30.4.2007   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 112/77

(1)

9. augusti 2001. aasta kirjaga esitas satelliidioperaator Nordic Satellite AB (edaspidi “NSAB”) (2) Euroopa Komisjonile (edaspidi “komisjon”) kaebuse väidetava Rootsi riigiabi kohta ettevõtjale Teracom AB (Rootsi maapealse sidevõrgu operaator, edaspidi “Teracom”) ja selle teatavatele tütarettevõtjatele seoses maapealse digitaaltelevisiooni kasutuselevõtmisega Rootsis (3). 28. novembri 2001. aasta kirjaga esitas televisioonioperaator Viasat AB (nii tasuta kui ka tasulise televisiooni operaator, edaspidi “Viasat”) kaebuse, mis sarnanes väga NSAB esitatud kaebusega.

(2)

Pärast esialgset uurimist teavitas komisjon 14. juuli 2004. aasta kirjaga Rootsit, et komisjon on otsustanud seoses väidetava riigiabiga alustada ametlikku uurimismenetlust (edaspidi “menetluse alustamise otsus”) vastavalt EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikele 2. Komisjoni menetluse alustamise otsus avaldati 25. septembril 2004Euroopa Liidu Teatajas. Selles kutsuti Rootsit ja teisi asjast huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi väidetava riigiabi meetme kohta.

(3)

29. oktoobril 2004 jõudis komisjonini Rootsi valitsuse vastus (edaspidi “29. oktoobri vastus”) komisjoni otsusele menetluse alustamise kohta. Komisjoni on jõudnud märkused järgmistelt asjast huvitatud isikutelt: B2 Bredband AB (edaspidi “B2”) (4), European Cable Communications Association (edaspidi “ECCA”) (5), European Satellite Operators Association (edaspidi “ESOA”) (6), NSAB (7), Telenor Broadcast Holding AS (edaspidi “Telenor Broadcast”) (8), TeliaSonera AB (edaspidi “TeliaSonera”) (9), UGC Europe Inc. (edaspidi “UGC”) (10), ja Viasat (11).

(4)

17. novembri 2004. aasta ja 17. jaanuari 2006. aasta kirjadega edastas komisjon asjast huvitatud isikute märkused Rootsi valitsusele. Valitsus esitas oma kommentaarid märkuste kohta 20. detsembri 2004. aasta ja 20. märtsi 2006. aasta kirjades.

(5)

22. novembril 2004 kohtus komisjon ECCA-ga. Kohtumised korraldati ka NSAB ja ESOA esindajatega vastavalt 1. märtsil 2005 ning 21. ja 30. novembril 2005.

(6)

8. veebruari, 7. aprilli, 31. mai ja 30. augusti 2006. aasta kirjadega taotles komisjon Rootsilt täiendavat teavet. Valitsus vastas 20. märtsi 2006. aasta (registreeritud 22. märtsil 2006, edaspidi “20. märtsi vastus”), 25. aprilli 2006. aasta (registreeritud 24. oktoobril 2006, edaspidi “25. aprilli vastus”), 5. mai 2006. aasta (registreeritud 11. mail 2006, edaspidi “5. mai vastus”), 15. juuni 2006. aasta (registreeritud 16. juunil 2006) ja 1. septembri 2006 (registreeritud 4. septembril 2006) kirjadega.

(7)

Käesolev otsus käsitleb väidetavat riigiabi Teracomile ja selle tütarettevõtjale Boxer TV-Access (edaspidi “Boxer”; kui ei ole märgitud teisiti, nimetatakse edaspidi Teracomi ja selle tütarettevõtjat ühiselt “Teracom”) seoses maapealse digitaaltelevisiooniplatvormi arendamisega Rootsis (12). Kaebuse kohaselt on Teracom saanud Rootsi riigilt otsest ja kaudset majanduslikku abi riiklike ringhäälinguorganisatsioonide STV ja UR kaudu. Väidetavalt on abi kasutatud selleks, et anda digitaalsetele maapealsetele ülekannetele Rootsis ebaõiglane konkurentsieelis võrreldes muud tüüpi digitaalsete ülekandeplatvormidega, näiteks kaabel ja satelliit.

(8)

Käesolevas otsuses ei käsitleta Rootsi hooletust mitte vastu võtta õigus- ja haldusnorme, mis on vajalikud, et täita direktiivi liikmesriikide ja riigi osalusega äriühingute vaheliste finantssuhete läbipaistvuse kohta, sest Euroopa Kohus on selle kohta vastu võtnud eraldi otsuse (13).

(9)

Teracom on ettevõtja, kes vastutab maapealse televisiooni platvormi ehitamise ja haldamise eest Rootsis. Teracom on riigi osalusega äriühing, mis loodi 1992. aastal eesmärgiga võtta üle televisiooni- ja raadioülekannetega seotud tegevus, millega eelnevalt tegeles Televerket (14).

(10)

Oma põhikirja kohaselt peab Teracom edastama ja levitama raadio- ja televisiooniprogramme ning arendama, turustama ja teostama muid teenuseid, mis on seotud või mis sobivad kokku tema edastamis- ja levitamistegevusega. Kõnealused muud teenused on peaasjalikult telekommunikatsiooni- ja teabeteenused.

(11)

Alates Teracomi loomisest on ettevõtja üksinda omanud ja hallanud Rootsi ainukest maapealsete ülekannete võrku (15). Selleks et kasutada maapealset ülekannete platvormi, sõlmivad era- ja kommertstelekanalid Teracomiga ülekandelepingu ja maksavad Teracomile osutatavate teenuste eest tasu.

(12)

15. detsembril 2005 võttis Rootsi posti- ja telekommunikatsiooniteenuseid reguleeriv asutus (post- och telestyrelse, edaspidi “PTS”) vastu kaks otsust, milles tõdeti, et Teracomil kui võrguoperaatoril on Rootsi maapealsete ülekannete teenuste hulgimüügiturul märkimisväärne turujõud. Kõnealune asutus määras seetõttu Teracomile erikohustused seoses teleülekannete pakkumisega lõpptarbijale maapealse analoog- ja digitaalülekandevõrgu kaudu. Seetõttu on Teracom nüüd kohustatud teatavatel tingimustel lubama juurdepääsu maapealsete ülekannete platvormile ettevõtjatele, kes soovivad pakkuda teleülekandeid lõpptarbijale, kohaldama kulupõhist hinnakujundust ja mittediskrimineerivaid tingimusi juurdepääsul maapealsete ülekannete platvormile ning pidama avalikult ja eraldi arvestust oma tegevuse ja juurdepääsu müümisega seotud tegevuse kohta (16).

(13)

Boxer pakub tarbijatele juurdepääsu televisiooniprogrammipakettidele ja muudele teenustele maapealse digitaaltelevisiooni platvormi kaudu. Ettevõtja loodi 1999. aasta oktoobris ning sellest 70 % kuulub Teracomile ja 30 % Ühendkuningriigi investeerimis- ja riskikapitaliettevõtjale 3i (17).

(14)

Boxer on Rootsi maapealses digitaalvõrgus ainuke televisiooniprogrammide levitaja (sealhulgas tasuline televisioon). Kui telekanal saab ülekandeloa Rootsi maapealse ülekandevõrgu jaoks, võib telekanal kas sõlmida levitamislepingu Boxeriga oma programmide levitamiseks või valida oma programmide saatmise tasuta ehk kodeerimata. Enamik telekanaleid, kes edastavad programme maapealses digitaalvõrgus, on sõlminud Boxeriga levitamislepingu (18). Boxeri andmete kohaselt kasvas 2005. aastal ettevõtja 42 % võrra ja 2005. aasta detsembriks oli ettevõtjal üle poole miljoni abonendi (19).

(15)

SVT on Rootsi suurim avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon. Alates 1997. aastast kuulub SVT (nagu kõik muud avalik-õiguslikud raadio- ja televisiooni ringhäälinguorganisatsioonid) fondile (20). SVT kohustused avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsioonina on sätestatud selle analoog- ja digitaalringhäälingu loas, mille SVT-le annab valitsus. SVT avalik-õiguslikud kanalid peavad katma 99,8 % Rootsi elanikkonnast ja SVT peab võimalikult suures ulatuses kasutama maapealset ülekandevõrku (21). Nõue, et ülekanded peavad katma 99,8 % elanikkonnast, tähendab, et SVT peab edastama saateid paralleelselt maapealse analoogvõrgu kaudu, kuni maapealse digitaalvõrgu platvorm on täielikult valmis ehitatud. SVT ostab praegu kõik teenused maapealsete ülekannete tarvis Teracomilt (22).

(16)

Kõiki SVT kanaleid levitatakse tasuta. SVT ringhäälinguloas on sätestatud ka, et SVT võib kasutada satelliiti, ja tegelikult kasutab SVT oma avalik-õiguslike kanalite edastamiseks satelliiti, et katta kogu Rootsi elanikkond. 1999. aasta märtsist kuni 2004. aasta aprillini oli ühel kaebuse esitanud ettevõtjal (NSAB) Põhjamaades ainuõigus edastada SVT avalik-õiguslike kanaleid oma satelliitide kaudu (23). SVT avalik-õiguslikud kanalid on kättesaadavad ka kaabellevivõrgu kaudu tänu edastamiskohustust sätestavatele õigusaktidele.

(17)

UR on Rootsi suuruselt teine avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon. UR edastab nii raadio- kui ka televisioonisaateid. Sarnaselt SVT-ga kuulub UR fondile (vt 3.1.3) (24).

(18)

Sarnaselt SVT-le on UR-i kohustused avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioonina sätestatud selle ringhäälinguloas ning UR on kohustatud pärast Rootsi raadio ja SVT-ga konsulteerimist ostma ülekandeteenuseid maapealses analoogvõrgus Teracomilt (25). UR edastab oma saateid ühe SVT kanali kaudu ja selle programm peab katma 99,8 % Rootsi elanikkonnast. Ka UR-i saateid tuleb edastada maapealse ülekandevõrgu kaudu ning neid edastatakse tasuta maapealse ülekandevõrgu ja (edastamiskohustuse raames) kaabellevivõrgu kaudu.

(19)

Edaspidi nimetatakse käesolevas otsuses SVT-d ja UR-i ühiselt SVT-ks ja arvnäitajad (näiteks assigneeringud ja maksed) mõlema organisatsiooni kohta esitatakse ühiselt (26).

(20)

NSAB on ettevõtja, kelle registrijärgne peakontor asub Rootsis. NSAB omab ja haldab kahte Sirius satelliiti, mis pakuvad Põhjamaadele, Balti riikidele ning Ida- ja Kesk-Euroopale televisiooni- ning muid meedia- ja telekommunikatsiooniteenuseid. NSAB edastab raadio- ja televisioonisignaale nii avalik-õiguslikelt kui ka eraõiguslikelt ringhäälinguorganisatsioonidelt.

(21)

NSAB-st 75 % kuulub Luksemburgis registreeritud SES ASTRA-le, kes on üks juhtivatest operaatoritest, kes Euroopas edastab kanaleid otse satelliidi kaudu. 25 % NSAB-st kuulub aktsiaseltsile Svenska Rymdaktiebolaget. Svenska Rymdaktiebolaget on riigi osalusega aktsiaselts, kes tegutseb Rootsis (27). Kuni 2000. aasta märtsini kuulus NSAB osaliselt Teracomile (28).

(22)

Viasat on tasuta ja tasulise televisiooni operaator, kes levitab programme satelliitplatvormi Sirius kaudu. Viasat edastab programme Ühendkuningriigist, kus ettevõtja on ka registreeritud. Viasat on Rootsi meediakontsernile MTG AB (edaspidi “MTG”) täielikult kuuluv tütarettevõtja. MTG tegutseb kogu maailmas ja väidab, et on muu hulgas kõige suurem tasuta ja tasulise televisiooni operaator Skandinaavias ja Balti riikides.

(23)

Rootsis edastatakse televisiooniprogramme praegu maapealsete ülekandevõrkude, kaabellevivõrkude, satelliittelevisiooni kollektiivse vastuvõtuantenni (SMATV), satelliidi ja Interneti (IP-TV) kaudu. Valitsuse sõnul on televisiooniringhääling varsti kättesaadav kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrgu kaudu (29).

(24)

Diagrammil 1 on näidatud erinevate televisiooniplatvormide osakaal Rootsis 2006. aastal. Diagrammil on näha protsendina kõikidest Rootsi leibkondadest, kuidas erinevaid platvorme tegelikult kasutatakse (30). Maapealsete ülekandevõrkude platvormide puhul eristatakse diagrammil analoog- ja digitaalvastuvõttu.

Diagramm 1:

Rootsi leibkondade TV-vastuvõtjad 2006

(25)

Praegu kõige tavalisemaid teleülekannete platvorme (kaabellevi, satelliit ja maapealne ülekandevõrk) on mõjutanud või mõjutab üleminek analoogteleülekannetelt digitaalteleülekannetele. Ringhäälingu digitaliseerimisel on olulisi eeliseid tõhusama spektrikasutuse ja rohkemate ülekandevõimaluste näol. See toob kaasa uusi ja paremaid kvaliteetseid teenuseid ning rohkem valikuvõimalusi tarbijatele.

(26)

Olenemata ülekandeviisist on digitaalülekandel kas avatud arhitektuur või sisaldab tingimusjuurdepääsusüsteemi, kus kanalid on kodeeritud. See tähendab, et selleks, et vastu võtta digitaalseid ülekandeid, peab vaatajatel olema digitaalvastuvõtuseade, mis on kas televiisorisse sisse ehitatud või on eraldi digitaalne lisaseade, mis toimib dekooderina. Selleks et vaadata kodeeritud kanaleid, peab vaatajatel olema digitaalne lisaseade, mis suudab lugeda nn vaatajakaarti.

(27)

Digitaaltelevisioon on viimase viie aasta jooksul Rootsis kiiresti arenenud. Kõikide digitaalplatvormide (satelliit, kaabellevi ja maapealne ülekandevõrk) kasutus suurenes ajavahemikul 2000–2005 ning digitaliseerimises oli juhtival kohal satelliitplatvorm (vt diagramm 2) (31).

Diagramm 2: Digitaalsete platvormide areng Rootsis

(2000–2005)

(28)

Valitsuse ettepanekul otsustas Rootsi parlament Riksdagen 1997. aastal, et maapealse digitaalvõrgu väljaehitamisega tuleks alustada mitmes riigi osas ja et riik peaks järk-järgult otsustama, kas ja kuidas jätkata võrgu väljaehitamist (32). Parlament otsustas, et maapealse digitaalvõrgu täielikku väljaehitamist peaksid rahastama osalevad ettevõtjad, st ringhäälinguorganisatsioonid ja võrgu omanikud, mitte riik (33).

(29)

2003. aastal otsustas parlament, et maapealne analoogvõrk tuleks 1. veebruariks 2006 välja lülitada (34). 2004. aasta mais otsustas parlament, et multipleks ehk üleriigiline võrk, mida säilitatakse SVT digitaalülekannete tarvis, tuleks välja arendada nii, et selle ulatus oleks 99,8 % ajaks, mil maapealne analoogvõrk täielikult välja lülitatakse. Selleks ajaks peaks täiendavalt veel üks üleriigiline võrk katma 98 % elanikkonnast. Ühtegi otsust selle kohta, kui suurt osa elanikkonnast peaksid ülejäänud võrgud katma, ei võetud vastu (35).

(30)

Teracomi kohaselt alustati maapealse analoogvõrgu väljalülitamise esimese etapiga 19. septembril 2005 ja see hõlmas ligikaudu 150 000 leibkonda Rootsis (36). Tabelis 1 on kirjas kavandatud väljalülitamise etapid ja elanikkonna osakaal, keda erinevad etapid arvatavasti hõlmavad.

Tabel 1:

Maapealse analoogvõrgu väljalülitamise kavandatud etapid ja nende hõlmatav elanikkonna osakaal

(31)

Teracomi omavahendid ja tulud võrguteenuste müügist (näiteks kasutustasud) ei ole olnud piisavad, et katta investeeringute kogukulu seoses riigi hõlmava maapealse digitaalvõrgu väljaehitamisega ja seetõttu on Teracom pidanud täiendavalt kaasama kapitali. Sel eesmärgil on Teracom võtnud kapitaliturul laenu ja müünud oma vara. Sel viisil on Teracom suutnud rahastada maapealse digitaalvõrgu väljaehitamist (37).

(32)

Digitaalsed televisiooniülekanded maapealse võrgu kaudu on toimunud üleriigilises võrgus, milles on ühendatud ja digitaliseeritud mitu signaali, mis edastatakse ühe liini või ühise kanali kaudu. See toob kaasa suurema võimsuse ja võimaluse edastada mitut kanalit üheaegselt. Teracom haldab praegu viit üleriigilist võrku, millest igaühes on võimalik edastada ligikaudu kaheksa erinevat televisioonikanalit. 2006. aastal kevadel katsid neli üleriigilist võrku ligikaudu 98 % Rootsi elanikkonnast, samal ajal kui viies võrk kattis ligikaudu 50 % elanikkonnast (38).

(33)

Valitsuse loa andmise otsus põhineb soovitustel raadio- ja televisiooniametilt (Radio och TV-verket), kes vaatab taotlused läbi. 2006. aasta oktoobriks oli ligikaudu 40 televisioonikanalile antud luba edastada programmi maapealse digitaalvõrgu kaudu. Üks üleriigiline võrk on eraldatud SVT-le, teist võrku kasutab praegu põhiliselt TV4 ja ülejäänuid võrke jagavad teised loa saanud kanalid (39).

(34)

Boxer vastutab abonentide eest, st lõpptarbijatele tasulise televisiooni pakkumise eest maapealse digitaalülekande platvormi kaudu. Valitsuse sõnul pakuvad teised ülekandeplatvormid (näiteks satelliidioperaatorid) Teracomile ja Boxerile väga tihedat konkurentsi. Seetõttu on Boxeril olnud keeruline küsida digitaalse lisaseadme eest klientidelt täishinda, üritades samal ajal kindlustada oma positsiooni ja suurendades klientuuri. Maapealse digitaalülekande platvormi käivitamise järel pakkus Boxer seetõttu oma klientidele digitaalseid lisaseadmeid madalama hinnaga ja teenis kulud tagasi kogu abonemendi kestuse jooksul. See seletab, miks kandis Boxer oma tegevuse algetapis suurt kahju. Kahjumi teenimise ajal sai Boxer erinevatel tingimustel kapitalisüste mõlemalt emaettevõtjalt: 70 % Teracomilt ja 30 % Skandialt (40).

(35)

Rootsi õiguse kohaselt peab iga leibkond, kes omab televiisorit, maksma televisiooniloa eest. Televisioonilubadest tulenevaid tulusid kasutatakse Rootsis avalik-õiguslike ettevõtjate (televisioon ja raadio) rahastamiseks (41).

(36)

Televisioonitasu kogub aktsiaselts Radiotjänst i Kiruna AB (edaspidi “Rikab”), mis kuulub ühiselt Rootsi kõikidele avalik-õiguslikele televisiooni- ja raadioringhäälinguorganisatsioonidele (42). Rikab kannab kogutud vahendid riigivõlaameti erikontole (nn ringhäälingukonto).

(37)

SVT tegevuse ja võimalike muudatuste või täienduste põhjal, mida valitsus kavatseb teha seoses kohustusega pakkuda avalikke teenuseid, võtab parlament igal aastal vastu otsuse, kui suur summa eraldatakse SVT-le avalike teenuste osutamiseks (43). SVT kasutab eraldatud vahendeid oma avalike teenuste osutamiseks vastavalt ringhäälinguloas ja rahastamistingimustes sätestatule (44). SVT otsustab ise, kui suur osa kasutatakse näiteks programmide koostamiseks ja kui suur osa kasutatakse programmide levitamiseks (näiteks Teracomile ülekandetasude maksmine) (45).

(38)

Seoses üleminekuga maapealsetele digitaalülekannetele tehakse maapealseid analoog- ja digitaalülekandeid paralleelselt, et anda vaatajatele aega minna üle uuele vastuvõtusüsteemile. Selleks et vältida televisioonilubade tuntavat hinnatõusu, mis oleks põhjustatud paralleelsete ülekannetega kaasnevatest suurematest SVT kuludest (46), otsustas valitsus kulude katmiseks kasutada alternatiivset rahastamist. Sel eesmärgil avati 2002. aastal riigivõlaametis spetsiaalne levitamiskonto. Levitamiskontot rahastatakse ringhäälingukontolt pärinevast rahast ja riigivõlaameti eraldatud krediidist. Seejärel kantakse raha levitamiskontolt SVT-le, et maksta ülekannete eest maapealses võrgus (47).

(39)

Esimeste aastate jooksul on levitamiskonto miinuses, sest summa, mis kantakse kontole ringhäälingukontolt, on väiksem summast, mis kantakse levitamiskontolt SVT-le ülekandetasude maksmiseks. Vahe ringhäälingukontolt levitamiskontole ülekantava raha ja summa vahel, mida SVT vajab ülekandekulude maksmiseks, kaetakse riigivõlaameti eraldatud krediidiga. Kui maapealne analoogvõrk lülitatakse välja ja SVT ei pea enam maksma paralleelsete maapealsete analoog- ja digitaalsignaalide ülekandmise eest, vähenevad ülekanded levitamiskontolt SVT-le ning levitamiskonto miinus tasandub järk-järgult. Hinnatakse, et paralleelsete ülekannete kogukulud kaetakse täielikult hiljemalt 2013. aastaks, mil levitamiskonto on taas tasakaalus (48).

(40)

Rahastamistingimuste kohaselt ei ole piiratud seda, kuidas SVT kasutab ja jagab ringhäälingukontolt ja levitamiskontolt pärinevat raha, tingimusel et raha kasutatakse ainult ringhäälinguloas ja rahastamistingimustes sätestatud avalike teenuste osutamiseks (49).

(41)

Osa SVT-le eraldatud rahastamisest kasutatakse Teracomilt maapealses võrgus ülekandeteenuste ostmiseks. Kõnealuste teenuste hinnas lepitakse kokku SVT ja Teracomi vahel ilma valitsuse sekkumiseta. Valitsuse ja Teracomi aastaaruande kohaselt kohaldab Teracom võrdse kohtlemise põhimõtet kõikide ringhäälinguorganisatsioonide puhul seoses oma tasuga analoog- ja digitaalülekande eest (50).

(42)

1992.–2005. aastal oli Teracom kohustatud kasutama maapealse analoogülekande hinna määramiseks kulupõhist arvutust. SVT tegelikud maksed Teracomile määratakse kindlaks mitmeks aastaks ette lepingus, mille üle mõlemad ettevõtjad peavad läbirääkimisi. Olemasoleva lepingu kohaselt olenevad SVT maksed Teracomile ajavahemikus 2004–2013 muu hulgas ka kavandatud ajakavast maapealse analoogvõrgu väljalülitamiseks. Kui parlament otsustab kõnealust ajakava muuta, on makseid võimalik vastavalt kohandada (51).

(43)

Maapealse digitaalülekande puhul peegeldub Teracomi kohaldatav võrdse kohtlemise põhimõte tõsiasjas, et kõik ringhäälinguorganisatsioonid (ka SVT) maksavad alates 1999. aastast tasu sama hinnamudeli ehk osakaalul põhinev hinnamudeli kohaselt (52). See tähendab, et teatavate kindlaksmääratud tasude kõrval ühe kanali kohta (põhitasu ja ühendustasu) maksavad ringhäälinguorganisatsioonid muutuvat tasu vastavalt nende vaatajate arvule (st osakaalule). Muutuv tasu vaataja kohta on ühine kõikidele kanalitele (53). Võrdse kohtlemise põhimõte leevendab Teracomi hinnakujundust SVT suhtes ja tagab, et SVT ei maksa rohkem kui teised ringhäälinguorganisatsioonid maapealse digitaalülekande eest eeldusel, et nõutavad teenused on samasugused (54). Võrdse kohtlemise põhimõtet on taas kinnitatud ka valitsuse 2005./2006. aasta eelarve eelnõus (55).

(44)

[…] (56)  (57)

(45)

Käesolevas otsuses käsitletavad abimeetmed on järgmised:

(46)

Teabe põhjal, mis oli komisjonile kättesaadav ajal, mil komisjon tegi otsuse menetluse alustamise kohta, oli komisjonil põhjust arvata, et valitsus kasutas SVT vahendina, et suunata Teracomi riigi vahendid seoses üleminekuga analoogtelevisiooni ülekannetelt maapealses võrgus digitaaltelevisiooni ülekannetele. Olemasoleva teabe põhjal eraldati SVT-le ülekandeks summa, mis kokku liites kogu ajavahemiku 2002–2013 kohta ületab Teracomi eeldatavad kulud SVT kanalite ülekandmisel. Üleliigse rahastamise kogusumma ulatuks 2013. aastaks ligikaudu 509,61 miljoni Rootsi kroonini (vt tabel 2).

(47)

Menetluse alustamise otsuses väljendas komisjon ka muret, et SVT-le eraldatud rahastamine ülekandetasude katmiseks kantakse automaatselt üle Teracomile. Kui Teracomi tingimused ülekandeteenuste osutamisel SVT-le ei ole võrreldavad tingimustega tavalise turutehingu puhul, saab võimalikke makseid, mis ületavad turuhinna, pidada võimalikuks varjatud abiks Teracomi kasuks.

(48)

Menetluse alustamise otsuse vastuvõtmise ajal komisjonile kättesaadava teabe põhjal paistis, et SVT makstavad ülekandetasud Teracomile kuni aastani 2007 on madalamad kui Teracomi kulud SVT kanalite ülekandmisel (vt tabeli 2 veerg 5). Teabe kohaselt ületavad 2008. aastast, mil maapealne analoogvõrk on välja lülitatud ja SVT-l ei ole enam kohustust edastada kanaleid nii analoog- kui ka digitaalvõrgus, SVT iga-aastased maksed Teracomile Teracomi kulusid SVT ülekandmise eest. Ajavahemikus 2008–2013 maksab SVT igal aastal Teracomile oluliselt suurema summa, kui on Teracomi ülekandekulud. Hinnatakse, et 2013. aastaks ületavad SVT maksed ligikaudu 2,3 korda nende ülekandekulusid. Sellised maksed ületavad tublisti Teracomi kahjumi ja võimaldavad Teracomil teenida 2013. aastaks kumulatiivset kasumit 509,61 miljonit Rootsi krooni. Komisjonil on kahtlusi, kas sellist kasumit oleks võimalik saavutada tavalistel turutingimustel, ja on arvamusel, et selline kasum võib endast kujutada riigiabi Teracomi kasuks. Vt menetluse alustamise otsus, punkt 32.

Tabel 2:

SVT makstud ülekandetasud Teracomile ajavahemikus 2002–2013 vastavalt menetluse alustamise otsusele

(49)

Menetluse alustamise otsuse vastuvõtmise ajal kättesaadava teabe põhjal oli komisjonil põhjust kahtlustada, et Teracomi kasuks on eraldatud riigigarantii või see on vähemalt Teracomile kasutamiseks kättesaadav.

(50)

2001. aastal ei olnud prognoosid Teracomi maksejõulisuse kohta väga soodsad põhjustel, mis on eelkõige seotud Teracomi investeeringutega maapealsesse digitaaltelevisiooni, ning arvati, et ta maksejõulisus halveneb ka edaspidi (58). Seetõttu oli tõsine oht, et lisaks sellele, et Teracomil on raskusi oma lepinguliste kohustuste täitmisel seoses SVT ja TV4 programmi ülekannetega, puuduvad Teracomil ka vahendid maapealse digitaalvõrgu täielikuks väljaehitamiseks ja selle haldamiseks. Lisaks sellele oli oht, et Teracom ei suuda täita oma kohustusi kreeditoride vastu.

(51)

Valitsuse 2001. aasta novembri ettepanekus soovitati Teracomile eraldada krediidigarantii kuni 2 miljardi Rootsi krooni (ligikaudu 210 miljonit eurot) ulatuses. Teracom oleks pidanud maksma tasu, mis kataks garantii eraldamisega seotud riskid ja halduskulud, ning garantii oleks tähtajaline (59). Parlament kiitis ettepaneku heaks 2002. aasta veebruaris (60). Teabe kohaselt, mis oli komisjoni valduses menetluse alustamise otsuse vastuvõtmise ajal, otsustas valitsus eraldada Teracomile krediidigarantii pärast ettepaneku heakskiitmist.

(52)

Komisjon on selgitatud EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaldamist liikmesriigile antava garantii suhtes oma teatises garantiidena antava riigiabi suhtes (edaspidi “riigigarantiide teatis”) (61). Vastavalt riigigarantiide teatise 4. jaole tagab vaid teatavatele tingimustele vastamine, et üksikgarantii ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt (62).

(53)

Arvestades kõnealuse krediidigarantii tausta ja põhjusi garantii andmiseks vastavalt menetluse alustamise otsuses esitatutele (Teracomi majanduslikud raskused ja järjest halvem maksejõulisus), oli komisjonil põhjust arvata, et riigigarantiide teatise 4. jaos sätestatud tingimused ei ole täidetud ja et riigigarantii kujutab endast riigiabi Teracomile.

(54)

Menetluse alustamise otsuse ajal kättesaadava teabe põhjal Teracomi rahandusliku seisundi kohta ei olnud komisjonil võimalik välistada, et osanike tingimuslik sissemakse kapitalisüsti näol kujutab endast riigiabi Teracomile.

(55)

Kuigi Teracom korraldas 2002. aastal ümber kogu kontserni tegevuse, et parandada oma rahanduslikku seisundit (63) ja müügiprognoosid paranesid, teenis Teracom siiski kahjumit ja ettevõtja maksejõulisus halvenes (64). Menetluse alustamise otsuse tegemise ajal komisjonile kättesaadava teabe kohaselt oli Teracomi maksejõulisuse määr 2002. aasta lõpus 20 %, kuigi ettevõtja laenuandjad nõudsid maksejõulisuse määra 25 % (komisjoni teabe kohaselt oli kontserni maksejõulisuse määr ilmselt 30 %) (65). Nii Teracom kui ka selle laenuandjad taotlesid seetõttu, et Teracomile tehakse kapitalisüst (66).

(56)

Komisjoni teabe kohaselt tõdes valitsus, et Teracomi halb rahanduslik olukord oli ajutine ja põhjustatud suurtest investeerimis- ja tegevuskuludest ning et pikas perspektiivis saaks Teracomist tasuv ettevõtja tugeva turuseisundi ja tõsiselt võetava ärimudeliga. 2003. aasta märtsis tegi valitsus parlamendile ettepaneku kiita Teracomi puhul heaks osanike tingimuslik sissemakse kapitalisüsti näol, mille kogusumma oleks ligikaudu 500 miljonit Rootsi krooni (ligikaudu 52,5 miljonit eurot) (67). Pärast seda, kui parlament andis oma heakskiidu 2003. aasta mais ja leping Teracomiga kirjutati alla 2003. aasta juunis, eraldas riik Teracomile abi osanike tingimusliku sissemakse näol.

(57)

2003. aasta märtsis enne ettepaneku vastuvõtmist teavitas valitsus komisjoni oma kavast esitada parlamendile ettepanek kapitalisüsti kohta. Valitsuse sõnul ei olnud tegemist siiski ametliku teatisega komisjonile (68).

(58)

Komisjonile kättesaadavast teabest selgub siiski, et Teracomi maksejõulisuse määr oli väiksem kui miinimumnõue 25 %. Selle põhjal järeldas komisjon, et tehing ei toimunud samadel tingimustel kui erakrediiditurul (st et eralaenuandja oleks teinud sama otsuse teha Teracomile kapitalisüst). Seetõttu ei saanud komisjon välistada, et kapitalisüst kujutas endast riigiabi.

(59)

Menetluse alustamise otsuse vastuvõtmise ajal komisjonile kättesaadavast teabest järeldus, et ei saa välistada, et kõik kolm väidetavat abimeedet vastavat EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tingimustele ja kujutavad seega endast riigiabi.

(60)

Kui menetluse alustamise otsus vastu võeti, ei olnud komisjonil teavet, mis oleks näidanud, et abi oli kooskõlas EÜ asutamislepinguga. Ükski artikli 87 lõigetes 2 ja 3 või artikli 86 lõikes 3 sätestatud eranditest ei olnud kohaldatav ja oli muret tekitav, et Rootsi ei paistnud digitaliseerimise protsessi jooksul silmas pidavat tehnoloogilise neutraalsuse põhimõtet.

(61)

Seetõttu algatas komisjon ametliku uurimismenetluse, et võimaldada Rootsil ja asjast huvitatud isikutel esitada oma märkused menetluse alustamise otsuses esitatud komisjoni esialgse hinnangu kohta.

(62)

B2 nõustub kõikide menetluse alustamise otsuses esitatud väidetega. B2 sõnul võivad Teracomile antud eelised moonutada konkurentsi mitte ainult digitaalsete satelliitülekannete turul, vaid ka digitaalsete kaabelülekannete turul. Internetitelevisiooni turul saab multisaadete televisioonist järgmiste aastate jooksul oluline toode (69).

(63)

ECCA-l puuduvad konkreetsed märkused menetluse alustamise otsuses esitatud teabe kohta, kuid ECCA tervitab komisjoni uurimist maapealsete digitaalülekannete teenuste valdkonnas Rootsis. ECCA tervitab otsust eriti seetõttu, et mitmed liikmesriigid on võtnud meetmeid, et rahastada uut infrastruktuuri ja eriti maapealset digitaalvõrku ja -teenuseid. ECCA sõnul mõjutab selline poliitika juba klientide käitumist kaabelteenuste puhul.

(64)

Lisaks sellele väidab ECCA, et riiklike ja piirkondlike ametiasutuste sätestatud kord ja tingimused kõnealuste platvormide kohta on diskrimineerivad ja võivad kaasa tuua ebasoodsa konkurentsiolukorra teistele platvormoperaatoritele. ECCA sõnul ei taha kapitaliinvestorid investeerida infrastruktuuri juhul, kui on tõenäoline, et ametiasutused kavatsevad toetada sellise konkureeriva infrastruktuuri ehitamist, mille kaudu saab pakkuda samasuguseid teenuseid subsideeritud hinnaga. Sellel võivad olla väga negatiivsed mõjud juurdepääsule rahastamisele, mis on vajalik, et kindlustada kõnealust kaabellevi valdkonda, täiendada võrgustikku ja luua uusi teenuseid (70).

(65)

ESOA kohaselt eraldavad Rootsi ametiasutused Teracomile ebaseaduslikku riigiabi. Abi soodustab maapealseid tehnilisi lahendusi muude (näiteks kaabel ja satelliit) arvelt, mis moonutab konkurentsi, sest riigiabiga on Teracomil võimalik vähendada oma kulusid ja alandada tavalisi turuhindasid.

(66)

ESOA sõnul vajab satelliitide kasutamine digitaalseteks televisiooniülekanneteks suuri investeeringuid. Moonutamata turul on satelliidid siiski tugevad konkurendid maapealsetele digitaalsetele lahendustele (sealhulgas kaabellevi). Arvestades, et kogu EL-is on käimas üleminek analoogülekannetelt digitaalülekannetele, on ESOA mures, et Rootsi tegevusele sarnane sekkumine võib toimuda ka teistes riikides (71).

(67)

NSAB kinnitab oma kaebuses ja täiendavates dokumentides esitatud väiteid ning nõustub menetluse alustamise otsuses esitatud väidetega. NSAB kahtleb siiski selles, kas Rootsi ametiasutuste esitatud arvnäitajad vastuses otsusele alustada menetlus vastavad kõikidele summadele, mida SVT maksab Teracomile, ja kas nende esitatud ülevaade on õiglane ja täpne summade puhul, mida tegelikult makstakse. Seetõttu kutsub NSAB komisjoni üles taotlema valitsuselt täiendavat teavet ja täiendavaid selgitusi.

(68)

Valitsuse väidete kohta, miks eelistada maapealseid digitaalülekandeid digitaalsetele satelliitülekannetele, on NSAB öelnud, et teatavates naaberriikides on suhteliselt vähe leibkondi, kes ei saa vastu võtta satelliitülekandeid. Lisaks sellele juhib NSAB tähelepanu sellele, et sellistes riikides nagu Soome on 10 protsendil leibkondadest raskusi ülekannete vastuvõtmisega ka piirkondades, kus maapealsel digitaalvõrgul on piisav ulatus. NSAB tõdeb ka, et BBC sõnul ei ole 25 protsendil leibkondadest Ühendkuningriigis võimalik vaadata maapealset digitaaltelevisiooni antenni halva paigalduse tõttu.

(69)

NSAB kahtleb ka, kas Öhrlings PriceWaterhouseCoopersi (edaspidi “PWC”) aruanne kapitalisüsti kohta Teracomi kontserni on erapoolik. NSAB väidab ka, et aruandes esitatud Teracomi majandustegevuse prognoos põhineb teatavatel liiga optimistlikel ennustustel, näiteks eeldatava abonentide arvu kohta (72).

(70)

Telenor Broadcast ei võta seisukohta küsimuses, kas väidetavad meetmed kujutavad endast riigiabi. Kuid ettevõtja rõhutab siiski, et maapealsete digitaalülekannete platvormile eraldatud abi asetab teised platvormioperaatorid ebasoodsasse konkurentsiolukorda nii levitamise turul, kus televisiooniteenuseid müüakse tarbijatele, kui ka ülekandeturul, kus infrastruktuuri võimsust ülekanneteks müüakse ringhäälinguorganisatsioonidele.

(71)

Teracom (sealhulgas Boxer) pakub nii ülekandeteenuseid ringhäälinguorganisatsioonidele kui ka televisiooniteenuseid tarbijatele ning saab kasutada riigiabi mõlema tegevuse subsideerimiseks. Teleülekannete pakkumisele järgneval turul võib seda teha kas pakkudes televisiooniteenuseid odavama hinnaga või pakkudes rohkem digitaalseid lisaseadmeid kui see oleks majanduslikult tulus ilma riigiabita. Telenor Broadcasti sõnul on sellel määrav tähtsus praeguses arengustaadiumis kõikidele platvormidele ühtse turu suunas.

(72)

Telenor Broadcast tõstatab ka küsimuse, kas SVT kohustus katta 99,8 % Rootsi elanikkonnast maapealse võrgu kaudu ei kujuta endast riigiabi, ja kahtleb, kas maapealsed ülekanded on majanduslikult kõige tasuvam viis teleülekannete tegemiseks (73).

(73)

TeliaSoneral ei ole seisukohta küsimuses, kas kõnealuse juhtumi väidetavad meetmed on kooskõlas EÜ asutamislepinguga. TeliaSonera rõhutab siiski teleülekannete pakkumise turul konkurentsi neutraalsuse olulisust erinevate tehniliste infrastruktuuride puhul (74).

(74)

UGC-l ei ole seisukohta küsimuses, kas kõnealuse juhtumi väidetavad meetmed on kooskõlas EÜ asutamislepinguga. UGC väljendab siiski oma suurt toetust komisjoni uurimisele. UGC väidab ka, et riigi toetatud konkurents vaid moonutab turgu. UGC sõnul ei ole väide avalikkuse huvi kohta põhjus, mis õigustaks riigi sekkumist, kui küsimus on maapealse digitaaltelevisiooni väljaehitamises. Kui avalikkuse huvides on pakkuda digitaaltelevisiooni, on mitmeid alternatiivseid infrastruktuure, mida sel eesmärgil on võimalik kasutada (75).

(75)

Viasat tervitab komisjoni uurimist ja on arvamusel, et menetluse alustamise otsusest selgub, et Teracomi (sealhulgas Boxer) on olulisel määral rahastatud riigi vahenditest ja see kujutab endast ebaseaduslikku riigiabi. Viasat nõustub täielikult menetluse alustamise otsuses esitatud järeldustega. Viasati sõnul on satelliitülekanded majanduslikult palju tasuvam levitusplatvorm ja valitsuse valik toetada maapealset võrku toob endaga kaasa vähem valikuid tarbijatele ja pakutavate toodete halvema kvaliteedi.

(76)

Viasat lisab, et ka Boxer on saanud kasu täiendavast riigitoetusest mitte ainult Teracomi kaudu, vaid otse SVT-lt. Erinevalt teistest satelliitülekannete levitajatest (sealhulgas Viasat), ei pea Boxer maksma tasu õiguse eest levitada SVT programmi (76).

(77)

Oma 29. oktoobri vastuses on valitsus arvamusel, et Teracomile ei ole eraldatud abi, mis oleks vastuolus Rootsi kohustustega vastavalt EÜ asutamislepingule. Valitsus väidab, et menetluse alustamise otsus põhineb puudulikul ja tihti valel teabel.

(78)

Valitsuse sõnul ei maksa ja ei hakka SVT maksma põhjendamatult suuri summasid Teracomile ülekandeteenuste eest maapealses analoog- ja digitaalvõrgus. Lisaks sellele väidab valitsus, et komisjoni hinnang menetluse alustamise otsuses ei põhine õigetel andmetel.

(79)

Menetluse alustamise otsuses vaatleb komisjon esiteks Teracomi kulusid maapealsele digitaalvõrgule (tabel 2 veerg 3) ilma käibemaksuta, kuigi kõik ülejäänud arvnäitajad samas tabelis sisaldavad käibemaksu. Valitsuse sõnul tuleks kõik summad esitada ilma käibemaksuta, et need oleksid võrreldavad (77). Tabelis 3 on esitatud tegelikud summad menetluse algatamise otsuses esitatud tabelist ilma käibemaksuta. Korrigeeritud arvude kohaselt on Teracomi kogukasum 2013. aastal oluliselt väiksem (23,7 miljonit Rootsi krooni) kui summa, mis on esitatud menetluse alustamise otsuses (509,61 miljonit Rootsi krooni).

Tabel 3:

SVT makstud ülekandetasud Teracomile 2002–2013

(sisaldab käibemaksu)

(80)

Teiseks jääb valitsus kindlaks oma arvamusele, et komisjoni otsus alustada menetlust põhineb hinnangutel Teracomi kuludest SVT ülekandmisel, mis koostati juba 2001. aastal (vt veerud tabelites 3 ja 4). Valitsuse sõnul on Teracomi tegelikud kulud oluliselt erinevad kõnealusest hinnangust (vt tabel 4) ja oma väite tõestamiseks esitas valitsus õiged arvnäitajad. Erinevus on kõige silmatorkavam Teracomi maapealse digitaalvõrgu kulude puhul, mille esialgselt hinnatud kulud ulatusid 160 miljoni Rootsi kroonini aastas. Hinnang põhines digitaalvõrgu 98–protsendilisel ulatusel ja sellel, et võrk on täielikult toimiv alates 2002. aastast, mis hõlmas ka näiteks ülekandesignaali piirkondlikku jaotust ja ohutusmeetmeid (78). Maapealne digitaalvõrk ehitati siiski välja sellises ulatuses alles 2005. aasta jooksul ning alles sellest aastast hakkasid Teracomi kulud SVT ülekandmisel digitaalsel platvormil olema võrdsed esialgsete hinnangutega (vt tabel 4). Arvnäitajad, mis näitavad Teracomi tegelikke kulusid, peegeldavad ka probleemi, millele komisjon juhtis tähelepanu otsuses alustada menetlus: väljaehitamise esimese etapi jooksul olid SVT ülekandmise kulud väiksemad kui 160 miljonit krooni (79).

(81)

Kolmandaks märgib valitsus, et SVT makstud ülekandetasud Teracomile vastavalt menetluse alustamise otsusele (veerg 1 tabelites 2 ja 3) ei vasta SVT tegelikult makstud summadele, vaid viitavad ainult rahalistele vahenditele, mis kantakse levitamiskontolt SVT-le. Need vahendid olid SVT käsutuses maapealsete ülekannete eest maksmiseks, kuid SVT ei olnud kohustatud neid vahendeid kasutama ainult sel eesmärgil (80). Valitsus juhtis ka komisjoni tähelepanu tõsiasjale, et erinevalt eelnevalt kavandatust kavatsetakse eraldada SVT-le 2006. aastal levitamiskontolt 384 miljonit Rootsi krooni (sealhulgas käibemaks) 205 miljoni Rootsi krooni (sealhulgas käibemaks) asemel, millega arvestati menetluse alustamise otsuses (81).

(82)

Tabelis 4 on näha SVT tegelikud maksed Teracomile (tulbad 1a–1c) ja Teracomi tegelikud kulud SVT ülekandmise eest (tulbad 2–4) ajavahemikul 1999–2006 (82). Lisaks menetluse alustamise otsuses käsitletud ajavahemikule hõlmab tabel aastaid 1999, 2000 ja 2001. Valitsuse sõnul võimaldavad kõnealused arvnäitajad komisjonil kontrollida, et SVT ei ole maksnud põhjendamatult kõrget tasu Teracomile pärast maapealse digitaalvõrgu käivitamist 1999. aasta aprillis. Teave 1999. ja 2001. aasta kohta selgitab ka menetluse alustamise otsuses komisjoni tõstatatud probleemi (83), et SVT-le eraldati täiendavaid vahendeid maapealse digitaalvõrgu väljaehitamise esimese etapi (1997–2001) jooksul, st enne levitamiskonto loomist. Valitsus selgitas, et SVT-le eraldati kõnealusel ajavahemikul kokku 300,3 miljonit Rootsi krooni tehnopargi uuendamiseks, millest […] miljonit krooni kasutati maapealseks digitaalülekandeks ([…] miljonit Rootsi krooni 2000. aastal ja […] miljonit Rootsi krooni 2001. aastal). Kõnealused arvud sisalduvad tabelis 4 (veerg 1b) ja neid võetakse arvesse, kui arvutatakse Teracomi kasum ja kahjum, mis on seotud tema äritegevusega STV-ga.

(83)

Teracomi tegelike kulude ja tasude põhjal illustreerib tabel 4 Teracomi kasumit ja kahjumit, mis on seotud tema äritegevusega SVT-ga igal aastal alates 1999 kuni 2006 (veerg 5). Paistab, et SVT makstud iga-aastased kogusummad analoog- ja digitaalülekannete eest Teracomile (veerg 1c), välja arvatud 2005. aastal, on olnud väiksemad kui Teracomi tegelikud kulud SVT ülekandmise eest (veerg 4). Kogu ajavahemiku jooksul on SVT ülekandmine tegelikult põhjustanud Teracomi 149,5 miljoni Rootsi krooni suuruse kahjumi. (sisaldab käibemaksu)

Tabel 4:

SVT tegelikult makstud ülekandekulud ja Teracomi tegelikud ülekandekulud ajavahemikul 1999–2006

(84)

Valitsus on selgitanud komisjonile, miks Teracom teenis SVT ülekannetega kahjumit ajavahemikul 1999–2006. Selgitused on järgmised: esiteks põhines Teracomi hinnakujundus tegelikult vaatajate arvul (nn osakaalumäär), mis oli esimese väljaehitamisetapi ajal väiksem kui oodatud. Teiseks ei saanud Teracom alguses küsida ülekandetasu, mis oleks täielikult katnud kulusid, sest kõigepealt taheti julgustada ringhäälinguorganisatsioone alustama oma ülekandeid maapealse digitaalvõrgu kaudu. Kolmandaks sisaldavad Teracomi kulud vastavalt tabelile 4 varjatud kulusid, näiteks omaniku nõutavat kasumimäära. Kõnealuseid varjatuid kulusid ei peeta aruandlusekirjade kohaselt kahjumiks (84).

(85)

Valitsus on esitanud ka andmed Teracomi tegelike hindade ja kulude kohta muude ringhäälinguorganisatsioonide kui SVT ülekandmise eest maapealses analoog- ja digitaalvõrgus (85), eelkõige kulude ja hindade kohta Rootsi suurima kommertsringhäälingu TV4 puhul, kes on teine ainuke ringhäälinguorganisatsioon maapealses analoogvõrgus. Küsimuses, et kõnealused andmed viitavad sellele, et SVT on maksnud kõrgemat ülekandetasu kui TV4, on valitsuse sõnul võimalik kõnealuseid hinnaerinevusi selgitada teatavate nõuetega, mis esitatakse SVT ülekannetele, näiteks on SVT puhul suurem ulatus, võimsuse kasutamine, SVT ülekandesignaalide piirkondlik jaotus ja kõrgem turvalisuse parandamise määr (86).

(86)

Valitsuse sõnul ei eraldatud krediidigarantiid kunagi. Valitsus möönis siiski, et parlament võttis 2002. aasta veebruaris vastu otsuse lubada valitsusel eraldada krediidigarantii (87).

(87)

Valitsuse sõnul on oluline märkida, et Rootsi põhiseaduse kohaselt on ainult valitsusel (ja mitte parlamendil) õigus sõlmida rahaline kohustus kolmanda poole suhtes (nt Teracom) seoses vahenditega riigieelarves. Valitsus ei saa sellist kohustust siiski võtta ilma parlamendi eelneva heakskiiduta. Lisaks sellele on valitsus kõnealuses juhtumis taotlenud, et riigivõlaametile tehakse ülesanne selline garantii väljastada (88).

(88)

Valitsus on teatanud, et pärast parlamendi heakskiitu võttis valitsus 2002. aasta juunis vastu otsuse taotleda riigivõlaametilt Teracomile krediidigarantii väljastamist ja määra kindlaks selle tasu, mis kataks halduskulud, arvestades tegevusega seotud riske. Valitsus toonitab siiski, et otsuses oli selgelt sätestatud, et riigivõlaamet peab järgima EÜ eeskirju riigiabi kohta selleks, et kindlaks teha, kas selline krediidigarantii on kooskõlas kõnealuste eeskirjadega, ja juhul, kui see nii ei ole, koguma teavet, mida on vaja EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 kohase teate esitamiseks (89). Lisaks sellele oli riigivõlaamet kohustatud koostama võimaliku riigigarantii riskianalüüsi. Oluline on, et krediidigarantiid ei saanud eraldada enne, kui riigivõlaamet oli vastu võtnud otsuse krediidigarantii suuruse, tähtaja ja tasu suuruse kohta, ning enne, kui oli kindlaks tehtud, et krediidigarantii ei ole vastuolus EÜ eeskirjadega riigiabi kohta (90).

(89)

Riigivõlaamet, kes osaliselt toetus 2002. aasta juulist kuni septembrini Standard & Poor’si koostatud esialgsele krediidihinnangule (91), tuli järeldusele, et finantsriskid seoses krediidigarantii eraldamisega on liiga suured. Krediidigarantii eraldamine oleks riskide katmiseks nõudnud väga kõrget tasu. Lisaks sellele oli riigivõlaamet arvamusel, et ta ei saa välistada, et riigi garantii kujutab endast riigiabi (92). Valitsuse sõnul ei võtnud tema, riigivõlaamet ega Teracom mingeid meetmeid pärast seda, kui riigivõlaamet oli 1. oktoobril 2002 esitanud oma arvamuse.

(90)

Valitsuse sõnul ei kujuta osanike tingimusliku sissemakse vormis antav kapitalisüst endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(91)

Valitsus tõdeb esiteks, et menetluse alustamise otsus põhineb osaliselt valel teabel, mille tõttu paistab Teracomi majanduslik ja rahanduslik olukord halvem, kui see tegelikult on. Teracomi maksujõululisuse määr ei olnud nii madal, nagu see oli kirjas menetluse alustamise otsuses, ning Teracom teenis kahjumit vaid aastatel 2001 ja 2002, mitte aastal 2003 (93).

(92)

Valitsuse sõnul hindas komisjon menetluse alustamise otsuses valesti Teracomi majanduslikku ja rahanduslikku olukorda kapitalisüsti tegemise ajal. Valitsus rõhutab, et Teracomi rahanduslik ja majanduslik olukord 2003. aasta juuni lõpus, kui valitsus suunas täiendavat kapitali ettevõtjasse, oli oluliselt muutunud võrreldes ajavahemikuga, mis oli põhjuseks riigivõlaameti negatiivsele arvamusele ettepaneku kohta eraldada Teracomile riigigarantii (94).

(93)

Valitsus on juhtinud tähelepanu sellele, et Teracom võttis 2002. aasta jooksul mitmeid meetmeid, et lahendada oma rahanduslikke ja majanduslikke probleeme. Teracom müüs kolm oma tütarettevõtjat, vähendas kulusid suure osa töötajate (20 %) vallandamise teel, liitis tütarettevõtjaid, lõpetas osa oma tegevusest ja koondas oma tegevuse vähematesse asukohtadesse ja vähendas võrreldes 2000. ja 2001. aastaga investeeringuid. Lisaks sellele arenes maapealse digitaaltelevisiooni turg soodsalt ja nõudlus digitaalse televisiooni abonementide järele suurenes, eriti 2002. aasta sügisel. Teracomi jaoks tähendas see suurt aastase abonementide müügi kasvu: 100 000 abonemendilt 2001. aasta lõpus ligikaudu 140 000 abonemendile 2002. aasta lõpuks. Kulude vähendamise meetmed ja suurenenud müük 2002. aasta teises pooles parandasid oluliselt Teracomi rahanduslikku ja majanduslikku olukorda ning tegelikult teenis ettevõte kasumit juba 2003. aasta esimese kolme kuu jooksul enne seda, kui valitsus esitas oma ettepaneku parlamendile (95).

(94)

Valitsus selgitas, et pärast seda, kui riigivõlaamet oli esitanud oma negatiivse seisukoha, otsustas valitsus analüüsida Teracomi majanduslikku ja rahanduslikku olukorda (96) põhjalikumalt võrreldes riigivõlaameti riikliku analüüsiga.

(95)

Sarnaselt sellele, kuidas eraaktsionär oleks toiminud, hindas valitsus Teracomi majanduslikku ja rahanduslikku olukorda lühikeses ja pikas perspektiivis Teracomi 2003.–2005. aasta tegevuskavade ja ettevõtja rahandusprognooside põhjal ajavahemikuks 2003–2010 ning võrreldes teiste ettevõtjate ja teiste aktsionäridega samas valdkonnas ja sarnastes valdkondades. Valitsus jõudis järeldusele, et osanike tingimuslik sissemaks 500 miljoni Rootsi krooni suuruse kapitalisüsti vormis parandaks Teracomi maksujõulisust ja võimaldaks Teracomil seejärel teenida piisavat kasumit, et ettevõtjal oleks võimalik maksta tagasi kapitalisüst mõistliku aja jooksul. Valitsus on jätkuvalt seisukohal, et osanike sissemaks ei kujuta endast riigiabi. Valitsuse sõnul oleks erainvestor samas olukorras olnud nõus lisama kapitali, sest Teracomi pikaajalised rahandusprognoosid olid soodsad (97).

(96)

Valitsus lisab, et käesolevas olukorras ja vastupidiselt sellele, mida ta oleks pidanud tegema, ei võtnud komisjon arvesse kõiki asjaomaseid tegureid, et uurida, kas kapitalisüst oleks eeldatavasti võinud teenida mõistlikku kasumit. Komisjon piirdus oma analüüsis Teracomi varasemate kahjumitega ja ettevõtja maksujõulisuse määraga. Valitsus on arvamusel, et komisjoni eksis ka, kui võrdles riiki välise kreeditoriga, ja selle asemel oleks pidanud võrdlema riiki eraaktsionäriga, kellel on oma investeeringute suhtes arvatavasti pikaajaline perspektiiv. Riigi omanduses on 100 % Teracomist, mis viitab samuti pikaajalisemale huvile kui vähemusaktsionäri puhul (98).

(97)

Et täiendavalt põhjendada oma väiteid, esitas valitsus aruande sõltumatult audiitornõustajalt PWC-lt, keda valitsus oli palunud uurida oma otsust kapitalisüsti kohta. Aruandes hinnatakse Teracomi majanduslikku ja rahanduslikku olukorda kapitalisüsti tegemise ajal teabe põhjal, mis oli kättesaadav ajal, mil valitsus võttis vastu oma otsuse. Aruandes esitatud järeldus on, et valitsusel oli piisavalt teavet kapitalisüsti kohta otsuse tegemiseks ja et Teracomi pikaajaline tasuvus oli piisav, et olla võrreldav erainvestori esitatavate nõuetega (99).

(98)

Lõpetuseks on valitsus arvamusel, et komisjon ei võtnud arvesse kapitalisüsti laiemat konteksti. Komisjon oleks näiteks pidanud arvestama, et kapitalisüst oli vajalik, et tagada juba tehtud investeeringud, mis eeldatavasti on pikaajaliselt tasuvad (100).

(99)

Selleks et meedet võiks pidada riigiabiks EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, peab see vastama järgmisele neljale tingimusele: 1) tegemist peab olema riigivahendite ülekandmisega; 2) meede peab vastuvõtjale andma majandusliku eelise; 3) meede peab moonutama konkurentsi või ohustama seda moonutada ja 4) meede peab mõjutama liikmesriikidevahelist kaubandust.

(100)

Selleks et välja selgitada, kas ülekandetasu, mida SVT maksab Teracomile maapealsete ülekannete eest, annab Teracomile majandusliku eelise, tuleb uurida, kas SVT on maksnud või peab tulevikus maksma tasu, mis ületab selle, mida Teracom tõenäoliselt saaks eeldada oma klientidelt tavalistel turutingimustel.

(101)

Esiteks on komisjon uurinud, kas SVT on alates ajast, mil Rootsis 1999. aastal käivitati maapealne digitaaltelevisioon kuni 2006. aastani maksnud Teracomile summa, mis ületab Teracomi kulutusi SVT ülekandmise eest. Arvutused menetluse alustamise otsuses põhinevad suuresti hinnangutel SVT maksetest ja Teracomi kuludest, kuid käesolevas otsuses on komisjon oma arvutuste aluseks võtnud tegelikud arvud (vt tabel 4). Nende arvude kohaselt ei maksnud SVT ajavahemikul 1999 kuni 2006 Teracomile põhjendamatult kõrget tasu. Kogu ajavahemikku hinnates on SVT maksed olnud väiksemad kui Teracomi kulud SVT ülekandmise eest, mis on põhjustanud ülekandetegevuse 149,5 miljoni Rootsi krooni suuruse kahjumi. Et kõnealune summa (149,5 miljonit Rootsi krooni) hõlmab makseid nii analoog- kui ka digitaalülekannete eest, tähendab see ka, et toimunud ei ole ristsubsideerimist tähenduses, et Teracom oleks küsinud põhjendamatult kõrget tasu analoogülekannet eest, et kasutada kõnealust raha digitaalülekanneteks.

(102)

Teiseks on komisjon uurinud, kas Teracom on küsinud SVT-lt suuremat ülekandetasu kui kommertsringhäälinguorganisatsioonidelt ja saanud nii SVT abil majanduslikku kasu. Käesolevas küsimuses märgib komisjon, et Teracomi hinnakujundus põhineb võrdse kohtlemise põhimõttel, mis tähendab, et Teracom kohaldab samu tingimusi kõikide oma klientide suhtes (101). Komisjon juhib eriti tähelepanu sellele, et Teracom on analoogülekannete hindu kujundanud kulupõhiselt alates 1992. aastast ja et ettevõtja digitaalülekannete hinnad määratakse kindlaks vastavalt osakaalul põhinevale hinnamudelile, kus ühesuguseid parameetreid kohaldatakse kõikide Teracomi klientide suhtes (102). Komisjon on võrrelnud ka Teracomi SVT-lt küsitavaid tegelikke hindu muude ringhäälinguorganisatsioonidelt küsitavate hindadega maapealses digitaalvõrgus. Teracomi SVT-lt küsitav hind on tõesti kõrgem kui näiteks kommertsringhäälinguorganisatsiooni TV4 puhul, kuid kõnealuse hinnaerinevuse põhjus on selles, et Teracom pakub SVT-le täiendavaid teenuseid (103). Seepärast ei ole komisjon leidnud ühtegi tõendit, mis näitaks, et SVT puhul kohaldatakse vähem (või rohkem) soodsamaid tingimusi kui muude ringhäälinguorganisatsioonide puhul või et ettevõtjalt küsitakse põhjendamatult kõrget ülekandetasu.

(103)

Kolmandaks on komisjon terviklikkuse eesmärgil uurinud, kas SVT peab tulevikus maksma ülekande eest Teracomile rohkem kui tavaline turuhind. Menetluse alustamise otsuses tõstatatud küsimustest üks käsitles seda, kas SVT maksab Teracomile ajavahemikus 2008–2013 põhjendamatult kõrget ülekandetasu, mis aastaks 2013 tooks Teracomile kaasa 510 miljoni Rootsi krooni suuruse kogukasumi. Komisjon märgib siiski, et praegu ja lähitulevikus kohaldatakse Teracomi hinnakujunduses eespool nimetatud põhimõtteid, mis takistavad Teracomil küsimast SVT-lt liiga suurt ülekandetasu (104). Alates 2005. aastast, mil PTS võttis vastu oma otsused, kohaldatakse maapealsete analoog- ja digitaalülekannete hulgiturul Teracomi suhtes eelnevat reguleerimist (105). Kõnealused otsused peaksid põhimõtteliselt kõrvaldama ohu, et Teracom küsib SVT-lt põhjendamatult suurt ülekandetasu. Nagu valitsus on selgitanud (vt punkt 40) ja vastupidiselt nendele kartustele, mida komisjon väljendas menetluse alustamise otsuses, ei ole SVT-l kohustust kasutada kõiki levitamiskontolt saadud vahendeid Teracomile ülekande eest maksmiseks. SVT peab iseseisvalt Teracomiga läbirääkimisi ülekandetasu küsimuses ja kui SVT nende tulemusena maksab ülekande eest vähem kui eeldati, võib ettevõtja kasutada ülejäänud raha programmi tootmiseks (106).

(104)

Kõnealuste kaalutluste põhjal on komisjon arvamusel, et kuigi SVT-l on kohustus teha ülekandeid maapealse analoog- ja digitaalvõrgu kaudu ja praegu ei ole ettevõtjal muud valikut, kui kasutada Teracomi teenuseid, on Teracomil piiratud võimalus kasutamaks ära SVT-d kui valikuvõimalusteta klienti. Käesolevas küsimuses märgib komisjon ka, et kui kommertsringhäälinguorganisatsioonid peavad kasulikuks teha ülekandeid maapealses digitaalvõrgus ja maksta Teracomile ülekandetasu, on mõistlik, et ka SVT on sarnasel arvamusel.

(105)

Väite puhul, et Boxer sai riigiabi, sest SVT ei maksa levitamise eest (107), märgib komisjon, et ringhäälinguorganisatsiooni ja levitaja vahelistel kaubanduslepingutel võib olla erinev vorm. Arvestades, et kahe poole vaheline tehing hõlmab ülekandeteenuste vahetamist juurdepääsu vastu programmi sisule, mis on väärtuslik mõlemale poolele, võivad konkreetsed tingimused olla oluliselt erinevad, olenevalt sellest, millise platvormi või operaatoriga on tegemist.

(106)

Eelneva põhjal teeb komisjon järelduse, et ülekandetasu, mida SVT maksab Teracomile, ei anna Teracomile majanduslikku eelist ega kujuta seetõttu endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(107)

Vastavalt riigigarantiide teatisele kohaldatakse riigigarantiide suhtes üldiselt EÜ asutamislepingu artikli 87 lõiget 1 juhul, kui liikmesriikidevahelist kaubandust mõjutatakse ja kui ei maksta turustamisega seotud lisatasu. Riigigarantiide teatise 2. jao kohaselt võib siiski tegemist olla riigiabiga EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses, kui riigigarantii on eraldatud, kuigi riik ei tee garantii põhjal ühtegi väljamakset. Põhjus on selles, et abi peetakse eraldatuks ajal, mil garantii eraldatakse, mitte ajal, mil garantii aktiveeritakse või mil sooritatakse maksed vastavalt garantii tingimustele.

(108)

Komisjon märgib siiski, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale (nt Austria v. komisjon) peab olema tingimusteta ja õiguslikult siduv lubadus kõnealuse abi eraldamiseks enne, kui saab kindlaks määrata, et abi on olemas (108).

(109)

Käesolevas juhtumis on komisjon arvamusel, et valitsuse otsus taotleda riigivõlaametilt krediidigarantii eraldamist oli tingimuslik otsus ja see ei andnud Teracomile mingit absoluutset õigust krediidigarantii saamise nõudmiseks. Komisjon tõdeb, et Rootsi õiguses on sätestatud, et kui ametiasutus, kes on valitsuse järelevalve all, eraldab krediidigarantii, peab ta järgima riigivõlaameti hinnangut muu hulgas maksujõulisuse ja usaldusväärsuse küsimuses. See Rootsi süsteemi ja õiguse punkt on üldiselt teada. Lisaks sellele on selge, et valitsus oli teadlik oma kohustustest vastavalt ühenduse õigusele, sest valitsus juhtis tähelepanu sellele, et riigivõlaamet peab hindama krediidigarantiid vastavalt riigiabi eeskirjadele ja vajadusel koguma asjakohast teavet komisjonile teatamiseks. Olulise punktina tõdeb komisjon, et pärast riigivõlaameti aruannet ei võetud ühtegi meedet. Kokkuvõtvalt ja eespool öeldud põhjal on komisjon arvamusel, et ei ole võimalik järeldada, et krediidigarantiid üldse eraldati ning et Teracomile anti tingimusteta ja õiguslikult siduv lubadus abi eraldamiseks. Järelikult ei saanud Teracom majanduslikku eelist.

(110)

Kui riik eraldab rahalist abi ettevõtjale tingimustel, mis ei oleks vastuvõetavad investorile, kes tegutseb tavalistes turumajanduse tingimustes, annab riik abi saajale majandusliku eelise (109). Selleks et välja selgitada, kas Teracomile eraldatud osanike tingimuslik sissemakse kapitalisüsti vormis 2003. aasta juuni lõpus andis Teracomile majandusliku eelise, tuleb uurida, kas kapitalisüst vastas turumajandusliku investeerimise põhimõttele.

(111)

Komisjon tunnistab, et Teracomi rahanduslikku olukorda käsitlev teave menetluse alustamise otsuses ei olnud täiesti õige. Nagu valitsus on märkinud, ei olnud Teracomi maksujõulisuse määr nii madal, kui seda esitati menetluse alustamise otsuses, ja Teracom oli teeninud kahjumit kahel, mitte kolmel järjestikusel aastal. Menetluse alustamise otsuses kirjeldati seega Teracomi rahanduslikku olukorda halvemana, kui see tegelikult oli.

(112)

Pärast seda, kui komisjon oli analüüsinud valitsuse 29. oktoobri ja hilisemates vastuste esitatud teavet, sealhulgas Teracomi lühi- ja pikaajalised tegevuskavad, on komisjon arvamusel, et valituse hinnang 2003. aastal, et Teracomi tolleaegne ning tulevane majanduslik ja rahanduslik olukord oli realistlik ja et väljavaade teenida kapitalisüstist rahuldavat kasumit, oli usutav.

(113)

Vastavalt jaos 7.3 kirjeldatule hindas valitsus Teracomi majanduslikku ja rahanduslikku olukorda lühikeses ja pikas perspektiivis Teracomi 2003.–2005. aasta tegevuskavade ja ettevõtja ajavahemiku 2003–2010 rahandusprognooside põhjal ja võrreldes teiste ettevõtjatega ja teiste aktsionäridega samas valdkonnas ja sarnastes valdkondades. Valitsus jõudis järeldusele, et osanike tingimuslik sissemakse 500 miljoni Rootsi krooni ulatuses parandaks Teracomi maksujõulisust ja võimaldaks Teracomil seejärel teenida piisavat kasumit, et ettevõtjal oleks võimalik maksta tagasi kapitalisüst mõistliku aja jooksul (110). 2003. aasta prognoosist oli näha, et Teracomi kasumiaruanne saab olema positiivne. Komisjon tõdeb käesolevas küsimuses, et Teracom teenis kasumit juba 2003. aasta esimese kolme kuu jooksul, enne kui valitsus esitas oma ettepaneku parlamendile.

(114)

Komisjon on läbi vaadanud ka PWC aruande, mis koostati valitsuse nimel ja milles selgitatakse arvnäitajaid, mille põhjal valitsus võttis vastu oma otsuse. Komisjon on arvamusel, et kõnealused arvud moodustavad realistliku aluse investeerimisotsusele. Aruandest selgub, et pärast seda, kui Teracom 2001. ja 2002. aastal teenis kahjumit, oli ettevõtja kasumiläve saavutamisele lähedal juba kapitalisüsti tegemise ajal. Teracomi majanduslik ja rahanduslik olukord on olulisel paranenud võrreldes olukorraga, mis valitses ajal, mil riigivõlaamet esitas oma negatiivse arvamuse riigi krediidigarantii eraldamise kohta (111).

(115)

Aruandest selgub, et valitsuse käitumine kattub seda liiki analüüsiga, mida erainvestor oleks teinud, ja mis hõlmab investeeringu eeldatava täiendava kasumi hinnangut ja analüüsi, kas kõnealune kasum on piisav, et hüvitada investeeringutega seotud riske. Aruandes arvutatakse investeeringute kasum (sisemine tasuvuslävi), määrates kindlaks investeeringutest tekkiv täiendav rahavoog. Seda tehakse kahe erineva stsenaariumi vahe arvutamisega: vaba rahavoog kapitalisüstiga ja vaba rahavoog kapitalisüstita. Eeldatav kasum investeeringutest arvati olevat ligikaudu 24 %, mis ületab selle kasumi nõude, mida turumajanduslike nõuetega omanik oleks esitanud oma investeeringutele (võrreldav turumajanduslik kasuminõue ulatub kuni 8,6 protsendini), ja hüvitab isegi ettevõtja rahandusliku riski (112).

(116)

Kuigi tagantjärele on võimatu kindlalt väita, milline oleks olnud Teracomi sissetulekute areng, kui ettevõtjale ei oleks eraldatud osanike tingimuslikku sissemakset, märgib komisjon, et Teracomi kasum omakapitalist kasvas 2003. aasta 3 protsendilt 2004. aastal 11 protsendini ja 2005. aastal 19 protsendini (113).

(117)

Diagrammil 3 on näha, et Teracom hakkas taas teenima kasumit aastatel 2003, 2004 ja 2005. Ettevõtja tegi osanike tingimusliku sissemakse esimese tagasimakse 2006. aastal (114).

Diagramm 3:

Teracomi tegelik kasumiareng 1998–2005

Allikas: Teracomi aastaaruanded 1998–2005

(118)

Komisjon järeldab seetõttu, et osanike tingimuslik sissemakse kapitalisüsti vormis tehti tingimustes, mis oleksid vastuvõetavad erainvestorile, kes tegutseb tavalistes turumajanduse tingimustes.

(119)

Käesolevas juhtumis tekib siiski küsimus, kas tõsiasi, et Teracom säilitas oma ainuõiguse maapealse võrgu haldamisele vaatamata sellele, et 2002. aasta oktoobris jõustus direktiivi konkurentsi kohta elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste turgudel (edaspidi “konkurentsidirektiiv”) (115), millega keelatakse ainuõiguse säilitamise asjaomases tööstusharus, mõjutab olemasolevat riigiabi analüüsi (116).

(120)

Kui komisjon uurib võimalikku abimeedet ja avastab, et rikutud on muud sätet EÜ asutamislepingus, tuleb komisjonil uurida lähemalt, kas kõnealuse abiga rikutakse muid sätteid EÜ asutamislepingus kui artiklid 87 ja 88 ja kas rikkumine on nii lahutamatult seotud abi eesmärgiga, et neid ei ole võimalik eraldi hinnata (117). Sellisel puhul saab ainult juhul, kui EÜ asutamislepingu muude sätete rikkumisel on tõestatav kahjulik mõju lisaks väidetava abimeetme iseloomulikule kahjulikule mõjule, olla rikkumisel otsustav tähendus väidetava abimeetme komisjonipoolsele uurimisele (118).

(121)

Käesolevas juhtumis tõdeb komisjon, et konkurentsdirektiivi rikkumine ei ole üks osa meetmest, mis on käesoleva uurimise objekt, vaid on valitsuse käitumise tulemus, mis on iseseisev ja erinev valitsuse otsusest eraldada osanike tingimuslik sissemakse.

(122)

Isegi kui ei saa välistada, et Teracomi ainuõigus on mõjutanud Teracomi kulutasuvust ja seetõttu teataval määral ka osanike tingimusliku sissemakse tulusust, ei saa seda kindlalt väita, sest Teracomi suhtes kohaldatakse hindade reguleerimist (vt üksikasjalik kirjeldus punktides 42, 43 ja 102) ja ettevõtja ei saa seetõttu vabalt kasutada oma turujõudu. Käesolevas juhtumis ei saa seetõttu tõestada, et eelkõige ainuõiguse tõttu oli osanike tingimuslik sissemakse tulus investeering. Seetõttu ei saa ka tõestada, et ainuõiguse puudumisel ei oleks osanike tingimusliku sissemakse eeldatav kasum olnud erainvestorile vastuvõetav.

(123)

Järelikult ei saa komisjon ilmse ja tõendatava põhjusliku seose puudumise tõttu konkurentsidirektiivi Rootsi-poolse rikkumise ja osanike tingimusliku sissemakse eeldatava kasumi vahel kehtetuks tunnistada Rootsi väidet, et turumajandusliku investeerimise põhimõtte kohaldamise kriteerium on täidetud. Kõnealused järeldused ei mõjuta siiski komisjoni arvamust tulevastest juhtumitest, kui võetakse arvesse nende juhtumite asjaolusid.

(124)

Kokkuvõtlikult võib tõdeda, et käesolevas juhtumis saab ja tuleb hinnata osanike tingimuslikku sissemakset ja konkurentsidirektiivi rikkumist eraldi vastavalt eeskirjadele ja menetlustele, mis on asjakohased vastava küsimuse puhul. Käesolevas küsimuses tuleb märkida, et komisjon on vastavalt EÜ asutamislepingu artiklile 226 esitanud kõnealuse küsimuse konkurentsidirektiivi Rootsi-poolse rikkumise kohta Euroopa Kohtule.

(125)

Osanike tingimusliku sissemakse küsimuses teeb komisjon järelduse, et riigiabi esinemist EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses ei ole tõestatud.

(126)

Eespool kirjeldatud põhjal on komisjon arvamusel, et miski ei viita sellele, et uuritud meetmete abil anti Teracomile või selle tütarettevõtjatele majanduslik eelis. Komisjoni järeldus on seega, et Rootsi võetud meetmed ei kujuta endast riigiabi EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses,