20.5.2004   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 183/35

(1)

21. augustil 2003 avaldas komisjon Euroopa Liidu Teatajas teadaande (“algatamisteade”) (3) subsiidiumivastase menetluse algatamisest teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide ühendusse importimise suhtes.

(2)

Menetluse algatamise tingis kaebus, mille 2003. aasta juulis esitas Euroopa Söe- ja Grafiidiühendus (European Carbon and Graphite Association – ECGA) tootjate nimel, kelle toodang moodustab olulise osa, käesoleval juhul üle 50 % ühenduse teatavate grafiitelektroodisüsteemide kogutoodangust. Kaebus sisaldas tõendeid nimetatud toote subsideerimise ja sellest tuleneva olulise kahju kohta, mida peeti subsiidiumidevastase menetluse algatamiseks piisavaks.

(3)

Enne menetluse algatamist teatas komisjon algmääruse artikli 10 lõike 9 kohaselt India valitsusele, et ta on saanud nõuetekohaselt dokumenteeritud kaebuse, milles väidetakse, et teatavate Indiast pärit grafiitelektroodisüsteemide subsideeritud import põhjustab ühenduse tööstusele olulist kahju. India valitsusel paluti osaleda nõupidamisel, et selgitada olukorda ja jõuda üksmeelse lahenduseni. Kuigi India valitsus ei taotlenud nõupidamiste korraldamist, võeti asjakohaselt arvesse tema kirjalikult esitatud seisukohti kaebuses sisalduvate väidete kohta, mis käsitlesid subsideeritud importi ja ühenduse tööstusele tekitatud olulist kahju.

(4)

Samal kuupäeval avaldati Euroopa Liidu Teatajas teadaanne (4) samaaegse dumpinguvastase menetluse algatamisest samade Indiast pärit toodete ühendusse importimise suhtes.

(5)

Komisjon teatas menetluse algatamisest ametlikult kaebuse esitajatele ja teistele teadaolevatele ühenduse tootjatele, eksportivatele tootjatele, importijatele, kasutajatele ja tarnijatele. Otseselt asjassepuutuvatele isikutele anti võimalus teha oma seisukohad teatavaks kirjalikult ja taotleda asja arutamist algatamisteates sätestatud tähtaja jooksul.

(6)

Kaks asjaga seotud India eksportivat tootjat, India valitsus ning ühenduse tootjad, kasutajad ja importijad/ettevõtjad esitasid oma seisukohad kirjalikult. Rahuldati kõigi nende osaliste taotlused, kes esitasid taotluse eespool sätestatud tähtaja jooksul ja teatasid konkreetsed põhjused, miks peaks asja arutama.

(7)

Arvestades sõltumatute importijate suurt arvu ühenduses, peeti vajalikuks kontrollida, kas tuleks läbi viia väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 27. Selleks, et komisjon saaks otsustada, kas väljavõttelise uuringu läbiviimine on tõepoolest vajalik ja, juhul kui see on vajalik, moodustada valimi, paluti kõigil teadaolevatel sõltumatutel importijatel endast vastavalt algmääruse artikli 27 lõikele 2 teada anda 15 päeva jooksul alates menetluse algatamisest ja esitada komisjonile algatamisteates nõutud teave ajavahemiku kohta 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003. Ainult kaks sõltumatut importijat nõustusid valimis osalema ja esitasid nõutud põhiteabe tähtaja jooksul. Sellest tulenevalt ei peetud väljavõttelise uuringu läbiviimist käesoleva menetluse käigus vajalikuks.

(8)

Komisjon saatis küsimustikud kõigile teadaolevalt asjaga seotud pooltele, eespool nimetatud kahele sõltumatule importijale ja kõigile teistele äriühingutele, kes endast algatamisteadetes sätestatud tähtaegade jooksul teada andsid, ning India valitsusele.

(9)

Vastused saabusid kahelt India eksportivalt tootjalt, kahelt kaebuse esitanud ühenduse tootjalt, kaheksalt kasutajast äriühingult ning kahelt eespool nimetatud sõltumatult importijalt. Lisaks saatis üks kasutajast äriühing kirjaliku esildise mõnede kvantitatiivsete andmetega ning kaks kasutajate ühendust esitasid komisjonile kirjalikud esildised.

(10)

Komisjon püüdis leida kõik andmed, mida ta seoses subsideerimise, sellest tuleneva kahju ja ühenduse huvide esialgse kindlakstegemisega vajalikuks pidas, ja veendus nende andmete õigsuses. Tehti kontrollkäigud järgmiste äriühingute valdustesse:

(11)

Subsideerimise ja kahju tekitamise uurimine hõlmas ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 (edaspidi “uurimisperiood”). Kahju kindlakstegemise seisukohalt asjakohaste suundumuste uurimine hõlmas ajavahemikku 1999. aastast kuni uurimisperioodi lõpuni (edaspidi “vaatlusalune periood”).

(12)

Vaatlusalune toode on grafiitelektrood ja/või selliste elektroodide jaoks vajalikud niplid koos või eraldi imporditult. Grafiitelektrood on keraamilise valuvormi abil või pressimise teel saadud grafiitsilinder. Silindri mõlemas otsas on koonusja tipuga keermestatud otsikud, mis on töödeldud nii, et kaht või enamat elektroodi on võimalik ühendada kolonniks. Kahe otsiku ühendamiseks kasutatakse liitedetaili, mis on samuti valmistatud grafiidist. Seda detaili nimetatakse nipliks. Elektrood ja nippel tarnitakse tavaliselt komplektina, nn grafiitelektroodisüsteemina.

(13)

Grafiitelektroodid ja nende elektroodide jaoks vajalikud niplid toodetakse naftatööstuse kõrvalsaaduse naftakoksi ja kivisöepigi baasil. Tootmisprotsess koosneb kuuest järgust: stantsimine, kuumutamine, immutamine, järelkuumutamine, grafiitimine ning masinlihvimine. Grafiitimisjärgus kuumutatakse toodet elektriliselt rohkem kui 3 000oC-ni ja muundatakse see grafiidiks, kristallilises olekus süsinikuks, mis kujutab endast ainulaadset madala elektrijuhtivuse ja suure soojusjuhtivusega materjali, mis on väga tugev ning kõrgel temperatuuril vastupidav ja mis sobib nende omaduste tõttu kasutamiseks elektrikaarahjudes. Grafiitelektroodisüsteemi töötlemine võtab umbes kaks kuud. Grafiitelektroodisüsteemidel ei ole asendustooteid.

(14)

Terasetootjad kasutavad grafiitelektroodisüsteeme elektrikaarahjudes, mida nimetatakse ka minikaarahjudeks, voolu all olevate elektrijuhtidena, et toota ringlussevõetud jääkidest terast. Käesolev uurimine hõlmab ainult selliseid grafiitlelektroode ja nende jaoks vajalikke nipleid, mille näivtihedus on 1,65 g/cm3 või enam ja mille elektritakistus on 6,0 μΩ.m või vähem. Selliste tehniliste parameetritega grafiitelektroodisüsteemid võivad juhtida väga tugevat voolu.

(15)

Üks India eksportija teatas, et mõningatel juhtudel tootis ta vaatlusalust toodet, kasutamata kõrgekvaliteedilist nõeljat koksi ehk tippkvaliteediga naftakoksi, mida kaebuse esitajad pidasid selle äriühingu väitel hädavajalikuks, et toota põhjendustes 12–14 esitatud spetsifikatsioonidele vastavat toodet. Seetõttu taotles see eksportija, et uurimisest jäetaks välja grafiitelektroodid ja nende jaoks vajalikud niplid, mille valmistamiseks pole kasutatud kõrgekvaliteedilist nõeljat koksi. Grafiitelektroodisüsteemide tootmisel on tõepoolest võimalik kasutada erineva kvaliteediga naftakoksi. Tootemääratluse määravad ära siiski lõpptoote füüsikalised ja tehnilised omadused ja selle lõppotstarve, mitte selle valmistamiseks kasutatud tooraine. Kui Indiast pärit ühendusse imporditavate grafiitelektroodide ja nende jaoks vajalike niplite omadused vastavad tootemääratluses kirjeldatud füüsikalistele ja tehnilistele põhiomadustele, loetakse need vaatlusaluseks tooteks. Sellest tulenevalt lükati see väide tagasi.

(16)

Leiti, et Indiast ühendusse eksporditavatel toodetel, Indias toodetavatel ja sealsel siseturul müüdavatel toodetel ning ühenduse tootjate poolt ühenduses valmistatavatel ja müüdavatel toodetel on ühesugused füüsikalised ja tehnilised põhiomadused ning sama kasutusotstarve, seepärast peetakse neid samasugusteks toodeteks algmääruse artikli 1 lõike 4 tähenduses.

(17)

Kaebuses sisalduva teabe ja komisjoni küsimustikule antud vastuste põhjal uuriti järgmist viit kava, mille raames annab India valitsus väidetavalt ekspordisubsiidiume:

(18)

Eespool nimetatud kavad i, ii, iii ja iv põhinevad 1992. aasta väliskaubanduse (arendamise ja reguleerimise) seadusel (nr 22, 1992), mis jõustus 7. augustil 1992 (edaspidi “väliskaubanduse seadus”). Nimetatud seadus lubab India valitsusel väljastada ekspordi- ja impordipoliitikat käsitlevaid teadaandeid, mis võetakse kokku dokumentides pealkirjaga “Ekspordi- ja impordipoliitika”, mida antakse välja iga viie aasta tagant ja mida ajakohastatakse korrapäraselt. Antud juhul on uurimisperioodi suhtes asjakohane ekspordi- ja impordipoliitika dokument viieaastane tegevuskava ajavahemikuks 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007. Lisaks sellele sätestab India valitsus India väliskaubanduspoliitikas rakendatavad menetlused dokumendis “Menetlusjuhend 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007”, mida samuti ajakohastatakse korrapäraselt.

(19)

Ekspordi- ja impordipoliitika dokumendis, mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007, on selgelt sätestatud, et enne nimetatud poliitika jõustumist väljastatud litsentsid/sertifikaadid/load jäävad kehtima ka edaspidi, k.a uurimisperioodi ajaks, sel eesmärgil, milleks need litsentsid/sertifikaadid/load väljastati, kui ei ole sätestatud teisiti.

(20)

Kui käesolevas tekstis viidatakse edaspidi eespool nimetatud uuritud kavade i–iv õiguslikule alusele, tehakse seda seoses dokumendiga “Ekspordi- ja impordipoliitika”, mis hõlmab ajavahemikku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007, ja dokumendiga “Menetlusjuhend 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2007” (1. köide).

(21)

Eespool punktis v nimetatud tulumaksuvabastus põhineb 1961. aasta tulumaksuseadusel, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega.

(22)

Algmääruse artikli 14 lõike 5 punktis b on sätestatud, et teatud arengumaadest, st subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud WTO liikmete hulka kuuluvatest arengumaadest ning nendest WTO liikmete hulka kuuluvatest arengumaadest, kes on täielikult kaotanud ekspordisubsiidiumid, pärit importkaubale kohaldatav 3-protsendine subsideerimise miinimumlävi kaotab kehtivuse kaheksa aasta möödumisel WTO lepingu jõustumise kuupäevast. Arvestades, et nimetatud leping jõustus 1. jaanuaril 1995. aastal, ei ole see subsideerimislävi enam kehtiv. Vastavalt algmääruse artikli 14 lõike 5 punktis a sätestatule on miinimumlävi kõigist arengumaadest imporditava kauba puhul nüüd 2 %. Lisaks 3-protsendise miinimumläve kohaldamisele subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud riikide suhtes, kohaldati EL-is nimetatud riikide suhtes ka 0,3-protsendist miinimumläve iga subsideerimiskava kohta. Kuna subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete lepingu VII lisas osutatud riikide suhtes kohaldatav miinimumlävi ei kehti enam, loetakse ka üksikute kavade suhtes kohaldatav lävi kehtivuse kaotanuks.

(23)

Imporditollimaksude hüvituskava (edaspidi “hüvituskava”) jõustus 1. aprillil 1997. aastal tolliteadaandega nr 34/97. Kava üksikasjalik kirjeldus on toodud dokumendi „Ekspordi- ja impordipoliitika” lõikudes 4.3.1 kuni 4.3.4 ja menetlusjuhendi lõikudes 4.37 kuni 4.53. Hüvituskava hakati kasutama pärast seda, kui 31. märtsil 1997. aastal lõpetati Passbook-kava. Hüvituskava hõlmas algusest peale kahte liiki DEPB d – ekspordieelne DEPB ja ekspordijärgne DEPB.

(24)

India valitsus rõhutas, et ekspordieelne hüvituskava kuulutati kehtetuks 2000. aasta 1. aprillil ja ei ole seetõttu uurimisperioodi seisukohast oluline. Tehti kindlaks, et ükski äriühing ei kasutanud ekspordieelsest hüvituskavast tulenevaid soodustusi ja seetõttu ei ole vaja kindlaks määrata ekspordieelse hüvituskava tasakaalustatavust. Seega põhineb selle hüvituskava järgnev analüüs ainult ekspordijärgsel DEPB l.

(25)

Ekspordijärgset hüvituskava võivad kasutada tootvad eksportijad ja vahendavad eksportijad (ehk hulgimüüjad).

(26)

Selle kava alusel võib iga tingimustele vastav eksportija taotleda krediiti, mis arvutatakse protsendimäärana eksporditud valmistoodete väärtusest. India ametiasutused on standardsete sisend/väljundnormide (SION) alusel kehtestanud sellised DEPB-määrad enamiku toodete, sealhulgas vaatlusaluste toodete jaoks. Litsents, kuhu märgitakse antav krediit, väljastatakse automaatselt taotluse saamisel.

(27)

Ekspordijärgne hüvituskava võimaldab selle krediidi kasutamist tollimaksude tasumiseks mis tahes järgnevalt imporditavate kaupade eest, välja arvatud selliste kaupade importimisel, mille suhtes kehtivad impordipiirangud või -keelud. Sellise krediidi alusel imporditud kaupu võib müüa siseturul (kui nende suhtes kohaldatakse müügimaksu) või kasutada muul viisil.

(28)

Hüvituslitsentsid on vabalt üleantavad ja seetõttu müüakse neid tihti. Hüvituslitsentsi taotlemisel makstakse lõivu 0,5 % ulatuses saadava krediidi väärtusest ja litsentsi kehtivusperiood on 12 kuud selle väljastamise kuupäevast alates. Seega võidi kaheaastase ajavahemiku jooksul (1.4.2001–31.3.2003) väljastatud litsentse uurimisperioodi ajal müüa või kasutada imporditollimaksude tasumiseks.

(29)

Enne uurimisperioodi, s.t kuni 31. märtsini 2002 oli hüvituslitsentsi esitamisel võimalik tavalist imporditollimaksu tasuda litsentsi nimiväärtuse ulatuses. Lisaks sellele andis hüvituslitsents ka õiguse vabastusele veel teisestki maksust, nimelt täiendavast eritollimaksust (Special Additional Duty – SAD, edaspidi eritollimaks). Väärtuselise eritollimaksu määr on 4 % enamiku Indiasse imporditavate kaupade, kaasa arvatud vaatlusaluse toote tollimakse sisaldavast tolliväärtusest. Kuigi selle kava kohaselt saadi vabastus eritollimaksust hüvituslitsentsi esitamisel, ei võetud kokkuhoitud eritollimaksusummat litsentsiga antud krediidi summast maha. Seega saadi hüvituskava alusel lisaks hüvituslitsentsi nimiväärtusele veel lisakasu.

(30)

Alates uurimisperioodi algusest, s.t 1. aprillist 2004 tühistas India valitsus hüvituskava alusel antava vabastuse eritollimaksust. Seetõttu arvati uurimisperioodi jooksul igasugune eritollimaksu tasaarvestamine maha otse importija esitatud hüvituslitsentsile kantud krediidist. Selleks, et võtta arvesse seda kavasse tehtud muudatust ja sisuliselt kompenseerida eksportijatele hüvesid, mis olid varem kättesaadavad eritollimaksu vabastuse näol, tõstis India valitsus DEPB-määrasid alates 1. aprillist 2002, tehes muudatuse vaatlusaluse toote standardsetesse sisend/väljundnormidesse (SION). Samuti väljastas India valitsus taotluse korral täiendavat krediiti olemasolevate litsentside jaoks, mis olid välja antud enne 1. aprilli 2002, suurendamaks antud krediiti muudetud DEPB-määra tasemeni.

(31)

Kui äriühing ekspordib kaupa, antakse talle krediiti, mida saab kasutada tollimaksude maksmiseks mitmesuguste kaupade importimisel tulevikus või mille võib lihtsalt avatud turul maha müüa.

(32)

Krediidisumma arvutatakse välja automaatselt SION-määrade alusel sõltumata sellest kas asjaomane kaup on imporditud, kas selle pealt on makstud tollimaksu ja kas seda kasutati tegelikult eksporditava kauba tootmiseks ja kui kasutati, siis kui suures koguses. Tegelikult võib äriühing taotleda litsentsi väljastamist minevikus eksporditud kauba alusel sõltumata sellest, kas see äriühing impordib midagi või ostab kauba muudest allikatest. Hüvituskava krediiti loetakse rahaliseks toetuseks, kuna seda antakse toetusena. See sisaldab otsest vahendite ülekandmist, kuna krediiti on võimalik müüa või sularahaks ümber arvestada või kasutada imporditollimaksude hüvitamiseks, mille tulemusena loobub India valitsust tulust, mida ta muidu saaks.

(33)

Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii on sätestatud erand muu hulgas tagasimakseskeemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimakseskeemide kohta, mis vastavad I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(34)

Sellisel juhul ei ole eksportija kohustatud tollimaksuvabalt imporditud kaupa tootmisprotsessis tegelikult tarbima ning krediidisumma arvutamise aluseks ei ole tegelikult tarbitud sisendid.

(35)

Lisaks sellele puudub süsteem või menetlus, mille abil saaks kontrollida, milliseid sisendeid eksporttoote tootmisprotsessis tegelikult kasutatakse või kas impordimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses.

(36)

Lisaks on eksportijatel õigus saada hüvituskava alusel soodustusi olenemata sellest, kas nad impordivad mingeid tootmissisendeid või mitte. Soodustuste saamiseks piisab sellest, kui eksportija lihtsalt ekspordib kaubad, tõendamata sisendite importimist. Seega on eksportijatel, kes hangivad kõik oma tootmissisendid kodumaalt ega impordi kaupu, mida saab kasutada sisenditena, õigus saada hüvituskava alusel soodustusi. Järelikult ei vasta ekspordijärgne hüvituskava algmääruse I–III lisa kriteeriumidele.

(37)

Kuna puuduvad i) nõue, et imporditud sisendid tarbitaks tootmisprotsessis ja ii) algmääruse II lisa kohaselt nõutav kontrollsüsteem, ei saa ekspordijärgset hüvituskava lugeda algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkti ii alusel lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks (III lisa).

(38)

Kuna seetõttu ei saa kohaldada eespool nimetatud tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi käsitlevat erandit subsiidiumi määratlusest, millele viidatakse põhjenduses 32, ei toimu imporditollimaksude ülemäärast tagastamist ja tasakaalustatavaks soodustuseks on tavaliselt igasuguselt impordilt võetavate tollimaksude tagastamine.

(39)

Hüvituskava litsentsi omanik saab kasu India valitsuse rahalisest toetusest ja valitsusel jääb saamata tulu, mida ta muidu saaks ning seetõttu on kõnealune kava subsiidium. Tegemist on subsiidiumiga, mis sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses, kuna, nagu eespool selgitatud, on seda võimalik saada ainult eksporditegevuse käigus. Seetõttu loetakse see subsiidium spetsiifiliseks ja seega tasakaalustatavaks.

(40)

Äriühingute saadud kasu arvutati litsentsidega määratud krediidisumma alusel, mis on ära kasutatud või üle antud (müüdud) uurimisperioodi ajal. Selleks, et võimalikult täpselt teha kindlaks saamatajäänud tulu suurus, tuleb teha vahet uurimisperioodi jooksul väljastatud ja kasutatud litsentside, uurimisperioodi jooksul väljastatud ja üleantud litsentside, enne uurimisperioodi algust väljastatud ja uurimisperioodi ajal kasutatud litsentside ning enne uurimisperioodi algust väljastatud ja uurimisperioodi ajal üleantud litsentside vahel.

(41)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati uurimisperioodi jooksul ja koostööd teinud eksportiv tootja kasutas seda kauba importimiseks ilma kohaldatavaid tollimakse (sealhulgas eritollimaksu) maksmata, arvutati saadud kasu kogu saamatajäänud imporditollimaksude summa alusel, mis arvati maha asjaomase hüvituslitsentsi krediidisaldost.

(42)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati ja anti üle (müüdi) uurimisperioodi jooksul, arvutati saadud kasu litsentsiga määratud krediidisumma (nominaalväärtuse) alusel sõltumata sellest, mis oli litsentsi müügihind, kuna litsentsi müük on puhtalt äriline otsus, mis ei muuda hüvituskava alusel saadava kasu suurust (mis võrdub India valitsuse poolse vahendite üleandmisega).

(43)

Juhul kui hüvituslitsents väljastati enne uurimisperioodi algust ja koostööd teinud eksportiv tootja kasutas seda uurimisperioodi jooksul kauba importimiseks ilma kohaldatavaid tollimakse maksmata, arvutati saadud kasu kogu saamatajäänud imporditollimaksude (sealhulgas eritollimaksu) summa alusel, mis oli maha arvatud asjaomase hüvituslitsentsi krediidisaldost. Samuti võeti India valitsuse poolt saamatajäänud tulu suuruse kindlakstegemisel arvesse suurendatud hüvituskava krediidi jaoks eespool kirjeldatud viisil väljaantud täiendavaid litsentse selles ulatuses, milles neid kasutati tollimaksude tasumiseks.

(44)

Juhtudel, kus hüvituslitsents väljastati enne uurimisperioodi algust ja anti üle (müüdi) uurimisperioodi jooksul, selgus, et selliseid litsentse müüdi nende nominaalväärtusest suurema hinnaga. Nagu eespool kirjeldatud, oli sellise juurdehindluse põhjuseks kõnealuste litsentsidega antav täiendav eritollimaksuvabastus. Teadmata, milliseid tooteid nende litsentside ostjad importisid, on India valitsuse poolt saamatajäänud tulu kogusuurust võimatu kindlaks määrata. Kuid konservatiivsele hinnangule tuginedes pidi see summa olema litsentsi müügihinnaga vähemalt võrdne, kuna litsentsi ostmine hinnaga, mis ületab selle tegeliku väärtuse, ei ole majanduslikult otstarbekas. Seega arvutati saadud kasu suurus litsentsi müügihinna alusel.

(45)

Nagu põhjenduses 25 välja toodud, põhineb hüvituskava alusel saadav kasu eksporditud valmistoodete väärtusel ning seda ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel. Seetõttu jaotati väljaarvutatud subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2. Kasu väljaarvutamisel arvati sellest maha subsiidiumi saamisega vältimatult setud lõivud kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a.

(46)

Äriühingud taotlesid, et hüvituskava alusel saadava kasu väljaarvutamisel tuleks maha arvata ka eriteenuseid pakkuvatele agentidele makstavate tasudega seotud kulud, müügi pealt makstavad vahendustasud ja mitmesugused muud kulutused. Sellega seoses tuleks märkida, et kolmandate isikute teenuste kasutamine litsentside ostu ja müügi puhul on puhtalt äriline otsus, mis ei muuda litsentsidega määratud krediidisumma suurust. Vastavalt algmääruse artikli 7 lõike 1 punktile a kuuluvad mahaarvamisele igal juhul ainult subsiidiumi saamisega vältimatult setud kulud. Kuna eespool nimetatud kulud ei ole subsiidiumi saamise tingimustele vastamisel vältimatud, lükati taotlused tagasi.

(47)

Äriühingud väitsid ka, et hüvituslitsentsidest saadud tulu suurendas nende sissetulekut ja seega ka nende maksukohustusi, eelkõige ettevõtte tulumaksu. Seetõttu taotlesid nad, et hüvituskava alusel saadavast kasust tuleks maha arvata äriühingu poolt tasumisele kuuluva tulumaksu summa.

(48)

Äriühingu maksukoormus võib muutuda vastavalt sellele, kuidas äriühing otsustab subsiidiumikava alusel saadavat soodustust kasutada, antud juhul kas kasutada litsentse imporditollimaksude tasumiseks või litsentsid maha müüa. Uurimist korraldava ametiasutuse ülesandeks ei ole uurida seda, kuidas võib selline soodustus mõjutada äriühingu maksukoormust. Sellest tulenevalt lükati väide tagasi.

(49)

Mõlemad koostööd tegevad äriühingud kasutasid kava uurimisperioodi jooksul ja said subsiidiume vahemikus 14,5 %–20,4 %.

(50)

Kapitalikaupade ekspordisoodustuste kava (edaspidi ekspordisoodustuste kava) kuulutati välja 1. aprillil 1992. Uurimisperioodil kohaldati selle kava suhtes tolliteadaandeid nr 28/97 ja 29/97, mis jõustusid 1. aprillil 1997. Kava on üksikasjalikult kirjeldatud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika 2002–2007” 5. peatükis ja menetlusjuhendi 5. peatükis.

(51)

Kava võivad kasutada tootvad eksportijad (st kõik India tootjad, kes tegelevad ka ekspordiga) ja vahendavad eksportijad (st hulgimüüjad), kes on seotud neid varustavate tootjatega.

(52)

Kava kasutamiseks peab äriühing esitama asjaomastele asutustele üksikasjad imporditavate kapitalikaupade tüübi ja väärtuse kohta. Sõltuvalt äriühingu võetud ekspordikohustuste tasemest lubatakse äriühingul importida kapitalikaupu kas tollimaksuvabalt või vähendatud tollimaksumääradega. Ekspordikohustuste täitmiseks tuleb imporditavaid kapitalikaupu kasutada eksportkauba tootmiseks. Eksportija taotlusel väljastatakse soodusmääradega importimist võimaldav litsents. Litsentsi saamiseks tuleb maksta taotluse esitamise lõiv.

(53)

Ekspordisoodustuslitsentsi omanik võib hankida kapitalikaubad ka kodumaalt. Sel juhul võib kodumaine kapitalikaupade tootja kasutada võimalust importida tollimaksuvabalt selliste kapitalikaupade tootmiseks vajalikud osad. Samuti võib kodumaine tootja kasutada ekspordiga samaväärsetest toimingutest tulenevat soodustust kapitalikaupade tarnimisel ekspordisoodustuslitsentsi omanikule.

(54)

Selleks, et saada õigust kasutada ekspordisoodustuste kava alusel antavaid soodustusi, peab äriühing võtma endale ekspordikohustusi. Ekspordikohustuse täitmiseks tuleks kapitalikaupu kasutades valmistatud või toodetud kaup eksportida ja selliselt eksporditava kauba väärtus peab olema suurem, kui äriühingu sama toote ekspordi keskmise taseme puhul kolme eelneva litsentsidega hõlmatud aasta jooksul.

(55)

Hiljuti muudeti kava neid tingimusi, mis käsitlevad ekspordikohustuste arvutamist. Uute eeskirjade kohaselt peavad äriühingud täitma oma ekspordikohustused kaheksa aasta jooksul (eksporditava kauba väärtus peab ületama imporditud kapitalikauba pealt saadud tollimaksuvabastuse koguväärtuse vähemalt kuuekordselt). Kuid see uuendus ei muuda seda, kuidas kava põhimõtteliselt toimib.

(56)

See, et eksportija maksab vähendatud imporditollimaksumäära või nullmäära, on India valitsuse rahaline toetus, kuna saamata jääb tulu, mida valitsus muidu saaks, ja toetuse saaja saab kasu imporditollimaksumäärade vähendamise või nullmäära kohaldamise tulemusena. Litsentsi ei ole võimalik saada kohustuseta kaup eksportida. Sellisel kujul on ekspordisoodustuste kava subsiidium, mis sõltub õiguslikult ekspordijõudlusest algmääruse artikli 3 lõike 4 punkti a tähenduses ja mida loetakse spetsiifiliseks ja seega tasakaalustatavaks.

(57)

Äriühingute saadud kasu on arvutatud imporditud kapitalikaubalt võetava tollimaksu maksmata summa põhjal, jaotades selle summa ajavahemikule, mis kajastab sellise kapitalikauba tavalist amortisatsiooni vaatlusaluse toote tootmisharus, vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 3. Vastavalt väljakujunenud tavale on sel viisil uurimisperioodi kohta leitud summale lisatud uurimisperioodi kohta arvestatud intress, et kajastada saadud kasu väärtust pikema aja jooksul ja teha kindlaks kogu kasu, mida soodustuse kasutaja selle kava alusel saab. Arvestades ühekordse toetusega samaväärse subsiidiumi olemust, peeti sobivaks asjaomase äriühingu suhtes uurimisperioodil kehtinud turuintressimäära. Nagu põhjenduses 53 välja toodud, põhineb ekspordisoodustuste kava alusel saadav kasu eksporditud valmistoodete suurenenud väärtusel ning seda ei anta valmistatud, toodetud, eksporditud või veetud koguste alusel. Seetõttu jaotati subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2.

(58)

Mõlemad koostööd tegevad eksportijad kasutasid uurimisperioodi jooksul ekspordisoodustuste kava ja said subsiidiume vahemikus 0,1 %–0,3 %.

(59)

Eellubade kava on rakendatud 1977.-78. aastast saadik. See kava on ära toodud dokumendi “Ekspordi- ja impordipoliitika” lõikudes 4.1.1 kuni 4.1.7 ja menetlusjuhendi 4. peatüki mõningates osades.

(60)

Eellube võivad saada eksportijad, tootvad eksportijad või vahendavad eksportijad, kes on seotud neid varustava(te) tootja(te)ga, et neil oleks võimalik tollimaksuvabalt importida eksportkaupade tootmisel kasutatavaid sisendeid.

(61)

Selle kava alusel lubatav impordimaht määratakse kindlaks protsendina eksporditud valmistoodete mahust. Eellubadele märgitakse lubatud impordi kogus ja väärtus. Mõlemal juhul kehtestatakse lubatud tollimaksuvabade ostude määrad enamikule toodetele, sealhulgas vaatlusalusele tootele sisendi ja väljundi normmäärade põhjal. Eellubadel näidatud sisendid on kaubad, mida kasutatakse asjaomaste valmistoodete valmistamisel.

(62)

Eellubasid võib väljastada järgmiste toimingute jaoks.

(63)

Uurimise käigus tehti kindlaks, et uurimisperioodi jooksul kasutati ainult eespool punktis i (tegelik eksport) osutatud eellubade kava ja seda kasutas üks tootev eksportija. Seetõttu ei ole käesoleva uurimise käigus vaja kindlaks määrata eespool nimetatud eellubade kategooriate ii, iii ja iv tasakaalustatavust.

(64)

Lubasid, mida saab kasutada kauba importimisel tollimaksude tasumiseks, väljastatakse ainult ekspordiettevõtetele. Selles suhtes sõltub see kava ekspordijõudlusest.

(65)

Nagu eespool mainitud, tehti kindlaks, et eellubade kava kasutas tegeliku ekspordi jaoks uurimisperioodi jooksul üks uuritud äriühing. See äriühing kasutas eellubade kava eksporditava kauba jaoks mõeldud sisendite tollimaksuvabaks importimiseks.

(66)

India valitsus väitis, et eellubade kava põhineb kogustel ja et selliste lubade alusel lubatavad sisendid on seotud eksporditava kauba kogusega. Samuti kinnitati, et ükskõik milliseid sisendeid eellubade kava alusel imporditakse, tuleb samu sisendeid kasutada eksporditavate toodete valmistamisel või juba eksporditud toodetes kasutatavate sisendite varu täiendamiseks. India valitsuse väidete kohaselt peab imporditud sisendeid kasutama eksportija ja selliseid sisendeid ei tohi müüa ega üle anda.

(67)

Tähelepanu juhiti siiski asjaolule, et puudus süsteem või menetlus, mille abil oleks saanud kindlaks teha, kas ja milliseid sisendeid tarbitakse eksporttoodete tootmisprotsessis. Süsteem näitab ainult seda, et tollimaksuvabalt imporditud kaup on ära kasutatud tootmisprotsessis, tegemata vahet kauba sihtkohal (kodumaine või eksporditurg).

(68)

Algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunktis ii on sätestatud erand muu hulgas tagasimakseskeemide ja asendamise puhul rakendatavate tagasimakseskeemide kohta, mis vastavad algmääruse I lisa punktis i, II lisas (tagastamise määratlus ja kord) ja III lisas (asendamise puhul rakendatava tagastamise määratlus ja kord) sätestatud rangetele eeskirjadele.

(69)

Kuna puudub süsteem või menetlus, mille abil oleks võimalik kindlaks teha, milliseid sisendeid tarbitakse eksporttoote tootmisprotsessis või kas impordimakse on makstud ülemäära algmääruse I lisa punkti i ning II ja III lisa tähenduses, ei saa eellubade kava lugeda algmääruse artikli 2 lõike 1 punkti a alapunkt ii alusel lubatavaks tagastussüsteemiks või asendamise puhul kasutatavaks tagastussüsteemiks.

(70)

Kuna seetõttu ei saa kohaldada eespool nimetatud tagastussüsteemi ja asendamise puhul kasutatavat tagastussüsteemi käsitlevat erandit subsiidiumi määratlusest, millele viidatakse põhjenduses 68, ei toimu imporditollimaksude ülemäärast tagastamist ja tasakaalustatav soodustus on tavaliselt igasuguselt impordilt võetavate tollimaksude tagastamine.

(71)

Äriühingu saadud kasu arvutati lubadega määratud krediidisumma alusel, mis on uurimisperioodi jooksul ära kasutatud. Nagu põhjenduses 61 välja toodud, põhineb eellubade kava alusel saadav kasu nii eksporditud valmistoodete kogusel kui ka väärtusel. Seetõttu jaotati välja arvutatud subsiidiumisumma uurimisperioodi ekspordi kogukäibele vastavalt algmääruse artikli 7 lõikele 2. Kasu väljaarvutamisel arvati sellest maha subsiidiumi saamisega vältimatult seotud lõivud kooskõlas algmääruse artikli 7 lõike 1 punktiga a. Nimetatud alusel saadi 0,2 % suurune subsiidium.

(72)

Tehti kindlaks, et kumbki eksportiv tootja ei asu eksportkauba tootmise eritsoonis ega tegutse ekspordisuunitlusega üksusena. Sellest tulenevalt leiti, et nimetatud kava täiendav analüüsimine ei ole käesoleva uurimise seisukohast vajalik.

(73)

Tulumaksuvabastuse kava õiguslik alus on 1961. aasta tulumaksuseadus. Tulumaksuseaduses, mida muudetakse igal aastal rahandusseadusega, on sätestatud maksude kogumise alused ja mitmesugused taotletavad vabastused/vähendused. Äriühingud võivad taotleda maksuvabastusi, mida hõlmavad nimetatud seaduse paragrahvid 10A, 10B ja 80HHC, millega nähakse ette vabastus ekspordist saadud müügikasumi tulumaksustamisest.

(74)

India valitsus väitis, et tulumaksuvabastuse kava tühistati alates 31. märtsist 2003 ja esitas seda kinnitava tõendusmaterjali. Kuigi asjaomased eksportijad võisid sellest kavast uurimisperioodi ajal kasu saada, ei saa ekspordiettevõtted seda kava pärast nimetatud tähtpäeva enam kasutada. Neid asjaolusid arvesse võttes ja kooskõlas algmääruse artikli 15 lõike 1 sätetega leiti, et ei ole vaja kindlaks määrata tulumaksuvabastuse kava tasakaalustatavust.

(75)

Algmääruse kohaselt on tasakaalustatavate subsiidiumide väärtuse põhjal väljendatud suurus uuritud eksportivate tootjate puhul 14,6 % ja 20,9 %. Arvestades, et üldine koostöövalmidus Indias oli suur (100 % vaatlusaluse toote ekspordist Indiast ühendusse), määrati subsiidiumi jääkmarginaal kõigi teiste äriühingute jaoks kõrgeima individuaalmarginaaliga äriühingu tasemele, st 20 %-le.

(76)

Ühenduses toodavad samasugust toodet SGL AG (edaspidi SGL) ja mitu UCAR SA (edaspidi UCAR) tütarettevõtet, nimelt UCAR SNC, UCAR Electrodos Ibérica SL ja Graftech SpA, kelle nimel kaebus esitati. SGLi ja UCARi tootmisrajatised asuvad Austrias, Belgias, Saksamaal, Prantsusmaal, Itaalias ja Hispaanias.

(77)

Lisaks kahele kaebuse esitanud ühenduse tootjale (SGL ja UCAR) valmistasid 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal ühenduses aastast samasugust toodet veel kaks tootjat. Üks neist kahest tootjast jäi maksevõimetuks ning pidi taotlema kohtulikku kaitset Saksamaa pankrotiõiguse alusel. Nimetatud äriühing lõpetas samasuguse toote valmistamise alates novembrist 2002. Need kaks äriühingut väljendasid oma toetust kaebusele, kuid lükkasid tagasi komisjoni palve aktiivselt uurimises osaleda. Seepärast jõuti järeldusele, et nimetatud nelja tootja toodang moodustab ühenduse kogutoodangu algmääruse artikli 9 lõike 1 tähenduses.

(78)

Kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat vastasid nõuetekohaselt küsimustikule ning tegid uurimisega täiel määral koostööd. Uurimisperioodi jooksul moodustas nende toodang üle 80 % ühenduse toodangust.

(79)

Neid käsitletakse ühenduse tootmisharu moodustavatena algmääruse artikli 9 lõike 1 ja artikli 10 lõike 8 tähenduses ja edaspidi nimetatakse neid ühenduse tootmisharuks.

(80)

Arvestades et asjaomast toodet valmistab ainult kaks India tootjat ning et ka ühenduse tootmisharu koosneb vaid kahest tootjast, tuli konfidentsiaalsuse säilitamiseks vastavalt algmääruse artiklile 29 indekseerida andmed, mis käsitlevad vaatlusaluse toote importi Indiast ühendusse või ühenduse tootmisharu.

(81)

Ühenduse tarbimine määrati kindlaks ühenduse tootmisharu müügimahtude põhjal ühenduse turul, parima olemasoleva tõendusmaterjali alusel hinnatud teiste ühenduse tootjate müügimahtude põhjal ühenduse turul, kahe India koostööd tegeva eksportiva tootja müügimahtude põhjal ühenduse turul, Poolast lähtuva impordi müügimahtude põhjal, mis saadi koostöös SGLiga, ning ülejäänud ühendusse suunatud impordi puhul lähtudes Eurostati andmetest, mida vajadusel nõuetekohaselt kohandati.

(82)

Nende andmete järgi otsustades on ühenduses vaatlusaluse toote kogutarbimine 1999. aastast kuni uurimisperioodini suurenenud 9 %. Täpsemalt kasvas see 14 % võrra 1999. aastast kuni 2000. aastani, seejärel vähenes 7 % võrra 2001. aastal ja veel 1 % võrra 2002. aastal ning suurenes siis 3 % võrra vaatlusalusel perioodil. Kuna vaatlusalust toodet kasutatakse eelkõige elektrotehnilise terase tootmiseks, tuleb tarbimise arengu vaatlemisel võtta arvesse nimetatud sektori majandussuundumusi, milles võis 2000. aastal täheldada kiiret kasvu ja seejärel alates 2001. aastast langustendentsi.

(83)

Vaatlusaluse toote import Indiast ühendusse kasvas 1999. aastast kuni uurimisperioodini 76 %. Täpsemalt kasvas import Indiast 1999.–2000. aastal 45 % ja 2001. aastal veel 31 protsendipunkti ning jäi stabiilselt sellele tasemele 2002. aastal ja uurimisperioodil.

(84)

Asjaomase riigi eksportijate turuosa kasvas vaatlusalusel perioodil 3,4 protsendipunkti võrra (ehk 61 % algväärtusest) ning jõudis uurimisperioodi jooksul 8–10 protsendini. 1999.–2000. aastal kasvas see 1,5 protsendipunkti ja 2001. aastal veel 2 protsendipunkti ning jäi stabiilselt sellele tasemele 2002. aasta jooksul ja uurimisperioodil. Tuleb märkida, et ajavahemikul 1999. aastast kuni uurimisperioodini langes asjaomasest riigist pärit impordi ja sellele vastava turuosa suurenemine kokku tarbimise 9-protsendise kasvuga.

(85)

1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal kasvas vaatlusaluse Indiast pärit toote keskmine impordihind 2000. aastal 2 %, 2001. aastal veel 8 protsendipunkti ning seejärel vähenes 2002. aastal 9 protsendipunkti võrra ning jäi uurimisperioodil sellele tasemele püsima. Uurimisperioodil oli vaatlusaluse Indiast pärit toote keskmine impordihind 1 % võrra suurem kui 1999. aastal.

(86)

Võrreldi vaatlusaluse toote võrreldavate näidiste keskmisi müügihindu eksportivate tootjate puhul ja ühenduse tootmisharus. Sel eesmärgil võrreldi ühenduse tootmisharu mahahindlusteta ja maksudeta tehasehindu müügil sõltumatutele tarbijatele India eksportivate tootjate CIF-hindadega ühenduse piiril, mida oli nõuetekohaselt korrigeeritud impordijärgsete maksude võrra. Võrdlus näitas, et uurimisperioodil olid asjaomase Indiast pärit toote müügihinnad ühenduses 6,5 % kuni 12,2 % võrra madalamad, kui ühenduse tootmisharu hinnad.

(87)

Tuleb märkida, et need hinna allalöömise marginaalid ei kajasta täielikult mõju, mida subsideeritud import avaldas ühenduse tootmisharu hindadele, kuna täheldati nii hinnalangust kui ka hinnatõusu pidurdumist, mida tõendas ka ühenduse tootmisharus uurimisperioodil saadud vähene tulu, kuigi subsideerimise puudumisel oleks võinud oodata märksa suuremat kasumit.

(88)

Vastavalt algmääruse artikli 8 lõikele 5 kontrollis komisjon kõiki ühenduse tootmisharu olukorda mõjutavaid asjakohaseid majandustegureid ja –näitajaid.

(89)

Et kahjunäitajaid põhjendatult hinnata, oli vaja asjakohaselt koondada mõned UCARi kohta käivad andmed ja tema ühenduses asuvate tütarettevõtete andmed (vt põhjendus 80 eespool).

(90)

Komisjon pööras erilist tähelepanu võimalikule mõjule, mida kahe kaebuse esitanud ühenduse tootja hiljutine konkurentsivastane tegevus võis avaldada kahjunäitajatele. Eelkõige tegi komisjon kindlaks, et kahju hindamise aluseks olnud perioodi alguses (1999) mingit konkurentsivastast tegevust ei toimunud (vt põhjendusi 121, 122 ja 125 allpool). Peale selle nõudis komisjon ühenduse tootmisharu kulude ja tulude kindlakstegemisel selgesõnaliselt teavet ja kontrollis, kas tootmisharu otseste maksete ulatus või mis tahes kaudsed kulutused (sealhulgas rahastamiskulud) seoses konkurentsiasutuste poolt määratud trahvidega on selgelt välja toodud, et tekiks selge ettekujutus kasumist, arvestamata kõnealuseid erakorralisi kulutusi.

(91)

Ühenduse tootmisharu toodang kasvas 2000. aastal 14 % võrra, vähenes seejärel 2001. aastal 16 protsendipunkti võrra ja 2002. aastal veel 4 protsendipunkti võrra ning suurenes siis uurimisperioodil 5 protsendipunkti võrra. 2000. aastal täheldatud järsk kasv oli tingitud soodsast majandusolukorrast, mis väljendus ka tootmisvõimsuse rakendusastme tõusuna.

(92)

Tootmisvõimsus vähenes 2000. aastal umbes 2 % võrra ning jäi 2001. aastal samale tasemele. 2002. aastal ja uurimisperioodil vähenes tootmisvõimsus veel vastavalt 5 punkti ja 2 punkti. Uurimisperioodil oli tootmismaht 9 % võrra madalam kui 1999. aastal, peamiselt tootmise konservimise tõttu ühe ühenduse tootja rajatises kogu uurimisperioodi ajaks.

(93)

Tootmisvõimsuse rakendusaste oli 1999. aastal esialgu 70 % ja tõusis 2000. aastal 81 %ni eelkõige nõudluse kasvu tõttu elektrotehnilise terase tootmises. 2001. ja 2002. aastal langes see jälle 70 %le, et seejärel uurimisperioodil tõusta 76 %-le.

(94)

Uurimise käigus leiti, et eespool mainitud rajatises tootmise konservinud tootja majandusraskuste põhjused olid mitmesugused; neist kaks kõige märkimisväärsemat olid: i) suured tootmiskulud seoses elektrienergia kõrge hinnaga asjaomases riigis ja ii) Indiast pärit subsideeritud impordi konkureeriv mõju. Arvestades nende põhjuste teineteisest eristamise keerukust, uuris komisjon, millised oleksid võinud olla tootmisvõimsuse ja selle rakendusastme suundumused 2002. aastal siis, kui kõnealuses rajatises ei oleks tootmist konservitud. Simulatsioonil jäi tootmismaht muutumatuks, kuna sama tootja teiste rajatiste toodang kasvas sedavõrd, et mahajäämus tehti tasa. Allpool esitatud tabelist on näha, et kui kõnealuses rajatises ei oleks tootmist konservitud, oleksid kogu ühenduse tootmisharu toomisvõimsus ja selle rakendusaste jõudnud uurimisperioodil väga lähedale 1999. aasta tasemele.

(95)

Uurimisperioodi jooksul moodustasid valmistoodete varud umbes 3 % ühenduse tootmisharu toodangu kogumahust. Ühenduse tootmisharu lõppvarud kasvasid vaatlusaluse perioodi jooksul läbivalt ning olid uurimisperioodil umbes viis korda suuremad kui 1999. aastal. Uurimine näitas siiski, et varude muutumist ei peeta ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra hindamisel kuigi oluliseks näitajaks, kuna ühenduse tootjad toodavad üldjuhul tellimuse alusel ja seetõttu moodustuvad varud tavaliselt kaupadest, mis ootavad ärasaatmist kliendile.

(96)

Ühenduse tootmisharu omatoodangu läbimüük sõltumatutele klientidele ühenduse turul langes ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini 1 % võrra. Täpsemalt, läbimüük tõusis 2000. aastal järsult 16 % võrra, langes 2001. aastal 17 % võrra ja 2002. aastal veel 5 % võrra ning tõusis siis uurimisperioodi jooksul jälle 5 % võrra. Müügimahu muutused peegeldavad täpselt elektrotehnilise terase tootmisele omaseid majandussuundumusi, mille kohaselt 2000. aastal täheldatud tõusule järgnes terav tagasilöök 2001. ja 2002. aastal.

(97)

Pärast esialgset väikest üheprotsendist tõusu 2000. aastal vähenes ühenduse tootmisharu turuosa oluliselt kuni 2002. aastani. Ühenduse tootmisharu kaotas oma turuosast 2001. aastal 6,5 % ja 2002. aastal veel 2,8 %, enne kui uurimisperioodi jooksul saavutati 1,9-protsendine tõus. Ühenduse tootmisharu turuosa oli uurimisperioodi jooksul 6,3 % võrra ehk indeksites väljendatuna 9 % väiksem kui 1999. aastal.

(98)

Samal ajal, kui ühenduse tarbimine 1999. aasta ja uurimisperioodi vahelisel ajal 9 % võrra kasvas, vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht ühenduse turul 1 % võrra. Nagu eespool näha, kaotas ühenduse tootmisharu oma turuosast 6,3 %, samal ajal kui subsideeritud impordi osakaal kasvas selle perioodi jooksul 3,4 % võrra.

(99)

Tööhõivetase ühenduse tootmisharus alanes 1999. aastast kuni uurimisperioodini umbes 17 %. Töötajate arv vähenes 2000. aastal 1 % võrra ja 2001. aastal 5 % võrra. 2002. aastal ja uurimisperioodi jooksul leidis aset veel vastavalt 9-protsendine ja 3-protsendine langus, mille peamisteks põhjusteks olid tootmise konservimine teatava ühenduse tootja tootmisrajatises ja tööjõu osaline ümberpaigutamine tulutoovamasse majandustegevusse.

(100)

Ühenduse tootmisharu tööjõu tootlikkus, mõõdetuna toodangus töötaja kohta aastas, kasvas alguses jõudsalt 15 % võrra ajavahemikus 1990–2000, vähenes seejärel 2001. aastal 12 % võrra, kasvas 2002. aastal jälle 5 % ja uurimisperioodi jooksul veel 11 % võrra. Vaatlusaluse perioodi lõpuks oli tootlikkus 19 % kõrgem kui perioodi alguses, mis peegeldab ühenduse tootmisharus konkurentsivõime säilitamiseks võetud ratsionaliseerimismeetmeid. Võrdlusena võib välja tuua, et ühenduse majanduse üldine keskmine tööviljakuse kasv (kõikides majandusharudes kokku) oli samal perioodil ainult 1,5 % aastas.

(101)

Ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini suurenes töötajate keskmine palk 13 %. See näitaja jääb veidi alla ühenduse majanduses üldiselt (kõikides majandusharudes kokku) samal perioodil asetleidnud keskmise nominaalse töötasu kasvule töötaja kohta (14 %).

(102)

Ühenduses sõltumatutele klientidele müüdud ühenduse tootmisharu omatoodangu ühikuhinnad müügil alanesid ajavahemikus 1990.–2000. aastani 6 % võrra, tõusid 2001. aastal 9 %, läksid 2002. aastal 12% võrra alla ja tõusid uurimisperioodi jooksul jällegi 1 % võrra. Kokku alanesid toodanguühiku müügihinnad ajavahemikus 1999 aastast kuni uurimisperioodini 8 % võrra. Sellist võrdlemisi ebaühtlast arengut põhjustasid järgmised asjaolud.

(103)

Hindade kujunemisel on määravaks kaks peamist tegurit: tootmiskulud ning nõudluse ja pakkumise olukord turul. Samal ajal, kui toodanguühiku müügihinnad 1999. aastast kuni uurimisperioodini 8 % võrra langesid, tõusis toodanguühiku omahind 2 %. Sellise suhteliselt väikese omahinna muutuse taga peidab ennast tegelikult 2001. aastal asetleidnud 10-protsendine hüpe, mille teatava viivitusega põhjustas toorainehindade tõus 2000. aastal. Kahe põhilise grafiitelektroodisüsteemide tootmises kasutatava toormaterjali, naftakoksi ja pigi, hind moodustab umbes 34 % tootmise kogukuludest. Elektrihind, mis on samuti tihedalt seotud naftahinna muutustega, annab veel 13 % tootmise kogukuludest. Kokku moodustavad need kolm peamist kuluartiklit, mille hinda mõjutab otseselt naftahinna kõikumine, peaaegu 50 % samasuguse toote tootmise kogukuludest. Kuna subsideeritud impordiga seotud hinnalanguse tõttu ei olnud võimalik ühenduse tootmisharu hindasid tõsta võrdeliselt suurenenud tootmiskuludega, langes ühenduse tootmisharu tasuvus.

(104)

Uurimine näitas, et subsideeritud impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu allasurutud keskmisest müügihinnast uurimisperioodi jooksul keskmiselt 6–12 % madalamad (vt. põhjendus 86 eespool). Tooteliikide kaupa võrdlemisel selgus siiski, et mõnel juhul olid asjaomaste eksportivate tootjate pakutavad hinnad oluliselt madalamad, kui eelmainitud ühenduse tootmisharu hindadest madalam keskmine hind. Teatavate tooteliikide puhul tuvastatud hinna allalöömine koos subsideeritud impordi turuosa pideva suurenemisega on kindlasti mõjutanud ühenduse tootmisharu siseturuhindu.

(105)

Omatoodangu sõltumatutele ühenduse klientidele müümise tasuvus, väljendatuna netomüügituluna enne maksude mahaarvamist, langes vaatlusaluse perioodi jooksul 2000. aastal 50 % võrra, 2001. aastal 3 % võrra, 2002. aastal veel 18 % võrra, kuni uurimisperioodi jooksul leidis lõpuks aset 4-protsendine tõus. 1999. aastast kuni uurimisperioodini langes tasuvus kokku 66 % võrra, s.t. 12–15 protsendilt 1999. aastal 3–6 protsendini uurimisperioodi jooksul.

(106)

Investeeringutasuvus investeeringute raamatupidamisliku puhasväärtuse kasumiprotsendina järgis vaatlusaluse perioodi jooksul üldjoontes eelmainitud suundumusi. Investeeringutasuvus langes 2000. aastal 34 %, 2001. aastal 23 % võrra, 2002. aastal 26 % ja uurimisperioodi jooksul veel 8 % võrra. 1999. aastal valitsenud olukorraga võrreldes oli investeeringutasuvus uurimisperioodi ajaks langenud umbes 90 %, s.t. 45–55 protsendilt 1999. aastal 3–10 protsendini uurimisperioodi jooksul.

(107)

Komisjon tegi eraldi kindlaks eelmainitud tootmise konservimise (vt. põhjendus 94 eespool) mõju ühenduse tootmisharu üldisele tasuvusele uurimisperioodi jooksul. Leiti, et 2002. aastal oleks ühenduse tootmisharu tasuvus olnud kõrgem 0,8 % ja uurimisperioodi jooksul 0,5 % võrra, mis aga ei oleks sisuliselt muutnud tasuvuse suundumusi alates 1999. aastast.

(108)

Äritegevuse netorahakäive vähenes 2000. aastal 40 %, kasvas 2001. aastal 24 % võrra, vähenes 2002. aastal uuesti 12 % ja langes uurimisperioodi jooksul veel 7 % võrra. Uurimisperioodi jooksul oli rahakäive 35 % võrra väiksem kui vaatlusaluse perioodi alguses.

(109)

Mitmed riiklikud ja piirkondlikud konkurentsiküsimustega tegelevad asutused maailmas on 1990ndatel aastatel määranud mõlemale kaebuse esitanud ühenduse tootjale trahve hinna- ja turukokkulepete eest. Lisaks nimetatud trahvidele on ülalmainitud ühenduse tootjad kandnud lisakulusid, mis on seotud ühelt poolt Ühendriikide ja Kanada klientide ja aktsionäride esitatud kollektiivsete hagide lahendamisega ning teiselt poolt sellest tulenevate erakorraliste kulude rahastamisega. Selle tulemusena on nende kahe kontserni võlad oluliselt suurenenud ning nii nende krediidireiting kui kapitali kaasamise võime järsult langenud. Tekkinud olukorras ei ole enam võimalik eraldi hinnata kapitali kaasamise võimet samasugust toodet valmistava ja müüva tegevusvaldkonna piires, võtmata arvesse konkurentsiküsimustega seonduvat. Tasuvuse, investeeringutasuvuse ja rahakäibe (vt. eespool) ning investeeringute (vt. allpool) kohta kogutud tõendeid, mis omavad tähtsust ainult samasuguse toote seisukohast ja mille puhul on hoolikalt eraldatud konkurentsivastase tegevuse mõju, võib siiski kindlasti käsitleda niigi keerulist majanduslikku olukorda veelgi raskendavate asjaoludena.

(110)

Ühenduse tootmisharu aastainvesteeringud vaatlusalusesse tootesse vähenesid ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini 50 % võrra. Täpsemalt vähenesid investeeringud 2000. aastal 27 %, kasvasid 2001. aastal 4 % võrra, vähenesid 2002. aastal uuesti 18 % ja uurimisperioodi jooksul veel 8 % võrra.

(111)

Võttes arvesse asjaomasest riigist pärit impordi mahtu ning hindu, ei saa tegeliku subsiidiumimarginaali mõju ühenduse tootmisharule hinnata tühiseks.

(112)

Kuna andmed subsideerimise või dumpingu kohta enne käesoleva menetluse aluseks olnud olukorra tekkimist puuduvad, loetakse see küsimus ebaoluliseks.

(113)

1999. aastast kuni uurimisperioodini kasvas vaatlusaluse toote Indiast pärit subsideeritud impordi maht märgatavalt ehk 76 % ning selle osatähtsus ühenduse turul kasvas 3,4 % võrra. Indiast pärit subsideeritud impordi keskmised hinnad olid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul pidevalt ühenduse tootmisharu hindadest madalamad. Lisaks sellele olid kõnealusest riigist imporditavate kaupade hinnad uurimisperioodi jooksul madalamad kui ühenduse tootmisharu hinnad. Kaalutud keskmiste põhjal olid impordihinnad uurimisperioodi jooksul keskmiselt 6–12 % madalamad ning teatavate tooteliikide puhul oli hinnaerinevus veelgi suurem.

(114)

On selgunud, et vaatlusperioodi jooksul ühenduse tootmisharu olukord halvenes. 1999. aasast kuni uurimisperioodini halvenesid praktiliselt kõik kahjunäitajad: tootmismaht vähenes 1 % võrra, tootmisvõimsus 9 % võrra ja müügimaht ühenduses 1 % võrra ning ühenduse tootmisharu kaotas oma turuosast 6,3 protsenti. Toodanguühiku müügihind langes 8 % võrra, samal ajal kui toodanguühiku omahind 2 % võrra tõusis, tasuvus 66 % võrra langes ning investeeringutasuvus ja äritegevuse netorahakäive samuti vähenesid. Töötajate arv vähenes 17 % ning investeeringud 50 % võrra.

(115)

Mõned näitajad tundusid arenevat positiivses suunas: vaatlusaluse perioodi jooksul tõusid palgad tavapäraseks peetava 13 % võrra ning tootlikkus 19 % võrra. Eespool mainitud töökohtade arvu vähenemise taustal näitab viimatinimetatud tõus, et ühenduse tootmisharu tegi suuri pingutusi, et Indiast pärit subsideeritud impordist hoolimata konkurentsivõimet säilitada.

(116)

Eelöeldut silmas pidades on jõutud esialgsele järeldusele, et ühenduse tootmisharu on kannatanud olulist kahju algmääruse artikli 8 tähenduses.

(117)

Algmääruse artikli 8 lõigete 6 ja 7 kohaselt kontrolliti, kas subsideeritud import on põhjustanud ühenduse tootmisharule kahju ulatuses, mida võiks liigitada oluliseks. Lisaks subsideeritud impordile uuriti ka muid teadaolevaid tegureid, mis võisid samal ajal kahjustada ühenduse tootmisharu, vältimaks nende tegurite tekitatud võimaliku kahju omistamist subsideeritud impordile.

(118)

Subsideeritud impordi mahu märkimisväärne, 76-protsendine kasv 1999. aastast kuni uurimisperioodini ning selle osatähtsuse samaaegne umbes 3,5-protsendine tõus ühenduse turul koos hinna allalöömisega (keskmiselt umbes 6–12 % uurimisperioodi jooksul) langesid samasse ajavahemikku ühenduse tootmisharu majandusliku olukorra halvenemisega. Samal ajal vähenes ühenduse tootmisharu müügimaht (- 1 %), turuosa (- 6,3 %) ning tasuvus (- 8,7 %). Sellist arengut tuleks vaadelda ühenduse turu kasvu taustal aastast 1999 kuni uurimisperioodini. Lisaks olid subsideeritud hinnad kogu vaatlusaluse perioodi jooksul ühenduse tootmisharu hindadest madalamad ning avaldasid viimastele survet. Sellest tulenev ühenduse tootmisharu hinnalangus (8 %) ajal, mil tootmiskulud kasvasid peaaegu 2 % võrra, vallandaski täheldatud tasuvuse languse. Seetõttu leiti esialgu, et subsideeritud import on avaldanud ühenduse tootmisharule olulist negatiivset mõju.

(119)

Kaks huvitatud isikut väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju on seotud samasuguse toote peamise tarbija, nimelt terasetööstuse olukorra halvenemisega 2001. aastal ja 2002. aasta alguses.

(120)

2001.–2002. aasta surutis terasetööstuses on üldiselt teada ja seda kinnitavad suundumused vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimises, mis saavutas 2000. aastal haripunkti ning seejärel vähenes nii 2001. kui ka 2002. aastal. Ühenduse tootmisharu tasuvus langes aastatel 2000–2002 järjekindlalt. Kõnealune väide ei pea aga kindlasti paika 2000. aasta puhul, kui ühenduse tootmisharu ei suutnud täielikult ära kasutada 2000. aasta elavnemist teraseturul, nagu näitas sel aastal täheldatud müügihindade ja tasuvuse oluline langus. Seevastu kasvas samal aastal Indiast pärit impordi maht järsult 45% võrra ning nende turuosa 1,5 % võrra. Tuleb samuti märkida, et tarbimine oli 2000. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt suurem kui 1999. aastal. Seega ei väljendunud terasetööstuse surutis vaatlusaluse toote ega samasuguse toote nõudluse üldises languses, kuigi 2000. aasta kõrget taset järgnevatel aastatel loomulikult enam ei saavutatud. Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et teraseturu aktiivsuse langusega seotud nõudluse langus ei selgita piisavalt ühenduse tootmisharu kantud kahju ning et see süvendas nimetatud kahju ainult väga vähesel määral või üldse mitte. Seega ei olnud tegemist teguriga, mille tõttu oleks tulnud muuta esialgset järeldust, et kõnealusest riigist pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja tugev põhjuslik seos.

(121)

Mitmed huvitatud isikud väitsid, et ühenduse tootmisharu kantud kahju oli põhjustatud pelgalt tavapäraste konkurentsitingimuste taastumisest ühenduse grafiitelektroodisüsteemide turul. Täpsemalt öeldes väidavad nimetatud isikud, et ühenduse tootmisharus alates 1999. aastast aset leidnud hindade ja tasuvuse langus oli tingitud asjaolust, et selle perioodi alguses olid need näitajad kartelli tegevuse tõttu kunstlikud kõrged.

(122)

18. juuli 2001. aasta otsuses 2002/271/EÜ (5) leidis komisjon, et kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat olid koos teiste tootjatega tegutsenud kartellina 1992. aasta maist kuni 1998. aasta märtsini. Käesoleva subsiidiumidevastase menetluse uurimisperiood katab ajavahemiku 1. aprillist 2002 kuni 31. märtsini 2003 ning kahju seisukohast oluliste suundumuste hindamine hõlmab ajavahemikku 1. jaanuarist 1999 kuni uurimisperioodi lõpuni. Seega langevad nii uurimisperiood kui ka vaatlusalune periood tunduvalt hilisemasse aega kui kartelli tegevus. Uurimine näitas, et mitmesuguste kokkulepete ja lepingute sõlmimisest hoolimata tehakse suuremad müügitehingud tavaliselt aastaste lepingute alusel, millega tagatakse teatav arv teatava hinnaga tarneid aastas. Läbirääkimised aastaste lepingute sõlmimiseks toimuvad tavaliselt lepingu jõustumisele eelneva aasta oktoobris ja novembris. Uurimisel selgus, et 1998.–1999. aastal hõlmasid aastased lepingud umbes 40 % tehingutest, kuuekuulised lepingud umbes 35 % ning kolmekuulised lepingud või üksiktellimused umbes 25 % tehingutest. Pikaajalisi (nt. kolmeaastaseid) lepinguid on hakatud sõlmima suhteliselt hiljuti ning 1997.–1998. aastal oli neid väga vähe või praktiliselt polnudki ning see on turul valitsenud kõrgeid hindu arvestades ka loogiline. Seetõttu selgus, et peaaegu kõik tehingud, mille kohta esitati arve ja mille eest maksti 1999. aasta jooksul, ning eespool toodud põhjendustes (102) ja (103) käsitletud hinnasuundumused tulenesid ostjate ja müüjate vahelistest lepingutest, mis sõlmiti pärast turu- ja hinnakokkulepete tuvastamist.

(123)

Eelmainitud väite toetuseks juhtisid needsamad huvitatud isikud komisjoni tähelepanu hindade kujunemisele suure läbimõõduga (üle 700mm) elektroodide puhul, mida India eksportivad tootjad väidetavalt ei tarni. Uurimine näitas, et kuigi kaks kõnealust India eksportijat seda tooterühma uurimisperioodi jooksul ühendusse ei eksportinud, töötasid nad välja tehnilisi võimalusi selle tootmiseks. Edasisel uurimisel selgus, et selle konkreetse tooterühma hinnad ühenduse tootmisharus olid 1999. aastast kuni uurimisperioodini langenud suhteliselt rohkem kui samasuguse toote keskmised hinnad ühenduse tootmisharus tervikuna. See tooterühm moodustab ühenduse tootmisharus samasuguse toote müügi kogumahust ühenduse turul väikese osa ehk umbes 8 %. Sellel turusegmendil on veel kaks iseloomulikku joont. Esiteks on tegemist suhteliselt uue ja kasvava turuga, mis tähendab, et konkurents on 1999. aastast kuni uurimisperioodini järjest tihedamaks muutunud. Teiseks on sellele turule iseloomulik väike arv suurkliente, kes ostavad ka väiksema diameetriga elektroode. Nagu võibki arvata, kasutavad mainitud keskmisest suuremad kliendid oma märkimisväärset ostujõudu selleks, et saada suuremat hinnaalandust kui “tavalised” kliendid. Seetõttu moonutab selle turusegmendi hinnasuundumusi eelmainitud suurklientide järjest suurenev mõjujõud. Lõpetuseks tuleb märkida, et kuigi India eksportijad seda tooterühma uurimisperioodi jooksul korrapäraselt ei eksportinud, leiti uurimise käigus, et nad olid teinud selle tooterühma suhtes hinnapakkumisi, mida ühenduse kliendid kasutasid lisaabinõuna hinnaläbirääkimistel ühenduse tootmisharuga.

(124)

Komisjon taotles ja sai ühenduse tootmisharult pikaajalised (alates 1980. aastate keskelt) hinnajadad samasuguse toote tüüpilise müügi kohta ühenduse turul. Jada näitab, et hinnad tõusid kuni 1990. aastateni pidevalt ja saavutasid kõrgeima taseme 1998. aastal. 1998.–1999. aastal täheldati hindade järsku, 14-protsendist langust, mis kattub täpselt turu- ja hinnakokkulepete tühistamisega.

(125)

Lisaks ei selgita tavapäraste konkurentsitingimuste taastumine pärast kartelli tegevuse lõpetamist ühenduse tootmisharu turuosa vähenemist 1999. aastast kuni uurimisperioodini, millele vastandub subsideeritud impordi turuosa samaaegne kasv. Eelöeldust järeldub, et tavapäraste konkurentsitingimuste taastumine pärast kartelli tegevuse lõpetamist selgitab ainult osaliselt ühenduse tootmisharu kantud kahju ning seega ei ole tegemist teguriga, mille tõttu tuleks muuta esialgset järeldust, et kõnealusest riigist pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja tugev põhjuslik seos.

(126)

Uurimises ei osalenud ükski muu, ühenduse tootmisharu väline ühenduse tootja. Tuleb siiski märkida, et üks kahest muust teadaolevast ühenduse tootjast muutus maksejõuetuks ja lõpetas tootmise 2002. novembris (vt. põhjendus 77 eespool). Olemasolevate tõendite kohaselt kasvas nimetatud kahe tootja ühendusesisese müügi maht umbes 15 000 tonnilt 1999. aastal umbes 21 000 tonnini 2002. aastal ning langes seejärel uurimisperioodi jooksul umbes 19 000 tonnini. Nende turuosa kasvas 12,5 protsendilt 1999. aastal 16,6 protsendini 2002. aastal ning langes seejärel 14,4 protsendini uurimisperioodi jooksul. Kui uurimine oleks hõlmanud tervet 2003. aastat, oleks ainukese allesjäänud ühenduse tootja turuosa olnud 9,7 %. Kuigi vastab tõele, et kahe muu ühenduse tootja turuosa 1999. aastast kuni uurimisperioodini 1,9 % võrra kasvas, kinnitab ühe tootja maksejõuetuks muutumine ühenduse tootmisharu kahjustatud olukorda. Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et muude ühenduse tootjate tegevus süvendas ühenduse tootmisharu kantud kahju ainult väga vähesel määral või üldse mitte ning seega ei ole tegemist teguriga, mille tõttu tuleks muuta esialgset järeldust, et kõnealusest riigist pärineva subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja tugev põhjuslik seos.

(127)

Olemasoleva teabe kohaselt suurenes samasuguse toote muudest kolmandatest riikidest kui Indiast pärit impordi maht 1999. aastast uurimisperioodini 20% võrra ehk umbes 13 000 tonnilt 15 000 tonnini, ning selle turuosa suurenes 1999. aastast kuni uurimisperioodini 10,7 protsendilt 11,8 protsendini. Kõnealuse impordi kaalutud keskmised CIF-hinnad langesid 1999. aastast kuni uurimisperioodini 2 400 eurolt tonni kohta 2 200 eurole tonni kohta. Tuleb märkida, et muudest kolmandatest riikidest kui India pärit impordi hinnad jäid kogu vaatlusaluse perioodi jooksul oluliselt kõrgemaks kui kõnealusest riigist pärit impordi hinnad.

(128)

Seejärel leiti, et üksnes kolmest muust riigist kui India, s.o Jaapanist, Poolast ja USAst pärit impordi turuosa ühenduse turul oli uurimisperioodil suurem kui 1%. Selgus, et 1999. aastast kuni uurimisperioodini i) kasvas Jaapani turuosa 2,1 protsendilt 2,6 protsendini, ii) Poola turuosa 3,3 protsendilt 4,4 protsendini ja iii) USA turuosa vähenes 5,3 protsendilt 4,7 protsendini. Neist kolmest päritoluriigist olid Jaapani ja USA CIF-impordihinnad ühenduse tootmisharu omadest madalamad, samal ajal kui Poolast pärit impordi hinnad olid ühenduse tootmisharu hindadest kõrgemad. Peale selle on nende kolme riigi CIF-impordihinnad alati olnud asjaomase riigi hindadest kõrgemad. Lisaks puuduvad tõendusmaterjalid, mis näitaksid, et kõnealuse impordi puhul oli tegemist subsideeritud hindadega.

(129)

Uurimisel tuvastati, et kaks Poola tehast, mis toodavad samasugust toodet ja ekspordivad seda ühendusse on mõlemad ühe kaebuse esitanud ühenduse tootja tütarettevõtjad. Seega on kogu eelmainitud Poolast pärit import uurimisperioodi jooksul toimunud selle ühenduse tootja nimel. Samuti tuvastati uurimisel, et ligikaudu 40 % USAst pärit samasuguse toote impordi mahust on lõppmüügiks ühendusse tegelikult importinud teine kaebuse esitanud ühenduse tootja. Ei leitud mingeid viiteid sellele, et kõnealusel edasimüügil oleks olnud kahjustav mõju teistele ühenduse tootjatele või et kõnealune imporditegevus oleks toimunud ühenduse omatoodangu arvel. Kahele kaebuse esitanud ühenduse tootjale kuulub ka muid samasugust toodet valmistavaid rajatisi muudes riikides, kuid uurimisel tehti kindlaks, et nende impordimahud on nii ühekaupa kui ka koos arvestatult tühised, moodustades vähem kui 1 % ühenduse tarbimisest.

(130)

Kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat on suured äriühingud, kes tegutsevad ülemaailmsel tasandil. Nende tegevuspiirkond hõlmab ka teisi riike peale ühenduse. Lisaks samasuguse toote piiratud mahuga importimisele ühenduses toimuvaks lõppmüügiks ekspordivad need äriühingud olulise osa oma ühenduse toodangust ühendusest välja. Neid ülemaailmse ulatusega vedusid tingib mitmesuguste samasuguse toote valmistamise rajatiste süvenev spetsialiseerumine toote mõõtmete ja kvaliteediklasside alusel, mille otsene tagajärg on mõlema kaebuse esitanud ühenduse tootja vajadus importida EÜ-välistest rajatistest teatavate mõõtmete ja kvaliteediklassidega tooteid, et täiendada ühenduse tarbijale pakutavate toodete valikut.

(131)

Kõnealuse kolmandatest riikidest pärit impordi keskmisi hindu, väikest mahtu ja piiratud turuosa ning eespool esitatud tootevaliku alaseid kaalutlusi arvestades ei leitud mingeid viiteid sellele, et see kahele ühenduse tootjale kuuluvatest tootmisrajatistest või mujalt pärit import oleks süvendanud ühenduse tootmisharu kantud kahju turuosa, müügimahu, töötajate arvu, investeeringute, tasuvuse, investeeringutasuvuse või rahakäibe osas.

(132)

Esitati ka väiteid, et menetlus oli diskrimineeriv, kuna selle käigus jäeti arvestamata samasuguse toote import Hiina Rahvavabariigist (edaspidi Hiina), mida väidetavalt näitavad suhteliselt suured CN-koodi 8545 11 00 all imporditud kaubakogused. Esiteks tuleks rõhutada, et CN-koodi 8545 11 00 alla ei kuulu üksnes vaatlusalune toode ja samasugune toode, vaid ka muud tooteartiklid. Seetõttu ei ole asjakohane teha järeldusi üksnes eespool nimetatud CN-koodile tuginedes. Koostööd tegevate kasutajate valdustesse tehtud kontrollkülastuste ajal pöörati sellele küsimusele siiski erilist tähelepanu. Kuigi mitmed kasutajad olid oma küsimustiku vastustes märkinud Hiinast imporditud samasuguse toote koguseid, tõendas kohapealne kontroll, et ükski neist Hiinas valmistatud elektroodidest ei sobinud asjaomase toote parameetritega. Lisaks väitis üks kasutajate ühendus oma kirjalikus avalduses selgelt, et Hiina ei saanud ajavahemikus 1999. aastast kuni uurimisperioodini samasugust toodet valmistada ega ühendusse eksportida. Seepärast lükatakse kõnealune väide tagasi.

(133)

Ühenduse tootmisharu ekspordihindade järsule langusele viidates väitis üks huvitatud isikutest, et esiteks näitab see põhjusliku seose puudumist subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu poolt ühenduse turul kantud kahju vahel ning teiseks võib seda vaadelda enda poolt põhjustatud kahjuna.

(134)

Nagu eespool märgitud, tegutsevad kaks kaebuse esitanud ühenduse tootjat mitmetes riikides üle kogu maailma. Uurimine näitas, et ühenduse tootmisharu ekspordimaht on umbes 15 % võrra suurem kui ühendusesisene müük. Umbes 100 000 tonnilt 1999. aastal suurenes ühenduse tootmisharu ekspordi läbimüük 2000. aastal 12 %, vähenes 2001. aastal 20 % võrra, suurenes 2002. aastal jälle 2 % ning uurimisperioodi jooksul veel 6 % võrra. Uurimisperioodi jooksul oli eksportmüügi maht peaaegu samasugune kui 1999. aastal ning seetõttu ei saa mastaabisäästu vähenemist seostada eksporditegevusega. Uurimisel leiti, et ekspordi müügihinnad langesid 1999. aastast kuni uurimisperioodini umbes 14 % võrra. Vaadelduna eraldi teistest maailmaturgu mõjutada võivatest teguritest ei ole sellel asjaolul siiski mingisugust tähtsust käesoleva menetluse jaoks, mis ei käsitle mitte maailmaturgu, vaid ühenduse turgu. Samuti tuleb mainida, et kahju hindamisel uuriti tasuvuse suundumusi ainult seoses ühenduse tootmisharu omatoodangu ühendusesisese müügiga. Kuigi eksportmüügi tasuvus langes ühendusesisese müügi tasuvusest veidi rohkem, ei oma ka see erilist tähtsust käesoleva menetluse jaoks. Seega leitakse, et eksporditegevus ei saanud kuidagi süvendada ühenduse tootmisharu kantud kahju.

(135)

Kokkuvõttes võib kinnitada, et, peamiselt 1999. aastast kuni uurimisperioodini aset leidnud turuosa vähenemises, toodanguühiku müügihinna 8-protsendises languses, toodanguühiku omahinna 2-protsendises tõusus, sellest tulenevas tasuvuse, investeeringutasuvuse ja äritegevuse rahakäibe languses ning investeeringute ja töötajate arvu vähenemises väljendunud ühenduse tootmisharule tekitatud olulise kahju põhjuseks oli vaatlusalune subsideeritud import.

(136)

Teraseturu nõrgenemisega seotud nõudluse vähenemine, tavapäraste konkurentsitingimuste taastumine pärast kartelli tegevuse lõpetamist, muude ühenduse tootjate tegevus, import muudest kolmandatest riikidest ning ühenduse tootmisharu eksporditegevus ei omanud uurimistulemuste kohaselt mingit märkimisväärset mõju ning seega ei ole tegemist teguritega, mille tõttu tuleks muuta esialgset järeldust, et kõnealusest riigist pärit subsideeritud impordi ja ühenduse tootmisharu kantud olulise kahju vahel on tegelik ja tugev põhjuslik seos.

(137)

Seetõttu tehakse esialgne järeldus, et Indiast pärit subsideeritud import on tekitanud ühenduse tootmisharule olulist kahju algmääruse artikli 8 lõike 6 tähenduses.

(138)

Komisjon uuris, kas vaatamata subsideerimise, kahju ja põhjusliku seose kohta tehtud järeldustele on olemas kaalukaid põhjusi, mis võiksid viia järeldusele, et meetmete võtmine ei ole antud juhul ühenduse huvides. Sel eesmärgil ning vastavalt algmääruse artikli 31 lõikele 1 hindas komisjon meetmete eeldatavat mõju kõigile asjaomastele isikutele.

(139)

Ühenduse tootmisharu koosneb kahest kontsernist, kellele kuulub kokku üheksa tootmisrajatist, mis asuvad ühenduse eri liikmesriikides ning kus samasuguse tootega seotud tootmis-, müügi- ja haldustegevuses osaleb otseselt 1 800 inimest. Pärast meetmete rakendamist võib eeldada, et nii ühenduse tootmisharu müügimaht kui ka müügihinnad ühenduse turul tõusevad. Ühenduse tootmisharu hinnad ei tõuse siiski kindlasti mitte võimaliku tasakaalustava tollimaksu võrra, sest ühenduse tootjate, asjaomasest riigist pärit subsideerimata hinnaga impordi ja muudest kolmandatest riikidest pärit impordi vahel säilib tihe konkurents. Kokkuvõttes eeldatakse, et ühelt poolt toodangu ja müügimahu suurenemine ja teiselt poolt toodanguühiku omahinna edasine vähenemine üheskoos mõõduka hinnatõusuga võimaldab ühenduse tööstusharul oma finantsolukorda parandada.

(140)

Kui aga subsideerimisvastaseid meetmeid ei rakendata, on tõenäoline, et ühenduse tootmisharus valitsevad negatiivsed suundumused jäävad püsima. Ühenduse tootmisharu turuosa ja tasuvus vähenevad tõenäoliselt veelgi. See viib suure tõenäosusega kärbeteni tootmises ja investeeringutes, teatavate tootmisrajatiste sulgemiseni ning töökohtade arvu jätkuva vähenemiseni ühenduses.

(141)

Järelikult võimaldaks subsiidiumidevastaste meetmete rakendamine ühenduse tootmisharul taastuda subsideerimise tuvastatud kahjustavast mõjust.

(142)

Uurimisperioodi jooksul moodustas kahe koostööd tegeva importija import umbes 20 % vaatlusaluse toote asjaomasest riigist pärit impordi kogumahust Euroopa Ühendusse. Uurimise käigus kahelt koostööd tegevalt India eksportivalt tootjat saadud andmetest selgub, et ühenduses asuvate importijate/ettevõtjate (s.o kaks eespool nimetatud importijat koos importijate/ettevõtjatega, kes koostööd ei teinud) osa vaatlusaluse toote Indiast pärit impordi kogumahust ühendusse on umbes 40 %.

(143)

Tasakaalustusmeetmete kehtestamise korral võib kõnealusest riigist pärit impordi maht väheneda. Lisaks ei saa välistada, et subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamine tooks kaasa vaatlusaluse toote hinna mõõduka tõusu ühenduses, mis omakorda mõjutaks importijate/ettevõtjate majanduslikku olukorda. Kahe koostööd tegeva importija kogukäibest moodustab vaatlusaluse Indiast pärit tootega kauplemine umbes 40 %. Nende kümnest töötajast neli on otseselt seotud vaatlusaluse Indiast pärit tootega kauplemisega. Vaatlusaluse toote impordihinna tõusu mõju importijatele oleneb ka nende võimest toodet oma klientidele kallima hinnaga müüa. Vaatlusaluse toote vähene osatähtsus kasutajate kogukuludes (vt. põhjendus (147) allpool) aitab samuti importijatel võimalikku hinnatõusu kasutajate kanda jätta.

(144)

Eelöeldu põhjal tehakse esialgne järeldus, et tõenäoliselt subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamine importijate olukorda ühenduses oluliselt ei halvenda.

(145)

Vaatlusalust toodet ja samasugust toodet kasutatakse peamiselt elektrotehnilise terase tootmisel, mis moodustab nende toodete kogutarbimisest ühenduses umbes 80 %. Uurimisperioodi jooksul tarbisid kaheksa koostööd tegevat lõppkasutajat umbes 27 % kõnealusest riigist pärit vaatlusaluse toote ühendusse suunatud impordi kogumahust, mis hõlmas nii importi otse kahelt eelmainitud India eksportivalt tootjalt kui ka sissevedu importijate/ettevõtjate kaudu. Uurimise käigus kahelt koostööd tegevalt India eksportivalt tootjat saadud andmetest selgub, et ühenduses asuvate lõppkasutajate (s.o kaheksa eespool nimetatud koostööd tegevat kasutajat koos kasutajatega, kes koostööd ei teinud) osa vaatlusaluse toote Indiast pärit impordi kogumahust otse Euroopa Ühendusse on umbes 56 %. Ülejäänud osa (4 %) importis ühenduse tootmisharu.

(146)

Koostööd tegevad kasutajad väidavad, et subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamine halvendaks nende finantsolukorda otseselt nende poolt tarbitavate Indiast pärit toodete hinna tõusu kaudu ning kaudselt seetõttu, et tõenäoliselt tõstavad ka ühenduse tootjad hindu toodetel, mida kasutajad neilt hangivad.

(147)

Uurimine näitas, et vaatlusaluse toote ja samasuguse toote tarbimine moodustab keskmiselt 1 % koostööd tegevate kasutajate tootmiskuludest. Tõenäoline mõju kasutajatele kuludele on järgmine. Tasakaalustusmeetmete rakendamise korral tõuseksid kasutajate tootmiskulud halvimal juhul kuni 0,15 % (kui nii vaatlusaluse toote kui ka samasuguse toote hinnad päritolust olenemata tollimaksu võrra tõuseksid) ning kuni 0,03 %, kui hinnatõus mõjutaks ainult Indiast pärit toodete tarbimist. Tasakaalustusmeetmete tegelik mõju peaks siiski jääma nimetatud kahe näitaja vahele ja seda järgmistel põhjustel. Ühenduse tootmisharu võib hindu küll teataval määral tõsta, kuid sama tõenäoliselt kasutatakse ära hindade allasurumise lõppemist, et Indiast pärit impordi suhtes konkurentsivõimeliste hindadega tagasi võita kaotatud turuosa. Rakendamata tootmisvõimsus on selle jaoks olemas ning õiglaste ja soodsamate turutingimuste taastumine parandab kindlasti eri päritolu toodete tarnimisvõimalusi ja soodustab uusi investeeringuid. Lisaks sellele hangitakse umbes 15 % ühenduses tarbitavatest toodetest alternatiivsetest allikatest, milleks on ühenduse tootjad ja import muudest kolmandatest riikidest kui India. Seetõttu on üldine hinnatõus ebatõenäoline. Lisaks on ilmselt võimalik vähemalt osa eespool nimetatud, tõenäoliselt väga vähesest mõjust kasutajate tootmiskuludele kanda üle tarbijatele tootmisahela järgmistes etappides, mistõttu lõplik mõju kasutajate kasumile oleks veelgi väiksem.

(148)

Koostööd tegevad tootjad on tasakaalustusmeetmete kehtestamise vastu ka põhjusel, et see takistaks vaba konkurentsi turul ja aitaks tegelikult taastada kartelli, mille olemasolu komisjon 2001. aastal tuvastas.

(149)

Kahele kaebuse esitanud ühenduse tootjale, kes 1992. aasta maist kuni 1998. märtsini kartellina tegutsesid, määras komisjon 2001. aastal trahvi. Uurimine kinnitas, et need ühenduse tootmisharu moodustavad tootjad on lõpetanud oma varasemad turu- ja hinnakokkulepped, ning seda küsimust ei vaidlusta ükski osapool. Nüüd tuleb taastada võrdsed konkurentsitingimused, mida on moonutanud India eksportijate ebaaus kaubandustegevus. Subsiidiumidevastaste meetmete eesmärk ei ole kõnealusest riigist ühendusse suunduva impordi peatamine, vaid subsideeritud impordist tulenevate moonutatud turutingimuste mõju kõrvaldamine. Õiglaste turutingimuste taastamisest ei võida mitte ainult ühenduse tootjad, vaid ka alternatiivsed tarneallikad, nagu näiteks subsideerimata import. Asjaolu, et ühenduse tootmisharu 1992.–1998. aastani kartellina tegutses, ei tohiks neilt ära võtta algmääruses sätestatud õigust kaitsele ebaausa kaubandustegevuse eest.

(150)

Neid asjaolusid arvestades võib teha esialgse järelduse, et subsiidiumidevastaste meetmete kehtestamine ei mõjuta esiteks kuigivõrd kasutajate finantsolukorda ning teiseks ei halvenda see üldist konkurentsiolukorda ühenduse turul.

(151)

Meetmete kehtestamise tagajärjel on ühenduse tootmisharul eeldatavalt võimalik tagasi võita kaotatud müügimaht ja turuosa ning parandada tasuvust. Teisest küljest on ühenduse tootmisharu halvenevat olukorda silmas pidades karta, et meetmete kehtestamata jätmise korral võivad teatavad ühenduse tootjad oma tehased sulgeda ja osa töötajatest koondada. Meetmete negatiivne mõju võib tõenäoliselt väljenduda impordimahu vähenemises ja mõningases hinnatõusus importijatele/ettevõtjatele ja kasutajatele, kuid seda on võimalik vähendada hinnatõusu ülekandmisega tarbijatele tootmisahela järgmistes etappides. Eelöeldut arvestades võib teha esialgse järelduse, et kaalukad põhjused meetmete kehtestamata jätmiseks käesoleval juhul puuduvad ning et nende kohaldamine ei rikuks ühenduse huve.

(152)

Subsideerimise, kahju, põhjuslike seoste ja ühenduse huvide kohta tehtud järeldusi silmas pidades tuleb kehtestada ajutised meetmed, et subsideeritud import ei tekitaks ühenduse tootmisharule täiendavat kahju.

(153)

Ajutised tasakaalustusmeetmed peaksid olema piisavad, et kõrvaldada kahju, mida subsideeritud import on ühenduse tootmisharule tekitanud, ületamata siiski tuvastatud subsiidiumimäärasid. Kahjustava subsideerimise mõju kõrvaldamiseks vajaliku tollimaksusumma arvutamisel leiti, et mis tahes meede peaks võimaldama ühenduse tootmisharul saada sellist maksueelset kasumit, mida võiks mõistlikuks pidada tavapärastes konkurentsitingimustes, s.t subsideeritud impordi puudumise korral.

(154)

Olemasoleva teabe põhjal tehti esialgne järeldus, et 9,4 % suurust käibepõhist kasumimarginaali võib pidada selliseks määraks, mis oleks ühenduse tootmisharu puhul kahjustava subsideerimise puudumisel tõenäoline. Kaebuse esitanud ühenduse tootjad märkisid, et nende mõistlikult eeldatav kasumimarginaal subsideeritud impordi puudumise korral oleks 10–15 %. Uurimine näitas, et 1999. aastal (vt põhjendus 105 eespool), kui subsideeritud impordi turuosa oli madalaim, teenis ühenduse tootmisharu 12–15 % suurust kasumit. Komisjon uuris, kas 1999. aasta turutingimusi võiks pidada vaatlusaluse toote puhul tüüpilisteks tavapärasteks turutingimusteks. Uurimisel tehti kindlaks, et tavapäraste konkurentsitingimuste taastumine pärast hinna- ja turukokkulepete lõpetamist mõjutas hindu ning tähtsamate toormaterjalide hind oli 1999. aastast kuni uurimisperioodini oluliselt tõusnud. Neil asjaoludel leitakse, et 12–15-protsendise tasuvusmäära saavutamine ühenduse tootmisharus oli uurimisperioodil ebatõenäoline. Lõpuks vaatas komisjon läbi Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani ja USA keskpankade poolt valdkondade kaupa kogutud statistika äriühingute bilansiaruannete kohta. Neid andmeid sisaldavat andmebaasi peab komisjon. Andmete läbivaatamisel selgus, et eespool nimetatud suurtes tööstusriikides võimalikult sarnases valdkonnas tegutsevate äriühingute keskmine kasum enne erakorraliste kulude mahaarvamist oli 2002. aastal 9,4 %. Kõiki neid asjaolusid ja tegureid silmas pidades leiab komisjon, et 9,4 % on mõistlik kasumimäär, mida ühenduse tootmisharu võiks subsideeritud impordi puudumise korral saavutada.

(155)

Seejärel määrati kindlaks vajalik hinnatõus, võrreldes üksikute tehingute kaupa hinna allalöömismarginaali arvutamise käigus kindlaks tehtud kaalutud keskmist impordihinda ühenduse tootmisharu samasuguse toote mittekahjustava müügihinnaga ühenduse turul. Mittekahjustava hinna saamiseks kohandati ühenduse tootmisharu müügihinda vastavalt eespool nimetatud kasumimarginaalile. Sellest võrdlusest saadud vahe esitati seejärel protsendimäärana kogu CIF-impordihinnast.

(156)

Eespool nimetatud hinnavõrdluse tulemusel selgusid järgmised kahjumarginaalid:

(157)

Eelöeldut silmas pidades leitakse, et vastavalt algmääruse artikli 12 lõikele 1 tuleks kehtestada ajutine tasakaalustav tollimaks, mille suurus vastaks täheldatud subsiidiumimarginaali tasemele, kuid ei ületaks eespool nimetatud kahjumarginaali.

(158)

Hea juhtimistava huvides tuleks määrata ajavahemik, mille jooksul huvitatud isikud, kes andsid endast teada menetluse algatamise teates märgitud tähtaja jooksul, saavad esitada kirjalikult oma seisukohad ja taotleda ärakuulamist. Lisaks sellele tuleb märkida, et seoses käesoleva määrusega tehtud järeldused tollimaksu kehtestamise kohta on esialgsed ning need võib võimaliku lõpliku tollimaksu kehtestamise eesmärgil uuesti läbi vaadata,