NÕUKOGU OTSUS,

19. detsember 2006,

mis käsitleb Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmete kaudu elluviidavat Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmenda raamprogrammi (2007–2013) eriprogrammi

(2006/975/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 166 lõiget 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust (1),

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Vastavalt asutamislepingu artikli 166 lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta otsus nr 1982/2006/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse seitsmendat raamprogrammi (2007–2013) (3), (edaspidi “raamprogramm”) viia ellu eriprogrammide kaudu, milles määratakse kindlaks nende rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja nende kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

(2)	Teadusuuringute Ühiskeskus peaks läbi viima nn otsest teadus- ja arendustegevust, mida teostatakse EÜ raamprogrammi rakendamisele suunatud Teadusuuringute Ühiskeskuse eriprogrammi kaudu.

(3)

Oma ülesande täitmisel peaks Teadusuuringute Ühiskeskus pakkuma kliendikeskset teaduslikku ja tehnilist tuge ELi poliitika kujundamise protsessile, tagades toetuse olemasoleva poliitika rakendamisele ja järelevalvele ning vastates uutele poliitilistele nõudmistele. Nimetatud ülesande täitmiseks peaks Teadusuuringute Ühiskeskuse läbiviidavad teadusuuringud vastama kõrgeimale võrreldavale Euroopa kvaliteedile, tagades sealhulgas keskuse enda teadusliku tipptaseme.

(4)

Käesoleva eriprogrammi kaudu tuleks rakendada Teadusuuringute Ühiskeskuse otsemeetmeid. Rakendades käesolevat eriprogrammi vastavalt selle ülesandele, peaks Teadusuuringute Ühiskeskus pöörama erilist tähelepanu liidule olulist muret tekitavatele küsimustele: heaolu teadmistemahukas ühiskonnas, solidaarsus, säästvus ja ressursside vastutustundlik majandamine, julgeolek ja vabadus ning Euroopa kui globaalne partner.

(5)

Käesolevat eriprogrammi tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse nii Teadusuuringute Ühiskeskuse kasutajate kui ka ühenduse poliitika asjakohaseid vajadusi ning lähtudes eesmärgist kaitsta ühenduse finantshuve. Programmi raames läbiviidavaid teadusuuringuid tuleks vajaduse korral kohandada kõnealuste vajadustega, teaduse ja tehnika arenguga ning nende eesmärk peaks olema teadusliku tipptaseme saavutamine.

(6)

ELi raamprogrammi rakendamiseks vastu võetud eeskirju ettevõtjate, teadusuuringute keskuste ning ülikoolide osalemise ja teadusuuringute tulemuste levitamise kohta (edaspidi “osalemise ja levitamise eeskirjad”) tuleks seoses otsemeetmetega kohaldada ka kõnealuse eriprogrammi kohase teadus- ja arendustegevuse suhtes.

(7)	Lisaks Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga või assotsieerimislepinguga ette nähtud koostööle võib käesoleva programmi rakendamisel osutuda asjakohaseks rahvusvaheline koostöö kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige vastavalt asutamislepingu artiklile 170.

(8)

ELi laienemise ja integratsiooni toetuseks edendab Teadusuuringute Ühiskeskus uute liikmesriikide organisatsioonide ja teadlaste kaasamist oma tegevusse, eelkõige ühenduse acquis' teadusliku ja tehnoloogilise osa rakendamisse, ning ka tihedamat koostööd kandidaatriikide vastavate organisatsioonide ja teadlastega. Nähakse ette ka naaberriikide järkjärguline kaasamine, eelkõige Euroopa naabruspoliitikat hõlmavates prioriteetsetes valdkondades.

(9)	Käesoleva programmi raames teostatavate teadusuuringute puhul tuleks järgida eetika põhialuseid, sealhulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtteid.

(10)	Teadusuuringute Ühiskeskus peaks jätkama täiendavate vahendite loomist konkureerivate tegevuste abil, sealhulgas osalemine raamprogrammi kaudsetes meetmetes, kolmanda osapoole töö ja vähemal määral intellektuaalomandi kasutamine.

(11)

Tuleks tagada raamprogrammi usaldusväärne finantsjuhtimine ning selle võimalikult tõhus ja kasutajasõbralik rakendamine, tagades samas õiguskindluse ja programmi juurdepääsetavuse kõigile osalejatele, vastavalt nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (4), komisjoni määrusele (EÜ, Euratom) nr 2342/2002 (5), millega kehtestatakse selle finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad, ning nende edasistele muudatustele.

(12)

Samuti tuleks võtta asjakohased meetmed, mis on proportsionaalsed Euroopa ühenduste finantshuvidega, ühelt poolt antud rahalise toetuse tõhususe ja teiselt poolt nende vahendite kasutamise tõhususe kontrollimiseks, et vältida eeskirjade eiramist ja pettusi ning et nõuda tagasi kaduma läinud, valesti makstud või ebaõigesti kasutatud vahendid vastavalt nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrusele (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (6), nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramise eest (7), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. mai 1999. aasta määrusele (EÜ) nr 1073/1999 Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdluste kohta (8).

(13)	Komisjon peaks õigeaegselt korraldama käesoleva programmiga hõlmatud valdkondade tegevuse sõltumatu hindamise.

(14)	Kõnealuse eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu suhtes on konsulteeritud Teadusuuringute Ühiskeskuse juhatajate nõukoguga,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga võetakse vastu eriprogramm, mis on seotud otsemeetmetega teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse valdkonnas ja mida hakkab läbi viima Teadusuuringute Ühiskeskus (edaspidi “eriprogramm”), ajavahemikuks 1. jaanuarist 2007 kuni 31. detsembrini 2013.

Artikkel 2

Eriprogrammiga kehtestatakse Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevused, mis jäävad väljapoole tuumaenergia valdkonda ning millega tagatakse kliendikeskne teaduslik ja tehniline tugi ühenduse poliitika kujundamise protsessile ja olemasoleva poliitika rakendamise ja järelevalve toetamine ning reageeritakse uutele poliitilistele nõudmistele.

Kõnealuste tegevuste eesmärgid ja põhisuunad on esitatud lisas.

Artikkel 3

Vastavalt raamprogrammi II lisale on eriprogrammi rakendamiseks vajalik summa 1 751 miljonit eurot.

Artikkel 4

1.   Kõigi käesoleva eriprogrammi kohaste teadusuuringute läbiviimisel järgitakse eetika põhialuseid.

2.   Käesoleva programmi raames ei rahastata järgmisi teadusuuringute valdkondi:

—	inimeste kloonimisele suunatud teadusuuringud, mille eesmärk on paljundamine,

—	inimese genotüübi muutmisele suunatud teadusuuringud, mis võivad sellised muutused päritavaks muuta (9),

—	teadusuuringud, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö eesmärgil või tüvirakkude saamiseks, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil.

3.   Raamprogrammi raames võib teadustöö sisust ja asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikust olenevalt rahastada nii täiskasvanud inimese kui ka embrüonaalsete tüvirakkude alaseid teadusuuringuid.

Taotlused inimese embrüonaalsete tüvirakkudega seotud teadusuuringute rahastamiseks sisaldavad vajaduse korral teavet selle kohta, kuidas liikmesriikide pädevad ametiasutused on korraldanud litsentsimise ja kontrollimeetmed, ning antava eetilise heakskiidu üksikasju.

Inimese embrüonaalsete tüvirakkude eraldamisega tegelevad institutsioonid, organisatsioonid ja teadlased alluvad rangele litsentsimisele ja kontrollile, mis on kooskõlas asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide õigusraamistikuga.

4.   Eespool nimetatud uurimisvaldkonnad vaadatakse teaduse arengu valguses üle käesoleva programmi teiseks etapiks (2010–2013).

Artikkel 5

1.   Eriprogrammi rakendatakse raamprogrammi III lisas kindlaks määratud otsemeetmete abil.

2.   Eriprogrammi suhtes kohaldatakse otsemeetmetega seotud osalemise ja levitamise eeskirju.

Artikkel 6

1.   Komisjon koostab käesoleva eriprogrammi rakendamise mitmeaastase tööprogrammi, milles määratakse üksikasjalikumalt kindlaks lisas esitatud eesmärgid, teaduslikud ja tehnoloogilised prioriteedid ning rakendamise ajakava.

2.   Mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse liikmesriikide, assotsieerunud riikide ning Euroopa ja rahvusvaheliste organisatsioonide asjakohaseid teadusuuringuid. Vajaduse korral seda ajakohastatakse.

Artikkel 7

Komisjon korraldab raamprogrammi artiklis 7 ette nähtud sõltumatu hindamise, mis tuleb läbi viia eriprogrammiga hõlmatud valdkondade tegevuste osas.

Artikkel 8

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

LISA

1.   Eesmärk

Ühenduse poliitika kujundamise protsessile kliendikeskse teadusliku ja tehnilise toe osutamine, olemasoleva poliitika rakendamise ja järelevalve toetamise tagamine ning uutele poliitilistele nõudmistele reageerimine.

2.   Lähenemisviis

Teadusuuringute Ühiskeskus suurendab kasvu, säästva arengu ja julgeolekuga seoses oma kliendikeskset hoiakut ja tihedat sidet teadlaskonnaga:

—	reageerides paindlikult Euroopa poliitikakujundajate arenevatele vajadustele ja nõuetele,

—	keskendudes teemavaldkondadele, mis on ühiskonnale tähtsad, mis sisaldavad teadusuuringute komponenti ja on ka ühenduse seisukohast olulised,

—	arendades partnerlust liikmesriikide teadusuuringute keskuste, ülikoolide, tööstuse, ametiasutuste ja reguleerivate organite ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organitega,

—	laiendades oma pädevust ja võimalusi,

—

Teadusuuringute Ühiskeskus on oma vahendid koondanud, et vastata ühenduse poliitikaga seotud teemavaldkondade keerukusest ja mitmetahulisusest tulenevatele teaduslikele ja tehnoloogilistele väljakutsetele. Selleks on ta oma tegevuse suunanud peamistele poliitikavaldkondadele ning loonud sünergia liikmesriikides olemasolevate muude teadusliku ja tehnilise toe allikatega. Ta arendab seda võimet edasi, tehes koostööd ka ELi ametite ja agentuuride, teiste ELi institutsioonide, eelkõige Euroopa Parlamendi, ja liikmesriikide asutustega,

—	suurendades läbipaistvust teadusuuringute prioriteetide seadmisel, avalikustades nende prioriteetide määramise kriteeriumid.

Käesoleva eriprogrammi võtmeelemendiks on poliitikale teadusliku ja tehnilise toe osutamisel rakendatav integreeritud lähenemisviis. Tehnoloogilise muutuse, teaduse arengu, innovatsiooni ja konkurentsivõime ning erinevate regulatiivsete ja poliitiliste lähenemisviiside (nt majandushoovad, vabatahtlikud struktuurid ja paindlikud mehhanismid) vahelise seose mõistmise vajadus on mitmes valdkonnas tõepoolest väga tungiv. Nende eesmärkide saavutamist toetab tugev teadusbaas. Raamprogrammi otsemeetmetes osalemise eesmärk on suurendada vastastikust täiendavust 3. jaos kirjeldatud institutsioonilise tööprogrammiga.

Teadusuuringute Ühiskeskus kindlustab oma positsiooni Euroopa teadusruumis, hõlbustades Euroopast ja väljastpoolt Euroopat pärit teadlaste, sealhulgas karjääri alustavate teadlaste juurdepääsu oma rajatistele. Ta suurendab koostööd teiste avaliku ja erasektori teadusasutustega, parandab järjepidevalt oma tegevuse teaduslikku kvaliteeti ning aitab teaduslikumalt kaasa koolitusele, mis jääb Teadusuuringute Ühiskeskuse oluliseks prioriteediks.

Selle lähenemisviisi võtmeelemendiks on teadmiste levitamine erinevatele selle protsessiga seotud sidusrühmadele ning tuleks teha jõupingutusi VKEde kaasamiseks teadusuuringutesse. Tegevus on suunatud ka õigusaktide rakendamise ja nende täitmise järelevalve toetamisele ning parimate tavade levitamisele ELi 25 liikmesriigis, kandidaat- ja naaberriikides.

Teadusuuringute Ühiskeskus vastab poliitika eel- ja järelhindamisi toetades uues Lissaboni strateegias esitatud parema õigusliku reguleerimise üleskutsele, toetades tõenditel põhinevaid komisjoni poliitikaalgatusi. Lisaks toovad poliitika rakendamise ja järelevalvega seoses esitatud nõuded, kui need põhinevad teadusuuringutel, kaasa eesmärgipäraste toetavate tegevuste kavandamise.

Uutele väljakutsetele, mis on tekkinud seoses suurema vajadusega reageerida kriisisituatsioonidele, hädaolukordadele ja pakilistele poliitilistele vajadustele vastatakse võimekuse ja võimaluste loomisega valitud valdkondades, et pakkuda ELi raames piisavat toetust.

Ühenduse välispoliitika ja julgeolekuga seotud poliitika esitavad 7. raamprogrammi rakendamise jooksul Teadusuuringute Ühiskeskusele uusi nõudmisi. Neid töövaldkondi toetavad kiireks reageerimiseks vajalikud asutusesisesed ja turvalised teabe- ja analüüsisüsteemid. Samamoodi laiendatakse käesoleva programmi raames Teadusuuringute Ühiskeskuse töö ülemaailmset ja rahvusvahelist mõõdet.

Teatav osa Teadusuuringute Ühiskeskuse vahenditest on ette nähtud uute teadmiste ja pädevuste loomisele suunatud teadustööks. Vahendid antakse sellistele uurimistöödele algkapitalina; see võib hiljem anda praktilisi tulemusi ja edu korral annab keskmises ja pikemas perspektiivis oma panuse Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevusse.

Kui seda soovitakse seoses Teadusuuringute Ühiskeskuse poolt erinevate valdkondade poliitikale antava toetusega, rakendab Teadusuuringute Ühiskeskus eritegevusi, mis viivad asjakohaste üleeuroopaliste teadusuuringute tulemuste parema kasutuseni (sealhulgas levitamine, kui see on teostatav). Seda tehes suurendab Teadusuuringute Ühiskeskus teadmistepõhisest ühiskonnast tulenevat kasu. Kattuvuse ja dubleerimise vältimiseks tuleks vajaduse korral kooskõlastada Teadusuuringute Ühiskeskuse kaudu tehtav teadustöö eriprogrammi “Koostöö” teemavaldkondade raames teostatavate teadusuuringutega.

3.   Tegevused

3.1.   Esimene poliitikavaldkond: Jõukus teadmistemahukas ühiskonnas

3.1.1.   Ülesanne 1.1. Konkurentsivõime ja innovatsioon

ELi konkurentsivõimet ning siseturu ja kaubanduse läbipaistvust püütakse suurendada, töötades välja ja levitades rahvusvaheliselt tunnustatud võrdlusmaterjali ning edendades Euroopa ühist mõõtesüsteemi. Mõõtmistulemuste võrreldavust suurendatakse selliste kvaliteeti tagavate vahendite nagu etalonmaterjalide, võrdlusmõõtmiste, valideeritud meetodite ja andmete tagamise kaudu mitmesugustes poliitikaga seonduvates valdkondades, näiteks:

—

kemikaalide ja toodete, sealhulgas kosmeetikatoodete ohutus, arendades välja võrdlussüsteemi keemilise riski integreeritud hindamiseks ja tagades kemikaale käsitlevate õigusaktide väljatöötamisel teadusliku ja tehnilise toe, sealhulgas toetuse (koolituse) Euroopa Kemikaalide Agentuuri (ECA) tegevuse ettevalmistamisel,

—	alternatiivsed katsemeetodid (mis ei ole loomkatsed) ja intelligentsed katsestrateegiad,

—	toidu ohutus, kvaliteet ja autentsus; sööda ohutus; biotehnoloogia,

—	energia (puhtamad ja taastuvad energiaallikad ning -kandjad),

—	kodanike julgeolek ja kaitse,

—	keskkond ja tervis.

Kõnealust tööd tehakse tihedas koostöös liikmesriikide institutsioonide, rahvusvaheliste standardiorganitega (ISO, CEN, Codex Alimentarius, AOAC), reguleerivate organite ja tööstusega. Teadusuuringute Ühiskeskus säilitab oma rolli ühenduse tugilaborina geneetiliselt muundatud toidu ja sööda, toiduainetega kokku puutuvate materjalide ning söödalisandite valdkonnas ja hakkab ühenduse tugilaborina tegutsema muudes tema pädevusse kuuluvates asjaomastes valdkondades.

Teadusuuringute Ühiskeskus arendab edasi täiustatud ökonomeetrilise modelleerimise ja tundlikkuse analüüsimise meetodeid paljudes erinevates poliitikavaldkondades ja makromajanduslikul modelleerimisel, teostab rahandus- ja äritsüklite lühiajalist analüüsi ning töötab välja ja hindab koondnäitajaid.

Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab samuti finantsökonomeetriliste ja statistiliste vahendite kohaldamist finantsteenuste valdkonnas (näiteks seoses kliiringu ja arveldamise ning pangandusdirektiividega). Ta on jätkuvalt kaasatud erinevatesse algatustesse, toetades konkreetsete näitajate väljatöötamise ja analüüside tegemise kaudu eel- ja järelhindamisi (sealhulgas mõjuanalüüse).

Teadusuuringute Ühiskeskus suurendab oma toetust ühenduse rahvusvahelise kaubanduse poliitika väljaarendamisele, keskendudes eriti mõjule, mida kaubanduspoliitika avaldab säästvale arengule ja konkurentsivõimele.

Lissaboni majanduskasvu ja tööhõive strateegiat toetatakse otsese kvantitatiivse sotsiaalmajandusliku analüüsiga – ka seoses parema õigusliku reguleerimise põhimõttega – mitmetes poliitikavaldkondades, nagu makromajanduslik stabiilsus ja kasv, finantsteenused, Lissaboni strateegias sisalduvad konkurentsivõime, elukestva õppe ja inimkapitali aspektid, põllumajandus, kliimamuutus, säästvad energia- ja transpordisüsteemid. Teadusuuringute Ühiskeskus aitab paremini mõista hariduse andmise ja teadmistepõhise ühiskonna vajaduste vahelist suhet, teadmiste ringlust, hariduse võrdset kättesaadavust mõjutavaid tegureid ning haridusressursside tõhusa kasutamise saavutamise viise.

Konkurentsivõime ja keskkonnaeesmärkide keskmes on ökoloogiliselt tõhusad tehnoloogiad, mille väljaselgitamist jätkab ning mida hindab saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli Euroopa büroo (European Integrated Pollution Prevention and Control Bureau); samuti määratletakse ja hinnatakse neid tehnoloogiaid keskkonnatehnoloogia tegevuskava rakendamisse ja järelevalvesse antava panuse põhjal. Nimetatud tehnoloogiate arendamise tingimusi uuritakse, et teha kindlaks takistused nende levitamisel, hinnata tulemuseesmärke ja kasutust ning analüüsida meetmeid nende kasutuselevõtu parandamiseks.

Konkurentsivõimet toetatakse ka näiteks järgmiste tegevuste kaudu:

—	selliste Euroopa standardite nagu eurokoodid, euronormid, IEC ning ISO normid ja Euroopa etalonmaterjalid väljatöötamise ja korrastamise toetamine,

—	keskkonna- ja turvaseiresüsteemide standardite ning INSPIRE (Euroopa ruumiandmete infrastruktuur) ja GMESi (ülemaailmne keskkonna- ja turvaseire) andmetele ühtlustatud juurdepääsu väljatöötamine,

—	Euroopa mõõtmisvõrgustiku tugevdamine laboritevahelise võrdluse kaudu akrediteerimis- ja sertifitseerimisprotsesside toetamiseks.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab teaduslikku ja tehnilist tuge ka riskihindamise ja -juhtimise korra kui Euroopa tasandil otsuste tegemise vahendi väljatöötamisel.

3.1.2.   Ülesanne 1.2. Euroopa teadusruum

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab otseselt Euroopa teadusruumi, intensiivistades teadlaste koostöövõrkude loomist ning teadlaste koolitamist, suurendades teadlaste mobiilsust, juurdepääsu teadustöö infrastruktuuridele ning viies läbi rohkem ühiseid teadusuuringuid. Ta osaleb vajaduse korral Euroopa tehnoloogiaplatvormides, tehnoloogiaalastes ühisalgatustes ja artikli 169 kohastes tegevustes. Erilist tähelepanu pööratakse partnerite kaasamisele uutest liikmesriikidest ja kandidaatriikidest.

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab tõenditel põhineva teaduspoliitika kujundamist nii ühenduse kui ka liikmesriikide tasandil.

Kõnealust strateegilist toetust teaduspoliitika kujundamisele täiendatakse teadusuuringute prioriteetide tehnoloogia hindamisega üksikutes teemavaldkondades.

Euroopa tasandil edendatakse ka teadusliku ja tehnoloogilise prognoosimise meetodite konsolideerimist, arendamist ja levitamist.

3.1.3.   Ülesanne 1.3. Energia ja transport

Teadusuuringute Ühiskeskuse energiaalane tegevus keskendub vähem süsinikku sisaldavatele ning taastuvatele energiaallikatele ja -kandjatele (sealhulgas vesinikule) sujuvamale üleminekule, energiasüsteemide tõhususe suurendamisele ning suuremale turvalisusele ja varustuskindlusele. Energia valdkonnas on Teadusuuringute Ühiskeskuse eesmärgid:

—	tagada säästva energia referentssüsteem, mis vastab ühenduse poliitika vajadustele tehnoloogilist innovatsiooni ja arengut (kõik energiaallikad ja energia lõpptarbimise tõhusus) käsitlevate teaduslike ja tehnoloogiliste eriteadmiste osas,

—	tegutseda teabekeskusena valitud tehnoloogiate (nt puhtamad fossiilkütused, biomass, fotogalvaaniline element, kütuseelement ja vesinik) tulemuslikkuse kontrollimisel ja sertifitseerimisel enne normide kehtestamist,

—

anda Euroopale teavet energiaga varustatuse jätkuvuse ja taastuvate energiaallikate olemasolu kohta. Lisaks hõlbustab Teadusuuringute Ühiskeskus faktidel põhinevat arutelu ja kõiki asjaolusid arvestavate otsuste vastuvõtmist Euroopa energiavajaduse katmiseks sobivate erinevate energiaallikate kombinatsiooni valiku teemal.

Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse säästva transpordi arengusse Euroopas, keskendudes järgmistele teemavaldkondadele:

—	keskkond, mille puhul uuritakse heitgaaside kontrolli ja kaasnevat mõju ökosüsteemidele; heitgaaside vähendamise võimalused arenevate tehnoloogiate rakendamisel erinevate poliitiliste stsenaariumite alusel,

—	tehnomajanduslik mõõde, mille puhul uuritakse välismõjusid, täiustatud kütuseid ja mootoreid, alternatiivseid sõidukeid ning innovatsiooni mõju konkurentsivõimele ja majanduskasvule, samuti hinnatakse transpordipoliitika valikuid,

—	sotsiaalne mõõde, mille puhul hõlmab tegevus ka ruumilise planeerimise ja linnaplaneerimise, tervisele avaldatava mõju ja teadlikkuse parandamise alaseid uuringuid. Jõupingutused on suunatud ka õhu-, maismaa- ja meretranspordi ohutuse ning julgeoleku suurendamisele.

Energia ja transport on peamised õhukvaliteeti mõjutava saaste eest vastutavad sektorid. Teadusuuringute Ühiskeskus toetab ELi õhusaastestrateegiat (CAFE – “Puhas õhk Euroopale”), pöörates saaste vähendamise strateegiate väljatöötamise toetamisel erilist tähelepanu eri allikatest pärit heitmete iseloomustamisele ja jaotusele. Heitmete mõõtmise võrdlustestid ja mõõtmismeetodid ühtlustatakse/normitakse.

3.1.4.   Ülesanne 1.4. Infoühiskond

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab infoühiskonna tehnoloogiapoliitika ja -vahendite formuleerimist, andes teadmistepõhise ühiskonnaga seotud tulevikuanalüüse ja strateegiaid välja töötades oma panuse konkurentsivõimelise Euroopa teadmistepõhise ühiskonna loomisesse. Tähelepanu keskmes on kasv, solidaarsus, kaasatus ja säästvus. Teadusuuringute Ühiskeskus annab oma panuse ka ühenduse nende poliitikate rakendamisse, mis on infoühiskonna tehnoloogia arenguga tihedalt seotud või mis saavad sellest suurt kasu. See hõlmab e-äri, e-tervise, inimeste julgeoleku, kodukeskkonna, e-õppe, e-valitsuse ja keskkonnaga seonduvaid rakendusi, samuti uuenduste potentsiaali kindlaksmääramist Euroopa üldiste kasvu-, integratsiooni- ja elukvaliteedi strateegiate elluviimisel ning usaldust ja usaldusväärsust edendavat info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat.

Teadusuuringute Ühiskeskus teeb tööd “vastastikuseks lähenemiseks” infoühiskonna tehnoloogia valdkonnas eesmärgiga hinnata võimalikku mõju ühiskonnale konkurentsivõime, eraelu puutumatuse, omandiõiguse ja sotsiaalse kaasatuse vallas. Lähenemist võimaldavaid rakendusi püütakse arendada tervise (biosensorid, nanotehnoloogia ja kognitiivsed teadused), julgeoleku (sensorid, avalik julgeolek ja isikupuutumatus) ning keskkonna (seiretehnoloogiad ja keskkonna säästev majandamine) valdkonnas.

3.1.5.   Ülesanne 1.5. Bioteadused ja biotehnoloogia

Bioteadused ja -tehnoloogia on seotud paljude poliitikavaldkondadega, mille puhul nad saavad oluliselt kaasa aidata ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seda potentsiaali tunnustatakse laialdaselt tervise-, põllumajandus-, toiduainete, keskkonna- ja muudes sektorites, kus toimub rakenduste kiire arendamine. Etalonmaterjalide ja valideeritud meetodite väljatöötamine nõuab juurdepääsu suurele hulgale uutele biotehnoloogilistele vahenditele ja suure hulga uutele biotehnoloogiliste vahendite valdamist. Pädevate riiklike organisatsioonidega tehtava koostöö raames suurendab Teadusuuringute Ühiskeskus oma pädevust selles valdkonnas seadusandlikku ja regulatiivset konteksti silmas pidades.

Teadusuuringute Ühiskeskus viib eelkõige läbi biotehnoloogia ja bioteaduste valitud rakenduste sotsiaalmajanduslikku mõju käsitlevaid uuringuid, toetamaks tulevasi õigusakte. Tehes ühendatud jõupingutusi nano-biotehnoloogia, füüsika, bioloogia ja keemia rakendamiseks detekteerimismeetoditele, aitab Teadusuuringute Ühiskeskus kaasa keskkonna- ja terviseseire, (öko)toksikoloogia-alaste uuringute, inimeste ja loomade toiduahela kontrolli ja ohutuse uute strateegiate ja tehnoloogiate väljatöötamisele.

Tegevused töötatakse välja muu hulgas järgmistes valdkondades.

1)

Biotehnoloogia ja tervisega seotud aspektid: — geenitestide kvaliteedi tagamise vahendite väljatöötamine, — genoomipõhiste diagnostiliste rakenduste ja ravimite väljatöötamisega seotud uuringud (nt farmakogenoomika), — uute meetodite väljatöötamine ja valideerimine biotehnoloogiliste farmaatsiatoodete loomkatsete täiustamiseks, vähendamiseks ja asendamiseks, kemikaalide mürgisuse prognoosimiseks in vitro rakukultuuride, kõrge tootlikkusega meetodite ning toksikogenoomika kaudu, — nn -oomika kontseptsioone toetavate uudsete bioinformaatika meetodite tuvastamine ja hindamine, integreerides individuaalsest vastuvõtlikkusest ja elustiilist tingitud füsioloogilised reaktsioonid, — metoodilise raamistiku väljatöötamine, et inimeste terviseriskide hindamisel riski modifikaatoreid õigesti arvestada, — nanotehnoloogiate, sh nanotoksikoloogia keskkonna- ja tervisemõjude hindamine.

2)

Biotehnoloogia põllumajanduses, toiduaine- ja söödatööstuses: — tuleviku-uuringud, mis käsitlevad biotehnoloogia arenevaid rakendusi toiduainete tootmisel (nt funktsionaalne toit, kloonitud põllumajandusloomad ja geneetiliselt muundatud põllukultuuride viljelus ravimite valmistamise eesmärgil), — geneetiliselt muundatud organismide detekteerimine, identifitseerimine ja kvantifitseerimine (sealhulgas suure tootlikkusega sõelumismeetodite valideerimine ja järgmise põlvkonna geneetiliselt muundatud organismide kvaliteedi tagamise vahendid), — geneetiliselt muundatud ja muundamata põllukultuuride kooseksisteerimise uuringud; geneetiliselt muundatud põllukultuuride ökonoomika uuringud.

3.2.   Teine poliitikavaldkond: solidaarsus ja ressursside vastutustundlik majandamine

3.2.1.   Ülesanne 2.1. Maaelu areng, põllumajandus ja kalandus

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab teadusuuringute kaudu Euroopa maaelu arengu, põllumajandus- ja kalanduspoliitikat, hõlmates säästvuse kõik kolm mõõdet:

—

tootmine: ühise põllumajanduspoliitika (ühtsed toetuskavad, nõuetele vastavus ja põllumajandusettevõtete nõustamise süsteemid) rakendamise, kontrolli ja järelevalve, sealhulgas põllumaade ja püsikultuuride registrite ühtsete haldus- ja kontrollisüsteemide toetamine, ning turu ja investeeringute toetamiseks maa/linna katastrite rakendamine (kasutades positsioneerimise/navigeerimise meetodeid); kasvu simuleerimise mudelitel, testala meetoditel, kaugseirel ja agrofenoloogilisel võrgustikul põhinev põllukultuuride toodangu prognoosimine; ELi talunike kindlustussüsteemi rakendamise toetamine; ELi uue põllumajandusstatistika süsteemi (sealhulgas LUCAS) metoodika toetamine,

—

keskkond: heade põllumajandus- ja keskkonnatingimuste mõju hindamine ning põllumajanduse keskkonnameetmete poolt mulla ja vee seisundile, bioloogilisele mitmekesisusele ning Euroopa maastikele avaldatava mõju ja kõnealuste meetmete tõhususe uurimine; põllumajandus-, maaelu arengu ja regionaalpoliitika vaheliste seoste ning nende poolt Euroopa maakasutuse muutumisele avaldatava mõju analüüsimine vastavate näitajate ja ruumiliste mudelite väljatöötamise kaudu; vähese sisendiga ja mahepõllumajanduse ning mullaviljakuse edendamise meetmete arendamine; maaelu arengu programmide rakendamisele suunatud piirkondlike strateegiate väljatöötamise toetamine; selle hindamine, millist mõju avaldab kliimamuutus põllumajandusele, pidades silmas kohandamismeetmeid; oma panuse andmine kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamisse energiakultuuride ja põllumajandusjäätmetest energia tootmise kaudu,

—

tootja/tarbija: poliitika strateegiline analüüs järgmistes valdkondades: ühise põllumajanduspoliitika reformi mõju põllumajandustootmise süsteemide säästvusele; põllumajanduse valmidus reageerida tarbijate nõudmistele: toidu iseloomustamine ja kontroll, turustusahela kvaliteedi tagamise ja sertifitseerimise süsteemide mõju ning keskkonna- ja loomade heaolu standardite järgimise valmidus; Euroopa peamiste põllumajandustoodetega seonduv prognoos ja poliitika mõju analüüs tootmise, maailmaturu, hindade, sissetuleku ja tarbija heaolu seisukohast; kaubanduspoliitikas ja maailma tooraineturgudel toimuvate muutuste mõju; põllumajanduspoliitika osa maaelu arengus koostoimes muude poliitikavaldkondadega. Erilist tähelepanu pööratakse ühise põllumajanduspoliitika reformi mõjule uutes liikmesriikides ja kandidaatriikides ning maaelu arenguga seonduva poliitika mõju/toime hindamisele.

Ühise kalanduspoliitika eesmärke püütakse saavutada teaduslike andmete kvaliteedi ja õigeaegsuse parandamise ning juhtimisotsuste majandusliku ja sotsiaalse mõju hindamise korra väljatöötamisega. Järelevalve teostamisel kasutatakse uusi tehnoloogiaid, sealhulgas DNA-analüüsil põhinevat kala päritolu tuvastamist. Tähelepanu pööratakse sidusrühmade osalust soodustavatele meetoditele. Kooskõlas ühenduse areneva merepoliitikaga laiendatakse kalanduse jaoks väljatöötatud teenuseid, nagu laevade kaugseire ja elektrooniline aruandlus, kaubalaevade identifitseerimisele. Hinnatakse kasvava vesiviljelussektori mõju, sealhulgas keskkonna seisukohalt ja sotsiaalmajanduslikust aspektist.

3.2.2.   Ülesanne 2.2. Loodusvarad

Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb muutuste seiret ja loodusvaradele avalduva mõju ning surve analüüsi käsitleva tervikliku lähenemisviisi väljatöötamisel, mille eesmärgiks on välja arendada säästva arengu terviklik kontseptsioon. Täiendades ülesannet 2.1, on sellekohane teadustöö tihedalt seotud ELi seitsme temaatilise keskkonnastrateegiaga. Kõnealuses teadustöös pöörab Teadusuuringute Ühiskeskus tähelepanu keskkonnateabe jagamisele ja annab panuse GMES-teenuste väljatöötamisse, omistades nendele teemavaldkondadele oma teadusuuringutes olulise rolli. Rakendused vastavad INSPIRE põhimõtetele.

Täpsemalt keskendub tegevus järgmisele:

—

veeressursside majandamine veepoliitika raamdirektiivi ja merenduspoliitika raames, keskendudes Euroopa sise- ja rannikuvete ökoloogilisele kvaliteedile, saasteainete tsüklitele, keemiliste ja bioloogiliste saasteainete ühtlustatud mõõtmisele, dünaamilisele modelleerimisele ning üleeuroopalistele infosüsteemidele,

—	pinnasekaitse raamdirektiivis kindlaks määratud pinnasekaitse algatused, keskendudes pinnast käsitleva teabe liikumise parandamisele Euroopas, pinnasega seotud riskitegurite kirjeldamise ühiste kriteeriumide ja meetodite määratlemisele ning pinnaseseire lähenemisviisidele,

—	elutsükli analüüs ressursside jälgimiseks alates kaevandamisest, kasutusest ja ringlussevõtust kuni materjalide lõpliku kõrvaldamiseni. Loodusvarade ja looduslike materjalide säästev tootmine ja tarbimine ning toodete keskkonnamõju ja säästvus eri tehnoloogia- ja poliitikastsenaariumite korral,

—

metsandus; ühenduse metsade seireks luuakse süsteem, mis sisaldab teavet metsatulekahjude, metsa ökoloogilise seisundi ja metsaressursside kohta. Tegevus hõlmab metsa bioloogilise mitmekesisuse näitajaid, tulekahjujärgsete mõjude analüüsimise vahendeid, metsatulekahjude, pinnaste ja kliimamuutuse koostoime analüüsi ning liikmesriikides olemasoleva metsaressursse käsitleva teabe koondamist,

—	INSPIRE edasiarendamiseks jätkuva tehnoloogilise abi andmine: oma panuse andmine ühisesse ELi keskkonnateabe süsteemi (tihedas koostöös Euroopa Keskkonnaagentuuri ja Eurostatiga),

—	struktuuri- ja ühtekuuluvusprogrammide mõju analüüs ning ühenduse regionaalpoliitika määratlemise ja hindamise toetamine piirkondliku ja linna tasandi territoriaalsete näitajate kaudu.

3.2.3.   Ülesanne 2.3. Keskkond ja tervis

Keskkonna ja tervise vaheline seos on uus tähelepanu keskmes olev teema Euroopa tasandil. Teadusuuringute Ühiskeskus annab sellesse arenevasse poliitikavaldkonda oma panuse:

—

töötades välja ja valideerides meetodid levikuteede seireks ning mõju hindamiseks: välisõhk (õhu kvaliteet), siseõhk (tooted, suits), joogivesi ja toit (sealhulgas nendega kokku puutuvad materjalid, saasteained toiduahelas). Inimesele avalduvale kogumõjule keskenduva lähenemise väljatöötamist on kavas toetada eriti kemikaalide valdkonnas,

—	hinnates katsete, bioseire, toksikogenoomiliste analüüside, arvutusmeetodite ja analüütiliste vahendite abil mõjusid tervisele,

—	kasutades kahest esimesena nimetatud allikast saadud teadmisi oma panuse andmiseks integreeritud keskkonna- ja tervisesüsteemi edasisse väljatöötamisse kooskõlas ELi tegevuskava raames väljatöötatava keskkonna- ja terviseteavet käsitleva poliitikaraamistikuga.

3.2.4.   Ülesanne 2.4. Kliimamuutus

Kyoto protokolli keskne eesmärk on kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamine. Seetõttu on Teadusuuringute Ühiskeskuse tegevuskavas olulisel kohal kasvuhoonegaasi heitkoguste vähendamise võimaluste (leevendusmeetmed) hindamine ühises raamistikus. Püütakse hinnata kasvuhoonegaasi heitkoguseid käsitleva teabe kvaliteeti ning seda teavet kontrollida ja analüüsida, eriti sellistes keerukates sektorites nagu põllumajandus ja metsandus. Samalaadset tööd tehakse süsiniku heitkogustega kauplemise kontrollimise osas.

Kliimamuutusega kohanemine on muutunud hädavajalikuks ning Teadusuuringute Ühiskeskus jätkab andmete kogumist erinevatele Euroopa majanduse tundlikele sektoritele avalduva kliima mõju kohta ja nende andmete hindamist. See hõlmab põllumajandust, metsandust, veeressursse ja looduslikke riske. Kliimamuutusega seotud ohtude hindamisel keskendutakse üleujutustele, põudadele, metsatulekahjudele, tormidele, õhu kvaliteedi halvenemisele ning rannikuvete ja merega seotud protsessidele Euroopas.

Vaja on piisavalt teadmisi kliimamuutuse märkide ja mõjude kohta kogu maailmas. Ülemaailmse seire meetodeid arendatakse edasi, et hinnata atmosfääris, ookeanides ja maa biosfääris toimuvaid muutusi, mis põhjustavad kliimamuutust või on sellest tingitud. See töö on osa Euroopa panusest ülemaailmsetesse vaatlussüsteemidesse, mis on ametlikult heaks kiidetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsioonis (panus ülemaailmsesse kliimavaatlussüsteemi). Samalaadset tööd tehakse süsiniku heitkogustega kauplemise kontrollimise osas, mis on seotud Kyoto protokolli paindlike mehhanismide (ühise rakendamise ja puhta arengu mehhanism) ja tulevase, pärast 2012. aastat kehtiva korraga. Teadusuuringute Ühiskeskus osaleb TREES-programmi (troopilise ökosüsteemi keskkonna vaatlus satelliitide abil) kolmandas etapis, et ajakohastada varasemad hinnangud maakera metsaga kaetuse kohta.

Teadusuuringute Ühiskeskus teeb kompromissikavade ja tasuvusanalüüside arendamiseks koostööd teiste modelleerimiskeskustega kogu Euroopas. 7. raamprogrammi seisukohalt on eriti oluline Kyoto protokolli järgse perioodi võimalusi käsitlev analüüs, millega alustatakse arutelu kliimapoliitika teistesse valdkondlikesse poliitikatesse integreerimise üle.

3.3.   Kolmas poliitikavaldkond: Vabadus, turvalisus ja õigus

3.3.1.   Ülesanne 3.1. Sisejulgeolek

Teadusuuringute Ühiskeskus pakub teaduslikku ja tehnilist tuge vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisega seotud poliitika ja tollipoliitika kujundamisel, eelkõige teadusuuringute kaudu. Keskendutakse infotehnoloogia ja süsteemianalüüsi pädevuse rakendamisele kuritegude ja pettuse ning salakaubaveo ja ebaseadusliku äri eest kaitsmisel, kodanike ja kriitilise infrastruktuuri kaitsmisel terrorismi eest ning migratsiooni juhtimisel ja piirikontrollil. Samuti antakse tehnoloogilist abi ühtseks piirikontrolliks (nt koostalitlusvõime parandamiseks).

Tegevustega toetatakse muu hulgas:

—	võimet avastada ja kontrollida suurte andmekogude suhtes rakendatava automaatse teabekogumise ning uute analüüsimeetodite kaudu ühenduse eelarvega seonduvaid pettusi ning vahendite ümbersuunamist,

—

ELi tasandi võtmesektorite kriitiliste infrastruktuuride (nt infosüsteemid, rahandussüsteemid, tööstuslik sisseseade, üldkasutatavad hooned, transpordisüsteemid ja -infrastruktuur, sidevõrgud, rahandusvõrgud, navigatsioonisüsteemid, elektri- ja gaasi/naftavarustuse infrastruktuurid, toidujaotussüsteemid jne) ohtude ja haavatavuse hindamist,

—	infrastruktuuri-vastase tahtliku tegevuse (tööstusseadmete sabotaaž, plahvatused, kokkupõrked, bioloogilised ja keemilised ained, toidusüsteemide ründamine) ärahoidmist, nendeks valmisolekut ja nendega seonduvat riskijuhtimist,

—	piiride turvalisust ja piirikontrolli biomeetriliste sensorite standardite ja katsetamise, ebaseadusliku äri avastamise süsteemide ning migratsioonivoogude järelevalve kaudu,

—	teabe kogumist kaupade õhu-, mere-, maismaatranspordi kohta, kasutades mitmesuguseid seiretehnoloogiaid,

—	ELi kriisihoiatussüsteemi (ARGUS) ja kriisidele reageerimise mehhanisme.

3.3.2.   Ülesanne 3.2. Katastroofid ja nendele reageerimine

Seoses looduslike ja tehnoloogiliste katastroofide ning õnnetusjuhtumitega edendab Teadusuuringute Ühiskeskus võimet paremini mõista ja hallata nõrku kohti, ohte, varajast hoiatamist, häiresüsteeme, seiret ja kahjude hindamist ning ennetus- ja leevendusmeetmeid. Oma panus antakse eelkõige ühenduse reageerimisvõime ja kriisiohje paremaks muutmisse kiirreageerimise, seire ja kahjude hindamise kontekstis (nt seoses kodanikukaitse mehhanismide ja solidaarsusfondi sekkumisega).

Suurõnnetuste ohu büroo (Major Accidents Hazards Bureau) annab oma panuse ohutuse juhtimisse õnnetuste ja vahejuhtumite jälgimise ning saadud õppetundide analüüsimise kaudu, eriti Seveso II rajatiste osas.

Loodusõnnetuste puhul keskendub Teadusuuringute Ühiskeskus varajase hoiatuse ja häiresüsteemide väljatöötamisele, toetudes erinevate Euroopas ette tulevate olukordade (nagu üleujutused, põud, naftareostus, maavärinad, metsatulekahjud, laviinid, maalihked ja tormid) mudelitele, vastavatele maavaatlustehnoloogiatele ja mõõtmisvõrgustikele. Vahemere/Musta mere basseini ja Atlandi ookeani äärealade puhul uuritakse erinevaid samaaegselt esinevaid riske. Jätkatakse aruannete koostamist loodusõnnetuste kohta ja saadud õppetundidest järelduste tegemist. Selles valdkonnas tehakse tööd, et toetada ka kriiside ja hädaolukordadega seotud GMES-teenuste edasiarendamist.

3.3.3.   Ülesanne 3.3. Toidu ja sööda ohutus ja kvaliteet

Tegevus on kooskõlas nn toidulaualt tallu (Fork to Farm) käsitlusega. Teadusuuringute Ühiskeskus valideerib meetodid ja ühtlustab menetlused paljude toidu- ja söödaliikide puhul. Ta suurendab samuti oma võimekust lahendada toidu- ja söödakriise, kasutades oma toidu- ja söödaanalüüsidest saadud eriteadmisi ning hakates vajaduse korral tegelema uute valdkondadega. Tähelepanu pööratakse tihedale koostööle Euroopa Toiduohutusametiga.

Tegevuse konkreetsed valdkonnad on:

—	molekulaarbioloogia ja ühendtehnikate valideerimine toidu ja sööda kontrollimiseks, nt allergeenide ning funktsionaalse ja mahepõllumajandusliku toidu puhul,

—	toidu ja tervisega seotud valdkonnad, mille puhul on tulevikus oodata õigusakte (nt mikrobioloogia, funktsionaalne ja mahepõllumajanduslik toit, allergeenid, tervisealased väited märgistamisel),

—	sööda ohutusega seotud valdkonnad olemasolevate õigusaktide puhul (nt söödalisandite lubamine),

—	toidu ja sööda mikrobioloogia; mikroorganismide, eriti toidus ja vees leiduvate nakkusetekitajate biomolekulaarsete detekteerimismeetodite valideerimine,

—	keelatud ainete, saasteainete, söödalisandite ja loomsete valkude detekteerimise ning märgistamist käsitlevate direktiivide nõuete järgimise ja päritolunimetuste määramise analüütiliste meetodite (nt isotoopmeetodid) valideerimine,

—	elektrooniline jälgitavus sööda-/toiduahelas.

3.4.   Neljas poliitikavaldkond: Euroopa kui globaalne partner

Teadusuuringute Ühiskeskus toetab ühenduse otsuste vastuvõtmist välispoliitiliste vahendite raames (arengukoostöö, kaubandus ja kriisidele reageerimise vahendid ning konfliktide rahumeelne ennetamine, sealhulgas stabiilsuse ja humanitaarabi vahendid).

3.4.1.   Ülesanne 4.1. Ülemaailmne julgeolek

Teadusuuringute Ühiskeskus suurendab teadusuuringute kaudu oma toetust ühenduse ülesehitus- ja humanitaarabi programmidele, kasutades sekkumise eri tasemete (valmisolekust kiirreageerimise ja välioperatsioonideni) jaoks uudseid tehnoloogiaid (sealhulgas kosmosetehnoloogia, georuumiline analüüs, veebist teabe kogumise süsteemid, reaalaja infosüsteemid), et lahendada selliseid probleeme nagu unustatud kriisikollete kindlaksmääramine, varajane hoiatus võimalike kriiside puhul, humanitaarabi vajaduste hindamine ja abi andmine, terviklik reageerimine kriisidele ja kriisijärgne kahjude hindamine. Rahvusvahelist humanitaarabi toetatakse ka ülemaailmse katastroofide häire- ja katastroofidele reageerimise süsteemi (Global Disaster Alert and Response System) ülesannete laiendamise kaudu, et tihedas koostöös ÜRO ametkondadega (eelkõige ÜRO humanitaarasjade koordinatsioonibürooga) hõlmata väga erinevaid humanitaarkatastroofe.

Teadusuuringute Ühiskeskus loob kriisiohje ja julgeoleku toetamiseks ülemaailmse georuumilise andmebaasi ja annab oma panuse teenuste (kiirkaardistamine), süsteemide koostalitlusvõime ja süsteemide, eriti nõukogu vaatluskeskuse (SitCen) ja ELi satelliidikeskuse vahelise andmevahetuse toetamise standardite osas. See tegevus toimub GMESi tulevaste katseteenuste väljatöötamist arvestades.

Teadusuuringute Ühiskeskus pakub teaduslikku ja tehnoloogilist tuge seoses meetmete rakendamisega kavandatava stabiilsusvahendi raames, tegeldes rahvusvaheliste väljakutsete ning pikemaajaliste ülemaailmse stabiilsuse ja julgeoleku teemadega. Teadusuuringute Ühiskeskus tegeleb massihävitusrelvade ning kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate leviku teemaga, sealhulgas ekspordikontrolli, piirikontrolli, turustusahela turvalisuse ja riikide profiilide loomise teemaga. Süsteemide hulka, mida tuleks sel eesmärgil edasi arendada, kuuluvad ekspordikontrolli klassifitseerimise süsteemid, operatiivteabel põhinevad süsteemid, andmete ladustamine ja mitmekeelsed veebist teabe kogumise vahendid. Ette on nähtud tegevuse tihe integreerimine Euratomi eriprogrammi raames toimuva Teadusuuringute Ühiskeskuse asjaomaste tegevusega.

Lähenemisviisi keskmes on kaugseire analüüsimeetodid ja mitmest allikast (sealhulgas maavaatlusest ja avatud allikast) pärit andmete integreerimise ning analüüsi süsteemid; neid kasutatakse, et toetada ühenduse välispoliitikaga seonduvate tegevuste (näiteks Kimberley protsessi ja ebaseadusliku kauplemisega seonduvate tegevuste, sh puidu ja kahesuguse kasutusega kaupadega kauplemise järelevalvesüsteemidega seonduvate tegevuste) elluviimist. Need tegevused toetavad GMES-algatuse ülemaailmset mõõdet.

3.4.2.   Ülesanne 4.2. Arengukoostöö

Säästva arengu ja keskkonna vaatluskeskus luuakse algselt Aafrikas, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikides. Vaatluskeskuse tuumaks olev teabekogumis- ja sidesüsteem teenib kolme eesmärki – keskkonnadiagnostika ja riikide profiilide loomine, stsenaariumite väljatöötamine ning eri poliitikavaldkondade koostoimimine. Arengusuundumuste analüüse toetavad pikaajalised ressursside ja keskkonnanäitajate (nt maakate, metsaga kaetus, tulekahjud, bioloogiline mitmekesisus, rannikualad ja näitajad, mis iseloomustavad tundlikkust kliimamuutuste suhtes jne) vaatlused. Arendustegevus toimub tihedas koostööd GMES-algatuse ning Aafrika keskkonna ja säästva arengu järelevalve programmiga (Africa Monitoring for Environment and Sustainable Development programme).

Vaatluskeskuse-poolset ülemaailmset põllukultuuride järelevalvet arendatakse seoses toiduainetega kindlustatuse ning ühenduse algatusega vaesuse kaotamise ja säästva arengu alal. Teadusuuringud keskenduvad toiduvarude ja -vajaduste hindamise uutele meetoditele, toiduainetega kindlustatuse teabesüsteemidele ja haavatavuse hindamisele.

Tarnitud lõpptoodang on kliendikeskne, s.t see on konkreetsel juhul kavandatud selliselt, et see vastaks vajadustele ja oleks arengumaade poolt kasutatav.

Tugevdatakse koostööd olulisemate osapooltega (UNEP, FAO, EUMETSAT, WFP, ESA GMES-GMFS).

Eetilised aspektid

Kõnealuse eriprogrammi ja sellest tulenevate teadusuuringute teostamisel tuleb järgida eetika põhialuseid. Nende hulka kuuluvad muu hulgas Euroopa Liidu põhiõiguste hartas kajastatud põhimõtted, mis hõlmavad järgmist: inimväärikuse, inimelu ning isikuandmete kaitse ja eraelu puutumatus, samuti loomade ja keskkonna kaitse vastavalt ühenduse õigusele ning asjaomaste rahvusvaheliste konventsioonide ja tegevusjuhendite viimastele redaktsioonidele, nt Helsinki deklaratsioon, Oviedos 4. aprillil 1997 allkirjastatud Euroopa Nõukogu inimõiguste ja biomeditsiini konventsioon ja selle lisaprotokollid, ÜRO lapse õiguste konventsioon, UNESCO poolt vastu võetud inimgenoomi ja inimõiguste ülddeklaratsioon, ÜRO bioloogiliste ja toksiinrelvade konventsioon (BTWC), taimede geneetiliste ressursside toiduks ja põllumajanduses kasutamise rahvusvaheline leping ja Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) vastavad resolutsioonid.

Arvesse võetakse ka biotehnoloogia eetika nõustajate Euroopa töörühma (1991–1997) arvamusi ning teaduse ja uute tehnoloogiate eetika Euroopa töörühma (alates 1998. aastast) arvamusi.

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt ja Euroopa lähenemisviiside mitmekesisuse tõttu peavad teadusprojektides osalejad täitma nende riikide kehtivaid õigusnorme ja eetikareegleid, kus teadustööd teostatakse. Igal juhul kohaldatakse riiklikke õigusnorme ning ühendus ei rahasta üheski liikmesriigis ega kolmandas riigis ühtki teadustööd, mille teostamine on selles riigis keelatud.

Vajaduse korral peavad teadusprojektide teostajad enne teadusuuringute ja tehnoloogiaarendusega seotud tegevuse alustamist taotlema vastavate riiklike või piirkondlike eetikakomiteede nõusolekut. Komisjon vaatab süstemaatiliselt läbi eetiliselt tundlikke teemasid käsitlevad ettepanekud või need ettepanekud, mille puhul eetilistele aspektidele ei ole piisavalt tähelepanu pööratud. Erijuhtudel võib eetiline läbivaatus aset leida projekti rakendamise ajal.

Asutamislepingule lisatud protokollis loomade kaitse ja heaolu kohta nõutakse, et ühendus pööraks oma poliitika (sealhulgas teadusuuringute) kavandamisel ning rakendamisel täit tähelepanu loomade heaolu nõuetele. Nõukogu 24. novembri 1986. aasta direktiivis 86/609/EMÜ (katseteks ja muudel teaduslikel eesmärkidel kasutatavate loomade kaitsega seotud liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta) (10) nõutakse, et kõik katsed oleksid kavandatud nii, et välditakse katseloomadele stressi, tarbetute piinade ja kannatuste tekitamist, kasutatakse võimalikult vähe loomi, kasutatakse neurofüsioloogiliselt kõige väiksema tundlikkusega loomi ning põhjustatakse võimalikult vähe valu, kannatusi, stressi või püsivaid kahjustusi. Loomade genotüübi muutmine ja loomade kloonimine võib kõne alla tulla üksnes juhul, kui eesmärgid on eetiliselt põhjendatud, tingimused on sellised, et loomade heaolu on tagatud, ja järgitakse bioloogilise mitmekesisuse põhimõtteid.

Programmi rakendamise ajal jälgib komisjon korrapäraselt teaduses tehtavaid edusamme ning riiklikke ja rahvusvahelisi õigusnorme, et võtta arvesse kõiki arenguid.