27.9.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 268/19

(1)

Sloveenia ametiasutused teatasid 18. oktoobril 2002 komisjonile sellisest riigiabi kavast, mille kohaselt teatavate äriühingute suhtes kohaldatakse maksuvähendust riiklikust CO2 saastemaksust. Kava registreeriti komisjonis numbri all SI 1/2003. Kava oli varem heaks kiitnud Sloveenia riigiabiga tegelev riiklik ametiasutus kooskõlas Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia Euroopa Liiduga ühinemise lepingu (2) (ühinemisleping) IV lisa 3. peatüki lõikega 2, toetudes keskkonnakaitsele antavat riigiabi käsitlevatele ühenduse suunistele (3) (keskkonnakaitse suunised).

(2)

Et täielik teave meetme kohta puudus, küsis komisjon Sloveenialt edasisi selgitusi ja kava ei olnud võimalik lülitada olemasolevasse, ühinemislepingu IV lisa liitele vastavasse abinimekirja.

(3)

Sloveenia ametiasutused andsid komisjonile lisateavet 7. novembril 2002, 1. aprillil 2003, 16. mail 2003, 1. oktoobril 2003, 4. veebruaril 2004, 1. juunil 2004, 17. septembril 2004 ja 28. septembril 2004. 24. novembril 2003 ja 8. märtsil 2004 toimus Sloveenia ametiasutuste ja komisjoni vahel kaks kohtumist.

(4)

Vahepeal tehti ELi õiguses põhjalikke muudatusi, mis mõjutasid oluliselt Sloveenia CO2 heitmete maksustamise süsteemi:

mis kõik jõustusid asjaomasel avaldamise päeval.

(5)

Sellest tulenevalt otsustasid Sloveenia ametiasutused muuta oma maksukava ja edastasid komisjonile uute õigusaktide eelnõud. Komisjon registreeris uue kava 2004. aasta juunis numbri N 402/2004 all.

(6)

Komisjonil oli oma käsutuses oleva teabe põhjal kahtlusi, kas meetmete SI 1/2003 ja N 402/2004 teatavad osad on ühisturuga kokkusobivad. Seega algatas komisjon 14. detsembril 2004 nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) (7) artikli 4 lõike 4 ja artikli 6 alusel ametliku uurimismenetluse ja nõudis Sloveenia ametiasutustelt märkuste esitamist (“uurimismenetluse algatamise otsus”). Kõnealuse otsuse sisukokkuvõte avaldati 22. veebruaril 2005 Euroopa Liidu Teatajas. (8) Kõiki huvitatud isikuid kutsuti üles esitama oma märkused ühe kuu jooksul alates avaldamiskuupäevast.

(7)

Pärast ametliku uurimismenetluse algatamist registreeris komisjon juhtumi SI 1/2003 numbri C 47/2004 all ja juhtumi N 402/2004 numbri C 44/2004 all.

(8)

18. jaanuari 2005. aasta kirjaga, mis registreeriti 20. jaanuaril 2005, esitasid Sloveenia ametiasutused oma märkused kahtluste kohta, mille komisjon oma uurimismenetluse algatamise otsuses oli tõstatanud. 2005. aasta 4. aprillil ja 7. juulil saatis komisjon Sloveenia ametiasutustele lisaküsimused, millele vastati 17. mai ja 8. augusti 2005. aasta kirjades.

(9)

Kolmandatelt isikutelt komisjon märkusi ei saanud.

(10)

Uute õigusaktide kohaselt tehtavate muudatuste hõlpsamaks mõistmiseks sisaldas uurimismenetluse algatamise otsus nii vana maksuvähenduskava (juhtum SI 1/2003) kui ka uut kava (juhtum N 402/2004). Selguse ja järjepidevuse huvides hõlmab käesolev otsus samuti nii juhtumit C 44/2004 kui ka juhtumit C 47/2004.

(11)

Kava põhineb 17. oktoobri 2002. aasta määrusel, mis käsitleb CO2 heitmete tekitatava õhusaaste vastast maksu (edaspidi “määrus”) ja mis jõustus Sloveenias 2002. aasta oktoobris. Uus, muudetud õigusakt (kava C 44/2004) jõustus 1. mail 2005 ja asendas kõnealuse määruse.

(12)

Seepärast hindab komisjon käesolevas otsuses määruse kokkusobivust ühisturuga, analüüsides ajavahemikku 1. maist 2004 (mil Sloveenia ühines ELiga) 1. maini 2005 (määruse kohaldamise lõppkuupäev).

(13)

Määruses on ette nähtud maks, mis määratakse igast rajatisest eralduvate CO2 heitmete koguse põhjal. Määruses on käsitletud kolme maksuvähenduskategooriat, mis on esitatud komisjonile, et see kiidaks need heaks kui keskkonnasuunistele vastavad tegevusabi meetmed:

(14)

Seepärast keskenduti komisjoni uurimismenetluses punktile ii vastavatele riigiabimeetmetele.

(15)

14. detsembril 2004, kui komisjon uurimismenetluse algatamise otsuse tegi, oli määrus veel kohaldatav. Siiski kinnitasid Sloveenia ametiasutused 17. mai 2005. aasta kirjas, et alates kuupäevast, kui Sloveenia ametiasutused komisjoni otsusest teada said (22. detsember 2004), ei ole määruse alusel ühtki haldusotsust CO2 heitmete maksuvähenduste kohta tehtud. 1. mail 2005 jõustus uus õigusakt ja asendas määruse.

(16)

Komisjoni taotlusel (4. aprilli 2005. aasta kiri) esitasid Sloveenia ametiasutused talle nimekirja kõikidest ettevõtetest, kes on saanud määruse kohaselt maksuvähendust pärast seda, kui Sloveenia ELiga ühines, samuti kuni määruse kohaldamise lõppemiseni võimaldatud maksuvähenduste summad (17. mai 2005. aasta kiri).

(17)

Selle teabe kohaselt oli ajavahemikus 1. maist 2004 kuni 1. maini 2005 üldine maksuvähendus 998 771 eurot ja seda anti kokku 153 ettevõttele. Ükski ettevõte ei saanud rohkem kui 100 000 eurot. Ainult kaks ettevõtet said üle 27 000 euro, kuid kumbki neist ei saanud üle 100 000 euro.

(18)

Seepärast väidavad Sloveenia ametiasutused, et kuna määruse kohaldamisaeg pärast Sloveenia ühinemist Euroopa Liiduga on olnud väga lühike, on kõnealuse kava alusel antud abi väiksem kui vähese tähtsusega abi käsitleva komisjoni määruse (9) artikliga 2 kindlaksmääratud 100 000 euro künnis.

(19)

8. augusti 2005. aasta kirjas kirjeldasid Sloveenia ametiasutused üksikasjalikult süsteemi vähese tähtsusega abi järelevalveks Sloveenias. Selle teabe kohaselt on Sloveenia kehtestanud süsteemi vähese tähtsuse reegli kohaselt antava abi järelevalveks ja loonud rahandusministeeriumi riigiabi järelevalveosakonnas vähese tähtsusega abi keskregistri. Enne seda, kui mõni ametiasutus vähese tähtsusega abi annab, peab kõnealune osakond kontrollima, et komisjoni määruses ettenähtud vähese tähtsusega abi käsitlevad tingimused oleksid täidetud. Keskregister loodi enne seda, kui Sloveenia ühines ELiga.

(20)

Sloveenia ametiasutused kinnitasid 8. augusti 2005. aasta kirjas, et kõnealuse tsentraliseeritud süsteemi kasutamise tõttu ei saanud abisaajad ühegi kolmeaastase perioodi jooksul abi, mis oleks ületanud 100 000 eurot abisaaja kohta.

(21)

Sloveenia ametiasutused lõpetasid kõnealuse maksuvähenduskava kohaldamise viivitamata kuupäeval, kui nad komisjoni uurimismenetluse algatamise otsuse kätte said (22. detsember 2004). Oluliselt muudetud uut kava hakati kohaldama 1. mail 2005. Seepärast oli käesoleva otsusega hinnatav määrus Sloveenias kohaldatav ühe aasta jooksul alates ühinemisest, kuid tegelikult kohaldati seda vähem kui 8 kuud (alates 1. maist 2004 kuni 22. detsembrini 2004).

(22)

Sellise lühikese kohaldamisaja tõttu on kõnealuse kava kohaselt antav abi väiksem kui künnis, milleks komisjoni vähese tähtsusega abi käsitleva määruse artikliga 2 on kehtestatud 100 000 eurot abisaaja kohta.

(23)

17. mai ja 8. augusti 2005. aasta kirjades kohustusid Sloveenia ametiasutused samuti täitma kõiki komisjoni vähese tähtsusega abi käsitleva määruse muid tingimusi ja kirjeldasid järelevalvesüsteemi, mis tagab kõnealuste eeskirjade nõuetekohase kohaldamise.

(24)

Seepärast järeldab komisjon, et meede vastab komisjoni vähese tähtsusega abi käsitleva määruse kriteeriumidele. Kõnealuse määruse artikli 2 lõike 1 kohaselt ei loeta meedet EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks.

(25)

1. juunil 2004 registreeritud teabekirjas teavitasid Sloveenia ametiasutused komisjoni Sloveenia õigusaktides tehtud olulistest muudatustest, mille tagajärjel muudeti ka alates 2002. aastast kehtinud CO2 heitmete maksustamist käsitlevat määrust. Uued riiklikud õigusaktid on uus keskkonnakaitse akt (10), aktsiisimaksu seaduse muutmise akt (11) ja CO2 heitmete maksustamist käsitlev valitsuse dekreet (edaspidi “dekreet”), mis jõustus 1. mail 2005.

(26)

Dekreediga ei muudeta CO2 heitmete maksustamise eelneva süsteemi loogikat: maksu aluseks on rajatistest eralduvate CO2 heitmete kogus.

(27)

Määruses on käsitletud kolme maksuvähenduse meedet, mis esitati komisjonile keskkonnasuuniste kohaseks heakskiitmiseks. Kõigi kolme meetme kohaldamisaeg on 5 aastat: alates 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2009.

(28)

Pärast komisjoni uurimismenetluse algatamise otsust muutsid Sloveenia ametiasutused dekreedi eelnõu. Dekreedi lõppversioon, mida hakati kohaldama alates 2005. aasta maist, asendab selle maksuvähenduskategooria järgmiste kategooriatega.

(29)

Dekreedi artikli 18 kolmanda taande kohaselt võib ettevõtete puhul, kes osalevad ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kooskõlas heitkogustega kauplemist käsitleva direktiiviga ega ole energiamahukad, vähendada riiklikku CO2 heitmete saastemaksu.

(30)

Artikli 18 4. taande kohaselt võib maksu vähendada ka ettevõtete puhul, kes sõlmivad vabatahtliku keskkonnakokkuleppe.

(31)

Maksuvabastus väheneb igal aastal 8 protsendi võrra:

Viimane maksuvähenduse aasta on 2009; alates 2010. aastast maksuvähendust ei kohaldata.

(32)

Kaugkütterajatiste maksu vähendatakse 2005. aastal 26 % ja see väheneb igal aastal 8 protsenti.

(33)

Sloveenia ametiasutused teatasid komisjonile abimeetmest enne selle rakendamist.

(34)

Meede, mille suhtes kohaldatakse komisjoni uurimismenetlust, põhineb peamiselt artikli 18 kolmandal ja neljandal taandel ja dekreedi artiklitel 22-24. Kuigi dekreet jõustus komisjoni uurimismenetluse käigus, kinnitasid Sloveenia ametiasutused 17. mai 2005. aasta kirjas, et artikli 18 neljandat taanet ning artikleid 23 ja 24 hakatakse kohaldama alles pärast komisjoni lõplikku heakskiitu. Seepärast täidavad nad oma kõnealuste artiklitega seotud kohustust EÜ asutamislepingu artikli 88 lõike 3 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artikli 3 alusel.

(35)

Siiski võivad komisjoni uurimismenetluse alusel võetavad maksutagastusmeetmed põhineda ka dekreedi artikli 18 kolmandal taandel ja artiklil 22. Sloveenia ametiasutused leiavad (12), et need artiklid on pärast komisjoni uurimismenetluse algatamise otsust viidud kooskõlla EÜ asutamislepinguga, ja seepärast ei peatanud nad nende jõustumist enne komisjoni lõpliku heakskiidu saamist. Seega kehtivad kõnealused artiklid alates 1. maist 2005, millega rikutakse nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks) artiklit 3.

(36)

Komisjon leiab, et muudatused, mis Sloveenia ametiasutused on maksuvähendusmeetmes alates uurimismenetluse algatamise otsust teinud, ei muud mingil viisil kõnealuses otsuses antud hinnangut EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 vastava abi olemasolu kohta. Sellest tulenevalt leiab komisjon, et hinnatavad meetmed moodustavad EÜ asutamislepingu artikli 87 lõikele 1 vastava abi.

(37)

Komisjon tõdeb, et Sloveenia ametiasutused on koostanud oma kava keskkonnasuuniste ja energiamaksustamise direktiivi alusel.

(38)

Komisjon hindab, kas meetmed on eelkõige kooskõlas keskkonnasuuniste artikli 51 lõikega 2 ja artikli 51 lõike 1 punkti b esimese taandega. Sloveenia CO2 heitmete maksustamise süsteem kehtestati 2002. aasta oktoobris. Seepärast saab artikli 51 lõike 2 kohaselt kohaldada artikli 51 lõiget 1 ainult juhul, kui kaks järgmist tingimust on korraga täidetud:

(39)

Seepärast järeldab komisjon, et ka teine keskkonnasuuniste artikli 51 lõikes 2 kehtestatud tingimus on täidetud.

(40)

Sellest tulenevalt võib kooskõlas keskkonnasuuniste artikli 51 lõikega 2 kohaldada artikli 51 lõiget 1 hinnatavate meetmete suhtes.

(41)

Artikli 51 lõike 1 punkti b esimese taane kohaselt võib komisjon juhul, kui maksuvähendus puudutab ühenduse maksu, lubada maksimaalselt 10aastast vabastust, kui summa, mida abisaaja tegelikult pärast maksuvähendust maksab, on suurem kui ühenduse alammäär.

(42)

Energiamaksustamise direktiiviga nähakse alates 1. jaanuarist 2004 liikmesriikides ette energia ühtlustatud maksustamine. Komisjon leiab kooskõlas kõnealuse direktiivi artikliga 4, et Sloveenia maksustamissüsteemiga, mis põhineb ettevõtete tekitatavate CO2 heitmete kogusel, maksustatakse energiamaksustamise direktiivi artiklis 2 määratletud energiatooteid ja seepärast kuulub nimetatud süsteem kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse. Seega on Sloveenia maksustamissüsteem seotud ühenduse maksuga artikli 51 lõike 1 punkti b esimese taande tähenduses.

(43)

Maksuvähendust kohaldatakse ainult vähem kui 5aastase ajavahemiku suhtes, mis artikli 51 lõikes 1 ettenähtust lühem periood.

(44)

Seoses erinevate maksustamise tasanditega, mida Sloveenias kohaldatakse eri kütuste suhtes, sõltub rajatise makstava maksu määr selle kütuse laadist, mida ta oma tegevuses kasutab. Seepärast ei saa komisjon kontrollida ja a priori kindlaks teha, et energiamaksustamise direktiiviga kehtestatud maksustamise tasandeid iga rajatise puhul järgitakse. Sloveenia ametiasutused kordasid oma 17. mai 2005. aasta kirjas, et nende eesmärk on tagada mõlema abisaajate kategooria puhul, et maks, mida nad pärast maksuvähendust maksavad, on suurem kui energiamaksustamise direktiivis määratletud ühenduse alammäär. Maksuvähendust antakse maksude tagastamise kujul, mistõttu pädev ametiasutus saab enne tagasimakset iga rajatise puhul kontrollida, kas minimaalset ühtlustatud taset järgitakse.

(45)

Samuti võtab komisjon arvesse maksuvähenduste vähenevat iseloomu, mille tõttu vähendus igal aastal märkimisväärselt väheneb.

(46)

Sloveenia ametiasutuse eespool nimetatud kohustuse alusel leiab komisjon, et artikli 51 lõike 1 punkti b esimeses taandes sätestatud tingimus, mille kohaselt summa, mida abisaaja tegelikult pärast vähendust maksab, peab jääma suuremaks kui ühendus alammäär, on täidetud.

(47)

Seetõttu on keskkonnasuuniste artikli 51 lõike 1 punkti b esimeses taandes sätestatud tingimused mõlema abisaajate kategooria puhul täidetud.

(48)

Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõikes 1 nõutakse, et isegi kui kõnealuses direktiivis ettenähtud maksustamise miinimumtaset järgitakse, võib liikmesriik kohaldada maksuvähendust ainult juhul, kui sellega soodustatakse energiamahukaid äriühinguid või kui abisaaja on sõlminud keskkonnakaitse eesmärgil erikokkuleppeid või rakendab kaubeldavate lubade süsteemi.

(49)

Dekreedi artikli 18 kolmandas taandes käsitletud abisaajad peavad vähenduse saamiseks osalema ELi heitkogustega kauplemise süsteemis kooskõlas heitkoguste kauplemist käsitleva direktiiviga. (13)

(50)

Dekreedi artikli 18 neljandas taandes käsitletud abisaajad peavad maksuvähenduse saamiseks sõlmima vabatahtliku keskkonnakokkuleppe. Keskkonnaeesmärk, mille abisaajad peavad keskkonnakokkulepete kohaselt saavutama, on vähendada 2008. aasta lõpuks CO2 heitkoguseid 2,5 protsendi võrra, võrrelduna võrdlusperioodi (1999–2002) heitkogustega.

(51)

Eespool öeldut arvesse võttes leiab komisjon, et mõlemad maksuvähenduste kategooriad on kooskõlas energiamaksustamise direktiivi nõuetega,