6.6.2005   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 142/1

(1)

Eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni SIC 1993., 1996. ja 1997. aastal esitatud kolm kaebust teavitasid komisjoni sellest, et Portugal oli rakendanud arvukaid sihtotstarbelisi meetmeid ning aastahüvitisi Portugali avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni RTP kasuks.

(2)

15. novembri 2001. aasta kirjas teavitas komisjon Portugali otsusest algatada EÜ asutamislepingu artikli 88 lõikes 2 sätestatud menetlus mitme RTP-le võimaldatud sihtotstarbelise meetme suhtes.

(3)

Komisjoni otsus algatada menetlus avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas. (2) Komisjon kutsus huvitatud isikuid üles esitama oma märkusi.

(4)

28. ja 31. jaanuari 2002. aasta kirjades esitasid Portugali ametivõimud komisjonile oma märkused. Seejärel sai komisjon märkusi mitmelt huvitatud osapoolelt.

(5)

8. veebruari ja 9. mai 2002. aasta kirjades saabusid märkused kaebuse esitanud organisatsioonilt SIC, 8. mai 2002. aasta kirjas Portugali eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt TVI, 9. mai 2002. aasta kirjas eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonide liidult (Association of Commercial Broadcasters, ACT) ning 12. juuni 2002. aasta kirjas Itaalia eraõiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt Mediaset. Komisjon sai SICilt täiendavaid asjaomaseid kirju 16. mail ja 4. augustil 2003.

(6)

Komisjon edastas saadud märkused Portugali ametiasutustele, kes vastasid kirjaga 25. märtsil 2003. aastal. 29. juuli 2003. aasta kirjaga vastasid Portugali ametivõimud komisjoni lisaküsimustele.

(7)

Käesolev otsus käsitleb ainult neid sihtotstarbelisi meetmeid, mis on seotud otsusega algatada menetlus. Seetõttu keskendub see RTP ja Portugali vahelistele finantssuhetele ajavahemikul 1992–1998.

(8)

Sarnaselt otsusele algatada menetlus ei käsitle käesolev otsus küsimusi, mis on seotud RTP-le aastahüvitisena makstud summade õigusliku klassifikatsiooni ja asutamislepingule vastavusega. Kuna esialgu käsitletakse neid meetmeid kui eksisteerivat abisüsteemi, tegeldakse nendega eraldi menetluse raames nõukogu määruse (EÜ) nr 659/1999 (3) artikli 17 alusel.

(9)

Selleks et Portugali riigi ja RTP vahelisest finantssuhtest ajavahemiku jooksul, mida käesolevas uurimises vaadeldakse, siiski täielikku ülevaadet saada, tuleb komisjonil arvesse võtta mitte ainult sihtotstarbelisi meetmeid, vaid ka RTP-le aastahüvitisena makstud summadena antud rahalist toetust. Seetõttu viitab komisjon käesolevas otsuses aastahüvitisena makstud summadele vaid niipalju kui on vajalik, et selgitada sihtotstarbeliste meetmete põhjendatust.

(10)

Aastahüvitisena makstud summad kujutavad endast RTP-le makstavate hüvitiste peamist mehhanismi. Ajavahemikul 1992–1998 sai RTP aastahüvitisena makstud summade näol oma avalike teenuste osutamise kohustuse kulude katmiseks kokku 66,495 miljardit Portugali eskuudot. Hüvitisena makstud summade õiguslik alus on seaduse nr 21/92 artikkel 5. (4)

(11)

Tabel 1 esitab RTP-le aastahüvitisena makstud summade jaotuse käesolevas otsuses vaadeldaval ajavahemikul.

Tabel 1:

Aastahüvitismaksete summa ajavahemikul 1992–1998

(12)

RTP õigusliku ümberkujundamisel piiratud vastutusega äriühinguks vabastati RTP 33 miljoni eskuudo suuruse registreerimistasu maksmisest. Portugali seaduste kohaselt peab iga juriidiline isik tavaliselt äriühingu asutamise, põhikirja muutmise või äriühingus toimunud muudatuste eest makse maksma.

(13)

Maksudest vabastamise õiguslik alus sisaldub seaduse nr 21/92 artikli 11 lõikes 1, mis sätestab:

“Käesolevaga kiidetakse heaks RTP SA põhikiri seda ei pea muutma notariaalaktiks, kuna see registreeritakse automaatselt ja maksudest ning kulutustest vabana Vabariigi Teataja (Diário de República) alusel, kus põhikiri avaldatakse.”

(14)

Artikli 11 lõige 1 on tuletatud seadusest 84/88, mille artikkel 1 sätestab, et avalikke ettevõtteid, sealhulgas neid, mis on riigistatud, saab muuta aktsiaseltsideks dekreetseadusega. Selline dekreetseadus oligi õigusaktiks, millega kiideti heaks piiratud vastutusega äriühingu põhikiri, ning see oli piisav kõikidele registreerimisnõuetele vastamiseks. (5)

(15)

Lisaks vabastati RTP seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohaselt ka teiste registreerimistasude maksmisest, mis olid otseselt seotud äriühingu õigusliku olemuse muutmisega.

(16)

Artikli 11 lõige 2 tuleneb dekreetseaduse nr 404/90 (6) artiklist 1, mille kohaselt ettevõtted, mis kuni 31. detsembrini 1993 tegid koostööd või koondusid, võidakse vabastada selle koostöö või koondumise tarvis vajalike põhivarade võõrandamismaksudest ja ka nende toimingute täitmise eest makstavatest rahalistest tasudest ning õiguslikest maksudest.

(17)

Seoses Portugali televisioonituru avanemisega otsustati loobuda RTP ringhäälingutegevuse televisioonisignaalivõrgustikust ja luua eraldiseisev juriidiline isik “Teledifusora de Portugal” (TDP) kapitaliga 5,4 miljardit eskuudot. (7) Uue üksuse väärtuse määras kaks sõltumatut asutust, Banco Nacional Ultramarino (BNU) ja Banco Português de Investimento (BPI). (8)

(18)

1993. aastal omandas riik RTP-lt TDP ringhäälinguvõrgu 5,4 miljardi eskuudo (see arv saadi sõltumatu hindamise tulemusena) eest, mis vastas nende varade väärtusele, millest oli loobutud. (9)

(19)

Järgnevalt esitatakse ülevaade lepingute sõlmimise asjaoludest. Kirjeldatakse Portugal Telecomi omandiõiguse muutusi, tasumäärasid ja RTPga sõlmitud lepinguid.

(20)

Aastail 1991–1994 kuulus teleringhäälinguvõrk riigiettevõttele TDP SA. Pärast 1994. aastat kuulus võrk ettevõttele Portugal Telecom, mis on loodud Telecom Portugal SA, Telefones de Lisboa e Porto SA ja TDP SA ühendusest. Pärast Portugal Telecomi loomist vähendas riik perioodiliselt oma osalust ettevõttes. 1995. aastal müüdi avalikul pakkumisel 26,3 % ettevõttest. Teine osa müüdi enampakkumisel 1996. aasta juunis, mille tulemusena vähenes riigi osalus 51 %ni. 1997. aasta keskpaiku vähendati riigi osalust 25 %ni ning 1999. aasta keskel 10,5 %ni. Praeguseks on ettevõte täielikult erastatud. (10)

(21)

Seadus nr 58/90 määrab selgesõnaliselt, et kui eraettevõtjad ei maksa õigeaegselt võrgutasu, võivad nad litsentsi kaotada. (11)

(22)

Võrguoperaatori poolt RTP-le ja eratelevisioonioperaatoritele kehtestatud tasumäärad on sama suurusega. Tegelikult on võrgu kasutamise eest avalik-õiguslikult ringhäälinguorganisatsioonilt RTP ja eraringhäälinguorganisatsioonidelt erinevate tasumäärade võtmine seadusega keelatud. (12) 1997. aastani põhines võrguoperaatori poolt kehtestatud tasumäärade tase seadusega kindlaksmääratud kriteeriumidel. (13) 1997. aastast reguleerib maksimumhindu, mida Portugal Telecom telesignaali edastamise eest kehtestada tohib, leping meediainstituudi, kaubanduse ja konkurentsi peadirektori ja Portugal Telecomi vahel.

(23)

RTP pidi ringhäälinguvõrgu kasutamise eest selle omanikule tasuma aastamaksu. (14) Ettevõte on jätkuvalt teenustasu suuruse vaidlustanud, kuna aastamaks moodustas rohkem kui poole võrgu väärtusest sellest loobumise hetkel. Kuigi RTP kandis kõik ringhäälinguvõrguga seotud kulutused, kaasa arvatud viivised, kohustuste alla, ei maksnud ettevõte teenustasusid õigeaegselt.

(24)

Võrk on RTP-le programmide edastamiseks asendamatu. Lisaks on RTP (eraõigusliku ringhäälinguorganisatsiooni SIC kõrval) võrgu üks peamisi kasutajaid.

(25)

Ajavahemikul 1992–1998 aktsepteeris võrguoperaator RTP teenustasude maksmise hilinemist ning RTP ja Portugal Telecomi vahel sõlmiti mitmeid võla ümberkorraldamise lepinguid. (15) Nende äriühingute vahel on ka pärast 1998. aastat võlgade ümberkorraldamise lepinguid sõlmitud. 31. mai 2001. aasta lepingus ühendati RTP Portugal Telecomile kogunenud võlg, kaasa arvatud viivistesumma. Samas jõudsid nimetatud ettevõtted ka kokkuleppele, et koguvõla tagasimaksmine toimub kümne poolaastase osamaksena, mille iga-aastased tähtajad on 30. juuni ja 30. detsember.

(26)

3. juulil 2003. aastal määras Anacom, teleringhäälinguvõrgu hinnakujunduseeskirjade eest vastutav asutus, et Portugal Telecom peab langetama oma hindu 14 % alates 2002. aastast ja lisaks veel 1,2 % alates 1. jaanuarist 2003.

(27)

Portugal Telecom on vastavalt oma telekommunikatsiooniteenuse kontsessioonilepingule kohustatud osutama telekommunikatsioonisignaalide edastamis- ja levitamisteenust. Ettevõtte universaalteenuse osutamise kohustus, mille negatiivse kasumimarginaali saab hüvitada riik, ei sisalda RTP-le telesignaali edastamise teenust. (16)

(28)

Ajavahemikul 1983–1989 moodustus RTP-l sotsiaalkindlustusskeemi ees 2,189 miljardi eskuudo suurune võlg, mis tulenes ettevõtte võimetusest maksta sotsiaalkindlustusmakseid. Võla taustaks oli RTP ja sotsiaalkindlustuse vaidlus, mis puudutas sotsiaalkindlustusmaksete kinnipidamise tõlgendamist seoses üleajatöö ja kunstnikutasudega.

(29)

Sotsiaalkindlustuse tõlgendus on sätestatud 12. veebruari 1983. aasta rakendusmääruse nr 12/83 artikli 2 lõikega e. Kohtumenetluse vältimiseks leppisid pooled kokku, et sotsiaalkindlustus loobub viiviste nõudmisest ja nõustub võla tagasimaksegraafiku ümberkorraldamisega. Õigusvaidluse lahendamise tagajärjel jäi see rakendusmäärus tühistamata.

(30)

6. mail 1993 lubati rahandusministeeriumi ja sotsiaalkindlustuse ministeeriumi ühisdekreediga ametlikult võlg ümber korraldada 120ks kuiseks osamakseks ning loobuti 1,206 miljardi eskuudo ulatuses trahvidest ja viivistest.

(31)

Tingimused sotsiaalkindlustusskeemile võlgu olevate summade tagasimaksmisel erikorra kehtestamiseks on sätestatud dekreetseaduses nr 411/91, mille artikli 2 lõikele 1 vastavalt on erikorra kehtestamine võlgniku elujõulisuse tagamiseks hädavajalik ja erikorda võib muu hulgas rakendada põhjusel, et punkti d kohaselt on võlgades olev ettevõte olnud “ametialase tegevuse, töötaja isejuhtimise või riigi sekkumise objekt”.

(32)

1994. aastal emiteeris RTP kokku 5 miljardi eskuudo väärtuses võlakirju. Vastavalt emissiooni prospektile tagas RTP siiski ise oma tuludest võla maksmise.

(33)

18. septembril 1996. aastal sõlmisid RTP ja kultuuriministeerium protokolli filmitööstuse soodustamise kohta, mis määras kindlaks RTP kohustused seoses filmitootmise toetamisega, kuid ei sätestanud RTP täpsemat sihtotstarbelist rahastamist viimase kohustuse suhtes filmitööstust toetada.

(34)

RTP teostas uurimuse võimaluste kohta äriühingut ajavahemikul 1996–2000 ümber korraldada. Uurimus ei põhjustanud riigile rahalisi kohustusi.

(35)

Ajavahemikul 1994–1997 suurendas riik igal aastal RTP kapitali. Järgnev tabel annab ülevaate erinevatest kapitali suurendamistest, mis moodustavad kokku 46, 8 miljardit eskuudot.

Tabel 2:

RTP aktsiakapitali suurenemine ajavahemikul 1994–1997

(36)

Riiklikud teenuslepingud, mis Portugali riik RTPga sõlmis, sätestavad riigi osaluse RTP poolt tehtavates investeeringutes, eelistatavalt kapitali suurendamise näol. (17)

(37)

Detsembris 1998 sõlmisid riigivõla stabiliseerimisfond (Fundo de Regularização da Dívida Pública) ja RTP allutatud laenulepingu, mis kehtestas tingimused 20 miljardi eskuudo suurusele laenule RTP kapitali suurendamiseks.

(38)

Riigivõla stabiliseerimisfondi haldab avaliku võla haldusinstituut (Instituto de Gestão de Crédito Público), mis on vastutav Portugali võla haldamise ja kesklaenuprogrammi rakendamise eest vastavuses avaliku võla seadusega (18) ning ka valitsuse kehtestatud suuniste eest. Instituut kuulub rahandusministeeriumi alluvusse ja järelevalve alla. (19)

(39)

Kuupäevast, mil laenusumma RTP käsutusse läks, hakkas laenule kehtima aastaintress 12 kuulise Lisbori kursi alusel, mille suurus arvutatakse välja iga ajavahemiku esimesel kuupäeval ja millele lisatakse 20 baaspunkti. (20)

(40)

Lepingu kohaselt oli laenu tagasimaksmise lõpptähtaeg 31. detsember 2003, kuid seda oli lubatud lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel pikendada ühe kuni kahe aasta võrra. RTP ei maksnud laenuintressi, kuna laenulepingus on nähtud ette, et esimese nelja aastamakse eest tasumisele kuuluv intress tuleb kapitaliseerida. (21)

(41)

Leping riigivõla stabiliseerimisfondi ja RTP vahel koostati vastavalt juhistele, mis on sätestatud meediasektori, riigikassa ja rahandussektori riigisekretäride 17. detsembri 1998. aasta ühisotsusega.

(42)

Portugali avalik-õiguslik ringhäälinguorganisatsioon RTP asutati valitsuse algatusel 15. detsembri 1955. aasta aktiga, mis järgnes otsusele asutada riigiettevõte, millega sõlmitakse avaliku teleringhäälinguteenuse kontsessioonileping. (22)

(43)

Kuni 1980. aastateni omas RTP ringhäälinguturul monopoolset seisundit. 1990. aastatel tuli ettevõttel hakata konkureerima eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega pärast seda, kui riik väljastas 1992. aasta veebruaris litsentsi firmadele SIC ja TVI, kes hakkasid vastavalt kolmandal ja neljandal kanalil saateid edastama. (23)

(44)

RTP 1992. aasta põhikiri, mis sätestati seaduses nr 21/92, muutis ettevõtte ümber aktsiaseltsiks. (24)

(45)

RTP tegeleb nii avalik-õigusliku ringhäälingu teenuste kui ka eraõigusliku ringhäälinguga. Ettevõttel on seadusega lubatud arendada televisiooniga seotud tootmis- või äritegevust. (25)

(46)

RTP äritegevus on toimunud rahalise osalusena RTPst juriidiliselt eraldiseisvais äriühinguis, millel on oma struktuur ja raamatupidamissüsteem.

(47)

Nagu järgnev tabel näitab, oli RTP uurimise all oleval ajavahemikul kahjumis. 1996. aastal halvenes ettevõtte finantsseisund niivõrd, et selle netoväärtus muutus negatiivseks.

Tabel 3:

RTP majandus- ja finantsandmed 1993–1998

(48)

RTP peab pakkuma avalikku televisiooniteenust. Selle teenuse mõiste, kohustused ja rahastamise määravad erinevad seadused.

(49)

Seadus nr 58/90, mis reguleerib televisiooniringhäälingu tegevust, kehtestas tingimused eraringhäälinguorganisatsioonide jaoks ning riigi kohustused tagada avalik-õiguslik televisiooniringhääling. (27) Seoses RTP põhikirjaga määratleb seadus nr 21/92 peamised avaliku teenuse osutamise kohustused ja selle teenuse rahastamise.

(50)

RTP ja Portugali riigi vahel sõlmitud kaks riiklikku teenuslepingut kirjeldasid üksikasjalikumalt nimetatud avalikku teenust ja selle rahastamist. (28)

(51)

Seaduse nr 21/92 artikkel 4 näeb ette riigi ja RTP vahel kontsessioonlepingu sõlmimise ning määrab kindlaks peamised avaliku teenuse kohustused, mida tuleb lepingu alusel osutada. Artikli 4 lõige 2 määrab kindlaks üldised põhimõtted, mida RTP oma tegevuse käigus kontsessionäärina järgima peab, (29) ning artikli 4 lõige 3 kirjeldab avalik-õigusliku teleringhäälinguteenuse kohustusi. (30)

(52)

Nimetatud avaliku teenuse osutamise lepingud avaliku teenuse osutamise lepingud kinnitavad RTP avaliku teenuse osutamise kohustusi. Esmalt määratakse RTP üldkohustused ning programmi sisu puudutavad kohustused. (31) RTP peab pakkuma avalikku televisiooniteenust, millest ühe osana edastab ettevõte saateid kahel kanalil ja hõlmab Portugali mandriosa elanikkonda. Esimene kanal on üldisemat laadi ja peab pakkuma programmi laiemale publikule. Teine kanal peab rohkem keskenduma kitsamatele vaatajagruppidele ja pakkuma haridus-, kultuuri- ja teadussaateid. Üks kanaleist peab hõlmama Assooride ja Madeira autonoomseid piirkondi.

(53)

Teiseks kehtestavad lepingud RTP eriprogrammide pakkumise kohustuse. (32) Programmi kvaliteedile (pluralism, erapooletu teave, jne.) ning sisule (uued mängufilmid ja telesarjad, sport, lastesaated, portugali kultuur, siseuudised, meelelahutus) on kehtestatud standardid. RTP peab võimaldama saateaega määratletud üksuste jaoks, toetama filmitööstust ja teisi audiovisuaalse toodangu vorme, edendama hariduslike ja õppeprogrammide tootmist, vahetama programme autonoomsete piirkondadega ning edendama koostööd teiste Euroopa Liidu avalik-õiguslike teleorganisatsioonidega. Lisaks tuleb RTP-l täita teatud programmikohustusi rahvusvahelise koostöö suhtes. Näiteks peab ta tootma ja edastama programme välismaal elavatele portugali kogukondadele ning portugali keelt kõnelevatele riikidele Aafrikas ja Aomenis. RTP peab tagama RTP Madeira ja RTP Açorese toimimise ning alal hoidma oma välismaal asuvaid tootmiskeskusi ning delegatsioone.

(54)

Kolmandaks kehtestavad lepingud RTP-le teatud erikohustused. Näiteks peab RTP säilitama audiovisuaalseid arhiive, juurutama oma seadmetes ja tegevuses tehnilisi uuendusi, toetama S. Carlose nimelise riikliku teatri fondi ja pakkuma teisi vastavalt olukorrale määratavaid teenuseid.

(55)

Seaduse nr 58/90 artikkel 5 määrab RTP-le kontsessiooni avalik-õigusliku ringhäälingu ülekandmiseks 15 aastaks, mida võib edaspidi veel 15 aasta võrra pikendada, ning esimese ja teise kanali sagedused. Seaduse nr 21/92 artikkel 4 rõhutab, et RTP on avalik-õiguslike teleringhäälingusaadete edastamise kontsessionäär. Avaliku teenuse osutamise lepingute punkt 1.a kinnitab, et RTP on avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutaja. (33)

(56)

Riiklikud teenuslepingud (34) sätestavad avaliku arvamuse nõukogu moodustamise, mis koosneb erinevate avaliku arvamuse segmentide esindajatest, kes saavad sekkuda, et hinnata, kas täidetakse üldisi ja konkreetseid avalik-õigusliku teleringhäälingu kohustusi.

(57)

RTP peab esitama rahandusministrile järgmise aasta tegevusplaani ja avaliku teenuse osutamise eelarve koos äriühingu audiitorite nõukogu ja avaliku arvamuse nõukogu seisukohtadega. Lisaks peab äriühing esitama aruande ka eelmise aasta avalike teenuste osutamise kohustuste kohta koos audiitorite nõukogu seisukohaga. (35)

(58)

Rahandusminister ja meedia eest vastutavad valitsuse liikmed peavad kontrollima vastavust riiklike teenuslepingutega. Peafinantsinspektor peab auditeerima finantseerimiskava. Lisaks tuleb läbi viia ka iga-aastane audit, mille sooritab spetsiaalne auditifirma. (36)

(59)

Uus avaliku teenuse osutamise leping sätestab ka sanktsioonid trahvide, arestimise, hüvitamise või lepingu lõpetamise näol, mida riik lepingu rikkumise eest kohaldab.

(60)

Seaduse nr 21/92 artikkel 5 annab RTP-le õiguse saada riigilt hüvitist avaliku teenuse kohustuste täitmise eest. Avaliku teenuse osutamise lepingud Avaliku teenuse osutamise lepingudkinnitavad seda õigust.

(61)

Lisaks aastahüvitise maksmise süsteemile näevad avaliku teenuse osutamise lepingud avaliku teenuse osutamise lepingud ette ka järgneva rahastamise:

(62)

Selleks et kindlaks määrata avalike teenuste osutamise kohustuste kulusid ja tulusid, mida hüvitismaksetena kohaldada saab, kasutab RTP analüütilist raamatupidamissüsteemi. Lepingud määratlevad kriteeriumid hüvitise saamiseks abikõlblike kulude arvutamiseks iga avaliku teenuse osutamise kohustuse puhul. (39)

(63)

Analüütilise raamatupidamissüsteemi alusel jagab RTP kulud ja tulud (nt personal ja seadmed) ettenähtud tegevuste vahel (programmijuhtimine, otsesed ja kaudsed programmikulud, levituskulud, ringlusse laskmise kulud, turunduskulud ning jooksvad kulud).

(64)

Erinevate tegevuste otsekulud jagatakse erinevate kuluartiklite vahel (nt RTP 1, RTP 2, RTPi ja RTP África). Kaudsed kulud jaotatakse kuluartiklitele järjepidevate analüütiliste kriteeriumide alusel (nt saatetunnid). (40)

(65)

Kulude jaotamise süsteemi iseloomustavad järgmised omadused.

(66)

RTP on oma avalike teenuste osutamise aastaaruandes avaliku teenuse osutamise puhaskulu avaldanud vastavuses allpool kirjeldatud kulude arvutamise meetodile. Järgnevalt esitatud tabel sisaldab ülevaadet iga avaliku teenuse osutamise tegevuse kohta, millel on õigus hüvitisele.

Tabel 4:

Avalike teenuste osutamise avaldatud puhas- ja hüvitatavad kulud

(67)

Järgnevalt esitatud tabel annab ülevaate RTP investeeringutest avalike teenuste osutamiseks vajalikesse seadmetesse. See tutvustab nii reaalseid investeeringuid avalike teenuste osutamisse, mis on esitatud aasta finantsaruandes, kui ka avalike teenuste osutamise aruandes avaldatud investeeringuid. Märgitakse, et reaalinvesteeringud avalike teenuste osutamisse olid suuremad kui avaldatud avalike teenuste osutamise aruandes.

Tabel 5:

Investeeringud avaliku teenuse osutamisse

(68)

Meetmete eesmärk oli maksta RTP-le hüvitist talle määratud avalike teenuste osutamise kohustuse täitmise eest ja finantseerida ettevõtte investeeringuid.

(69)

Portugalis ei valitud avalikku teenust pakkuvat ettevõtet sellise protseduuri tulemusena, kus kõik huvitatud ettevõtjad oleks saanud võimaluse esitada hüvitissumma, mis nemad vajaksid avalik-õigusliku teleringhäälingu kontsessiooni teenindamiseks. RTP nimetati avalik-õigusliku televisiooniteenuse osutajaks valitsuse poolt.

(70)

Alates 1992. aastast on Portugali televisiooniturul olnud aktiivsed nii era- kui avalik-õiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid. Lisaks RTP-le omavad litsentsi telekanalitel saateid edastada ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid SIC ja TVI. Esimese eraettevõtjana alustas SIC 6. oktoobril 1992 saadete edastamist. RTPd soodustavad meetmed võivad teleringhäälinguturul konkurentsi moonutada.

(71)

Komisjon algatas menetluse, järgides esimese astme kohtu 2000. aasta otsust, (45) mis tühistas komisjoni 1996. aasta otsuse. (46)

(72)

Lisaks, võttes arvesse eelhindamise kestust ja sellest tulenenud kahtlusi RTP avaliku teenuse osutamise hüvitatavate kulude rahastamise proportsionaalsuse suhtes, algatas komisjon menetluse vastavalt SICi 1996. ja 1997. aastal esitatud kaebustele. Protestitavad meetmed olid riigi poolt tasutud makse teleringhäälinguvõrgust loobumise eest, võlakirjaemissioon, filmitööstuse soodustamine, 1996–2000. aastate ümberkorralduskava, kapitalisüstid aastail 1994–1997 ning laen.

(73)

Ametlikku uurimismenetlust algatades võttis komisjon arvesse ka RTP-le aastail 1992–1998 hüvitatud avalike teenuste osutamise kulude kogusumma ning väljendas kahtlusi, et Portugali riik on RTP avalike teenuste osutamise puhaskulusid hüvitanud ülemääraselt.

(74)

Pärast uurimismenetluse algatamist kommenteerisid meetmeid mitmed huvitatud pooled. Allpool järgneb ülevaade poolte kommentaaridest iga meetme kohta.

(75)

SIC ja TVI väitsid, et registreerimismaksetest vabastamine on erand reeglitele, mida tavaliselt alati kohaldatakse, kui ettevõtte põhikiri muutub. SIC märkis, et see meede ei piirne vaid RTP loomisega. RTP põhikirja artikli 11 lõike 2 alusel on ettevõte üldiselt vabastatud igasugustest registreerimismaksetest ja -maksudest.

(76)

TVI märkis, et RTP oli vabastatud ka kõigist notariaalakti avaldamisega seotud kuludest.

(77)

Seoses vahenditega teleringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumiseks märkisid huvitatud pooled, et tuleks välja selgitada, kas intressi ka tegelikult nõuti ning kui jah, siis kui suur oli intressimäär ning kas Portugal Telecomile üldse makseid tehti. Lisaks tuleks selgeks teha, kui palju on RTP hetkel Portugal Telecomile võlgu.

(78)

SIC ja TVI kommenteerisid võla ümberkorraldamist sotsiaalkindlustusskeemi tõttu. Nad väitsid, et RTP-l lasti see võlg tagasi maksta tingimustel, mis erinesid teistele ettevõtetele dekreetseaduse nr 411/91 alusel kohaldatavatest. ACT rõhutas selle lepingu puhul riigi keskset rolli.

(79)

Televisioonivõrgu müügiga seoses märkisid ACT ja TVI, et teostada tuleks vastloodud ettevõtte TDP varade väärtuse majandus- ja raamatupidamisandmete analüüs, et välja selgitada ülemäärase hüvitamise toimumine. Seda küsimust käsitledes väitsid Mediaset ja ACT, et televisioonivõrk loodi riigipoolse rahastamise abil, mitte teenindaja enese poolt. Seetõttu pidasid nad küsitavaks, kas selle riigivara eest RTP-le hüvituse maksmine oli õigustatud.

(80)

Võlakirjaemissiooniga seoses rõhutas SIC, et pidades silmas RTP finantsseisundit, pälvis võlakiri vaid seetõttu turu heakskiidu, et aktsiad kuulusid 100 % riigile. Lisaks täheldas Mediaset, et komisjon peaks iga tagatise puhul tähelepanu pöörama pigem sisule kui vormile.

(81)

Seoses protokolliga filmitööstuse soodustamise kohta kommenteeris SIC, et riik võttis enesele kohustuse igal aastal hüvitada avalike teenuste osutamise kohustuse kulud, sealhulgas ka filmitööstuse soodustamise omad. See tähendas RTP topeltrahastamist ühe ja sama eemärgi eest. TVI märkis, et ka eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonidega on sarnaseid protokolle sõlmitud, kuid riigipoolset toetust saab ainult RTP. Lisaks väitis TVI, et 1996. aasta protokoll filmitööstuse soodustamise kohta asendati aastal 2000, nähes ette, et RTP kaasrahastab ühistootjana kõiki filmiprojekte, mida rahastab ICAM (kino-, audiovisuaal- ja meediainstituut). Selles küsimuses täheldas Mediaset, et juhul kui rahastamistingimused näevad ette avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni osalemise ühistootmises sõltumatute tootjatega, tuleb tagada, et see osalus ei annaks avaliku teenuse pakkujale koostöös selliste filmitootjatega kaudset kasu.

(82)

Seoses 1994.–1997. aastail toimunud kapitalisüstidega märkisid SIC, ACT, Mediaset ja TVI, et ükski mõistlik aktsionär ei oleks suurendanud selliste näitajatega ettevõtte nagu RTP kapitali. Kapitalisüstid toetasid ettevõtet, millel oli tohutu puudujääk, kuid puudus ühtne ümberkorraldamisplaan elujõulisuse taastamiseks.

(83)

Lisaks väitis SIC, et arvestades tehnilist pankrotti, millesse RTP 1996. aastal sattus, ei oleks ükski finantsasutus ettevõttele laenu andnud.

(84)

Mediaset ja ACT nõudsid, et uurimismenetluse käigus pöörataks rohkem rõhku avaliku teenuse osutamise toimumise sõltumatule järelevalvele. Kommerts-ringhäälinguorganisatsioonid SIC ja TVI märkisid, et kuna RTP-le väljastatud riiklikud vahendid olid ebaproportsionaalsed, siis komisjon peaks järeldama, et kehtestatud meetmed riigiabiks ei sobi.

(85)

Seoses registreerimismaksetest vabastamisega märkisid Portugali ametiasutused, et kuna avalik-õigusliku riigi osalusega ettevõtte ümbermuutmisel aktsiaseltsiks ei olnud vajalik väljastada riiklikku notariaalakti, mis selle toimingu ametlikult vormistaks, siis ei olnud ka alust vastavaid makseid ja tasusid nõuda.

(86)

Seoses SICi kommentaaridega seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohta vastasid nad, et Portugali seadusandja ei näinud ette erilisi maksusoodustusi avalik-õiguslikele ettevõtetele äritegevuse muutmise või ümberkorraldamise puhul. Maksuvabastus põhines dekreetseadusel nr 404/90.

(87)

Seoses võrgu kasutamise eest makstava tasu hilinenud maksmisega väidavad Portugali ametiasutused, et Portugal Telecomi sooritatud võla ümberkorraldamine oli võlgniku ja võlausaldaja ärisuhete ühisstrateegia ega tulenenud riigi sekkumisest.

(88)

Portugali ametiasutused väidavad, et sotsiaalkindlustusskeemi ja RTP vahel sõlmitud võla ümberkorraldamise ja viivistest ning trahvidest loobumise esialgse lepingu taustaks oli kohtuvaidlus seoses rakendusmääruse nr 12/83, mis reguleerib ületunnitöötasust kinnipeetavaid sotsiaalkindlustusmakse, vastavusega põhiseadusele. Leping tõendas RTP tõlgendust — ja seda kinnitas ka maksuekspert —, et ületunnitöötasust sotsiaalkindlustusmakseid ei maksta.

(89)

Teiseks väidavad ametiasutused, et sellele lepingule valitsusepoolse ametliku loa andmine ei andnud RTP-le võrreldes teiste samades tingimustes ettevõtetega vastavalt dekreetseadusele nr 411/91 erilisi finantssoodustusi. Nad kinnitavad, et artikli 2 lõike 1 punkti d erandit kohaldatakse ka RTP suhtes, kuna viimase puhul toimus riigi sekkumine ning ta pidi 1977. aastal valitsuse poolt ametisse määratud halduskomisjoni juhtimise all mitmeid muutusi läbi tegema. (47) Portugali ametiasutuste kohaselt rõhutab asja üldist olemust fakt, et ühega huvitatud pooltest on sama seaduse alusel kokkulepe sõlmitud.

(90)

Televisioonivõrgust loobumise tasust rääkides märkisid Portugali ametiasutused, et rahastamine oli otseselt seotud telesignaalide edastamise ja ülekandmise võrgu jagunemise ja müügiga. Riik ostis RTP-lt TDP. Kuna ostu eest tasus riik, suurendades RTP kapitali summa võrra, mis oli täpselt võrdne varade väärtusega, millest loobuti, ei kujuta see meede endast riigiabi.

(91)

Seoses riigi poolt tagatud võlakirjaemissiooniga väitsid Portugali ametiasutused, et see aktsionärilaen ei sisaldanud Portugali riigi tagatist, mida näitavad ka asjaomased tehnilised dokumendid.

(92)

Seoses 1996. aasta filmitööstuse edendamise protokolliga kommenteerisid Portugali ametiasutused, et see selgitab ja sätestab RTP avaliku teenuse osutamise kohustuse tingimused filmitööstuse toetamiseks ja edendamiseks. Protokolli kohaselt pidi RTP kaasrahastama “rahalist toetust saavaid projekte”, mis olid eelnevalt vastutava valitsusasutuse poolt välja valitud. Portugali ametiasutuste kohaselt ei olnud RTPga sõlmitud protokolli tingimused võrreldavad SICi ja TVIga sõlmitud protokollidega, kuna RTP oli kohustatud kaasrahastama kinematograafiateoseid, mille puhul televaatajate huvi võib olla väike või isegi olematu. Igal juhul oli RTP antud subsiidium reeglina suurem kui teleringhäälingus näitamiseks sobivate tööde keskmine õiguste väärtus.

(93)

Seoses ümberkorralduskavaga ajavahemikuks 1996–2000 väitsid Portugali ametiasutused, et plaan ei jõudnudki ettevalmistavatest uuringutest kaugemale ja seetõttu puudus RTP-l ka alus riigilt finantstoetust saada.

(94)

Laenuga seoses kommenteerisid Portugali ametiasutused, et sellega kaasnevad tehnilised tingimused sätestasid, et selle finantsoperatsiooni pealt tuleb tasuda ka intresse, mida arvutatakse vastavalt turu kriteeriumidele.

(95)

Lisaks väitsid Portugali ametiasutused, et kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1998 kujutasid koos hüvitiste maksmisega endast vahendit, et rahastada avalik-õigusliku televisiooniteenuse pakkumise kulusid.

(96)

Portugali ametiasutuste sõnul osutus RTP-le avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks valitud finantseerimismudel ebapiisavaks ja põhjustas kaubandusdefitsiiti. Esiteks arvutati hüvitissummasid alati allpool tegelikke avalik-õigusliku televisiooni rahastamisvajadusi. Teiseks maksis riik hüvitised süstemaatiliselt liiga hilja. Siis oli RTP sunnitud tarvitusele võtma pangalaenu, et oma tegevuskulusid katta, kuid ei arvestanud intressikulusid ning tagasimakseid avaliku teenuse osutamise kulude arvestusse. Kolmandaks pidi RTP maksma riigile saadud toetustelt käibemaksu, vähendades sellega hüvitismaksete netosummat.

(97)

Portugali ametiasutused väidavad, et: i) maksuvabastused, ii) vahendid ringhäälinguvõrgu kasutusmaksu tasumiseks, iii) sotsiaalkindlustusskeemile võlgu oldava summa ümberkorraldamine, iv) tasu televisioonivõrgust loobumise eest, v) filmitööstuse soodustamise protokoll ja vi) 1998. aastal RTP poolt võetud laen ei kuulu riigiabi mõiste alla. Seoses teiste meetmete vastavusega väitsid Portugali ametiasutused, et neid tuleks pidada hüvitiseks avaliku teenuse osutamise kulude eest, mitte riigiabiks, (48) või siis tuleks alternatiivina nende meetmete vastavust hinnata EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 valguses.

(98)

Seoses liigse hüvitise arvutamisega väitsid Portugali ametiasutused, et:

(99)

Eelnevat arvesse võttes järeldasid Portugali ametiasutused, et hüvitisi, mis RTP sai avaliku teenuse osutamise kohustuse eest, ei tuleks ülemääraseks ega ebakohaseks pidada.

(100)

Et teha kindlaks, kas meetmed kujutavad endast asutamislepingu artikli 87 lõike 1 alusel riigiabi, peab komisjon hindama, kas RTP-le võimaldatud meetmed:

(101)

Riiklikud vahendid esinevad registreerimistasudest vabastamise puhul, kuna saamata jääv maksutulu on võrdne riiklike vahendite tarbimisega rahaliste kulutuste näol. (51)

(102)

Riiklikud vahendid esinesid ka juhul, kui ringhäälinguvõrgu operaator nõustus RTP ringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumise hilinemisega, ja sellega seoses järeldab komisjon järgnevat. Nõustudes võrgutasu ja intresside maksmata jätmisega ja põhjustades seega võla kogunemist kogu uurimise all oleva ajavahemiku jooksul, otsustas võrguoperaator tuludest loobuda ja võis ise olla sunnitud turult oma tegevuse rahastamiseks laenu võtma.

(103)

Kuna uurimise all oleval ajavahemikul toimus Portugal Telecomi järkjärguline erastamine, tuleb komisjonil eristada aega, mil riigi käes oli veel ettevõtte aktsiate kontrollpakk, ja aega, mil sel oli vähemusosalus.

(104)

Komisjon leiab, et ajavahemikul pärast 1997. aasta keskpaika ei saa Portugal Telecomi saamata jäänud tulusid enam riiklikeks vahenditeks pidada, kuna riigi osalus Portugal Telecomis piirnes 25 %ga ja vähenes järgmistel aastatel järk-järgult, samas kui teised suuraktsionärid ettevõtte aktsiaid omandasid. (52) Nagu punktist 27 näha võib, ei saanud Portugal Telecom lisaks ka riigilt hüvitist võimaliku kahjumi eest, mis tekkis tänu nõustumisele RTP maksete hilinemisega. Seega järeldab komisjon, et pärast 1997. aasta keskpaika ei olnud riiklikke vahendeid kaasatud.

(105)

Enne 1997. aasta keskpaika oli Portugal Telecom riigi kontrolli all, kuna riigi käes oli aktsiate kontrollpakk. Seetõttu peaks saamata jäänud tulusid, mis tekkisid maksete hilinemisega nõustumise tõttu ajavahemikul enne 1997. aasta keskpaika, lugema riiklikeks vahenditeks. (53)

(106)

Esmalt peaks komisjon hindama, kas võrguoperaatori käitumine enne 1997. aasta keskpaika põhjustas riiklike vahendite kadu. Tegelikult käitus võrguoperaator makseviise võimaldades RTP suhtes kui avalik-õiguslik võlausaldaja. Seetõttu tuleks operaatori käitumist võrrelda avalik-õigusliku või eraõigusliku võlausaldaja omaga, kes püüab sisse nõuda võlgnetavaid summasid ja sõlmib sel eesmärgil võlgnikega lepinguid, mille kohaselt kogunenud võlg tuleb ümber korraldada või tagasimaksmise hõlbustamiseks osamaksetena tasuda. (54) Intress, mida seda tüüpi võla korral tavaliselt rakendatakse — nimelt viivis — katab tavaliselt kahjud, mis võlausaldajal tekkisid, sest võlgnik hilines oma võlakohustuste täitmisega. Avalik-õigusliku võlausaldaja määratud viivis peaks olema võrdne määraga, mida eraõiguslik võlausaldaja samadel asjaoludel rakendaks. (55)

(107)

Menetluse alustamise ja kolmandate isikute märkuste esitamise järgselt ei esitanud Portugali ametiasutused piisavat teavet intressimäära kohta, mida võrguoperaator rakendas, või turul aluseks oleva intressimäära kohta. Seetõttu ei saa komisjon välistada võimalust, et intressimäärad, mis Portugal Telecom enne 1997. aasta keskpaika määras, kujutasid endast riiklike vahendite kadu.

(108)

Teiseks, komisjonil tuleb kindlaks teha mitte ainult see, kas meede sisaldab riiklikke vahendeid, vaid ka see, kas ametiasutused olid reaalselt seotud meetme vastuvõtmisega. (56)

(109)

Seda, et enne 1997. aasta keskpaika oli riigil võimalik Portugal Telecomi kontrollida ja selle tegevust mõjutada, kuna riigile kuulus enam kui 50 % ettevõtte aktsiatest, ei vaidlustatud.

(110)

Komisjon ei leidnud oma uurimistegevuse käigus mingeid viiteid sellele, et Portugali ametiasutused oleks ringhäälinguvõrgu operaatori lepinguga võla tagasimakse hilinemisega nõustumise kohta kuidagi seotud olnud. (57)

(111)

Nagu ilmneb punktis 22, reguleeris riik tariife ja televisioonisignaalide levitamise teenust, mida võrguoperaator pidi edastama vastavalt riigiga sõlmitud kontsessioonilepingule. Siiski ei eristanud õigusnormid neid teenuseid ja tariife, mida võrguoperaator pidi edastama avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile RTP, ja neid, mida edastati eratelevisioonioperaatoritele. Samuti ei pidanud võrguoperaator RTP-le pakkuma kohustuslikku universaalset ringhäälinguvõrguteenust.

(112)

Seetõttu ei nõustu komisjon kolmandate isikutega, kes väitsid, et neid diskrimineeriti, kuna televisiooniseadus sätestab ainult selle, et eraõiguslikud operaatorid võivad juhul, kui nad ei maksa võrgutasu õigeaegselt, oma ringhäälinguloa kaotada. Ehkki seadus sätestas ainult eraõiguslike operaatorite võimaliku maksmatajätmise tagajärjed, ei olnud Portugal Telecom kuidagi kohustatud RTP-le oma teenuseid edastama, sõltumata sellest, kas RTP maksis oma tasusid või mitte.

(113)

Lisaks ei olnud võrguoperaator seotud ametiasutuste struktuuriga, kuna ettevõte asutati äriühinguõiguse alusel aktsiaseltsina (“sociedade anónima”).

(114)

Portugali ametiasutused väljendasid selgelt, et ametiasutused ei sekkunud Portugal Telecomi maksete hilinemisega nõustumisse ei otseselt ega kaudselt. Ka kolmandad isikud ei viidanud selle meetmega seoses riigi osalusele.

(115)

Lõpuks, nagu ilmneb punktis 25, ei muutunud võrguoperaatori käitumine ei enne ega pärast 1997. aasta keskpaika. Pärast 1997. aasta keskpaika jätkas võrguoperaator RTPga lepingute sõlmimist tasude maksmise kohta. Lepingute peapõhjuseks näib olevat vaidlus aastamaksu suuruse üle seoses nende kahe ettevõtte vastastikuse sõltuvusega. Seda tundub veelgi rõhutavat Anacomi 2003. aasta otsus, et Portugal Telecom peab oma hindu märkimisväärselt vähendama.

(116)

Võttes arvesse eespool esitatud vaidlusi järeldab komisjon, et puuduvad viited, nagu oleksid ametiasutused nõudnud võrguoperaatorilt nõustumist maksete hilinemisega. Samuti puuduvad viited sellele, et ametiasutused oleksid selle meetme vastuvõtmisega seotud olnud. (58) Peale selle lepiti samasuguses korras kokku ka siis, kui ettevõte oli erastatud. Seetõttu ei seostu see meede riigiga ning ei põhjustanud riiklike vahendite kadu.

(117)

Seoses võla ümberkorraldamisega sotsiaalkindlustusskeemi tõttu ja viivisest loobumisega järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi ei saa lugeda ettevõtteks. See ei vii läbi majandustegevust, vaid on ametiasutus, mille ülesandeks on sotsiaalkindlustuse haldamine. (59) Lisaks ei andnud luba võla ümberkorraldamiseks sotsiaalkindlustusskeem ise, vaid see oli rahandus- ja sotsiaalkindlustuse riigisekretäride ning aseministri aseriigisekretäri ühismäärus. Selle loaga loobus riik siiski tuludest, kuna tavaolukorras oleks ta tasumata võlalt saanud viivist 1,206 miljardit eskuudot. Seega on selge, et riiklikud vahendid on kaasatud ning see meede on riigiga seotud.

(118)

RTP-le võimaldatud kapitali suurendamise ning maksed televisioonivõrgu eest võimaldas riik otse riigi eelarvest. Seega on selge, et need rahalised vahendid kujutavad endast artikli 87 lõike 1 tähenduses riiklikke vahendeid.

(119)

Komisjon ei saa nõustuda Portugali ametiasutuste väitega, et laen ei olnud seotud riiklike vahenditega. Tuleks meenutada, et riiklike vahendite mõiste hõlmab ka soodustusi, mida võimaldavad riigi poolt loodud või selleks määratud asutused. (60) Laenuleping sõlmiti RTP ja riigivõla stabiliseerimisfondi vahel ning seda haldas riigivõla haldusinstituut. Õigusakt kehtestab, et instituut kuulub rahandusministri võimupiirkonda ning järelvalve alla. (61) Seega võib järeldada, et riigivõla stabiliseerimisfondi eraldatud rahalised vahendid tuleks lugeda riiklikeks vahenditeks.

(120)

Veelgi enam, see meede on otseselt seostatav Portugali ametiasutustega, kuna laenulepingu tingimused sätestati 17. detsembri 1998. aasta meedia-, riigikassa- ja rahandusasjade riigisekretäride resolutsiooniga.

(121)

Selle kohta, et RTP võlakirjaemissioonil oli riigi tagatis, ei ole teavet saabunud. Võlakirjaemissiooni prospekti kohaselt tagas võla teenindamise RTP. Ajal, kui võlakiri emiteeriti, puudus sel õiguslik seisund, mille tulemusena andis riik garantii. 1992. aastal muudeti ettevõte seaduse nr 21/92 alusel avalikust üksusest aktsiaseltsiks. Seetõttu järeldab komisjon, et võlakirjaemissioon teostati turutingimustel ja riik ei kaotanud tulu. Seega ei ole riiklikke vahendeid kaasatud. Vastupidiselt kolmandate isikute arvamusele leiab komisjon, et fakt, et RTP on riigiomanduses ei muuda seda järeldust, kuna EÜ asutamisleping jääb era- ja riigiomanduse suhtes neutraalseks. (62)

(122)

Seoses filmitööstuse soodustamise 7. septembri 1996. aasta protokolliga ei saa komisjon nõustuda kolmandate isikute kommentaaridega, et RTP sai protokolli alusel täiendavaid rahalisi vahendeid. Protokoll kirjeldas üksikasjalikult, kuidas RTP-l tuleb filmitööstuse toetamiseks oma avaliku teenuse osutamise kohust täita, (63) kuid ei sätestanud RTP-le täiendavaid rahalisi hüvitisi. Rahalise hüvitise maksmine RTP kinotööstusega seotud kohustuste täitmise eest oli vastavalt seadusele nr 21/92 (64) võimalik juba üldise hüvitismaksete süsteemi alusel. Seetõttu ei saa seda protokolli lugeda omaette sihtotstarbeliseks rahastamismeetmeks ja sellisena ei saa see ka põhjustada riiklike vahendite kadu, kuna riik ei eraldanud RTP-le protokolli alusel mitte mingisuguseid uusi rahalisi meetmeid.

(123)

Näib, et ümberkorralduskava ajavahemikuks 1996–2000 oli lihtsalt ettevalmistav uuring, mille RTP teostas ilma riigipoolse rahalise kohustumiseta. Seetõttu järeldab komisjon, et riiklikke vahendeid ei kaasatud. Ükski kolmas isik ei esitanud selle punkti juures ka uusi aspekte.

(124)

Seega võib järeldada, et filmitööstuse edendamise protokoll, ümberkorralduskava ajavahemikuks 1996–2000, ringhäälinguvõrgu kasutamise eest tasumise hilinemine ning võlakirjaemissioon ei kujuta endast riigiabi, kuna kaasatud ei ole riiklikke vahendeid.

(125)

Seoses registreerimistasudest vabastamisega tuleb komisjonil hinnata, kas see meede andis RTP-le üldise maksuvabastuse ja kas see rakendus ainult RTP (ja teise võimalusena ainult riigiettevõtete) ja mitte eraettevõtete suhtes. Lisaks tuleb kindlaks teha, kas RTP sai dokumendi avaldamisega seotud kulude mittemaksmise näol täiendava soodustuse osaliseks ning kas RTP vabastati registreerimistasudest ka kõigi teiste seaduse nr 21/92 artikli 11 lõike 2 kohaste varade suhtes.

(126)

Esmalt arvestab komisjon, et artikli 11 eesmärk oli vabastada RTP sellistest registreerimis- ja teistest sarnastest tasudest, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku seisundiga. Kui punkt 1 käsitleb põhinõuet registreerida juriidilised dokumendid riiklikus kommertsregistris, siis punkt 2 kirjeldab teist kohustuslikku registreerimistoimingut, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku olemusega (nt vallas- või kinnisvara registreerimine). Portugali ametiasutustelt saadud teave näitab tõepoolest, et RTP ei ole üldiselt vabastatud kõikidest registreerimistasudest, kuna ta on mitmel korral maksnud seoses ettevõttes toimunud muutustega pärast selle ümberkujundamist aktsiaseltsiks notari- ja registreerimistasusid. (65) Seetõttu ei saa komisjon nõustuda huvitatud poolte kommentaaridega, et RTP oli üldiselt registreerimistasudest vabastatud.

(127)

Teiseks nõustub komisjon Portugali ametiasutustega selles suhtes, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõige 1, mille alusel RTP on registreerimistasudest vabastatud, ei anna siiski erisoodustust. See lihtsalt kinnitab seaduse nr 84/88 rakendatavust RTP-le, mille alusel saab riikliku ettevõtte ümber muuta aktsiaseltsiks, kui viimase põhikirja on kinnitanud dekreetseadus, mis on ka piisav dokument kõikide registreerimisnõuete jaoks.

(128)

Riiklike ettevõtete erinev kohtlemine nende õigusliku olemuse muutmisel aktsiaseltsiks tuleneb süsteemi sisemisest loogikast ning ei anna neile erisoodustust, kuna ei eksisteeri asjakohaseid maksustatavaid teokoosseise. Notariaalakti väljastamine on vajalik nende dokumentide tõendamiseks, mis ettevõtte asutavad või seda muudavad, et neile seaduslik jõud anda. Selline dokument tundub riiklike ettevõtete puhul siiski tarbetu olevat, kuna nende õiguslik olemus on muudetud aktsiaseltsiks õigusakti alusel, millel juba on vajalik seaduslik jõud.

(129)

Sama põhjendus kehtib ka registreerimistasude ning avaldamiskulude kohta. Ametiasutusena peab riik avaldama õigusaktide muudatused Diário de Repúblicas. Kuna riik oli seaduse nr 21/92, mis kinnitas RTP uue põhikirja, juba avaldanud, oleks olnud tarbetu kehtestada RTP-le lisaks teisi avaldamisnõudeid, mida eraettevõtted järgima peavad. Diário de República sisaldab RTP põhikirja täielikku teksti ja täidab seega sama funktsiooni, mis registreerimine, sisaldades ka nõutavat teavet kolmandatele isikutele.

(130)

Kolmandaks, komisjon nõustub Portugali ametiasutustega, et seaduse nr 21/92 artikli 11 lõige 2, mille alusel RTP vabastati nendest registreerimistasudest, mis on otseselt seotud ettevõtte õigusliku olemuse muutmisega, ei anna RTP-le erisoodustust. Artikli 11 lõige 2 lihtsalt kinnitab dekreetseaduse nr 404/90 rakendatavust, mille alusel saab ettevõtteid vabastada võõrandamismaksudest ning teistest varadelt makstavatest õiguslikest maksudest, mis on vajalikud koondumise või koostöö puhul. Dekreetseadust nr 404/90 rakendati kõikide ettevõtete suhtes, kes viisid läbi koondumise või koostöö enne 31. detsembrit 1993. RTP-le antud vabastus teistest registreerimistasudest ei sisalda endas erisoodustust, kuna seda rakendati kõikidele samas situatsioonis olevatele ettevõtetele.

(131)

Pärast kolmandate isikute ja Portugali ametiasutuste kommentaaride läbivaatamist järeldab komisjon, et sotsiaalkindlustusskeemi ja RTP vahel sõlmitud esialgset lepingut ei saa käsitleda kui tüüpilist eraettevõtja käitumist. Vaidlus tekkis küsimuse üle, kas rakendusmääruses nr 12/83 sätestatud teatavate sotsiaalkindlustusreeglite tõlgendus oli õiguslikult korrektne. Lepe kinnitas RTP tõlgenduse, mis toetus analüüsile, mille viis läbi maksuekspert, kes järeldas, et rakendusmäärus oli põhiseadusevastane. Seda rakendusmäärust siiski lepingut järgides ei tühistatud. Seetõttu tuleb järeldada, et meedet rakendati RTP suhtes valikuliselt ja sotsiaalkindlustuskeemi tõlgenduse rakendatavust teiste ettevõtete puhul ei mõjutatud.

(132)

Peale selle ei saa komisjon nõustuda Portugali ametiasutustega selles, et luba võla ümberkorraldamiseks ja trahvidest ning viivistest loobumiseks anti üldise süsteemi raames, mis oli dekreetseaduse nr 411/91 alusel rakendatav kõikidele samasuguses olukorras olevatele ettevõtetele, ning ei anna seega RTP-le erisoodustust.

(133)

Sellise skeemi üldise või valikulise olemuse kohta eelnevat otsust tegemata on käesoleva otsuse eesmärk teha kindlaks, kas selle skeemi rakendamine RTP suhtes oli valikuline.

(134)

Selleks et tõestada ümberkorraldamise hädavajalikkust ettevõtte elujõulisuse säilitamiseks, nõuab dekreetseadus nr 411/91 majanduslike ja finantsuuringute teostamist. RTP ei ole sellist dekreetseaduse nr 411/91 artikli 2 lõikele 3 vastavat elujõulisuse uuringut kunagi läbi viinud.

(135)

Peale selle ei olnud artikli 2 lõike 1 punktis d sätestatud tingimus RTP-le rakendatav, kuna võla reguleerimisele ei eelnenud riigi sekkumist. Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutuste väitega, et varasemad riigipoolsed sekkumised mõjutasid võlausaldajast ettevõtte tegevust ning et riigi sekkumise ajal reguleerisid RTP tegevust põhikirjajärgsed normid. Ehkki RTP suhtes kohaldati 1977. aastal erihalduskorda, (66) lõppes see 1980. aastal uue põhikirja vastuvõtmisega, samas kui võlg sotsiaalkindlustussüsteemile moodustus ajavahemikul 1983–1989. Komisjon leiab, et RTP võla reeglipärastamist ei saa seaduse 411/91 kohaselt lugeda üldkorra osaks, kuna RTP ei vastanud seaduses nimetatud lubamise kriteeriumidele. Seetõttu rakendati meedet RTP suhtes valikuliselt.

(136)

Lisaks oleks riik võla ümberkorraldamist lubades pidanud toimima nagu avalik-õiguslik või eraõiguslik võlausaldaja, kes püüab sisse nõuda võlgnetavaid summasid ja sõlmib sel eesmärgil tagasimaksmise hõlbustamiseks võla ümberkorraldamise lepinguid. (67) Riigi määratud viivis peaks olema võrdne määraga, mida eraõiguslik võlausaldaja samadel asjaoludel rakendaks. Komisjon leiab, et eraõiguslik võlausaldaja, kes kasutaks võla sissenõudmiseks õiguslikke vahendeid, saavutaks vähemalt seadusliku intressimäära. Seega ei tegutsenud Portugali ametiasutused, mis sunnimehhanismide kättesaadavusest hoolimata üldse intressi ei nõudnud, nagu eraõiguslikud võlausaldajad oleksid intressimäära maksimeerimiseks toiminud. Lisaks sellele moodustus võlg sotsiaalkindlustussüsteemile ajavahemikul 1983–1989 ja selle ümberkorraldusleping sõlmiti alles 1993. aastal. Eraõiguslik võlausaldaja ei oleks samasuguses olukorras sellist tasumata võla kogunemist nii pika aja jooksul ilma sissenõudemenetlust alustamata lubanud. Seega tundub, et see meede andis RTP-le erisoodustuse.

(137)

Seoses tasuga telesignaalivõrgust loobumise eest ei saa komisjon arvestada nende kolmandate isikute kommentaare, kes seavad küsimuse alla ringhäälinguvõrgu väärtuse väljaarvutamise. Komisjon järeldas juba oma 1996. aasta 2. oktoobri otsusega RTP rahastamise kohta, et hind, mille riik RTP-le võrgu eest maksis, vastas turuväärtusele ja ei kujutanud endast riigiabi. (68) SIC ei vaidlustanud seda otsust esimese astme kohtus. (69)

(138)

Lisaks sellele ei nõustu komisjon kommentaaridega selle kohta, et hüvitis ei ole õigustatud, kuna televisioonivõrk on ehitatud riigi rahastamise abiga. Komisjon leiab, et riigi rolli investorina ei tohiks segamini ajada selle ametiasutuse funktsiooniga. Ehkki riik on RTP ainuomanik ja sai ka TDP ainuomanikuks, peaksid need kaks ettevõtet läbipaistvuse huvides nii õiguslikult kui rahaliselt iseseisvaks jääma. Võrk moodustas osa RTP varadest. Seetõttu ei kujuta hüvitis, mille riik eraldas riigiettevõttele selle RTP võrgu, turuväärtuse eest rahalist soodustust, mille ta oli otsustanud RTP varadest eraldada, kuna hüvitis vastas nende varade tegelikule väärtusele. Niisiis ei anna meede RTP-le soodustust ning ei kujuta seetõttu EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses endast riigiabi.

(139)

Pärast kolmandate isikute ja Portugali ametiasutuste kommentaaridega tutvumist järeldab komisjon, et kapitali suurendamine ajavahemikul 1994–1997 moodustas RTP jaoks rahalise soodustuse. Nagu tabelist 3 ilmneb, arvestades RTP nõrka finantsseisundit ajavahemikul, mil kapitali suurendamine aset leidis, ei oleks ükski erainvestor sellesse ettevõttesse kapitali süstinud, kuna mõistliku aja jooksul ei olnud ettevõttelt normaaltulu oodata. Tegelikult halvenes RTP finantsseisund kapitalisüstidest hoolimata. Seda, et Portugali riik oleks ettevõttesse kapitalisüste tehes toiminud kui erainvestor, ei väitnud ei Portugali ametiasutused ega kolmandad isikud.

(140)

Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutustega selles, et 1998. aastal väljastatud laen vastas turutingimustele. Selleks et laen ei kujutaks endast riigiabi, peaksid sellega seotud tingimused (taotletud tagatis ja intressimäär) kajastama ettevõttele laenu andmisest tulenevaid riske. (70) Risk ja sellest tulenevalt ka intressimäär on kõrgemad siis, kui ettevõte on sellises majanduslikus ja rahalises olukorras, mille usaldusväärsus on allpool seda taset, mille juures finantsasutus laenu väljastaks.

(141)

Nagu tabelist 3 ilmneb, oli RTP ajal, mil laen väljastati, tõsistes rahalistes raskustes, nii et ta võlad ületasid varade maksumuse ja netoväärtus oli negatiivne. Tehniliselt oli ettevõte pankrotis.

(142)

Esmalt tuleks meeles pidada, et see laen oli allutatud laen, s.t sellel puudus varaline tagatis ja pankrotistumise korral oleks see tagasimaksmisel järjestunud pärast kõiki võlausaldajaid, kuid enne aktsionäre. Asjakohase varalise tagatise puudumine oli selge märk sellest, et laenu ei väljastatud turutingimustel ja et kaasatud oli toetus. Arvestades RTP tehnilist pankrotiseisundit laenu andmise ajal ei oleks ükski finantsasutus ettevõttele allutatud laenu väljastanud, kuna tõenäosus, et RTP suudab seda tagasi maksta, oli väga väike. Tegelikult ei andnudki seda laenu finantsasutus, vaid riigivõla stabiliseerimisfond.

(143)

Teiseks võib väita, et laenu intressimäär ei kajasta selle riski. See ei jää mitte ainult alla viitemäärale, mida komisjon tavaliselt kasutab laenude subsideerimisskeemide abielemendi arvutamisel, (71) vaid ka tavaline turuosaline nõuaks lisaks usaldusväärsele tagatisele intressimäära, mis hüvitaks nii kõrge laenu tagasimaksmisega seotud riski.

(144)

Võttes arvesse, et RTP finantsseisund oli selline, et ettevõttel ei oleks tavatingimustes õnnestunud allutatud laenu saada, võrdsustub laen tegelikult toetuse maksmisega ja kujutab endast RTP jaoks soodustust.

(145)

Seepärast järeldab komisjon, et võla ümberkorraldamine sotsiaalkindlustusskeemiga, kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1997 ning 1998. aastal antud laen moodustavad rahalise ja majandusliku eelise võrreldes konkurentidega, kes ei saanud samasugust toetust.

(146)

Hiljemalt 1992. aastast, kui Portugali televisiooniturg konkurentsile avati, oli ajal, kui RTP erinevatest meetmetest kasu sai, turul konkurente. Veebruaris 1992 väljastati eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele SIC ja TVI ringhäälinguload ning 1992. aasta oktoobris alustas SIC Portugalis saadete edastamist.

(147)

Komisjon ei nõustu Portugali ametiasutuste väitega, et võlaleping sotsiaalkindlustusskeemiga jääb väljapoole riigiabi mõistet, kuna see võlg tekkis enne Portugali ringhäälinguturu konkurentsile avamist. RTP-le anti finantssoodustusi mais 1993 pärast ringhäälinguturu avamist, mistõttu tekkis RTP-l majanduslik eelisseisund.

(148)

Seega järeldab komisjon, et riigi poolt määratud meetmed võimaldasid RTP-l majandusliku ja rahalise eelise tekkimise võrreldes konkurentidega, kes selliseid rahalisi vahendeid ei saanud, ja seega moonutasid artikli 87 lõike 1 tähenduses konkurentsi.

(149)

Riigi meetmed kuuluvad artikli 87 lõike 1 reguleerimisalasse, kuna need mõjutavad liikmesriikide vahelist kaubandust. See kehtib siis, kui kõnealune tegevus puudutab ühendusesisest kaubandust. Antud juhul on abisaaja, RTP, ise tegev rahvusvahelisel turul. Ta vahetab Euroopa Ringhäälinguliidu kaudu teleprogramme ja osaleb Eurovisioonisüsteemis. (72) Lisaks on RTP nende kommertsringhäälinguorganisatsioonide otsene konkurent, kes on tegevad rahvusvahelisel ringhäälinguturul ja kel on rahvusvaheline omandistruktuur. (73)

(150)

Seega võib järeldada, et RTP-le määratud meetmed mõjutavad liikmesriikidevahelist kaubandust artikli 87 lõike 1 tähenduses.

(151)

Eespool kirjeldatust selgub, et jättes kõrvale võimalikud avaliku teenuse osutamise kohustused, mis RTP-le määratud on, loetakse järgnevad meetmed EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks: sotsiaalkindlustusskeemiga laenu ümberkorraldamine, kapitalisüstid ajavahemikul 1994–1997 ja 1998. aastal antud laen.

(152)

Siiski, nagu eelnevalt mainitud, on RTP-le antud ametlik ülesanne osutada avalik-õigusliku ringhäälingu teenust: Euroopa Ühenduste Kohus otsustas Altmarki puhul, et riigi meetmeid avaliku teenuse osutamise kulude hüvitamiseks ei loeta EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses riigiabiks, kui täidetud on järgnevad 4 tingimust: (74)

(153)

Jättes kõrvale esimese ja kolmanda tingimuse, ei tundu põhjenduses 151 mainitud sihtotstarbelised meetmed vastavat Altmarki teisele ja neljandale tingimusele ja seda järgnevatel põhjustel.

(154)

On selge, et sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud lepingu kaudu saadud rahaline toetus ning laen ei kuulunud hüvitussüsteemi, mille parameetrid oleks olnud eelnevalt objektiivsel ja läbipaistaval viisil määratletud. Vastupidi, need põhinesid riigi ühekordsetel otsustel.

(155)

Nagu mainitud punktis 61, sätestasid avaliku teenuse lepingud lisaks ka erifinantseerimisvõimaluse investeerida kapitalisüstide abil avaliku teenuse seadmetesse. Need ei sea piiranguid investeeringutele avalikesesse teenustesse ega määratle selgelt riigi osaluse tingimusi ja kitsendusi; need vaid viitavad võimalusele, et riik saab RTP investeeringutes aktsionärina osaleda. Seetõttu leiab komisjon, et ka kapitalisüstid ei moodusta osa hüvitussüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil määratletud.

(156)

Peale selle on selge, et RTPd ei valitud välja riigihanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud. Puuduvad ka tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõttel tekiks (neljas tingimus).

(157)

Seega on selge, et antud juhul ei ole ükski Altmarki tingimus täidetud. Seetõttu tuleb punktis 151 mainitud meetmeid EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 tähenduses lugeda riigiabiks.

(158)

Euroopa Kohtu järjekindla praktika kohaselt võib vastavalt artiklis 86 kehtestatule ettevõtteid, kellele on antud ülesandeks üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamine (SGEI), riigiabikeelu alt vabastada. Altmarkis on kaudselt kinnitatud, et riigiabi, millega hüvitatakse üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamisel tekkinud kulusid, võib lugeda ühisturuga kokkusobivaks, kui see vastab EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 tingimustele. (75)

(159)

Euroopa Kohus on selgeks teinud, et meetme puhul saab sellist vabastust rakendada vaid siis, kui see vastab nii määratluse, ülesande andmise kui ka proportsionaalsuse tingimustele. Komisjon leiab, et kui need tingimused on täidetud, siis ei mõjutata kaubanduse arengut sellises ulatuses, et see oleks vastuolus ühenduse huvidega.

(160)

Kõnealuste põhimõtete ringhäälingusektoris rakendamine on selgitatud komisjoni teatises riigiabi eeskirjade kohaldamise kohta avalik-õigusliku ringhäälingu suhtes. (76) Vastavalt teatisele tuleb komisjonil hinnata, kas: (77)

(161)

Nagu Amsterdami protokollis (78) ja ringhäälinguteatises sätestatud, (79) määratlevad avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avaliku teenuse osutamise liikmesriigid. Ringhäälingusektoris osutatavate avalike teenuste määratlemisel piirdub komisjoni ülesanne ilmsete vigade kontrollimisega. Selliste vigade puhul võib olla tegemist avalike teenuste mõiste kuritarvitamisega.

(162)

Ringhäälingusektori eripära arvestades kaalub komisjon protokolli tõlgendatavaid sätteid silmas pidades ka määratlust, millega antakse teatud ringhäälinguorganisatsioonile ülesanne pakkuda tasakaalustatud ja mitmekülgset programmivalikut, seaduspäraseks. (80) Selline määratlus oleks kooskõlas eesmärgiga rahuldada ühiskonna demokraatlikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi.

(163)

Vastavalt punktides 51 ja 52 esitatud kirjeldusele on RTP kohustatud seaduse nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingute avaliku teenuse osutamise lepingute alusel üldavaliku televisiooniteenuse pakkujana tagama kahel kanalil üldise kattealaga ringhäälingusaadete edastamise. Kui esimene kanal peab pakkuma üldisemat programmivalikut, siis teine peab keskenduma konkreetsetele sihtrühmadele. Lisaks, nagu kirjeldatud punktides 53 ja 54, kehtestavad seadus nr 21/92 ja avaliku teenuse osutamise lepingud RTP-le üksikasjalikumaid kohustusi seoses programmi sisu ja rahvusvahelise koostööga ning ka muid erikohustusi.

(164)

Ehkki RTP avalik-õigusliku ringhäälingu määratlus on kvalitatiivne ja suhteliselt lai, peab komisjon Amsterdami protokolli tõlgendatavaid sätteid silmas pidades sellist “laia” määratlust seaduspäraseks. (81) Seetõttu peab ta seaduspäraseks ka RTP üldist avaliku teenuse osutamise määratlust pakkuda kahte riikliku kattealaga telekanalit, millest üks on üldisem ja teine rohkem keskendunud konkreetsetele sihtrühmadele. Selline määratlus on kooskõlas Portugali ühiskonna demokraatlike, sotsiaalsete ja kultuuriliste vajadustega.

(165)

Lisaks peab komisjon seaduspäraseks ka kohustusi, mis määravad üksikasjalikult, kuidas RTP peaks avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamist teostama. Nagu sõnastatud Amsterdami protokollis, saab neid kohustusi tõepoolest pidada Portugali ühiskonna demokraatlikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele vajadustele vastavaks.

(166)

Ehkki komisjon peab RTP avaliku teenuse eesmärgi täitmist seaduspäraseks, tuleb tal siiski kindlaks teha, kas see määratlus ilmseid vigu sisaldab.

(167)

Arvestades piirideta televisiooni direktiivi põhjendust 45 võiks komisjon seni, kuni tulemuseks olevaid filmiõigusi näidatakse avalik-õiguslikus televisioonis, nõustuda sellega, et avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni avalike teenuste määratlemine sisaldab ka kohustust oluliselt toetada Euroopa audiovisuaalset toodangut. (82)

(168)

Komisjoni arvates kuulub RTP-le määratud kohustus soodustada filmitööstust avalik-õigusliku ringhäälingu alla, kuna RTP näitab hiljem neid filme, mille levitamisõigused ta omandas, avalik-õiguslikus televisioonis.

(169)

Seetõttu ei saa komisjon nõustuda huvitatud poolte kommentaaridega, et RTP kohustus filmitööstust soodustada ja seda finantseerida on diskrimineeriv. Pooled väitsid, et ka eraõiguslikud ringhäälinguorganisatsioonid sõlmisid Portugali ametiasutustega filmitööstuse soodustamise protokolle, mis aga ei sätesta hüvitisi. Komisjon on seisukohal, et eristada tuleb ühelt poolt riigi ja eraõiguslike ringhäälinguorganisatsioonide vahel sõlmitud vabatahtlikke filmitööstuse soodustamise lepinguid ja teiselt poolt RTP-le kehtestatud avalik-õigusliku ringhäälinguteenuse osutamise kohustust filmitootmist ringhäälingusse edastada ja finantseerida. On selge, et RTP-le on antud sõnaselge avaliku teenuse ülesanne toetada teatud filmitoodangut, mis hiljem avaliku teleteenuse programmidena ringhäälingusse edastatakse, samas kui eraõiguslikele ringhäälinguorganisatsioonidele sellist avaliku teenuse ülesannet ei anta. Tegelikult on RTP vahend, mida riik kasutab filmitööstuse toetamiseks. Kõik tulenevad eelised, mis RTP filmitööstusele võimaldab, kujutavad endast riigiabi ja sellisena tuleks neid ka hinnata. Käesolev otsus ei piira hinnanguid võimalike filmitootjatele antud eeliste kohta.

(170)

Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et RTP poolset avaliku televisiooniteenuse kanalitel näidatavate Portugali kinematograafiateoste kaasrahastamist võib pidada õiguspäraseks erikohustuseks, mis on vajalik RTP avalike ringhäälinguteenuste üldkohustuste täitmiseks. Seetõttu ei kujuta see kohustus endast ilmset viga.

(171)

Siiski leiab komisjon, et RTP-le kehtestatud õiguslikud kohustused pakkuda “muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, (83) ei ole piisavalt täpsed, et võimaldada komisjonil eelnevalt piisava õiguskindlusega hinnata, kas neid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks. Ehkki komisjoni arvates ei ole “muud teenused, mida täpsustatakse”, selgelt määratletud, tuleb märkida, et uurimisperioodi jooksul ei sooritatud selle sätte kohaselt ühtegi makset. (84)

(172)

Eelnevat silmas pidades järeldab komisjon, et seaduses nr 21/92 kirjeldatud ja riiklikes teenuslepingutes uuesti määratletud RTP tegevus kuulub selgelt määratletud avaliku teenuse osutamise kohustuste alla. Ehkki kohustus pakkuda “muid teenuseid, mida vastavalt olukorrale täpsustatakse”, ei ole piisavalt täpne, et juba eelnevalt järeldada, kas kõiki sellesse rubriiki kuuluvaid teenuseid saab lugeda avalikeks teenusteks, ei sooritatud selle sätte kohaselt ajavahemikul 1992–1998 ühtegi makset.

(173)

Teiseks tuleb komisjonil hinnata, kas avaliku teenuse osutamise kohustused anti ülesandeks raha saajale.

(174)

Ringhäälinguteatisele vastavalt peab komisjon kindlaks tegema, kas avaliku teenuse osutamise ülesanne anti RTP-le avaliku toiminguga. (85)

(175)

Nagu punktis 55 ilmneb, on avalike teenuste osutamise kohustused RTP-le selgelt ülesandeks antud erinevate seaduste ja lepingute kohaselt: seaduse nr 58/90 artikkel 5, seaduse nr 21/92 artikli 4 lõige 1 ja artikkel 5 ning avaliku teenuse osutamise lepingute punkt 1.

(176)

Komisjonile ei laekunud huvitatud pooltelt ega Portugali valitsuselt kommentaare selle kohta, et RTP-le ametliku toiminguga avaliku teenuse ülesande andmine oleks ebapiisavalt teostatud olnud. Teatisega kooskõlas ja eelpool mainitud seadusi ning lepinguid arvestades järeldab komisjon, et ei ole põhjust kahelda selles, et RTP on kohustatud täitma avaliku televisiooniteenuse osutamise kohustust, ja seega on avaliku teenuse osutamine ametlikult RTP-le ülesandeks antud.

(177)

Avaliku teenuse osutamise ülesanne tuleks RTP-le anda mitte ainult avaliku toiminguga, astuda tuleks ka samme tagamaks, et avaliku teenuse osutamine toimuks ettenähtud viisil. Vastavalt punktides 56–59 sätestatule kasutati selleks et tagada seda, et RTP täidaks avaliku teenuse osutamise kohustusi ettenähtud viisil, erinevaid kontrollimehhanisme.

(178)

Esmalt pidi RTP oma avaliku teenuse osutamise tegevuse kohta esitama aruandeid ning plaane koos siseaudiitorkogu arvamusega. Ajavahemikul 1992–1998 esitas ettevõte tõepoolest selliseid aruandeid, kirjeldades, kuidas iga avaliku teenuse osutamise kohustus täideti, ja määratles analüütilise raamatupidamissüsteemi abil ka iga avaliku teenuse kohustuse täitmise kulud.

(179)

Teiseks kontrollisid rahandusminister ning meediasektori eest vastutavad valitsuse liikmed vastavust avaliku teenuse osutamise lepingutega avaliku teenuse osutamise lepingutega ning peafinantsinspektor auditeeris rahastamiskava.

(180)

Kolmandaks tuleb igal aastal läbi viia välisaudit. Komisjon ei saa nõustuda SICi väitega, et Portugali ametiasutuste esitatud avalike teenuste osutamise kulud ning RTP riiklikes teenuslepingutes ja aastaaruannetes esitatud arvud ei ole usaldusväärsed ja seetõttu ei saa neid nõuetekohaselt kontrollida. Komisjon rõhutab, et ajavahemikul 1992–1998 auditeeris RTP raamatupidamisaruandeid diplomeeritud audiitor. Peale selle, ehkki auditiaruanne ei olnud avalike teenuste osutamise aruandele süstemaatiliselt lisatud, tagasid ranged kuluarvestussüsteemi reeglid, et iga hüvitamisele kuuluva avaliku teenuse osutamise kohustus määratletakse ja kontrollitakse.

(181)

Eespool kirjeldatust selgub, et kontroll toimus kolmel erineval tasandil: sisekontrolli viisid läbi audiitorkogu, vastutavad valitsusasutused ja välisauditifirma. Ehkki näib, et avalike teenuste osutamise aruande välisauditit ei teostatud süstemaatiliselt, kindlustas kirjeldatud süsteem selle, et avaliku teenuse kohustusi täideti ettenähtud viisil. Seetõttu järeldab komisjon, et ajavahemikul 1992–1998 kasutati efektiivset mehhanismi RTP avalike teenuste kohustuste täitmise tõhusa jälgimise tagamiseks.

(182)

Kolmas kriteerium, mida komisjonil hinnata tuleb, on rahastamise proportsionaalsus avaliku teenuse osutamise netokulude suhtes.

(183)

Ringhäälinguteatises kirjeldas komisjon kriteeriume, mille alusel ta plaanib riikliku rahastamise proportsionaalsust hinnata. Need nõuavad, et riigiabi ei ületaks avaliku teenuse eesmärgi täitmisega seotud netokulusid ja ei esineks turumoonutusi, mis pole avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks vajalikud. (86)

(184)

Esmalt, avaliku teenuse tegevuse kulude nõuetekohaselt kindlaksmääramiseks nõuab teatis tulude ja kulude asjakohast jaotust avalik-õiguslike ja eraõiguslike ühingute vahel.

(185)

Vastavalt punktides 62–64 kirjeldatule määratlevad avaliku teenuse osutamise lepingud tulude ja kulude jaotuse meetodi, mida RTP peab rakendama. Käesoleval juhul on komisjoni tööd põhimõtteliselt kergendanud fakt, et RTP on kohaldanud analüütilist raamatupidamissüsteemi, mis võimaldab mõõta neid ettevõtte kantud abikõlblikke kulusid, mis tekkisid iga hüvitamisele kuuluva avaliku teenuse kohustuse täitmise käigus.

(186)

Selle süsteemi abil määratakse igale tegevusele abikõlbliku kulu artikkel ning seejärel jaotatakse need objektiivsete raamatupidamispõhimõtete alusel RTP erinevate hüvitatavate avaliku teenuse ülesannete vahel.

(187)

Kuna igast hüvitatava avaliku teenuse ülesandest saadav tulu arvatakse maha tegevuskuludest, siis tagab süsteem, et aastased hüvitismaksed piirduvad iga avaliku teenuse kohustuse puhaskuluga (vt punkti 65).

(188)

Seetõttu peab komisjon järeldama, et põhimõtteliselt on kulude määratlemise parameetrid objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud.

(189)

Siiski tuleb märkida, et kulude hüvitamise reeglid võivad RTP avaliku teenuse osutamise tegelikku puhaskulu alahinnata, mille tulemusena võib tekkida tegelike rahastamisvajaduste struktuuriline alarahastamine.

(190)

Nagu punktis 65 ilmneb, ei maksta lepingutes sätestatud kuluarvestusmeetodi kohaselt teatud avalike teenuste kulusid aastahüvitise abil. (87) Lisaks teavitasid Portugali ametiasutused komisjoni sellest, et ehkki RTP pidi saadud aastastelt hüvitismaksetelt maksma käibemaksu, ei saanud sellest tulenevaid kulusid raamatupidamisreeglite kohaselt arvestada (punkt 96). Lõpetuseks, RTP ei esitanud oma avalike teenuste aruandes kõiki investeeringuid avaliku teenuse osutamise vahendeisse, ehkki need on kajastatud ettevõtte raamatupidamisaruandes.

(191)

Siiski on Amsterdami protokolli kohaselt avalik-õiguslike ringhäälinguorganisatsioonide rahastamise reguleerimine liikmesriigi enese otsustada. Käesoleval juhul otsustasid Portugali ametiasutused osasid kulusid, mis teenusepakkujal oma ülesandeid täites tekkisid, mitte hüvitada.

(192)

Antud juhul eraldas riik RTP-le mitte ainult aastaseid hüvitismakseid, vaid ka lisafinantseeringuid aktsiakapitali suurendamise, laenude ning sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud lepingu näol.

(193)

Ehkki avaliku teenuse osutamise lepingud sätestasid tegevuskulude kompenseerimiseks riigihüvitise aastamaksed ning võimaluse investeeringute eest RTP kapitali suurendada, ei näinud RTP avaliku teenuse osutamisega seotud õigusnormid ette rahastamist laenude ja sotsiaalkindlustusest mahaarvamise abil. Kooskõlas ringhäälinguteatise punktiga 57 peab komisjon siiski analüüsima, kas kõik meetmed on proportsioonis avaliku teenuse osutamise puhaskuludega. Alles siis saab RTP rahastamist lugeda vastavaks EÜ asutamislepingu artikli 86 lõikele 2.

(194)

Komisjon leiab ka, et neid RTP-le kehtestatud avaliku teenuse osutamise kohustusi, mis ei olnud avaliku teenuse osutamise lepingute kohaselt hüvitiskõlblikud, saab siiski lugeda õiguspärasteks ning selgelt määratletud avaliku teenuse kohustusteks, mille riik on ametlikult teenusepakkujale kehtestanud. Seega võib Portugali riik ühenduse õiguse kohaselt rahastada kõiki RTP avaliku teenuse osutamisega kaasnevaid netokulusid.

(195)

Käesoleva otsuse kohandamisel ei ole vajalik uuesti täpselt arvutada kogu tegelikku netokulu, mis RTP-l tekkis seoses avalike teenuste kohustuste täitmisega. See on piisav näitamaks, et kogu riigipoolne rahastamine, mida RTP sai ajavahemikul 1992–1998, ei ületanud netolisakulusid, mis ettevõttel sama aja jooksul eelnevalt mainitud avaliku teenuse ülesannete täitmise käigus tekkisid.

(196)

Tabel 6 annab ülevaate RTP vastavalt kohaldatavatele kuluarvestusreeglitele arvutatud avalike teenuste osutamise kuludest (nii investeerimis- kui puhastegevuskuludest) ning ka investeeringute ja tegevuskulude eest saadud hüvitistest.

(197)

Esmalt on esitatud investeeringud avalike teenuste osutamise vahendeisse (tabel 5) ja finantsinvesteeringute eest ette nähtud hüvitised (tabel 2). Teiseks on esitatud RTP puhastegevuskulud (tabel 4) ja nende kulude eest saadus hüvitismaksed (tabel 1). Lõpuks näitab tabel sihtotstarbelisest abist saadud soodustusi, mis tulenesid lepingust sotsiaalkindlustusskeemiga ja laenust.

Tabel 6:

Kokkuvõte rahastamisvajadusest ja hüvitis avaliku teenuse osutamise puhastegevuskulude eest vastavalt raamatupidamiseeskirjadele

(198)

Nagu eelpool rõhutatud, oli Portugali ametiasutuste poolt rakendatava hüvitiste aastamaksete süsteemi tulemuseks see, et RTP avalike teenuste ülesannete täitmise tegelikke kulusid alahinnati. See süsteem viis võla kogunemiseni. Teises etapis kasutasid ametiasutused selleks et RTP finantstasakaalu säilitada, RTP avalike teenuste osutamise kulude rahastamiseks sihtotstarbelisi vahendeid.

(199)

Nagu tabelist 6 ilmneb, hüvitasid kapitalisüstid avalike teenuste investeeringuid ülemääraselt 26,7368 miljardi eskuudo võrra, samas kui hüvitismaksed ja muu sihtotstarbeline abi alafinantseerisid tegevuskulusid 28,7551 miljardi eskuudo võrra. Ehkki kapitalisüstid olid peamiselt mõeldud vahenditesse investeerimise rahastamiseks, kasutati neid ka kogunenud võla tagasimaksmiseks.

(200)

Tabel 6 näitab ka seda, et hüvitiste kogusumma oli 2,0183 miljardi eskuudo võrra väiksem kui avalike teenuste osutamise puhaskulud (28,7551 miljardit eskuudot miinus 26,7368 miljardit eskuudot). Seetõttu järeldab komisjon, et ühenduse eeskirjade kohaselt on uurimisperioodil riikliku rahastamise kogusumma proportsioonis RTP avaliku teenuse osutamise puhastegevuskuludega.

(201)

Komisjon leiab, et saadud rahalised vahendid olid arvatavasti isegi väiksemad kui kogu puhaskulu, mis ettevõttele riigi poolt kehtestatud kohustuste täitmisega kaasnes, sest eelnev tabel ei võta arvesse RTP kogu avaliku teenuse osutamise kulusid ajavahemikul 1992–1998.

(202)

Teleringhäälinguteatisele vastavalt peaks komisjon kindlaks tegema, et riiklik rahastamine oleks proportsioonis avaliku teenuse pakkumise puhaskuludega ning et ei leiaks aset turumoonutused seoses äritegevusega, mis tuleneb avaliku teenuse tegevusest ja mille puhul ei ole tulude osas võimalik avaliku teenuse eesmärgi täitmiseks mittevajalike kulude jaotamine. Selline moonutus tekiks, kui RTP langetaks turul reklaamihindu, et konkurentide kasumit vähendada. (88) Sellisel juhul ei maksimeeriks RTP oma äritegevusest saadavat tulu ja suurendaks asjatult riikliku rahastamise vajadust. Teatise kohaselt ei saa avalik-õigusliku ringhäälinguorganisatsiooni sellist teguviisi pidada avaliku teenuse eesmärgi täitmise seisukohalt põhjendatuks. (89)

(203)

Komisjon sätestas otsuses, mis algatas uurimismenetluse, et juhul, kui ilmneb, et sellist teguviisi on kasutatud, võetakse moonutused ja sellest tulenev vajadus suurema riikliku rahastamise järele võimaliku ülemäärase hüvitamise hindamisel arvesse. Selles protseduurietapis märkis komisjon, et: “selle teabe alusel, mis käesoleval hetkel komisjoni käsutuses on, ei ole võimalik kindlaks teha, kas RTP sellist teguviisi kasutas”. (90)

(204)

Menetluse algatamisel esitatud üleskutsele märkusi esitada ei järgnenud RTP konkurentidelt ühtki sellist märkust, mis oleks väljendanud või tõendanud, et RTP käitumine reklaamiturul oleks olnud konkurentsivastane, mis võinuks põhjustada asutamislepinguga kokkusobimatu riikliku rahastamise suurenemise. (91)

(205)

Antud juhul leiab komisjon, et puuduvad tõendid, mis sellisele teguviisile viitaksid. Sellest tulenevalt järeldab komisjon, et RTP käitumine reklaamiturul ei olnud konkurentsivastane, mis oleks põhjustanud suurenenud vajaduse riikliku rahastamise järele, ja sellest tulenevalt ei leidnud aset ülemäärane hüvitamine.

(206)

Seega järeldab komisjon, et lepingut sotsiaalkindlustussüsteemiga, kapitalisüste ning allutatud laenu tuleb artikli 87 lõike 1 alusel lugeda riigiabiks. Siiski on RTP rahastamine sihtotstarbelise abi näol EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt ühisturuga kooskõlas. Rahastamise kogusumma on proportsioonis selgelt määratletud ja ülesandeks antud avaliku teenuse osutamise kohustuste puhaskuludega. Seega ei mõjutanud riiklik rahastamine ühenduse kaubandustingimusi ega konkurentsi määral, mis oleks EÜ asutamislepingu artikli 86 lõike 2 kohaselt vastuolus ühiste huvidega. (92)

(207)

Komisjon leiab, et Portugal on eirates asutamislepingu artikli 88 lõiget 3 ebaseaduslikult kohaldanud kõnealust sihtotstarbelist abi. Eelnenud analüüsi alusel järeldab komisjon, et 1993. aastal sotsiaalkindlustusskeemiga sõlmitud leping, ajavahemikul 1994–1997 toimunud kapitalisüstid ja 1998. aasta laen kujutavad endast EÜ asutamislepingu artikli 87 lõike 1 kohaselt riigiabi. Meetmed eraldati riiklikest vahenditest, ähvardavad RTPd soosides moonutada konkurentsi ning mõjutavad kaubandust. Vastavalt eelnenud analüüsile ei vasta need meetmed Altmarkis sätestatud tingimustele, kuna neid ei saa käsitleda osana hüvitissüsteemist, mille parameetrid on eelnevalt objektiivsel ja läbipaistval viisil kehtestatud. Lisaks sellele on selge, et RTPd ei valitud välja avaliku hanke korras, mis oleks taganud väikseimad võimalikud kulud, ja puuduvad tõendid selle kohta, et sihtotstarbeliste maksete summa oleks kindlaks määratud analüüsides kulutusi, mis tüüpilisel ettevõttel tekkinud oleks.

(208)

Artikli 86 lõikes 2 sätestatud vabastust saab sihtotstarbeliste meetmete puhul rakendada. Vastavalt eelnenud analüüsile hüvitasid meetmed RTP-le nõuetekohaselt ülesandeks antud selgelt määratletud avalike teenuste osutamise kohustusi. Vastavalt eelpool öeldule on sihtotstarbelised meetmed proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega. Meetmed ei moonuta konkurentsi määral, mis oleks vastuolus ühenduse huvidega, kuna need on proportsioonis RTP avalike teenuste osutamise puhaskuludega ning kuna RTP ei käitunud oma äritegevuses konkurentsivastaselt.