljasaatmise ajal tingimusel, et balloone on hoitud kuivas kohas ilma sisemise rõhuta.

LISA 4A

AUTOMAATVENTIILI, TAGASILÖÖGIKLAPI, KAITSEKLAPI, RÕHUVABASTUSSEADME JA ÜLEVOOLUKLAPI TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

1.   Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada automaatventiili, tagasilöögiklapi, kaitseklapi, rõhuvabastusseadme ja ülevooluklappide tüübikinnitusega seotud tingimused.

2.   AUTOMAATVENTIIL

2.1.   Automaatventiili materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

2.2.   Käitamistingimused

2.2.1.   Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see peaks ilma lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

2.2.2.   Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul lekkekindel (vaata lisa 5B).

2.2.3.   Automaatventiilile on tootja ettenähtud normaalses kasutusasendis lubatud 20 000 käitamist, seejärel see deaktiveeritakse. Automaatventiil peab jääma töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul lekkekindlaks (vaata lisa 5B).

2.2.4.   Automaatventiil peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

2.3.   Kui on olemas elektrisüsteem, peab see olema automaatventiilist isoleeritud. Isolatsioonitakistus peab olema > 10 MΩ..

2.4.   Elektrivooluga aktiveeritav automaatventiil peab sel ajal, kui vool on välja lülitatud, olema „suletud” asendis.

2.5.   Automaatventiil peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1–1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

3.   TAGASILÖÖGIKLAPP

3.1.   Tagasilöögiklapi materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

3.2.   Käitamistingimused

3.2.1.   Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see peaks ilma lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

3.2.2.   Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul (välis-)lekkekindel (vaata lisa 5B).

3.2.3.   Tagasilöögiklapile on tootja ettenähtud normaalses kasutusasendis lubatud 20 000 käitamist, seejärel see deaktiveeritakse. Tagasilöögiklapp peab jääma töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul (välis-)lekkekindlaks (vaata lisa 5B).

3.2.4.   Tagasilöögiklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

3.3.   Tagasilöögiklapp peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1–1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

4.   KAITSEKLAPP JA RÕHUVABASTUSSEADE

4.1.   Kaitseklappide ja rõhuvabastusseadmete materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

4.2.   Käitamistingimused

4.2.1.   Kaitseklapid ja rõhuvabastusseadmed peavad olema projekteeritud nii, et need peaksid ilma lekkimata ja deformeerumata vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule (MPa).

4.2.2.   Kaitseklapid ja rõhuvabastusseadmed peavad olema projekteeritud nii, et need oleksid töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul väljalaskeklappide suletud asendis lekkekindlad (vaata lisa 5B).

4.2.3.   Klassi 1 või klassi 2 kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust kaks korda suuremal rõhul väljalaskeklappide suletud asendis lekkekindel.

4.2.4.   Rõhuvabastusseade peab olema projekteeritud selliselt, et kaitse avaneb temperatuuril 110 ± 10 °C.

4.2.5.   Klassi 0 kaitseklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks temperatuuridel –40 °C kuni 85 °C.

4.3.   Kaitseklapp ja rõhuvabastusseade peavad vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1–1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete nõuetele.

5.   ÜLEVOOLUKLAPP

5.1.   Ülevooluklapi materjalid, mis puutuvad käitamise ajal surumaagaasiga kokku, peavad katse-surumaagaasiga sobima. Selle sobivuse kontrollimiseks tuleb kasutada lisas 5D kirjeldatud menetlust.

5.2.   Käitamistingimused

5.2.1.   Ülevooluklapp peab juhul, kui see ei ole ballooni lahutamatu osa, pidama vastu töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

5.2.2.   Ülevooluklapp peab olema projekteeritud nii, et see oleks töörõhust 1,5 korda suuremal (MPa) rõhul lekkekindel.

5.2.3.   Ülevooluklapp peab olema projekteeritud nii, et see toimiks lisas 5O osutatud temperatuuridel.

5.3.   Ülevooluklapp peab olema paigaldatud mahuti sisse.

5.4.   Ülevooluklapp peab olema projekteeritud möödavooluklapiga, et võimaldada rõhkude võrdsustumist.

5.5.   Ülevooluklapp peab 650 kPA suuruse rõhuerinevuse korral voolu katkestama.

5.6.   Kui ülevooluklapp on suletud asendis, ei tohi klappi läbiv möödavool ületada tavapärast 0,05 kuupmeetrit minutis 10 000 kPa rõhuvahe juures.

5.7.   Seade peab vastama käesoleva eeskirja punkti 2 joonise 1–1 klassifitseerimise järgi vastava klassi osade jaoks ettenähtud katsete, v.a ülerõhu-, välislekke-, kuivale kuumusele vastupidavuse ja osooniga vanandamise katse nõuetele.

6.   MANUAALVENTIIL

6.1.   Klassi 0 manuaalventiil peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu töörõhust 1,5 korda suuremale rõhule.

6.2.   Klassi 0 manuaalventiil peab olema projekteeritud nii, et see toimiks temperatuuril –40 °C kuni 85 °C.

LISA 4B

PAINDUVATE KÜTUSETORUDE JA -VOOLIKUTE TÜÜBIKINNITUST REGULEERIVAD SÄTTED

REGULEERIMISALA

Käesoleva lisa eesmärk on kehtestada surumaagaasiga juhtivate painduvate kütusetorude ja -voolikute tüübikinnitusega seotud tingimused.

Käesolev lisa hõlmab kolme sorti painduvaid torusid:

i)	Kõrgrõhuvoolikud (klass 0),

ii)	Keskmise rõhu voolikud (klass 1),

iii)	Madalrõhuvoolikud (klass 2)

1.   KLASS 0 — KÕRGRÕHUVOOLIKUD

1.1.   Üldnõuded

1.1.1.   Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) rõhule.

1.1.2.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

1.1.3.   Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

1.2.   Vooliku ehitus

1.2.1.   Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

1.2.2.   Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole nimetatud katet vaja.

1.2.3.   Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Sihipäraselt kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

1.2.4.   Mullide tekkimise vältimiseks peab kate olema sihipäraselt perforeeritud.

1.2.5.   Kui kattesse on tehtud torge ja sisekiht ei ole korrosioonikindlast materjalist, peab sisekiht olema korrosiooni vastu kaitstud.

1.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

1.3.1.1.   Tõmbetugevus ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 20 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %

Pärast 48 tundi hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

1.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C)

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

1.3.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA.

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

1.3.2.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

1.3.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

1.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

1.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

1.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %

1.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

1.4.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

1.4.2.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

1.4.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 1.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

Osoonikindlus

1.4.3.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

1.4.3.2.   Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

1.4.3.3.   Katsetükid ei tohi praguneda.

1.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

1.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

1.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

1.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672–1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

Katsetemperatuur vastavalt:	–40 °C ± 3 °C
või	–20 °C ± 3 °C.

1.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

Paindekatse

1.5.3.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik, peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 1.5.4.2 nimetatud katserõhule. Katse tuleb teha nii uue kui ka vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 1.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 1.4.2.2 kirjeldatule.

Joonis 1

(ainult näiteks)

Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 1)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 1)
		Vertikaalne b	Horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13 kuni 16	153	356	153
16 kuni 20	178	419	178

1.5.3.3.   Katseseade (joonis 1) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 1.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 1.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

1.5.3.4.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 1).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

Hüdraulilise katse surve ja minimaalse lõhkemisrõhu nõude täitmine

1.5.4.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

1.5.4.2.   10 minuti vältel avaldatakse töörõhust 1,5 korda suuremat (MPa) katserõhku ning leket ei tohi esineda.

1.5.4.3.   Lõhkemisrõhk peab olema vähemalt 45 MPa.

1.6.   Ühendushaagid

1.6.1.   Ühendushaagid peavad olema valmistatud terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

1.6.2.1.   Mutritel peavad olema UNF-keermed.

1.6.2.2.   Mutri sulgemiskoonus peab olema selline, et vertikaalne poolnurk on 45°.

1.6.2.3.   Ühendushaagid võib valmistada kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

1.6.2.4.   Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

1.7.   Toru ja ühenduste koost

1.7.1.   Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindeteim.

1.7.2.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja rõhuga vähemalt 26 MPa.

1.7.2.2.   Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

1.7.2.3.   Pärast löökpaindeteimi peab toru pidama vastu punktis 1.5.4.2 nimetatud katserõhule.

Gaasikindlus

1.7.3.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab 5 minuti vältel ilma lekketa vastu pidama töörõhust 1,5 korda suuremale (MPa) gaasirõhule.

1.8.   Märgistused

Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

1.8.1.1.   Tootja kaubanimi või kaubamärk.

1.8.1.2.   Valmistamise aasta ja kuu.

1.8.1.3.   Suuruse ja tüübi märgistus.

1.8.1.4.   Tähis „Surumaagaasi klass 0”.

1.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.

2.   KLASS 1 — KESKMISE RÕHU VOOLIKUD

2.1.   Üldnõuded

2.1.1.   Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 3 MPa.

2.1.2.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

2.1.3.   Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

2.2.   Vooliku ehitus

2.2.1.   Voolik peab koosnema siledast torust ja sobivast sünteetilisest materjalist kattest, mis on tugevdatud ühe või mitme sisekihiga.

2.2.2.   Tugevdav sisekiht peab/tugevdavad sisekihid peavad olema kaitstud korrosioonivastase kattega.

Kui tugevdava sisekihi/tugevdavate sisekihtide valmistamiseks on kasutatud korrosioonikindlat materjali (nagu roostevaba teras), ei ole katet vaja.

2.2.3.   Vooderdis ja kate peavad olema siledad ning poorideta, aukudeta ja võõrelementideta.

Tahtlikult kattesse tehtud torget ei loeta puuduseks.

2.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

2.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %

Pärast 48 tundi hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

2.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

2.3.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA.

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

2.3.2.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

2.3.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

2.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

2.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37. Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

2.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %

2.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C)

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

2.4.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA.

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

2.4.2.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

2.4.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 2.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

Osoonikindlus

2.4.3.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

2.4.3.2.   Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga temperatuuril 40 °C osoonisisaldusega 50 osakest 100 miljoni kohta.

2.4.3.3.   Katsetükid ei tohi praguneda.

2.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

2.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

2.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

2.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672–1978 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

Katsetemperatuur vastavalt:	–40 °C ± 3 °C
või	–20 °C ± 3°.

2.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

Paindekatse

2.5.3.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele. Pärast katset peab voolik vastu pidama punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule. Katse tuleb teha nii uue kui ka vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 2.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 2.4.2.2 kirjeldatule.

Joonis 2

(ainult näiteks)

Vooliku sisediameeter [mm]	Painderaadius [mm] (joonis 2)	Keskpunktide vaheline kaugus [mm] (joonis 2)
		Vertikaalne b	Horisontaalne a
kuni 13	102	241	102
13 kuni 16	153	356	153
16 kuni 20	178	419	178

2.5.3.3.   Katseseade (joonis 2) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal ning rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vastama punkti 2.5.3.2 nõudele.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Jõuseade tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

2.5.3.4.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 2).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud jõuseadme külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

Hüdraulilise katse surve

2.5.4.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 1402 kirjeldatud meetodi kohaselt.

2.5.4.2.   10 minuti vältel avaldatakse katserõhku 3 MPa ning leket ei tohi esineda.

2.6.   Ühendused

2.6.1.   Kui torule on paigaldatud ühendushaak, peavad järgmised tingimused olema täidetud:

2.6.2.   Ühendushaagid peavad olema terasest või valgevasest ja nende pind peab olema korrosioonikindel.

2.6.3.   Ühendushaagid peavad olema pressühendatavad haagid.

2.6.4.   Ühendushaagid võib teha kas mutri või kiirühenduse tüüpi.

2.6.5.   Kiirühendust peab olema võimatu ilma spetsiaalsete meetmeteta või tööriistadeta lahti ühendada.

2.7.   Toru ja ühenduste koost

2.7.1.   Ühenduste konstruktsioon peab olema selline, et katet ei oleks vaja eemaldada, v.a juhul, kui toru tugevdus on korrosioonikindlast materjalist.

Torukoostuga tuleb sooritada standardi ISO 1436 kohane löökpaindeteim.

2.7.2.1.   Katse tuleb teha ringleva õliga temperatuuril 93 °C ja vähemalt töörõhust 1,5 korda suurema rõhuga.

2.7.2.2.   Torule tuleb avaldada 150 000 lööki.

2.7.2.3.   Pärast löökpaindeteimi peab toru pidama vastu punktis 2.5.4.2 nimetatud katserõhule.

Gaasikindlus

2.7.3.1.   Voolikukoost (voolik koos ühendustega) peab viie minuti vältel ilma lekketa vastu pidama gaasirõhule 3 MPa.

2.8.   Märgistused

Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

2.8.1.1.   Tootja kaubanimi või kaubamärk.

2.8.1.2.   Valmistamise aasta ja kuu.

2.8.1.3.   Suuruse ja tüübi märgistus.

2.8.1.4.   Tähis „Surumaagaasi klass 1”.

2.8.2.   Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.

3.   KLASS 2 — MADALRÕHUVOOLIKUD

3.1.   Üldnõuded

3.1.1.   Voolik peab olema projekteeritud selliselt, et see peaks vastu maksimaalsele töörõhule 450 kPa.

3.1.2.   Voolik peab olema projekteeritud nii, et see peaks vastu lisas 5O osutatud temperatuuridele.

3.1.3.   Sisediameeter peab vastama standardi ISO 1307 tabeli 1 nõuetele.

3.2.   (Puudub)

3.3.   Vooderdisele esitatavad nõuded ja nõutavad katsed

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

3.3.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37.

Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.3.1.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 20 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 25 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 30 %

Pärast 48 tundi hoidmist õhus temperatuuril 40 °C ei tohi mass võrreldes algsega olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.3.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

3.3.2.1.   Tõmbetugevus ja katkevenivus vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA.

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

3.3.2.2.   Vastupidavust n-pentaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-pentaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.3.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.3.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

3.4.   Nõuded kattele ja katsemeetodid

Kummi ja termoplast-elastomeeri (TPE) tõmbetugevus ja venivus

3.4.1.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 37.

Tõmbetugevus peab olema vähemalt 10 MPa ja katkevenivus vähemalt 250 %.

3.4.1.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 30 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 35 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 35 %

3.4.1.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb need paigutada 23 °C ja 50 % suhtelise õhuniiskusega ruumi ja hoida selliste tingimuste juures 21 päeva enne punktis 3.4.1.1 kirjeldatud tõmbetugevuse katse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 35 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 25 %.

Termoplastmaterjalile iseloomulik tõmbetugevus ja venivus

3.4.2.1.   Tõmbetugevust ja katkevenivust katsetatakse vastavalt standardile ISO 527–2 järgmistel tingimustel:

i)	näidise tüüp: tüüp 1 BA.

ii)	venituskiirus: 20 mm/min.

Materjali tuleb enne katsetamist hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva.

Nõuded:

i)	tõmbejõud ei tohi olla alla 20 MPa.

ii)	katkevenivus ei tohi olla alla 100 %.

3.4.2.2.   Vastupidavust n-heksaanile katsetatakse vastavalt standardile ISO 1817 järgmistel tingimustel:

i)	keskkond: n-heksaan

ii)	temperatuur: 23 °C (lubatud hälve vastavalt standardile ISO 1817)

iii)	sissekastmisaeg: 72 tundi

Nõuded:

i)	maksimaalne ruumala muutus 2 %

ii)	maksimaalne tõmbetugevuse muutus 10 %

iii)	maksimaalne katkevenivuse muutus 10 %

Pärast 48-tunnist hoidmist õhu käes temperatuuril 40 °C ei tohi mass algsega võrreldes olla vähenenud enam kui 5 %.

3.4.2.3.   Vastupidavust vanandamisele katsetatakse vastavalt standardile ISO 188 järgmistel tingimustel:

i)	temperatuur: 115 °C (katsetemperatuur = maksimaalne töötemperatuur miinus 10 °C).

ii)	kokkupuuteaeg: 24 ja 336 tundi.

Pärast näidiste vanandamist tuleb neid hoida temperatuuril 23 °C ja suhtelise õhuniiskuse 50 % juures vähemalt 21 päeva enne punktis 3.4.2.1 kirjeldatud tõmbetugevuskatse läbiviimist.

Nõuded:

i)	maksimaalne materjali tõmbetugevuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 20 %.

ii)	maksimaalne materjali katkevenivuse muutus pärast 336-tunnist vanandamist 24-tunnise vanandamisega võrreldes on 50 %.

Osoonikindlus

3.4.3.1.   Katse tuleb sooritada kooskõlas standardiga ISO 1431/1.

3.4.3.2.   Katsetükke, mida venitatakse 20 %, tuleb 120 tunni vältel hoida kokkupuutes õhuga, mille temperatuur on 40 °C, suhteline niiskus 50 % ±10 % ja osoonisisaldus 50 osakest 100 miljoni kohta.

3.4.3.3.   Katsetükid ei tohi praguneda.

3.5.   Nõuded ühendusteta voolikule

Gaasikindlus (imbuvus)

3.5.1.1.   Voolik vaba pikkusega 1 m tuleb ühendada mahutiga, mis on täidetud vedela propaaniga temperatuuril 23° ± 2 °C.

3.5.1.2.   Katse tuleb teha standardis ISO 4080 kirjeldatud meetodi kohaselt.

3.5.1.3.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Vastupidavus madalale temperatuurile

3.5.2.1.   Katse tuleb teha standardis ISO 4672 kirjeldatud meetodi B kohaselt.

Katsetemperatuur vastavalt:	–40 °C ± 3 °C
või	–20 °C ± 3°.

3.5.2.3.   Pragunemine ega rebenemine ei ole lubatud.

Vastupidavus kõrgele temperatuurile

3.5.3.1.   Vähemalt 0,5 m pikkune voolikutükk survel 450 kPa tuleb panna 24 tunniks ahju temperatuuril 120 °C ± 2 °C. Katse tuleb teha nii uue kui vanandatud voolikuga vastavalt standardi ISO 188 nõuetele ja punktis 3.4.2.3 kirjeldatule ning seejärel vastavalt standardi ISO 1817 nõuetele ja punktis 3.4.2.2 kirjeldatule.

3.5.3.2.   Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

3.5.3.3.   Pärast katset peab voolik 10 minutit vastu pidama katserõhule 50 kPa. Leke läbi vooliku seina ei tohi ületada 95 cm3 vooliku meetri kohta 24 h jooksul.

Paindekatse

3.5.4.1.   Tühi, umbes 3,5 m pikkune voolik peab murdumata vastu pidama 3 000 korrale allkirjeldatud vahelduvale painutamisele.

Joonis 3

(ainult näiteks)

Katseseade (joonis 3) peab koosnema terasraamist, millel on kaks puust ratast veljelaiusega umbes 130 mm.

Rataste ümbrus peab olema vooliku juhtimiseks soonestatud.

Rataste raadius soone põhjas mõõdetuna peab olema 102 mm.

Rataste keskpikitasapinnad peavad asuma samal vertikaaltasapinnal. Rataste keskpunktide vaheline kaugus peab vertikaalsuunas olema 241 mm ja horisontaalsuunas 102 mm.

Rattad peavad saama oma pöördtelje ümber vabalt pöörelda.

Käivitusmehhanism tõmbab voolikut üle rataste kiirusega neli täispööret minutis.

3.5.4.3.   Voolik peab olema asetatud S-kujuliselt üle rataste (vaata joonist 3).

Ots, mis jookseb ülemisel rattal, tuleb varustada piisava massiga, et saavutada vooliku täielikku surumist rataste vastu. Alumisel rattal jooksev osa on kinnitatud käivitusmehhanismi külge.

Seade tuleb reguleerida selliselt, et voolik liiguks mõlemas suunas kokku 1,2 m.

3.6.   Märgistused

Igale torule peab olema kantud mitte suuremate kui 0,5 m pikkuste vahedega järgmised selgelt loetavad ja kustutamatud märkidest, arvudest ja sümbolitest koosnevad tähised.

3.6.1.1.   Tootja kaubanimi või kaubamärk.

3.6.1.2.   Valmistamise aasta ja kuu.

3.6.1.3.   Suuruse ja tüübi märgistus.

3.6.1.4.   Tähis „Surumaagaasi klass 2”.

3.6.2.   Igal ühendusel peab olema koostutootja kaubanimi või kaubamärk.