—

võttes arvesse Euroopa Liidu 2004. eelarveaasta üldeelarvet (1);

—

võttes arvesse Euroopa ühenduste 2004. eelarveaasta lõplikku raamatupidamise aastaaruannet, I köide — Eelarve täitmise konsolideeritud aruanne ja konsolideeritud raamatupidamisaruanne (SEK(2005)1158 — C6 0352/2005, SEK(2005)1159 — C6 0351/2005) (2);

—

võttes arvesse komisjoni aruannet 2003. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta (KOM(2005)0449, KOM(2005)0448) ja komisjoni töödokumenti “Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile 2003. aasta eelarve täitmist kinnitava otsuse järelmeetmete kohta — lisa” (SEK(2005)1161);

—

võttes arvesse komisjoni teatist “2004. aasta kokkuvõte” (KOM(2005)0256);

—

võttes arvesse komisjoni aastaaruannet eelarve täitmist kinnistavale asutusele 2004. aastal läbi viidud siseauditite kohta (KOM(2005)0257);

—

võttes arvesse kontrollikoja arvamust nr 2/2004 “ühtse auditi” mudeli kohta (ja ettepaneku kohta ühenduse sisekontrolliraamistiku kehtestamiseks) (3);

—

võttes arvesse komisjoni 15. juuni 2005. aasta teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta (KOM(2005)0252);

—

võttes arvesse komisjoni teatist nõukogule, Euroopa Parlamendile ja kontrollikojale — komisjoni tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks (KOM(2006)0009);

—

võttes arvesse kontrollikoja aastaaruannet 2004. aasta eelarve täitmise kohta, millele on lisatud auditeeritud asutuste vastused (4);

—

võttes arvesse kinnitavat avaldust raamatupidamisaruannete usaldusvääruse ja nende aluseks olevate tehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta, mille kontrollikoda esitas EÜ asutamislepingu artikli 248 alusel (5);

—

võttes arvesse nõukogu 14. märtsi 2006. aasta soovitust (5971/2006 — C6-0092/2006);

—

võttes arvesse EÜ asutamislepingu artikleid 274, 275 ja 276 ja Euratomi asutamislepingu artikleid 179a ja 180b;

—

võttes arvesse nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust, (6) eriti selle artikleid 145, 146 ja 147;

—

võttes arvesse kodukorra artiklit 70 ja V lisa;

—

võttes arvesse eelarvekontrollikomisjoni raportit ja muude asjaomaste komisjonide arvamusi (A6–0108/2006);

A.

arvestades, et kvaliteetne finantsteave on seotud suutlikkusega teostada kvaliteetset finantshaldust ning arvestades, et kvaliteetse finantshaldusega kaasneb reaalne majanduslik kasu;

B.

arvestades, et finantsteabe koostamise ja selle teabega seoses kesktasandilt nõuetekohaste kinnituste nõudmise osas selgete kohustuste määramine komisjonis aitab kaasa esitatud teabe kvaliteedi tõstmisele;

C.

arvestades, et oma 12. aprilli 2005. aasta resolutsioonis 2003. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta (7) tegi Euroopa Parlament ettepaneku, et iga liikmesriik peaks esitama ex ante avalikustava avalduse ja iga-aastase ex post kinnitava avalduse (DAS (8)) ELi rahade kasutamise kohta;

D.

arvestades, et selleks ettenähtud menetlused on kehtestatud nõukogu 21. juuni 1999. aasta määrusega (EÜ) nr 1260/1999, mis näeb ette struktuurifondide üldsätted, (9) ja rakendatud komisjoni määrusega (EÜ) nr 438/2001 (10) ning nõukogu 21. juuni 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 1290/2005 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta (11) seoses Euroopa Põllumajanduse Arenduse- ja Tagatisfondi (EAGGF) ja Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondiga (EAFRD);

E.

arvestades, et määrus (EÜ) nr 1290/2005 kehtestab liikmesriikide iga-aastaste ex post avalduste kolmetasandilise süsteemi: esiteks makseasutuse raamatupidamise aastaaruanne, teiseks makseasutuse DAS ja kolmandaks eelnevate avalduste sertifitseerimine sertifitseerimisasutuse poolt; arvestades, et need liikmesriikide kinnitused on täienduseks teistele kinnitustele, mida nõutakse igakuiste maksete ja ex ante hinnangute kohta;

F.

arvestades, et määruse (EÜ) nr 1260/1999 artikli 38 lõike 1 punkt f ja määruse (EÜ) nr 438/2001 artikkel 15 näevad ühenduse iga sekkumise kohta ette liikmesriigi lõpliku kokkuvõtva avalduse asutuselt, mis peab olema erinevatest korraldus- ja makseasutustest sõltumatu;

G.

arvestades, et majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 8. novembri 2005. aasta istungil ei kiidetud heaks Euroopa Parlamendi ettepanekut riikliku tasandi deklaratsioonide kohta (12);

H.

arvestades, et Euroopa Parlamendi taotletav peamine põhimõte on, et liikmesriikide asjassepuutuvad poliitilised asutused vastutaksid nende käsutusse antud rahaliste vahendite eest;

I.

arvestades, et liikmesriikide kontrolli all on de facto 80 % ühenduse kuludest ning et nõuetekohase aruandluse puudumine liikmesriikide kesktasandil on jätkuvalt takistuseks positiivse DAS-i saamisel;

J.

arvestades, et Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjoni üldise tegevuse ja eriti heakskiidu andmise menetluse eesmärk on kehtestada nii komisjoni kui terviku kui ka teiste asjaosaliste aruandekohustus vastavalt asutamislepingule, luua selle kohustuse täitmist soodustav keskkond ning parandada finantshaldust ELis ja luua seeläbi otsuste tegemiseks kindlam alus, pidades silmas kontrollikoja poolt läbi viidud auditeerimise tulemusi;

K.

arvestades, et organisatsioonis saab hea valitsemistava toimida vaid siis, kui kõrgem juhtkond annab head eeskuju;

L.

arvestades, et hea valitsemistava tähendab ka seda, et ühelt poolt revidentide, raamatupidajate ja siseaudiitorite ja teiselt poolt operatiivjuhtkonna vahel on kehtestatud nõuetekohane kontroll ja tasakaal;

M.

arvestades, et toimiv ja tõhus sisekontroll tuleks arvata finantsmääruse eelarvepõhimõtete (13) hulka, nagu soovitab komisjon eespool nimetatud teatises ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta;

N.

arvestades, et erasektori raamatupidamist ja auditeerimist käsitlevad komisjoni direktiivid ja soovitused viitavad sellele, et komisjon usub kvaliteetse finantsaruandluse ja auditeerimise tähtsusesse;

O.

arvestades, et komisjoni jaoks mõjuvaim viis näidata, et läbipaistvuse ning kvaliteetse finantsteabe ja –aruandluse osas võetud kohustustesse suhtutakse tõsiselt, on olla eeskujuks ja saada kontrollikojalt positiivne DAS;

1.

märgib, nagu ka eelmisel aastal, et kui välja arvata mitmesuguste tulude ja ettemaksete suhtes kohaldatavate tõhusate sisekontrollimenetluste puudumine, siis on kontrollikoda arvamusel, et Euroopa ühenduste konsolideeritud aastaaruanded ja nende lisad annavad tõepärase pildi ühenduse tuludest ja kuludest 2004. eelarveaastal ja finantsolukorrast aasta lõpu seisuga (DAS, lõiked II ja III);

2.

märgib, et komisjon on arvamusel, et probleemid lahendatakse uue raamatupidamissüsteemi kasutusele võtmisega 2005. aastal (kontrollikoja aastaaruande lõige 1.17);

3.

märgib uue raamatupidamistava rakendamisel tehtud edusamme; on siiski sügavalt mures kontrollikoja tähelepanekute pärast, mis puudutavad 2005. eelarveaasta algbilansi koostamisel tekkinud viivitusi; kutsub komisjoni üles tegelema kontrollikoja osutatud puudustega viivitamatult, et vältida tagajärgi 2005. eelarveaasta raamatupidamisaruande usaldusväärsusele;

4.

märgib, et 2005. aasta algbilansi koostamiseks vajalike andmete kinnitamine on volitatud eelarvevahendite käsutajate ülesanne ja et see on peaarvepidaja, kes peab selle finantsteabe esitama ja tagama, et see annab “õige ja õiglase ülevaate” (kontrollikoja aastaaruande lõige 1.45), võimaldades sellega komisjoni presidendil raamatupidamine komisjoni kui kolleegiumi nimel allkirjastada vastavalt asutamislepingule;

5.

peab vastuvõetamatuks ebakindlust seoses sellega, kellel on lõplik vastutus andmete koostamise eest; loodab, et need probleemid lahendatakse 2006. aastal ja et viivitus ei ole tingitud koostöö puudumisest eelarvevahendite käsutajate ja peaarvepidaja vahel;

6.

eeldab, et komisjoni tegevusega seotud tundmatute pangaarvete ülevaatamise, mille komisjon algatas 2005. aasta oktoobris, tulemustest teavitatakse Euroopa Parlamenti täielikult ja võetakse järelmeetmed;

7.

eeldab, et seeläbi tuvastatud arved auditeeritakse ja arvetele krediteeritavad vahendid lisatakse üldeelarvesse;

8.

märgib, et eelmaksete summa, see tähendab välja makstud, kuid lõplikult abikõlblikuks või kasutatuks tunnistamata rahaliste vahendite summa on umbes 64 000 miljonit eurot (kontrollikoja aastaaruande lõige 1.30), mis vastab umbes kahele kolmandikule eelarvest;

9.

arvab, et komisjon peaks eelmaksete osas tagama korrektse poliitika (vältima liiga heldekäelisi ettemakseid ja liiga pikki viivitusi programmide ja projektide lõpetamisel), et vähendada kasutamata ja/või lõplikult abikõlblikeks kuludeks tunnistamata summade majanduslikku tähtsust; kutsub komisjoni üles esitama Euroopa Parlamendi vastutavale komisjonile ettepanekut selle kohta, kuidas ta kavatseb tulevikus eelfinantseerimist korraldada, võttes arvesse ülaltoodud märkusi;

10.

tervitab kontrollikoja arvamust nr 2/2004, mis sisaldab ettepanekut kehtestada ühenduse sisekontrolli raamistik, mille raames analüüsida finantskontrolli puudusi ja teha kindlaks nende kõrvaldamiseks vajalikud meetmed, ning tuletab meelde raamistiku peamisi põhimõtteid, mis on toodud lõikes 57:

11.

tervitab Barroso komisjoni seatud strateegilist eesmärki püüelda kontrollikoja positiivse DAS-i poole, nagu on ette nähtud komisjoni 26. jaanuari 2005. aasta teatises “Strateegilised eesmärgid 2005 — 2009. Euroopa 2010: partnerlus Euroopa uuendamiseks. Heaolu, solidaarsus ja turvalisus” (KOM(2005)0012);

12.

tervitab samuti eespool nimetatud komisjoni teatist ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks vajaliku tegevuskava kohta, ekspertrühma ja teatisele järgnenud tegevusprogrammi, mis oli vastuseks Euroopa Parlamendi resolutsioonile 2003. aasta üldeelarve täitmisele heakskiidu andmise kohta ja järelmeetmeks kontrollikoja arvamusele nr 2/2004;

13.

toetab komisjoni jõupingutusi selle küsimuse tähtsuse esiletõstmiseks; tunnistab siiski, et kuigi asutamislepingu kohaselt on ainuvastutus eelarve täitmise eest komisjonil, hallatakse tegelikkuses nelja viiendikku eelarvest koostöös liikmesriikidega; rõhutab seetõttu, et liikmesriikide aktiivne osalus algatuses on väga oluline ning et nõukogu eesistujad peaksid oma poolaasta tööprogrammides käsitlema seda küsimust eraldi teemana kui tähtsaimat prioriteeti;

14.

rõhutab, et kui komisjon vastutab kulude eest, siis peaksid tema käsutuses olema mehhanismid, mis võimaldavad seda vastutust täita, ning kui neid mehhanisme ei ole võimalik pakkuda, siis tuleks muuta vastutust;

15.

rõhutab, et Euroopa Liidu finantshalduse puudusi ei saa käsitleda kui pelgalt positiivse või negatiivse DASi küsimust; hoiatab seetõttu positiivse DASi saamise eest finantshalduse kvaliteeti parandamata;

16.

rõhutab, et vastutus finantshalduse eest on komisjonil ja liikmesriikidel ning et komisjoni ja liikmesriikide ühine ülesanne on tagada, et kontrollikojal on võimalik saada auditi tõendusmaterjali selle kohta, et vea tekkimise riski nõuetekohase haldamise osas tehakse edusamme;

17.

on seisukohal, et põhjalik järelevalve komisjoni ja liikmesriikide edusammude üle peaks toetama ja hoogustama finantshalduse parandamist liidus;

18.

märgib, et liikmesriigid peavad ELi rahaliste vahendite kasutamise kohta aru andma, eelkõige oma parlamentide ja meedia ees; nõuab tungivalt, et kontrollikoda ja riiklikud auditeerimisasutused astuksid edasisi samme neile kõrgekvaliteedilise ja kergesti juurdepääsetava informatsiooni esitamiseks kohaliku finantskontrolli nõrkuste kohta;

19.

kutsub komisjoni üles avaldama — ja Euroopa Parlamendi eelarvekontrollikomisjonis esitama — iga finantsperspektiivi valdkonna kohta üksikasjalikku tulemustabelit, mis sisaldab kindla tähtajaga konkreetseid eesmärke, mis on vajalikud ühtse sisekontrolli raamistiku rakendamiseks vajalike meetmete võtmiseks, ning teavitama pädevat komisjoni edusammudest iga kuue kuu järel; lisaks eeldab, et ühtset sisekontrolli raamistikku hakatakse rakendama alates 1. maist 2009, võimaldades komisjonil määrata tähtaeg positiivse DAS-i saamiseks;

20.

nõuab edasist täiendavat teavet — nii komisjoni kui liikmesriikide (ning vajadusel ka piirkondlikul) tasandil — rakendatud ja rakendamata meetmete, viivituste põhjuste, tähtaegade, rakendamise tõhususe jne kohta, et saada täielik ülevaade saavutatud tulemustest ja lahendamata küsimustest, millega tuleb veel tegelda; kutsub komisjoni üles esitama seda teavet Euroopa Parlamendile seoses ettevalmistustega 2005. aasta heakskiidu andmise menetluseks;

21.

kutsub kontrollikoda üles:

22.

tervitab tegevusprogrammis ette nähtud 16 konkreetseid meetmeid; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks Euroopa Liidu ja selle kodanike huvides edukad tulemused; rõhutab, et Euroopa Parlamendi poolne kavatsuste ja jõupingutuste ex ante heakskiitmine kokkuleppe või seisukohtade lähenemise vormis on vastuolus Euroopa Parlamendi kui eelarve täitmise eest vastutava sõltumatu asutuse rolliga ning et selles pädevuses saab Euroopa Parlament komisjoni saavutatud tulemusi hinnata ainult ex post;

23.

märgib, et praegune ühtne kinnitav avaldus ei kirjelda piisavalt valdkondi, kus on edu saavutatud, ja valdkondi, kus eesmärgid on jäänud täitmata; märgib, et paljud vastavad riiklikud kontrollisüsteemid on üles ehitatud valdkondade kaupa; teeb ettepaneku, et kontrollikoda DAS-süsteemi uuesti läbi vaataks, et üldise DAS-i raames komisjoni iga peadirektoraadi kohta eraldi kinnitavad avaldused koostada;

24.

märgib, et selline süsteem koos vastava riiklike avalduste süsteemiga looks maatriksi, mis aitaks määratleda kõige probleemsemaid valdkondi nii horisontaalselt, seoses komisjoni programmidega, kui ka vertikaalselt, seoses liikmesriikide kohustustega;

25.

tervitab komisjoni algatust lihtsustada reguleerivat keskkonda, kusjuures eriti oluliseks sihiks peaks olema muuhulgas üksikisikutele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele esitatavate bürokraatlike nõudmiste vähendamine; on veendunud, et ühtse sisekontrolli raamistiku lõppeesmärgi saavutamine on võimalik ainult juhul, kui oluliselt vähendatakse kohustust hallata liiga paljusid ja liiga keerulisi õigusakte;

26.

rõhutab, et lihtsus ja läbipaistvus on kaks kõige tähtsamat finantskontrolli põhimõtet; nõuab, et komisjon kavade ja programmide koostamisel arvestaks seoseid konkreetse kava soovitavate tulemuste, seda reguleerivate eeskirjade keerukuse ja vea tekkimise tõenäosuse vahel;

27.

palub komisjonil koostada aruanne olemasoleva reguleeriva raamistiku tõhususe kohta seoses liikmesriikide erinevate organite avalduste haldus-, kinnitamis- ja tõendamissüsteemidega, võttes arvesse järgnevat:

sõltuvalt ülaltoodud analüüsi tulemustest kutsub komisjoni üles asjakohaseid õigusakti ettepanekuid esitama;

28.

taunib nõukogu otsust keelduda arutamast riigi poliitilise tasandi ex ante ja ex post avaldusi; kutsub seepärast siseriiklikke eelarvekomisjone ja parlamente üles küsima oma valitsustelt teavet ja korraldama parlamentaarset arutelu valitsuste seisukohtade üle ülalnimetatud majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumise lõppjärelduste punkti 12 osas, mis on järgmine:

“Võttes arvesse vajadust mitte seada kahtluse alla praegust komisjoni ja liikmesriikide vahelist tasakaalu ega usaldusväärsust ja vastutust toimingute sooritamisel, usub nõukogu, et praegused toimingute sooritamist käsitlevad avaldused võivad anda komisjonile ja samuti kontrollikojale olulist kinnitust, et need peaksid olema kasulikud ja kuluefektiivsed ning et komisjon ning ka kontrollikoda peaksid neid arvesse võtma, et saavutada positiivne kinnitav aruanne”;

29.

lükkab tagasi nõukogu väite, et Euroopa Parlamendi välja pakutud instrumendid “seaksid kahtluse alla praeguse komisjoni ja liikmesriikide vahelise tasakaalu”, kuna Euroopa Parlamendi välja pakutud instrumendid rõhutavad lihtsalt liikmesriikide vastutust, nagu on sätestatud EÜ asutamislepingu artikli 274 esimese lõigu teises lauses;

30.

tervitab nõukogu algatusi tugevdada liikmesriikide vastutust ühise juhtimise alla kuuluvate meetmete järelevalve parandamise osas, et saada positiivne DAS, ja eriti nõukogu poolt võetud kohustust esitada sobival riiklikul tasandil iga-aastane kokkuvõte kasutada olevatest audititest ja deklaratsioonidest;

31.

tuletab meelde, et kui komisjon vastutab EÜ asutamislepingu artikli 274 alusel eelarve täitmise eest, vastutavad liikmesriigid halduskoostöö rahaliste vahendite kontrolli eest, mis on kindlaks määratud valdkonnapõhiste õigusaktide ja nende üksikasjalike eeskirjadega;

32.

juhib tähelepanu asjaolule, et liikmesriigid võivad neid kontrolle läbi viia neile sobival viisil vastavalt oma institutsioonilistele ja haldusstruktuuridele ja asjakohastele rahvusvahelistele standarditele, võttes arvesse, et liikmesriigid, nagu ka komisjon, peaksid rahvusvahelistest standarditest kinni pidama, ning et tegelikkuses jagatakse vastutusalad paljude erinevate organite vahel, mis alluvad riikide valitsuste ministeeriumidele või piirkondlikele valitsustele;

33.

usub, et komisjon peaks püüdlema makseasutuste (ühine põllumajanduspoliitika) ja korraldusasutuste (struktuurifondid) ühte geograafilisse asukohta paigutamise poole ja võimalusel ühendama need asutused kõikides liikmesriikides, et võimaldada komisjonil tõhusalt jälgida, kus, millal ja kuidas igas liikmesriigis ELi rahalisi vahendeid kasutatakse;

34.

leiab, et kuna on ülesanded jagatud liiga paljude auditeerimisasutuste vahel, tuleb auditeerimise standardiseerimisega seotud algatusi pidada positiivseks ja neid toetada;

35.

rõhutab, et EÜ asutamislepingu artikli 274 kohaselt peavad liikmesriigid tegema koostööd komisjoniga, tagamaks, et assigneeringuid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõttega;

36.

on arvamusel, et komisjon peaks saama nõuda kinnitust igalt liikmesriigilt nende kontrollikohustuste täieliku täitmise ja eriti alustehingute puhul eksimuste asetleidmise riskide piisava haldamise kohta;

37.

usub, et ikka veel on vajadus poliitilisel tasandil vastu võetud avalduse järele, mis käsitleb kõiki ühendusega koostöös hallatavaid rahalisi vahendeid ja mille allkirjastaks rahandusminister, nagu on välja pakutud ülalnimetatud 2003. aasta eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonis, mis oleks suur samm edasi;

38.

märgib rahuloluga, et nõukogu ja komisjon on ühel meelel sisekontrolli tugevdamise tähtsuse küsimuses; on seisukohal, et see eesmärk tuleb saavutada halduskoormust suurendamata ja seetõttu on selle eeltingimuseks aluseks olevate õigusaktide lihtsustamine; usub, et positiivse kinnitava avalduse saamiseks tuleb esmajärjekorras tähtsustada ühise juhtimise all hallatavate rahaliste vahendite usaldusväärset finantsjuhtimist; leiab, et selle eesmärgi saavutamiseks võiks vastavalt vajadusele sätted ette näha asjaomastes põhiõigusaktides; märgib, et liikmesriikide asjaomased auditeerimisasutused esitavad neile struktuurifondide osas antud suurema vastutuse raames ning vastavalt riiklikele põhiseaduslikele nõuetele hindamise, mis hõlmab haldus- ja kontrollsüsteemide vastavust ühenduse õigusaktidele; peab positiivseks tõsiasja, et liikmesriigid on seetõttu kohustunud esitama sobival riiklikul tasandi iga-aastase kokkuvõtte kasutada olevatest audititest ja deklaratsioonidest;

39.

juhib tähelepanu asjaolule, et see, millisel tasandil võimalik allkirjastamine liikmesriigis toimub, ei ole üksnes vormiküsimus, vaid eelkõige signaal, mis näitab allkirjastaja vastutusalas toimivate järelevalve- ja kontrollisüsteemide oodatavat kvaliteeti; tuletab meelde oma 2. veebruari 2006. aasta resolutsiooni riikide haldusdeklaratsioonide kohta (14), kus tunnistati, et praktikas võivad need deklaratsioonid koosneda “mitte ühest, vaid mitmest erinevast deklaratsioonist riiklikus raamistuses, et arvesse võtta osa liikmesriikide föderaalset ja detsentraliseeritud poliitilist süsteemi”;

40.

märgib liikmesriikide vastuseisu ja soovib, et need oleksid pragmaatilised ning konstruktiivsed ja rõhutab, et oluline on leida praeguse kontrolli ning järelevalve süsteemi nõrkuste kindlaks tegemise viis ja võtta asjakohased parandusmeetmed, et saavutada ELi rahaliste vahendite parem haldamine;

41.

tervitab arutelu selle üle, milline ametiasutus võiks olla parim selle eesmärgi täitmiseks ning kutsub komisjoni ja nõukogu üles arutama alternatiivset lähenemist, mis tuleneb nõukogu valdkonna tasandi avaldustes, nagu majandus- ja rahandusministrite nõukogu kohtumise lõppjärelduste lõikes 9 (15), üles näidatud huvist;

42.

juhib tähelepanu järgmistele arvnäitajatele:

43.

nõustub täielikult kontrollikoja sedastusega, et “struktuurimeetmete kulutuste seaduslikkuse ja korrektsuse peamised riskid tulenevad haldusprotsessi sekkuvatest erinevatest organitest ja ametiasutustest, suurest arvust aastaid kestvatest programmidest ja projektidest ning haldus- ja kontrollisüsteemide võimalike nõrkuste laiaulatuslikkusest”; nõustub samuti väitega et “esineb suur hulk kulutuste abikõlblikkuse tingimusi, mis pole alati selged ja suurendavad vastukäiva tõlgendamise ohtu” (kontrollikoja aastaaruande lõige 5.10);

44.

rõhutab, et ei komisjon ega ka kontrollikoda pole projektide, programmide ja makseasutuste väga suure arvu tõttu suutelised kontrollima iga üksikut esmase või teisese taseme kontrolli tõendit ja/või auditiaruannet;

45.

on seetõttu seisukohal, et praegune suur hulk üksikuid tõendeid ja/või auditiaruandeid tuleks igas suuremas valdkonnas konsolideerida liikmesriikide kesktasandil, millega peaks olema tagatud madalamal tasandil väljastatud üksikutes avaldustes esineva teabe kvaliteet; soovitab, et liikmesriigid peaksid seega aktiivselt osalema kontrolliahela üksikute audititulemuste kasutatavuse suurendamises; usub, et selline lähenemine aitaks oluliselt kaasa lihtsustamisele, annaks väärtusliku ülevaate riigi tasandi tehingute seaduslikkusest ja korrektsusest ning aitaks seega kaasa kinnituse andmisele;

46.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku nende täiendavate meetmete vormi ja sisu kohta, pidades silmas eespool nimetatud ühendatud sisemise kontrolliraamistiku tegevuskava elluviimist ning kutsub ajutise meetmena liikmesriike üles määrama liikmesriigi tasandil organi, kes on aruandekohuslane ja vastutab avalduste väljastamise ning seega ka komisjoni sellest teavitamise eest;

47.

kordab, et ametlik ex ante avalikustav avaldus peaks kinnitama, et liikmesriigi moodustatud organisatsioonilised struktuurid vastavad ühenduse õigusaktide nõuetele ja peaksid olema tõhusad alustehingute puhul pettuste ja eksimuste aset leidmise riski haldamisel ja olema kooskõlas lähimuspõhimõttega;

48.

on seisukohal, et liikmesriigi tasandi ex ante avalikustavale avaldusele võiks lisada iga makseasutuse (ÜPP) ja korraldusasutuse (struktuurifondid) direktori, kes vastutab ühenduse rahaliste vahendite haldamise ja kontrolli eest, võrdväärse avalduse;

49.

märgib, et liikmesriigi tasandi ex post kinnitav avaldus võiks võtta arvesse aruandlusprotsessi ja enamike ühenduse programmide mitmeaastasust ning kinnitada samas kõnealusel aastal kontrollisüsteemide tõhusat toimimist;

50.

eeldab, et liikmesriikide tasandi ex post kinnitavad avaldused põhinevad kõikide makseasutuste (ÜPP) ja korraldusasutuste (struktuurifondid) direktorite avaldustel ning tõendavate asutuste direktorite väljastatud tõendamisaruannetel;

51.

rõhutab, et kuni finantsperspektiivi iga valdkonna valdkonnapõhine ühendamine liikmesriigi tasandil teoks saab ja kuna on märgata liikmesriikide tahtmatust komisjonile vajalikku kinnitust anda, peaks komisjon kohaldama täielikult finantsmääruse artikli 53 lõiget 5, mille kohaselt on komisjonil kooskõlas EÜ asutamislepingu artikliga 274 lõplik vastutus eelarve täitmise eest raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetluste või finantskorrektsioonide kaudu;

52.

kutsub liikmesriike üles väljastama vabatahtlikult riigi tasandil avalduse lõikes 45 toodud mõtte kohaselt; soovitab, et iga taolise avalduse väljastanud liikmesriigi suhtes kohaldataks vähendatud auditiprogrammi, kui komisjoni arvates kaasneks sellega väiksem eksimuste aset leidmise risk kui sellist avaldust mitteväljastavate liikmesriikide puhul;

53.

kutsub seepärast komisjoni üles käivitama raamatupidamise kontrollimise ja heakskiitmise menetluste järelkontrolli jõulisemat programmi ning täielikult kasutama maksete peatamist või finantskorrektsioone, kui komisjon ei saa liikmesriikidelt kinnitust;

54.

kutsub riikide parlamente (eriti riigieelarvekomisjone ja Euroopa Liidu parlamentide Euroopa Ühenduste Küsimustega Tegelevate Komisjonide Konverentsi kuuluvaid komisjone) heatahtlikult üles arutama seda küsimust oma riikide valitsustega;

55.

kutsub komisjoni ja kontrollikoda üles kinnitama konkreetsete tõendite alusel, et liikmesriikide tasandil kõikides finantsperspektiivi valdkondades läbiviidav konsolideerimine, mille puhul on tagatud üksikaruannete ja/või auditiaruannete kvaliteet, on tõhus meede üldise poliitilise tasandi avalduse toetuseks, mis hõlmab kõiki ühendusega koostöös hallatavaid rahalisi vahendeid;

56.

tervitab komisjoni läbipaistvusalgatust ja eeldab, et see viib konkreetsete tegude ning õigusloomealaste algatusteni, mis muudavad ELi vahendite kasutamise ja haldamise läbipaistvaks;

57.

kutsub komisjoni tegema kõik temast oleneva, et panna liikmesriike avalikult kättesaadavaks tegema teavet ühendusega koostöös hallatavatest vahenditest rahastatavate projektide ja nendest vahenditest toetuse saajate kohta;

58.

leiab, et praegune olukord, kus enamik liikmesriike ei ole ühendusega koostöös hallatavatest vahenditest rahastatavaid projekte ja nendest vahenditest toetuse saajaid puudutavat teavet avalikult kättesaadavaks teinud, ei tule ELi läbipaistvusele kasuks; seetõttu nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid selle probleemi lahendaksid;

59.

rõhutab, et viisis, kuidas komisjon otsese tsentraliseeritud halduse alla kuuluvate vahendite puhul eelneva ja järgneva avaldamise eeskirju rakendab, esineb probleeme, sest teabe saamine on raske, kuna erinevad peadirektoraadid avaldavad andmeid internetis erineval moel;

60.

juhib tähelepanu suurema avatuse vajadusele komisjoni nõustavate erinevat tüüpi eksperdirühmade ja komiteemenetluse raames töötavate komiteede asjus;

61.

nõuab, et komisjon teeks avalikkusele kergesti kättesaadavaks erinevat tüüpi eksperdirühmi puudutava teabe, sealhulgas andmed nende rühmade tegevuse ja liikmete kohta;

62.

tuletab meelde, et oma eespool nimetatud 2003. aasta eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonis peeti oluliseks “selgitada välja, kuidas riiklikud auditeerimisasutused saaksid protsessis täita suuremat rolli” (lõige 77);

63.

usub, et riiklikel auditeerimisasutustel on huvi teada, ja seega vastutus uurida, kas riigieelarvetes on või ei ole tegelikke ega tingimuslikke kohustusi, mis pole vastavuses ELi regulatsiooniga;

64.

arvab, et riiklikud auditeerimisasutused võiksid auditeerida riikide valitsuste loodud sisekontrollisüsteeme ning oma riigis sooritatud alustehingute seaduslikkust ja korrektsust;

65.

kutsub riiklikke auditeerimisasutusi üles võtma endale vastutust ELi vahendite kohaliku kasutamise eest, et poleks vaja mõelda kontrollikoja riiklike büroode asutamisele;

66.

arvab, et selline riigi tasandi meetmetele suunatud audit saaks aidata kaasa tõhusa kontrolli vajaduse suuremale teadvustamisele ning suunata riikide parlamendiliikmeid valitsuse seisukoha kujundamisel majandus- ja rahandusministrite nõukogus; kutsub lisaks riigieelarvekomisjone üles arutama seda küsimust oma riigi auditeerimisasutusega;

67.

soovitab kaaluda riiklike auditeerimisasutuste ja parlamentide eelarvekontrollikomisjonide esindajate kutsumist kontrollikoja aastaaruande esitamisele Euroopa Parlamendi asjaomase komisjoni ees;

68.

märgib, et hoolimata teatavatest edusammudest teatab kontrollikoda jätkuvalt, et parandada on veel küllalt;

69.

kutsub liikmesriike üles vastavalt mõnedes neist juba käibivale heale tavale tagama, et riiklikud ja vajadusel ka piirkondlikud auditeerimisasutused avaldaksid kasutatud ELi vahendite kohta iga-aastase auditeerimisaruande;

70.

on mures, et kontrollikoda teatab jätkuvalt, et “komisjoni näitajate väljatöötamine ja kasutamine pole veel piisav, et jälgida pidevalt sisekontrollisüsteemide kvaliteeti ning alustehingute seaduslikkust ja korrektsust” (lõige 1.53); jagab täielikult kontrollikoja arvamust, mis põhineb INTOSAI standarditel, et juhtkond on vastutav näitajate väljatöötamise eest, mis võimaldavad edusammude täpset hindamist;

71.

loodab, et komisjon ja eriti iga-aastaste aruannete ja avalduste jaoks kohaldatavate suuniste eest vastutavad üksused seaksid prioriteediks näitajate väljatöötamise, mis on otseselt seotud seaduslikkuse ja korrektsusega;

72.

tervitab 2003. ja 2004. aastal peadirektorite väljendatud reservatsioonide kontrollikoja järelmeetmeid (tabel 1.2) ning märgib,

73.

kutsub komisjoni peadirektoraate üles paremini kirjeldama nende kinnituse allikaid ning tagama, et nende avaldused annaksid õige ja õiglase ülevaate alustehingute puhul eksimuste aset leidmise riskide haldamise piisavusest;

74.

tuletab meelde, et oma 2003. aasta eelarve täitmise heakskiitmise resolutsioonis kutsuti komisjoni üles “muutma iga-aastast kokkuvõtvat aruannet konsolideeritud kinnitavaks avalduseks komisjoni haldus- ja finantskontrolli kui terviku kohta” (lõige 62);

75.

märgib pettumusega, et “komisjon ei võta soovitud meetmeid” põhjusel, mis on esitatud komisjonilt Euroopa Parlamendile esitatud 2003. aasta eelarve täitmise heakskiitmise otsuste järelmeetmeid käsitleva raporti lisas:

“Kokkuvõttev aruanne on dokument, mille alusel komisjon viib ellu oma poliitilisi kohustusi, analüüsides iga-aastaseid tegevusaruandeid ja oma avaldusi ning võttes seisukohti peamistes horisontaalküsimustes, sealhulgas asjakohaseid meetmeid küsimustes, mis vajavad komisjoni tasandil sekkumist. See lähenemisviis põhineb reformil, mis detsentraliseeris vastava voliniku poliitilise järelevalve all peadirektorite ja teenistuste juhtide vastutusalad”;

76.

rõhutab, et kui praegu lasub vastutus pärast reformi sooritatud tehingute eest valdkonnajuhtidel (peadirektoritel), siis lõplik vastutus kontrollsüsteemide eest tuleb anda keskusele mitte perifeeriale; märgib, et kontrollikoda toetab seda seisukohta ja andis sellekohase selge soovituse (lõige 1.57);

77.

ei ole veendunud, et riskid on kontrolli all ning on seisukohal, et komisjonil pole piisavalt alust teatada, et olukord on “üldiselt rahuldav”, nagu ta tegi oma ülalnimetatud teatise “2004. aasta kokkuvõttev aruanne” leheküljel 7;

78.

märgib, et iga-aastane tegevusaruanne ning eespool nimetatud 2004. aasta kokkuvõttev aruanne on sisekontrollisüsteemi osad ja et sisekontroll ei saa komisjonis olema kunagi tugevam selle taga olevast poliitilisest tahtest;

79.

on seisukohal, et ilma ühtegi konkreetset lahendust välja pakkumata peavad järgmised meetmed olema minimaalselt nõutavad meetmed, et võimaldada kolleegiumil järgida EÜ asutamislepingu artikli 274 nõudeid, mis puudutavad komisjoni kui institutsiooni olukorda:

80.

kutsub seetõttu komisjoni üles edastama oma seisukoha nende kaalutluste kohta oma pädevale komiteele üksikasjaliku ja kõikehõlmava aruande kujul, milles selgitatakse ja arutatakse kõiki olulisi küsimusi; ootab komisjonilt — juhul kui ta ei nõustu ülaltoodud kaalutlustega — igakülgseid selgitusi selle kohta, kuidas ta kavatseb muul viisil saada kinnitust, mis osutub vajalikuks EÜ asutamislepingu artiklist 274 tulenevate kohustuste täitmisel;

81.

tuletab meelde, et eespool nimetatud 2003. aasta eelarve täitmise heakskiitmise resolutsiooni lõikes 10 kutsuti komisjoni üles ülendama peaarvepidajat finantsjuhiks (CFO), kes peaks olema juhtkonna institutsionaalseks vastukaaluks oma 39 teenistusele; kahetseb, et finantsmääruse parandusettepanek on veel kaugel selle soovituse täitmisest; nõustub täielikult kontrollikojaga, kui ta märgib oma arvamuse nr 10/2005, mis käsitleb nõukogu määruse eelnõu, millega muudetakse 25. juuni 2002. aasta määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava finantsmääruse kohta, lõikes 53, et “muudatusettepanekud [mis puudutavad peaarvepidaja rolli] pole piisavalt radikaalsed, et lahendada probleeme, mille lahendamiseks on need ette nähtud”;

82.

rõhutab, et professionaalse peaarvepidaja roll on laiem kui eelarvevahendite käsutajatelt saadud arvnäitajate kogumine või töötlemine; juhib tähelepanu asjaolule, et peaarvepidaja lihtallkiri pole midagi muud kui kosmeetiline parandus, seni kuni peaarvepidaja ei saa iseseisvalt kinnitada, ja mitte ainult peadirektoritelt saadud teabe alusel, et raamatupidamisaruanded annavad õige ja õiglase ülevaate;

83.

kordab oma soovitust, mis on kooskõlas erasektori parimate tavadega, et peaarvepidaja tuleks ülendada finantsjuhiks, kes vastutaks täiendavalt komisjoni finantsaruandluse ja sisekontrollisüsteemi kui terviku kvaliteedi eest;

84.

rõhutab, et finantsjuht, kel on aruandekohustus komisjoni finantsaruandluse ja sisekontrollisüsteemi kvaliteedi eest, peab olema piisavalt pädev ja omama piisavaid ressursse, et sellist kvaliteeti tagada, ning et see hõlmab ka peadirektorite antud kinnituste kontrollimise metoodikat;

85.

tervitab komisjoni algatusi, mille eesmärk on tõsta liikmesriikide teadlikkust oma EÜ asutamislepingu artiklist 274 tulenevate kohustuste osas, kuid tunneb kahetsust seoses komisjoni vastuseisuga vaadata kriitiliselt üle oma samast artiklist tulenevad kohustused; kutsub seepärast kontrollikoda üles avaldama arvamust komisjoni tegevuse kooskõla kohta käesoleva artikliga ning peaarvepidaja ja tulevase finantsjuhi positsiooni ja rolli kohta tekkepõhise raamatupidamisarvestuse keskkonnas;

86.

sooviks samuti teada, kas kontrollikoja arvamus komisjoni sisekontrollistruktuuride kohta on kooskõlas soovitustega, mida komisjon soovib kohaldada erasektori suhtes näiteks komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile “Äriõiguse kaasajastamine ja ettevõtte üldjuhtimise parandamine Euroopa Liidus — edasine tegevuskava” (KOM(2003)0284) ja kas see on soovitav;

87.

kutsub kontrollikoda üles teavitama enne teise kuu lõppu pärast käesoleva resolutsiooni vastuvõtmist pädevat komisjoni, kas ta kiidab heaks üleskutse avaldada taoline arvamus, ja positiivse otsuse korral, esitama võetavate meetmete esialgse ajakava;

88.

kutsub komisjoni üles looma võrgustikku finantskontrolliasutuste ja -organite jaoks (sealhulgas aastakoosolek eelarvekontrollikomitee liikmete osavõtul), kus arutatakse ja vahetatakse kogemusi seoses ELi üldise sisekontrollisüsteemi (sealhulgas sisekontrolli) ja aruandekohustuse küsimustega, ning soodustama seeläbi liikmesriikide ja Euroopa Liidu tõhusamat koostööd;

89.

kutsub oma pädevat komisjoni üles kavandama taolise võrgustiku jaoks ELi eelarvest spetsiaalsed rahalised vahendid;

90.

usub, et üldine veamäär annab teavet ainult selle kohta, et midagi on valesti, aga mitte selle kohta, milles probleem seisneb, aga vaja on täpset teavet vigade ja mõjurite päritolu, esinemissageduse, olemuse ja finantsmõju kohta, ja selle kohta, milliseid meetmeid tuleks võtta, et vältida uusi vigu tulevikus;

91.

tervitab kontrollikoja suunamuutust DAS lähenemises, nii et keskne küsimus on praegu, kas ühenduse ja riigi tasandil rakendatavad järelevalvesüsteemid ja kontrollid annavad komisjonile põhjendatud kinnituse alustehingute seaduslikkuse ja korrektsuse kohta;

92.

on seisukohal, et ex ante vastuvõetava vigade tekke riski määratlemine on vajalik samm tõhusa ja mõjusa sisekontrolliraamistiku määratlemisel;

93.

usub veelgi, et alustehingute vastuvõetavat vigade määra saab juurutada ainult juhul, kui on teada kulude kontrolli maksumus; seetõttu tervitab ülalnimetatud tegevuskava ühtse sisekontrolli raamistiku loomiseks raames algatatud meetmeid kontrolli kulude ja kasu hindamiseks;

94.

ühineb kontrollikoja eespool nimetatud arvamuse nr 2/2004 lõikega 55, milles on märgitud, et maksumuse ja kontrolli toodava kasu vahekord on programmi või poliitikavaldkonna kontrollistrateegia kriitiline küsimus ning seepärast peab see olema “avatud ja läbipaistev”;

95.

on seetõttu veendunud, et poliitilised ja eelarvepädevad institutsioonid (Euroopa Parlament ja nõukogu) kiidavad heaks tasakaalu kontrolli kulude ja kasu vahel, tuginedes komisjoni üksikasjalikule ettepanekule ja seeläbi tunnistades teatavat lubatava veaohu taset; toetab seega komisjoni algatust käivitada 2006. aastal institutsioonidevaheline dialoog;

96.

usub lisaks, et erinevate eelarve valdkondade suhtes saab kohaldada erinevaid vastuvõetavaid vigade tekke riske, mis sõltuvad vastava tehingu liigist ja riskidest;

97.

kutsub komisjoni üles võimalikult üksikasjalikult näitama, milliseid eelarve valdkondi ta peab kõrge riskiga, keskmise riskiga ja madala riskiga valdkondadeks ning kohandama vastavalt oma kontrolli ja auditeerimistegevust;

98.

kutsub kontrollikoda üles kaaluma oma auditeerimisarvamuse koostamisel eelarvepädevate ja poliitiliste institutsioonide otsustatud riski vastuvõetavust;

99.

tuletab meelde, et kontrollikoja president ütles 14. novembril 2005 Strasbourgis Euroopa Parlamendi pädevale komisjonile peetud kõnes, et kontrollikoda tegeleb “oma töökorralduse ja -meetodite sisehindamise ettevalmistamisega, millele järgnevad vastastikused eksperthinnangud”; märgib, et pärast kontrollikoja asutamist 1977. aastal pole selle tööle antud ühtegi sõltumatut hinnangut; tervitab mainitud algatust ja mõistab, et vastastikused eksperthinnangud saavad olema välise hinnangu kujul, nagu praegu toimitakse mõnedes liikmesriikides, ja et eesmärk on kontrollida kontrollikoja töö kvaliteeti ja asjakohasust ning selgelt näidata, kus saaks kontrollikoda õppida teistelt, nii liikmes- kui ka muudelt riikidelt, nagu Ameerika Ühendriigid ja Uus-Meremaa;

100.

nõuab, et selle hindamise käigus kaalutaks ka küsimust, kas kontrollikoja vahendid on tema eesmärkide saavutamiseks piisavad;

101.

kutsub kontrollikoda üles saatma vastastikuste eksperthinnangute ettevalmistamisel pädevale komisjonile raporti, kus kontrollikoda kriitiliselt ja professionaalselt kirjeldab oma tugevusi ja nõrkusi ning annab hinnangu, kas kontrollikoja juhtimissüsteem võimaldab praeguste tõhususe, mõjususe, valdamise ja juhtimise nõuete järgmist; kutsub lisaks kontrollikoda üles hoidma pädevat komisjoni ja peamist klienti teavitatuna kõikidest selle protsessi peamistest sammudest ning esitama komisjonile nii lõpp- kui ka vahearuanded;

102.

nõuab, et kontrollikoda nimetatud aruandes tõsiselt ja üksikasjalikult kaaluks oma töökavasse täiustatud tehnikate lülitamist, mille abil mõõta ja hinnata edusamme tõhusa finantskontrolli kehtestamisel;

103.

tervitab kontrollikoja jõupingutusi oma audititulemuste esitusviisi parandamiseks ning eriti tabelite ja näitajate kasutamist, nagu struktuurimeetmetega seotud haldus- ja kontrollisüsteemide rakendamise hinnang liikmesriikides (aastaaruande 4. peatüki 2. lisa ja 5. peatüki 1. lisa); avaldab lootust, et taoliste tabelite ja näitajate kasutamist tulevastes aruannetes laiendatakse;

104.

leiab, et võrdlusuuring võib olla tõhus vahend, mille abil hinnata liikmesriikide jõupingutusi ELi vahendite paremaks haldamiseks; nõuab seetõttu, et nii komisjon kui ka kontrollikoda avalikustaksid teabe liikmesriikide kontrollisüsteemide tugevate ja nõrkade külgede kohta;

105.

kahetseb, et peatüki 5 lisas 1 olev tabel sisaldab ainult piiratud arvu liikmesriike ning kutsub kontrollikoda üles leidma meetodeid ja vahendeid, et hõlmata üksikasjalikumat ja spetsiifilisemat teavet erinevate valdkondade ja liikmesriikide nõrkuste kohta;

106.

tuletab meelde, et oma 2003. aasta heakskiidu andmise aruandes Euroopa Parlament juba palus DAS-metooodika edasiarendamist, et saada iga-aastast teavet iga valdkonna edusammude kohta erinevates liikmesriikides;

107.

tuletab kontrollikojale meelde, et ta saab oma tegevusüksusi oluliselt suurendada, kui vähendab liikmete kantseleide töötajaskonda ühe inimeseni;

108.

märgib, et rahvamajanduse kogutulu (RKT) põhjal arvutatud osamaksed on nüüd ülekaalukalt kõige olulisem ühenduse tuluallikas (kaks kolmandikku kõigist tuludest 2004. aastal) ja väljendab muret, et kontrollikoda toob oma aruandes välja märkimisväärsed erinevused liikmesriikide statistikaametite järelevalve- ja kontrollisüsteemides (lõige 3.48), kuna see võib mõjutada liikmesriikide osamaksete arvutamiseks kasutatavate andmete kvaliteeti;

109.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni meetmetest, mida ta võtab või peab võtma, et parandada rahvamajanduse arvepidamise usaldusväärsust, võrreldavust ja ammendavust;

110.

märgib rahuloluga, et kontrollikoda on esmakordselt teinud positiivse kinnitava avalduse ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi (IACS) kohaste kulude kohta ning et arvab, et antud süsteem on tulemusliku rakendamise korral tugev vahend eeskirjade vastaselt tehtud kulude ohu vähendamiseks;

111.

märgib ühtlasi, et Kreekas ei ole süsteemi ikka veel täies mahus rakendatud, mida oleks pidanud tegema alates 1993. aastast, ja et kontrollikoda toob esmakordselt välja ka põhjuse — “põllumajandustootjate ühendused kontrollivad kõigi andmete sisestamist arvutisüsteemi”; märgib ka, et “nende ebaseaduslike muudatuste arvatav rahaline mõju on vähemalt 10 000 000 eurot ning mõju kogu taotlusperioodi jooksul võib olla oluliselt suurem” (lõige 4.8); märgib, et Kreeka valitsus on need väited ümber lükanud ja 2005. aasta novembris avati komisjoniga läbirääkimised, et küsimus lahendada; arvab, et andmete sisestamist peaks kontrollima Kreeka valitsus ja mitte põllumajandustootjate ühendused;

112.

märgib, et praeguse süsteemi kohaselt maksab korrektsioonid liiga sageli kinni maksumaksja ja mitte vea teinud lõplik abisaaja; on seisukohal, et seetõttu on korrektsioonidel vaid piiratud ennetav ja hoiatav mõju abisaajatele ning juhtidele;

113.

märgib kontrollikoja rahulolematust tõendavate asutuste töö ulatusega (lõige 4.60), kuna see ei anna otsest garantiid selle kohta, et taotlejate esitatud ning makseasutuste poolt maksete arvutamisel kasutatav teave on õige ning et maksed on seega seaduslikud ja korrektsed; palub komisjonil selgesõnaliselt nõuda tõendavatelt asutustelt esmataseme kontrollimeetmete toimimise kontrolli;

114.

toetab täies ulatuses kontrollikoja seisukohta, et komisjoni maksetejärgne kontroll, mis hõlmab külastusi vaid kolme liikmesriiki, on liiga piiratud (lõige 4.58), et võimaldada komisjonil väita, et need “annavad piisava kindluse kulutuste ühenduse seadusandlusele vastavuse osas”;

115.

jagab kontrollikoja kriitikat, et ELis puudub ühtselt kohaldatav metsa ja muu metsamaa mõiste, kuigi ÜRO kehtestas metsa ja metsamaa üldmõisted juba 10 aastat tagasi; soovitab tungivalt, et komisjon viiks sisse minimaalse ühtse terminoloogia; nt mõistete kogumi vastavalt liidu erinevatele kliimavöönditele; palub komisjonil kasutada neid ühtseid mõisteid, et ELi metsandusmeetmeid ja kulutusi paremini suunata;

116.

peab vastuvõetamatuks, et EAGGFi makseasutuste akrediteerimine on mõnedes uutes liikmesriikides siiani lõpule viimata; kutsub komisjoni üles oma tööd võimalikult peatselt lõpule viima, sest lähiaastatel makstakse EAGGFi rahastust märkimisväärseid summasid ja edasine viivitamine toob kindlasti kaasa maksete hilinemise või edasilükkamise nendes liikmesriikides;

117.

märgib sidususe puudumist ühelt poolt ELi metsastamismeetmete seitsmeaastase programmitöö perioodi (2000 — 2006) ja selleks ajavahemikuks eraldatud rahaliste vahendite ning teisalt olulise metsastamisvahendi vahel, mis koosneb iga-aastasest toetusest hektari kohta, mida makstakse abisaajatele 20 aasta jooksul, et hüvitada saamata jääv tulu, kui nad muudavad põllumajandusmaa metsaks; väljendab muret kontrollikoja järelduse üle, et toetuste maht ületab tunduvalt programmile eraldatud rahalised vahendid; tunneb muret, et komisjoni personal ei keskenduda seetõttu käesolevatele eesmärkidele, vaid peab tegelema toetuste haldamisega; peab nõukogu 20. septembri 2005. aasta määrust (EÜ) nr 1698/2005 Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondist (EAFRD) antavate maaelu arengu toetuste kohta (16) esimeseks sammuks õiges suunas, kuna sellega lühendatakse hüvituste programmi 20 aastalt 15 aastale; palub komisjonil esitada edasised ettepanekud olukorra parandamiseks;

118.

märgib, et põllumajanduse keskkonnameetmed moodustavad ELi reformitud ühtse põllumajanduspoliitika lahutamatu osa, kuigi keskkonnameetmetega seotud kulude kontroll võib tuua tööjõumahukuse ja väga spetsiifiliste nõutavate teadmiste tõttu kaasa eriprobleeme;

119.

rõhutab, et head tavad mõnes riigis võiksid olla näidismudeliks kõigile liikmesriikidele, nagu näiteks Saksamaa kahesammuline meetod keskkonnanõuete täitmise kontrollimiseks, mis hõlmab 5 % talupidajate üldkontrolli ja 1 % talupidajate täiendava üksikasjalikuma kontrolli; ja kutsub vastutavaid asutusi üles parandama ning paremini ära kasutama kohalikke teadmisi ja näitajaid, näiteks uue maaelu arengu määruse tehnilise abi rahaliste vahendite osalise kasutamise kaudu selliste teadmiste süvendamiseks;

120.

palub komisjonil oma kohustuste paremaks täitmiseks tungivalt hinnata maaelu arenguprogrammide heakskiitmisel osameetmete kontrollitavust;

121.

omistab suurimat tähtsust ELi eelarve efektiivsele ja vastutustundlikule kasutamisele ning selle põhimõtte kohaldamisele, et ebapiisavalt kontrollitavat algatust ei tuleks rahastada eelarverahaga;

122.

leiab seetõttu, et komisjon, nõukogu ja Euroopa Parlament peaks kulutusi ja bürokraatiat suurendamata tagama parema kinnipidamise sellest põhimõttest põllumajanduse keskkonnakulude ettepanekute rakendamisel 2007–2013 finantsplaneerimise perioodil;

123.

on täielikult nõus kontrollikoja väitega, et “liikmesriigid vastutavad esiteks tegevuste juhtimise ja kulutuste kontrolli eest ning kulutuste aluseks olevate tehingute õigsuse ja seaduslikkuse tagamise eest riigi auditeerimisasutuste poolt kontrollitud süsteemide toimimise kaudu” (lõige 5.7); tuletab komisjonile ja kontrollikojale meelde, et kui struktuuriprogrammidel ei ole piisavat kontrolljälge, puudub liikmesriikidel lihtne ja läbipaistev alus oma kulutuste õigsuse tõendamiseks;

124.

tunneb sellega seoses muret kontrollikoja järgmiste väga tõsiste järelduste (lõige 5.48) pärast:

125.

palub komisjonil ja liikmesriikidel rakendada koheselt kõiki vajalikke meetmeid, et viia igapäevane juhtimine nõutud tasemele;

126.

juhib tähelepanu sellele, et ühise põllumajanduspoliitika kontekstis võivad makseasutused määrata teatud ülesandeid delegeeritud asutustele, aga tegelikke makseid ei või kunagi delegeerida; märgib, et selliselt on makseasutus esmavastutav kõigi tegeliku makseni viivate otsuste eest; arvab, et praegune olukord struktuurimeetmete osas, kus korraldusasutustel on lubatud tegelikke makseotsuseid delegeerida, kahjustab efektiivset kontrolli ja tasakaalu; palub sellest tulenevalt komisjonil selle probleemiga kiiresti ja asjakohaselt tegelda;

127.

usub, et vaja ei ole mitte rohkem kontrollimist, vaid paremat kontrolli ja et aruande aluseks olevate tehingute korrektsuse ja seaduslikkuse kinnituse aluseks peab olema parem esmane kontroll enne taotluste heakskiitmist, tegevuse teostamise ajal ja enne lõplikku makset, mitte komisjoni sagedasem kohapealne kontroll;

128.

palub liikmesriikidel tagada küllaldaste vahendite paigutamine sellisesse kontrolli ja nõuetekohaste suuniste andmine; palub komisjonil toetada seda tegevust selle valdkonna heade tavade levitamisega;

129.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid panustaksid rohkem abisaajatele suunatud teavitamistegevusse, et nad oleksid teadlikud rahastamistingimustest, oma tegevuse võimalikust kontrollimisest ja rikkumiste tagajärgedest;

130.

märgib, et struktuurimeetmete korraldamise ja kontrolliga seotud riiklike, piirkondlike ning kohalike ametkondade ja asutuste suure arvu tõttu on auditeerimisaruannete soovitatud konsolideerimine liikmesriikide kesktasanditel vajalik ja efektiivne vahend paremale kontrollile kaasa aitamiseks;

131.

märgib, et struktuurimeetmed võivad tulevikus hõlmata ligikaudu poole ühenduse eelarve assigneeringutest ja nõuab sellest tulenevalt komisjonilt ja liikmesriikidelt tungivalt soovitatud sektoripõhiste deklaratsioonide rakendamist liikmesriikide kesktasandil;

132.

usub, et juhtimis- ja kontrolliorganite sõltumatus on põhilise tähtsusega ja kutsub komisjoni üles tegema ettevalmistusi riiklikul tasandil asutatud kontrolliorganite heakskiitmiseks komisjoni poolt;

133.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekut, mis nõuaks programmiperioodi 2007–2013 määrustes esitatud auditiasutuselt kõigile EÜ struktuurifondidele mistahes aasta jooksul esitatud nõuete, mitte ainult programmiperioodi 2007–2013 programmide nõuete tõendamist, sest programmiperioodi 2000–2006 kulutused jätkuvad 2010. aastani;

134.

rõhutab, et komisjon peaks koostöös liikmesriikidega hoolitsema, et ajavahemiku 1994–1999 programmide lõpetamisel saadud kogemusi kohaldataks struktuurifondi programmide ja Ühtekuuluvusfondi projektide rakendamise 2000.–2006. perioodil ning järgnevatel perioodidel; märgib, et selleks peavad liikmesriigid ühtlasi tagama riiklike lõpetamisdokumentide asjakohase ja õigeaegse esitamise;

135.

palub komisjonil esitada iga kuue kuu järel tulemustabeli, mis näitab liikmesriikide edusamme määrustes kirjeldatud efektiivsete järelevalve- ja kontrollisüsteemide rakendamisel;

136.

palub komisjonil töötada sisepoliitikas välja võimalikult palju standarditud menetlusi, kergendades seeläbi finantskontrolli ja vähendades abisaajate halduskoormust; nõuab eelkõige tungivalt, et komisjon järgiks kontrollikoja korduvaid nõuandeid ja looks ühise või integreeritud IT-süsteemi teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda, kuuenda ja edaspidiste raamprogrammide juhtimiseks;

137.

märgib, et komisjon jagab kontrollikoja muret seoses jätkuvalt kõrge vigade ohuga, mida põhjustavad lõplike abisaajate esitatud ebaõiged kulude deklaratsioonid; on veendunud, et menetluste lihtsustamine aitaks seda probleemi lahendada; palub komisjonil sellest tulenevalt kaaluda põhjalikult kontrollikoja soovitusi selles valdkonnas;

138.

võtab teadmiseks, et kontrollikoda on struktuurimeetmete osas taas leidnud puudusi juhtimis- ja kontrollisüsteemides ning kutsunud eriti liikmesriike üles tegema kiiresti vajalikke parandusi, kasutades riiklike auditeerimisasutuste ja asjaomaste sõltumatute ametiasutuste abi;

139.

nõustub kontrollikoja soovitusega, et projektide kohapealsete hindamiste hulka tuleks suurendada; avaldab sellega seoses kahetsust, et tööhõive peadirektoraat ei ole läbi viinud piisaval hulgal nõuetekohaseid hindamisi, mis võimaldaks liikmesriikide haldus- ja kontrollisüsteemide kohta ajavahemikul 2000–2006 teha usaldusväärseid järeldusi;

140.

kutsub liikmesriike, komisjoni ja eelkõige asjaomaseid peadirektoraate üles tegema tõhusat koostööd ning arvestama heausksuse ja usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtteid, et tagada eelkõige struktuurifondide assigneerinute nõuetekohane eraldamine;

141.

nõustub, et tööhõive peadirektoraadi poolt esitatud kontrolle käsitlevate järelevalve soovituste elektroonilist süsteemi ei saa pidada tõhusaks ning julgustab komisjoni andma välja memorandumit heade tavade kohta, mis puudutavad riiklike kulutuste juhtimise üle teostatavaid kontrolle ja igasuguste rahaliste vahendite kasutamise tulemuste hindamist;

142.

on üldiselt rahul edusammudega kasutusmäärade osas; märgib, et seda võib seletada ka n+2 reegli rakendamisega;

143.

nõustub sotsiaalset tõrjutust töökohal käsitleva ühenduse algatuse INTEGRA hindamisel saadud kogemustega ning kutsub seetõttu liikmesriike ja komisjoni üles jätkama jõupingutusi suurema sotsiaalse ühtekuuluvuse tagamiseks;

144.

on üldiselt rahul tööhõive ja sotsiaalküsimuste eelarveridade kasutusmääradega, mis tuleneb sellest, et komisjon on haldamist parandanud;

145.

märgib, et sisepoliitika valdkondades ei ole kahjuks veel DASi selle kohta, et maksed on seaduslikud ja korrektsed; palub komisjonil pidevalt kontrollida, kas kuluhüvitussüsteeme ei saaks lihtsustada ning eri programmide menetlusi ja juhiseid selgemalt sõnastada;

146.

kutsub komisjoni üles ühenduse programmides osalemise ettepanekute vastuvõtmisega seonduvat ebakindlust arvestades võtma praktilisi meetmeid, et lihtsustada menetlusi;

147.

peab keskkonna, rahvatervise ja toiduohutusega seotud eelarverubriikide üldisi täitmise määrasid rahuldavaks;

148.

palub komisjonil edendada taotlejate abistamist mitmeaastaste programmide puhul; tervitab jõupingutusi, mille eesmärk on pakkumiskutseid täpsustada ja taotlejatele rohkem abi anda, et vältida selliste projektitaotluste esitamist, mis on selgelt rahastamiskõlbmatud või ebakvaliteetsed, kuid märgib, et rahuldava olukorra saavutamiseks on vaja veel tööd teha;

149.

märgib, et nii keskkonna, tervise kui ka toiduohutuse poliitikavaldkonna maksete määr oli alla 80 %; tunnistab, et maksete assigneeringute vajaduste kavandamine on keeruline, kuna arvete esitamine abisaajate ja töövõtjate poolt ei ole suures osas komisjoni kontrolli all; palub komisjonil siiski oma menetlused hoolikalt läbi vaadata, et näha, kas maksete assigneeringute rakendamist oleks võimalik parandada;

150.

juhib tähelepanu sellele, et finantsmääruse haldus- ja finantssätete järgimine ei tohiks kaasa tuua põhjendamatuid viivitusi toetuste andmisel ja rahastatavate projektide valimisel;

151.

tervitab komisjoni käesolevaks ajaks võetud meetmeid, mis aitavad vältida vigu toetuste haldamisel ja tagada, et tarbijatega seotud tegevusi ei tooda kontrollikoja tähelepanekutes eraldi välja; tervitab samuti seda, et nii siseturu poliitika kui ka tollipoliitika tegevuste kohta puuduvad kriitilised tähelepanekud;

152.

tunnistab, et komisjon seisab vastamisi raske ülesandega leida kooskõla asjaomaste programmide raames toetuse taotlejate võimalikult kerge halduskoormuse nõude ning kohustuse vahel tagada usaldusväärne finantsjuhtimine, mis on kooskõlas finantsmääruse rakenduseeskirjadega;

153.

rõhutab, et tuleb tagada iga-aastaste tarbijakaitse valdkonna eriprojektide konkursside nõuetekohane läbiviimine; kutsub komisjoni üles arvestama uue 2007–2013 programmi kavandamisel praeguste tarbijakaitse programmide rakendamisel saadud kogemusi, andes võimaluse alternatiivsetele abi saajatele, kes võivad olla kavandatud tegevuste läbiviimiseks paremini varustatud;

154.

rõhutab, et Euroopa Parlament tähtsustab siseauditi suutlikkuse ja standarditele mittevastamise kohta tehtud kontrollikoja tähelepanekute osas tõhusate järelemeetmete võtmist;

155.

võtab teadmiseks, et oma aruandes leidis kontrollikoda, et transpordi ja energeetika peadirektoraadi siseaudititegevus kasvas 2004. aastal oluliselt, kusjuures auditeeritud lepingute väärtus suurenes 2003. aastal 2004. aastaga võrreldes 52 920 000 eurolt 504 000 000 euroni ning korrigeerimiste koguväärtus komisjoni kasuks kasvas 2 530 000 eurolt 14 910 000 euroni;

156.

võtab ühtlasi teadmiseks, et kontrollikoja hinnangul peaks transpordi ja energeetika peadirektoraat võtma täiendavaid meetmeid, et saavutada oma auditeerimiseesmärk, mis on 20 % projektidest ja 35 % projektide kogukuludest, määratlema kuluaruannete näidised ja tegema auditeerimise eesmärgil vahet uuringute ja tööde vahel;

157.

tervitab asjaolu, et pärast kontrollikoja märkusi eelmistes aastaaruannetes võeti 2004. aastal vastu uus komisjoni näidisleping, mis määratleb täpsemalt abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud;

158.

tunneb muret selle pärast, et kui transpordiohutusele eraldatud kulukohustuste assigneeringutest kasutati 93 %, siis maksete assigneeringutest kasutati üksnes 60 %;

159.

väljendab pettumust, et reisijate õiguste kaitseks ettenähtud kulukohustustest kasutati üksnes 25 % ja maksete assigneeringutest 11 %;

160.

märgib, et veel üks madala teostamise tasemega valdkond on Marco Polo maksete assigneeringud, mille põhjused ei ole ühenduse kontrolli all ja tõepoolset jäi suur hulk ettemakseid tegemata, kuna mõned projektid ei olnud valmis andma nõutavat pangatagatist või kasutasid valesid pangatagatise vorme;

161.

märgib väga rahulolevalt, et olulise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) eelarvepunkti jaoks ette nähtud kulukohustuste assigneeringutest on kasutatud 100 % ja maksete assigneeringutest 95,82 %, mis näitab, et selle eelarvepunkti assigneeringuid peab tulevikus kindlasti suurendama;

162.

toetab kontrollikoja aastaaruande 6. peatükis sisepoliitika osas esitatud soovitusi seoses vajadusega vähendada vigade ohtu, arvestades eelkõige ELi hariduse, kultuuri, noorte ja meedia programmi raames antavate toetuste saajaid iseloomustavaid eripärasusi;

163.

tervitab komisjoni vastuseid jätkata jõupingutusi sisekontrollisüsteemi parandamiseks, rakendades selleks ühtse sisekontrolli loomiseks vajaliku raamistiku tegevuskava käsitlevas teatises esitatud meetmeid;

164.

rõhutab protseduuriliste raskuste ja toetuste saajate ette seoses projektide haldamisega kerkivate kitsaskohtade esile tõstmise olulisust komisjoni jaoks; kutsub komisjoni vastavaid teenistusi üles töötama välja lahendused ning tegema seda õpetlikus vormis, mis on määratud toetuse saajatele, kelle hulgas tuleb asjaomaseid tulemusi levitada, samuti kasutada neid sisemenetluste parandamiseks;

165.

tuletab meelde, et Euroopa Parlament peab tulevaste elukestva õppe, kultuuri, meedia ja noorte ning Euroopa kodanike programmide vahe- ja järelhindamiste aruandeid väga oluliseks ning toetab hindamisindikaatorite laiemat kasutamist;

166.

rõhutab mitmekeelsusel põhinevate menetluste edendamise tähtsust seoses kodanikele ja potentsiaalsetele ELi programmidest toetuse saajatele suunatud projektikonkurssidega;

167.

märgib ära pressi ja teabe jaoks ette nähtud oluliste eelarveridade vahendite kasutamise ebapiisava määra ja on arvamusel, et see õõnestab tõhusat kommunikatsioonipoliitikat, mis peegeldaks adekvaatselt liidu tulevikku käsitleva arutelu praegusi vajadusi;

168.

märgib, et 2004. aasta oli laienemise aasta ning eelarve põhiline prioriteet oli kümne uue liikmesriigi integratsiooniprotsessi lihtsustamine;

169.

avaldab kahetsust tõsiasja üle, et täitmise aruanne ei anna piisavalt teavet selle kohta, kuidas eelarve on eelmainitud prioriteedi saavutanud, eriti seoses naiste võrdsete võimalustega laienenud liidus;

170.

tuletab komisjonile meelde, et Nice'i lepingu sätete kohaselt tuleb paljusid ühenduse poliitikavaldkondi ja meetmeid vaadelda võrdsete võimaluste aspektist lähtudes;

171.

kordab oma 3. juuli 2003. aasta resolutsioonis soolisest võrdõiguslikkusest lähtuva eelarve koostamise kohta (17) esitatud nõudmist komisjonile ning avaldab kahetsust, et täitmise aruanne ei võimalda hinnata eelarve mõju soolise võrdõiguslikkuse aspektist; avaldab kahetsust, et puuduvad andmed soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks eraldatud vahendite kohta erinevate eelarveridade lõikes;

172.

nõuab, et igas täitmise aruandes sisalduks asjakohane teave soolise võrdõiguslikkuse süvalaiendamise kohta; avaldab kahetsust, et komisjon ei ole seda teavet esitanud; kordab oma nõudmist soospetsiifiliste andmete esitamise kohta eelarve täitmise aruandes;

173.

tervitab edusamme 2004. aasta eelarve täitmisel kõikide eesmärkide ja struktuurifondide programmitöö perioodi osas, mis väljendub maksete täitmise 99 % määras ning on oluliselt kõrgem kui 2003. aastal (89 %);

174.

märgib programmi “Daphne” maksete täitmise madalat määra, tunnustades samas komisjoni põhjendust, mis puudutab programmi raames toetatavate projektide kõrgete kvaliteedinõuete säilitamist;

175.

palub liikmesriikidel, komisjonil ja komisjoni asjaomastel peadirektoraatidel teha tõhusat koostööd ning järgida heas usus tegutsemise ja usaldusväärse finantsjuhtimise reegleid, et tagada kulukohustuste assigneeringute nõuetekohane täitmine, eriti struktuurifondide osas;

176.

palub komisjonil seoses ebakindlusega erinevates ühenduse programmides osalemist käsitlevate ettepanekute vastuvõtmise osas võtta praktilisi meetmeid selle protsessi lihtsustamiseks ja ettepanekute esitamisega seotud kulude vähendamiseks;

177.

tervitab asjaolu, et eelarve täitmisel vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes on tehtud mõningaid edusamme; taunib väga aga maksete teostamise endiselt väga madalat taset (kontrollikoja andmeil 83,8 %, võrreldes 2003. aasta 68 %ga), mis viib täitmata kulukohustuste märkimisväärsele suurenemisele (160 000 000 eurolt 238 000 000 euroni); kutsub õigus-, vabadus- ja turvalisusküsimuste peadirektoraati üles eelarve täitmist täiustama ja täitmata kulukohustusi vähendama;

178.

kahetseb, et kontrollikoda oli aruandes 2004. eelarveaasta kohta sunnitud kordama oma muret pagulaste fondi rakendamise pärast liikmesriikides ja eriti kontrollisüsteemide nõrkuse pärast; rõhutab, et liikmesriigid peavad kehtestama piisavad kontrollimehhanismid, tagamaks uute finantsperspektiivide programmide asjakohast rakendamist halduskoostöö raames; kutsub komisjoni üles liikmesriikide ametnikele seoses uute programmidega õigeaegselt asjakohast koolitust korraldama;

179.

kahetseb, et komisjon ei ole ikka veel Eurojusti finantsmäärust heaks kiitnud;

180.

palub komisjonil kooskõlas kontrollikoja soovitusega koos ÜRO asutustega selgeks teha kontrollikoja juurdepääsuõiguse nimetatud asutuste poolt juhitavatele projektidele, et kontrollikoda saaks viia läbi vajaliku kohapealse kontrolli;

181.

palub, et komisjon teavitaks Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni, millal ja miks ta rahastab olulises mahus ÜRO asutuste tegevust;

182.

palub, et kontrollikoda annaks aru, kuidas ELi panust saab ÜRO tegevuses ka edaspidi identifitseerida ja millised on ÜRO kaudu rahastamise eelised võrreldes komisjoni tegevuse rahastamisega välissuhete valdkonnas;

183.

väljendab muret seoses kontrollikoja märkustega, mis puudutavad projekte rakendavaid organisatsioone; st puudusi nende sisekontrollis ja suhteliselt palju tehingutega seotud vigu; palub EuropeAid'il pöörata oma üldistes riskihinnangutes erilist tähelepanu rakendustasandile ja tihendada rakendusorganisatsioonide auditeerimist;

184.

palub komisjonil tagada, et kogu auditeid puudutav teave, mis hõlmab ka delegatsioonide ja rakendusorganisatsioonide tellitud auditeid, sisestataks EuropeAid'i finantsteabe süsteemi CRIS, ühendades selle seeläbi vastava projektijärelevalve teabega ning tehes selle peakorteri talitustele kättesaadavaks; tervitab komisjoni valmisolekut seda ettepanekut kaaluda, nõuab aga tungivalt, et komisjon kontrollikoja soovitust võimalikult peatselt rakendaks;

185

tunnustades, et EuropeAid arvestab Euroopa Parlamendi suurema läbipaistvuse nõudega ja toetades täielikult vajadust parema kontrollisüsteemi järgi, avaldab siiski kahetsust selle üle, et uued menetlused on tunduvalt keerukamad, kohmakad ja nende rakendamine võtab liiga kaua aega; juhib tähelepanu tõelise lihtsustamise vajalikkusele, kaotamata samal ajal silmist algset eesmärki; tervitab sellega seoses EuropeAid'i otsust lihtsustada 1. veebruarist 2006. aastast talle esitatud taotluste hindamismenetlust, eesmärgiga vähendada taotluse esitanud organisatsioonide kohustust esitada täiendavaid dokumente ja abikõlblikkuse tagatisi;

186.

nõuab, et nii programmi kvaliteet kui ka kulukohustuste ja väljamaksete määrad omaksid võrdset tähtsust;

187.

palub komisjonil teavitada Euroopa Parlamendi pädevat komisjoni oma praegustest konkreetsetest meetmetest ja tulevikuplaanidest projektide rakendamise ja rahastamisega seonduvate olemuslike riskide vähendamiseks korruptsioonile eriti altis nõrga kontrolli ja tasakaalu ning valitsemisstruktuuridega keskkonnas; hindaks ühtlasi väga komisjoni seisukohta, kas ja millisel määral on sellest tulenevad riskid asutamislepingu sätete kohaselt juhitavad;

188.

kordab oma arvamust, et hajutamisega kaasnevaid märkimisväärseid lisakulutusi peavad õigustama käegakatsutavad tulemused; tervitab seetõttu kontrollikoja hinnangut selle kohta, kuidas hajutamine on toiminud delegatsioonides, mida nõuti 2002. eelarveaasta eelarve täitmisele heakskiidu andmist käsitlevas väliskomisjoni arvamuses; võtab siiski teadmiseks kontrollikoja väite, et “mõned probleemsed valdkonnad” planeerimisprotsessis “vajavad edasist tähelepanu”;

189.

tunnistab raskusi seoses iga üksiku abiandja tulemustest teavitamisega mitme abiandjaga keskkonnas; taunib siiski komisjoni kavatsust minna üle arengupoliitika tulemusepõhisele lähenemisviisile ilma aastatuhande peamiste arengueesmärkide osas ühenduse koostöö tulemuste mõõtmise metoodika loomiseta;

190.

nõustub kontrollikojaga, et on olemas vajadus objektiivsete, kasulike ja kõikehõlmavate abi tulemuste mõõtmise näitajate järele (Eriraport nr 4/2005, lõige 63); usub, et need näitajad kehtestatakse ajavahemikuks 2007–2013;

191.

avaldab kahetsust, et avaldatu kohaselt moodustas komisjoni kogueraldis põhiharidusele ja esmasele tervishoiule 2004. aastal ainult 4,98 %, mis oli oluliselt väiksem Euroopa Parlamendi seatud 20 % eesmärgist; nõuab sisukat dialoogi komisjoniga selle arvnäitaja parandamise üle;

192.

nõuab, et järgmises riiklike strateegiadokumentide läbivaatamise etapis antaks suurem prioriteet aastatuhande arengueesmärkide peamistele tervishoiu ja hariduse valdkondadele;

193.

tervitab valdkonnaeelarve toetuse (18) käsitamist hariduse ja tervishoiu rahastamise suurendamise vahendina; peab seda võimalust üldeelarve toetusest tõhusamaks, isegi juhul, kui see on seotud edusammudega nendes valdkondades;

194.

hindab komisjoni panust avaliku sektori kulutuste ja finantsvastutuse programmi (PEFA), mis aitab vähendada eelarvetoetuse siseriske; märgib siiski kontrollikoja uurimise tulemust, mille kohaselt koostöötalituse EuropeAid ja arengu peadirektoraadi vaheline avaliku finantsjuhtimise jagatud vastutus “toimib ainult tänu headele isikutevahelistele suhetele” (Eriraport nr 2/2005, lõige 65);

195.

õnnitleb komisjoni kulukohustuste ja maksete iga-aastase suurendamise puhul alates välisabi juhtimise reformist ning EuropeAid'i ümberkorraldamise puhul, et toetada paremini hajutatud delegatsioone; jagab komisjoni muret (19) seoses pädevate isikute õigeaegse kättesaadavusega delegatsioonides, eriti rahanduse, lepingute ja auditi valdkondades;

196.

tervitab iga 10 000 000 euro haldamisega tegelevate töötajate keskmise arvu suurenemist 4,1-lt 1999. aastal 4,8-ni 2004. aastal; avaldab kahetsust, et see arvnäitaja jääb oluliselt alla Euroopa abiandjate keskmise ning on praegu vähenemas;

197.

kutsub komisjoni üles tagama Bulgaaria ja Rumeenia haldussuutlikkuse suurendamist arengupoliitika valdkonnas enne nende ühinemist ELiga.

198.

palub komisjonil parandada oma kulunäitajaid ning kiirendada abi andmise kiiruse- ja kvaliteedinäitajate väljatöötamist, mis võimaldab paremini hinnata üleandmisprotsessi kulusid ja eeliseid;

199.

julgustab komisjoni veelgi parandama peakorteri poolt delegatsioonidele antava toe kvaliteeti;

200.

julgustab komisjoni jätkama jõupingutusi töökohtade täitmise tagamiseks nii peakorteris kui delegatsioonides ja tihendama koolitustegevust;

201.

nõuab tungivalt, et komisjon peaks püüdma aktiivsemalt vähendada väljaspool delegatsioone tekkivaid viivitusi projektide elluviimisel;

202.

tervitab komisjoni astutud samme rahastamise ja lepingute sõlmimise korra lihtsustamisel ning ühtlustamisel;

203.

rõhutab, et delegatsioonides sisse viidud 24 sisekontrolli standardit tuleb tõhusalt kohaldada;

204.

palub kontrollikojalt aruannet selle kohta, kuidas valitsusväliseid organisatsioone rahastatakse, mis käsitleb seda, milline peaks kontrollikoja hinnangul olema valitsusvälise organisatsiooni mõiste, milline on komisjoni rahastatav protsendimäär valitsusväliste organisatsioonide rahalistes vahendites, milline osa tuleb valitsusorganitega mitteseotud eraorganisatsioonidelt, ka palutakse kontrollikojal analüüsida programmide valitsusväliste organisatsioonide poolse teostamise eeliseid eraettevõtjatega võrreldes;

205.

palub ühtlasi, et kontrollikoda kontrolliks eraldi, kas 1992. aastal Euroopa Parlamendi loodud eelarverida 19-04 “Euroopa demokraatia ja inimõiguste algatus (EIDHR)” on täielikult nõuetekohaselt täidetud;

206.

tervitab kontrollikoja eriaruannet Aasiaga tehtava majanduskoostöö juhtimise kohta komisjoni poolt; võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et kulutuste osas ei oldud piisavalt keskendunud ning et kogu Aasiat hõlmavad projektid kannatasid liiga pika ja keeruka taotluste esitamise korra tõttu; tervitab väidet, et auditeeritud projektid jõudsid suure hulga abisaajateni; kiidab heaks soovitused, mille kohaselt komisjon peaks tagama taotluste esitamise korra, mis ei oleks mõttetult keerukas, delegatsioonid peaksid taotlejatele pakkuma piisavat abi ning tuleks keskenduda enam projektide jätkusuutlikkusele;

207.

palub komisjonil selgitada Aasia riikidele antava ELi abi tegevusraamistikku, keskendudes väikesele arvule paremini määratletud põhiprioriteetidele, mis omakorda aitaks luua parema aluse tõhusaks abi andmiseks ning võimaldaks rohkem tulemusele ja mõjule suunatud lähenemist;

208.

palub komisjonil kiirendada tööd asjakohaste näidikute väljatöötamiseks, mille alusel saavutatud edu mõõta, ning tagada vajalik järelevalve, et saadud tulemusi hinnata;

209.

ootab komisjonilt, et ta finantsmääruse ja komisjoni 23. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, (20) praeguse läbivaatamise käigus lihtsustaks küllaldaselt lepingute sõlmimise ja toetuste menetlusi, eelkõige väikesemahuliste projektide osas, mis võimaldaks saavutada paindlikkuse eeskirjade kohaldamisel koos efektiivsuse ning usaldusväärse finantsjuhtimisega;

210.

palub komisjonil ühinemiseelsed projektid ümber kavandada, pidades silmas paremat sihiasetust ning eesmärkide ja tingimuste lihtsustamist; nõustub kontrollikojaga, et see vähendaks vigade ohtu projektide teostamisel; on veendunud, et projektikava lihtsustamine kergendaks ka tulemuste hindamist;

211.

tunnistab, et komisjon peab toetama läbirääkijariikide riigiasutusi ELi kulutuste kontrollimisel täiesti detsentraliseeritult; märgib, et samas peab komisjon endiselt hüvitama puudujäägid läbirääkijariikide finantsjuhtimises, jättes eelkontrolli delegatsioonide kätte; arvab, et nõuetekohane riskijuhtimine selles valdkonnas eeldab, et komisjon leiab tasakaalu nende kahe aspekti vahel;

212.

võtab teadmiseks kontrollikoja tähelepaneku, et puudused Bulgaaria ja Rumeenia haldussuutlikkuses püsivad, tervitab juba tehtud edusamme ja nõuab tungivalt, et Bulgaaria ja Rumeenia ametid jätkaksid ühinemiseelse abi osas tõhustatud järelevalvet, eesmärgiga valmistuda struktuurifondide efektiivsemaks kasutamiseks; nõuab samal ajal tungivalt, et komisjon parandaks nende fondide haldamist ja suunamist;

213.

märgib rahuloluga, et komisjon on esitanud asutusi puudutava institutsioonidevahelise kokkuleppe ettepaneku vastavalt soovile, mille Euroopa Parlament esitas oma 2003. aasta aruandes asutuste eelarvete täitmise kohta; kutsub nõukogu üles alustama võimalikult kiiresti läbirääkimisi eesmärgiga sõlmida kokkulepe komisjoni teksti projekti põhjal, võttes arvesse Euroopa Parlamendi 13. jaanuari 2004. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu reguleerivate asutuste ühtse raamistiku kohta (21) ja 1. detsembri 2005. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu reguleerivate asutuste kohta (22) sätestatud põhimõtteid;

214.

märgib, et finantsmäärus kavandati peamiselt komisjoni jaoks; on teadlik, et raamfinantsmäärus austustele (23) ja sellele järgnevad individuaalsed finantsmäärused igale asutusele (24) kavandati kõik järgima võimalikult täpselt üldfinantsmäärust; juhib tähelepanu sellele, et komisjonile sobiv finantsmäärus ei pruugi alati sobida palju väiksematele asutustele; palub komisjonil tagada, et asutuste vajadustele pööratakse finantsmääruse praeguse reformi käigus nõuetekohaselt tähelepanu;

215.

peab vajalikuks suurendada asutuste vastutust ELi maksumaksjate raha tõhusa kasutamise eest ja seetõttu arvab, et asutused peaksid aru andma Euroopa Parlamendi vastavatele komisjonidele;

216.

arvab, et asutused vajavad personali värbamisel arvatavasti rohkem abi kui suuremad institutsioonid, kellel on tõenäoliselt suuremad ja kogenumad haldustalitused, kelle abi selliste ülesannete juures kasutada; kutsub Euroopa Personalivaliku Ametit (EPSO) vastama positiivselt personali värbamist puudutavatele asutuste abitaotlustele; palub komisjoni teha asutustele kättesaadavaks ka muud horisontaalsed teenused, näiteks koolitus- ja õigusteenused;

217.

palub komisjonil koostada aruanne asutuste siseauditit puudutava olukorra kohta, milles kirjeldatakse igas asutuses kasutatavaid siseauditi võimalusi ja komisjoni pakutavaid siseauditi teenuseid nii suuniste andmise kui siseauditi enese teostamise osas;

218.

märgib ÜRO ilmset suutmatust nõuetekohaselt kohaldada komisjoni ja ÜRO vahel sõlmitud Euroopa Ülesehitusametit puudutavat rahastamiskokkulepet, millest tulenevalt ei ole kontrollikoda sageli võimeline läbi viima piisavat finantskontrolli maksete ja aluseks olevate dokumentide üle seoses lepingutega, mida haldab või mille üle teostab järelevalvet ÜRO ajutine missioon Kosovos (UNMIK); võtab teadmiseks ÜRO peasekretäri eriesindaja asetäitja avalduse kontrollikoja nõudmisel kõigile dokumentidele täieliku juurdepääsu andmise kohta; soovitab siiski tungivalt, et komisjon vaataks läbi rahastamiskokkuleppe ÜROga; on seisukohal, et võimalik Euroopa Ülesehitusameti järkjärguline sulgemine ei tohiks toimuda vastavalt eelnevalt kindlaksmääratud ajakavale, vaid peaks sõltuma majanduslikest ja poliitilistest kriteeriumitest ning arengust, kasutades täielikult ära ameti lisandväärtust, mida annavad aastatega kogutud teadmised ja oskusteave, ning palub komisjonil esitada pärast nõuetekohast lõpphindamist ettepanek selle kohta, kas ja kuidas ülesehitusameti mandaati oleks võimalik muuta nii, et olemasolevaid teadmisi ja oskusteavet oleks võimalik kasutada ülesehitusabi andmiseks kõikjal, kus seda vajatakse, näiteks Iraagis, Afganistanis, Pakistanis, Indias ja tsunami tagajärjel kannatanud riikides, teise etapina pärast esmaste humanitaarvajadustega tegelemist Euroopa Ühenduse Humanitaarameti (ECHO) poolt;

219.

nõuab tungivalt, et komisjon aitaks Euroopa Keskkonnaagentuuril lahendada vaidlust Taani ametiasutustega seoses ebaõigesti tasutud maksude tagasimaksetega;

220.

märgib pettumusega, et komisjoni ja Euroopa Liidu Asutuste Tõlkekeskuse konflikt seoses tööandjapoolsete pensioni osamaksetega on siiani lahendamata; nõuab tungivalt, et komisjon tõhustaks jõupingutusi selle vaidluse lahendamiseks.