LISA

ÜHENDUSE LAEVADE KALAPÜÜKI REGULEERIVAD TINGIMUSED MADAGASKARI PÜÜGIVÖÖNDIS

I PEATÜKK

Litsentside taotlemise ja väljaandmise kord

1. JAGU

Litsentside väljaandmine

1.   Kalapüügilitsents Madagaskari püügivööndis kalastamiseks antakse üksnes nõuetekohastele laevadele.

2.   Laev on abikõlblik juhul, kui selle omaniku, kapteni ega laeva enda suhtes pole rakendatud kalapüügikeeldu Madagaskaril. Neil ei tohi olla vastuolusid Madagaskari ametiasutustega, st nad peavad olema täitnud kõik varasemad Madagaskari ja ühenduse vahelistest kalastuslepingutest tulenevad kohustused.

3.   Pädevad ühenduse ametiasutused esitavad kalandusega tegelevale Madagaskari ministeeriumile elektroonilisel teel litsentsitaotluse iga laeva kohta, mis soovib lepingu raames kala püüda või kalastamistegevust jälgida, seda tuleb teha vähemalt 15 tööpäeva enne litsentsi soovitud alguskuupäeva.

4.   Taotlused esitatakse kalanduse eest vastutavale ministeeriumile vormidel, mille näidised on antud 1. liites. Madagaskari ametiasutused võtavad kõik vajalikud meetmed, et litsentsitaotluste esitamise käigus edastatud andmeid käsitataks konfidentsiaalsena. Andmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise raames.

5.   Litsentsitaotlusega koos tuleb esitada järgmised dokumendid:

—	tõend, et litsentsi kehtivusaja eest on kindlaksmääratud avanss tasutud;

—	asjaomase liikmesriigi poolt kinnitatud mõõtekirja koopia, milles on esitatud laeva GTdes väljendatud tonnaaž;

—	värske kinnitatud värvifoto, millel on näha laeva seisund külgvaates taotluse esitamise ajal. Selle foto minimaalsed mõõtmed on 15 cm × 10 cm;

—	värviline koopia pardatähisest ja kutsungist (1).

6.   Litsentsitasu makstakse Madagaskari ametiasutuste poolt protokolli artikli 2 lõike 7 alusel osutatud pangakontole.

7.   Litsentsitasu sisaldab kõiki riiklikke ja kohalikke makse, välja arvatud sadamamaksud ja teenustasud.

8.   Kõikide laevade litsentsid väljastatakse laeva omanikele või nende esindajatele Euroopa Ühenduste Komisjoni Madagaskaril asuva delegatsiooni vahendusel 15 tööpäeva jooksul alates eespool nimetatud punktis 5 osutatud dokumentide laekumisest kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

9.   Litsents antakse konkreetsele laevale ja seda ei saa edasi anda.

10.   Tõestatud vääramatu jõu korral võib Euroopa Ühenduse taotlusel laeva litsentsi siiski asendada mõnele muule protokolli artiklis 1 osutatud sama kategooria laevale antava uue litsentsiga ning viimase eest ei pea litsentsitasu maksma. Sel juhul võetakse püügikoguste taseme arvestamisel võimalike täiendavate maksete kindlaksmääramisel arvesse kahe laeva summaarseid püügikoguseid.

11.   Asendatud litsentsiga laeva omanik või tema esindaja tagastab tühistatud litsentsi Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile.

12.   Uus litsents jõustub päeval, millal laeva omanik esitab tühistatud litsentsi kalanduse eest vastutavale Madagaskari ministeeriumile. Euroopa Komisjoni Madagaskaril asuvat delegatsiooni tuleb litsentsi asendamisest teavitada.

13.   Litsents peab alati olema laeva pardal. Euroopa Ühendus ajakohastab nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt kalapüügi litsentsi taotletud. Kõnealune nimekiri edastatakse Madagaskari ametiasutustele pärast selle koostamist ja edaspidi alati, kui seda on ajakohastatud. Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja ja ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev ametiasutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

14.   Lepinguosalised lepivad kokku, et luuakse litsentsisüsteem, mis põhineb elektroonilisel teabevahetusel ja eespool kirjeldatud dokumendil. Lepinguosalised lepivad kokku, et paberkandjal litsents asendatakse võimalikult kiiresti elektroonilise litsentsiga, nagu ka Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade nimekiri.

15.   Abilaevade litsentside eest tasu maksma ei pea. Abilaevad peavad sõitma ühenduse lipu all või kuuluma ühenduse ettevõtjale.

2. JAGU

Litsentse reguleerivad tingimused — litsentsitasud ja ettemaksed

1.   Litsentside kehtivusaeg on üks aasta. Neid saab pikendada.

2.   Litsentsitasu on 35 eurot iga Madagaskari püügivööndis püütud kalatonni kohta tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade puhul.

3.   Litsentsid väljastatakse pärast seda, kui pädevatele riiklikele ametiasutustele on tasutud järgmised kindlaksmääratud summad:

—	3 920 eurot iga tuunipüügiseineri kohta, mis vastab litsentsitasule 112 tonni eest aastas;

—	3 500 eurot aastas iga triivõngejadaga ja suurema tonnaažiga kui 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 100 tonni eest aastas;

—	1 680 eurot aastas iga triivõngejadaga ja tonnaažiga kuni 100 GT kalapüügilaeva kohta, mis vastab litsentsitasule 48 tonni eest aastas;

—	põhjalähedaste liikide püüdmise litsentsitasu määratakse kindlaks ühiskomisjonis pärast katseperioodi. Katseperioodi jooksul antakse litsentse välja tasuta.

4.   Liikmesriigid teatavad Euroopa Komisjonile hiljemalt iga aasta 15. juuniks möödunud aasta püügikoguse tonnides, nagu on kindlaks määranud alljärgnevas punktis 5 osutatud teadusinstituudid.

5.   Euroopa Ühenduste Komisjon koostab aasta n püügireiside eest tasumisele kuuluvate litsentsitasude lõpliku arvestuse hiljemalt n + 1 aasta 31. juuliks, see arvestus põhineb kõikide laevaomanike esitatud püügiaruannetel ning püügiandmete kinnitamisel liikmesriikides kontrolliks pädevate teadusasutuste poolt, nagu näiteks instituudid Institut de recherche pour le développement (IRD), Instituto Español de Oceanografía (IEO), Instituto de Instituto Português de Investigaçao Maritima (IPIMAR), ning see toimub Euroopa Komisjoni delegatsiooni vahendusel.

6.   Arvestus edastatakse ühel ajal Madagaskari kalandusministeeriumile ja laevaomanikele.

7.   Võimalikud lisamaksed tuunipüügiseinerite 112 tonni ületava püügi puhul, triivõngejadaga tonnaažiga üle 250 GT laevade 100 tonni ületava püügi puhul ja triivõngejadaga tonnaažiga kuni 250 GT laevade 48 tonni ületava püügi puhul teevad laevaomanikud Madagaskari pädevatele ametiasutustele hiljemalt n + 1 aasta 31. augustiks, käesoleva peatüki 1. jao lõikes 6 osutatud pangaarvele, 35 eurot tonni kohta.

8.   Kui lõpparuande summa on väiksem kui käesoleva jaotise punktis 3 nimetatud ettemakse, summade vahet laevaomanikule siiski tagasi ei maksta.

II PEATÜKK

Püügivööndid

1.   Ühenduse laevad võivad kala püüda vetes, mis asuvad kaugemal kui 12 meremiili tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade jaoks kehtestatud lähtejoontest. Tuleb arvesse võtta kaitseala, mis laiub kolme meremiili raadiuses ümber peibutuspüügivahendi, mis ei kuulu ühenduse laevadele.

III PEATÜKK

Madagaskari vetes püügiluba omavate laevade püügiaruanded

1.   Käesolevas lisas mõistetakse ühenduse laeva püügireisi kestuse all Madagaskari püügivööndis:

—	kas ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja vööndist lahkumise vahel;

—	või ajavahemikku Madagaskari püügivööndisse sisenemise ja Madagaskari sadamas ümberlaadimise ja/või lossimise vahel.

Laevad, millel lubatakse käesoleva lepingu alusel Madagaskari vetes kalastada, edastavad oma püügiaruanded, et Madagaskari ametiasutustel oleks võimalik kontrollida väljapüütud koguseid, mis kinnitatakse pädevate teadusinstituutide poolt vastavalt käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 4 sätestatud menetlusele. Üle 24 meetri pikkused laevad peavad iga 15 päeva järel esitama Madagaskari kalapüügi seirekeskusele aruande, kui nad viibivad Madagaskari kalastusvööndis. Väljapüügist teatamise kord on järgmine:

2.1.   Litsentsi kehtivusaja jooksul käesoleva lisa I peatüki 2. jao tähenduses sisaldavad püügiaruanded andmeid igal püügireisil saadud saagikoguse kohta. Püügiaruannete originaalid paberkandjal saadetakse kalapüügi seirekeskusele hiljemalt 45 päeva pärast nimetatud ajavahemikul toimunud viimase püügireisi lõppu. Aruanne edastatakse kas faksiga (+ 261 20 22 490 14) või elektronpostiga (csp-mprh@blueline.mg).

2.2.   Laevad täidavad püügivormi vastavalt 2. liites toodud püügipäeviku näidisele. Ajavahemike kohta, millal kõnealused laevad ei viibi Madagaskari püügivööndis, tuleb teha püügipäevikusse kanne „väljaspool Madagaskari püügivööndit”.

2.3.   Vormid tuleb täita loetavalt ja neile peab alla kirjutama laeva kapten või tema õiguslik esindaja.

3.   Kui käesoleva peatüki sätetest kinni ei peeta, on Madagaskari valitsusel õigus sätteid rikkuva laeva litsents peatada kuni vorminõuete täitmiseni ning määrata laevaomanikule Madagaskaril kehtivate seadustega ette nähtud karistus. Sellest teavitatakse lipuriiki ja Euroopa Komisjoni.

4.   Lepinguosalised lepivad kokku elektroonilise aruannete süsteemi rakendamise edendamises, mis põhineb kogu teabe ja eespoolkirjeldatud dokumentide vahetamisel elektroonilisel teel. Lepinguosalised lepivad kokku, et kirjalikud aruanded (logiraamat) asendatakse võimalikult kiiresti elektronilise failiga.

IV PEATÜKK

Ümberlaadimine ja lossimine

Lepingupooled teevad koostööd, et parandada ümberlaadimise ja lossimise võimalusi Madagaskari sadamates.

1.   Lossimine:

Ühenduse tuunipüügilaevadele, mis on omal algatusel otsustanud lossida Madagaskari sadamas, kohaldatakse litsentsitasu puhul soodustust 5 eurot tonni kohta Madagaskari püügivööndis püütud koguste puhul lisa I peatüki 2. jao lõikes 2 osutatud summast.

Täiendavat soodustust 5 eurot kohaldatakse juhul, kui püütud kala müüakse Madagaskari töötlemistehasele.

Samasugust mehhanismi kohaldatakse ühenduse mis tahes laeva puhul kuni väljapüütud koguste lõpliku arvestuse 50 % ulatuseni (nii nagu see on määratud käesoleva lisa III peatükis) alates käesoleva protokolli esimesest jõustumisaastast.

2.   Ümberlaaditud või lossitud tonnaaži kontrollimise kord määratletakse ühiskomisjoni esimese istungi käigus.

3.   Hinnang:

Rahaliste meetmete ulatuse ja väljapüütud kogustest mahaarvestuse maksimaalse protsendimäära määrab kindlaks ühiskomisjon lähtuvalt toimunud lossimiste sotsiaalmajanduslikust mõjust kõnealusel aastal.

V PEATÜKK

Meremeeste töölevõtmine

1.   Tuunipüügiseinerite ja triivõngejadaga püügilaevade omanikud kohustuvad tööle võtma AKV riikidest pärit isikuid järgmistel tingimustel ja hulgal:

—	tuunipüügiseinerite laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis (2);

—	triivõngejadaga püügilaevade laevastikus tuleb tööle võtta vähemalt 20 % AKV riikide meremehi tuunipüügihooaja jooksul kolmanda riigi püügivööndis.

2.   Laevaomanikud palkavad võimaluse korral täiendavalt AKV riikide meremehi.

3.   Ühenduse laevadele tööle võetud meremeeste suhtes kohaldatakse täiel määral Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni (ILO) töö põhimõtete ja -õiguste deklaratsiooni. Eelkõige on tegemist ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste õiguse tegeliku tunnustamise ning tööhõive ja kutsealaga seotud diskrimineerimise kõrvaldamisega.

4.   AKV riikide meremeeste töölepingud, mille koopia antakse lepingule allakirjutanutele, koostatakse laevaomanike esindaja(te) ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. Nende töölepingutega hõlmatakse meremeeste suhtes kohaldatav sotsiaalkindlustus, sealhulgas elukindlustus ning haigus- ja õnnetusjuhtumikindlustus.

5.   AKV riikide meremeeste töötasu maksavad laevaomanikud. Töötasud määratakse kindlaks lepinguga laevaomanike või nende esindajatega ning meremeeste ja/või nende ametiühingute või nende esindajate vahel. AKV riikide meremeeste palgatingimused ei tohi olla halvemad kui nende päritoluriikide laevameeskondadel ning palgad ei tohi mingil juhul olla ILO standarditest madalamad.

6.   Iga ühenduse laevadele tööle võetud meremees peab end töölevõtmise päeva eelõhtul temale määratud laeva kaptenile esitlema. Kui meremees töölevõtmise kuupäeval ettenähtud kellaajaks kohale ei tule, vabaneb laevaomanik automaatselt kohustusest kõnealune meremees tööle võtta.

VI PEATÜKK

Tehnilised meetmed

Ühenduse kalalaevad peavad kalapüügivahendite, nende tehniliste omaduste ja mis tahes muude kalapüügiks rakendatavate tehniliste meetodite osas lähtuma IOTC meetmetest ja soovitustest asjaomase vööndi kohta.

VII PEATÜKK

Vaatlejad

Laevad, millel lubatakse käesoleva kokkuleppe alusel Madagaskari vetes kalastada, võtavad allpool sätestatud korra kohaselt pardale pädeva piirkondliku kalandusorganisatsiooni määratud vaatlejad.

1.1.   Pädeva asutuse taotlusel võtavad ühenduse laevad pardale ühe kõnealuse kalandusorganisatsiooni poolt määratud vaatleja, kelle ülesandeks on kontrollida Madagaskari vetes püütud saagikoguseid.

1.2.   Pädev asutus koostab nimekirja laevadest, mis kohustuvad vaatlejaid pardale võtma, samuti koostatakse nimekiri vaatlejatest, keda laevadele määratakse. Nimekirju ajakohastatakse pidevalt. Kui nimekirjad on valmis, edastatakse need viivitamata Euroopa Komisjonile ning edaspidi edastatakse neid iga kolme kuu tagant vahetult pärast ajakohastamist.

1.3.   Litsentsi väljastamisel või hiljemalt 15 päeva jooksul enne vaatleja pardalevõtmise kuupäeva edastab pädev asutus asjaomastele laevaomanikele või nende esindajatele nende laeva pardale määratud vaatleja nime.

2.   Vaatleja viibib pardal ühe püügireisi ajal. Konkreetsele laevale ette nähtud püügireiside keskmisest kestusest sõltuvalt võib pädevate Madagaskari ametiasutuste põhjendatud taotluse korral vaatleja pardaloleku aega siiski mitmele püügireisile pikendada. Pädev asutus esitab vastava taotluse asjaomasele laevale määratud vaatleja nime edastamisel.

3.   Laevaomanik või tema esindaja ja pädev asutus lepivad kokku tingimustes, mille alusel vaatleja pardale võetakse.

4.   Vaatleja võetakse pardale laevaomaniku valitud sadamas esimese Madagaskari püügivööndi vetes toimuva püügireisi alguses pärast määratud laevade nimekirja teatavakstegemist.

5.   Asjaomased laevaomanikud teatavad kahe nädala jooksul 10päevase etteteatamisega, millistel kuupäevadel ja millistes antud piirkonna sadamates vaatlejad pardale võetakse.

6.   Kui vaatleja võetakse pardale sadamas, mis asub antud piirkonnast väljaspool, kannab laevaomanik vaatleja reisikulud. Kui laev, mille pardale on piirkondlik vaatleja võetud, lahkub püügivööndist, tuleb võtta kõik meetmed vaatleja kiireks tagasijõudmiseks kodumaale; vastavad kulud kannab laevaomanik.

7.   Kui vaatleja ei tule kokkulepitud ajaks kokkulepitud kohta ega saabu kohale kaheteistkümne tunni jooksul pärast kokkulepitud aega, vabastatakse laevaomanik automaatselt vaatleja pardalevõtmise kohustusest.

Vaatlejat koheldakse nagu laeva juhtkonda. Laeva Madagaskari vetes viibimise kestel täidab vaatleja järgmisi ülesandeid:

8.1.   jälgib laevade püügitegevust;

8.2.   kontrollib püügiga tegelevate laevade asukohta;

8.3.   võtab teadusprogrammide raames bioloogilisi proove;

8.4.   märgib üles kasutatavad püügivahendid;

8.5.   kontrollib Madagaskari kalavetes püügipäevikusse kantud püügiandmeid;

8.6.   kontrollib kaaspüügi protsendimäära ja hindab vette tagasi lastud turustuskõlblike kalaliikide koguseid;

8.7.   edastab pädevale asutusele asjakohasel viisil kalapüügiandmed, sealhulgas pardal oleva saagi ja kaaspüügi kogused.

9.   Laeva kapten teeb oma ametiseisusest tulenevalt kõik selleks, et tagada vaatlejale tema kohustuste täitmisel füüsiline ja moraalne turvalisus.

10.   Vaatleja käsutuses peavad olema kõik kohustuste täitmiseks vajalikud vahendid. Kapten tagab talle juurdepääsu ülesannete täitmiseks vajalikele sidevahenditele, püügitegevusega otseselt seotud dokumentidele, kaasa arvatud püügipäevikule ja logiraamatule, samuti laeva sellistele osadele, mis lihtsustavad tema tööd.

Pardal olles peab vaatleja:

11.1.   võtma kõik vajalikud meetmed tagamaks, et tema pardaletulek ja laeval viibimine ei katkestaks ega takistaks kalapüüki;

11.2.   suhtuma vastutustundlikult pardavarustusse ja -seadmetesse ning tunnistama kõigi laevadokumentide konfidentsiaalsust.

12.   Vaatlusperioodi lõpus ja enne laevalt lahkumist koostab vaatleja tegevusaruande ning edastab selle pädevale asutusele, koopia sellest edastab ta Euroopa Komisjonile. Vaatlejad kirjutavad aruandele alla kapteni juuresolekul, kes võib omalt poolt aruandesse lisada kõik asjakohaseks peetavad märkused, või nõuda nende lisamist, ning kirjutab seejärel alla. Kui teaduslik vaatleja lahkub laevalt, annab ta laeva kaptenile oma aruande koopia.

13.   Laevaomanik tagab oma kulul laeva võimaluste piires vaatlejatele laeva juhtkonnaga samaväärsed majutus- ja toitlustustingimused.

14.   Vaatleja töötasu ja sotsiaalmaksu maksab pädev asutus.

15.   Lepinguosalised peavad võimalikult peatselt nõu kolmandate asjaosaliste riikidega, et määratleda piirkondlike vaatlejate süsteem ning valida piirkondlik pädev asutus kalanduse valdkonnas. Kuni piirkondlike vaatlejate süsteemi käivitamiseni võtavad Madagaskari vetes püügilitsentsi omavad laevad piirkondlike vaatlejate asemel pardale Madagaskari pädevate asutuste poolt ülalkirjeldatud eeskirjade kohaselt määratud vaatlejaid.

VIII PEATÜKK

Kontroll

1.   Vastavalt käesoleva lisa 1. jao punktile 13 ajakohastab Euroopa Ühendus nimekirja laevadest, millele on käesoleva protokolli sätete kohaselt välja antud kalapüügi litsents. Nimekiri saadetakse kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vahetult pärast valmissaamist ning edaspidi iga kord, kui seda ajakohastatakse.

2.   Pärast Euroopa Komisjoni poolt Madagaskari ametiasutustele saadetud nimekirja kavandi ja käesoleva lisa I peatüki 2. jao punktis 3 osutatud ettemakse tasumise teate kättesaamist lisab Madagaskari pädev asutus laeva püügiloaga laevade nimekirja, mis edastatakse kalapüügi kontrollimise eest vastutavale asutusele. Sel juhul saadetakse nimekirja kinnitatud koopia laevaomanikule ja seda hoitakse pardal püügilitsentsi asemel kuni viimase väljastamiseni.

3.   Vööndisse sisenemine ja sealt lahkumine:

3.1.   Ühenduse laevad, mis kavatsevad siseneda Madagaskari püügivööndisse või sealt lahkuda, teatavad sellest kalanduse kontrollimise eest vastutavatele Madagaskari ametiasutustele vähemalt kolm tundi ette, teavitades ühtlasi oma pardal olevatest saagikogustest ja püütud liikidest. Vööndisse sisenemise teade, millele ei järgne tegelik vööndisse sisenemine, tuleb faksi või e-posti teel annulleerida. Kalapüügi seirekeskus peab kalalaevale ja/või laevaomanikule saatma elektroonilise teate iga vööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamise kohta.

3.2.   Lahkumisest teatamisel edastavad laevad andmed oma asukoha kohta. Teated saadetakse eelistatavalt faksi teel (+ 261 20 22 490 14) või e-postiga (csp-mprh@blueline.mg) või, kui seda võimalust ei ole, raadio teel (kutsungikood BLU ainult Madagaskaril kehtivatel tööpäevadel ja -kellaaegadel, sagedusel 8 754,00 Mhz. Madagaskari kalapüügi seirekeskuse kutsungisignaal on CHARLIE SIERRA PAPA).

3.3.   Kui laev leitakse kalastamas, ilma et sellest oleks pädevat Madagaskari asutust teavitatud, loetakse see püügiloata laevaks.

3.4.   Laevadele teatatakse asjakohased faksi- ja telefoninumbrid ning e-posti aadress püügiloa väljastamisel.

3.5.   Püügivööndisse sisenemise või sealt lahkumise teate kättesaamisel on Madagaskari ametiasutustel õigus otsustada, kas kontrollida üle 250 GT tonnaažiga triivõngejadaga laevastiku püügikoguseid proovide alusel, mis hõlmavad umbes 10 % asjaomasest laevastikust. Kontrollimine toimub lähimas sadamas või merel asuvas kontrollpunktis.

4.   Kontrollimenetlused

4.1.   Madagaskari püügivööndis kala püüdvate ühenduse laevade kaptenid lubavad oma pardale püügitegevuse kontrollimise ja vaatluse eest vastutavad Madagaskari ametiisikud ning hõlbustavad nende pardale tulekut, ülesannete täitmist ja kalapüügitegevuse kontrollimist.

4.2.   Kõnealused ametiisikud ei jää pardale kauemaks, kui nende kohustuste täitmiseks vaja on.

4.3.   Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

5.   Laevaseire satelliitsüsteem

Kõiki käesoleva lepingu alusel kalastavaid ühenduse laevu jälgitakse 4. liites esitatud sätete kohaselt satelliidi abil.

6.   Laeva peatamine

6.1.   Madagaskari pädevad asutused teavitavad Madagaskari püügivööndis ühenduse kalalaeva peatamisest ja viimase suhtes sanktsioonide kohaldamisest Euroopa Komisjoni ja laeva lipuriiki hiljemalt 24 tunni jooksul.

6.2.   Lipuriigile ja komisjonile edastatakse samal ajal lühike aruanne laeva peatamisega seotud asjaolude ja peatamise põhjuste kohta.

7.   Peatamise protokoll

7.1.   Laeva kapten kirjutab Madagaskari pädeva asutuse koostatud protokollile alla.

7.2.   Antud allkiri ei piira kapteni õigusi ega meetmeid, mida ta võib talle süüks pandud rikkumise puhul enda kaitseks võtta. Kui kapten keeldus alla kirjutamast, peab ta keeldumist kirjalikult põhjendama ja inspektor lisab kande „allkirjast keeldunud”.

7.3.   Kapten juhatab laeva Madagaskari ametiasutuste osutatud sadamasse. Kui on tegemist kergekujulise rikkumisega, võib Madagaskari pädev asutus lubada peatatud laeval püügitegevust jätkata.

8.   Laeva peatamise tõttu toimuv nõupidamine

8.1.   Laeva kapteni, meeskonna, laeva lasti ega varustuse suhtes ei võeta meetmeid enne (välja arvatud võimalikku rikkumist tõendava materjali kaitsemeetmed), kui on toimunud nõupidamine, mis korraldatakse ühe tööpäeva jooksul pärast eespool nimetatud teabe saamist ja millest võtavad osa Euroopa Komisjon, Madagaskari pädevad asutused ning soovi korral ka asjaomase liikmesriigi esindaja.

8.2.   Koosolekul vahetavad lepinguosalised mis tahes dokumente ja teavet, mis võimaldavad tuvastatud asjaolusid selgitada. Koosoleku tulemustest ja kõigist laeva peatamisega seotud meetmetest teatatakse laevaomanikule või tema esindajale.

9.   Laeva peatamise juhtumi menetlus

9.1.   Enne kohtumenetluse alustamist üritatakse eeldatav rikkumine lahendada kokkuleppemenetluse abil. Kõnealune menetlus lõpetatakse hiljemalt kolm tööpäeva pärast laeva peatamist.

9.2.   Kui rikkumine lahendatakse kokkuleppemenetluse teel, määratakse trahvi suurus Madagaskari õigusaktide alusel.

9.3.   Kui küsimuses ei saavutata kokkulepet ning see läheb lahendamisele pädevasse kohtusse, määratakse laevaomanikule pangatagatis Madagaskari pädevate asutuste osutatud pangas, mille suuruse määramisel võetakse arvesse laeva peatamise kulusid, rikkumise toime pannud isikutele määratud trahvide suurust ning rikkumise heastamiseks kuluvaid summasid.

9.4.   Pangatagatist ei tagastata enne kohtumenetluse lõppu. See vabastatakse niipea, kui kohtumenetlus lõpeb süüdimõistva otsuseta. Kui kõnesolevad isikud mõistetakse süüdi, kuid neile määratakse esitatud pangatagatisest väiksem trahv, tagastavad Madagaskari pädevad asutused neile ülejäänud summa.

9.5.   Laev vabastatakse ja meeskonnal lubatakse sadamast lahkuda:

—	kui kokkuleppemenetlusest tulenevad kohustused on täidetud või

—	niipea, kui laevaomanik on maksnud ülaltoodud punktis 9.3 osutatud pangatagatise ja kui see on Madagaskari pädevatele asutustele vastuvõetav, kuni kohtuprotsessi lõppemiseni.

10.   Ümberlaadimine

10.1.   Kõik ühenduse laevad, mis soovivad püügikoguseid Madagaskari vetes ümber laadida, teevad seda Madagaskari sadamates ja/või reidil.

10.2.   Kõnealuste laevade omanikud edastavad Madagaskari pädevatele asutustele vähemalt 24 tundi enne operatsiooni läbiviimist järgmise teabe:

—	ümberlaadivate kalalaevade nimed;

—	kaubalaeva nimi, IMO number ja päritoluriik;

—	ümberlaaditav kogus tonnides kalaliikide kaupa;

—	ümberlaadimise päev ja koht.

10.3.   Ümberlaadimist käsitatakse lahkumisena Madagaskari püügivööndist. Seega peavad laevad edastama Madagaskari pädevatele ametiasutustele püügiaruanded ja teatama, kas nad kavatsevad püüki jätkata või Madagaskari püügivööndist lahkuda.

10.4.   Madagaskari püügivööndis ümberlaadimine muul viisil, kui ülaltoodud punktides käsitletud, on keelatud. Sellest sättest mittekinnipidamise korral rakendatakse Madagaskari kehtivate õigusaktidega ette nähtud karistusi.

11.   Madagaskari sadamas ümberlaadivate või lossivate ühenduse laevade kaptenid võimaldavad Madagaskari inspektoritele kõnealuste tegevuste kontrollimist ja hõlbustavad seda. Pärast iga vaatluse ja kontrolli läbiviimist sadamas antakse laeva kaptenile sellekohane tõend.

---

(1)  Vastavalt rahvusvahelisele standardile.

(2)  Nendest vähemalt 70 meremeest Euroopa laevastikus IOTC liikmesriikidest.