This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 62022CN0751
Case C-751/22 P: Appeal brought on 8 December 2022 by Shopify Inc. against the judgment of the General Court (Ninth Chamber) delivered on 12 October 2022 in Case T-222/21, Shopify v EUIPO — Rossi and Others (Shoppi)
Kohtuasi C-751/22 P: Shopify Inc.-i 8. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. oktoobri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-222/21: Shopify versus EUIPO – Rossi jt (Shoppi)
Kohtuasi C-751/22 P: Shopify Inc.-i 8. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. oktoobri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-222/21: Shopify versus EUIPO – Rossi jt (Shoppi)
ELT C 189, 30.5.2023, p. 6–7
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
30.5.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 189/6 |
Shopify Inc.-i 8. detsembril 2022 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 12. oktoobri 2022. aasta otsuse peale kohtuasjas T-222/21: Shopify versus EUIPO – Rossi jt (Shoppi)
(Kohtuasi C-751/22 P)
(2023/C 189/08)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellant: Shopify Inc. (esindajad: Rechtsanwälte S. Völker ja M. Pemsel)
Teised menetlusosalised: Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), Massimo Carlo Alberto Rossi, Salvatore Vacante ja Shoppi Ltd.
Apellandi nõuded
Apellant palub Euroopa Kohtul:
|
— |
tühistada vaidlustatud kohtuotsus; |
|
— |
tühistada EUIPO teise apellatsioonikoja 18. veebruari 2021. aasta otsus (asi R 785/2020-2) (vaidlustatud otsus); |
|
— |
mõista menetluskulud, s.h Üldkohtu menetluse kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujatelt. |
Väited ja peamised argumendid
Apellatsioonkaebuse toetuseks esitab apellant ühe väite, mille kohaselt on rikutud määruse (EÜ) nr 207/2009 (1) (muudetud määrusega (EL) 2015/2424 (2)) artikli 53 lõike 1 punkti a koostoimes sama määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b.
Apellant esitab järgmised argumendid.
Üldkohus jättis arvestamata tõenditega, mille apellant esitas Ühendkuningriigis suurenenud eristusvõime kohta, põhjusel, et vaidlusalune otsus oli tehtud pärast Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu (3) artiklis 127 ette nähtud üleminekuperioodi lõppu. Üldkohus otsustas, et apellandil peab olema võimalik keelata hilisema kaubamärgi kasutamine mitte üksnes registreerimistaotluse esitamise kuupäeval, vaid ka apellatsioonikoja otsuse kuupäeval. Seega otsustas Üldkohus sisuliselt, et kehtetuks tunnistamise menetluses nõutavad suhtelised keeldumispõhjused peavad olema täidetud vaidlusaluse kaubamärgi taotluse esitamise kuupäeval või prioriteedikuupäeval ning EUIPO (st tühistamisosakond või apellatsioonikoda) otsuse kuupäeval.
(1) Nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrus (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1).
(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2015. aasta määrus (EL) 2015/2424, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta ja komisjoni määrust (EÜ) nr 2868/95 (millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta) ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 2869/95 siseturu harmoneerimisametile makstavate lõivude kohta (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) (ELT 2015, L 341, lk 21).