EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 32007D0363

2007/363/EÜ: Komisjoni otsus, 21. mai 2007 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta (teatavaks tehtud numbri K(2007) 2099 all) (EMPs kohaldatav tekst)

ELT L 138, 30.5.2007, p. 24–49 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)

Legal status of the document No longer in force, Date of end of validity: 27/08/2021

ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2007/363/oj

30.5.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 138/24


KOMISJONI OTSUS,

21. mai 2007,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 882/2004 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise suuniste kohta

(teatavaks tehtud numbri K(2007) 2099 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2007/363/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 43 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. jaanuari 2002. aasta määrus (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused, (2) loob aluse, millele toetudes tagada kõrgetasemeline inimeste tervise ja tarbijate huvide kaitse seoses toiduga.

(2)

Määruses (EÜ) nr 882/2004 on ette nähtud üldised eeskirjad ametlike kontrollide tegemiseks ühenduse või liikmesriigi pädeva asutuse poolt, et kontrollida sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmist.

(3)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 on sätestatud, et iga liikmesriik peab koostama integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava (edaspidi „riiklik kontrollikava”), et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17 lõike 2, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ning määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 45 tõhus rakendamine.

(4)

Riiklikud kontrollikavad peaksid looma ühtlasi kindla aluse komisjoni inspekteerimistalituste kontrollide läbiviimiseks liikmesriikides.

(5)

Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiivi 2000/29/EÜ (taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta) (3) artiklis 27a on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikleid 41–46, mis käsitlevad riiklikke kontrollikavasid, aastaaruandeid ja ühenduse kontrolle liikmesriikides ning kolmandates riikides, tuleb vastavalt vajadusele kohaldada nii, et oleks tagatud selle direktiivi tõhus rakendamine.

(6)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 42 on sätestatud riiklike kontrollikavade koostamise põhimõtted ning eelkõige üldine teave, mida need kontrollikavad peavad sisaldama.

(7)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 43 on sätestatud, et komisjon peab koostama riiklike kontrollikavade kohta suunised, mis muu hulgas edendavad ühtset, igakülgset ja integreeritud lähenemist ametlikele kontrollidele, mis hõlmavad kõiki sektoreid ja kõiki sööda- ja toiduahela etappe, sealhulgas sööda ja toidu importi ja ühendusse sissetoomist, ning millega kontrollitakse vastavust sööda- ja toidualaste, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevatele õigusnormidele (edaspidi „suunised”).

(8)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 43 on samuti sätestatud, et riiklikud kontrollikavad peavad neid suuniseid arvesse võtma. Suunised ei ole siduvad, kuid need annavad liikmesriikidele kõnealuse määruse rakendamiseks kasulikke juhiseid. Peale selle nähakse artiklis 43 eraldi ette suuniste eesmärk ja sisu seoses riiklike kontrollikavadega.

(9)

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 45 on sätestatud, et liikmesriikides tuleb korrapäraselt teha ühenduse auditeid, mille peamine eesmärk on kontrollida ametlike kontrollide vastavust riiklikele kontrollikavadele ja ühenduse õigusele.

(10)

Teatavaid valdkondi on võimalik arendada üksnes kogemuste varal, mida saadakse riiklike kontrollikavade rakendamisest, audititest, mida pädevad asutused teevad liikmesriikides määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 6 alusel ja komisjoni eksperdid sama määruse artikli 45 alusel, ning samuti liikmesriikide poolt sama määruse artikli 44 alusel esitatud aastaaruannetes sisalduvast teabest. Seepärast on kohane nende suuniste koostamisel toimida sammhaaval.

(11)

Seega peaks käesolevas otsuses sätestatud suunistes keskenduma riiklike kontrollikavade nendele osadele, mis peavad liikmesriikides olemas olema, et täita määruse (EÜ) nr 882/2004 miinimumnõudeid ning eriti selle artiklit 42, kus on sätestatud riiklike kontrollikavade koostamise põhimõtted. Samuti peaksid kõnealused suunised olema aluseks liikmesriikides tehtavatele ühenduse kontrollidele.

(12)

Saadud kogemustele tuginedes võib edaspidi vajaduse korral välja töötada täiendavaid suuniseid konkreetsete küsimuste kohta.

(13)

Suunised, milles nähakse ette määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 6 ning artikli 43 lõike 1 punktis i ette nähtud auditite läbiviimise kriteeriumid, on sätestatud komisjoni 29. septembri 2006. aasta otsuse 2006/677/EÜ (millega sätestatakse suunised, millega kehtestatakse kriteeriumid auditite korraldamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) alusel) (4) lisas.

(14)

Suunised, milles nähakse ette määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 44 ette nähtud liikmesriikide poolt komisjonile esitatavate aastaaruannete ülesehitus ja neis sisalduv kohustuslik teave, tuleb vastu võtta edaspidi.

(15)

Komisjonil tuleb käesolevas soovituses sätestatud suuniseid pärast riiklike kontrollikavade saamist ja ülevaatamist korrapäraselt läbi vaadata ja neid vajaduse korral ajakohastada, võttes arvesse liikmesriikide kogemusi määruse (EÜ) nr 882/2004 rakendamisel.

(16)

Käesolevas soovituses ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 43 lõikes 1 ette nähtud suunised, mida tuleb arvesse võtta sama määruse artiklis 41 ette nähtud mitmeaastastes riiklikes kontrollikavades (edaspidi „riiklikud kontrollikavad”), on sätestatud käesoleva otsuse lisas.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. mai 2007

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU


(1)  ELT L 165, 30.4.2004, lk 1. Määrust on viimati muudetud nõukogu määrusega (EÜ) nr 1791/2006 (ELT L 363, 20.12.2006, lk 1).

(2)  EÜT L 31, 1.2.2002, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 575/2006 (ELT L 100, 8.4.2006, lk 3).

(3)  EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni direktiiviga 2006/35/EÜ (ELT L 88, 25.3.2006, lk 9).

(4)  ELT L 278, 10.10.2006, lk 15.


LISA

Suunised määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 ette nähtud ühtsete integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade koostamise kohta

Sisukord

1.

Suuniste eesmärk

2.

Mõisted

3.

Juhised riiklike kontrollikavade õiguslike nõuete kohta

3.1.

Riiklikud kontrollikavad

3.2.

Üldnõuded mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohta

3.3.

Riiklike kontrollikavade strateegilised eesmärgid

3.4.

Riskide liigitamine

3.5.

Pädevate asutuste määramine

3.6.

Üldine korraldus ja juhtimine

3.7.

Kontrollisüsteemid ja tegevuse kooskõlastamine

3.8.

Ülesannete delegeerimine kontrolliorganitele

3.9.

Vastavus tegevuskriteeriumidele

3.10.

Ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe

3.11.

Dokumenteeritud menetlused

3.12.

Situatsioonplaanid

3.13.

Koostöö ja vastastikuse abi korraldamine

3.14.

Riiklike kontrollikavade kohandamine

4.

Juhised integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade vormistamise kohta

4.1.

Pealkiri

4.2.

Liikmesriigi kontaktpunkt

4.3.

Kontrollikava sisu

4.3.1.

Riigi üldised strateegilised eesmärgid

4.3.2.

Pädevate asutuste, riigi referentlaborite ja delegeeritud kontrolliorganite määramine

4.3.3.

Pädevate asutuste ametlike kontrollide korraldus ja juhtimine

4.3.4.

Situatsioonplaanid ja vastastikune abi

4.3.5.

Auditite korraldamine pädevates asutustes

4.3.6.

Määruse (EÜ) nr 882/2004 tegevuskriteeriumidele vastavuse tagamise meetmed

4.3.7.

Riiklike kontrollikavade läbivaatamine ja kohandamine

5.

Juhised integreeritud mitmeaastaste riiklike kontrollikavade kohaldamisala kohta

1.   SUUNISTE EESMÄRK

Käesolevate suuniste eesmärk on aidata liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 ette nähtud ühtse integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava (edaspidi „riiklik kontrollikava”) koostamisel. Need annavad juhiseid selle määruse artikli 42 lõikes 2 sätestatud nõuete kohta, mida kohaldatakse riiklike kontrollikavade suhtes.

2.   MÕISTED

2.1.   Käesolevates suunistes kohaldatakse määruse (EÜ) nr 178/2002 artiklites 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 2 ning muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides sätestatud mõisteid.

Eelkõige tuleb tähelepanu pöörata nende määruste järgmistele mõistetele:

a)

„toidualased õigusnormid” – toitu üldiselt ning eelkõige toidu ohutust reguleerivad õigusnormid nii ühenduse kui ka riigi tasandil; mõiste hõlmab kõiki toidu ning toiduloomadele toodetava või antava sööda tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappe (määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punkt 1);

b)

„söödaalased õigusnormid” – seadused, määrused ja haldussätted, mis reguleerivad sööta üldiselt ja eelkõige sööda ohutust ühenduse või siseriiklikul tasandil; see hõlmab kõiki sööda tootmise, töötlemise ja turustamise etappe ning sööda kasutamist (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkt 3);

c)

„ametlik kontroll” – mis tahes kujul toimuv kontroll, mida pädev asutus või ühendus teeb eesmärgiga teha kindlaks sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmine (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkt 1);

d)

„pädev asutus” – liikmesriigi keskasutus, kes on pädev korraldama ametlikke kontrolle, või mis tahes muu asutus, kellele on antud kõnealune pädevus; vajaduse korral hõlmab see ka kolmanda riigi vastavat asutust (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkt 4).

Taimetervise valdkonnas hõlmab mõiste „pädev asutus” direktiivi 2000/29/EÜ artikli 1 lõikes 4 nimetatud „keskasutust” ning sama direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis g nimetatud „vastutavaid ametiasutusi”.

Nõukogu määrusega (EMÜ) nr 2092/91 (1) reguleeritava põllumajandustoodete mahetootmise valdkonnas hõlmab mõiste „pädev asutus” sama määruse artikli 8 lõikes 2 nimetatud teatisi vastuvõtvaid kontrollivaid „ametiasutusi” ning sama määruse artikli 9 lõikes 4 nimetatud kontrollivaid ametiasutusi, kes vastutavad eraõiguslikele kontrolliasutustele tegevusloa andmise ja nende tegevuse kontrollimise eest;

e)

„kontrolliorgan” – sõltumatu kolmas isik, kellele pädev asutus on delegeerinud teatavad kontrolliülesanded (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkt 5).

Taimetervise valdkonnas hõlmab mõiste „kontrolliorgan” direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis g nimetatud „juriidilisi isikuid”, kellele on delegeeritud ülesandeid.

Nõukogu määruses (EMÜ) nr 2092/91 reguleeritava põllumajandustoodete mahetootmise valdkonnas hõlmab mõiste „pädev asutus” sama määruse artiklis 9 nimetatud „tegevusloa saanud eraõiguslikke kontrolliasutusi”;

f)

„kontrollikava” – pädeva asutuse kehtestatud kirjeldus, mis sisaldab üldist teavet selle ametlike kontrollisüsteemide ülesehituse ja korralduse kohta (määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 2 teise lõigu punkt 20);

g)

„risk” – ohutegurist tuleneva tervistkahjustava toime tõenäosus ning raskusaste (määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punkt 9).

Taimetervise valdkonnas tuleb mõistet „risk” tõlgendada vastavalt direktiivile 2000/29/EÜ.

2.2.   Peale punktis 2.1 esitatud mõistete kasutatakse käesolevates suunistes järgmisi mõisteid:

a)

„kooskõlastamine” – mis tahes meetmed, mida võetakse selle tagamiseks, et pädevad asutused kavandavad ja teevad oma ametlikke kontrolle ühtselt ja sidusalt, et tõhusalt kaasa aidata ühise eesmärgi saavutamisele, milleks on riiklike kontrollikavade ja ühenduse õiguse tõhus rakendamine;

b)

„tootmisahel” – kogu tootmisahel, mis hõlmab kõiki määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 punktis 16 määratletud „tootmis-, töötlemis- ja turustamisetappe” ning vajaduse korral kõiki looma- ja taimekasvatusega seotud toiduahelaväliseid etappe;

c)

„tootmisetapp” – kauba tootmisahela (import kaasa arvatud) mis tahes etapp alates esmatootmisest kuni töötlemise, valmistamise, ladustamise, transpordi, turustamise ning lõpptarbijatele müümise või tarnimiseni;

d)

„sektor” – teatava kauba või kaubarühma kogu tootmisahel, mis võib kuuluda ühe või mitme pädeva asutuse tegevusvaldkonda.

3.   JUHISED RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE ÕIGUSLIKE NÕUETE KOHTA

Märkus ühenduse õigusaktidele viitamise kohta

Käesolevates suunistes viidatakse alati vastava ühenduse õigusakti viimati muudetud versioonile, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

3.1.   RIIKLIKUD KONTROLLIKAVAD

3.1.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 on sätestatud:

„Selleks et tagada määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 17 lõike 2, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade ning käesoleva määruse artikli 45 tõhus rakendamine, valmistab iga liikmesriik ette ühe integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava.”

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud:

„Ilma et see piiraks käesoleva direktiivi artikli 21 kohaldamist, kohaldatakse vajaduse korral Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 882/2004 (ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide, loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks) artikleid 41–46.”

3.1.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

3.1.2.1.   Riiklike kontrollikavade kohaldamisala

Riiklikud kontrollikavad peaksid täies ulatuses hõlmama määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisala, kaasa arvatud taimetervist, nagu on sätestatud direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a. Tuleks märkida, et sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate õigusaktide osas peavad riiklikud kontrollikavad hõlmama kõigi asjakohaste ühenduse õigusaktidega seotud ametlikke kontrolle, mitte piirduma üksnes sööda ning toidu hügieeni ja ohutust käsitlevate aktidega.

Seepärast peaksid riiklikud kontrollikavad sööda ja toidu ametlike kontrollide puhul hõlmama kõiki sööda- ja toidualaseid õigusnorme, sealhulgas näiteks sööda ja toidu hügieen, toiduga kokku puutuvad materjalid, geneetiliselt muundatud organismid, kiiritamine, (2) sööda- ja toidualastest õigusnormidest tulenevad nõuded kvaliteedi ja koostise kohta, märgistamine, toitumisalane teave, mahepõllumajandus, põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsioonilised eritunnused (3) ning põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse. (4) Samuti peaksid loomatervishoiu tõttu olema hõlmatud kõik ühenduse õigusega reguleeritavad haigused ja küsimused.

Riiklikud kontrollikavad peaksid hõlmama kõiki asjaomaseid kaupu: toitu, sööta, toiduks mitte kasutatavaid loomseid ja mitteloomseid kaupu, sealhulgas loomsed kõrvalsaadused; ning kõiki tootmisetappe (mis hõlmavad vastavalt vajadusele importimist, esmatootmist, töötlemist ja valmistamist kuni hoiustamiseni, transpordini, turustamiseni ning müügini või lõpptarbijatele tarnimiseni). Taimetervise valdkonnas peaksid riiklikud kontrollikavad hõlmama kõiki direktiivis 2000/29/EÜ nõutavaid kontrolle.

Riiklike kontrollikavade kohaldamisala selgituseks vt ka punkt 5.

3.1.2.2.   Kohaldamine taimetervise valdkonnas

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikleid 41–46 kohaldatakse taimetervise valdkonnas. Samas viitab kõnealuse määruse artikli 42 lõike 2 punktides f–k nõutud teave selle määruse sätetele, mida taimetervise valdkonnas ei kohaldata.

Samuti tuleks märkida, et direktiiv 2000/29/EÜ sisaldab määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktidele f, h, i ja k vastavaid või nendega samaväärseid sätteid taimetervise kohta. Vt järgmised sätted:

artikli 42 lõike 2 punkt f – ülesannete delegeerimine kontrolliorganitele, mida käsitletakse käesolevate suuniste punktis 3.8;

artikli 42 lõike 2 punkt h – ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe, mida käsitletakse käesolevate suuniste punktis 3.10;

artikli 42 lõike 2 punkt i – dokumenteeritud menetlused, mida käsitletakse käesolevate suuniste punktis 3.11;

artikli 42 lõike 2 punkt k – koostöö ja vastastikuse abi korraldamine, mida käsitletakse käesolevate suuniste punktis 3.13.

Riiklikud kontrollikavad peaksid sisaldama teavet meetmete kohta, mida võetakse nende küsimuste suhtes seoses direktiiviga 2000/29/EÜ.

Käesolevad suunised sisaldavad veel artikli 42 lõike 2 punktidest c, d ja e tulenevate nõuete tõttu viiteid määruse (EÜ) nr 882/2004 sätetele, mida taimetervise valdkonnas ei kohaldata. Käesolevate suuniste asjakohaseid aspekte ei ole vaja kohaldada taimetervise valdkonnas. Näiteks punktis 3.6 viidatakse pädevate asutuste audititele, mille nõue tuleneb määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikest 6, mida taimetervise valdkonnas ei kohaldata. Kui aga liikmesriik teeb selliseid auditeid või kohaldab taimetervise valdkonnas käesolevate suuniste teisi sätteid, mis käsitlevad ametlikke kontrolle, võib seda teavet kajastada vabatahtlikult taimetervise kontrollisüsteemi kirjelduses.

3.1.2.3.   Integreeritud mitmeaastased riiklikud kontrollikavad

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 41 on sätestatud, et iga liikmesriik valmistab ette ühe integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava. Neid riiklikke kontrollikavasid tuleks kohaldada kõigi siseriikliku õigusega ette nähtud ametlike kontrollide suhtes, mida teevad pädevad asutused kõikidel tasanditel (riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil).

Detsentraliseeritud valitsussüsteemiga liikmesriikide puhul tuleks riiklikus kontrollikavas määratleda see, kuidas eri haldusasutuste vahel tagatakse kooskõlastamine, et saavutada üks integreeritud riiklik kontrollikava.

Ühe pädeva asutuse lihtne dokument või sektorikava, mis ei käsitle asjakohaste ametlike kontrollide integreerimist ja kooskõlastamist pädevate asutuste ja sektorite vahel, ei vasta integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava nõudele.

Pädevad asutused peaksid välja töötama asjakohased süsteemid ühtsete riiklike kontrollikavadega seotud tegevuse integreeritud planeerimiseks, arendamiseks ja kooskõlastamiseks. Selles protsessis tuleks määrata riikliku kontrollikava komisjonile edastamise kord ning igas liikmesriigis üks kontaktpunkt riikliku kontrollikava kohta teabe vahetamiseks.

Ühtse riikliku kontrollikava ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ette nägema, et selle rakendamise ajal kogutakse ja säilitatakse tõendeid riikliku kontrollikava tõhusa rakendamise kontrollimise kohta ning tehakse need kättesaadavaks kõigile auditeerimisega seotud organitele ja taotluse korral komisjonile. Need tõendid peaksid hõlmama kirjalikke menetlusi ning ametlike kontrollide dokumente ja tõendusmaterjale.

3.1.2.4.   Perioodilisus (planeerimistsükli pikkus)

Riikliku kontrollikava kehtivusaeg/kestus on liikmesriigi otsustada ja selle võib kooskõlastada muu riikliku planeerimistegevusega, näiteks eelarvetsükliga. Valitud kehtivusaja valimise põhjusi tuleks riiklikus kontrollikavas lühidalt kirjeldada.

Selleks et riiklikku kontrollikava saaks lugeda mitmeaastaseks, on soovitatav, et selle kehtivusaeg oleks vähemalt kolm aastat. Arvestades samas arenevas keskkonnas toimuva planeerimise keerukust, on soovitatav, et üks planeerimistsükkel ei kestaks kauem kui viis aastat.

Kontrollikavas iga aasta kohta ette nähtavate ametlike kontrollide kirjelduse üksikasjalikkuse taseme määravad mitmesugused muutuvad asjaolud ja piirangud. Eelkõige võib juhtuda, et ametlike kontrollide eesmärgid/ülesanded tuleb kontrollikava viimaste aastate kohta püstitada esialgsetena ning neid määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 44 lõikes 1 nõutud aastaaruande koostamisel jooksvalt ajakohastada. Selle kohta vt riiklike kontrollikavade kohandamist või muutmist käsitlevaid sätteid kõnealuse määruse artikli 42 lõikes 3.

3.2.   ÜLDNÕUDED MITMEAASTASTE RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE KOHTA

3.2.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõikes 2 on sätestatud:

„Iga mitmeaastane kontrollikava sisaldab üldist teavet sööda- ja toidukontrolli süsteemide ning loomatervishoiu ja loomade heaolu kontrolli struktuuri ja ülesehituse kohta asjaomases liikmesriigis, eelkõige teavet järgmise kohta: […]”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.2.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Riiklikud kontrollikavad peavad sisaldama üldist teavet liikmesriigi ametlike kontrollide süsteemi ülesehituse ja struktuuri kohta, mis hõlmab kõiki sektoreid ning kõiki sööda ja toidu tootmisahela etappe, loomatervishoidu ja loomade heaolu ning direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a ette nähtud ulatuses taimetervist. Kuigi riiklikud kontrollikavad on laadilt üldised, peavad need sisaldama teavet ka määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktides a–k ette nähtud konkreetsete küsimuste kohta. Juhised nende konkreetsete küsimuste kohta on esitatud käesolevate suuniste punktides 3.3–3.13. Peale selle on punktis 3.14 esitatud juhised riiklike kontrollikavade kohandamise kohta.

Riiklikud kontrollikavad ei asenda muudes asjakohastes ühenduse õigusaktides ette nähtud konkreetseid kontrollikavasid. Küll aga tuleks nende planeerimine ja rakendamine ühendada riiklike kontrollikavadega. Riikliku kontrollikavasse tuleks lisada iga konkreetse valdkonna jaoks ette nähtud ametlike kontrollide süsteemi ülesehituse ja struktuuri üldine kirjeldus; sellesse kirjeldusse võib lisada viiteid konkreetsetele kontrollikavadele.

3.3.   RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE STRATEEGILISED EESMÄRGID

3.3.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis a on sätestatud:

„kava strateegilised eesmärgid ja see, kuidas kontrollide prioritiseerimine ja vahendite eraldamine neid eesmärke kajastavad”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.3.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Arvestades, et määruse (EÜ) nr 882/2004 peamine eesmärk on tagada sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu, aga ka direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a ette nähtud ulatuses taimetervist käsitlevate eeskirjade tõhus täitmine, ning võttes arvesse liikmesriikide üldist kohustust ühenduse õigust rakendada, peaksid liikmesriigid selle saavutamiseks töötama välja asjakohased eesmärgid ja strateegiad. Need eesmärgid ja strateegiad peaksid olema liikmesriigi integreeritud mitmeaastase kontrollikava aluseks ja neid tuleks selles lühidalt kirjeldada.

Liikmesriigi strateegia võib hõlmata ametlike kontrollide keskendamist teatavatele valdkondadele või nende prioriseerimist või vahendite eraldamist teatavatele tegevusvaldkondadele või tootmisahela etappidele. Sellisel juhul tuleks keskendatus või prioriteedid riiklikus kontrollikavas ära märkida ning neid põhjendada.

3.4.   RISKIDE LIIGITAMINE

3.4.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis b on sätestatud:

„asjaomaste tegevustega seotud riskide liigitus”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.4.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Arvestades, et sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade puhul tuleb ametlikke kontrolle määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 3 lõike 1 kohaselt teha riskidest lähtuvalt ja asjakohase sagedusega, tuleks riiklikes kontrollikavades ära näidata mitmesuguste kontrollitavate tegevusvaldkondadega seotud riskide liigitus.

Tuleb märkida, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 3 lõiget 1 ei kohaldata taimetervise valdkonnas; kui aga liikmesriik siiski määrab riskide liigituse ametlike kontrollide tegemiseks direktiivi 2000/29/EÜ alusel, tuleks riiklikusse kontrollikavasse lisada selle kirjeldus.

Soovi korral võib riiklikus kontrollikavas lühidalt kirjeldada ka riskide liigitamise põhimõtteid. Sellest võib tulevikus olla abi suuniste koostamisel, mis käsitlevad riskipõhiste prioriteetide kindlakstegemist ja kõige tõhusamaid kontrollimenetlusi, nagu see on ette nähtud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 43 lõike 1 punktis b.

3.5.   PÄDEVATE ASUTUSTE MÄÄRAMINE

3.5.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis c on sätestatud:

„pädevate asutuste ja nende ülesannete määramine kesk-, piirkondlikul ja kohalikul tasandil ning kõnealustele asutustele kättesaadavad vahendid”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.5.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Riiklikus kontrollikavas tuleks anda põhjalik ülevaade pädevate asutuste struktuuri ja ülesannete kohta.

Riiklikus kontrollikavas tuleks:

a)

nimetada asutused või vajaduse korral asutuste liigid, kes on määratud ametlike kontrollide eest vastutavateks asutusteks; nimetada tuleb kõikide tasandite (kesk-, piirkondliku ja kohaliku tasandi) kõik pädevad asutused või vajaduse korral nende liigid ning kõik kontrolliorganid, kellele on taimetervise valdkonnas delegeeritud teatavaid ametlikke kontrolliülesandeid;

b)

kirjeldada ametlike kontrollidega seotud ülesannete ja vastutuse jaotust kogu sööda ja toidu tootmisahela ulatuses ning loomatervishoiu, loomade heaolu ja taimetervise puhul;

c)

näidata ära pädevate asutuste käsutuses olevad vahendid (vt käesoleva punkti neljas lõik);

d)

loetleda määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõike 1 kohaselt määratud riigi referentlaborid, kirjeldada nende pädevusvaldkondi ning nimetada nende eest vastutavad pädevad asutused.

Punktides a–d osutatud teabe illustreerimiseks võib riiklikusse kontrollikavasse lisada pädevate asutuste ning nende ülesannete ja kohustuste riiklikku hierarhiat kirjeldava organigrammi.

Pädevate asutuste käsutuses olevate vahendite kirjelduses tuleks muu hulgas ära näidata inimressursid ning olemasolu korral tugivõimalused ja -teenused, nagu näiteks infotehnoloogilised erisüsteemid ja labor ning diagnostika-, teadustöö- ja koolitusvõimalused ja teenused. Inimressursid tuleks esitada kinnitatud täistöökohtadena või täistööajale taandatud töökohtadena. Olemasolevate võimaluste ja teenuste täpsustuseks võib kirjeldada nende taset, laborivarustust ja analüüside võimalusi ning vajaduse korral esitada nende kohta andmed riiklikul või piirkondlikul tasandil, näidates ära selle, mitu pädevat asutust neid võimalusi jagab.

Kontrollikava ei pea sisaldama ametlike kontrollide käigus võetud proovide analüüsimiseks määratud ametlike laborite täielikku nimekirja, kuid pädeval asutusel peaks see ühenduse auditite ja inspektsioonide jaoks olemas olema.

Selle nõude täitmiseks peaksid liikmesriigid pädevate asutustega samastama direktiivi 2000/29/EÜ artikli 1 lõikes 4 ja artikli 2 lõike 1 punktis g ning määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikli 8 lõikes 2 osutatud asutused.

3.6.   ÜLDINE KORRALDUS JA JUHTIMINE

3.6.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis d on sätestatud:

„ametlike kontrollide üldine korraldamine ja juhtimine riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil, sealhulgas ametlikud kontrollid üksikutes ettevõtetes”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.6.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis d on ette nähtud, et riiklik kontrollikava peab sisaldama iga mis tahes tasandil pädevaks asutuseks määratud asutuse ülesehituse ja korralduse üldist kirjeldust, võttes vajaduse korral arvesse määruse (EÜ) nr 882/2004 erinõudeid. Kui üht liiki piirkondliku ja/või kohaliku tasandi pädevate asutuste ülesehitus ja korraldus on põhimõtteliselt sama, võib esitada üldise kirjelduse asutuste liigi kohta. Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada, kuidas ametlikke kontrolle, sealhulgas impordikontrolle, korraldatakse ja juhitakse nii riiklikul, piirkondlikul kui ka kohalikul tasandil.

Ametlike kontrollide korralduse ja juhtimise kirjeldused võib riiklikus kontrollikavas esitada sööda- ja toidualaseid õigusnorme ning loomatervishoidu, loomade heaolu ja taimetervist käsitlevaid eeskirju käsitlevates osades.

3.6.2.1.   Riiklikus kontrollikavas tuleks üldiselt kirjeldada järgmist:

a)

pädevate asutuste korraldus;

b)

pädevate asutuste ja kontrolliorganite hierarhia ning omavahelise aruandluse kord;

c)

ametlike kontrollide kvaliteedi, erapooletuse, kooskõla ja tõhususe kontrollimise kord, mis hõlmab kõikide tasandite kõiki pädevaid asutusi, kaasa arvatud piirkondlikul ja/või kohalikul tasandil, nagu on ette nähtud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 4;

d)

taimetervise puhul pädevate asutuste ja kontrolliorganite õiguslikud ja halduslikud volitused asjakohaste õigusaktide täitmise kontrollimiseks (muid valdkondi käsitletakse punktis 3.9);

e)

ametlike kontrollide käigus võetud proove analüüsivate laborite määramise kord ning meetmed, millega tagatakse, et need laborid vastavad määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 12 lõikes 2 osutatud Euroopa standarditele ning tegutsevad kooskõlas nendega;

f)

kord, millega tagatakse, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõike 1 alusel määratud riiklikud referentlaborid vastavad sama määruse artikli 33 nõuetele ning tegutsevad kooskõlas nendega.

Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada, kuidas riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil korraldatakse ja juhitakse pädevates asutustes määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 6 ette nähtud auditeid ametlike kontrollide tõhususe ja asjakohasuse tagamiseks.

3.6.2.2.   Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada kehtivat korda:

a)

mis reguleerib pädevate asutuste sise- või välisauditit;

b)

millega tagatakse, et pädevad asutused võtavad punktis a osutatud auditite tulemustele vastavaid meetmeid;

c)

millega tagatakse, et seoses punktis a osutatud audititega kohaldatakse individuaalset kontrolli ja seda tehakse läbipaistval viisil.

Nende meetmete puhul tuleks arvestada auditite läbiviimise nõudeid käsitlevaid suuniseid, nagu on sätestatud komisjoni otsuses 2006/677/EÜ.

3.7.   KONTROLLISÜSTEEMID JA TEGEVUSE KOOSKÕLASTAMINE

3.7.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis e on sätestatud:

„eri sektorite suhtes kohaldatavad kontrollisüsteemid ja koordineerimine neis sektorites ametlike kontrollide eest vastutavate pädevate asutuste eri teenistuste vahel”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.7.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

3.7.2.1.   Ametlike kontrollide korraldus

3.7.2.1.1.   Ametlike kontrollisüsteemide korralduse puhul tuleks arvesse võtta järgmist:

a)

ametliku kontrolli laad, sagedus, aeg ja koht tuleb kindlaks määrata, et saavutada sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu, loomade heaolu ja taimetervist käsitlevate eeskirjade maksimaalne täitmine;

b)

ülesannete ja nende täitmiseks olemasolevate vahendite tasakaalustamiseks seatud prioriteedid;

c)

ühenduse õigusaktides ette nähtud konkreetsed riiklikud kontrollikavad ja -programmid;

d)

mis tahes konkreetsed riiklikud haigustõrjekavad;

e)

mis tahes asjaomaste riskide liigitus.

3.7.2.1.2.   Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada järgmist:

a)

eri sektorite suhtes rakendatud ametlikud kontrollisüsteemid ja nende puhul eelkõige:

i)

määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklitele 10 ja 11 vastavad ametlikud kontrollimeetodid ja -võtted (näiteks seire, järelevalve, kontrollimine, audit, ülevaatused, proovide võtmine ja analüüside tegemine) ning kus ja millal neid ametlikke kontrollimeetodeid ja -võtteid kasutatakse;

ii)

ametlike kontrollide sagedus või vajaduse korral nende sageduse ja laadi määramise kriteeriumid;

iii)

ametlike kontrollide ulatus ja korraldus kogu imporditava sööda ja toidu ning kõigi imporditavate loomade ning loomsete saaduste puhul;

b)

kuidas kasutatakse punktis 3.4.1 osutatud riskide liigitamist, et saavutada ametlike kontrollide tõhus suunamine;

c)

kuidas on ühenduse horisontaalsetest õigusaktidest tulenev ametliku kontrolli kord ja punktis 3.2.2 osutatud konkreetsed kontrollikavad integreeritud igas asjaomases sektoris või allsektoris ametlikesse kontrollidesse; mitme sektori või allsektori korral tuleks need omavahel asjakohaselt seostada.

3.7.2.2.   Kooskõlastamine ja koostöö

Pädevates asutustes endas ja ka nende vahel peab olema tagatud tegevuse tõhus kooskõlastamine ja koostöö, eriti valdkondades, mis eeldavad ühist tegutsemist või koostööd ühe pädeva asutuse eri talituste või eri pädevate asutuste vahel. Selline kooskõlastamine ja koostöö peaks samuti toetama ametlike kontrollide kvaliteeti, erapooletust, kooskõla ja tõhusust. Eelkõige tuleks kontrollikavas üldiselt kirjeldada üldisi meetmeid, mis reguleerivad eri allsektorite või tootmisahela eri etappide eest vastutavate pädevate asutuste vahelisi suhteid, ning korda, millega tagatakse tõhus ja tulemuslik koostöö juhul, kui ametlike kontrollide pädevus on antud piirkondlikele ja/või kohalikele asutustele või seda nendega jagatakse.

Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada järgmist:

a)

kuidas on tagatud tõhus ja tulemuslik koostöö ja tegevuse kooskõlastamine pädevas asutuses, kahe või enama samas sektoris tegutseva pädeva asutuse vahel ja eriti juhul, kui liikmesriik on ametlike kontrollide pädevuse andnud muule kui pädevale keskasutusele, jagades selle asjaomaste piirkondlike ja kohalike asutuste vahel, nagu on sätestatud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 3 ja artiklis 5 ning direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punktis g; selle näiteks võib tuua tegevuse kooskõlastamise ja ametlike kontrollide kooskõla tagamise ametlikud meetmed, nagu näiteks koosolekud, ühiskomisjonid ja kontaktrühmad ning vastastikuste kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse nõuded;

b)

ametlikke kontrolle tegevate töötajate ühine koolitus; näiteks tehnilised oskused, järelevalve kontrollitalituste tegevuse üle, kvaliteedijuhtimine ja auditeerimine;

c)

vajaduse korral labori- ja diagnostikavahendite ühine kasutamine;

d)

vajaduse korral ühiste riiklike andmebaaside haldamine ja kasutamine;

e)

valdkonnad, kus pädevate asutuste tegevuse kooskõlastamine ja koostöö on tähtis, sealhulgas:

i)

meetmed, millega tagatakse ametlike kontrollide tõhusus ja jätkuvus;

ii)

kuidas pädevad asutused vahetavad teavet, et tagada ametlike kontrollide järjepidevus ja kooskõla ning jälgimissüsteemide töö tõhusus.

3.8.   ÜLESANNETE DELEGEERIMINE KONTROLLIORGANITELE

3.8.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis f on sätestatud:

„vajaduse korral ülesannete delegeerimine kontrolliorganitele”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas seoses selle direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti g kohaselt määratud vastutavate kontrolliorganitega.

3.8.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Riiklikus kontrollikavas tuleks vajaduse korral:

a)

nimetada pädevad asutused, kes delegeerivad ametlike kontrollide ülesandeid kontrolliorganitele;

b)

loetleda igale kontrolliorganite rühmale delegeeritud konkreetsed ülesanded;

c)

kirjeldada kehtivat korda, millega tagatakse, et ülesandeid delegeerivad pädevad asutused või kontrolliorganid vastavad järgmistele nõuetele:

i)

määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 5 lõike 2 punktid b, c, d ja f ning lõige 3;

ii)

määruse (EÜ) nr 882/2004 II lisa II peatüki punkt 2;

iii)

taimetervise puhul direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkt g;

iv)

mahepõllunduse puhul määruse (EMÜ) nr 2092/91 artikkel 9;

v)

põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste puhul määruse (EÜ) nr 509/2006 artikkel 15;

vi)

põllumajandustoodete ja toiduainete geograafiliste tähiste ning päritolunimetuste kaitse puhul määruse (EÜ) nr 510/2006 artikkel 11.

Kui samad kontrolliülesanded on delegeeritud mitmele kontrolliorganile, võib nende kirjelduse riiklikus kontrollikavas esitada nende kontrolliorganite liikide kaupa.

Sellisel juhul peaksid asjaomased pädevad asutused delegeeritud ülesannetega kontrolliorganite kohta pidama ja ajakohastama täielikku nimekirja ning tegema selle auditite ja inspektsioonide jaoks kättesaadavaks.

3.9.   VASTAVUS TEGEVUSKRITEERIUMIDELE

3.9.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis g on sätestatud:

„meetodid artikli 4 lõike 2 tegevuskriteeriumidele vastavuse tagamiseks”.

3.9.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Seda nõuet ei kohaldata taimetervise valdkonnas toimuvate ametlike kontrollide suhtes. Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada meetodeid, millega tagatakse, et pädevaks asutuseks nimetatud organisatsioonid rakendavad tõhusalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 nõudeid.

Eelkõige tuleks riiklikus kontrollikavas kõigi pädevate asutuste puhul kirjeldada kehtivat korda, millega tagatakse, et:

a)

loomade, sööda ja toidu ning taimede tootmise, töötlemise ja turustamise kõikide etappide ning sööda kasutamise suhtes tehakse ametlikke kontrolle tõhusalt ja asjakohaselt, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis a;

b)

ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel ei ole mingisuguseid huvide konflikte, mis ohustaksid nende objektiivsust, sõltumatust või professionaalsust, ning et mis tahes tekkida võivate huvide konfliktidega tegeldakse, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis b;

c)

kui ametlikke kontrolle teevad väljast tellitud või töövõtulepinguga töötajad, on need oma ametlike kontrolliülesannete täitmisel sama sõltumatud ja aruandekohustuslikud kui alalised töötajad;

d)

kõikidel pädevatel asutustel on olemas või on juurdepääs katsete tegemiseks vajalikule laborivarustusele ja piisav arv sobiva kvalifikatsiooniga ja kogenud töötajaid, et ametlikke kontrolle ja kontrollimisega seotud ülesandeid oleks võimalik täita tõhusalt ja tulemuslikult, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis c;

e)

kõikidel pädevatel asutustel on asjakohased ja nõuetekohaselt hooldatud vahendid ja seadmed tagamaks, et töötajatel on võimalik teha ametlikke kontrolle tõhusalt ja tulemuslikult, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis d;

f)

ametlike kontrollide tegemiseks on olemas piisavad õiguslikud volitused, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis e, võttes arvesse artikli 8 lõiget 2 ning artikleid 54 ja 55; need õiguslikud volitused hõlmavad sisenemisõigust, volitusi tutvuda loomade, taimede, toodete ja dokumentidega, sealhulgas arvutisüsteemidega, võtta proove ning rakendada nõuete rikkumise kahtluse või avastamise korral asjakohaseid meetmeid, sealhulgas tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad sanktsioonid;

g)

on olemas situatsioonplaanid ja pädevad asutused on valmis neid plaane hädaolukorras rakendama, nagu on nõutud määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis f;

h)

sööda- ja toidukäitlejad on kohustatud läbima mis tahes määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaselt tehtava ülevaatuse ja abistama pädeva asutuse töötajaid nende tööülesannete täitmisel, nagu on nõutud selle määruse artikli 4 lõike 2 punktis g.

3.10.   AMETLIKKE KONTROLLE TEGEVATE TÖÖTAJATE VÄLJAÕPE

3.10.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis h on sätestatud:

„artiklis 6 nimetatud ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas seoses direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti i ning komisjoni direktiivi 98/22/EÜ (5) lisa punktide 1 ja 2 nõuetega.

3.10.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade puhul tuleks riiklikus kontrollikavas kirjeldada kehtivat süsteemi või korda, millega tagatakse, et ametlikke kontrolle tegevad töötajad on saanud või saavad väljaõppe, mis on ette nähtud määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 6.

Riiklikus kontrollikavas tuleks samuti kirjeldada korda, millega kõigis sektorites, kaasa arvatud taimetervise valdkonnas, tagatakse, et kõigil ametlikke kontrolle tegevatel töötajatel on oma tööülesannete tõhusaks täitmiseks vajalik kvalifikatsioon, väljaõpe ja oskused.

Taimetervise valdkonnas tuleks riiklikus kontrollikavas kirjeldada eelkõige seda, kuidas täidetakse direktiivi 2000/29/EÜ artikli 2 lõike 1 punkti i ning direktiivi 98/22/EÜ lisa punktide 1 ja 2 nõudeid.

Riiklikus kontrollikavas tuleks kirjeldada igas sektoris kehtivat süsteemi või korda, mille abil:

a)

selgitatakse välja ametlikke kontrolle tegevate töötajate koolitusvajadused;

b)

antakse ja hinnatakse niisugust koolitust;

c)

dokumenteeritakse niisugust koolitust auditi tarbeks.

Pädevad asutused peaksid dokumenteerima koolituse teema ja taseme ning koolituspäevade ja osalejate arvu. Asjakohaseid tõendusdokumente tuleks ajakohastada ning auditite ja inspektsioonide jaoks kättesaadavana hoida.

Kui ametlike kontrollide ülesandeid delegeeritakse kontrolliorganitele, tuleks tagada, et asjakohaste kontrolliorganite töötajatel on tööülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalik väljaõpe, kvalifikatsioon ja oskused (vt ka punkt 3.8.2).

3.11.   DOKUMENTEERITUD MENETLUSED

3.11.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis i on sätestatud:

„artiklites 8 ja 9 nimetatud dokumenteeritud menetlused”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse taimetervise valdkonnas seoses direktiivi 98/22/EÜ lisa punkti 1 alapunktide a ja b nõuetega.

3.11.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Seoses sööda- ja toidualaste õigusnormidega ning loomade tervise ja heaoluga tuleks riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat süsteemi või korda, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 8 lõigetes 1 ja 3 sätestatud nõuete tõhus rakendamine dokumenteeritud menetluste ning sama määruse artiklis 9 ette nähtud ametlike kontrollide aruannete suhtes.

Taimetervise valdkonnas tuleks riiklikes kontrollikavades kirjeldada eelkõige kehtivat süsteemi või korda, millega tagatakse direktiivi 98/22/EÜ lisa punkti 1 alapunktide a ja b tõhus rakendamine.

3.11.2.1.   Kõikide sektorite puhul tuleks riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat süsteemi või korda, millega tagatakse, et:

a)

asjaomased dokumenteeritud menetlused on kergesti kättesaadavad:

i)

ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele;

ii)

asjaomastele pädevatele asutustele;

iii)

pädevale keskasutusele;

iv)

auditi tegemisega seotud mis tahes organile;

v)

taotluse korral komisjonile;

b)

dokumenteeritud protseduurid vaadatakse asjakohaste ajavahemike järel läbi ja neid ajakohastatakse.

Pädev asutus peab säilitama ning auditite või inspektsioonide jaoks kättesaadavana hoidma dokumenteeritud menetluste täielikku nimekirja või indeksit.

3.11.2.2.   Kõikide sektorite puhul tuleb riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat süsteemi või korda, mille alusel dokumenteeritakse ametlike kontrollide käik ja tulemused vastavalt määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 9 lõigetele 1 ja 2. Need dokumendid arhiveeritakse ning tehakse kättesaadavaks:

a)

kõigile ametlikke kontrolle tegevatele töötajatele;

b)

asjaomasele pädevale asutusele;

c)

pädevale keskasutusele;

d)

auditi tegemisega seotud mis tahes organile;

e)

taotluse korral komisjonile.

3.12.   SITUATSIOONPLAANID

3.12.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis j on sätestatud:

„situatsioonplaanide korraldamine ja rakendamine seoses loomahaigustest või toidust põhjustatud haigustest tulenevate hädaolukordadega, sööda ja toidu saastumisjuhtudega ning teiste inimeste tervisega seotud riskidega”.

3.12.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Seda nõuet ei kohaldata taimetervise valdkonnas toimuvate ametlike kontrollide suhtes.

3.12.2.1.   Käesolevat punkti kohaldatakse eelkõige määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõike 2 punktis f ja artikli 13 lõikes 1 osutatud situatsioonplaanide suhtes, kuid viidata tuleks ka situatsioonplaanidele, mida nõutakse muudes ühenduse asjakohastes õigusaktides, nagu näiteks:

a)

nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/89/EÜ ühenduse meetmete kohta sigade katku tõrjeks; (6)

b)

nõukogu 29. septembri 2003. aasta direktiiv 2003/85/EÜ ühenduse meetmete kohta suu- ja sõrataudi tõrjeks, millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 85/511/EMÜ ja otsused 89/531/EMÜ ja 91/665/EMÜ ning muudetakse direktiivi 92/46/EMÜ; (7)

c)

nõukogu 17. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/119/EMÜ, millega kehtestatakse üldised ühenduse meetmed teatavate loomahaiguste tõrjeks ja erimeetmed seoses sigade vesikulaarhaigusega. (8)

3.12.2.2.   Riiklikes kontrollikavades tuleb:

a)

märkida kõik sektorid, kus on olemas konkreetsed situatsioonplaanid;

b)

märkida iga situatsioonplaani kohaldamisala;

c)

määratleda iga situatsioonplaani koostamise ja säilitamise eest vastutav(ad) organ(id);

d)

kirjeldada situatsioonplaanide levitamise kehtivat süsteemi või korda ning nende rakendamisega seotud koolitust.

Situatsioonplaanide koopiaid ei tarvitse kontrollikavasse siiski lisada.

Asjakohast korda võib kirjeldada organigrammi või tabelina või muus lihtsalt esitatavas vormis.

3.13.   KOOSTÖÖ JA VASTASTIKUSE ABI KORRALDAMINE

3.13.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõike 2 punktis k on sätestatud:

„koostöö ja vastastikuse abi korraldamine”.

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse taimetervise valdkonnas seoses direktiivi 2000/29/EÜ artikli 12 lõike 4 teise lõigu, artikli 13c lõike 2 punkti c ja artikli 16 lõigete 1 ja 2 nõuetega.

3.13.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

3.13.2.1.   Seoses sööda- ja toidualaste õigusnormidega tuleks riiklikes kontrollikavades:

a)

kirjeldada kehtivat üldkorda, millega tagatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklite 34–39 nõuete täitmine;

b)

nimetada määratud kontaktasutus(ed) ja selle/nende vastutus- või pädevusalad.

3.13.2.2.   Seoses loomatervisega (veterinaaria- ja zootehnikaalased õigusaktid) tuleks riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat üldkorda, millega tagatakse nõukogu direktiivi 89/608/EMÜ (9) nõuete täitmine.

3.13.2.3.   Seoses taimetervisega tuleks riiklikes kontrollikavades kirjeldada kehtivat korda direktiivi 2000/29/EÜ artikli 12 lõike 4, artikli 13c lõike 2 punkti c ning artikli 16 lõigete 1 ja 2 nõuete järgmiseks.

3.14.   RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE KOHANDAMINE

3.14.1.   ASJAKOHASED ÜHENDUSE ÕIGUSAKTID

Määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõikes 3 on sätestatud:

„Mitmeaastaseid riiklikke kontrollikavu võib nende rakendamise käigus kohandada. Võib teha muudatusi, pidades silmas või võtmaks arvesse muu hulgas järgmisi tegureid:

a)

uued õigusaktid;

b)

uute haiguste või muude terviseriskide kujunemine;

c)

olulised muudatused riiklike pädevate asutuste struktuuris, juhtkonnas või tegevuses;

d)

liikmesriikide ametlike kontrollide tulemused;

e)

artikli 45 kohaselt tehtud ühenduse kontrollide tulemused;

f)

muudatused artiklis 43 nimetatud suunistes;

g)

teaduslikud avastused;

h)

kolmanda riigi poolt liikmesriigis tehtud auditite tulemused.”

Direktiivi 2000/29/EÜ artiklis 27a on sätestatud, et seda määruse (EÜ) nr 882/2004 sätet kohaldatakse ka taimetervise valdkonnas.

3.14.2.   JUHIS/MÄÄRATLUS NÕUETE KOHTA

Liikmesriikidele meenutatakse nende kohustust kaaluda riiklikku kontrollikava rakendamise ajal selle kohandamist määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 42 lõikes 3, artikli 44 lõikes 5 ja artikli 45 lõikes 5 sätestatud tegurite valgusel ning selleks, et kajastada vastavaid kohandusi sama määruse artikli 44 lõikes 1 ette nähtud aastaaruandes.

Riiklikes kontrollikavades tuleks seetõttu kirjeldada:

a)

riikliku kontrollikava toimimise läbivaatamise protsessi, mis peaks toimuma kord aastas riikliku kontrollikava rakendamise aastaaruande koostamise osana;

b)

kuidas selles protsessis arvestatakse määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 4 lõikes 6 nõutavate riigi pädevate asutuste auditite tulemusi.

4.   JUHISED INTEGREERITUD MITMEAASTASTE RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE VORMISTAMISE KOHTA

Ametlike kontrollide korraldamise ja rakendamise ühtsuse ja igakülgsuse tagamiseks tuleks integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava esitada järgmises vormis.

4.1.   PEALKIRI:

… (liikmesriik) integreeritud mitmeaastane riiklik kontrollikava ajavahemikuks …– … (kontrollikava kehtivusaeg).

4.2.   LIIKMESRIIGI KONTAKTPUNKT: (KONTROLLIKAVAKOHASE TEABE VAHETAMISEKS)

Kontaktpunkt: (nimetatud asutuse üksus või haru, mitte tingimata üksainus ametnik)

Aadress:

 

E-post:

 

Telefon:

 

Faks:

 

4.3.   KONTROLLIKAVA SISU

4.3.1.

RIIGI ÜLDISED STRATEEGILISED EESMÄRGID

4.3.2.

PÄDEVATE ASUTUSTE, RIIGI REFERENTLABORITE JA DELEGEERITUD KONTROLLIORGANITE MÄÄRAMINE

4.3.3.

PÄDEVATE ASUTUSTE AMETLIKE KONTROLLIDE KORRALDUS JA JUHTIMINE

4.3.4.

SITUATSIOONPLAANID JA VASTASTIKUNE ABI

4.3.5.

AUDITITE KORRALDAMINE PÄDEVATES ASUTUSTES

4.3.6.

MÄÄRUSE (EÜ) Nr 882/2004 TEGEVUSKRITEERIUMIDELE VASTAVUSE TAGAMISE MEETMED

4.3.7.

RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE LÄBIVAATAMINE JA KOHANDAMINE

4.3.1.   RIIGI ÜLDISED STRATEEGILISED EESMÄRGID

Viitejuhis:

Punkt 3.1

Riiklikud kontrollikavad

Punkt 3.3

Riiklike kontrollikavade strateegilised eesmärgid

Strateegiliste eesmärkide nimekiri

 

1. eesmärk

 

2. eesmärk

 

3. eesmärk jne

4.3.2.   PÄDEVATE ASUTUSTE, RIIGI REFERENTLABORITE JA DELEGEERITUD KONTROLLIORGANITE MÄÄRAMINE

Viitejuhis:

Punkt 3.5

Pädevate asutuste määramine

Punkt 3.8

Ülesannete delegeerimine kontrolliorganitele

Määratud pädevad asutused (määramine, struktuur ja korraldus riiklikul tasandil)

Ülevaade järgmisest:

Pädevusvaldkonnad/vastutusalad

Aruandlus- ja teabevahetuskanalid

Vajaduse korral võib struktuuri, vastutuse, aruandlus- ja teabevahetuskanalite jm kirjeldamiseks kasutada organisatsiooniskeeme ja -tabeleid.

Kontrolliülesannete delegeerimine kontrolliorganitele

Vastutav pädev asutus

Kontrolliorganid või vajaduse korral kontrolliorganite liik

Delegeeritud kontrolliülesanded

 

 

 

Kirjeldage korda, millega tagatakse, et kontrolliorganitele kontrolliülesannete delegeerimise õiguslikud nõuded on täidetud.

Riigi referentlaborid: (10)

Seda nõuet ei kohaldata taimetervise valdkonnas toimuvate ametlike kontrollide suhtes.

Riigi referentlaborid

Vastutav pädev asutus

Määratud analüüsiülesanded

 

 

 

Kirjeldage igas riigi referentlaboris kohaldatavat kvaliteedi- või juhtimissüsteemi.

Kirjeldage tasemekatsete/laboritevahelise võrdluste kavandamise ja läbiviimise korda ning riikliku kontrolliplaani kestuse jooksul kehtivat katsete/võrdluste programmi.

Kirjeldage korda, millega tagatakse, et määruse (EÜ) nr 882/2004 artikli 33 lõike 1 kohaselt määratud riigi referentlaborid täidavad selle määruse artikli 33 nõudeid.

4.3.3.   PÄDEVATE ASUTUSTE AMETLIKE KONTROLLIDE KORRALDUS JA JUHTIMINE

Viitejuhis:

Punkt 3.2

Riiklike kontrollikavade üldnõuded

Punkt 3.4

Riskide liigitamine

Punkt 3.6

Üldine korraldus ja juhtimine

Punkt 3.7

Kontrollisüsteem ja tegevuse kooskõlastamine

Punkt 3.9

Vastavus tegevuskriteeriumidele

Punkt 3.10

Ametlikke kontrolle tegevate töötajate väljaõpe

Punkt 3.11

Dokumenteeritud menetlused

Pädev asutus (täitke eraldi iga määratud pädeva asutuse kohta; seda teavet võib siiski samaliigiliste riiklike või piirkondlike pädevate asutuste puhul riigi või piirkonna tasandil koondada)

Kirjeldage vajaduse kohaselt:

sisekorraldust ja struktuuri üldiselt,

ametliku kontrolli tegemiseks olemasolevat inimressurssi (täistööajale taandatuna),

ametliku kontrolli tugiressursse, sh:

laborivahendid,

muud ressursid/infrastruktuur.

Teabe pädevate asutuste kohta võib esitada sektorite kaupa (toit/sööt/loomatervishoid/loomade heaolu/taimetervis), näiteks järgmiselt:

 

Sektor (vastavalt kas toit/sööt/loomatervishoid/loomade heaolu/taimetervis)

 

Pädevad keskasutused

 

Pädev keskasutus 1

 

Pädev keskasutus 2

 

jne

 

Piirkondlikud (näiteks riigi/maakonna) pädevad asutused

 

Piirkondlik pädev asutus 1, 2, 3, … ja/või

 

Piirkondlik pädev asutus „liik 1, 2, 3 …”

 

jne

 

Kohalikud (näiteks valla/linna) pädevad asutused

 

Kohalik pädev asutus 1 või liik 1

 

Kohalik pädev asutus 2 või liik 2

 

jne

Laborid (v.a riigi referentlaborid):

Kirjeldage järgmisi menetlusi:

laborite määramine,

ametlikele laboritele kehtestatud nõuete täitmise tagamine.

Kontrollisüsteemid (sektorite kaupa, sh vajaduse korral horisontaalsed meetmed)

Iga sektori puhul kirjeldage järgmist:

kasutatavad kontrollimeetodid ja -võtted, nende kohaldamise koht ja aeg,

kontrolli prioriteedid ja vahendite eraldamine ning nende seos riskide liigitusega,

kavandatud korra (sh aruandluskorra) täitmise kontrollimine,

horisontaalsete õigusaktide kohaldamise kord eri sektorite/allsektorite suhtes,

ühenduse õigusnormidega nõutud konkreetsete kontrollikavade või -programmide integreeritus asjaomaste sektorite või allsektorite kontrollisüsteemidesse.

1.

Toidualaste õigusnormide kontrollisüsteem

2.

Söödaalaste õigusnormide kontrollisüsteem

3.

Loomatervishoidu käsitlevate õigusnormide kontrollisüsteem

4.

Loomade heaolu käsitlevate õigusnormide kontrollisüsteem

5.

Taimetervist käsitlevate õigusnormide kontrollisüsteem

Kontrollisüsteemide puhul kirjeldage meetmeid, millega:

kooskõlastatakse seotud ülesannetega pädevate asutuste tegevust,

tagatakse tõhus ja tulemuslik koostöö pädevates asutustes ja nende vahel,

tagatakse, et pädevate asutuste koostöö ja tegevuse kooskõlastamine toimub kõigis nõutavates valdkondades.

Koolituskord (see võib sisalduda iga pädeva asutuse kirjelduses või samaväärsete süsteemidega pädevate asutuste liigi kirjelduses. Vajaduse korral võib koolituskorda kirjeldada sektorite kaupa)

Kirjeldage, kuidas on korraldatud:

koolitusvajaduste määratlemine,

koolituskava(de) rakendamine,

koolituse dokumenteerimine ja hindamine.

4.3.4.   SITUATSIOONPLAANID JA VASTASTIKUNE ABI

Viitejuhis:

Punkt 3.12

Situatsioonplaanid

Punkt 3.13

Koostöö ja vastastikuse abi korraldamine

Selle punkti teave tuleb anda riigi tasandil.

Situatsioonplaanid: (ei kohaldata taimetervise valdkonnas)

Kirjeldage:

sektoreid/teemasid/valdkondi, millele on koostatud situatsioonplaanid,

iga situatsioonplaani kohaldamisala,

pädevat vastutavat asutust või pädevaid vastutavaid asutusi,

levitamise ja koolitamise korda, millega tagatakse tõhus rakendamine, sh simulatsiooniharjutused.

Vastastikuse abi kord:

Kontaktasutus/-asutused

Vastutusala

 

 

4.3.5.   AUDITITE KORRALDAMINE PÄDEVATES ASUTUSTES (EI KOHALDATA TAIMETERVISE VALDKONNAS)

Viitejuhis:

Punkt 3.6

Üldine korraldus ja juhtimine

Kirjeldage, kuidas on korraldatud:

pädevate asutuste sise- ja välisauditid, sh nende sagedus ja laad,

selle tagamine, et pädevad asutused võtavad auditi tulemustele vastavaid meetmeid,

selle tagamine, et kõnealuste audititega seoses kohaldatakse individuaalset kontrolli ja seda tehakse läbipaistval viisil.

4.3.6.   MEETMED VASTAVUSE TAGAMISEKS MÄÄRUSE (EÜ) nr 882/2004 TEGEVUSKRITEERIUMIDELE (EI KOHALDATA TAIMETERVISE VALDKONNAS)

Viitejuhis:

Punkt 3.9

Vastavus tegevuskriteeriumidele

Punkt 3.11

Dokumenteeritud menetlused

Kirjeldage korda, millega tagatakse:

ametlike kontrollide erapooletus, kvaliteet ja kooskõla,

et töötajatel ei ole huvide konflikti,

piisav laborivarustus,

piisav arv sobiva kvalifikatsiooni ja kogemusega töötajaid,

piisavad vahendid ja seadmed,

piisavad õiguslikud volitused,

et toidu- ja söödatootjad teevad koostööd ametlikke kontrolle tegevate töötajatega,

dokumenteeritud menetluste kättesaadavus,

dokumentide arhiveerimine.

4.3.7.   RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE LÄBIVAATAMINE JA KOHANDAMINE

Viitejuhis:

Punkt 3.14

Riiklike kontrollikavade kohandamine

Kirjeldage integreeritud mitmeaastase riikliku kontrollikava toimimise läbivaatamise korda.

5.   JUHISED INTEGREERITUD MITMEAASTASTE RIIKLIKE KONTROLLIKAVADE KOHALDAMISALA KOHTA

Riiklikus kontrollikavas tuleb käsitleda kõikide määruse (EÜ) nr 882/2004 kohaldamisalasse kuuluvate ametlike kontrollide korda. Järgmistes tabelites antakse ülevaade kontrollikavas käsitletavatest õigusaktidest/teemadest. See asjakohaste õigusnormide nimekiri ei ole ammendav ega peagi seda olema. Riikliku kontrollikava koostamisel tuleb arvesse võtta nii esmaste õigusnormide kui ka rakendusaktide nõudeid.

LOOMATERVISHOIU ÕIGUSNORMID

Elusloomad

Vesiviljelus

Veised

Hobuslased

Lambad ja kitsed

Sead

Kodulinnud ja haudemunad

Lemmikloomad

Muud, sh metsloomad

Sperma, munarakud ja embrüod

Veised

Hobuslased

Lambad ja kitsed

Sead

Loomahaigused

Kontrollimeetmed

konkreetsed haigused

üldiselt

Tõrje ja seire

Loomahaigusest teatamise süsteem

ANIMO/TRACES

Loomade liikumine ja jälgitavus

Ühenduse referentlaborid

Loomsed kõrvalsaadused

 

Loomade identifitseerimine

Veised

Hobuslased

Lambad ja kitsed

Sead

Lemmikloomad

Impordikontroll

Vajadusel kõik nimetatud kategooriad


LOOMADE HEAOLU KÄSITLEVAD ÕIGUSNORMID

Heaolu põllumajandusettevõttes

 

Heaolu transpordil

 

Heaolu tapmisel

 


TAIMETERVIST KÄSITLEVAD ÕIGUSNORMID

Kahjulikud organismid (nõukogu direktiivi 2000/29/EÜ tähenduses)

Nõukogu direktiivis 2000/29/EÜ nõutud kontrollimeetmed


TOIDU- JA SÖÖDAALASED ÕIGUSNORMID

Üldised toidu- ja söödaalased õigusnormid

Käitlejate kohustused ja menetlused

Ametlikud kontrollid

Jälgitavus

Kiirhoiatussüsteem

Impordikontroll

Toidu märgistamine ja toitumisalane teave

Toidu üldine märgistamine

Toitumis- ja tervisealased väited

Toitumisalane märgistus

Looduslikud mineraalveed

Toidulisandid

Vitamiinide ja mineraalainete lisamine

Kindlaks toitumisalaseks kasutamiseks ettenähtud toit (Dieettoit)

Imikutele ja väikelastele ettenähtud toit

Kehakaalu alandamiseks ettenähtud toit

Teatud toiduained (Kindlaks meditsiiniliseks otstarbeks ettenähtud dieettoit)

Hügieen (kogu toit)

Toiduhügieen (kõik sektorid ja kaubad üldiselt)

esmatootmine

töötlemine

valmistamine

hoiustamine

turustamine

transport

jaemüük

Proovide võtmine ja analüüs

Ettevõtete heakskiitmine

Bioloogiline ohutus

Salmonelloos ja toidu kaudu saadavad haigused

Toiduhügieen (loomne toit)

liha/lihatooted/-valmistised jm (sh linnuliha)

ulukiliha/-tooted/-valmistised jm

piim ja piimatooted

munad ja munatooted

kala/kalatooted

vesiviljelus

kahepoolmelised molluskid

muud tooted

Transmissiivsed spongioossed entsefalopaatiad (TSEd)

Loomsed kõrvalsaadused (ka loomatervishoiu küsimused)

Kemikaaliohutus

Toidulisandid

Lõhna- ja maitseained

Uuendtoit

Saasteained

Jäägid

ravimid

pestitsiidid

Hormoonid/keelatud ained loomsetes saadustes

Proovide võtmine ja analüüs

Toiduga kokku puutuvad materjalid

Ühenduse referentlaborid

Keemilise ja bioloogilise analüüsi laborid

Kiiritus

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 1999/2/EÜ

Biotehnoloogia

Geneetiliselt muundatud toit ja sööt

Geneetiliselt muundatud taimed ja seemned

Muud toidualased õigusnormid

Mahepõllundus

Põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsioonilised eritunnused

Põllumajandustoodete ja toidu geograafilised tähised ja päritolunimetused

Pettused

Näiteks valed või eksitavad märgistused või väited kvaliteedi või koostise kohta

Näiteks toidu või sööda võltsimine

Loomasöödad

Söödatoorained

Sööda märgistamine

Teatavad loomasöödas kasutatavad tooted – „bioproteiinid” (nõukogu direktiiv 82/471/EMÜ (11))

Söödalisandid

Segasöödad (sh lemmikloomatoit)

Eritoitmiseks ettenähtud loomasööt

Ravimeid sisaldav sööt

Ebasoovitavad ained

Proovide võtmise ja analüüsi meetodid

Keelatud ained

Söödahügieen


(1)  EÜT L 198, 22.7.1991, lk 1.

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. veebruari 1999. aasta direktiiv 1999/2/EÜ ioniseeriva kiirgusega töödeldud toitu ja toidu koostisosasid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (EÜT L 66, 13.3.1999, lk 16).

(3)  Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 509/2006 põllumajandustoodete ja toidu garanteeritud traditsiooniliste eritunnuste kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 1).

(4)  Nõukogu 20. märtsi 2006. aasta määrus (EÜ) nr 510/2006 põllumajandustoodete ja toidu geograafiliste tähiste ja päritolunimetuste kaitse kohta (ELT L 93, 31.3.2006, lk 12).

(5)  EÜT L 126, 28.4.1998, lk 26.

(6)  EÜT L 316, 1.12.2001, lk 5.

(7)  ELT L 306, 22.11.2003, lk 1.

(8)  EÜT L 62, 15.3.1993, lk 69.

(9)  EÜT L 351, 2.12.1989, lk 34.

(10)  Taimetervist käsitlevates õigusnormides riigi referentlaboreid ette ei nähta.

(11)  Nõukogu 30. juuni 1982. aasta direktiiv 82/471/EMÜ teatavate loomasöötadena kasutatavate toodete kohta (EÜT L 213, 21.7.1982, lk 8).


Top