—

võttes arvesse Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2004. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet (1);

—

võttes arvesse kontrollikoja aruannet Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri 2004. eelarveaasta raamatupidamise aastaaruande kohta koos agentuuri vastustega (2);

—

võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2006. aasta soovitust (5972/2006 — C6-0093/2006);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingut, eriti selle artiklit 276;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (3) eriti selle artiklit 185;

—

võttes arvesse nõukogu 18. juuli 1994. aasta määrust (EÜ) nr 2062/94 Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri loomise kohta (4), eriti selle artiklit 14;

—

võttes arvesse komisjoni 19. novembri 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 2343/2002 raamfinantsmääruse kohta asutustele, millele viidatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 artiklis 185, (5) eriti selle artiklit 94;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 71 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ning tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni arvamust (A6-0099/2006);

A.

arvestades, et kontrollikoda väitis, et ta sai piisava kinnituse selle kohta, et 31. detsembril 2004 lõppenud eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne on usaldusväärne ning et selle aluseks olevad tehingud tervikuna on seaduslikud ja korrakohased;

B.

arvestades kontrollikoja kinnitust, et ta on saanud piisavaid garantiisid kõikidelt asutustelt, välja arvatud selgesõnalised reservatsioonid Euroopa Ülesehitusameti, Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse, Euroopa Koolitusfondi, Rassismi ja Ksenofoobia Euroopa Järelevalvekeskuse ja Euroopa Toiduohutusameti 2004. eelarveaasta kohta;

1.

tuletab meelde, et finantsmääruse artikli 185 alusel annab Euroopa Parlament heakskiidu juriidilise isiku seisundis ja eelarvest tegelikult toetusi saavate ühenduses asutatud asutuste eelarve täitmisele; märgib sealjuures, et nimetatud asutusi ei rahastata täielikult ega ka mitte osaliselt ühenduste eelarvest; rõhutab, et heakskiidu andmise otsus hõlmab nii kõnealuste asutuste rahastamist eelarvest kui eelarvevälist rahastamist; peab vastuvõetamatuks olukorda, kus mõned Euroopa Liidu asutatud asutused peavad andma aru muude kui ühenduse eelarvest tulenevate ressursside kasutamise kohta, samas kui teised, kes ei saa eelarvest toetust, seda tegema ei pea; kinnitab põhimõtet, mille kohaselt kõik ühenduse asutused, olenemata sellest, kas nad saavad toetusi või mitte, peavad saama Euroopa Parlamendilt eelarvete täitmise heakskiidu, isegi juhul, kui heakskiidu annab oma põhikirja kohaselt mõni teine pädev asutus, ning teeb järelduse, et tuleb läbi vaadata kõik nimetatud põhimõttega vastuolus olevad tekstid;

2.

peab väga oluliseks kontrollikoja aruande tabelit 1, mis võeti esmakordselt kasutusele 2003. aasta heakskiidu andmise käigus ning milles võetakse kokku ameti volitused ja kohustused, juhtimine, ressursid, tegevus ja pakutud teenused; märgib, et tabelis 1 sisalduva teabe esitab amet; palub kontrollikojal kontrollida tabeli 1 sisu;

3.

nõuab kindlalt, et lisaks raha nõuetekohasele kasutamisele peaksid asutused püüdma kasutada raha võimalikult tõhusalt ja tulemuslikult; palub kontrollikojal kaaluda võimalust laiendada oma iga-aastasi eriaruandeid asutuste kohta, nii et need hõlmaksid tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise kontrolli; nõuab sellega seoses ja vastavalt oma resolutsioonidele 2003. aasta eelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta, et võetaks arvesse järgmist: erinevad asutused peavad võimaluste piires vältima tegevuse kattumist ja tuleb täpsustada meetmeid, mida võetakse läbipaistvuse suurendamiseks üldsusega suhtlemisel, ning ühenduse positiivse diskrimineerimise meetmeid soolise võrdõiguslikkuse tagamiseks kõikidel tööle võtmise, koolituse ja vastutusalade jaotamise tasanditel;

4.

märgib, et ühenduse asutuste maine ja nende tegevuse kajastamine ajakirjanduses ei ole alati positiivne ning et paljud neist ei ole oma halba mainet ära teeninud; juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Liidu kodanikke tuleks olukorrast teavitada, selgitades nii sageli kui vaja ja asjakohaseid vahendeid kasutades nimetatud asutuste ellukutsumise põhjusi ja nende saavutusi; kutsub komisjoni üles võtma vajalikke meetmeid talle asjakohasena tunduvaid vahendeid kasutades;

5.

märgib, et Euroopa Liidu laienemine 2004. aastal mõjutas oluliselt ühenduse asutuste ülesehitust ja töökorraldust ning et paljud asutused juhivad sellele oma tegevusaruannetes tähelepanu, rõhutades eriti administraatorite arvu suurenemist; kutsub komisjoni üles analüüsima tegelikke ja võimalikke probleeme ning esitama soovitusi eeskirjadesse vajalike muudatuste tegemiseks;

6.

võtab teadmiseks, et komisjon on võtnud endale kohustuse ühtlustada oma peadirektoraatide tegevusaruannete esitusviisi; kutsub üles kasutama sama lähenemisviisi ühenduse asutuste tegevusaruannete puhul, ehkki need on sisu poolest väga erinevad; palub komisjonil ühenduse asutustele täpsemalt selgitada, millist teavet ja milliseid tegevusnäitajaid nad on kohustatud esitama;

7.

tervitab ülekandmiste vähendamise saavutamist; julgustab agentuuri jätkama edasisi jõupingutusi ülekandmiste vähendamiseks;

8.

nõuab tungivalt, et agentuur kehtestaks oma uue finantsmääruse üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja riskianalüüsil põhinevad sisekontrollimenetlused;

9.

nõuab kindlalt, et agentuur tunnustaks raamlepingute kestust puudutavaid eeskirju;

10.

ootab, et agentuur kannab tulevikus aasta lõpu negatiivse saldo järgneva eelarveaasta paranduseelarvetesse;

11.

palub komisjonil aidata asutustel järgida võimalikult täpselt eelseisvaks aastaks kokku lepitud töökava, mis võimaldab tegevust nõuetekohaselt kavandada ja ellu viia, ning eelkõige vältida suuri viimasel hetkel tehtavaid muudatusi töökoormuses;

12.

palub komisjonil suurendada asutustevahelist sünergiat, tõhustades selleks koostööd, vältides töö kattumist ning kõrvaldades puudused eelkõige ühistes valdkondades, nagu koolitus, ühenduse poliitika valdkonnaülene kohaldamine, uusimate haldussüsteemide kasutamine ja eelarve korrektse haldamisega seotud probleemide lahendamine.