25.8.2006   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 232/1

(1)

Määrusega (EÜ) nr 821/94, (2) mis võeti vastu pärast määruse (EMÜ) nr 2423/88 (3) artiklite 14 ja 15 kohaselt tehtud aegumise läbivaatamist, pikendas nõukogu Hiina Rahvavabariigist, Poolast, Vene Föderatsioonist (edaspidi “Venemaa”) ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse. Samal ajal kiitis komisjon otsusega 94/202/EÜ (4) heaks kohustused, mille võtmiseks on teinud ettepaneku Venemaa valitsus koos äriühinguga V/O Stankoimport (Moskva, Venemaa).

(2)

2000. aasta mais pikendas nõukogu pärast aegumise läbivaatamist määrusega (EÜ) nr 1100/2000 (5) veel kord Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud lõplikke dumpinguvastaseid tollimakse, pikendades samas ka Venemaa valitsuse ja äriühingu V/O Stankoimport (Moskva, Venemaa) pakutud kohustust, mis oli heaks kiidetud komisjoni otsusega 94/202/EÜ.

(3)

Eespool põhjenduses 1 nimetatud uurimisele, mille tulemusel kehtestati lõplikud dumpinguvastased tollimaksud ja võeti vastu kõnealuse uurimisega seotud teatavate eksportijate kohustused, ning põhjendustes 1 ja 2 nimetatud 1994. ja 2000. aastal lõpetatud aegumise läbivaatamistele viidates kasutatakse edaspidi nimetust “esialgsed uurimised”.

(4)

2004. aastal vabastas nõukogu määrusega (EÜ) nr 991/2004 dumpinguvastastest tollimaksudest impordi 1. mail 2004. aastal Euroopa Liiduga ühinenud uutesse liikmesriikidesse, mida tehti vastavalt hinnakohustuste tingimustele (edaspidi “laienemiskohustused”) ja volitas komisjoni nimetatud laienemiskohustusi heaks kiitma. Selle alusel kiitis komisjon otsustega 2004/498/EÜ (6) ja 2004/782/EÜ (7) heaks kohustused, mida pakkus Ukraina eksportiv tootja Open Joint Stock Company Zaporozhsky Abrasivny Combinat. Nimetatud kohustuste heakskiitmine aegus 20. mail 2005. aastal.

(5)

2004. aasta jaanuaris algatas komisjon osalise vahepealse läbivaatamise, (8) mida oli taotlenud Ukraina eksportiv tootja Zaporozhsky Abrasivny Combinat. Taotleja väitis, et pärast asjaolude olulist muutumist tuleks talle võimaldada turumajanduslikku kohtlemist ning et tema dumpingumarginaal on oluliselt väiksem kehtivates meetmetes sätestatud tasemest. Pärast uurimist tuvastati siiski, et äriühing ei vastanud turumajandusliku kohtlemise kriteeriumidele (nõukogu määruse (EÜ) nr 384/96 artikli 2 lõike 7 punkt c) ja seetõttu uurimine lõpetati nõukogu määrusega (EÜ) nr 779/2005. (9)

(6)

30. juunil 2005. aastal (10) algatas komisjon dumpinguvastase menetluse Rumeeniast pärit ränikarbiidi impordi suhtes kaebuse alusel, mille oli esitanud Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse ränikarbiidi toodangust. Pärast seda, kui Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu oli 1. märtsil 2006. aastal kaebuse tagasi võtnud, lõpetati uurimine siiski komisjoni otsusega 2006/423/EÜ. (11)

(7)

Pärast Hiina Rahvavabariigist, Venemaalt ja Ukrainast pärit ränikarbiidi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete aegumist käsitleva teatise (12) avaldamist sai komisjon 24. veebruaril 2005. aastal taotluse nimetatud meetmete läbivaatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2. Samal ajal sai komisjon ka taotluse vaadata vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 läbi Venemaalt pärit asjaomase toote impordi suhtes kohaldatavate meetmete vorm.

(8)

Taotlused esitas Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu tootjate nimel, kelle toodang moodustab 100 % ühenduse ränikarbiidi toodangust. Dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise taotluse aluseks oli asjaolu, et meetmete lõpetamisega kaasneks dumpingu jätkumine või kordumine ja ühenduse tootmisharu kahjustamine. Vahepealse läbivaatamise taotlus põhines asjaolul, et meetmete vorm ei ole nõuetekohane ega kõrvalda dumpingu kahjustavat mõju.

(9)

Pärast nõuandekomiteega konsulteerimist leidis komisjon, et aegumise läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 2 ja vahepealse läbivaatamise algatamiseks vastavalt algmääruse artikli 11 lõikele 3 on piisavalt tõendeid, ning algatas samal päeval mõlemad menetlused. (13)

(10)

Komisjon teatas eksportivatele tootjatele, importijatele, toorainetootjatele, teadaolevalt asjaga seotud kasutajatele ja nende ühendustele, eksportivate riikide esindajatele ja ühenduse tootjatele ametlikult aegumise läbivaatamise ja vahepealse läbivaatamise algatamisest. Huvitatud isikutele anti võimalus esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda enda ärakuulamist läbivaatamiste algatamise teatises sätestatud tähtaja jooksul.

(11)

Võttes arvesse nende Hiina eksportivate tootjate ja ühenduse importijate suurt arvu, kes ei ole seotud mõne asjaomase riigi eksportiva tootjaga, peeti kooskõlas algmääruse artikliga 17 asjakohaseks uurida, kas tuleks rakendada väljavõttelist uuringut. Et võimaldada komisjonil otsustada, kas väljavõtteline uuring on tõepoolest vajalik, ja kui on, siis moodustada valim, paluti eespool nimetatud isikutel vastavalt algmääruse artikli 17 lõikele 2 teatada endast kahe nädala jooksul alates menetluse algatamisest ja esitada komisjonile algatamisteatises nõutud teave.

(12)

Ükski Hiina eksportiv tootja ei esitanud nõutud teavet ega teinud käesoleva menetluse raames koostööd. Seega otsustati, et Hiina tootjate suhtes ei ole väljavõtteline uuring vajalik.

(13)

Kuus sõltumatut ühenduse importijat esitas algatamisteates nõutud teabe ja väljendasid valmisolekut teha edasise uurimise raames koostööd. Valimisse võeti nimetatud kuuest importijast kolm. Need importijad esindasid ühenduse tuntud importijate suurimat tüüpilist impordimahtu (98 %), mida oli ettenähtud aja jooksul võimalik uurida.

(14)

Seepärast saadeti küsimustikud kolmele väljavalitud ühenduse importijale, kahele ühenduse tootjale, kaheksateistkümnele ühenduse kasutajale, kuueteistkümnele toorainetarnijale ning kahele Ukraina ja Vene Föderatsiooni tuntud eksportivale tootjale. Peale selle võeti ühendust kahe võimalikuks võrdlusriigiks valitud Brasiilia tootjaga ja saadeti neile küsimustikud.

(15)

Vastused saadi kolmelt väljavalitud ühenduse importijalt, seitsmelt kasutajalt, kahelt toorainetootjalt ja kahelt asjaomaste riikide eksportivalt tootjalt ning ka kahelt võrdlusriigi tootjalt.

(16)

Komisjon hankis uurimiseks vajaliku teabe ja veendus selle õigsuses ning tegi kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(17)

Dumpingu ja kahju jätkumise või kordumise tõenäosust uuriti 1. aprillist 2004 kuni 31. märtsini 2005 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju jätkumise või kordumise tõenäosuse seisukohalt olulisi suundumusi uuriti 1. jaanuarist 2001 kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(18)

Kõiki asjaga seotud isikuid teavitati peamistest asjaoludest ja kaalutlustest, millel põhinevad käesoleva läbivaatamise järeldused. Lisaks sellele anti neile pärast kõnealust teavitamist võimalus esitada teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Tähtajaks esitatud märkusi kaaluti hoolikalt ja võeti järeldustes arvesse, kui seda peeti asjakohasteks.

(19)

Vaatlusalune toode on sama nagu esialgsetes uurimistes, mille tulemusena kehtestati praegu kehtivad meetmed, st ränikarbiid (SiC). Ränikarbiid kuulub praegu CN-koodi 2849 20 00 alla.

(20)

Ränikarbiidi toodetakse räni ja koksi (või naftakoksi) kuumutamisel kõrgel temperatuuril (kuni 2 000 °C). Nimetatud protsessi tulemusena saadakse toorränikarbiid, mida tuleb lõppkasutaja jaoks tavaliselt veel töödelda. Ränikarbiidi tootmisprotsessi tulemusena tekivad automaatselt ränikarbiidi eri kvaliteediklassid, st erineva ränisisaldusega tooted. Kvaliteediklassid saab jagada kahte peamisesse rühma: kristalliline ränikarbiid ja metallurgiline ränikarbiid. Kristallilist ränikarbiidi peetakse kvaliteetsemaks, sest selle ränisisaldus on suurem. Kristalliline ränikarbiid liigitatakse omakorda mustaks ja roheliseks ränikarbiidiks.

(21)

Kristallilist ränikarbiidi kasutatakse tavaliselt abrasiivtööriistade, lihvketaste, kvaliteetsete tulekindlate toodete ja keraamikatoodete valmistamiseks ning metallurgilist ränikarbiidi kasutatakse tavaliselt ränikandurina valutöödel ja kõrgahjutöödel. Samamoodi kui eelmises uurimises tuleb ka käesolevas uurimises käsitada mõlemat rühma ühe tootena.

(22)

Käesolev uurimine kinnitas esialgsete uurimiste järeldusi, et vaatlusalune toode ja tooted, mida eksportivad tootjad valmistavad ja oma kohalikel turgudel müüvad, ning ka ühenduse tootjate valmistatud ja ühenduse turgudel müüdavad tooted ning võrdlusriigi tootjate valmistatud ja võrdlusriigi kohalikul turul müüdavad tooted on samade põhiliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega ning neil on samad lõpptarbijad ja neid tuleb seetõttu pidada samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(23)

Käesoleva aegumise läbivaatamise raames tegi täielikku koostööd kaks Ukraina ja Vene Föderatsiooni tuntud tootjat. Nagu on märgitud põhjenduses 12, ei teatanud endast ükski Hiina Rahvavabariigi tootja.

(24)

Kuna Ukrainat (14) ja Hiina Rahvavabariiki ei peetud uurimisperioodil (ega eelnevates uurimistes) turumajanduslikeks riikideks, tuli normaalväärtus kindlaks teha kooskõlas algmääruse artikli 2 lõike 7 punktiga a, st teabe põhjal, mis on saadud kolmandast turumajandusriigist, kus toodet valmistati ja siseturul müüdi. Peale selle ei tohiks unustada, et Ukraina eksportiva tootja turumajandusliku kohtlemise taotlust ei rahuldatud vahepealses läbivaatamises, mis lõpetati vahetult enne aegumise läbivaatamise algatamist (vt põhjendus 5).

(25)

Käesoleva aegumise läbivaatamise algatamisel kavatseti kasutada Brasiiliat võrdlusriigina, kust hangitakse teavet tootmiskulude ja omamaise müügi kohta. Brasiiliat kasutati ka eelmises aegumise läbivaatamises.

(26)

Uurimine on kinnitanud, et Brasiilia on endistviisi sobiv võrdlusriik järgmistel põhjustel.

(27)

Esiteks on Brasiilia oma siseturu suuruse poolest representatiivne riik, mille alusel saab määrata kahe vaatlusaluse riigi normaalväärtuse. Teiseks, turul valitsevat nõudluse taset ja konkureerivate tootjate olemasolu arvesse võttes reguleerivad Brasiilia omamaiseid hindu tavapärased turujõud. Kolmandaks võib toote füüsikaliste ja keemiliste põhiomaduste seisukohast Brasiilias valmistatud samasugust toodet pidada identseks kahest vaatlusalusest riigist eksporditava tootega. Pealegi ei esitatud Brasiilia võrdlusriigina kasutamise kohta ühtegi vastuväidet.

(28)

Seetõttu otsustati, et Brasiilia on võrdlusriigina mõistlik ja sobiv valik, mille alusel määratakse Hiina Rahvavabariigist ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordi normaalväärtus.

(29)

Kõigepealt uuriti, kas Brasiilia tootjate omamaine müük, nii üldine kui ka tooteliikide kaupa, oli tüüpiline võrreldes Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina ekspordi mahuga.

(30)

Leiti, et Brasiilia tootjate omamaise müügi maht oli oluliselt suurem kui Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina eksportivate tootjate ekspordimüük ühendusse, seda nii üldiselt kui ka tooteliikide kaupa.

(31)

Seejärel uuriti, kas kahe koostööd teinud Brasiilia tootja, äriühingute Saint-Gobain Materials Cerámicas Ltda ja Treibacher Schleifmittel Brasil Ltda omamaine müük sõltumatutele klientidele oli toimunud tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4.

(32)

Leiti, et mõlema äriühingu kaalutud keskmine müügihind oli uurimisperioodi jooksul kõrgem kaalutud keskmistest tootmiskuludest ühiku kohta. Seetõttu peeti kogu omamaist müüki müügiks tavapärase kaubandustegevuse käigus. Peale selle kohandati tulemusi, võttes arvesse tootekoodide või kaubandusliku tasandi võimalikke erinevusi, et tagada õiglane võrdlus Brasiilia hindade ning Hiina Rahvavabariigi ja Ukraina normaalväärtuste vahel.

(33)

Kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 1 võeti normaalväärtuse aluseks kahe Brasiilia tootja müügi kaalutud keskmised hinnad siseturul sõltumatute klientide puhul.

(34)

Pärast lõpptulemuste avaldamist seadis Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu kahtluse alla normaalväärtuse määramise õigsuse, väites, et nende kasutuses olevate andmete kohaselt olid Brasiilia omamaise turu müügihinnad kõrgemad Ukraina ekspordihinnast ühenduse turul. Väite toetuseks siiski põhjendatud dokumentaalseid tõendeid ei esitatud ja see tuli tagasi lükata. Põhjenduses 32 nimetatud kohandused võimaldasid tõepoolest normaalväärtust õiglaselt arvutada.

(35)

Kõigepealt uuriti, kas Venemaa eksportiva tootja omamaine müük, nii üldine kui ka tooteliigi kaupa, on representatiivne, st omamaine müük moodustab vähemalt 5 % ühendusse suunatud ekspordist.

(36)

Leiti, et võrreldes üldise müügi ja mõne tooteliigi müügiga moodustas omamaine müük vähemalt 5 % ühendusse suunatud ekspordist. Tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas vähem kui 5 % ühendusse suunatud ekspordist, tuli normaalväärtus arvutada vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 3.

(37)

Nende tooteliikide puhul, mille omamaine müük moodustas 5 % ühendusse suunatud ekspordist, uuriti, kas Venemaa tootja omamaine müük sõltumatutele klientidele toimus tavapärase kaubandustegevuse käigus vastavalt algmääruse artikli 2 lõikele 4. Selleks tehti kindlaks sõltumatutele klientidele suunatud omamaise müügi osakaal iga eksporditava vaatlusaluse toote liigi puhul, mis oli uurimisperioodi jooksul müüdud kahjumita.

(38)

Normaalväärtused arvutati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 6 kõnealuse tooteliigi tootmiskulude alusel, millele liideti müügi-, üld- ja halduskulud ning kasumimarginaal. Müügi-, üld- ja halduskulud on kulud, mida eksportiv tootja kannab samasuguse toote puhul, ja kasum võrdub keskmise kasumiga, mida eksportiv tootja teenib samasuguse toote müügilt tavapärase kaubandustegevuse käigus.

(39)

Nagu põhjenduses 12 osutatud, ei teinud ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja uurimise raames koostööd. Seetõttu tuli ekspordihinnad kindlaks määrata kättesaadavate andmete, st kaebuses esitatud teabe põhjal vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1.

(40)

Ukraina ja Venemaa eksportivate tootjate ekspordihinnad määrati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 8 ühenduse sõltumatute klientide poolt tegelikult tasutud või tasutavate ekspordihindade põhjal.

(41)

Venemaa eksportija Stankoimporti kaudu tehtud tehingute (st imporditud dumpinguvastaste tollimaksudeta vastavalt koguselisele kohustusele) ekspordihindade arvutamisel arvati tehasest hankimise tasandi ekspordihinna saamiseks maha kõik Stankoimporti kaasamise tõttu kantud kulud.

(42)

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu vaidlustas Ukraina ekspordihindade arvutamisel saadud tulemused, väites, et Ukraina impordihinnad on palju madalamad. Oma väite toetuseks esitasid nad mõned hinnapakkumised. Väide tuli siiski tagasi lükata, sest hinnapakkumisi ei saanud arvesse võtta ilma tõenduseta, et tehing(ud) ka tegelikult toimus(id). Igal juhul, nagu osutatud põhjenduses 40, on dumpingu arvutamisel kasutatud ekspordihinnad hinnad, mida makstakse asjaomasele eksportivale tootjale. Nimetatud hindu kontrolliti kohapeal asjaomase äriühingu valdustesse tehtud kontrollkäigul.

(43)

Normaalväärtusi ja ekspordihindu võrreldi tehasest hankimise tasandil. Normaalväärtuse ja ekspordihinna õiglase võrdluse tagamiseks kohandati kooskõlas algmääruse artikli 2 lõikega 10 veokulusid, kaubanduslikku tasandit ja pakkimiskulusid, mis väidetavalt ja tegelikult mõjutavad hindu ja hindade võrreldavust.

(44)

Vastavalt algmääruse artikli 2 lõigetele 11 ja 12 määrati dumpingumarginaal iga tooteliigi kaalutud keskmise normaalväärtuse võrdlemisel vastava liigi kaalutud keskmise ekspordihinnaga.

(45)

Vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 1 määrati dumpingumarginaal kättesaadavate andmete, st kaebuses esitatud teabe põhjal samamoodi kui eelmises uurimises, mis on umbes 50 %.

(46)

Ukrainast uurimisperioodi jooksul imporditud ränikarbiidi dumpingumarginaal leiti olevat allpool algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud vähese tähtsuse künnist.

(47)

Tuleb meeles pidada, et Venemaal lasub koguseline kohustus alates 1986. aastast. Nimetatud koguseline kohustus on võimaldanud Venemaa importijal Stankoimportil importida ühendusse kindlaksmääratud koguse tooteid (kehtestatud protsendina ühenduse tarbimisest) ilma dumpinguvastaste tollimaksudeta. Dumpingu arvutamisel ei eristatud koguselise kohustuse alusel eksporditud koguseid (77 %) ja dumpinguvastase tollimaksuga maksustatud koguseid (23 %).

(48)

Venemaalt uurimisperioodi jooksul imporditud ränikarbiidi dumpingumarginaal leiti olevat allpool algmääruse artikli 9 lõikes 3 sätestatud vähese tähtsuse künnist.

(49)

Nagu juba selgitatud, ei teinud ükski eksportiv tootja käesoleva uurimise raames koostööd. Seetõttu toetutakse hinnangu andmisel selle kohta, mis tõenäoliselt juhtuks, kui meetmed aeguvad, kättesaadavatele andmetele, eriti kaebusele ja COMEXTi andmetele (COMEXT on Euroopa ühenduste väliskaubanduse elektrooniline andmebaas).

(50)

Peamised kolmandad riigid, kuhu Hiina oma tooteid uurimisperioodi jooksul eksportis, olid Ameerika Ühendriigid ja Jaapan. Kaebuses esitatud teabe kohaselt oli kvaliteediklassi “makromust” eurodes väljendatud CIF-hind, millega Hiina müüs toodet Ameerika Ühendriikides, umbes 650 eurot ühe tonni kohta. Kvaliteediklassi “makroroheline” eurodes väljendatud CIF-hind, millega Hiina müüs toodet Jaapanis, oli umbes 770 eurot ühe tonni kohta. Hiina eksportijate hinnapakkumiste õigsust toetab äriväljaannetes avaldatud hinnastatistika.

(51)

Peale selle leiti, et COMEXTi andmebaasist saadud Hiina Rahvavabariigist Ameerika Ühendriikidesse eksportimisel kehtestatud keskmised hinnad olid uurimise käigus võrdlusriigi põhjal arvutatud normaalväärtusest märkimisväärselt madalamad, mis näitab, et uurimisperioodi jooksul võis ka see eksport toimuda dumpinguhinnaga.

(52)

Võttes arvesse, et ühenduse tootmisharu keskmised hinnad (“makromusta” tonni kohta umbes 1 000 eurot ja “makrorohelise” tonni kohta umbes 1 500 eurot) on oluliselt kõrgemad, stimuleeriks meetmete puudumine Hiina eksportivaid tootjaid suunama märkimisväärse osa praegu kolmandate riikide turgudele minevast ekspordist ühenduse turule.

(53)

Ei tohiks unustada, et esialgse uurimise tulemusel leiti, et kõnealuse toote eksport Hiinast Euroopa Liitu toimus dumpinguhindadega ja dumpinguhindadega müük jätkus ka uurimisperioodi ajal. Pole põhjust arvata, et selline käitumine muutuks.

(54)

Nagu eespool selgitatud, toetab olemasolev teave kolmandate riikide normaalväärtuse ja hindade kohta järeldust, et meetmete aegumise korral jätkaksid Hiina eksportijad tõenäoliselt dumpingut.

(55)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, siis suunab Hiina oma ekspordi tõenäoliselt kolmandate riikide turgudelt ümber ühendusse. Samuti on olemas selge oht, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist müüakse eksporditavad kogused dumpinguhindadega.

(56)

Dumpinguvastaste tollimaksude aegumise läbivaatamise taotluses oli Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu hinnangu järgi (kogutud ja äriväljaannetes avaldatud andmetele viidates) Hiina Rahvavabariigi kogutootmisvõimsus 600 000–700 000 tonni. Tegelik toodang oli hinnangu järgi umbes 440 000 tonni, seega oli kasutamata tootmisvõimsust 160 000–260 000 tonni. Varude kohta andmed puuduvad.

(57)

Eelöeldut arvesse võttes on selge, et Hiina Rahvavabariigi eksportivatel tootjatel on märkimisväärselt palju vaba tootmisvõimsust, mida kasutada toodangu suurendamiseks. Seega on üsna tõenäoline, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist hakkaksid eksportivad tootjad oma vaba tootmisvõimsust kasutama ühendusse eksportimiseks.

(58)

Kuna Venemaa ainus tuntud eksportiv tootja tegi uurimise raames koostööd, toetutakse hinnangu andmisel selle kohta, mis tõenäoliselt juhtuks, kui meetmed aeguvad, kontrollitud teabele, mille eksportiv tootja esitas küsimustikule vastates.

(59)

Kõigepealt tuleks märkida, et kehtivat koguselist kohustust arvesse võttes mõjutab Venemaalt tulev import ühenduse valdavat hinnataset juba märkimisväärselt, sest Venemaa eksportija rahuldab umbes 10 % ühenduse tarbimisvajadusest.

(60)

Kui võrrelda Venemaa omamaise turu valdavat hinnataset ühenduse valdava hinnatasemega, siis Venemaa hinnatase on üldiselt madalam. Võttes aga arvesse, et Venemaa tootja poolt dumpinguvastaste tollimaksudeta ja vastavalt koguselisele kohustusele eksporditud kogused on varem kindlaks määratud, on Venemaa tootjal olnud stiimul eksportida ühendusse kristallilise kvaliteediklassi tooteid (mis tõstab tonnihinda), jättes metallurgilise kvaliteediklassi tooted omamaise turu ja muude turgude tarbeks. Seetõttu oleks sama kvaliteediklassi toodete tegelik hinnaerinevus väiksem, kui keskmiste hinnatasemete võrdlusest nähtub.

(61)

Kokkuvõtteks võib öelda, et kuigi ühenduse üldiselt kõrgem hinnatase suurendaks tavaliselt meetmete aegumise korral ühendusse suunatud eksporti, ei ole see praegusel juhul tõenäoline. Koguselise kohustuse olemasolu arvesse võttes ei tohiks kvaliteetse ränikarbiidi impordi suurenemise võimalust üle hinnata, sest Venemaa eksportijal on juba olnud võimalus eksportida märkimisväärseid ränikarbiidi koguseid ja stiimul eksportida kvaliteetset ränikarbiidi. Seega oleks ränikarbiidi impordi kasv tõenäoliselt piiratud nii koguseliselt kui ka ränikarbiidi liikide osas (metallurgiline kvaliteediklass) ja on väga ebatõenäoline, et see toimuks dumpinguhindadega.

(62)

Enam kui 75 % Venemaa tootjate ekspordist kolmandatesse riikidesse on suunatud Ameerika Ühendriikidesse. Kui võrrelda omamaiseid hindu ja hindu, millega eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse, siis Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi hinnad on keskmiselt kõrgemad. Tuleks siiski arvesse võtta, et eksporditava ja omamaisel turul müüdava toote kvaliteediklassid on ilmselt erinevad (veokulude katteks eksporditakse tõenäoliselt kvaliteediklassi tooteid, mille väärtus ühe tonni kohta on suurem), mistõttu on raske sellise võrdluse põhjal mingeid järeldusi teha. Sellest hoolimata märgitakse, et kõnealuse ekspordi suhtes ei kohaldata dumpinguvastaseid meetmeid ja ükski asjaolu ei viita sellele, et eksport toimuks dumpinguhindadega.

(63)

Võrreldes Venemaa eksportija peamisesse kolmandasse riiki, Ameerika Ühendriikidesse suunatud ekspordi hindu Venemaa eksportija ühendusse suunatud ekspordi hindadega, ei tohi unustada kehtivat koguselist kohustust. Nagu eespool selgitatud, on Venemaa eksportija poolt Euroopa Ühendusse eksporditud varem kindlaks määratud koguseid arvesse võttes olnud eksportijal stiimul eksportida ühenduse turule kvaliteediklassi tooteid, mille väärtus tonni kohta on suurem.

(64)

Samamoodi ja nagu on selgitatud põhjenduses 62, võib eeldada, et suuremaid veokulusid arvesse võttes eksporditakse Ameerika Ühendriikidesse peamiselt sellise kvaliteediklassi tooteid, mille väärtus tonni kohta on suurem. Seega on ühenduse turule ja Ameerika Ühendriikide turule suunatud ekspordi keskmised müügihinnad võrreldaval tasemel.

(65)

Olles võrrelnud keskmist müügihinda ühenduse turul keskmise müügihinnaga Ameerika Ühendriikide turul, leiti, et Ameerika Ühendriikide turul on keskmised hinnad kõrgemad.

(66)

Kokkuvõtteks näib, et kui meetmed tunnistatakse kehtetuks, ei ole Venemaa tootjal ilmset stiimulit suunata praegu peamisel eksporditurul, Ameerika Ühendriikides müüdavad kogused ühenduse turule.

(67)

Venemaa eksportiva tootja tootmisvõimsus on 62 000 tonni. Uurimisperioodi jooksul suurendas tootja oma tootmisvõimsuse rakendusastet ja töötas täie võimsusega. Varud olid seda tüüpi äriühingu jaoks tavapärased.

(68)

Võttes arvesse Venemaa tootja kasutatavat tehnoloogiat (elektriseadmete ja mahalaadimis-/sorteerimiskohtade vahele paigutatud raudteevagunite kasutamine töötlemiskohana), ei ole tõenäoline, et eksportiv tootja suudaks lähemas tulevikus tootmist laiendada.

(69)

Kokkuvõtteks ei ole ühtki asjaolu, mis viitaks sellele, et Venemaa tootja suudaks meetmete kõrvaldamise korral tootmist suurendada, et suurendada eksporti ühendusse.

(70)

Kuna Ukraina ainus tuntud eksportiv tootja tegi uurimise raames koostööd, toetutakse hinnangu andmisel selle kohta, mis meetmete aegumise korral tõenäoliselt juhtuks, kontrollitud teabele, mille eksportiv tootja esitas küsimustikule vastates.

(71)

Ukraina eksportiva tootja tootmisvõimsus on 23 000 tonni. Uurimisperioodi jooksul suurendas tootja oma tootmisvõimsuse rakendusastet ja töötas täie võimsusega. Varud olid seda tüüpi äriühingu jaoks tavapärased.

(72)

Võttes arvesse Ukraina tootja kasutatavat tehnoloogiat (sama, mida kasutab Venemaa tootja ja mida on kirjeldatud põhjenduses 68), ei ole tõenäoline, et eksportiv tootja suudaks lähitulevikus oma tootmist laiendada.

(73)

Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu väitel oli eksportiva tootja tootmisvõimsus 32 000 tonni. Väide oli siiski hüpoteetiline ning arvesse ei võetud hoolduseks ja remondiks ette nähtud seisakuid ega asjaomase tootmisettevõtte eripära – äriühing asub linnapiirkonnas ja peab järgima keskkonnakaitse nõudeid. Seega leidis kinnitust põhjenduses 71 nimetatud tootmisvõimsus ja Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu vastuväide tuli tagasi lükata.

(74)

Kokkuvõtteks ei ole märke selle kohta, et Ukraina tootja suudaks pärast meetmete aegumist tootmist suurendada, et suurendada eksporti ühendusse.

(75)

Kui võrrelda Ukraina omamaisel turul valitsevat hinnataset ühenduse turul valitseva hinnatasemega ja kolmandate riikide hindadega, siis on Ukraina ja kolmandate riikide hinnatase keskmisest madalam.

(76)

Ukraina, kolmandate riikide ja ühenduse turgude asjakohane võrdlus ei olnud siiski võimalik, sest müüdavad tooted on väga erinevad ja seetõttu ei ole keskmised hinnad võrreldavad. Peale selle on Ukraina omamaise turu suurus piiratud ja Ukraina tootja ei suuda valmistada kõiki eri (suurema väärtusega) kvaliteediklasside tooteid, mida toodavad ühenduse tootjad.

(77)

Seetõttu ei olnud võimalik kindlaks teha, kas meetmete kõrvaldamine oleks stimuleerinud Ukraina eksportijat suunama omamaisel või eksporditurgudel müüdavad kogused ümber ühenduse turule. Võttes aga arvesse dumpingu uurimise tulemusi, järeldatakse, et isegi kui eksport ühenduse turule suureneks, on ebatõenäoline, et see eksport toimuks dumpinguhindadega. Pealegi, Ukraina eksportija piiratud tootmisvõimsust arvesse võttes suureneks eksport vaid veidi (hinnangu järgi alla 10 000 tonni).

(78)

Tuleb meeles pidada, et ükski Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ei teinud uurimise raames koostööd.

(79)

Olemasolevate andmete põhjal leiti, et Hiina eksportijad müüvad ikka veel dumpinguhinnaga ja kui meetmed aeguvad, jätkavad nad tõenäoliselt seda ühenduse turule suunatud dumpingutava.

(80)

Seetõttu leiti, et kui meetmed aeguvad, jätkavad Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad tõenäoliselt dumpingut.

(81)

Tuleb meeles pidada, et Ukraina eksportija ei eksportinud uurimisperioodi jooksul dumpinguhindadega ja ükski asjaolu ei viita sellele, et olukord muutuks, kui meetmed aeguvad.

(82)

Peale selle leiti, et kuigi Ukraina eksport ühendusse võib pärast meetmete kehtetuks tunnistamist suureneda, on see suurenemine eeldatavasti piiratud. Tõepoolest, võttes arvesse Ukraina tootja piiratud tootmisvõimsust, suureneb eksport ühendusse eeldatavasti alla 10 000 tonni ja on ebatõenäoline, et see toimuks dumpinguhindadega.

(83)

Seetõttu leitakse, et Ukrainast pärit impordi puhul ei ole dumpingu kordumine tõenäoline.

(84)

Uurimisperioodi käigus leiti, et Venemaa tootja ei eksportinud dumpinguhindadega ja ükski asjaolu ei viita sellele, et olukord muutuks, kui meetmed aeguvad.

(85)

Pealegi suutis Venemaa eksportiv tootja paljude aastate jooksul tarnida koguselise kohustusena ühendusse kindlaksmääratud koguse ränikarbiidi. Sel viisil eksporditud kogused moodustasid uurimisperioodi jooksul umbes 17 % Venemaa tootja kogutootmisvõimsusest. Seega on Venemaa eksportiv tootja juba leidnud oma koha turul ja Venemaalt pärit impordi järsk suurenemine on väga ebatõenäoline.

(86)

Kuna hinnad, millega Venemaa eksportiv tootja on müünud oma tooteid kolmandatesse riikidesse, on kõrgemad ühendusse müüdud koguste hindadest, on suurte koguste ühenduse turule ümbersuunamise oht suhteliselt väike.

(87)

Peale selle leiti, et Venemaa eksportiv tootja töötas täisvõimsuse piiril ja tema tootmisvõimsuse suurendamise võimalused on piiratud.

(88)

Seetõttu tehti järeldus, et Vene Föderatsioonist pärit impordi puhul ei ole dumpingu kordumine tõenäoline.

(89)

Ukrainat ja Venemaad käsitleva uurimise tulemusi arvesse võttes tuleks menetlus nimetatud riikide suhtes lõpetada.

(90)

Pärast viimast aegumise läbivaatamist on ühenduse tootmisharu struktuur muutunud, st endine Saksamaa tootja Elektroschmelzwerk Kempten GmbH (München) jagunes kaheks omavahel seotud äriühinguks, millest üks asub Madalmaades ja teine Saksamaal. Esimene tegeleb vaid toorränikarbiidi tootmise ja töötlemisega, teises töödeldakse äriühingus Kollo Silicon carbide B.V. toodetud ränikarbiidi, kuid lõpptoode on samasugune toode. Peale selle müüb ESK-SIC GmbH nii enda kui ka Kollo Silicon carbide B.V. toodetud ränikarbiidi. Seetõttu moodustavad mõlemad äriühingud ühe kontserni.

(91)

Ühenduses valmistavad samasugust toodet kaks tootjat, kelle toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 4 lõike 1 tähenduses.

(92)

Taotlust on toetanud järgmised Euroopa Ühenduse tootjad:

(93)

Kuna eelnimetatud ühenduse tootjad toodavad 100 % samasuguse toote ühenduse toodangust, moodustavad kaebuse esitanud tootjad ühenduse tootmisharu algmääruse artikli 4 lõike 1 ja artikli 5 lõike 4 tähenduses.

(94)

Uurides asjaomase impordi mõju ühenduse tootmisharule, hinnati ka tootmisharu seisundit mõjutavaid algmääruse artikli 3 lõikes 5 loetletud majandustegureid ja -näitajaid.

(95)

Ühenduse tarbimise aluseks võeti vaatlusaluse toote import asjaomastest riikidest ja kõikidest muudest kolmandatest riikidest ning ühenduse tootmisharu müük ühenduse turul.

(96)

Impordi maht määrati kõnealuse perioodi asjakohasele CN-koodile vastavate Eurostati andmete põhjal.

(97)

Nimetatud andmete põhjal on ühenduse tarbimine veidi suurenenud 217 137 tonnilt 2001. aastal 226 450 tonnile uurimisperioodil, st vaatlusaluse perioodi jooksul kasvas tarbimine 4 %. Muutused on esitatud tabelis 1.

(98)

Tarbimise suundumused ei ole siiski stabiilsed. Ajavahemikus 2001–2003 vähenes tarbimine esmalt 10 %. Alates 2003. aastast suurenes tarbimine üle 10 %, ületades uurimisperioodil 2001. aasta taseme.

(99)

Vaatlusaluse perioodi algul toimunud langust selgitab asjaolu, et ränikarbiid asendati muude toodetega, näiteks ferrosiliitsiumi ja tehisteemandiga, mis olid sel ajal odavamad.

(100)

Alates 2003. aastast on koos ränikarbiidi hinna langusega tarbimine jälle kasvanud.

Tabel 1

(101)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi mahu ja turuosa areng on esitatud tabelis 2. Kuna Hiina Rahvavabariigi eksportiv tootja ei teinud koostööd, määrati hind ja maht olemasoleva teabe põhjal vastavalt algmääruse artiklile 18. Võttes arvesse, et muud usaldusväärsed andmed puudusid, määrati kogused Eurostati statistiliste andmete põhjal.

(102)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi maht oli 2001. aastal 1 205 tonni ja selle turuosa oli 0,6 %. 2002. aastal import veidi suurenes ja ulatus uurimisperioodil 1 467 tonnini, mis vastab 0,7 % turuosale, enne vähenemist 651 tonnini, mis vastab 0,3 % turuosale.

(103)

Hiina Rahvavabariigist pärit impordi hinnad langesid veidi. Tuleks siiski märkida, et Hiina Rahvavabariigist eksporditud väikeseid koguseid arvesse võttes ei saa ekspordihindu pidada representatiivseteks, sest nad võivad olla seotud väga spetsiifiliste tooteliikide või väga spetsiifiliste klientidega. Seetõttu ei saa Eurostati andmete põhjal teha hinnamuutuste kohta asjakohaseid järeldusi. Kaebuses esitatud hindu käsitleva teabe alusel oli siiski võimalik kindlaks teha, et Hiina hinnad (mis ulatusid sõltuvalt toote puhtusastmest ja kvaliteedist 624 eurost kuni 1 814 euroni tonni kohta) lõid EÜ hinnad alla rohkem kui 30 %.

Tabel 2

(104)

Et saada terviklikku ülevaadet ühenduse turu olukorrast, uuriti ka teistest riikidest pärit ränikarbiidi impordi suundumusi. Tuleks märkida, et tootevaliku erinevustest tuleneva suure hinnavahe tõttu ei ole andmed hindade kohta siiski võrreldavad.

(105)

Venemaalt pärit impordi suundumused:

Tabel 3

(106)

Venemaalt pärit impordi maht vähenes veidi 21 901 tonnilt 2001. aastal (turuosa 10,1 %) 21 810 tonnile uurimisperioodil (turuosa 9,6 %). Venemaalt pärit impordi keskmised hinnad kasvasid 2001. aastast kuni uurimisperioodini 6,0 %, st 453 eurolt 480 eurole tonni kohta. Venemaalt pärit impordimaht kasvas märkimisväärselt vastavalt põhjenduses 2 nimetatud koguselisele kohustusele. Tuleb meeles pidada, et 23,3 % dumpinguvastane tollimaks oli kehtestatud kõikidele imporditud toodetele, mis ületasid nimetatud kohustusena kindlaks määratud dumpinguvastasest tollimaksust vabastatud koguseid.

(107)

Ukrainast pärit impordi suundumused:

Tabel 4

(108)

Ukrainast pärit impordi maht suurenes 4 956 tonnilt 2001. aastal, mis vastab 2,3 % turuosale, 7 718 tonnile uurimisperioodil, mis vastab 3,4 % turuosale. Ukrainast pärit impordi keskmised hinnad langesid 2001. aastast kuni uurimisperioodini 3,0 %, st 504 eurolt 489 eurole tonni kohta. Kui 2004.–2005. aastal vastavalt põhjenduses 4 nimetatud koguselisele kohustusele imporditud kogused välja arvata, siis oli vaatlusalusel perioodil Ukrainast pärit impordi suhtes kehtestatud 24 % dumpinguvastane tollimaks.

(109)

Nagu on nimetatud põhjenduses 6, algatas komisjon pärast Euroopa Keemiatööstuse Nõukogu esitatud kaebuse kättesaamist 30. juunil 2005. aastal dumpinguvastase menetluse Rumeeniast pärit samasuguse toote impordi suhtes. Uurimine lõpetati pärast seda, kui kaebuse esitanud ühenduse tööstusharu oli kaebuse tagasi võtnud.

(110)

Rumeeniast pärit impordi suundumused:

Tabel 5

(111)

Rumeeniast pärit import kasvas 14 173 tonnilt 2001. aastal, mis vastab 6,5 % turuosale, 42 387 tonnile uurimisperioodil, mis vastab 18,7 % turuosale. Rumeeniast pärit impordi keskmised hinnad kasvasid 2001. aastast kuni uurimisperioodini 3,9 %, st 439 eurolt 456 eurolt tonni kohta.

(112)

Norrast pärit impordi suundumused:

Tabel 6

(113)

Norrast pärit impordi maht vähenes 60 496 tonnilt 2001. aastal, mis vastab 27,9 % turuosale, 38 550 tonnile uurimisperioodil, mis vastab 17,0 % turuosale. Norrast pärit impordi keskmine hind oli 2001. aastast kuni uurimisperioodini stabiilne, st 971 eurot tonni kohta 2001. aastal kuni 973 euroni tonni kohta uurimisperioodil.

(114)

Muudest eespool nimetamata kolmandatest riikidest pärit impordi suundumused:

Tabel 7

(115)

Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi maht kasvas veidi 44 473 tonnilt 2001. aastal, mis vastab 20,5 % turuosale, 48 271 tonnile uurimisperioodil, mis vastab 21,3 % turuosale. Muudest kolmandatest riikidest pärit impordi keskmised hinnad langesid 630 eurolt tonni kohta 2001. aastal 552 eurole tonni kohta uurimisperioodil.

(116)

Uurimine näitas, et Venemaalt ja Ukrainast pärit import oli suhteliselt stabiilne nii turuosa kui ka keskmiste hindade poolest. Samuti näitas uurimine, et Hiinast imporditud ränikarbiidi kogused on liiga väikesed järelduste tegemiseks mõne ränikarbiidi kvaliteediklassi hinnasuundumuste kohta. Seetõttu kasutati komisjoni käsutuses olevat teavet, st kaebust, mis näitas, et Hiina hinnad löövad EÜ hindu märkimisväärselt alla.

(117)

Samuti selgus, et Rumeeniast pärit import asendas koguseliselt Norrast pärit impordi, sest Rumeenia impordi turuosa kasvas sama palju, kui vähenes Norrast pärit import. Kuigi Norrast pärit impordi keskmised hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad (973 eurot tonni kohta), seda ilmselt kõrge kvaliteediklassi tõttu, olid Rumeeniast pärit impordi hinnad oluliselt madalamad (456 eurot tonni kohta). Seda arvesse võttes tuleb siiski märkida, et Rumeeniast imporditud toode on peaaegu eranditult odavama metallurgilise kvaliteediklassi toode ja seega ei saa hindu võrrelda teiste riikide keskmiste hindadega.

(118)

Seoses kolmandatest riikidest pärit impordi suundumustega võib märkida, et vaatlusalusel perioodil keskmine hind langes, samal ajal kui ühendusse imporditud kogused ja turuosad püsisid stabiilsetena.

(119)

Üks ühenduse tootja müüs osa oma toodangust seotud tootjale, kes töötles ränikarbiidi edasi ja müüs seda vabal turul samasuguse tootena. Järgmises analüüsis ei ole asjaomaste seotud poolte vahelist müüki siiski arvesse võetud. Otsustati, et suletud turul ja vabal turul toimunud müüki ei ole vaja võrdlevalt analüüsida, sest lisatöödeldud kaupade müüki peetakse samasuguse toote müügiks. Seega põhjustaks suletud turu müügi arvessevõtmine topeltarvestuse. Samuti oleks teise tootja lisatöödeldud ränikarbiidi müügist vabal turul teenitud kasumit või kahjumit kompenseerinud esimese suletud turul teenitud tootja kasum või kahjum, sest mõlemaid tootjaid käsitati ühe majandusüksusena.

(120)

Ühenduse tootmismaht suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %. Tootmine vähenes 2002. aastal samal ajal tarbimise vähenemisega. Alates 2002. aastast on tootmine pidevalt kasvanud.

(121)

Pärast tootmisvõimsuse kasutamise vähenemist ajavahemikus 2001–2002 on see viimati nimetatud aastast alates veidi suurenenud ning vaatlusalusel perioodil oli selline suurenemine 3 protsendipunkti. Kuna tootmisvõimsus vaatlusalusel perioodil ei muutunud, on selline olukord kooskõlas tootmismahu suurenemisega. Tootmisvõimsust kasutati vaatlusalusel perioodil kogu aeg üle 75 %.

(122)

Ühenduse tootmisharu ühiku müügihind kasvas 2001. aastast kuni uurimisperioodini vähe (vähem kui 5 %). Hinnad olid erakordselt kõrged 2002. aastal, kuid on sellest ajast alates langenud suhteliselt stabiilsele tasemele, olles veidi kõrgemad kui 2001. aastal. Ühenduse müügihinnad tõusid 2002. aastal tootmiskulude suurenemise tõttu, mis pidi kajastuma ka ühenduse tootmisharu müügihindades. Seega osalt ühenduse tootmisharu tootmiskulude vähenemise ja osalt ühenduse turu jätkuva hinnasurve tõttu langesid ühenduse tootmisharu hinnad jälle.

(123)

Varud vähenesid vaatlusalusel perioodil veidi, st 1 %, kuigi need suurenesid oluliselt ajavahemikus 2002–2003, enne kui langesid 2001. aasta tasemele. Kasvu põhjustas müügi vähenemine, nagu on selgitatud põhjenduses 124. Alates 2003. aastast vähenesid varud mitte ainult müügi suurenemise tõttu ühenduse turul, vaid ka ühenduse tootmisharu ekspordi suurenemise tõttu. Hoolimata sellest leiti, et varusid oli hoitud väga mõistlikul tasemel kogu vaatlusaluse perioodi jooksul.

(124)

Samasuguse toote müük ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul vähenes vaatlusalusel perioodil üldiselt 4 %. Kuna ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, väljendub müügi vähenemine ühenduse tootmisharu turuosa kaotuses 2,6 %.

(125)

Investeeringud suurenesid ja kahekordistusid vaatlusalusel perioodil. Leiti, et investeeringud olid seotud tehnilise sisseseade väljavahetamise ja hooldusega ning ka toodete väljatöötamisega uute rakendusalade jaoks.

(126)

Üldiselt tuleb märkida, et ühenduse tootmisharu turuosa vabal turul vähenes (vt põhjendus 124), samal ajal kui üldine turg suurenes 4 %. Seetõttu ei ole ühenduse tootmisharu saanud osaleda turu kasvus.

(127)

Tööhõive vähenes vaatlusalusel perioodil 7 %. Töötasude kogusumma vähenes vaatlusalusel perioodil 2 %. Keskmine kaalutud palk aga suurenes, sest koondatud töötajatele tuli maksta lahkumistoetust. Peale selle, et saada seadmetesse tehtud investeeringutest täit kasu, tuli palgata oskustöölisi, mis suurendas tööjõukulusid.

(128)

Tootlikkus ühe töötaja kohta, mis määrati ühe töötaja kohta toodetud ühikutena, suurenes vaatlusalusel perioodil 12 %. Tootlikkuse tõusus kajastub seadmetesse tehtud investeeringute tase ja töötajate arvu vähendamine.

(129)

Rahavood suurenesid vaatlusalusel perioodil 10 %.

(130)

Ühenduse tootjatele ei valmistanud kapitali hankimine mingeid raskusi. Nad rahastasid oma tegevust seotud äriühingutelt ja pankadelt saadud laenude abil. Samuti kasutati omafinantseeringuid.

(131)

Netovaralt saadud tulu väljendati ühenduses müüdud samasuguse toote maksustamiseelse puhaskasumi osakaaluna ühenduses müüdud samasugusele tootele eraldatud omakapitali põhivara jääkmaksumusest. Muutused olid samad mis tasuvuse puhul (vt põhjendus 132).

(132)

Ühenduse tootmisharu tasuvus väljendatuna protsendina netoväärtusest vähenes järsult ajavahemikus 2001–2003, mil juba niigi madal kasumimarginaal vähenes rohkem kui poole võrra. Seejärel hakkas tasuvus siiski suurenema ja jõudis 2001. aasta tasemele. Uurimisperioodi jooksul moodustas ühenduse tootmisharu saadud kasum veidi rohkem kui pool 2001. aastal saavutatud tasemest. 2002. aastal ei suutnud hinnatõus tasakaalustada tootmiskulude tõusu ja väiksemast müügist tulenenud kahjumit. 2003. aastal olid näitajad veel halvemad, sest hinnad alanesid ning müük vähenes veelgi. 2004. aastal ja uurimisperioodi jooksul paranes ühenduse tootmisharu tasuvus tänu müügi olulisele suurenemisele, samal ajal kui hinnad olid stabiilsed.

(133)

Seoses tegeliku dumpingumarginaali mõjuga ühenduse tootmisharule ei saa teha asjakohaseid järeldusi, sest Hiina Rahvavabariigist pärit import on vähenenud.

(134)

Kuigi eespool kirjeldatud näitajate põhjal on pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal ühenduse tootmisharu olukord mõnevõrra paranenud, tõendavad need ka, et ühenduse tootmisharu on ikka veel habras ja haavatav.

(135)

Alates 2001. aastast kuni uurimisperioodini paranesid järgmised näitajad: ühenduse tootmisharu müügihinnad, tootmisvõimsuse rakendusaste ja tootmismaht kasvasid ning lõppvarud vähenesid veidi. Tootlikkus suurenes oluliselt. Samuti suurenesid investeeringud ja rahavood.

(136)

Järgmised näitajad aga halvenesid: müügimaht vähenes, tootmiskulud tonni kohta ja keskmine tööjõukulu töötaja kohta suurenesid, samal ajal kui tööhõive vähenes. Samuti vähenes tasuvus ja netovara.

(137)

Üldiselt on ühenduse tootmisharu olukord keeruline: kuigi mõned näitajad on paranenud, on teised jälle halvenenud. Kui võrrelda eelnimetatud suundumusi määruses (EÜ) nr 1100/2000 kirjeldatud suundumustega, on selge, et dumpinguvastaste meetmete kasutuselevõtmine 2000. aastal on võimaldanud ühenduse tootmisharul oma olukorda stabiliseerida, kuid mitte täielikult toibuda teda kahjustavast olukorrast. Kuigi ühenduse tootmisharu on pärast positiivseid muutusi hakanud investeerima uuteks rakendusteks ette nähtud uutesse seadmetesse, tuleks rõhutada, et väga hinnatundliku turu tõttu on ühenduse tootmisharu turuosa ja tasuvus vähenenud.

(138)

Ühenduse tootmisharu toodetud ränikarbiidi ühe ühiku hind on alates 2001. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni kasvanud. Esialgne kasv oleks pidanud korvama ümberkorralduste ja tõhususega seotud kulutuste tõttu kasvanud tootmiskulud. Müügihinna kasv ei suutnud siiski kompenseerida tootmiskulude kasvu, mistõttu vähenes kasumimarginaal.

(139)

Kuigi ühenduse tarbimine suurenes vaatlusalusel perioodil 4 %, kaotas ühenduse tootmisharu 2,6 % oma turuosast, st ühenduse tootmisharu ei saanud suurenenud tarbimisest kasu.

(140)

Teisalt paranes vaatlusalusel perioodil ühenduse tootmisharu eksporditegevus, sest ekspordimaht suurenes oluliselt, st üle 25 %. See näitab, et ühenduse tootmisharu toodab konkurentsivõimelist toodet, mis on edukas kolmandate riikide turgudel, kuigi konkureerib seal muu impordiga.

(141)

Kui võrrelda ühenduse tootmisharu olukorda vaatlusaluse perioodi alguses ja lõpus, on paljud kahjunäitajad, näiteks tootmisvõimsus ja tootmisvõimsuse rakendusaste, varud ja turuosa, samal tasemel. Muud näitajad, näiteks müügimaht, tootmiskulud, tasuvus, investeeringutasuvus ja tööhõive, on selgelt halvenenud, samal ajal kui paranenud on ainult üksikud näitajad, näiteks ühiku müügihind, tootlikkus, investeeringud ja rahavood. Seetõttu järeldatakse, et hoolimata ühenduse tootmisharu olukorra stabiliseerumisest vaatlusalusel perioodil võrreldes meetmete kehtestamisele 2000. aastal eelnenud perioodiga, on ühenduse tootmisharu ikka veel nõrk. Eriti näitab seda selgelt vähenenud tasuvus, mis ei olnud jõudnud vastuvõetavale tasemele uurimisperioodi jooksul, ning ühenduse tootmisharu vähenenud turuosa näitab, et tootmisharu ei ole täielikult toibunud dumpingu kahjustavast mõjust.

(142)

Nagu on selgitatud põhjendustes 56 ja 57, võivad Hiina Rahvavabariigi eksportivad tootjad oluliselt suurendada ühendusse suunatud ekspordi mahtu, suunates praegu kolmandatesse riikidesse eksporditava mahu ümber atraktiivsemale ühenduse turule ja/või kasutades oma vaba tootmisvõimsust. Nende kasutamata tootmisvõimsus ulatub kuni 200 000 tonnini, mis moodustab peaaegu 100 % ühenduse tarbimisest. Seetõttu on tõenäoline, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist jõuavad ühenduse turule suured kogused Hiina ränikarbiidi, et võita tagasi kaotatud turuosa ja seda suurendada.

(143)

Kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oli Hiina Rahvavabariigi põhiline turg jätkuvalt Põhja-Ameerika. Kuigi Põhja-Ameerikas tegutseb veel vaid üks toorränikarbiidi tootja, kelle tootmisvõimsus on 50 000 tonni, on nimetatud piirkonna tarbimine 250 000 tonni. 80 % USAsse imporditavast toorränikarbiidist ja 57 % ränikarbiidi teradest on pärit Hiinast, talle järgnevad Brasiilia (12 %), Norra (10 %) ja Saksamaa (6 %). Isegi kui Hiina Rahvavabariik suudaks USAs üle võtta teiste kolmandate riikide impordi osa, oleks Hiina Rahvavabariigi vaba tootmisvõimsus ikkagi piisav, et pärast meetmete kehtetuks tunnistamist ujutada ühenduse turg üle odava ränikarbiidiga. Muutused USA turul, kus ei ole kehtestatud dumpinguvastaseid tollimakse, hakkaksid pärast meetmete kehtetuks tunnistamist üsna tõenäoliselt kajastuma ühenduse turul.

(144)

Kuna ükski Hiina eksportiv tootja ei teinud koostööd, põhines teave võimalike Hiina hindade kohta meetmete kehtetuks tunnistamise korral algmääruse artikli 18 kohaselt kättesaadavatel andmetel. Sellega seoses kasutati kaebuses esitatud teavet, impordistatistikat ja muud turu kohta kättesaadavat teavet. Seega, nagu on märgitud eespool põhjenduses 56, olid kaebuses esitatud teabe kohaselt USAsse ja Jaapanisse eksporditava kõrgematesse kvaliteediklassidesse kuuluva toote hinnad oluliselt madalamad ühenduse tootmisharu sama kvaliteediklassi toote hindadest.

(145)

Seda suundumust kinnitasid ka muud teabeallikad, mille kohaselt Hiina ekspordihinnad muudesse kolmandatesse riikidesse, näiteks USAsse ja Lõuna-Aafrikasse, eksportimisel olid Eurostati andmetel oluliselt madalamad ühendusse suunatud ekspordi hindadest, st 540 eurot kristallilisse kvaliteediklassi kuuluva toote tonni kohta (minimaalselt 97 %) ja 123 eurot metallurgilisse kvaliteediklassi kuuluva toote tonni kohta. Tuleks rõhutada, et Hiina eksportijad suudavad toota ja Euroopa Ühendusse eksportida igat liiki kvaliteetset ränikarbiidi. Uurimine näitas, et kõige väärtuslikumat ja kallimat ränikarbiidi müüdi Euroopa Ühendusse hinnaga 1 500 eurot tonni kohta (tollimaksud maha arvatud), mis koos impordimaksude ja dumpinguvastase tollimaksuga ulatub 2 400 euroni tonni kohta. Isegi viimati nimetatud hind on ühenduse tootjate pakutud hinnast madalam. Üldisemalt öeldes näitab Eurostati statistika, et kunagi on Hiinast ühendusse eksporditud toote hinnad olnud väga madalad, st umbes 250–500 eurot tonni kohta. Seega võib eeldada, et kui meetmed aeguvad, tuleks Hiina ränikarbiid turule uuesti väga madalate hindadega.

(146)

Seda kinnitab asjaolu, et 2006. aastal, pärast seda, kui Hiina asutused alandasid oluliselt ekspordilitsentsi tasusid, st 125–208 eurolt 25,8 eurole tonni kohta, on kõnealuse toote kolmandatesse riikidesse suunatud ekspordi hinnad alanenud tasemeni, mis lööks ühenduse tootmisharu praeguse hinnataseme veelgi rohkem alla.

(147)

Peale selle on tõenäoline, et müügi oluliseks suurendamiseks, kasutades selleks vaba tootmisvõimsust, ning ühenduses märkimisväärse turuosa hõlmamiseks peavad Hiina eksportivad tootjad ka kolmandatest riikidest pärit impordi hindu alla lööma. See suurendaks hinnasurvet ja mitte ainult ei takistaks ühenduse tootmisharu toibumast varasemast kahjust, vaid tooks kaasa ikka veel haavatava seisundi halvenemise.

(148)

Eelmistes põhjendustes nimetatud põhjustel on tõenäoline, et kui Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud meetmed aeguvad, hakkavad Hiina eksportivad tootjad oma kaotatud turuosa tagasisaamiseks taas eksportima ühendusse suuri koguseid dumpinguhindadega, mis lööksid EÜ hindu märkimisväärselt alla.

(149)

Seetõttu järeldati, et kui Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmed aeguvad, on tõenäoline, et kahjustav dumping kordub.

(150)

Vastavalt algmääruse artiklile 21 uuriti, kas olemasolevate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamine oleks vastuolus ühenduse huvidega tervikuna. Ühenduse huvi kindlaksmääramine põhines kõigi erinevate asjaomaste huvide hindamisel.

(151)

Ei tohiks unustada, et eelmise uurimise käigus leiti, et meetmete kehtivuse pikendamine ei ole vastuolus ühenduse huviga. Esialgse uurimise jooksul pooldasid väga paljud koostööd tegevad kasutajad ja importijad meetmete kohaldamise jätkamist.

(152)

Käesolevas menetluses ei olnud põhjendustes 153, 159 ja 160–171 nimetatud põhjustel ükski koostööd tegev kasutaja, importija ega toorainetootja Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamise vastu.

(153)

Hoolimata ühenduse tootmisharu olukorra märkimisväärsest paranemisest pärast dumpinguvastaste meetmete kehtestamist 2000. aastal, on selge, et nimetatud meetmete eeldatud mõju ühenduse tootmisharu olukorra paranemisele ei ole olnud veel täielik.

(154)

Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmete säilitamise abil hoitakse ära hinna edasine langus ühenduse turul ja ühenduse tootmisharu suudaks saavutada mõistliku hinnataseme ning parandaks oma majanduslikku olukorda. Seda peamiselt selle tõttu, et ühenduse tootmisharu on teinud suuri investeeringuid, et töödelda teatavat liiki ränikarbiidi, mis on ette nähtud uute rakendusalade jaoks, näiteks diislikütuse tahkete osakeste filtrites. See võimaldab neil üsna tõenäoliselt tulevikus suurendada müügihindu ja -mahtu ning võita tagasi kaotatud turuosa.

(155)

Kõnealune ühenduse tootmisharu on struktuuriliselt elujõuline majandusharu. Seda kinnitavad paranenud eksporditegevus ja ümberkorraldusteks tehtud jõupingutused.

(156)

Eespool nimetatud põhjustel on mõistlik eeldada, et meetmed on ühenduse tootmisharule jätkuvalt kasulikud ja aitavad ootuspäraste kasumimarginaalide saavutamisega selle olukorda parandada. Seda arvesse võttes otsustati, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi vastaste meetmete jätkuv kohaldamine on ühenduse tootmisharu huvides.

(157)

Kui Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmed aeguvad, on põhjust karta, et ühenduse turule jõuavad hiiglaslikud kogused dumpinguhindadega Hiina ränikarbiidi, avaldades ühenduse turule olulist hinnasurvet. Sel juhul on tõenäoline, et kasvav dumpinguhinnaga import kahjustab jälle ühenduse tootmisharu, põhjustades selle turuosa vähenemise ja niigi nõrga majandusliku olukorra halvenemise. Sellisel juhul ei ole välistatud ühenduse tootmisharu kadumine.

(158)

Seetõttu järeldati, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamine oleks ühenduse tootmisharu huvides.

(159)

Nagu eespool põhjenduses 13 kirjeldatud, vastasid küsimustikule kolm valimisse kuuluvat ühenduse importijat, kes ei ole seotud eksportivate tootjatega. Need importijad esindasid 98 % ühenduse tuntud importijate impordimahust. Nad olid Venemaa ja Ukraina suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete kohaldamise jätkamise vastu, kuid ei võtnud konkreetset seisukohta Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete suhtes.

(160)

Esialgse uurimise käigus leiti, et meetmete kehtestamine ei avaldaks importijatele olulist mõju. Seda kinnitab ka käesolev uurimine. Importijate majandusliku olukorra olulist muutust ei ole meetmete kehtestamisest saadik tõepoolest täheldatud ja eeldatavasti ei muutu see ka siis, kui meetmete kohaldamist jätkatakse. Importijate esitatud kontrollitud andmed näitavad samuti, et kehtivatest dumpinguvastastest meetmetest hoolimata on nad saavutanud ootuspärase kasumimarginaali.

(161)

Eelöeldut arvesse võttes tehti järeldus, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtivate meetmete kohaldamise jätkamine ei avaldaks importijate olukorrale olulist mõju.

(162)

Nagu on nimetatud eespool põhjendustes 14–16, andis kaheksateist ühenduse kasutajat, kes esindavad umbes 30 % ühenduse kogutarbimisest, teavet vaatlusaluse toote soetamise kohta ja avaldasid soovi teha koostööd. Seitse kasutajat vastas kõigile küsimustiku küsimustele, kaht neist kontrolliti kohapeal. Seda arvesse võttes tuleks märkida, et enamik koostööd teinud kasutajatest olid töötlejad ja ainult üks oli lõpptarbija. Ükski koostööd teinud kasutaja ei esitanud Hiina Rahvavabariigi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete suhtes konkreetset seisukohta.

(163)

Ränikarbiidi kasutusalad on väga erinevad ja seetõttu on asjaga seotud paljud toodet kasutavad tootmisharud, näiteks abrasiivtoodete ja poleerimisvahendite tootjad ning kristallilist materjali kasutavad tulekindlate materjalide tootjad. Metallurgilist ränikarbiidi kasutatakse sulamites.

(164)

Uurides meetmete kehtestamise võimalikku mõju kasutajatele, tehti esialgse uurimise käigus järeldus, et võttes arvesse kasutajate vähest koostöövalmidust ja esitatud märkusi, ei ole kehtivad meetmed nende tegevusele olulist negatiivset mõju avaldanud.

(165)

Käesolev uurimine kinnitas neid tulemusi, mis olid seotud Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidiga. Küsimustiku vastuste analüüsist ilmnes, et kasutajatel ei ole oodata hinnatõusu, kui meetmete kohaldamist jätkatakse. Kuna meetmed kehtivad samal tasemel juba alates 1986. aastast, ei muudaks nende kohaldamise jätkamine kasutajate praegust olukorda. Kuna Venemaa- ja Ukraina-vastased meetmed tühistatakse, siis tänu lisatarneallikatele kasutajate olukord igal juhul pigem paraneb.

(166)

Tuleb meeles pidada, et pärast meetmete kehtestamist Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes ei ole täheldatud, et kasutajate majanduslik olukord oleks oluliselt muutunud.

(167)

Teatavad huvitatud isikud väitsid, et meetmete kohaldamise jätkamise korral Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes hakatakse rohkem importima lõpptooteid, milles on kasutatud Hiina ränikarbiidi. Hoolimata dumpinguvastaste meetmete kehtimisest Hiina Rahvavabariigi suhtes, lõpptoodete impordi suurenemist vaatlusalusel perioodil siiski ei täheldatud. Ükski asjaolu ei viidanud sellele, et lõpptoodete import oleks suurenemas või et see võiks lähitulevikus juhtuda. Seetõttu tuleb see väide tagasi lükata.

(168)

Mõned kasutajad väitsid, et meetmete kohaldamise jätkamisega uurimisaluse kolme riigi suhtes kaasneks tarnete nappus. Seoses sellega tuleb siiski meeles pidada, et praegu kehtivad meetmed ei ole tarnete nappust põhjustanud. Kuna Venemaa ja Ukraina suhtes kehtestatud dumpinguvastased meetmed lõpetatakse, saavad uued tarneallikad tulla ühenduse turule dumpinguvastaste tollimaksudeta. Lõpetuseks ei tasu unustada, et dumpinguvastaste tollimaksude eesmärk ei ole takistada Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi jõudmist ühenduse turule, vaid tagada õiglased kauplemistingimused. Nimetatud põhjustel tuleb see väide tagasi lükata.

(169)

Eelöeldu põhjal tehti järeldus, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavate meetmete jätkuv rakendamine ei avaldaks kasutajate olukorrale olulist mõju.

(170)

Komisjoni küsimustikule vastas kaks ühenduse tootmisharule tooraine tarnijat. Mõlemad teatasid, et dumpinguvastaste meetmete mõju nende tegevusele on üsna piiratud.

(171)

Uurimine kinnitas neid hinnanguid. Seetõttu tehti järeldus, et varustaval tööstusel puuduvad tungivad põhjused, et olla vastu Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamisele.

(172)

Eelöeldu põhjal tehti järeldus, et ühenduse tootmisharu olukord halveneks, kui meetmed kaotaksid kehtivuse, ning see võib isegi kaasa tuua ühenduse tootmisharu kadumise.

(173)

Seoses ränikarbiidi importijate, kasutajate ja toorainetootjatega leiti, et Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes meetmete kehtestamisega ei ole avaldatud põhjendamatut negatiivset mõju nende majanduslikule olukorrale.

(174)

Seetõttu tehakse järeldus, et ühenduse huvide seisukohast puuduvad tungivad põhjused olla vastu Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kehtestatud meetmete kohaldamise jätkamisele.

(175)

Võttes arvesse Venemaaga seotud uurimistulemusi ja nagu põhjendustes 84–89 kirjeldatud, lõpetatakse nimetatud riigiga seotud dumpinguvastane menetlus ja tunnistatakse kehtetuks kehtivad dumpinguvastased meetmed.

(176)

Seetõttu tuleks lõpetada ka käesoleva määruse põhjenduses 7 nimetatud vahepealne läbivaatamine, mille käigus piirduti Venemaa suhtes kehtestatud meetmete vormi uurimisega.

(177)

Kõiki isikuid on teavitatud põhilistest asjaoludest ja kaalutlustest, millel ettepanek olemasolevate meetmete säilitamise kohta põhineb. Neile oli antud võimalus esitada pärast kõnealust teavitamist teatava ajavahemiku jooksul oma märkused. Ei saadud ühtki märkust, mille tõttu oleks tulnud eespool esitatud järeldusi muuta.

(178)

Eelöeldu põhjal tuleks algmääruse artikli 11 lõikes 2 sätestatud Hiina Rahvavabariigist pärit ränikarbiidi impordi suhtes kohaldatavad dumpinguvastased meetmed säilitada.

(179)

Nagu eespool on märgitud, tuleks Vene Föderatsioonist ja Ukrainast pärit ränikarbiidi impordiga seotud menetlused lõpetada ja meetmed kehtetuks tunnistada,