32008R0116

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 116/2008 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32008R0116

Komisjoni määrus (EÜ) nr 116/2008, 28. jaanuar 2008 , millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

ELT L 35, 9.2.2008, p. 1–56 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 26/10/2010; mõjud tunnistatud kehtetuks 32010R0961

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/116/oj

HTML

PDF

Official Journal

9.2.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 35/1

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 116/2008,

28. jaanuar 2008,

millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2007, mis käsitleb Iraani vastu suunatud piiravaid meetmeid

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu määrust (EÜ) nr 423/2007, (1) eriti selle artikli 15 lõike 1 punkte a ja b,

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt määruse (EÜ) nr 423/2007 artiklile 2 peaks määruse I lisas olema loetletud kaubad ja tehnoloogia, sealhulgas tarkvara, mis sisalduvad tuumatarneriikide grupi ja raketitehnoloogia kontrollrežiimi loendites, ning muud kaubad ja muu tehnoloogia, mille müümine, tarnimine, üleandmine või eksportimine Iraani on keelatud kooskõlas ÜRO pädeva sanktsioonide komitee või ÜRO Julgeolekunõukogu määratlustega. Täiendavaid määratlusi tehtud ei ole.

(2)	Määruse (EÜ) nr 423/2007 artikli 2 kohaselt ei tuleks I lisas loetleda kaupu ega tehnoloogiat, mis sisalduvad Euroopa Liidu ühises sõjaliste kaupade nimekirjas. (2)

(3)	Kohaldamise hõlbustamiseks tuleks määruse (EÜ) nr 423/2007 I lisas ära tuua keelatud kaubad ja tehnoloogia ning lisada viide nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogia ekspordi kontrollimiseks) (3) I lisale.

(4)	Rootsi taotles Rootsi pädevatele asutustele viitava veebilehe lisamist määruse (EÜ) nr 423/2007 III lisas esitatud nimekirja ning Eesti ja Ungari taotlesid oma veebilehega seotud vigade parandamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EÜ) nr 423/2007 I lisa asendatakse käesoleva määruse I lisa tekstiga.

2. Määruse (EÜ) nr 423/2007 III lisa asendatakse käesoleva määruse II lisa tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 28. jaanuar 2008

Komisjoni nimel

välissuhete peadirektor

Eneko LANDÁBURU

(1) ELT L 103, 20.4.2007, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 618/2007 (ELT L 143, 6.6.2007, lk 1).

(2) ELT L 88, 29.3.2007, lk 58.

(3) EÜT L 159, 30.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1183/2007 (ELT L 278, 22.10.2007, lk 1).

I LISA

„I LISA

Artiklis 2, artiklis 4 ja artikli 5 lõikes 1 osutatud kaubad ja tehnoloogia

SISSEJUHATAVAD MÄRKUSED

Käesolevas lisas loetletud kaubad ja tehnoloogia määratletakse võimaluse korral viitega nõukogu määruse (EÜ) nr 1334/2000 (mida on muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1183/2007) (1) I lisas esitatud kahesuguse kasutusega kaupade loetelule.

Käesolevas lisas loetletud kaupade ja tehnoloogia kirjeldus kattub sageli (ent mitte alati) kahesuguse kasutusega kaupade loetelus esitatud kaupade ja tehnoloogia kirjeldusega või sarnaneb sellele. Kõik kirjeldused põhinevad võimalikult suures ulatuses viites osutatud kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldusel. Kirjelduste erinevuse korral võetakse aluseks käesolevas lisas loetletud kaupade või tehnoloogia kirjeldus. Selguse huvides märgitakse tärniga * kirjeldused, mis põhinevad viites osutatud kahesuguse kasutusega kauba kirjeldusel, ent milles on kasutatud tehniliste parameetrite teistsuguseid väärtusi või milles on välja jäetud või juurde lisatud konkreetseid elemente.

Kui käesolevas lisas sisalduv kanne kattub ainult osaliselt viites osutatud kahesuguse kasutusega kauba kasutusalaga, tehakse kahesuguse kasutusega kaupade loetelust pärineva ühiku viitenumbri ette märge „ex”.

Jutumärkides „ … ” terminite määratlused leiab määrusest (EÜ) nr 1183/2007.

Käesolev lisa ei hõlma kaupu ega tehnoloogiat (sealhulgas tarkvara), mis on kantud Euroopa Liidu ühisesse sõjaliste kaupade nimekirja. (2) Selliste kaupade ja tehnoloogia otsene või kaudne tarnimine, müümine või üleandmine Iraani on Euroopa Liidu liikmesriikides vastavalt ühise seisukoha 2007/140/ÜVJP (3) artikli 1 lõike 1 punktile c keelatud.

Üldmärkused

Sõjaliseks kasutuseks ettenähtud või kohandatud kaupade kontrolli või keelustamise osas palume vaadata üksikute liikmesriikide sõjaliste kaupade kontrollimist või keelustamist käsitlevat/käsitlevaid loetelu/-sid. Käesolevas lisas leiduvad viited „Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri” osutavad kõnealustele loeteludele.

Käesolevas lisas käsitletava keelustamise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste keelustamisele mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tehas) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut keelustatud komponenti ning mille puhul keelustatud komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

NB! Otsustades, kas keelustatud komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et keelustatud komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

3.	Käesolevas lisas määratletud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Tuumatehnoloogiat käsitlev märkus (NTN)

(Lugeda koos I jao 0. kategooria B osaga)

I jao 0. kategooria A osas loetletud kaupadega (mille müük, tarnimine, üleandmine või eksport on keelatud) otseselt seotud „tehnoloogia” müük, tarnimine, üleandmine või eksport on I jao 0. kategooria sätete kohaselt keelatud.

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

Kaupade lubamine ekspordiks vastavalt määruse (EÜ) nr 423/2007 artiklile 6 annab loa eksportida samale lõppkasutajale ka kõnealuste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks ja remondiks vajalikku minimaalset „tehnoloogiat”.

Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe ega „fundamentaalteaduslike uuringute” suhtes.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos I jao 1.–7. ja 9. kategooria B osaga)

Sellise „tehnoloogia” müük, tarnimine või eksport, mis on „vajalik” I jao 1.–9. kategoorias nimetatud kaupade (mille müük, tarnimine või eksport on keelatud) „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on I jao 1.–9. kategooria sätete kohaselt keelatud.

„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

Keelustamist ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole keelustatud või mille eksport on vastavalt määrusele (EÜ) nr 423/2007 lubatud.

Tehnosiirde keelustamist ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „fundamentaalteaduslike uuringute” või patenditaotluste tegemiseks vajaliku miinimumteabe suhtes.

Üldmärkus tarkvara kohta (GSN)

(Käesoleva märkusega tühistatakse kõik I jao 0.–7. ja 9. kategooria B osas sätestatud keelud)

Käesoleva loetelu I jao 0.–9. kategoorias ei keelustata „tarkvara”, mis on:

üldiselt avalikkusele kättesaadav, kuna:

seda müüakse varudest jaemüügikohtades piiramatult järgmistel viisidel:

käsimüük;

b.	postimüük;

c.	elektronkaubandus või

d.	telefonimüük ning

2.	nad on ette nähtud paigaldamiseks kasutaja oma jõududega, ilma tarnija olulise abita või

b.	„üldkasutatav”.

I.0

TUUMAMATERJAL, RAJATISED JA SEADMED

I.0A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.0A.001

0A001

„Tuumareaktorid” ja spetsiaalselt nende jaoks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

a.	„tuumareaktorid”, mis on võimelised käigus hoidma kontrollitavat isekulgevat tuumade lõhastumise ahelreaktsiooni;

b.	metallanumad või nende olulised osad, spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud hoidma „tuumareaktori” südamikku, kaasa arvatud reaktorianuma kaas reaktori surveanuma jaoks;

c.	manipuleeritavad seadmed, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud tuumakütuse „tuumareaktorisse” sisseviimiseks või sealt eemaldamiseks;

d.	reaktori kontrollvardad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud „tuumareaktoris” toimuva tuuma lõhustumise protsessi kontrollimiseks, nende toetus- ja riputustarindid, varraste ajamid ning varraste juhiktorud;

e.	reaktori survetorud, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sisaldama „tuumareaktoris” kütuseelemente ja primaarjahutit töörõhul üle 5,1 MPa;

f.	tsirkooniumist ja selle sulamitest valmistatud torud või torusõlmed, milles hafniumi ja tsirkooniumi suhe kaalu järgi on väiksem kui 1:500 ja mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktorites”;

g.	jahuti pumbad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud primaarjahuti tsirkulatsiooni tekitamiseks „tuumareaktoris”;

„Tuumareaktori siseosad”, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktoris”, sealhulgas südamiku kandetarindid, kütusekanalid, soojusekraanid, deflektorid, südamiku restplaadid ja hajutiplaadid;

Märkus: Punktis I.0A.001.h tähendavad „reaktori siseosad” kõiki olulisi struktuure reaktorianumas, millel on üks või enam ülesannet, nagu südamiku toestamine, kütuse asetuse säilitamine, primaarjahuti voolu suunamine, reaktorianuma kiirgusvarje ning südamikusiseste seadmete juhtimine.

i.	soojusvahetid (aurugeneraatorid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks „tuumareaktori” primaarjahutusringis;

j.	neutronite detekteerimis- ja mõõteriistad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud neutronvoo taseme kindlaksmääramiseks „tuumareaktori” südamikus.

I.0A.002

ex 0B001*

(0B001.a, 0B001.b.1-13, 0B001.c, 0B001.d 0B001.e 0B001.f 0B001.g 0B001.h 0B001.i ja 0B001.j)

Isotoopide eraldustehased „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide ja „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid:

tehased, mis on spetsiaalselt kavandatud „loodusliku uraani” isotoopide, „vaesestatud uraani” isotoopide, „lõhustuvate erimaterjalide” isotoopide eraldamiseks järgnevalt:

1.	gaastsentrifugaaleraldustehas;

2.	gaasdifusiooneraldustehas;

3.	aerodünaamiline eraldustehas;

4.	keemilise vahetusprotsessiga eraldustehas;

5.	ioonvahetuseraldustehas;

6.	atomaarse gaasi isotoopide „laser”eraldustehas (AVLIS);

7.	molekulaarne isotoopide „laser”eraldustehas (MLIS);

8.	plasmaeraldustehas;

9.	elektromagnetiline eraldustehas;

b.*

gaasitsentrifuugid, komplektid ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise tsentrifugaaleraldusprotsessi jaoks, nagu:

Märkus: Punktis I.0A.002.b tähendab „kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjal” järgmist:

a.	martensiitvanandatud teras, mille tõmbetugevus on 2 050 MPa või rohkem;

b.	alumiiniumisulamid, mille tõmbetugevus on 460 MPa või rohkem või

c.	„kiud- või niitmaterjalid”, mille „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m ning mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 76,2 × 103 m;

1.	gaasitsentrifuugid;

2.	terviklikud rootorsõlmed;

3.	„kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud rootori torusilindrid seinapaksusega 12 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm;

4.	„kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud rõngad või lõõtsad seinapaksusega 3 mm või vähem ja diameetriga 75–400 mm, mis on mõeldud rootortoru kohalikuks toetamiseks või mitme sellise ühendamiseks;

5.	„kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud ja rootortoru sisse paigaldamiseks mõeldud tõkestid diameetriga 75–400 mm;

6.	„kõrge tugevuse/tiheduse suhtega materjalist” valmistatud ja rootortoru otstele mõeldud ülemised ja alumised korgid diameetriga 75–400 mm;

7.	magnetilised ripplaagrid, milles rõngasmagnet hõljub „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ümbrises, sisaldades summutavat keskkonda ja omades magnetilist sidestust magnetpooluse või teise, rootori ülemisele kaanele sobitatud magnetiga;

8.	spetsiaalselt valmistatud laagrid, mis sisaldavad poolkerakujulisi vastaslaagreid (pivot-cup) ning on monteeritud summutile;

9.	molekulaarpumbad, mis koosnevad silindritest, millel on sisse freesitud või pressitud spiraalsed sooned ning puuritud augud;

10.	rõngakujulised mootori staatorid mitmefaasiliste vahelduvvoolu hüsterees- (või reluktants-) mootorite sünkroonseks tööks vaakumis sagedusvahemikus 600–2 000 Hz ja võimsuse vahemikus 50–1 000 VA;

11.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasitsentrifuugi rootortoru agregaadi korpus/vastuvõtja, mis koosneb jäigast silindrist seinapaksusega kuni 30 mm ja on täpselt töödeldud otstega;

12.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kulbid, mis koosnevad kuni 12mm sisediameetriga torudest ja on ette nähtud UF6 gaasi eraldamiseks tsentrifuugrootortorust Pitot’ toru meetodil;

13.

gaasi tsentrifuugrikastamise mootorite staatorite toiteks spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud sagedusmuundurid (konverterid või inverterid) ja nende spetsiaalselt konstrueeritud osad, millel on kõik järgmised tunnused:

a.	mitmefaasiline väljund 600–2 000 Hz;

b.	sageduse stabiilsus on parem kui 0,1 %;

c.	harmoonmoonutused on alla 2 % ning

d.	efektiivsus on üle 80 %;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud gaasilise difusiooneraldusprotsessi jaoks:

1.	gaasilise difusiooni tõkked, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest”: poorsest metallist, polümeerist või keraamikast, pooride suurusega 10–100 nm, paksusega 5 mm või vähem ja torukujulised diameetriga 25 mm või vähem;

2.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud gaasi difuusori korpused;

3.	kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 1 m3/min või rohkem ja väljundrõhuga kuni 666,7 kPa ning mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud;

4.	punktis I.0A.002.c.3 nimetatud pöörleva võlli tihendid kompressoritele ja puhuritele, mille kavandatud puhvergaasi sisselekke kiirus on väiksem kui 1 000 cm3/min;

soojusvahetid, mis on valmistatud alumiiniumist, vasest, niklist või sulamitest, mis sisaldavad rohkem kui 60 massiprotsenti niklit, või nende metallide kombinatsioonidest kattetorudena, mis on kavandatud tööks alarõhul sellise lekkekiirusega, mis piirab rõhutõusu väiksemaks kui 10 Pa tunnis, rõhuerinevusel 100 kPa;

6.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1 500 mm;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud aerodünaamilise eraldusprotsessi jaoks:

1.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” eraldusdüüsid, mis koosnevad pilukujulistest kumeratest kanalitest kõverusraadiusega alla 1 mm, millel on düüsi sees eralduslaba düüsist läbivoolava gaasi jaotamiseks kaheks vooks;

2.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud tangentsiaalse sissevooluga juhitavad silindrilised või koonilised torud (turbulentstorud) diameetriga 0,5–4 cm ning pikkuse-diameetri suhtega 20:1 või vähem, mis on ühe või mitme tangentsiaalse sissevooluavaga;

3.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid (sundtoitega, tsentrifugaalse ja teljesihilise vooluga) või gaasipuhurid imivõimsusega 2 m3/min või enam ja pöörleva võlli tihendid nende jaoks;

4.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud soojusvahetid;

5.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud aerodünaamilise eralduselemendi korpused turbulentstorude või eraldusdüüside jaoks;

6.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud lõõtsklapid diameetriga 40–1 500 mm;

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (vesinik või heelium) UF6 sisaldusega kuni üks miljondikosa või vähem, kaasa arvatud:

a.	krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b.	krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c.	eraldusdüüsi- või turbulentstoruseadmed UF6 eraldamiseks kandevgaasist;

d.	UF6 külmlõksud, mis taluvad – 20 °C (253 K) või madalamat temperatuuri;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud keemilisel vahetusel põhineva eraldusprotsessi jaoks:

1.	kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik impulsskolonnid ühel astmel viibimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

2.	kontsentreeritud soolhappele vastupidavad kiirvahetuse vedelik-vedelik tsentrifugaalsed kontaktorid töölava resideerimisajaga 30 s või vähem (valmistatud või vooderdatud sobivate plastmaterjalidega, nt fluorosüsivesinikpolümeerid või klaas);

3.	kontsentreeritud soolhappe lahusele vastupidavad elektrokeemilise reduktsiooni kambrid uraani taandamiseks ühest valentsolekust teise;

sobivatest materjalidest (nt klaas, fluorosüsivesinikpolümeerid, polüfenüülsulfaat, polüeetersulfoon ja vaiguga immutatud grafiit) valmistatud või nendega kaitstud elektrokeemilise reduktsiooni kambrite etteandmise seadmed U+4 võtmiseks orgaanilisest voost ja nende protsessivooga kontaktis olevad osad;

5.	etteannet ettevalmistavad süsteemid kõrge puhtusega uraankloriidlahuse valmistamiseks, mis koosnevad lahustamise, lahusti eraldamise ja/või ioonvahetuse seadmetest lahuse puhastamiseks, ja elektrolüütilised rakud U+6 või U+4 taandamiseks U+3-ks;

6.	uraani oksüdeerimissüsteemid U+3 oksüdeerimiseks U+4;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud ioonvahetusega eraldusprotsessi jaoks:

kiirelt reageerivad ioonvahetusvaigud, membraanikujulised või poorsed makrovõrgustikuga vaigud, milles aktiivsed keemilised vahetusrühmad piirduvad mitteaktiivse poorse tugistruktuuri pinnakattega ning teised komposiitstruktuurid mis tahes sobival kujul, kaasa arvatud osakesed või kiud diameetriga 0,2 mm või vähem, vastupidavad kontsentreeritud soolhappele ning projekteeritud omama väiksemat vahetuskiiruse poolaega kui 10 sekundit ja on töövõimelised temperatuuride vahemikus 100–200 °C (373–473 K);

2.	kontsentreeritud soolhappele vastupidavatest materjalidest (nt titaan või fluorosüsinikplast) valmistatud või nendega kaitstud ja temperatuuride vahemikus 100–200 °C (373–473 K) ning rõhul üle 0,7 MPa töövõimelised (silindrilised) ioonvahetuskolonnid, mille diameeter on üle 1 000 mm;

3.	ioonvahetuse tagasijooksu süsteemid (keemilised või elektrokeemilised oksüdatsioon- või reduktsioonsüsteemid) ioonvahetuse rikastuskaskaadides kasutatavate keemilise redutseerimise või oksüdeerumise toimeainete regenereerimiseks;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud atomaarse gaasi isotoopide „laser” eraldusprotsessi (AVLIS) jaoks, nagu:

1.	uraani aurustamissüsteemides kasutamiseks mõeldud suure võimsusega riba või skaneerivad elektronkiirte kahurid väljastatava võimsusega üle 2,5 kW/cm;

sulauraani või uraanisulamite käsitlemiseks sobivad sulauraani kuumusele ja korrosioonile vastupidavatest materjalidest käitlemissüsteemid, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! Vt ka punkt I.2A.002.

3.	uraani korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega vooderdatud saaduse ja jäätmete kogumissüsteemid;

4.	uraani auru allika, elektronkiirte kahuri ning saaduse- ja jäätmekogujate jaoks ettenähtud eraldusmoodulite korpused (silindrilised või täisnurksed anumad);

5.	pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser” süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! Vt ka punktid I.6A.001 ja I.6A.008.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud isotoopide molekulaarseks „laser”eraldamiseks (MLIS) või isotoopselektiivselt laseraktiveeritud keemilise reaktsiooni (CRISLA) jaoks, järgmiselt:

1.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud ülehelikiirusliku paisumise düüsid UF6 ja kandevgaasi segude jahutamiseks temperatuurini – 123 °C (150 K) või alla selle;

2.	„UF5/UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” uraanpentafluoriidi (UF5) saaduse kogujad, mis sisaldavad filtrit, põrke- või tsüklon-tüüpi kogujaid või nende kombinatsioone;

3.	„UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” valmistatud või nendega kaitstud kompressorid ja nende jaoks ettenähtud pöörlevate võllide tihendid;

4.	seadmed UF5 (tahke) fluoreerimiseks UF6-ks (gaasiline);

protsessisüsteemid UF6 eraldamiseks kandevgaasist (nt lämmastik või argoon), kaasa arvatud:

a.	krüogeensed soojusvahetid ja krüoseparaatorid, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

b.	krüogeensed jahutusseadmed, mis taluvad – 120 °C (153 K) või madalamat temperatuuri;

c.	UF6 külmlõksud, mis taluvad – 20 °C (253 K) või madalamat temperatuuri;

6.	pikemate ajavahemike jooksul töötamiseks mõeldud spektri sagedusstabilisaatoriga „laserid” või „laser”süsteemid uraani isotoopide eraldamiseks;

NB! Vt ka punktid I.6A.001 ja I.6A.008.

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud plasmaeraldusprotsessi jaoks:

1.	üle 30 GHz väljundsagedusega ja üle 50 kW keskmise väljundvõimsusega võimsad mikrolaineallikad ja antennid ioonide tekitamiseks ja kiirendamiseks;

2.	üle 40 kW keskmist võimsust käsitleda võimaldavad raadiosageduslikud ioonergastuse poolid üle 100 kHz sagedustele;

3.	uraaniplasma genereerimissüsteemid;

sulametalli käitlemissüsteemid sulauraani või uraanisulamite käitlemiseks, mis koosnevad sobivatest korrosiooni- ja kuumakindlatest või nendega kaitstud materjalidest (nt tantaal, ütriumiga kaetud grafiit, grafiit, mis on kaetud teiste haruldaste muldmetallide oksiididega või nende segudega) valmistatud tiiglitest ning tiiglite jahutusseadmetest;

NB! Vt ka punkt I.2A.002.

5.	kuumusele ja uraaniaurude korrosioonile vastupidavatest materjalidest (nt ütriumiga kaetud grafiit või tantaal) valmistatud või nendega kaitstud saaduse- ja jäätmekogujad;

6.	sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt roostevaba teras) valmistatud eraldusmoodulite korpused (silindrilised) uraaniplasma allika, raadiosagedusliku ergutuspooli ning saaduse- ja jäätmekoguja jaoks;

seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud elektromagnetilise eraldusprotsessi jaoks:

1.	sobivatest mittemagnetilistest materjalidest (nt grafiit, roostevaba teras või vask) valmistatud üksikud või kombineeritud iooniallikad, mis koosnevad auruallikatest, ionisaatorist ja kiirte kiirendist ning mis on võimelised tekitama ioonkiire koguvooluga 50 mA või enam;

2.	sobivast mittemagnetilisest materjalist (nt grafiit või roostevaba teras) valmistatud, kahest või enamast pilust ja kogumistaskust koosnevad ioonkollektori plaadid rikastatud või vaesestatud uraani ioonkiirte kogumiseks;

3.	mittemagnetilistest materjalidest (nt roostevaba teras) valmistatud vaakumkorpused uraani elektromagnetilistele separaatoritele, mis on kavandatud tööks rõhul 0,1 Pa ja vähem;

4.	magnetpooluse detailid diameetriga üle 2 m;

kõrgepinge toiteallikad iooniallikatele, millel on kõik järgmised omadused:

a.	võimelised pidevaks tööks;

b.	väljundpingega 20 000 V või rohkem;

c.	väljundvooluga 1 A või rohkem ning

d.	pingetundlikkusega, mis on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %;

NB! Vt ka punkt I.3A.006.

magnetite toiteallikad (suure võimsusega, alalisvoolulised), millel on kõik järgmised omadused:

a.	võimelised pidevaks tööks väljundvooluga 500 A või rohkem ja pingega 100 V või rohkem ning

b.	voolu- ja pingetundlikkus on 8 tunni vältel parem kui 0,01 %.

NB! Vt ka punkt I.3A.005.

I.0A.003

0B002

Spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud abisüsteemid, seadmed ja komponendid punktis I.0A.002 nimetatud isotoopide eraldusjaamadele, mis on valmistatud „UF6 korrosioonile vastupidavatest materjalidest” või nendega kaitstud:

a.	etteande autoklaavid, ahjud või süsteemid UF6 läbilaskmiseks rikastusprotsessis;

b.	desublimaatorid või külmlõksud, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist, selle järgnevaks kuumutamise abil toimuvaks edasitoimetamiseks;

c.	saaduse ja jäätmete jaamad UF6 toimetamiseks mahutitesse;

d.	veeldamis- või tahkestamisjaamad, mida kasutatakse UF6 eraldamiseks rikastusprotsessist UF6 kokkusurumise ja vedelasse või tahkesse olekusse viimise teel;

e.	toru- ja kogujasüsteemid, mis on spetsiaalselt ette nähtud UF6 käsitlemiseks gaasilise difusiooni, tsentrifuug- või aerodünaamilistes kaskaadides;

1.	vaakumkollektorid või vaakumkogujad imivõimsusega 5 m3/min või rohkem või

2.	vaakumpumbad, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks UF6 sisaldavas atmosfääris;

järgmiste omadustega UF6 mass-spektromeetrid/iooniallikad, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud jooksvaks proovide võtmiseks etteandest, saadusest või jäätmetest UF6 gaasivoos:

1.	ühe aatommassiühiku lahutusvõime üle 320 amü (aatommassiühik) massi korral;

2.	iooniallikad, mis on valmistatud või vooderdatud nikroomiga, moneliga või on nikeldatud;

3.	elektronpommitamisel põhinevad ionisatsiooniallikad ning

4.	isotoopanalüüsiks sobivad kollektorsüsteemid.

I.0A.004

0B003

Uraani konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.	süsteemid, mis on ette nähtud uraanimaagi kontsentraatide konversiooniks UO3ks;

b.	süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UF6ks;

c.	süsteemid, mis on ette nähtud UO3 konversiooniks UO2ks;

d.	süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UF4ks;

e.	süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks UF6ks;

f.	süsteemid, mis on ette nähtud UF4 konversiooniks uraanimetalliks;

g.	süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UO2ks;

h.	süsteemid, mis on ette nähtud UF6 konversiooniks UF4ks;

i.	süsteemid, mis on ette nähtud UO2 konversiooniks UCl4ks.

I.0A.005

0B004

Raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks või kontsentreerimiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud ja valmistatud seadmed ja komponendid:

järgmised süsteemid raske vee, deuteeriumi ja selle ühendite tootmiseks:

1.	vesi-vesiniksulfiid-vahetustehased;

2.	ammoniaak-vesinik-vahetustehased;

järgmised seadmed ja komponendid:

1.	peensüsinikterasest (nt ASTM A516) valmistatud vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid diameetriga 6–9 m, mis on töövõimelised 2 MPa või kõrgemal rõhul ning materjali korrosioonivaruga, mis on 6 mm või suurem;

üheastmelised madalsurvelised (st 0,2 MPa) tsentrifugaalventilaatorid või kompressorid vesiniksulfiidgaasi (st gaasi, mis sisaldab enam kui 70 % H2S) ringluse tagamiseks, mille jõudlus on 56 m3/sekundis või rohkem, imedes 1,8 MPa või kõrgemal rõhul, ning mille tihendid on ette nähtud taluma niisket H2S keskkonda;

3.	ammoniaak-vesinik-vahetuskolonnid kõrgusega 35 m või rohkem, diameetriga 1,5 m–2,5 m, mis on töövõimelised üle 15 MPa suurusel rõhul;

4.	torni siseosad, kaasa arvatud astmereaktorid ja astmepumbad, kaasa arvatud sukelpumbad, raske vee tootmiseks ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi abil;

5.	3 MPa või suurema töörõhuga ammoniaagikrakkerid raske vee tootmiseks, kasutades ammoniaak-vesinik-vahetusprotsessi;

6.	infrapuna-absorptsioonanalüsaatorid, mis on võimelised jätkuvaks samaaegseks vesinik/deuteeriumi suhte analüüsiks deuteeriumi kontsentratsioonil 90 % või rohkem;

7.	katalüütilised põletid, ammoonium-vesinik-vahetusprotsessi abil rikastatud gaasilise deuteeriumi muutmiseks raskeks veeks;

8.	täielikud raske vee parandamise süsteemid või nende kolonnid raske vee deuteeriumisisalduse muutmiseks reaktorikõlblikuks.

I.0A.006

0B005

„Tuumareaktorite” kütuseelementide tootmiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed.

Märkus:„Tuumareaktori” kütuseelementide tootmise tehas sisaldab seadmeid, mis:

a.	on tavaolukorras kokkupuutes tuumamaterjalide tootevooga või osalevad otseselt selle tootmisel või juhtimisel;

b.	hermetiseervad tuumamaterjali kattesse;

c.	kontrollivad katte terviklikkust või hermeetilisust või

d.	kontrollivad hermeetiliselt suletud kütuse lõppkäsitlemist.

I.0A.007

0B006

„Tuumareaktoris” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötamiseks ettenähtud tehased ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed ja komponendid.

Märkus: Punkt I.0A.007 hõlmab:

a.	„tuumareaktori” kiiritatud kütuseelementide ümbertöötlemistehaseid, kaasa arvatud seadmeid ja nende osi, mis otseselt juhivad kiiritatud tuumakütuse ja enamiku tuumamaterjali lõhustumissaaduste käitlemisvooge ning on tavaolukorras nendega kokkupuutes;

b.	kütuseelemendi tükeldamise või hakkimismasinaid, st kaugjuhitavaid seadmeid „tuumareaktori” kiiritatud kütuseagregaatide, kimpude või varraste lõikamiseks, tükeldamiseks, hakkimiseks või lõikumiseks;

lahustuspaake, kriitilisturvalisi mahuteid (nt väikse diameetriga, rõnga- või plaadikujulised mahutid), mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „tuuma”kütuse lahustamisel ja mille tööpinnad on vastupidavad kuuma ja ülimalt korrodeeriva vedeliku suhtes ning mis on kaugjuhitavalt täidetavad ja hooldatavad;

d.	vastuvoolu lahustiekstraktoreid ja ioonivahetusprotsessi seadmeid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kasutamiseks kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemistehases;

säilitus- ja ladustamisanumaid, mis on projekteeritud kriitilisturvaliseks ning korrosioonikindlaks lämmastikhappe söövitavale mõjule;

Märkus: Säilitus- ja ladustamisanumatel võivad olla järgmised omadused:

1.	seinte ja sisestruktuuride booriekvivalendi väärtus on (arvutatakse kõikide koostisosade kohta, nagu on määratletud punkti I.0A.012 märkuses) vähemalt 2 %;

2.	silindriliste anumate diameeter ei ületa 175 mm või

3.	plaadi- või rõngakujuliste anumate laius ei ületa 75 mm.

f.	protsessi juhtimisseadmeid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud kiiritatud „loodusliku uraani”, „vaesestatud uraani” või „lõhustuvate erimaterjalide” ümbertöötlemisprotsessi jälgimiseks ja juhtimiseks.

I.0A.008

0B007

Plutooniumi konversiooniks ettenähtud tööjaam ja spetsiaalselt selleks projekteeritud või valmistatud seadmed:

a.	süsteemid, mis on ette nähtud plutooniumnitraadi muutmiseks plutooniumoksiidiks;

b.	süsteemid, mis on ette nähtud metallilise plutooniumi tootmiseks.

I.0A.009

0C001

„Looduslik uraan”, „vaesestatud uraan” või toorium metalli, sulami, keemilise ühendi või kontsentraadi kujul ja materjalid, mis sisaldavad mis tahes eelnevalt nimetatud ühendit või ühendeid.

Märkus: Punkt I.0A.009 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.	„looduslik uraan” või „vaesestatud uraan”, kui seda on instrumentide anduriosades neli grammi või vähem;

„vaesestatud uraan”, mis on spetsiaalselt valmistatud tsiviilkasutuseks järgmistel mitte-tuuma eesmärkidel:

kaitse;

2.	pakendamine;

3.	ballastid massiga kuni 100 kg;

4.	vastukaalud massiga kuni 100 kg;

c.	sulamid, mis sisaldavad alla 5 % tooriumi;

d.	tooriumi sisaldavad keraamikatooted, mis on valmistatud mitte-tuuma eesmärkidel kasutamiseks.

I.0A.010

0C002

„Lõhustuvad erimaterjalid”.

Märkus: Punkt I.0A.010 ei hõlma kogust, milleks on neli või vähem „efektiivgrammi” instrumentide anduriosades.

I.0A.011

0C003

Deuteerium, raske vesi (deuteeriumoksiid) ja teised deuteeriumiühendid ning segud ja deuteeriumi sisaldavad lahused, milles deuteeriumi ja vesiniku isotoopsuhe on suurem kui 1:5 000.

I.0A.012

0C004

Tuumatehnoloogilise puhtuseastmega grafiit, mille „booriekvivalent” on väiksem kui 5 miljondikku ja tihedus üle 1,5 g/cm3.

NB! Vt ka punkt I.1A.028.

Märkus 1: Punkt I.0A.012 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.	grafiittooted, mille mass on alla 1 kg ja mis ei ole spetsiaalselt projekteeritud ega valmistatud kasutamiseks tuumareaktorites;

b.	grafiidipulber.

Märkus 2: Punktis I.0A.012 on „booriekvivalent” (BE) määratletud kui lisandite BEz-de summa (v.a BEsüsinik, kuna süsinikku ei loeta lisandiks) koos booriga, kus:

BEZ(ppm) = CF × elemendi Z kontsentratsioon ppm-des;

kus CF on teisendustegur = Formula

ning σB ja σZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z soojuslike neutronite haarde ristlõige (barnides); AB ja AZ on vastavalt loodusliku boori ja elemendi Z aatommassid.

I.0A.013

0C005

Gaasilise difusiooni tõkete valmistamiseks ettenähtud UF6 korrosioonile vastupidavad ühendid või pulbrid (nt nikkel või sulam, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, alumiiniumoksiid ja täielikult fluoritud süsivesinikpolümeerid) puhtusastmega 99,9 massiprotsenti või rohkem, mille osakeste suurus mõõdetuna vastavalt USA Materjalide Katsetamise Ühingu (ASTM) standardile B330 on 10 μm või vähem ning milles osakeste jaotus suuruse järgi on väga väike.

I.0B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.0B.001	0D001	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud I jao 0. kategooria A osas nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
I.0B.002	0E001	Tuumatehnoloogia märkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud I. jao 0. kategooria A osas nimetatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.1

MATERJALID, KEMIKAALID, „MIKROORGANISMID” JA „TOKSIINID”

I.1A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.1A.001

1A102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-komponendid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude komponendid.

I.1A.002

1A202

Komposiitstruktuurid torudena, millel on mõlemad järgmised omadused:

NB! Vt ka punkt I.9A.011.

a.	sisediameeter 75–400 mm ning

b.	valmistatud punktis I.1A.024 või I.1A.034.a nimetatud „kiud- või niitmaterjalist” või punktis I.1A.034.c nimetatud süsinikprepregmaterjalist.

I.1A.003

1A225

Platineeritud katalüsaatorid, mis on spetsiaalselt projekteeritud või valmistatud vesiniku isotoopidevahetusreaktsiooni aktiveerimiseks vesiniku ja vee vahel, triitiumi tagasisaamiseks raskest veest või raske vee tootmiseks.

I.1A.004

1A226

Spetsiaalsed topendid, mida võib kasutada raske vee eraldamiseks tavalisest veest ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	valmistatud fosforpronksvõrgust, mida on märguvuse parandamiseks keemiliselt töödeldud ning

b.	kavandatud kasutamiseks vaakumdestillatsioonikolonnides.

I.1A.005

1A227

Kõrgtihedad (pliiklaasist vms) kiirgusvarjeaknad, millel on kõik järgmised omadused, ning spetsiaalselt selliste akende jaoks projekteeritud raamid:

a.	„külm (kiirgusvaba) piirkond” on suurem kui 0,09 m2;

b.	tihedus on üle 3 g/cm3 ning

c.	paksus on 100 mm või rohkem.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.005 tähendab „külm piirkond” akna väljavaateala, mis on kavandatud kasutuse korral avatud madalaimale kiirgustasemele.

I.1A.006

ex 1B001*

(1B001.a, ex 1B001.b ja 1B001.c)

Järgmised seadmed punktis I.1A.024 nimetatud kiudude, prepregmaterjalide, eelvormide ja „komposiitide” tootmiseks ning nende jaoks ettenähtud komponendid ja lisaseadmed:

NB! Vt ka punktid I.1A.007 ja I.1A.014.

a.	elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiit”struktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest”;

b.*

lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud „komposiitsete” õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks;

Märkus: Punktis I.1A.006.b tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme.

mitmesuunalised ja -dimensioonilised kudumisteljed või põimimispingid kiudude kudumiseks, põimimiseks või punumiseks komposiitstruktuuride tootmise eesmärgil ning nende adapterid ja ümberseadistamiskomplektid;

Tehniline märkus:

Punkti I.1A.006.c tähenduses hõlmab põimimine kudumist.

Märkus: Punkt I.1A.006.c ei hõlma tekstiilitööstuses kasutatavaid seadmeid, mida ei ole seadistatud eespool nimetatud lõppkasutuseks.

I.1A.007

1B101 ja ex 1B001.d

Muud kui punktis I.1A.006 nimetatud seadmed, mis on ette nähtud järgmiste struktuurkomposiitide „tootmiseks” ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

Märkus: Punktis I.1A.007 määratletud komponendid ja lisaseadmed hõlmavad valuvorme, torne, stantse, rakiseid ning tööriistasid komposiitstruktuuride, -laminaatide ja nende toodete eelvormi pressimiseks, tahkestamiseks, valamiseks, paagutamiseks või kleepimiseks.

elementaarkiu poolimispingid, mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kolme või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks kiud- või niitmaterjalidest, ning koordineerimise ja programmeerimise juhtseadmed;

b.	lintimispingid, mille liikumine lindi või lehtede positsioneerimiseks ja paigaldamiseks on koordineeritavad ja programmeeritavad kahe või enama telje suhtes ja mis on spetsiaalselt ette nähtud komposiitsete õhusõiduki plaanerite või „rakettmürskude” tarindite tootmiseks;

järgmised „kiud- või niitmaterjalide”„tootmiseks” kavandatud või seadistatud seadmed:

1.	seadmed polümeerkiudude (nt polüakrüülnitriil, raion või polükarbosilaan) muutmiseks, kaasa arvatud spetsiaalne varustus kiudude pingutamiseks kuumutamise jooksul;

2.	kuumutatud kiudsubstraatidele elementide või ühendite aursadestamise seadmed;

3.	seadmed kuumuskindla portselani (nt alumiiniumoksiid) märgketruseks;

d.	seadmed, mis on kavandatud või seadistatud spetsiaalseks kiudude pinnatöötluseks või punktis I.9A.026 nimetatud prepregmaterjalide ja eelvormide tootmiseks. Märkus: Punktis I.1A.007.d nimetatud seadmete hulka kuuluvad rullid, venitus-, pindamis- ja lõikeseadmed ning matriitsid.

I.1A.008

1B102

Metallpulbri „tootmisseaded” ja järgmised komponendid:

NB! Vt ka punkt I.1A.009.b.

a.	metallipulbri „tootmisseadmed”, mida saab kasutada punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029.a.1, I.1A.029.a.2 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud sfääriliste või pihustatud materjalide „tootmiseks” kontrollitavas keskkonnas;

b.	spetsiaalselt kavandatud punktis I.1A.008.a nimetatud „tootmisseadmed”.

Märkus: Punkt I.1A.008 hõlmab:

a.	plasmageneraatoreid (kõrgsageduslik kaarleek), mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

b.	elektrilahendusseadmeid, mida kasutatakse pihustatud või sfääriliste metallipulbrite saamiseks argoon-vesi keskkonnas teostatava menetlusega;

c.	seadmeid, mida kasutatakse sfääriliste alumiiniumipulbrite „tootmiseks”, pihustades sulametalli inertsesse keskkonda (nt lämmastik).

I.1A.009

1B115

Muud kui punktis I.1A.008 nimetatud seadmed raketikütuse ja raketikütuse koostisosade tootmiseks ja nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.	„tootmisseadmed” punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud vedelate raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks või heakskiidukatseteks;

„tootmisseadmed” punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud tahkete raketikütuste või raketikütuse koostisosade „tootmiseks”, käitlemiseks, segamiseks, tahkestamiseks, valuks, pressimiseks, töötlemiseks, ekstrusiooniks või heakskiidukatseteks.

Märkus: Punkt I.1A.009.b ei hõlma perioodilisi segisteid, pidevsegisteid ega paiskveskeid. Perioodiliste segistite, pidevsegistite ja paiskveskite keelustamist vaata punktidest I.1A.011, I.1A.012 ja I.1A.013.

Märkus 1: Vt sõjaliste kaupade nimekirjast sõjaliste kaupade tootmiseks spetsiaalselt kavandatud seadmed.

Märkus 2: Punkt I.1A.009 ei hõlma boorkarbiidi „tootmise”, käitlemise ja heakskiidukatsete seadmeid.

I.1A.010

1B116

Düüsid, mis on spetsiaalselt kavandatud pürolüütiliselt saadud materjalide tootmiseks, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 300 °C (1 573 K) kuni 2 900 °C (3 173 K), rõhul 130 Pa – 20 kPa.

I.1A.011

1B117

Perioodilised segistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13 326 kPa võimalusega reguleerida segamiskambri temperatuuri, millel on kõik järgmised omadused:

a.	kogumaht 110 liitrit või rohkem ning

b.	vähemalt üks ekstsentriline segamis-/sõtkumisvõll.

I.1A.012

1B118

Pidevsegistid segamiseks vaakumis rõhuvahemikus 0–13 326 kPa reguleeritava temperatuuriga segamiskambris, millel on mis tahes järgmised omadused:

a.	kaks või rohkem segamis-/sõtkumisvõlli või

b.	üks pöörlev võnkliikuv võll, millel on sõtkumishambad/-sõrmed nii võllil kui ka segamiskambri seinte siseküljel.

I.1A.013

1B119

Paiskveskid punktides I.1A.025.a, I.1A.025.b, I.1A.029 või sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud ainete peenestamiseks või jahvatamiseks ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud osad.

I.1A.014

1B201

Elementaarkiu poolimispingid, muud kui punktis I.1A.006 või I.1A.007 nimetatud, ja nendega seotud järgmised seadmed:

elementaarkiu poolimispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	mille liikumine positsioneerimiseks, kiudude poolimiseks ja mähkimiseks on koordineeritud ja programmeeritud kahe või enama telje suhtes;

2.	mis on ette nähtud komposiitstruktuuride või -laminaatide tootmiseks „kiud- või niitmaterjalidest” ning

3.	mis võimaldavad 75–400 mm diameetriga ja 600 mm pikkuste või pikemate silindriliste rootorite mähkimist;

b.	punktis I.1A.014.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide koordineerimis- ja programmeerimisseadmed;

c.	punktis I.1A.014.a nimetatud elementaarkiu poolimispinkide täpsustornid.

I.1A.015

1B225

Elektrolüüsivannid fluori tootmiseks, mille tootmisvõimsus on enam kui 250 g fluori tunnis.

I.1A.016

1B226

Elektromagnetilised isotoopseparaatorid, mis on kavandatud või varustatud ühe või mitme iooniallikaga, võimaldades maksimaalset ioonkiirte voolu 50 mA või rohkem.

Märkus: Punkt I.1A.016 hõlmab separaatoreid, mis:

a.	võimaldavad rikastada stabiilseid isotoope;

b.	millel mõlemad, nii iooniallikad kui ka kollektorid, võivad asuda kas magnetväljas või väljaspool magnetvälja.

I.1A.017

1B227

Ammoniaagi sünteesimiskonverterid või ammoniaagi sünteesiseadmed, milles sünteesgaas (lämmastik ja vesinik) eemaldatakse kõrgsurve ammoniaak/vesinik-vahetuskolonnist ja sünteesitud ammoniaak suunatakse tagasi samasse kolonni.

I.1A.018

1B228

Vesiniku krüodestillatsiooni kolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	ette nähtud tööks temperatuuril – 238 °C (35 K) või vähem;

b.	ette nähtud töötama siserõhul 0,5–5 MPa;

valmistatud:

1.	vähese väävlisisaldusega 300-seeria roostevabast terasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi, või

2.	samalaadsetest ülimadalat temperatuuri ja H2 keskkonda taluvatest materjalidest ning

d.	sisediameetriga 1 m või rohkem ning tegeliku pikkusega 5 m või üle selle.

I.1A.019

1B229

Järgmised vesi-vesiniksulfiid-vahetuskolonnid ja nende „sisekontaktorid”:

NB! Spetsiaalselt raske vee tootmiseks kavandatud või valmistatud kolonnide kohta vt punkt I.0A.005.

vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	võivad töötada rõhul 2 MPa või rohkem;

2.	valmistatud süsinikterasest, mille austeniitse tera suurus on 5 või suurem ASTMi (või samaväärse standardi) järgi ning

3.	diameetriga 1,8 m või rohkem;

punktis I.1A.019.a määratletud vesi-vesiniksulfiid-taldrikvahetuskolonnide jaoks ettenähtud „sisekontaktorid”.

Tehniline märkus:

Kolonnide „sisekontaktoriteks” on segmenditud taldrikud efektiivdiameetriga 1,8 m või rohkem, mis on konstrueeritud hõlbustama vastuvoolukontakti ning on valmistatud roostevabast terasest süsinikusisaldusega 0,03 % või vähem. Need võivad olla sõeltaldrikud, ventiiltaldrikud, kellakujulised või turbovõretaldrikud.

I.1A.020

1B230

Pumbad, mis tsirkuleerivad kontsentreeritud või lahjendatud kaaliumamiidi katalüsaatorlahuseid vedelas ammoniaagis (KNH2/NH3) ja millel on kõik järgmised omadused:

a.	õhutihedad (st hermeetiliselt suletud);

b.	tootlikkusega 8,5 m3/h või rohkem ning

üks järgmistest omadustest:

1.	kontsentreeritud kaaliumamiidilahuste (üle 1 %lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 1,5–60 MPa või

2.	lahjendatud kaaliumamiidilahuste (alla 1 %lise kontsentratsiooniga) jaoks on töörõhk 20–60 MPa.

I.1A.021

1B231

Triitiumi tootmisrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.	tootmisrajatised või -tehased triitiumi tootmiseks, taastamiseks, ekstraheerimiseks, kontsentreerimiseks või käitlemiseks;

seadmed triitiumi tootmisrajatiste või -tehaste jaoks järgmiselt:

1.	vesinik- või heeliumijahutusmoodulid jahutusvõimega – 250 °C (23 K) või sellest madalamale ning soojusärastamisvõimega 150 W või rohkem;

2.	vesiniku isotoopide kogumis- ja puhastussüsteemid, mis koguvad ja puhastavad metallhüdriidide keskkonnas.

I.1A.022

1B232

Turboekspandrid või turboekspander-kompressorgarnituurid, millel on järgmised omadused:

a.	projekteeritud töötamiseks väljundtemperatuuril – 238 °C (35 K) või madalamal ning

b.	projekteeritud vesinikgaasi tootlikkus 1 000 kg/h või rohkem.

I.1A.023

1B233

Liitiumi isotoopide eraldusrajatised või -tehased ning seadmed nende jaoks:

a.	rajatised või tehased liitiumi isotoopide eraldamiseks;

seadmed liitiumi isotoopide eraldamiseks järgmiselt:

1.	täidetud vedelik-vedelik-vahetuskolonnid, mis on spetsiaalselt kavandatud liitiumamalgaamidele;

2.	elavhõbeda või liitiumamalgaami pumbad;

3.	liitiumamalgaami elektrolüüsikambrid;

4.	aurustid kontsentreeritud liitiumhüdroksiidilahuste jaoks.

I.1A.024

1C010.b

„Kiud- või niitmaterjalid”, mida võidakse kasutada orgaanilise, metallilise või süsinik „põhimassi”„komposiit”struktuurides või -laminaatides:

NB! Vt ka punktid I.1A.034 ja I.9A.026.

süsinikust „kiud- või niitmaterjalid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.	„erimoodul” üle 12,7 × 106 m ning

2.	„eritõmbetugevus” üle 23,5 × 104 m;

Märkus: Punkt I.1A.024.b ei hõlma „kiud- või niitmaterjalidest” kangast, mis on ette nähtud „tsiviilõhusõiduki” tarindite või laminaatide parandamiseks eeldusel, et iga üksiku kangatüki mõõtmed ei ületa 100 cm × 100 cm.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.024.b nimetatud materjalide omadused määratakse SACMA poolt soovitatud meetoditel SRM 12–17 või vastavate siseriiklike vedamiskatsetega nagu Jaapani tööstusstandard JIS-R-7601, punkt 6.6.2, mis põhinevad kõigi katsetulemuste keskmistamisel.

I.1A.025

1C011.a ja 1C011.b

Metallid ja ühendid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri ja punkt I.1A.029.

metallid, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm, kas sfäärilistena, pihustatutena, sferoidsetena, helvestatutena või jahvatatutena, ja mis on valmistatud materjalidest, mis koosnevad 99 % või suuremas ulatuses tsirkooniumist, magneesiumist või nende sulamitest;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

Märkus: Punktis I.1A.025.a loetletud metallid või sulamid keelustatakse, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

b.	boor või boorkarbiid 85 % puhtusega või puhtam, mille osakeste suurus ei ületa 60 μm;

Märkus: Punktis I.1A.025.b loetletud metallid või sulamid keelustatakse, olenemata sellest, kas metallid või sulamid on kapseldatud alumiiniumis, magneesiumis, tsirkooniumis või berülliumis.

I.1A.026

1C101

„Rakettmürskudes”, nende alamsüsteemides või punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites kasutatavad materjalid ja seadmed, mis vähendavad nende märgatavust, nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna-ja akustilised signaalid.

Märkus 1: Punkt I.1A.026 hõlmab:

a.	konstruktsioonimaterjale ja pinnakatteid, mis on spetsiaalselt ette nähtud vähendama radarikiirte tagasipeegeldumist;

b.	pinnakatteid, sh värvid, mis on ette nähtud vähendama või muundama peegeldavust või kiiratavust elektromagnetilise spektri mikrolaine, infrapuna või ultravioleti piirkonnas.

Märkus 2: Punkt I.1A.026 ei hõlma pinnakatteid, mida kasutatakse satelliitide soojuse reguleerimiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.026 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.1A.027

1C102

Korduvküllastatud pürolüüsitud süsinik-süsinik-materjalid, mis on ette nähtud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude materjalid.

I.1A.028

ex 1C107*

(1C107.a, ex 1C107.b, ex 1C107.c ja ex 1C107.d)

Grafiit- ja keraamilised materjalid:

peeneteraline rekristalliseeritud grafiit puistetihedusega 1,72 g/cm3 või rohkem, mõõdetud temperatuuril 15 °C (288 K), mille tera suurus on 100 μm või vähem ja mida kasutatakse raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste valmistamisel mis tahes järgneva toote jaoks:

1.	silindrid diameetriga 120 mm või rohkem ja pikkusega 50 mm või rohkem;

2.	torud sisediameetriga 65 mm või rohkem ja seinapaksusega 25 mm või rohkem ning pikkusega 50 mm või rohkem või

3.	plokid mõõtudega 120 mm × 120 mm × 50 mm või rohkem;

NB! Vt ka punkt I.0A.012.

b.*	pürolüütiline või kiudarmeeritud grafiit, mida kasutatakse „rakettmürskude” raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate sõidukite ninamike otstes; NB! Vt ka punkt I.0A.012.

c.*	keraamilised komposiitmaterjalid (dielektrilise läbitavuse konstandiga 6 ja vähem, sagedusvahemikus 100 Hz kuni 100 GHz), mida kasutatakse „rakettmürskude” radoomides;

d.*	masintöödeldavad mahulised ränikarbiidiga tugevdatud põletamata keraamilised materjalid, mida kasutatakse „rakettmürskude” ninamike otstes.

I.1A.029

ex 1C111*

(1C111.a.1–3, 1C111.a.4, 1C111.b.1–4 ja 1C111.c)

Raketikütused ja raketikütuste keemilised komponendid, muud kui punktis I.1A.025 nimetatud:

tõukeained:

sfäärilistest osakestest alumiiniumipulber, muu kui sõjalise otstarbega kaupade nimekirjas nimetatud, mille osakeste ühtlane diameeter on vähem kui 200 μm ja alumiiniumisisaldus 97 massiprotsenti või rohkem, kui vähemalt 10 % kogukaalust moodustavad vähema kui 63 μm läbimõõduga osakesed, vastavalt standardile ISO 2591:1988 või vastavale siseriiklikule standardile;

Tehniline märkus:

Osakese suurus 63 μm (ISO R-565) vastab 250 mešile (Tyler) või 230 mešile (ASTM standard E-11).

metallilised kütused, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, kas sfäärilised, pihustatud, helbekujulised või sferoidsed, mille osakesed on väiksemad kui 60 μm ja mis sisaldavad 97 massiprotsenti või rohkem mis tahes järgmist elementi:

a.	tsirkoonium;

b.	berüllium;

c.	magneesium või

d.	eespool punktides a–c nimetatud metallide sulamid;

Tehniline märkus:

Hafniumi loomulik sisaldus tsirkooniumis (tüüpiliselt 2–7 %) arvestatakse koos tsirkooniumiga.

vedelkütuse rakettmootorites kasutatavad järgmised oksüdeerivad ained:

a.	dilämmastiktrioksiid;

b.	lämmastikdioksiid/dilämmastiktetroksiid;

c.	dilämmastikpentoksiid;

d.	lämmastikoksiidide segud (MON – Mixed Oxides of Nitrogen);

Tehniline märkus:

Lämmastikoksiidide segud (MON) on lämmastikoksiidi (NO) lahused dilämmastiktetroksiidis/lämmastikdioksiidis (N2O4/NO2), mida on võimalik kasutada raketisüsteemides. On olemas hulk erineva kontsentratsiooniga segusid, millele saab viidata lühendiga MONi või MONij, kus i ja j on täisarvud, mis näitavad lämmastikoksiidi kaalulist sisaldust protsentides asjaomases segus (nt MON3 sisaldab 3 % lämmastikoksiidi, MON25 sisaldab 25 % lämmastikoksiidi). Ülempiiriks on MON40 ehk 40 % lämmastikoksiidi).

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast inhibeeritud suitsev lämmastikhape (IRFNA).

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast ja punktist I.1A.049 fluorist ja ühest või enamast muust halogeenist, hapnikust või lämmastikust koosnevad ühendid.

järgmised hüdrasiini derivaadid:

a.	trimetüülhüdrasiin;

b.	tetrametüülhüdrasiin;

c.	N,N diallüülhüdrasiin;

d.	allüülhüdrasiin;

e.	etüleendihüdrasiin;

f.	monometüülhüdrasiindinitraat;

g.	asümmeetriline dimetüülhüdrasiinnitraat;

h.	hüdrasiiniumasiid;

i.	dimetüülhüdrasiiniumasiid; NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast hüdrasiiniumnitraat.

k.	diimido-oksaalhappe dihüdrasiin;

l.	2-hüdroksüetüülhüdrasiinnitraat (HEHN); NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast hüdrasiiniumperkloraat.

n.	hüdrasiiniumdiperkloraat;

o.	metüülhüdrasiinnitraat (MHN);

p.	dietüülhüdrasiinnitraat (DEHN);

q.	1,4-dihüdrasiinnitraat (DHTN);

b.*

polümeersed ained:

1.	karboksüül-otsaga polübutadieen (CTPB);

2.	hüdroksüül-otsaga polübutadieen (HTPB), muu kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud;

3.	polübutadieen-akrüülhape (PBAA);

4.	polübutadieen-akrüülhape-akrüülnitriil (PBAN);

muud raketikütuse lisandid ja toimeained:

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast karboraanid, dekaboraanid, pentaboraanid ja nende derivaadid.

2.	trietüleenglükooldinitraat (TEGDN);

3.	2-nitrodifenüülamiin (CAS 119-75-5);

4.	trimetüüloletaantrinitraat (TMETN) (CAS 3032-55-1);

5.	dietüleenglükooldinitraat (DEGDN);

ferrotseeni derivaadid:

NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast katotseen.

b.	etüülferrotseen;

c.	propüülferrotseen (CAS 1273-89-8); NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast n-butüülferrotseen.

e.	pentüülferrotseen (CAS 1274-00-6);

f.	ditsüklopentüülferrotseen;

g.	ditsükloheksüülferrotseen;

h.	dietüülferrotseen;

i.	dipropüülferrotseen;

j.	dibutüülferrotseen;

k.	diheksüülferrotseen;

l.	atsetüülferrotseenid; NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast ferrotseenkarboksüülhapped. NB! Vt sõjaliste kaupade nimekirjast butatseen.

o.	muud ferrotseeni derivaadid, mida kasutatakse raketikütuse põlemiskiiruse modifikaatorina, v.a. sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud.

Märkus: Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketikütuste ja raketikütuste koostisse kuuluvad kemikaalid, mida ei ole punktis I.1A.029 nimetatud.

I.1A.030

1C116

Vanandatud martensiitterased (terased, mida reeglina iseloomustab kõrge nikli- ja väga madal süsinikusisaldus ning asenduselementide ja pretsipitaatide kasutamine vanandamise eesmärgil) lehtede, plaatide ja torude kujul, mille paksus või seinapaksus ei ületa 5 mm ning mille tõmbetugevus on 1 500 MPa ja rohkem temperatuuril 293 K (20 °C).

NB! Vt ka punkt I.1A.035.

I.1A.031

ex 1C117*

Volfram, molübdeen ja nende sulamid samakujuliste sfääriliste või pihustatud osakeste kujul, mille osakeste diameeter ei ületa 500 mikromeetrit, puhtusastmega 97 % või rohkem, mis on ette nähtud „rakettmürskude” mootorite komponentide (soojusekraanide, düüsipõhimike, düüsikõride ja tõukevektori juhtimispindade) valmistamiseks.

I.1A.032

1C118

Titaanstabiliseeritud roostevaba dupleksteras (Ti-DSS), millel on:

kõik järgmised omadused:

1.	sisaldab 17,0–23,0 massiprotsenti kroomi ja 4,5–7,0 massiprotsenti niklit;

2.	selle titaanisisaldus on üle 0,10 massiprotsendi ning

3.	selle raua-austeniidi mikrostruktuur (samuti viidatud kui kahefaasiline mikrostruktuur), millest vähemalt 10 mahuprotsenti on austeniiti (kooskõlas standardi ASTM E-1181-87 või vastavate siseriiklike standarditega) ning

mis tahes järgmine omadus:

1.	kangid või varvad mõõtmetega 100 mm või rohkem igas suunas;

2.	lehed laiusega 600 mm või rohkem ja paksusega 3 mm või vähem või

3.	torud välisläbimõõduga 600 mm või rohkem ja seinapaksusega 3 mm või vähem.

I.1A.033

1C202

Sulamid:

alumiiniumisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	tõmbetugevus 460 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K) ning

2.	torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm;

titaanisulamid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	tõmbetugevus 900 MPa või rohkem temperatuuril 20 °C (293 K) ning

2.	torud või silindrikujulised täismaterjalid (sh sepised), mille välisläbimõõt on üle 75 mm.

Tehniline märkus:

„Sulam” tähistab antud juhul sulamit enne ja pärast termotöötlust.

I.1A.034

1C210 ja ex 1C010.a

„Kiud- või niitmaterjalid” või prepregmaterjalid, muud kui punktis I.1A.024 nimetatud:

süsinik- või aramiid„kiud või -niidid”, millel on üks järgmistest omadustest:

1.	„erimoodul” 12,7 × 106 m või rohkem või

2.	„eritõmbetugevus” 235 × 103 m või rohkem;

Märkus: Punkt I.1A.034.a ei hõlma aramiid„kiude ja -niitmaterjale”, mis sisaldavad 0,25 massiprotsenti või rohkem estril põhinevat kiupinna modifikaatorit;

klaas„kiud või -niidid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	„erimoodul” 3,18 × 106 m või rohkem ning

2.	„eritõmbetugevus” 76,2 × 103 m või rohkem;

temperatuurikindla vaiguga impregneeritud pidevad „lõngad”, „heided”, „köisikud” ja „lindid”, mille laius ei ületa 15 mm (prepregmaterjalid) ja mis on valmistatud punktis I.1A.024 või I.1A.034.a või b nimetatud süsinik- või klaas„kiududest- või -niitmaterjalidest”.

Tehniline märkus:

Vaik moodustab siin komposiidi põhimassi.

Märkus: Punktis I.1A.034 piirduvad „kiud- ja niitmaterjalid” pidevate „monokiudude”, „lõngade”, „heiete”, „köisikute” ja „lintidega”.

I.1A.035

1C216

Vanandatud martensiitteras, muu kui punktis I.1A.030 nimetatud, mille tõmbetugevus on temperatuuril 20 °C (293 K) 2 050 MPa või rohkem.

Märkus: Punkt I.1A.035 ei hõlma detaile, mille ükski lineaarmõõde ei ületa 75 mm.

Tehniline märkus:

„Vanandatud martensiitteras” tähistab antud juhul vanandatud martentsiitterast enne ja pärast termotöötlust.

I.1A.036

1C225

Boor, mida on boor-10 isotoobi (10B) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, järgmiselt: elementkujul, ühenditena, boori sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus: Punktis I.1A.036 boori sisaldavate segude hulka loetakse ka boori sisaldavad materjalid.

Tehniline märkus:

Boor-10 looduslik sisaldus on ligikaudu 18,5 massiprotsenti (20 aatomprotsenti).

I.1A.037

1C226

Volfram, volframkarbiid ja sulamid, mis sisaldavad üle 90 massiprotsendi volframi, ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	silindrikujulise sümmeetriaga detailid (sh silindrite segmendid) siseläbimõõduga üle 100 mm, kuid vähem kui 300 mm ning

b.	kogumass üle 20 kg.

Märkus: Punkt I.1A.037 ei hõlma spetsiaalselt kaaluvihtidena või gammakiirguse kollimaatoritena kasutamiseks valmistatud tooteid.

I.1A.038

1C227

Kaltsium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 1 000 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui magneesium ning

b.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

I.1A.039

1C228

Magneesium, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 200 miljondikosa muid metallilisi lisandeid kui kaltsium ning

b.	sisaldab kaaluliselt vähem kui 10 miljondikosa boori.

I.1A.040

1C229

Vismut, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	puhtusaste 99,99 massiprotsenti või rohkem ning

b.	kaaluline hõbedasisaldus on vähem kui 10 miljondikosa.

I.1A.041

1C230

Berüllium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi berülliumi, berülliumiühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Märkus: Punkt I.1A.041 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.	metallaknad röntgeniseadmetele või puuraukude sondidele;

b.	oksiidina kas valmistoodete või pooltoodete kujul, mis on spetsiaalselt ette nähtud elektroonika komponentide osadeks või elektronlülituste põhimikeks;

c.	berüll (berüllium- ja alumiiniumsilikaat) smaragdide või akvamariinide kujul.

I.1A.042

1C231

Hafnium metallina ja sulamitena, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, hafniumiühendid, mis sisaldavad üle 60 massiprotsendi hafniumi, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

I.1A.043

1C232

Heelium-3 (3He) või seda sisaldavad segud ning tooted ja seadmed, mis neid sisaldavad.

Märkus: Punkt I.1A.043 ei hõlma tooteid ega seadmeid, mis sisaldavad vähem kui 1 g heelium-3.

I.1A.044

1C233

Liitium, mida on liitium-6 isotoobi (6Li) suhtes rikastatud üle selle isotoobi looduslikult esineva sisalduse, ning tooted ja seadmed, mis sisaldavad rikastatud liitiumi järgmiselt: elementkujul, sulamitena, ühenditena, liitiumi sisaldavate segudena, nendest valmistatud toodetena, kõigi eelkirjeldatute heitmete või jäätmetena.

Märkus: Punkt I.1A.044 ei hõlma termoluminestsentsdosimeetreid.

Tehniline märkus:

Liitium-6 looduslik sisaldus on ligikaudu 6,5 massiprotsenti (7,5 aatomprotsenti).

I.1A.045

1C234

Tsirkoonium, milles hafniumi on kaaluliselt vähem kui 1 osa hafniumi 500 osa tsirkooniumi kohta järgmiselt: tsirkoonium metallina, sulamitena, mis sisaldavad üle 50 massiprotsendi tsirkooniumi, ühendid, tooted nendest ning nende heitmed või jäätmed.

Märkus: Punkt I.1A.045 ei hõlma tsirkooniumi fooliumi kujul, mille paksus on 0,10 mm või vähem.

I.1A.046

1C235

Triitium, triitiumiühendid, triitiumi sisaldavad segud, milles triitiumiaatomite suhe vesinikuaatomite suhtes on suurem kui 1:1 000, ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus: Punkt I.1A.046 ei hõlma kaupu ega seadmeid, milles triitiumisisaldus on kuni 1,48 × 103 GBq (40 Ci).

I.1A.047

1C236

Alfa-aktiivsed radionukliidid, poolestusajaga 10 päeva või rohkem, kuid vähem kui 200 aastat, järgmisel kujul:

a.	elementkujul;

b.	ühenditena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

c.	segudena, mille summaarne alfa-aktiivsus on 37 GBq/kg (1 Ci/kg) või rohkem;

d.	eelnimetatuid sisaldavate toodete või seadmetena.

Märkus: Punkt I.1A.047 ei hõlma kaupu ja seadmeid, milles sisalduv alfa-aktiivsus on kuni 3,7 GBq (100 milliküriid).

I.1A.048

1C237

Raadium-226 (226Ra), raadium-226 sulamid, raadium-226 ühendid ja segud, mis sisaldavad raadium-226, nendest valmistatud tooted ning neid sisaldavad tooted ja seadmed.

Märkus: Punkt I.1A.048 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.	meditsiinilised seadmed;

b.	toode või seade, mis sisaldab vähem kui 0,37 GBq (10 milliküriid) raadium-226.

I.1A.049

1C238

Kloortrifluoriid (ClF3).

I.1A.050

1C239

Brisantlõhkeained, muud kui sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud, või ained või segud, mis sisaldavad neid üle 2 massiprotsendi ja mille kristalne tihedus on üle 1,8 g/cm3 ja detonatsiooni kiirus üle 8 000 m/s.

I.1A.051

1C240

Niklipulber või poorne (käsn) nikkel, muu kui punktis I.0A.013 nimetatud:

niklipulber, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	puhtusaste 99,0 massiprotsenti või rohkem ning

2.	keskmine osakese suurus alla 10 μm mõõdetuna vastavalt ASTM standardile B330;

b.	poorne (käsn) nikkel, mis on toodetud punktis I.1A.051.a nimetatud materjalist.

Märkus: Punkt I.1A.051 ei hõlma järgmisi materjale või tooteid:

a.	kiuline niklipulber;

b.	üksikud poorsest niklist lehed pindalaga 1 000 cm2 või vähem lehe kohta.

Tehniline märkus:

Punktis I.1A.051.b peetakse silmas poorset metalli, mis saadakse punktis I.1A.051.a nimetatud materjalide kokkusurumisel ja paagutamisel metalseks materjaliks, mis sisaldab omavahel ühendatud peeneid poore läbi kogu selle struktuuri.

I.1B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.1B.001	ex 1D001	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.1A.006 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
I.1B.002	1D101	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.1A.007 kuni I.1A.009 või I.1A.011 kuni I.1A.013 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.1B.003	1D103	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud selliste vähendatud märgatavusega signaalide analüüsiks nagu radarikiirte tagasipeegeldumine, ultraviolett-/infrapuna- või akustilised signaalid.
I.1B.004	1D201	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.1A.014 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.1B.005	1E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.006 kuni I.1A.051 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
I.1B.006	1E101	Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.001, I.1A.006 kuni I.1A.013, I.1A.026, I.1A.028, I.1A.029 kuni I.1A.032, I.1B.002 või I.1B.003 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.1B.007	ex 1E102	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides I.1B.001 kuni I.1B.003 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
I.1B.008	1E103	„Tehnoloogia” temperatuuri, rõhu või atmosfääri reguleerimiseks autoklaavides või hüdroklaavides „komposiitide” või osaliselt töödeldud „komposiitide”„tootmisel”.
I.1B.009	1E104	„Tehnoloogia” pürolüütiliselt saadud materjalide „tootmiseks”, mis on moodustunud valuvormil, spindlil või muul alusel lähtegaasidest, mis lagunevad temperatuurivahemikus 1 300 °C (1 573 K) kuni 2 900 °C (3 173 K), rõhkudel 130 Pa kuni 20 kPa. Märkus: Punkt I.1B.009 hõlmab „tehnoloogiat” lähtegaaside koostise jaoks, voolukiirusi ja protsessi juhtimise programmi ning parameetreid.
I.1B.010	ex 1E201	Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.1A.002 kuni I.1A.005, I.1A.014 kuni I.1A.023, I.1A.024.b, I.1A.033 kuni I.1A.051 või I.1B.004 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.1B.011	1E202	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides I.1A.002 kuni I.1A.005 nimetatud kaupade „arendamiseks” või „tootmiseks”.
I.1B.012	1E203	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis I.1B.004 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.

I.2

MATERJALIDE TÖÖTLEMINE

I.2A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.2A.001

ex 2A001*

Veerelaagrid ja laagrisüsteemid ning nende komponendid:

Märkus: Punkt I.2A.001 ei hõlma kuule, mille tootja poolt määratud tolerantsid ISO 3290 standardi kohaselt vastavad täpsusklassile 5 või on halvemad.

Radiaalsed kuullaagrid, mille tootja määratletud tolerantsid vastavad ISO 492 täpsusklassile 2 (või ANSI/ABMA Std 20 täpsusklassile ABEC-9 või RBEC-9 või vastavatele siseriiklikele normidele) või on paremad ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	sisediameeter 12–50 mm;

b.	välisdiameeter 25–50 mm ning

c.	laius 10–20 mm.

I.2A.002

2A225

Tiiglid, mis on valmistatud vedelatele aktiniidmetallidele vastupidavatest materjalidest:

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	mahutavus 150–8 000 cm3 ning

valmistatud järgmistest materjalidest või kaetud mis tahes järgmiste materjalidega, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem:

a.	kaltsiumfluoriid (CaF2);

b.	kaltsiumtsirkonaat (metatsirkonaat) (CaZrO3);

c.	tseeriumsulfiid (Ce2S3);

d.	erbiumoksiid (Er2O3);

e.	hafniumoksiid (HfO2);

f.	magneesiumoksiid (MgO);

g.	nitriiditud nioobiumi-titaani-volframisulam, mis sisaldab ligikaudu 50 % Nb, 30 % Ti ja 20 % W;

h.	ütriumoksiid (Y2O3) või

i.	tsirkooniumoksiid (ZrO2);

tiiglid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	mahutavus 50–2 000 cm3 ning

2.	valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 99,9 massiprotsenti või rohkem;

tiiglid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	mahutavus 50–2 000 cm3;

2.	valmistatud tantaalist või kaetud tantaaliga, mille puhtusaste on 98 massiprotsenti või rohkem ning

3.	kaetud tantaalkarbiidi, -nitriidi või -boriidiga või nende kombinatsiooniga.

I.2A.003

2A226

Klapid, millel on kõik järgmised omadused:

a.	„nimisuurus” 5 mm või rohkem;

b.	omavad lõõtstihendit ning

c.	on valmistatud alumiiniumist, alumiiniumisulamist, niklist või niklisulamist, mis sisaldab 60 massiprotsenti või rohkem niklit, või sellega kaetud.

Tehniline märkus:

Erinevate sisendava ja väljundava läbimõõtudega klappide korral tähistab punktis I.2A.003 „nimisuurus” väikseimat läbimõõtu.

I.2A.004

ex 2B001.a*, 2B001.d

Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks (või lõikamiseks), mis vastavalt tootja tehnilisele spetsifikatsioonile võivad olla varustatud elektroonsete „arvjuhtimis” seadmetega, ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.2A.016.

Märkus 1: Punkt I.2A.004 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes hammasrataste valmistamiseks.

Märkus 2: Punkt I.2A.004 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.	väntvõllid või nukkvõllid;

b.	tööriistad või lõiketerad;

c.	pressi tiguvõll.

Märkus 3: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus) tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide I.2A.004.a ja I.2A.016 järgi.

a.*

treipingid, mis on ette nähtud üle 35 mm diameetri suuruste pindade töötlemiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.	positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (4) või vastavatele siseriiklikele standarditele ning

2.	kaks või enam telge, mida võib üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”;

Märkus 1: Punkt I.2A.004.a ei hõlma treipinke, mis on spetsiaalselt ette nähtud kontaktläätsede valmistamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.	masinjuhtimine on sisendandmete töötlemisprogrammide suhtes piiratud oftalmoloogilise tarkvara kasutamisega ning

2.	ei kasuta vaakumiga kinnituspadrunit.

Märkus 2: Punkt I.2A.004.a ei hõlma spetsiaalseid tööpinke (Swissturn), millega töödeldakse üksnes varbmaterjali, kui varbade diameeter on 42 mm või väiksem, ja mille puhul kinnituspadruneid paigaldada ei ole võimalik. Masinatel võib olla puurimise ja/või freesimise funktsioon alla 42 mm diameetriga detailide töötlemiseks.

d.	juhtmeteta elektroerosioonpingid (EDM), millel on kaks või enam pöördtelge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

I.2A.005

ex 2B006.b*

Mõõtmelised kontrolli- või mõõtesüsteemid, seadmed ja „elektroonikasõlmed”:

b.*

lineaarse ja nurknihke mõõtevahendid:

1.*

lineaarnihke mõõtevahendid, millel on mis tahes järgmised omadused:

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.005.b.1 tähendab „lineaarnihe” mõõtepea ja mõõdetava objekti vahelise kauguse muutust.

a.	mittekontakt-tüüpi mõõtesüsteemid, mille „eraldusvõime” on kuni 0,2 mm mõõtepiirkonnas 0,2 μm või vähem (parem);

lineaarpinge diferentsiaaltransformaatorsüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	„lineaarsus” on 0,1 % või vähem (parem) kuni 5 mm mõõtepiirkonnas ning

2.	triiv on väiksem (parem) kui 0,1 % päevas või sellega võrdne kontrollruumi standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K või

mõõtesüsteemid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	sisaldavad „laserit” ning

säilitavad vähemalt 12 tunni jooksul standardtemperatuuri kõikumisel ± 1 K ja standardrõhul kõik järgmised omadused:

a.	„eraldusvõime” mõõteskaala täisulatuses 0,1 μm või vähem (parem) ning

b.	„mõõtehälve” on (0,2 + L/2 000) μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) või sellest väiksem (parem);

Märkus: Punkt I.2A.005.b.1.c ei hõlma interferomeetrilisi mõõtesüsteeme, millel puudub avatud või suletud tagasisideahel, ja mis sisaldavad laserit tööpingi, mõõtekontrollimehhanismide või sarnaste seadmete nihkuri liikumise vigade mõõtmiseks.

2.	nurknihke mõõtevahendid, mille „mõõtehälve” on 0,00025o või vähem (parem). Märkus: Punkt I.2A.005.b.2 ei hõlma optilisi seadmeid, nagu autokollimaatorid, mis kasutavad kollimeeritud valgust (nt laservalgust) peegli nurknihke määramiseks.

I.2A.006

2B007.c

„Robotid”, millel on järgmised tehnilised omadused, ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud juhtimisseadmed ja „tööorganid”:

NB! Vt ka punkt I.2A.019.

on spetsiaalselt projekteeritud või liigitatud kiirgustkestvana, võimelisena taluma suuremat kui 5 × 103 Gy (räni) summaarset kiirgusdoosi, ilma toimimisvõime languseta.

Tehniline märkus:

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis selle ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

I.2A.007

2B104

„Isostaatpressid”, millel on kõik järgmised omadused:

NB! Vt ka punkt I.2A.017.

a.	maksimaalne töörõhk 69 MPa või suurem;

b.	konstrueeritud reguleeritava soojusliku 600 °C (873 K) või kõrgema temperatuurilise keskkonna saavutamiseks ning säilitamiseks ning

c.	kambriõõnsuse siseläbimõõt on 254 mm või rohkem.

I.2A.008

2B105

Keemilise aurustamise-sadestamise (CVD) ahjud, mis on kavandatud või kohandatud süsinik-süsinik-komposiitide tihendamiseks.

I.2A.009

2B109

Tõukamispingid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.2A.020.

tõukamispingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud arvjuhtimismooduli või arvutijuhtimisega ka siis, kui nad seda algselt ei ole ning

2.	kahe või enama juhitava teljega, millest vähemalt kaht on võimalik üheaegselt „kontuurjuhtimiseks” koordineerida;

b.	spetsiaalselt punktis I.2A.009.a nimetatud tõukamispinkide jaoks konstrueeritud komponendid.

Märkus: Punkt I.2A.009 ei hõlma masinaid, mis ei ole kasutatavad „rakettmürskude” tõukemootori komponentide ja seadmete (nt mootorikestad) tootmiseks.

Tehniline märkus:

Tööpinke, milles on ühendatud nii trugimise kui ka tõukamise põhimõtted, käsitletakse punkti I.2A.009 tähenduses tõukamispinkidena.

I.2A.010

2B116

Vibratsiooni katsetamise süsteemid, seadmed ja komponendid:

vibratsiooni katsetamise süsteem, milles kasutatakse tagasisidet või suletud ahela tehnikat ja mis sisaldab numbrilist kontrollerit ning on võimeline väristama süsteemi kiirendusega 10 g (ruutkeskmine väärtus) või rohkem sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz ja tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”;

b.	digitaalkontrollerid, mis on varustatud spetsiaalse vibratsioonikatsetuste tarkvaraga, mille „reaalajaline ribalaius” on üle 5 kHz ja mis on ette nähtud punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemidele;

c.	väristajad (raputusmoodulid), võimenditega või ilma, mis võimaldavad tekitada jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsiooni katsetamise süsteemides;

katsekehade toetustarindid ja elektroonikamoodulid, mis on ette nähtud paljude raputusmoodulite kombineerimiseks süsteemi, mis võimaldab saavutada efektiivset kombineeritud jõudu 50 kN või rohkem, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, ning on kasutatavad punktis I.2A.010.a nimetatud vibratsioonisüsteemides.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.010 tähendab „tühi laud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

I.2A.011

2B117

Seadmete ja protsesside juhtimissüsteemid, muud kui punktis I.2A.007 või I.2A.008 nimetatud, mis on kavandatud või kohandatud raketidüüside ja atmosfääri taassisenevate lennuaparaatide ninamike otste struktuurkomposiitide tihendamiseks ja pürolüüsiks.

I.2A.012

2B119

Järgmised balansseerpingid ja nendega seotud seadmed:

NB! Vt ka punkt I.2A.021.

balansseerpingid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	ei suuda tasakaalustada rootoreid/sõlmi, mille mass on suurem kui 3 kg;

2.	on võimelised tasakaalustama rootoreid/sõlmi suurematel kiirustel kui 12 500 p/min;

3.	on võimelised korrigeerima tasakaalustamatust kahel või rohkemal tasandil ning

4.	on võimelised tasakaalustama spetsiifilise jääktasakaalustamatuseni 0,2 g mm kilogrammi rootori massi kohta;

Märkus: Punkt I.2A.012.a ei hõlma balansseerpinke, mis on kavandatud või kohandatud hambaravi- või muudeks meditsiiniseadmeteks.

b.	indikaatorite pead, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.2A.012.a nimetatud masinatel. Tehniline märkus: Indikaatorite pead on mõnel juhul tuntud tasakaalustusseadmestikuna.

I.2A.013

2B120

Liikumissimulaatorid või pöörlemislauad, millel on kõik järgmised omadused:

a.	kaks või rohkem telge;

b.	kontaktrõngad, mis on võimelised edasi kandma elektrienergiat ja/või informatsiooni signaale ning

mis tahes järgmine omadus:

mis tahes üksikul teljel on kõik järgmised omadused:

a.	võimaldavad kiirust 400 kraadi sekundis või rohkem või 30 kraadi sekundis või vähem ning

b.	nurkkiiruse eristamisvõime on 6 kraadi sekundis või vähem ja täpsus 0,6 kraadi sekundis või vähem;

2.	halvimal juhul on kiiruse stabiilsus võrdne või parem (vähem) kui pluss või miinus 0,05 % keskmistatuna üle 10 kraadi või enama või

3.	positsioneerimistäpsus on 5 kaaresekundit või rohkem.

Märkus: Punkt I.2A.013 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks.

I.2A.014

2B121

Positsioneerimislauad (seadmed, mis võimaldavad täpset positsioneerimist mis tahes pöördteljel), muud kui punktis I.2A.013 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a.	kaks või rohkem telge ning

b.	positsioneerimistäpsus on 5 kaaresekundit või rohkem.

Märkus: Punkt I.2A.014 ei hõlma pöörlemislaudu, mis on konstrueeritud või kohandatud tööpinkide või meditsiiniseadmete jaoks.

I.2A.015

2B122

Tsentrifuugid, mis on võimelised tekitama kiirendusi üle 100 g ja millel on kontaktrõngad, mis võimaldavad elektrienergiat ja informatsiooni signaale edasi kanda.

I.2A.016

2B201, 2B001.b.2 ja 2B001.c.2

Tööpingid ja nende kombinatsioonid metallide, keraamika ja „komposiitide” töötlemiseks või lõikamiseks, mis vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud elektronseadmetega kahel või enamal teljel üheaegseks „kontuurjuhtimiseks”:

Märkus: Asjaomase „tarkvara” keelustamise tõttu keelatud „arvjuhtimis” moodulite kohta vt punkt I.2B.002.

freespingid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.	positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 6 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (4) või vastavatele riiklikele standarditele;

2.	kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3.	viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus: Punkt I.2A.016.a ei hõlma järgmiste omadustega freespinke:

a.	x-telje käigupikkus on suurem kui 2 m ning

b.	x-telje üldine positsioneerimistäpsus on suurem (halvem) kui 30 μm.

lihvimispingid, millel on järgmised omadused:

1.	positsioneerimistäpsus koos „kõigi olemasolevate kompensatsioonidega” on võrdne või väiksem (parem) kui 4 μm (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (4) või vastavatele riiklikele standarditele;

2.	kaks või enam kontuurjuhitavat pöörlevat telge või

3.	viis või enam telge, mida saab üheaegselt koordineerida „kontuurjuhtimiseks”.

Märkus: Punkt I.2A.016.b ei hõlma järgmisi lihvimispinke:

silindriliste välis-, sise- ja välis-sisepindade lihvimispingid järgmiste omadustega:

1.	ainult selliste detailide töötlemiseks, mille maksimaalne välisläbimõõt või pikkus võib olla 150 mm ning

2.	millel on vaid x-, z- ja c-telg;

b.	koordinaatlihvimispingid, millel puudub z-telg või w-telg, mille positsioneerimistäpsus on väiksem (parem) kui 4 μm vastavalt ISO standardile 230/2 (1988) (4) või vastavatele riiklikele standarditele.

Märkus 1: Punkt I.2A.016 ei hõlma eriotstarbelisi tööpinke, mida kasutatakse üksnes järgmiste detailide tootmiseks:

a.	hammasrattad;

b.	väntvõllid või nukkvõllid;

c.	tööriistad või lõiketerad;

d.	pressi tiguvõllid.

Märkus 2: Tööpinke, millel on vähemalt kaks kolmest võimalusest – treimise, freesimise või lihvimise võimalus (nt treipink, millel on ka freesimise võimalus), tuleb hinnata kõigi kohaldatavate punktide I.2A.004.a või I.2A.016.a või b järgi.

I.2A.017

2B204

„Isostaatpressid”, muud kui punktis I.2A.007 nimetatud, ning nende juurde kuuluvad seadmed:

„isostaatpressid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	võimelised saavutama 69 MPa või suuremat maksimaalset töörõhku ning

2.	rõhukambri siseläbimõõt on üle 152 mm;

b.	stantsid, valuvormid ning juhtimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.017.a nimetatud „isostaatpresside” jaoks.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.017 tähendab kambri sisemõõde kambri selle osa mõõte, milles saavutatakse samaaegselt nii töötemperatuur kui ka töörõhk, ning siia ei arvestata kinnitusrakiseid. See mõõde on väiksem kas rõhukambri sisediameetrist või isoleeritud ahju sisediameetrist, sõltuvalt sellest, kumb kahest eespool nimetatud kambrist asub teise sees.

I.2A.018

2B206

Mõõtmelised kontrolliseadmed, -riistad või -süsteemid, muud kui punktis I.2A.005 nimetatud:

arvutiga juhitavad või arvjuhitavad koordinaatide kontrolliseadmed, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	kaks või rohkem telge ning

2.	ühemõõtmelise pikkuse „mõõtemääramatus” on võrdne või väiksem (parem) kui (1,25+L/1 000) μm, katsetades anduriga, mille „täpsus” on väiksem (parem) kui 0,2 μm (L on mõõdetud pikkus millimeetrites) (vt VDI/VDE 2617 osad 1 ja 2);

süsteemid poolkoorikute lineaar- ja nurksiirde üheaegseks kontrolliks, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	„mõõtemääramatus” (mõõdetuna piki mis tahes lineaartelge) on 5 mm kohta 3,5 μm või vähem (parem) ning

2.	„pöördenurga hälve” on 0,02 ° või vähem.

Märkus 1: Tööpingid, mida võib kasutada mõõtemehhanismidena, kuuluvad keelustamisele, kui nad vastavad tööpinkide või mõõtemehhanismide funktsioonidele kindlaksmääratud kriteeriumidele või ületavad neid.

Märkus 2: Punktis I.2A.018 nimetatud seadmed kuuluvad keelustamisele, kui nad ületavad keelustamise läve kus tahes oma toimimispiirkonnas.

1.	Andur, mida kasutatakse koordinaatide kontrollsüsteemi mõõtemääramatuse määramiseks, peab olema kirjeldatud VDI/VDE 2617 osades 2, 3 ja 4.

2.	Kõik punktis I.2A.018 esitatud mõõteväärtuste parameetrid on antud pluss/miinus kõikumistena, st nad ei esinda kogu ribalaiust.

I.2A.019

2B207

„Robotid”, nende „tööorganid” ja juhtimismoodulid, muud kui punktis I.2A.006 nimetatud:

a.	„robotid” või nende „tööorganid”, mis on spetsiaalselt projekteeritud vastavalt siseriiklikele ohutusnormidele, mida kohaldatakse brisantlõhkeainete käsitlemisel (nt vastavad brisantlõhkeaineid käsitlevatele elektriohu eeskirjadele);

b.	juhtimismoodulid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud punktis I.2A.019.a nimetatud mis tahes „robotile” või roboti „tööorganile”.

I.2A.020

2B209

Tõukamispingid, trugimispingid, mis võimaldavad muude kui punktis I.2A.009 kirjeldatud tõukamisülesannete täitmist, ning südamikud:

tööpingid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	varustatud kolme või enama rullikuga (aktiiv- või juhikrullikud) ning

2.	vastavalt tootja tehnilisele kirjeldusele võivad olla varustatud „arvjuhtimis” mooduli või arvutijuhtimisega;

b.	rootori koolutussüdamikud, mis on ette nähtud sisediameetriga 75–400 mm silindriliste rootorite valmistamiseks.

Märkus: Punkt I.2A.020.a hõlmab ka tööpinke, millel on ainult üks rull metalli deformeerimiseks ning kaks abirulli, mis toetavad südamikku, kuid ei osale otseselt deformeerimise protsessis.

I.2A.021

2B219

Tsentrifugaalsed mitmetasandilised balansseerpingid, jäigalt kinnitatud või teisaldatavad, horisontaalsed või vertikaalsed:

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud painduvate, vähemalt 600 mm pikkuste rootorite tasakaalustamiseks ja millel on kõik järgmised omadused:

1.	pingi tsentri kõrgus või võllitapi läbimõõt on suurem kui 75 mm;

2.	kandevõime 0,9–23 kg ning

3.	võimalik pöörlemiskiirus tasakaalustamisel on üle 5 000 p/min;

tsentrifugaalsed balansseerpingid, mis on ette nähtud õõnsate silindriliste rootorikomponentide tasakaalustamiseks ning millel on kõik järgmised omadused:

1.	võllitapi läbimõõt on üle 75 mm;

2.	kandevõime 0,9–23 kg

3.	võimaldab tasakaalustada tasapinna kohta 0,01 kg × mm/kg jääktasakaalustamatusega või väiksemaga ning

4.	rihmülekandega käitatavad.

I.2A.022

2B225

Kaugjuhtimisega manipulaatorid, mis on kasutatavad kaugjuhitavaks tegutsemiseks radiokeemilistes eraldusprotsessides või kuumades kambrites ja millel on üks järgmistest omadustest:

a.	võime läbida 0,6 m paksust või paksemat kuuma kambri seina (läbi seina tegutsemine) või

b.	võime ulatuda tegutsema üle kuuma kambri 0,6 m paksuse või paksema seina ülemise ääre (üle seina tegutsemine).

Tehniline märkus:

Kaugjuhitavad manipulaatorid võimaldavad üle kanda seda teenindava isiku liigutused kaugel asuvale tegutsevale käele ning lõppklambrile. Manipulaatorid võivad olla „ülem-alluv”-tüüpi või juhitavad juhtkangi või klaviatuuri abil.

I.2A.023

2B226

Kontrollitava keskkonnaga (vaakum või väärisgaas) induktsioonahjud ning nimetatud ahjude juurde kuuluvad toiteallikad:

ahjud, millel on kõik järgmised omadused:

1.	võimelised töötama temperatuuril üle 850 °C (1 123 K);

2.	induktsioonimähiste läbimõõt on 600 mm või väiksem ning

3.	kavandatud sisendvõimsus on 5 kW või rohkem;

b.	toiteallikad väljundvõimsusega 5 kW või rohkem, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.023.a nimetatud ahjude jaoks.

Märkus: Punkt I.2A.023.a ei hõlma pooljuhtkristallide tootmiseks kavandatud ahjusid.

I.2A.024

2B227

Vaakum- või muu kontrollitava atmosfääriga metallurgilise sulatamise ja valuahjud ning nende juurde kuuluvad seadmed:

kaarleekümbersulatus- ja valuahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	kasutatavate elektroodide ruumala on 1 000–20 000 cm3 ning

2.	nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 700 °C (1 973 K);

elektronkiirsulatusahjud ja plasmapihustus- ning sulatusahjud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	võimsus 50 kW või suurem ning

2.	nad on võimelised töötama sulamistemperatuuridega üle 1 200 °C (1 473 K);

c.	arvutijuhtimis- ja valvesüsteemid, mis on konfigureeritud spetsiaalselt punktis I.2A.024.a või b nimetatud ahjude jaoks.

I.2A.025

2B228

Rootorite tootmis- ja koostamisseadmed, rootorite joondamisseadmed ning lõõtsade vormimiseks mõeldud tornid ja stantsid:

a.	rootori koostamisseadmed gaastsentrifuugi rootortoru sektsioonide, tõkestite ja otsakorkide monteerimiseks; Märkus: Punkt I.2A.025.a hõlmab täpsustorne, fiksaatoreid ja kahandamissobituspinke.

rootori joondamisseadmed gaasitsentrifuugi rootori torusektsioonide reastamiseks ühisele teljele;

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.025.b nimetatud seadmed koosnevad üldjuhul arvutiga ühendatud täpsetest mõõteanduritest, mis järgnevalt kontrollivad näiteks selliste pneumaatiliste rammide tegevust, mida kasutatakse rootori torusektsioonide reastamisel.

lõõtsa stantsimise tornid ja matriitsid, mis on ette nähtud ühe keeruga lõõtsade tootmiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.2A.025.c on lõõtsadel kõik järgmised omadused:

1.	siseläbimõõt 75–400 mm;

2.	pikkus 12,7 mm või rohkem;

3.	ühe keeru sügavus üle 2 mm ning

4.	valmistatud ülitugevast alumiiniumisulamist, vanandatud martensiitterasest või ülitugevast „kiud- või niitmaterjalist”.

I.2A.026

2B230

„Rõhuandurid”, mis võimaldavad mõõta absoluutrõhku vahemikus 0–13 kPa ja millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	rõhutundlikud elemendid on valmistatud või kaetud alumiiniumi, alumiiniumisulami, nikli või niklisulamiga, milles on 60 massiprotsenti või rohkem niklit ning

millel on üks järgmistest omadustest:

1.	täisskaala ulatus on väiksem kui 13 kPa ning „täpsus” on parem kui + 1 % täisskaala ulatusest või

2.	täisskaala ulatus on 13 kPa või rohkem ning „täpsus” on parem kui + 130 Pa.

Tehniline märkus:

Punkti I.2A.026 tähenduses hõlmab „täpsus” mittelineaarsust, hüstereesi ning ümbritseva keskkonna temperatuuril korratavust.

I.2A.027

2B231

Vaakumpumbad, millel on kõik järgmised omadused:

a.	sisendtoru läbimõõt on 380 mm või rohkem;

b.	pumpamise kiirus 15 m3/s või rohkem ning

c.	võimeline saavutama madalamat (paremat) piirvaakumit kui 13 MPa.

1.	Pumpamise kiirus on määratud mõõtepunktis kas gaasilise lämmastiku või õhu abil.

2.	Piirvaakum on määratud pumba sisendis suletud pumba sisendi korral.

I.2A.028

2B232

Mitmeastmelised kerged gaasikahurid või teised suure lõppkiirusega relvasüsteemid (mähis, elektromagnetilist ja elektrotermilist tüüpi ning teised edasiarendatud süsteemid), mis on võimelised kiirendama mürsku kiiruseni 2 km/s või rohkem.

I.2B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.2B.001	ex 2D001	„Tarkvara”, muu kui punktis I.2B.002 nimetatud, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.2A.004 kuni I.2A.006 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
I.2B.002	2D002	„Tarkvara” elektroonsetele seadmetele, ka siis, kui see asub pidevalt salvestatuna elektroonses seadmes või süsteemis, mis võimaldab selliseid seadmeid või süsteeme toimida „arvjuhitavate” moodulitena ja mis suudab koordineerida üheaegselt enam kui nelja telje liikumist „kontuurjuhtimiseks”. Märkus 1: Punkt I.2B.002 ei hõlma „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud I jao 2. kategoorias nimetamata tööpinkide kasutamiseks.
I.2B.003	2D101	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.2A.007 kuni I.2A.015 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
I.2B.004	2D201	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides I.2A.017 kuni I.2A.024 nimetatud seadmete „kasutamiseks”. Märkus: „Tarkvara”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.2A.018 nimetatud seadmete jaoks, hõlmab „tarkvara”, mis on ette nähtud seinapaksuse ja kontuuri üheaegseks mõõtmiseks.
I.2B.005	2D202	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.2A.016 nimetatud seadmete „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.
I.2B.006	ex 2E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.004, I.2A.006.b, I.2A.006.c, I.2A.007 kuni I.2A.028, I.2B.001, I.2B.003 või I.2B.004 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
I.2B.007	ex 2E002	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.004, I.2A.006.b, I.2A.006.c ja I.2A.007 kuni I.2A.028 nimetatud seadmete „tootmiseks”.
I.2B.008	2E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.007, I.2A.009, I.2A.010, I.2A.012 kuni I.2A.015 või I.2B.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
I.2B.009	ex 2E201	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.2A.002 kuni I.2A.005, I.2A.006.b, I.2A.006.c, I.2A.016 kuni I.2A.020, I.2A.022 kuni I.2A.028, I.2B.004 või I.2B.005 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.

I.3

ELEKTROONIKA

I.3A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.3A.001

ex 3A001.a*

Elektroonilised komponendid:

üldise kasutusega integraallülitused:

Märkus 1: Selliste (valmis või poolvalmis) pooljuhtplaatide keelustamist, mille otstarve on kindlaks määratud, hinnatakse punkti I.3A.001.a parameetrite põhjal.

Märkus 2: Integraallülituste tüübid:

„monoliit-integraallülitused”;

„hübriidintegraallülitused”;

„mitmekiibilised integraallülitused”;

„kile-tüüpi integraallülitused”, kaasa arvatud räni-safiir-tüüpi integraallülitused;

„optilised integraallülitused”.

1.*

integraallülitused, millel on kõik järgmised omadused:

a.	planeeritud või arvestatud taluma maksimaalset kiirgusdoosi 5 × 103 Gy (räni) või rohkem ning

b.	kasutatakse raketisüsteemide ja „mehitamata õhusõidukite” kaitsmisel tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ja kasutatavad „rakettmürskudel”.

I.3A.002

3A101

Elektroonilised seadmed ja komponendid:

a.	analoog-digitaalmuundurid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja mis on kavandatud vastama robustsetele seadmetele kehtestatud sõjalistele nõuetele;

kiirendid, mis on võimelised lähetama elektromagnetilist kiirgust, mis tekitatakse kuni 2 MeV või suurema energiani kiirendatud elektronide pidurdamisel (Bremsstrahlung), ning neid kiirendeid sisaldavad süsteemid.

Märkus: Punkt I.3A.002.b ei hõlma seadmeid, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

I.3A.003

3A201

Elektroonilised komponendid:

kondensaatorid, millel on järgmised omaduste kombinatsioonid:

a.	tööpinge suurem kui 1,4 kV;

b.	energiamahutavus suurem kui 10 J;

c.	elektrimahtuvus suurem kui 0,5 μF ning

d.	jadainduktiivsus väiksem kui 50 nH või

a.	tööpinge suurem kui 750 V;

b.	elektrimahtuvus suurem kui 0,25 μF ning

c.	jadainduktiivsus väiksem kui 10 nH;

ülijuhtivad solenoid-elektromagnetid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	võimaldavad tekitada magnetvälja tugevusega üle 2 tesla;

2.	pikkuse ja sisediameetri suhe 2 või rohkem;

3.	sisediameeter üle 300 mm ning

4.	50 % solenoidi südamiku keskses ruumalas on magnetvälja ühetasasus parem kui 1 %;

Märkus: Punkt I.3A.003.b ei hõlma magneteid, mis on spetsiaalselt kavandatud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi jaoks ja eksporditud tuumamagnetresonantskuvamise süsteemi „osadena”. Sõna „osadena” ei tähenda tingimata sama saadetise füüsilist osa; on lubatud erinevad saadetised ka erinevatest allikatest, kusjuures nende saadetiste ekspordidokumentides peab olema selgelt märgitud, et saadetis on saadetud kui kuvamissüsteemi „osa”.

impulssröntgenikiirguse generaatorid või impulsselektronkiirendid, millel on mis tahes järgmine omaduste kombinatsioon:

a.	kiirendatud elektronide tippenergia 500 keV või rohkem, kuid vähem kui 25 MeV ning

b.	„hüvetegur” (K) 0,25 või rohkem või

a.	kiirendatud elektronide tippenergia 25 MeV või rohkem ning

b.	„tippvõimsus” suurem kui 50 MW.

Märkus: Punkt I.3A.003.c ei hõlma kiirendeid, mida kasutatakse muude seadmete komponentidena, mille eesmärgiks ei ole elektronkiire- või röntgenikiirguse tekitamine (nt elektronmikroskoopia) või mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks meditsiinis.

„Hüvetegur” K on defineeritud järgmiselt:

K = 1,7 × 103V2,.65Q

kus V on elektronide tippenergia megaelektronvoltides.

Kui kiirendi impulsi kestus on 1 μs või vähem, siis Q tähistab kogu kiirendatud laengut kulonites. Kui aga kiirendi impulsi kestvus on pikem kui 1 μs, siis tähistab Q 1 μs jooksul kiirendatud maksimaalset laengut.

Q on võrdne elektronkiire voolu i amprites integraaliga aja t suhtes sekundites, üle impulsi kestvuse (Q = ∫ idt).

2.	„Tippvõimsus” = (tipp-pinge voltides) × (elektronkiire tippvool amprites).

3.	Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse impulsi kestvuseks järgmistest väikseim: kas 1 μs või ühe mikrolaine modulaatoriimpulsi tekitatud kokkusurutud kiirepaketi kestvus.

4.	Kiirendites, mis põhinevad mikrolaine õõnesresonaatoritel, loetakse kiire tippvoolu väärtuseks kokkusurutud kiirepaketi keskmistatud voolu väärtust selle kiirepaketi kestel.

I.3A.004

3A225

Sagedusmuundurid või generaatorid, muud kui punktis I.0A.002.b.13 nimetatud, millel on kõik järgmised omadused:

a.	mitmefaasiline väljund, võimaliku väljundvõimsusega 40 W või rohkem;

b.	sagedusvahemik 600–2 000 Hz;

c.	täielik harmooniline moonutus alla 10 % ning

d.	sageduse stabiilsus parem kui 0,1 %.

Tehniline märkus:

Sagedusmuundureid punkti I.3A.004 tähenduses tuntakse ka konverterite või inverteritena.

I.3A.005

3A226

Suure võimsusega alalisvooluallikad, muud kui punktis I.0A.002.j.6 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 100 V või rohkem voolutugevusel 500 A või rohkem ning

b.	voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

I.3A.006

3A227

Kõrgepingelised alalisvooluallikad, muud kui punktis I.0A.002.j.5 nimetatud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	võimaldavad 8 tunni jooksul saada pidevalt väljundpinget 20 kV või rohkem voolutugevusel 1 A või rohkem ning

b.	voolu ja pinge stabiilsus 8 tunni vältel on parem kui 0,1 %.

I.3A.007

3A228

Lülitusseadmed:

külmkatoodiga lambid, gaasiga täidetult või mitte, mis töötavad analoogiliselt kaitsesädemikuga ja millel on kõik järgmised omadused:

1.	sisaldavad kolme või enamat elektroodi;

2.	anoodpinge tippnimiväärtusega 2,5 kV või rohkem;

3.	anoodvoolu tippnimiväärtus 100 A või rohkem ning

4.	anoodi viiteaeg 10 μs või vähem;

Märkus: Punkt I.3A.007 hõlmab gaastäitega krütrone ja vakuumsprütrone.

ümberlülitatavad sädevahemikud, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	anoodi viiteaeg 15 μs või vähem ning

2.	tippnimivoolutugevus 500 A või rohkem;

kiirlülitustoimega moodulid või sõlmed, millel on kõik järgmised tehnilised omadused:

1.	anoodpinge tippnimiväärtus üle 2 kV;

2.	anoodvoolu tippnimiväärtus 500 A või rohkem ning

3.	sisselülitusaeg 1 μs või vähem.

I.3A.008

3A229

Süütesüsteemid ja vastavad suure voolu impulssgeneraatorid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri.

a.	lõhkeaine detonaatorite süütamise süsteemid, mis on ette nähtud punktis I.3A.011 nimetatud multidetonaatorite käivitamiseks;

moodul-elektriimpulsi generaatorid (pulsarid), millel on kõik järgmised tehnilised omadused:

1.	ette nähtud portatiivseks, mobiilseks või karmides tingimustes kasutamiseks;

2.	suletud tolmukindlasse pakendisse;

3.	võimelised andma energiat vähem kui 15 μs jooksul;

4.	väljundvool üle 100 A;

5.	„tõusuaeg” vähem kui 10 μs, koormusel vähem kui 40 oomi;

6.	ükski mõõde ei ületa 254 mm;

7.	raskus on vähem kui 25 kg ning

8.	ette nähtud kasutamiseks laiendatud temperatuurivahemikus – 50 °C kuni + 100 °C (223 K kuni 373 K) või määratletud kohaseks kasutamiseks kosmoses.

Märkus: Punkt I.3A.008.b hõlmab ka ksenoonvälklampide juhtimisseadmeid.

Tehniline märkus:

Punktis I.3A.008.b.5 on „tõusuaeg” defineeritud kui ajavahemik, mis on vajalik voolu amplituudi kasvamiseks aktiivkoormusel 10 %st kuni 90 %ni.

I.3A.009

3A230

Kiired impulssgeneraatorid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	väljundpinge üle 6 V, aktiivkoormusel vähem kui 55 oomi ning

b.	„impulsi siirdeaeg” 500 ps või vähem.

Tehniline märkus:

Punktis I.3A.009 on „impulsi siirdeaeg” defineeritud kui ajavahemik pinge amplituudi väärtuste 10 % ja 90 % vahel.

I.3A.010

3A231

Neutronite genereerimise süsteemid, kaasa arvatud lambid, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	ette nähtud tööoperatsioonide täitmiseks ilma välise vaakumsüsteemita ning

b.	triitium-deuteerium tuumareaktsiooni esilekutsumiseks kasutatakse elektrostaatilist kiirendamist.

I.3A.011

3A232

Detonaatorid ja mitmepunktilised initsieerimissüsteemid:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekiri.

elektriliselt käivitatavad lõhkamisdetonaatorid:

1.	plahvatav sild (EB);

2.	plahvatav sildtraat (EBW);

3.	lööksütik;

4.	plahvatava fooliumi initsiaatorid (EFI);

b.	süsteemid, mis kasutavad üksik- või mitmikdetonaatoreid, mis on ette nähtud üle 5 000 mm2 lõhkeainepinna peaaegu samaaegseks initsieerimiseks ühe süütesignaaliga nii, et initsieerimise ajaline ulatus üle kogu pinna oleks vähem kui 2,5 μs.

Märkus: Punkt I.3A.011 ei hõlma detonaatoreid, mis kasutavad ainult initsieerivaid lõhkeaineid, nagu näiteks pliiasiid.

Tehniline märkus:

Kõigi punktis I.3A.011 nimetatud detonaatorite puhul kasutatakse väikest elektrijuhti (silda, sildtraati või fooliumi), mis aurustub plahvatuslikult, kui kiire suurevooluline elektriline impulss seda läbib. Mittelöök-tüüpi detonaatorites vallandab plahvatav voolujuht keemilise detonatsiooni nendega kontaktis olevas kergelt plahvatavas aines, nagu PETN (pentaerütritooltetranitraat). Löökdetonaatorites paiskab elektrijuhtide plahvatuslik aurustumine lööknõela üle vahemiku ning lööknõela põrge lõhkeaine pihta vallandab keemilise detonatsiooni. Mõnedes konstruktsioonides paisatakse lööknõela magnetjõudude abil. Mõiste plahvatav fooliumdetonaator võib osutada nii plahvatavale sillale kui ka löök-tüüpi detonaatorile. Samuti kasutatakse mõnikord sõna initsiaator sõna detonaator asemel.

I.3A.012

3A233

Massispektromeetrid, muud kui punktis I.0A.002.g nimetatud, mis võimaldavad mõõta ioone massiga 230 aatommassiühikut või rohkem ning mille lahutusvõime on parem kui 2 osa 230-st, ning nende iooniallikad:

a.	induktiivselt sidestatud plasma massispektromeetrid (ICP/MS);

b.	huumlahendus-massispektromeetrid (GDMS);

c.	termilise ionisatsiooni massispektromeetrid (TIMS);

d.	elektronpommitusega massispektromeetrid, mille allikakonteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 kindlate materjalidega;

molekulaarkimbu massispektromeetrid, millel on üks järgmistest omadustest:

1.	kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud roostevaba terasega või molübdeeniga ja varustatud külmalõksuga, mida on võimalik jahutada temperatuurile 80 °C (193 K) või madalamale või

2.	kiirgusallika konteiner on valmistatud, vooderdatud või kaetud UF6 kindlate materjalidega;

f.	massispektromeetrid, mis on varustatud mikrofluorimisioonallikaga ja on ette nähtud aktiniididele või aktiniidfluoriididele.

I.3B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.3B.001	3D101	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.3A.002.b nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
I.3B.002	ex 3E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.3A.001 kuni I.3A.003 või I.3A.007 kuni I.3A.012 nimetatud materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
I.3B.003	ex 3E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.3A.001, I.3A.002 või I.3B.001 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
I.3B.004	3E102	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktis I.3B.001 nimetatud „tarkvara”„arendamiseks”.
I.3B.005	ex 3E201	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.3A.003 kuni I.3A.012 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.4

ARVUTID

I.4A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.4A.001

4A001.a.1 *

Elektronarvutid ja nendega seotud seadmed:

NB! Vt ka punkt I.4A.002.

spetsiaalselt konstrueeritud nii, et neil oleks järgmine omadus:

1.*	ette nähtud pidevaks tööks keskkonnas, mille temperatuur on alla –45 °C (228 K) või üle 55 °C (328 K). Märkus: Punkti I.4A.001 ei kohaldata tsiviilotstarbeliste mootorsõidukites ja raudteerongides kasutamiseks ettenähtud arvutite suhtes.

I.4A.002

4A101*

Analoogarvutid, „digitaalarvutid” või digitaalsed diferentsiaalanalüsaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettides või rakettmürskudes kasutatavad arvutid.

a.	ette nähtud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides ning

b.	ette nähtud taluma karme tingimusi või kiirgusdoosi 5 × 103 Gy (räni) või rohkem.

I.4A.003

4A102

„Hübriidarvutid”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettide modelleerimiseks, simulatsiooniks või projektide integreerimiseks.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskudega seotud arvutid.

Märkus: Keelustamist kohaldatakse vaid juhul, kui nimetatud seadmed on varustatud punktis I.7B.003 või I.9B.003 nimetatud „tarkvaraga”.

I.4B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.4B.001	ex 4E001.a	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.4A.001, I.4A.002 või I.4A.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.5

TELEKOMMUNIKATSIOON JA „INFOTURVE”

I.5A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.5A.001

5A101

Kaugmõõte- ja kaugjuhtimisseadmed, kaasa arvatud maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud „rakettmürskudel” kasutamiseks.

Tehniline märkus:

Punktis I.5A.001 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

Märkus:Punkt I.5A.001 ei hõlma järgmist:

a.	seadmed, mis on kavandatud või kohandatud mehitatud õhusõidukites või satelliitides kasutamiseks;

b.	maapealsed seadmed, mis on kavandatud või kohandatud maismaa- või merekasutuseks;

c.	seadmed, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete terviklikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks.

I.5B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.5B.001	5D101	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.5A.001 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
I.5B.002	5E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.5A.001 nimetatud seadmete või punktis I.5B.001 nimetatud tarkvara „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”.

I.6

ANDURID JA LASERID

I.6A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.6A.001

ex 6A005.b*, ex 6A005.c* ja ex 6A005.d*

a.:

ex 6A005.d.4

b.:

ex 6A005.b.2-4

c.:

ex 6A005.c.2

„Laserid”, muud kui punktis I.0A.002.g.5 või I.0A.002.h.6 nimetatud, komponendid ning optilised seadmed: (5)

a. (5)

impulssergastusega eksimeer„laserid” (XeF, XeCl, KrF), millel on kõik järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 240–360 nm;

2.	kordumissagedus on suurem kui 250 Hz ning

3.	keskmine väljundvõimsus on üle 500 W.

b. (5)

vaseaurude (Cu) „laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 500–600 nm ning

2.	keskmine väljundvõimsus üle 40 W;

c. (5)

tüüritavad aleksandriit„laserid” (CR: BeAl2O4), millel on kõik järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 720–800 nm;

2.	ribalaius 0,005 nm või vähem;

3.	kordumissagedus suurem kui 125 Hz ning

4.	keskmine väljundvõimsus on üle 30 W.

I.6A.002

6A007.c

Gravitatsiooni gradiomeetrid.

I.6A.003

6A102

Kiirguskindlad „detektorid”, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks tuumaplahvatusega kaasnevate nähtuste eest (nt elektromagnetiline impulss (EMP), röntgenikiirgus, kombineeritud lööklaine ja soojuslikud efektid) ning on kasutatavad „rakettmürskudel”, kavandatud või arvestatud taluma kiirgustaseme väärtusi, mis tekitavad suurusele 5 × 105 rad (räni) vastava või seda ületava maksimaalse kiirgusdoosi.

Tehniline märkus:

Punktis I.6A.003 nimetatud „detektor” on määratletud kui mehaaniline, elektri-, optika- või keemiaseade, mis automaatselt identifitseerib ja salvestab või registreerib selliseid mõjureid nagu keskkonna temperatuuri või rõhu muutus, elektrilised või elektromagnetilised signaalid või radioaktiivsete ainete kiirgus. See hõlmab seadeldisi, mis tajuvad ühekordse toimingu või tõrke alusel.

I.6A.004

6A107

Gravitatsiooni mõõtjad (gravimeetrid) ning komponendid gravitatsiooni mõõtjatele ja gravitatsiooni gradiomeetritele:

a.	gravimeetrid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites või merel ning millel on staatiline või toiminguline täpsus 7 × 10-6 m/s2 (0,7 milligal) või vähem (parem) ning mõõtenäidu stabiliseerumisaeg on 2 minutit või vähem;

b.	punktis I.6A.004.a nimetatud gravimeetrite ja punktis I.6A.002 nimetatud gravitatsiooni gradiomeetrite jaoks ettenähtud komponendid.

I.6A.005

6A108

Radarisüsteemid ja jälgimissüsteemid:

radari- ja laserradarisüsteemid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides;

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettides ja rakettmürskudes kasutatavad radari- ja lasersüsteemid.

Märkus: Punkt I.6A.005.a hõlmab järgmist:

a.	Punkt I.6A.005.a hõlmab järgmist:

b.	kujutavad andurseadmed;

c.	sündmuspaiga kaardistamise ja korrelatsiooni (nii digitaalsed kui ka analoog-) seadmed;

d.	navigatsiooni Doppler-radarseadmed.

täppisjälgimissüsteemid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:

1.	jälgimissüsteemid, mis kasutavad kooditranslaatorit koos maapinnal või õhusõidukil olevate võrdlusandmetega või navigatsioonisatelliitide süsteemidega reaalajalise asukoha ja lennukiiruse määramiseks;

kaugusmõõteradarid, sealhulgas nendega seotud optilised/infrapuna jälgimisseadmed koos kõigi järgmiste võimalustega:

a.	nurklahutus on parem kui 3 milliradiaani;

b.	tööpiirkond on 30 km või suurem ning kauguse lahutusvõime on ruutkeskmiselt parem kui 10 m;

c.	kiiruse lahutusvõime on parem kui 3 m/s.

Tehniline märkus:

Punktis I.6A.005.b tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.6A.006

6A202

Fotokordistitorud, millel on mõlemad järgmised omadused:

a.	fotokatoodi pindala on suurem kui 20 cm2 ning

b.	anoodimpulsi tõusuaeg on lühem kui 1 ns.

I.6A.007

6A203

Järgmised kaamerad ja komponendid:

mehaanilised pöördpeegelkaamerad ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

1.	kaaderkaamerad, mille salvestuskiirus on üle 225 000 kaadri sekundis;

2.	vöötkaamerad, mille kirjutuskiirus on üle 0,5 mm mikrosekundis.

Märkus: Punktis I.6A.007.a kuuluvad selliste kaamerate komponentide hulka sünkroniseeriva elektroonika moodulid ning rootorikoostud, mis koosnevad turbiinidest, peeglitest ja laagritest.

elektroonilised vööt- ja kaaderkaamerad, lambid ja seadmed:

1.	elektroonilised vöötkaamerad, mille võimalik ajaline lahutus on parem kui 50 ns;

2.	punktis I.6A.007.b.1 nimetatud kaamerate vöötlambid;

3.	elektroonilised (või elektroonilise katikuga) kaaderkaamerad, mille võimalik kaadri säriaeg on 50 ns või vähem;

kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed, mis on ette nähtud kasutamiseks koos punktis I.6A.007.b.3 nimetatud kaameratega:

a.	lühifookuselised kujutisevõimendustorud, mille fotokatood on sadestatud läbipaistvale juhtivale kattele, et vähendada fotokatoodi pindtakistust;

b.	juhitava suunajaga ränivõimendiga (SIT) vidikonlambid, milles kiire süsteem võimaldab fotokatoodilt lähtunud elektrone strobeerida, enne kui nad põrkavad ränist võimendusplaadile;

c.	Kerri või Pockelsi rakuga elektro-optiline katik;

d.	teised kaaderpildistuslambid ja tahkis-pildistusseadmed, millel on kujutise kiire strobeerimise aeg vähem kui 50 ns ja mis on spetsiaalselt kavandatud punktis I.6A.007.b.3 nimetatud kaamerate jaoks;

kiirguskindlad televisioonikaamerad või nende jaoks ettenähtud läätsed, mis on spetsiaalselt kavandatud või arvestatud taluma kiirguse kogudoosi üle 50 × 103 Gy (räni) (5 × 106 rad (räni)) ilma nende töövõimet halvendamata.

Tehniline märkus:

Termin Gy (räni) tähistab ühes kilogrammis ekraneerimata räniproovis seda ioniseeriva kiirgusega kiiritamisel neeldunud energiahulka džaulides.

I.6A.008

6A205

„Laserid”, „laser”võimendid ja ostsillaatorid, muud kui punktides I.0A.002.g.5, I.0A.002.h.6 ja I.6A.001 nimetatud:

argoonioon„laserid”, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 400–515 nm ning

2.	keskmine väljundvõimsus üle 40 W;

timmitavad impulss-ühemoodilised värvilaser-ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.	keskmine väljundvõimsus üle 1 W;

3.	kordumissagedus suurem kui 1 kHz ning

4.	impulsi kestus lühem kui 100 ns;

timmitavad impulss-värvilaser-võimendid ja -ostsillaatorid, millel on kõik järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 300–800 nm;

2.	keskmine väljundvõimsus üle 30 W;

3.	kordumissagedus suurem kui 1 kHz ning

4.	impulsi kestus lühem kui 100 ns;

Märkus: Punkt I.6A.008.c ei hõlma ühemoodilisi ostsillaatoreid.

süsinikdioksiidimpulss„laserid”, millel on kõik järgmised omadused:

1.	töötavad lainepikkustel 9 000–11 000 nm;

2.	kordumissagedus suurem kui 250 Hz;

3.	keskmine väljundvõimsus üle 500 W ning

4.	impulsi kestus lühem kui 200 ns;

e.	paravesinikul Ramani muundajad, mis on kavandatud tööks väljundi lainepikkusel 16 μm ja mille kordumissagedus on kõrgem kui 250 Hz;

neodüümlisandiga „laserid” (v.a neodüümklaas„laserid”), mille väljundkiirguse lainepikkus on üle 1 000 nm, kuid mitte üle 1 100 nm:

impulssergastusega „hiidvälkelaserid” laserkiirguse „impulsi kestusega” 1 ns või üle selle, millel on mis tahes järgmine omadus:

a.	ristimoodiga, ühemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W või

b.	ristimoodiga, mitmemoodilise väljundkiirgusega, mille keskmine väljundvõimsus on üle 50 W või

2.	sisaldavad sageduse kahekordistajat, mis võimaldab väljundkiirguse lainepikkust 500 nm või üle selle, kuid mitte üle 550 nm, ning mille keskmine väljundvõimsus on üle 40 W.

I.6A.009

6A225

Kiiruse mõõtmise interferomeetrid, mis on ette nähtud üle 1 km/s kiiruste mõõtmiseks ajavahemike vältel, mis on lühemad kui 10 μs.

Märkus: Punkt I.6A.009 hõlmab kiiruse mõõtmise interferomeetreid, nagu kiiruse interferomeeter-süsteem mis tahes reflektori jaoks (VISAR) ja Doppleri laserinterferomeetrid (DLI).

I.6A.010

6A226

Rõhuandurid:

a.	manganiinkalibraatorid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa;

b.	kvartsist rõhuandurid, suurematele rõhkudele kui 10 GPa.

I.6A.011

ex 6B108*

Mõõtesüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud radari tagasikiirgumise ristlõike mõõtmiseks ja on kasutatavad „rakettmürskudel” ja nende alamsüsteemides.

I.6B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.6B.001	6D102	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.6A.005 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.6B.002	6D103	„Tarkvara” lennul salvestatud andmete lennujärgseks töötlemiseks, mis võimaldab kindlaks määrata lendava objekti asukoha kogu tema liikumistee jooksul ning mis on spetsiaalselt ette nähtud või kohandatud „rakettmürskude” jaoks. Tehniline märkus: Punktis I.6B.002 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
I.6B.003	ex 6E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001, I.6A.002.c, I.6A.003, I.6A.004 kuni I.6A.010, I.6B.001 või I.6B.002 nimetatud seadmete, materjalide või „tarkvara”„arendamiseks”.
I.6B.004	ex 6E002	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001, I.6A.002.c või I.6A.003 kuni I.6A.010 nimetatud seadmete või materjalide „tootmiseks”.
I.6B.005	ex 6E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.002 kuni I.6A.005, I.6A.011, I.6B.001 või I.6B.002 nimetatud seadmete või „tarkvara”„kasutamiseks”.
I.6B.006	ex 6E201	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.6A.001 või I.6A.006 kuni I.6A.010 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7

NAVIGATSIOONI- JA LENNUNDUSELEKTROONIKA

I.7A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.7A.001

ex 7A002*

(ex 7A002.a ja ex 7A002.d)

Güroskoobid, millel on mis tahes järgmine omadus ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

NB! Vt ka punkt I.7A.003.

a.	„triivi kiiruse”„stabiilsus” on 1 g kiirendusega keskkonnas ühekuise perioodi vältel fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes väiksem (parem) kui 0,5° tunnis, kui need on ette nähtud kasutamiseks lineaarkiirenduse korral kuni 100 g (kaasa arvatud) või

b.	ette nähtud kasutamiseks üle 100 g lineaarkiirenduse korral.

I.7A.002

7A101, ex 7A001.a.3

Kiirendusmõõturid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

lineaarsed kiirendusmõõturid, mis on kavandatud kasutamiseks mis tahes tüüpi inertsiaalsetes navigatsiooni- või juhtimissüsteemides, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja millel on kõik järgmised omadused; ning nende jaoks spetsiaalselt projekteeritud komponendid:

1.	„algväärtuse”„reprodutseeritavus” on väiksem (parem) kui 1 250 μg ning

2.	„skaleerimiskoefitsiendi”„reprodutseeritavus” on väiksem (parem) kui 1 250 ppm;

Märkus: Punkt I.7A.002.a ei hõlma kiirendusmõõtureid, mis on spetsiaalselt konstrueeritud ja arendatud puuraukude teenindamiseks MWD (Measurement While Drilling – mõõtmine puurimise käigus) anduritena.

1.	Punktis I.7A.002.a tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

2.	Punktis I.7A.002.a. viidatud „algväärtuse” ja „skaleerimiskoefitsiendi” reprodutseeritavuse all mõeldakse mõõtmise standardhälvet 1σ hälvele fikseeritud kalibreerimisväärtuse suhtes üheaastase mõõteperioodi vältel.

b.	pideva väljundiga kiirendusmõõturid, mis on ette nähtud kasutamiseks üle 100 g kiirenduse korral.

I.7A.003

7A102*

Mis tahes tüüpi güroskoobid, muud kui punktis I.7A.001 nimetatud, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja mille hinnatud „triivi kiiruse”„stabiilsus” on 1 g keskkonnas väiksem kui 0,5° (1 sigma või ruutkeskmiselt) tunnis ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

Tehniline märkus:

Punktis I.7A.003 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.7A.004

ex 7A103

(7A103.a, ex 7A103.b ja 7A103.c)

Seadmestik, navigatsiooniseadmed ja -süsteemid ning spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud komponendid:

a.*	inertsiaalsed või muud seadmed, milles kasutatakse punktis I.7A.002 nimetatud kiirendusmõõtureid või punktides I.7A.001 või I.7A.003 nimetatud güroskoope, ja selliseid seadmeid sisaldavad süsteemid;

b.*	integreeritud lennuseadmesüsteemid, mis sisaldavad güroskoopstabilisaatoreid või automaatjuhtimissüsteeme, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes”;

„integreeritud navigatsioonisüsteemid”, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes” ning millega on võimalik saavutada navigatsioonitäpsus, mille puhul samavõrdne tõenäosusring (CEP) on 200 m või vähem.

„Integreeritud navigatsioonisüsteem” koosneb tavaliselt järgmistest komponentidest:

a.	inertsiaalne mõõteseade (nt suuna ja positsiooni määramise süsteem, inertsiaalne viiteüksus või inertsiaalne navigatsioonisüsteem);

b.	üks või mitu välisandurit, mida kasutatakse asukoha ja/või kiiruse ajakohastamiseks kas perioodiliselt või pidevalt kogu lennu jooksul (nt satelliitnavigatsiooni vastuvõtuseade, radari kõrgusmõõtur ja/või Doppler-radar), ning

c.	integratsiooni riist- ja tarkvara.

2.	Punktis I.7A.004.c tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.7A.005

7A104

Güro- ja astrokompassid ning muud seadmed, mis tuletavad asukoha või suuna automaatselt taevakehade või satelliitide jälgimise abil, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

I.7A.006

7A105

Vastuvõtuseadmed globaalsete navigatsioonisatelliitide süsteemide jaoks (GNSS; nt GPS, GLONASS või Galileo), millel on mis tahes järgmine omadus, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid:

a.	kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides, punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides või NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude vastuvõtuseadmed.

kavandatud või kohandatud kasutamiseks õhusõidukites ja millel on järgmised omadused:

1.	võimelised saama navigatsiooniteavet kiirustel üle 600 m/s;

2.	kasutavad sõjaliste või valitsusteenistuste jaoks kavandatud või kohandatud dekrüpteerimist, et saada juurdepääs GNSSi turvatud signaalile/andmetele, või

3.	spetsiaalselt kavandatud raadiohäireid välistavatena (nt nulljuhtimisega antenn või elektrooniliselt juhitav antenn), et need toimiksid aktiivsete või passiivsete vastumõjude keskkonnas.

Märkus: Punktid I.7A.006.b.2 ja I.7A.006.b.3 ei hõlma seadmeid, mis on ette nähtud kaubanduslike, tsiviilotstarbeliste või inimelude ohutusega (nt andmete tervilikkus, lennuohutus) seotud GNSS teenuste jaoks.

I.7A.007

7A106

Radar- või laserradartüüpi kõrgusmõõturid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude kõrgusmõõturid.

I.7A.008

7A115

Passiivsed andurid, mis võimaldavad kindlaks määrata suuna spetsiifilistele elektromagnetlainete allikatele (peilimisseadmed) või maastiku iseärasustele ning on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude passiivsed andurid.

Märkus: Punkt I.7A.008 hõlmab järgmisi seadmeid:

a.	maapinna kuju kaardistamise seadmed;

b.	kujutavad andurseadmed (aktiivsed ja passiivsed);

c.	passiivsed interferomeetrilised seadmed.

I.7A.009

7A116

Lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide või rakettmürskude lennujuhtimissüsteemid ja servoventiilid.

a.	hüdraulilised, mehaanilised, elektro-optilised või elektromehaanilised lennujuhtimissüsteemid (kaasa arvatud elektrooniline juhtimine – fly-by-wire);

b.	asendi kontrolliseadmed;

c.	lennujuhtimise servoventiilid punktis I.7A.009.a või I.7A.009.b nimetatud süsteemide jaoks, loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas, mis on sagedusvahemikus 20 Hz – 2 kHz suurem kui 10 g ruutkeskmiselt.

I.7A.010

7A117

„Rakettmürskudel” kasutatavad „juhtimisseadmed”, mis on võimelised saavutama süsteemset täpsust 3,33 % või vähem lennuulatusest (nt samavõrdne tõenäosusring („CEP”) 10 km või väiksem kaugusel 300 km).

I.7A.011

7B001

Testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmete jaoks.

I.7A.012

7B002

Järgmised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud ring „laser” güroskoopide peeglite iseloomustamiseks:

NB! Vt ka punkt I.7A.014.

a.	hajuvusmõõturid, mille mõõtetäpsus on 10 ppm või väiksem (parem);

b.	profilomeetrid, mille mõõtetäpsus on 0,5 nm (5 ångströmi) või väiksem (parem).

I.7A.013

7B003*

Seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

Märkus: Punkt I.7A.013 hõlmab järgmisi seadmeid:

a.	güroskoopide reguleerimise testimisseadmed;

b.	güroskoopide dünaamilise tasakaalustamise seadmed;

c.	güroskoopide sissetöötamise/mootorite testimisseadmed;

d.	güroskoopide tühjendamise ja täitmise seadmed;

e.	tsentrifuugirakised güroskoopide laagritele;

f.	kiirendusmõõturite telgede reastamise seadmed;

g.	(reserveeritud)

h.	kiirendusmõõturite testimisseadmed;

i.	inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) moodultestrid;

j.	inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) platvormtestrid;

k.	inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) stabiilsed elementi tõstvad rakised;

l.	inertsiaalse mõõteüksuse (IMU) platvormi tasakaalustamisrakis.

I.7A.014

7B102

Peegeldusmõõturid (reflektomeetrid), mis on spetsiaalselt ette nähtud „laser”güroskoopide peeglite iseloomustamiseks ja mille mõõtetäpsus on 50 ppm või väiksem (parem).

I.7A.015

7B103

„Tootmisvarustus” ja „tootmisvahendid”:

a.	„tootmisvarustus”, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.7A.010 nimetatud seadmete jaoks;

b.	„tootmisvahendid” ning testimis-, kalibreerimis- ja reguleerimisseadmed, muud kui punktides I.7A.011 kuni I.7A.013 nimetatud, mis on kavandatud või seadistatud kasutamiseks koos punktides I.7A.001 kuni I.7A.010 nimetatud seadmetega.

I.7B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.7B.001

ex 7D101

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.7A.001 kuni I.7A.008, I.7A.009.a, I.7A.009.b või I.7A.011 kuni I.7A.015 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7B.002

7D102

Integratsiooni „tarkvara”:

a.	integratsiooni „tarkvara” punktis I.7A.004.b nimetatud seadmete jaoks;

b.	integratsiooni „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis I.7A.004.a nimetatud seadmete jaoks;

c.	integratsiooni „tarkvara”, mis on loodud või kohandatud punktis I.7A.004.c nimetatud seadmete jaoks. Märkus: Integratsiooni „tarkvara” tavavormide puhul kasutatakse Kalmani filtrit.

I.7B.003

7D103

„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis I.7A.010 nimetatud „juhtimisseadmete” modelleerimiseks või simuleerimiseks või nende planeerimise integreerimiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidega või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidega.

Märkus: Punktis I.7B.003 nimetatud „tarkvara” on keelustatud, kui ta on ühendatud punktis I.4A.003 nimetatud spetsiaalselt loodud riistvaraga.

I.7B.004

ex 7E001

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 või I.7B.001 kuni I.7B.003 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.

I.7B.005

ex 7E002

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

I.7B.006

7E101

Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.7A.001 kuni I.7A.015 või I.7B.001 kuni I.7B.003 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.

I.7B.007

7E102

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud avioonika ja elektriliste alamsüsteemide kaitseks välistest allikatest pärineva elektromagnetilise impulsi (EMP) ja elektromagnetiliste häirete (EMI) ohu eest:

a.	ekraneerimissüsteemide projekteerimise „tehnoloogia”;

b.	projekteerimis„tehnoloogia” kõrgendatud taluvusega elektriliste lülitusskeemide ja alamsüsteemide konfigureerimiseks;

c.	projekteerimis„tehnoloogia” punktides I.7B.007.a ja I.7B.007.b nimetatud kõrgendatud taluvuse kriteeriumide kindlaksmääramiseks.

I.7B.008

7E104

„Tehnoloogia”, mis on ette nähtud lennujuhtimise ja tõukejõu andmete integreerimiseks lennujuhtimissüsteemi, et optimeerida raketisüsteemide trajektoori.

I.9

KOSMOSESÕIDUKID JA TÕUKEJÕUD

I.9A Kaubad

Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas

Kirjeldus

I.9A.001

ex 9A004

Kanderaketid

NB! Vt ka punkt I.9A.005. Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketid ja rakettmürsud.

Märkus: Punkt I.9A.001 ei hõlma kasulikku lasti.

I.9A.002

9A011

Otsevoolu-reaktiivmootor, ülehelikiirusel toimuva põlemisega otsevoolu-reaktiivmootor või kombineeritud tsükkelmootorid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punktid I.9A.012 ja I.9A.016.

I.9A.003

ex 9A012.a

„Mehitamata õhusõidukid” („UAV”), nendega seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:

a.*

„mehitamata õhusõidukid”, mille on mis tahes järgmine omadus:

1.*

kõigi järgmiste omadustega:

mis tahes järgmiste omadustega:

1.	autonoomne lennujuhtimise ja navigatsioonivõime (nt inertsiaalse navigatsioonisüsteemiga varustatud autopiloot) või

2.	võime sooritada juhitav lend väljaspool otsest nägemisulatust operaatori abiga (nt televisuaalne kaugjuhtimine) ning

mis tahes järgmiste omadustega:

1.	kannavad pardal aerosooli doseerimissüsteemi/-mehhanismi, mille maht on üle 20 liitri või

2.	kavandatud või kohandatud kandma pardal aerosooli doseerimissüsteemi/-mehhanismi, mille maht on üle 20 liitri või

2.	on võimelised toimetama kasulikku lasti vähemalt 300 km kaugusele.

1.	Aerosool koosneb osakestest või vedelikest (v.a kütuse komponendid, kütuse kõrvalproduktid või -lisandid), mis moodustavad osa atmosfääri hajutatavast kasulikust lastist. Aerosoolid on näiteks põllukultuuride tolmutamiseks mõeldud taimekaitsevahendid ja pilvekülviks ette nähtud kuivkemikaalid.

Aerosooli doseerimissüsteem/-mehhanism sisaldab kõiki neid (mehaanilisi, elektrilisi, hüdraulilisi jms) seadmeid, mis on vajalikud aerosooli säilitamiseks ja selle hajutamiseks atmosfääris. Need hõlmavad võimalust pihustada aerosooli kütuse põlemisel eralduvale veeaurule ja propelleri keerisjäljele.

I.9A.004

9A101

Turboreaktiivmootorid ja turboventilaatormootorid (sealhulgas liitturbiinmootorid):

mootorid, millel on mõlemad järgmised omadused:

1.	maksimaalne tõukejõud on üle 400 N (paigaldamata mootoril mõõdetud väärtus), välja arvatud tsiviilotstarbelisteks tunnistatud mootorid, mille maksimaalne tõukejõud on üle 8 890 N (paigaldamata mootoril mõõdetud väärtus), ning

2.	kütuse erikulu on väiksem kui 0,15 kg/N/h (merepinna tasemel muutumatutes ning standardtingimustes);

b.	mootorid, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks „rakettmürskudes”.

I.9A.005

9A104

Sondraketid, mille tegevusulatus on vähemalt 300 km.

NB! Vt ka punkt I.9A.001. Vt sõjaliste kaupade nimekirjast raketid ja rakettmürsud.

I.9A.006

9A105

Vedelkütuse rakettmootorid:

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

a.	vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes” ja millega saavutatav koguimpulss on 1,1 MNs või suurem;

b.	muud kui punktis I.9A.006.a nimetatud vedelkütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.

I.9A.007

9A106

Spetsiaalselt vedelkütusega raketi tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud süsteemid või komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudes”:

a.	kuluv vooderdus tõuke- või põlemiskambritele;

b.	raketi düüsid;

tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid;

Tehniline märkus:

Näiteid punktis I.9A.007.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:

1.	painduvad düüsid;

2.	vedeliku või sekundaargaasi sissepritse;

3.	liikuv mootor või düüs;

4.	väljuva gaasijoa kõrvalekallutamine (joa labad või sondid) või

5.	tõukejõu klapid.

vedela ja suspensioonilaadse raketikütuse (sh oksüdeerijad) reguleerimissüsteemid ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid, mis on loodud või kohandatud töötama vibratsioonilises keskkonnas ja mille väärtus ruutkeskmiselt on üle 10 g ja sagedusvahemik 20 Hz–2 kHz.

Märkus: Ainukesed servoventiilid ja pumbad, mis on määratletud punktis I.9A.007.d, on järgmised:

a.	servoventiilid, mis on kavandatud voolukiirustele 24 liitrit minutis või rohkem absoluutse rõhu korral 7 MPa või rohkem ja mille käivitumise reaktsiooniaeg on lühem kui 100 ms;

b.	vedela raketikütuse pumbad, mille võllikiirus on 8 000 pööret minutis või rohkem või mille tühjendusrõhk on 7 MPa või rohkem.

I.9A.008

9A107 and ex 9A007.a

Tahkekütuse rakettmootorid, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukitel lennuulatusega vähemalt 300 km ja millega saavutatav koguimpulss on 0,841 MNs või suurem.

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

I.9A.009

9A108

Spetsiaalselt tahkekütuse tõukejõusüsteemide jaoks kavandatud komponendid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”:

a.	rakettmootorite korpused ja nende „isolatsiooni” komponendid;

b.	raketi düüsid;

tõukejõuvektori juhtimise alamsüsteemid.

Tehniline märkus:

Näiteid punktis I.9A.009.c kirjeldatud tõukejõu vektori juhtimise meetoditest:

1.	painduvad düüsid;

2.	vedeliku või sekundaargaasi sissepritse;

3.	liikuv mootor või düüs;

4.	väljuva gaasijoa kõrvalekallutamine (joa labad või sondid) või

5.	tõukejõu klapid.

I.9A.010

9A109

Hübriidrakettmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punkt I.9A.017.

Tehniline märkus:

Punktis I.9A.010 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.9A.011

9A110

Komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted, mis on spetsiaalselt kavandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettides või punktides I.9A.006.a, I.9A.007 kuni I.9A.009, I.9A.014 või I.9A.017 nimetatud alamsüsteemides.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude komposiitstruktuurid, -laminaadid ja nendest valmistatud tooted.

I.9A.012

ex 9A111*

Pulseerivad reaktiivmootorid, mis on kasutatavad „rakettmürskudel”, ja spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid.

NB! Vt ka punktid I.9A.002 ja I.9A.016.

I.9A.013

9A115

Stardi abiseadmed:

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude stardi abiseadmed.

a.	vahendid ja seadmed käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel, punktis I.9A.003 nimetatud mehitamata õhusõidukites või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel;

b.	sõidukid transpordi, käsitsemise, kontrolli, aktiveerimise ja stardi jaoks, mis on kavandatud või kohandatud kasutamiseks punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettidel või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettidel.

I.9A.014

9A116

„Rakettmürskudel” kasutatavad atmosfääri taassisenevad sõidukid ja spetsiaalselt nende jaoks ettenähtud või kohandatud komponendid:

a.	atmosfääri taassisenevad sõidukid;

b.	kuumakaitsekilbid ja nende komponendid, mis on valmistatud keraamilistest või kuluvmaterjalidest;

c.	kergetest, suure soojamahtuvusega materjalidest valmistatud jahutusradiaatorid ja nende komponendid;

d.	elektroonilised seadmed, mis on spetsiaalselt ette nähtud atmosfääri taassisenevatele sõidukitele.

I.9A.015

9A117

„Rakettmürskudes” kasutatavad astmestusmehhanismid, eraldamismehhanismid ja astmete vaheseadmed.

I.9A.016

ex 9A118*

Punktis I.9A.002 või I.9A.012 nimetatud mootorites kasutatavad põlemisprotsessi reguleerimise seadmed, mis on kasutatavad „rakettmürskudes”.

I.9A.017

9A119

Muud kui punktides I.9A.006, I.9A.008 ja I.9A.010 nimetatud üksikud raketiastmed, mis on kasutatavad terviklikes raketisüsteemides või mehitamata õhusõidukites lennuulatusega vähemalt 300 km.

I.9A.018

9A120

Vedela raketikütuse mahutid, mis on spetsiaalselt ette nähtud punktis I.1A.029 nimetatud raketikütuste või „muude vedelate raketikütuste” jaoks ja mida kasutatakse raketisüsteemides, millega on võimalik tarnida vähemalt 500 kg kaaluvat lõhkelaengut vähemalt 300 km kaugusele.

Märkus: Punktis I.9A.018 nimetatud „muud vedelad raketikütused” hõlmavad muu hulgas sõjaliste kaupade nimekirjas nimetatud raketikütuseid.

I.9A.019

(reserveeritud)

I.9A.020

ex 9B105*

Aerodünaamilised torud, mis on ette nähtud 0,9-kordse helikiiruse (0,9 Machi) või suuremate kiiruste jaoks ja on kasutatavad „rakettmürskude” ja nende alamsüsteemide jaoks.

I.9A.021

9B106

Katsekeskkonnakambrid ja kajavabad ruumid:

katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida järgmisi lennutingimusi:

1.	vibratsiooniline keskkond, mille väärtus ruutkeskmiselt on üle 10 g, mõõdetuna „tühjal aluslaual”, sagedusvahemikus 20 Hz–2 kHz ja edastatav jõud on 5 kN või rohkem ning

2.	lennukõrgus 15 km või rohkem või

3.	temperatuurivahemik vähemalt –50 °C kuni +125 °C (223–398 K);

1.	Punktis I.9A.021.a kirjeldatakse süsteeme, mis on suutelised tekitama vibratsioonilist keskkonda ühe lainega (nt siinuslainega), ning süsteeme, mis on suutelised tekitama juhuslikku lairiba vibratsiooni (st võimsuse spektrit).

2.	Punktis I.9A.021.a.1 tähendab „tühi laud” tasast lauda või pinda, millel puuduvad kinnitusrakised ja abidetailid.

katsekeskkonnakambrid, mis võimaldavad simuleerida järgmisi lennutingimusi:

1.	akustiline keskkond, mille üldine helirõhu tase on 140 dB või rohkem (20 μPa suhtes) või arvestuslik kogu akustiline nimiväljundvõimsus on 4 kW või rohkem ning

2.	lennukõrgus 15 km või rohkem või

3.	temperatuurivahemik vähemalt –50 °C kuni +125 °C (223–398 K).

I.9A.022

ex 9B115

„Tootmisseadmed”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktides I.9A.002, I.9A.004, I.9A.006 kuni I.9A.010, I.9A.012, I.9A.014 kuni I.9A.017 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.

I.9A.023

ex 9B116

„Tootmisrajatised”, mis on spetsiaalselt kavandatud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktides I.9A.002, I.9A.004, I.9A.005 kuni I.9A.010, I.9A.012 või I.9A.014 kuni I.9A.017 nimetatud süsteemide, alamsüsteemide ja komponentide tootmiseks.

NB! Vt ka sõjaliste kaupade nimekirjast rakettide ja rakettmürskude „tootmisrajatised”.

I.9A.024

ex 9B117*

Katsepingid ja katsestendid tahke- või vedelkütuse rakettide või rakettmootorite katsetamiseks, millel on üks järgmistest omadustest:

a.*	võimaldavad käsitleda tõukejõudu üle 90 kN või

b.	võimaldavad samaaegselt mõõta kolme telje tõukejõu komponente.

I.9A.025

9C108

Lahtine „isolatsiooni”materjal ja „sisevooderdus”, mis on mõeldud raketimootorite korpuste jaoks, mida kasutatakse „rakettmürskudes” või mis on spetsiaalselt ette nähtud „rakettmürskude” tarbeks.

Tehniline märkus:

Punktis I.9A.025 tähendab „rakettmürsk” terviklikke raketisüsteeme ja mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

I.9A.026

9C110

Vaiguga immutatud kiudkarkassid ja metalliga kaetud kiust eelvormid nendele, komposiitstruktuuridele, -laminaatidele ja punktis I.9A.011 nimetatud toodetele, mis on valmistatud kas orgaanilisest põhiainest või metallpõhiainest, kasutades kiud- või niitarmeerimist, ja mille „eritõmbetugevus” on suurem kui 7,62 × 104 m ja „erimoodul” on suurem kui 3,18 × 106 m.

NB! Vt ka punktid I.1A.024 ja I.1A.034.

Märkus: Ainsad punktis I.9A.026 nimetatud vaiguga immutatud kiudprepregmaterjalid on need, milles kasutatakse vaiku, mille klaasistumistemperatuur (Tg) on pärast vulkaniseerimist üle 145 °C (418 K) vastavalt ASTM D4065 või samaväärsele standardile.

I.9B Tehnoloogia, sealhulgas tarkvara

Nr	Asjaomane punkt/asjaomased punktid määruse (EÜ) nr 1183/2007 lisas	Kirjeldus
I.9B.001	ex 9D001	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.9A.002, I.9A.009, I.9A.012, I.9A.015 või I.9A.016 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.
I.9B.002	9D101	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides I.9A.020, I.9A.021, I.9A.023 või I.9A.024 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.9B.003	9D103	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktis I.9A.005 nimetatud sondrakettide või punktides I.9A.006.a, I.9A.007, I.9A.009, I.9A.014 või I.9A.017 nimetatud alamsüsteemide modelleerimiseks, simuleerimiseks või projektide integreerimiseks. Märkus: Punktis I.9B.003 nimetatud „tarkvara” on keelustatud, kui ta on kombineeritud punktis I.4A.003 nimetatud spetsiaalselt kavandatud riistvaraga.
I.9B.004	ex 9D104	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktides 9A005, I.9A.002, I.9A.004, I.9A.006, I.9A.007.c, I.9A.007.d, I.9A.008, I.9A.009.c, I.9A.010, I.9A.012, I.9A.013.a, I.9A.014.d, I.9A.015 või I.9A.016 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.9B.005	9D105	„Tarkvara”, mis koordineerib rohkem kui ühe alamsüsteemi funktsioneerimist ja on spetsiaalselt loodud või kohandatud „kasutamiseks” punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettides või I.9A.005 nimetatud sondrakettides.
I.9B.006	ex 9E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.001, I.9A.003, I.9A.021 kuni I.9A.024 või I.9B.002 kuni I.9B.005 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
I.9B.007	ex 9E002	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.001, I.9A.003 või I.9A.021 kuni I.9A.024 nimetatud seadmete „tootmiseks”.
I.9B.008	9E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides I.9A.004 kuni I.9A.017 nimetatud kaupade „arendamiseks” või „tootmiseks”.
I.9B.009	ex 9E102	Tehnoloogia üldmärkustele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis I.9A.001 nimetatud kanderakettide või punktides I.9A.002, I.9A.004 kuni I.9A.017, I.9A.020 kuni I.9A.024, I.9B.002 või I.9B.003 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.’

(1) ELT L 278, 22.10.2007, lk 1.

(2) ELT L 88, 29.3.2007, lk 58.

(3) ELT L 61, 28.2.2007, lk 49. Ühist seisukohta on viimati muudetud ühise seisukohaga 2007/246/ÜVJP (ELT L 106, 24.4.2007, lk 67).

(4) Tootjad, kes arvutavad positsioneerimistäpsust vastavalt ISO standardile 230/2 (1997), peaksid konsulteerima oma asukohaliikmesriigi pädevate asutustega.

(5) Käesoleva punkti alapunktid a, b ja c ei vasta punkti 6A.005 alapunktidele a, b ja c.

II LISA

„III LISA

Veebisaidid, mis annavad teavet artikli 3 lõigetes 4 ja 5, artikli 5 lõikes 3, artiklites 6, 8, 9, artikli 10 lõigetes 1 ja 2, artikli 13 lõikes 1 ning artiklis 17 viidatud pädevate asutuste kohta, ning aadress teatiste saatmiseks Euroopa Komisjonile

BELGIA

http://www.diplomatie.be/eusanctions

BULGAARIA

http://www.mfa.government.bg

TŠEHHI VABARIIK

http://www.mfcr.cz/mezinarodnisankce

TAANI

http://www.um.dk/da/menu/Udenrigspolitik/FredSikkerhedOgInternationalRetsorden/Sanktioner/

SAKSAMAA

http://www.bmwi.de/BMWi/Navigation/Aussenwirtschaft/Aussenwirtschaftsrecht/embargos.html

EESTI

http://www.vm.ee/est/kat_622/

KREEKA

http://www.ypex.gov.gr/www.mfa.gr/en-US/Policy/Multilateral+Diplomacy/International+Sanctions/

HISPAANIA

www.mae.es/es/Menuppal/Asuntos/Sanciones+Internacionales

PRANTSUSMAA

http://www.diplomatie.gouv.fr/autorites-sanctions/

IIRIMAA

http://www.dfa.ie/un_eu_restrictive_measures_ireland/competent_authorities

ITAALIA

http://www.esteri.it/UE/deroghe.html

KÜPROS

http://www.mfa.gov.cy/sanctions

LÄTI

http://www.mfa.gov.lv/en/security/4539

LEEDU

http://www.urm.lt

LUKSEMBURG

http://www.mae.lu/sanctions

UNGARI

http://www.kulugyminiszterium.hu/kum/hu/bal/Kulpolitikank/nemzetkozi_szankciok/

MALTA

http://www.doi.gov.mt/EN/bodies/boards/sanctions_monitoring.asp

MADALMAAD

http://www.minbuza.nl/sancties

AUSTRIA

http://www.bmeia.gv.at/view.php3?f_id=12750&LNG=en&version=

POOLA

http://www.msz.gov.pl

PORTUGAL

http://www.min-nestrangeiros.pt

RUMEENIA

http://www.mae.ro/index.php?unde=doc&id=32311&idlnk=1&cat=3

SLOVEENIA

http://www.mzz.gov.si/si/zunanja_politika/mednarodna_varnost/omejevalni_ukrepi/

SLOVAKKIA

http://www.foreign.gov.sk

SOOME

http://formin.finland.fi/kvyhteistyo/pakotteet

ROOTSI

http://www.ud.se/sanktioner

ÜHENDKUNINGRIIK

http://www.fco.gov.uk/competentauthorities

Aadress teatiste saatmiseks Euroopa Komisjonile:

European Commission

DG External Relations

Directorate A Crisis Platform – Policy Coordination in Common Foreign and Security Policy

Unit A2 Crisis Response and Peace Building

CHAR 12/106

B-1049 Bruxelles/Brussels (Belgium)

E-post: relex-sanctions@ec.europa.eu

Telefon: (32 2) 295 55 85

Faks: (32-2) 299 08 73”

Top

Choose the experimental features you want to try