Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 62023CN0210

    Kohtuasi C-210/23: 31. märtsil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

    ELT C 189, 30.5.2023, p. 25–26 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    30.5.2023   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 189/25


    31. märtsil 2023 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Portugali Vabariik

    (Kohtuasi C-210/23)

    (2023/C 189/34)

    Kohtumenetluse keel: portugali

    Pooled

    Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: P. Caro de Sousa ja M. Noll Ehlers)

    Kostja: Portugali Vabariik

    Hageja nõuded

    Tunnistada, et Portugali Vabariik on rikkunud kohustusi, mis tulenevad [Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta] direktiivist 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju kohta (1), Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/52/EL (2) muudetud versioonis, kuna ta ei võtnud nõuetekohaselt üle selle direktiivi 2011/29/EL artikli 2 lõiget 4, artikli 4 lõike 5 punkti b, artikli 6 lõike 2 punkti d, artiklit 8a lõiget 4 ja artikli 4 lõiget 3 koostoimes III lisa punkti 2 alapunktiga b ja alapunkti c taandega vi.

    Mõista kohtukulud välja Portugali Vabariigilt.

    Väited ja peamised argumendid

    Komisjon leiab, et Portugali Vabariik ei ole võtnud Portugali õiguskorda nõuetekohaselt üle mitut artiklit Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiivist 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta, nagu seda on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiviga 2014/52/EL (edaspidi selle kaasajastatud ja konsolideeritud redaktsioonis „direktiiv“). 11. oktoobril 2019 saatis komisjon Portugali Vabariigile märgukirja. Seejärel saatis ta Porguali Vabariigile 12. novembril 2021 põhjendatud arvamuse. Nüüd esitas komisjon käesoleva hagi, mille põhjenduseks esitab ta järgmised väited:

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 2 lõiget 4, kuna ta ei piiranud seoses keskkonnamõju hindamise menetlustega sellest sättest tulenevat vabastust nende juhtudega, kus [direktiivi] sätete kohaldamine kahjustaks projekti eesmärki.

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 4 lõiget 5, sätestades, et teatud projektide suhtes ei tule keskkonnamõju hindamist läbi viia, kui hindamise eest vastutav asutus ei esita seaduses sätestatud tähtajal arvamust seoses nende projekti suhtes keskkonnamõju hindamise läbiviimisega.

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 6 lõiget 2, kuna ta ei näinud ette, et üldsust teavitatakse sobivate vahendite kaudu ja hiljemalt siis, kui on mõistlikult võimalik teavet anda, keskkonnamõju hindamist käsitleva võimaliku otsuse laadist ja olemasolu korral otsuse eelnõust.

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 8a lõiget 4, kuna ta ei sätestanud, et seirega jälgitavate näitajate liigid ja seire kestus, mis on tuvastatud projekti teostusloa otsuses, on proportsionaalne projekti laadi, asukoha ja mahuga ning projekti keskkonnamõju olulisusega.

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 4 lõiget 3 koostoimes selle direktiivi III lisa punkti 2 alapunktiga b, kuna ta ei lisanud loodusvarade „kättesaadavust“ kui asjakohast kriteeriumi määratlemaks, kas projekti suhtes tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.

    Portugali Vabariik on rikkunud direktiivi artikli 4 lõiget 3 koostoimes selle direktiivi [III lisa] punkti 2 alapunkti c taandega vi, kuna ta ei viidanud „liidu õigusaktidele“ või „alad[ele], kus ei ole järgitud või mille puhul ollakse seisukohal, et seal ei järgita […] asjakohaseid keskkonnakvaliteedi standardeid“, kui ta loetles asjaomased tegurid, et määrata kindlaks alad, kus tuleb hinnata looduskeskkonna vastuvõtuvõimet kui asjakohast kriteeriumi määratlemaks, kas projekti suhtes tule läbi viia keskkonnamõju hindamine.


    (1)  ELT 2012, L 26, lk 1.

    (2)  ELT 2014, L 124, lk 1.


    Top