EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52021AE5504

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta“ (COM(2022) 304 final — 2022/0195 (COD))

EESC 2021/05504

ELT C 140, 21.4.2023, p. 46–54 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.4.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 140/46


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus looduse taastamise kohta“

(COM(2022) 304 final — 2022/0195 (COD))

(2023/C 140/08)

Raportöör:

Arnold PUECH D’ALISSAC

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Liidu Nõukogu, 11.7.2022

Euroopa Parlament, 14.7.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

10.1.2023

Vastuvõtmine täiskogus

25.1.2023

Täiskogu istungjärk nr

575

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

201/4/11

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee nõustub komisjoni ja Euroopa Parlamendiga, et seni elurikkuse edendamiseks võetud lähenemisviis ja meetmed ei ole olnud tõhusad, ning tunnustab määruse ettepaneku üldist eesmärki suurendada jõupingutusi looduse taastamiseks, et peatada elurikkuse vähenemine ja suunata Euroopa elurikkus taastumise teele. Seepärast kohaldatakse liikmesriikide suhtes õiguslikult siduvaid kohustusi. Komitee märgib, et kasutusele võetud lähenemisviis on kooskõlas Montrealis toimunud COP15-l vastu võetud otsustega.

1.2.

Komiteel on aga mitmeid märkusi ja murekohti seoses eesmärkide sõnastamise ja komisjoni määratud metoodikaga. Kõige tõsisem puudus on see, et peaaegu üldse ei võeta arvesse seda, millist majanduslikku mõju avaldavad need tingimata vajalikud meetmed maakasutajatele, peamiselt erakasutajatele. Komitee on juba oma arvamuses „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ märkinud: „[E]lurikkuse kaitse ei saa majanduslikust seisukohast olla põllumajandustootjate ja metsaomanike kohustus. Selle „avaliku hüve ja väärtuse“ pakkumisest peab saama põllumeeste jaoks hoopis huvipakkuv sissetulekuvõimalus. Komitee leiab, et sellele küsimusele saaks uues majanduse taastamise kavas pöörata konkreetset tähelepanu investeeringute kaudu, mille eesmärk on kaitsta töötajate ja rahaliste vahendite abil strateegia sisu.“ (1) Komisjon ega liikmesriigid ei ole seda soovitust järginud. Komitee on juba varasemates arvamustes kritiseerinud muu hulgas Natura 2000 meetmete katastroofilist alarahastamist. Komitee on veendunud, et kui piisavalt rahalisi vahendeid ei eraldata, ebaõnnestub ka komisjoni valitud uus lähenemisviis. Rahalised vahendid on olulised, et kompenseerida maakasutajatele rahalist kahju, mida nad kannavad elurikkuse eesmärgil oma maakasutust laiendades (ning tasuda neile elurikkusega seotud teenuste eest). Seepärast kutsub komitee üles looma elurikkusele pühendatud Euroopa fondi ja uurima uusi viise ELi eri poliitikavaldkondade jaoks (ühine põllumajanduspoliitika, energia, elamumajandus, transport jne), et aidata saavutada määruse siduvaid eesmärke.

1.3.

Seoses rahaliste aspektidega kutsub komitee üles eelnevalt hindama määruses esitatud ettepanekutes käsitletud põllumajandusmaa, metsade ja vooluveekogude täpset pindala. Lisaks juhib komitee komisjoni tähelepanu rahastamisvajadusele, mis tuleneb vajadusest maksta hüvitist eelkõige põllumajandustootjatele ja metsaomanikele, kes võivad oma tootmispinna täielikult kaotada.

1.4.

Kuigi looduse taastamine on vajalik kaitsealadel nende halveneva seisukorra tõttu, ei saa mitte kõiki taastatud alasid muuta kaitsealadeks ega ka pea seda tegema. Kuigi komitee arvates on oluline, et kaitsealade mõned osad oleksid range kaitse all (sekkumisvaba majandamisega), (2) on veelgi olulisem tagada kasutused, mis säilitavad elurikkust kõikjal. Enamiku alade eesmärk peab olema ökosüsteemide taaselustamine ilma nendes teatavat kohandatud majandustegevust välistamata. Tegelikult on ekstensiivne põllumajandus ja metsandus aidanud luua seda suurt elurikkust, mida tänapäeval on vaja kaitsta. Seepärast tuleks rohkem toetada ekstensiivseid põllumajandus- ja metsandusvorme, millest on tänapäeval nende väiksema majandusliku elujõulisuse tõttu üha enam loobutud (3). Seega võib mõiste „taaselustamine“ olla sobivam teaduslik mõiste, mida kasutatakse ka poliitikas, et tagada tasakaal elamise ja tootmise vahel. Komitee soovitab seega asendada mõiste „taastamine“ mõistega „taaselustamine“, (4) sest loodus ei ole staatiline objekt, mille algse oleku saaks taastada, nagu lagunenud maja või auto puhul. Arvukad uuringud näitavad, et looduskeskkonna, nt rabade taastamise meetmetega kaasnevad sageli märkimisväärsed kulud, ilma et oleks tegelikult võimalik tagada endise seisundi tõeline taastamine. Peame mõtlema sellele, mida tahame saavutada: määruse eesmärk ei peaks olema keskkonna loodusliku seisundi taastamine, vaid keskkonna ökosüsteemi teenuste taastamine ning seega nende alade kestliku ja multifunktsionaalse kasutamise toetamine. Kuna inimesed on aegade vältel looduskeskkonda muutnud, on teaduslikult võimatu taastada looduse algne seisund. Kliima järkjärguline muutumine võib samuti olla tegur, mille tõttu ei ole enam võimalik täielikult taastada mõne ökosüsteemi varasemaid tingimusi. Realistlik eesmärk seevastu on tagada keskkonna kestmine, soodustades ökosüsteemi teenuste elujõulisust. Komitee soovib, et loodaks asjakohane poliitiline raamistik; selles osas valmistab komisjoni dokument pettumuse.

1.5.

Kindlaksmääratud ajakava ja jäigad künnised ei sobi hästi sellise tabamatu nähtusega nagu loodus. Liikmesriikidele rangete tähtaegade kehtestamine on asjakohane vaid haldus- ja planeerimistingimuste kohaldamise osas. On aga vaja paindlikku lähenemisviisi, et võtta arvesse iga loodusliku ala täpseid vajadusi, tingimusi, võimalusi, tootmise ja sissetuleku olukorda ning lähtepunkti. Kavandatavas määruses ei käsitleta selgelt nende taastamismeetmete prioriseerimist ja määramist, mida liikmesriigid peaksid võtma, ning seatakse sellega ohtu kvaliteetsete tulemuste kulutõhus saavutamine. Otsuste tegemine liikmesriikide tasandil on selgelt põhjendatud põhimõte, sest see tagab ka maaomanike õiguste teostamise ning subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte järgimise.

1.6.

Komisjoni dokument valmistab pettumust seoses üldise mõjuhinnanguga, milles tuleks keskenduda eelkõige majanduslikele, sotsiaalsetele ja toidualastele küsimustele. Seepärast nõuab komitee täiendavat mõjuhinnangut.

1.7.

Komitee soovitab, et 10 % katvuse sätte alla peaksid kuuluma ka põllumajandusmaaga külgnevad alad, mis tegelikult küll toodangut ei anna, kuid on elurikkuse seisukohast väga olulised. Komitee rõhutab, et määrusega seatakse põllumajandustootjatele eriti suured eesmärgid, ning tuletab meelde, et arvesse tuleb võtta kõiki liikidele soodsaid looduskeskkondi. Ökosüsteemide parandamisse on vaja kaasata aga kogu ühiskond. Sellega seoses tuletab komitee meelde põhimõtet, et eri sidusrühmade vahel tuleb tagada meetmete proportsionaalsus (koormuse ja kulude, aga ka eeliste õiglane jaotamine).

1.8.

Komitee toetab seatud eesmärki, sest see on ELi tuleviku jaoks strateegiline siht, ning soovitab tõhustada eesmärke, julgustades eeskätt ekstensiivse põllumajanduse abil taastama kõiki veekeskkondi, sh taassoostama turbaalasid, tagades samal ajal põllumajanduse ja metsanduse sotsiaalse ja majandusliku kestlikkuse.

1.9.

Komitee on teadlik sellest, et Euroopas on vaja täiesti uut veepoliitikat. Sajandite jooksul teostatud poliitikal juhtida vesi maastikult võimalikult kiiresti ära on olnud palju negatiivseid tagajärgi elurikkusele, kuid nüüdseks on – osaliselt kliimamuutuste tõttu – ilmnenud ka negatiivne mõju metsandusele ja põllumajandusele (kuivus/põlengud) ning elanikele (üleujutused). Komitee rõhutab seepärast, et veekogudes tuleb küll taastada looduslik seisund või see säilitada, kuid unustada ei tohi ka seda, et inimtegevus on paljudes olukordades kasulik, eelkõige jõgede hooldamise puhul.

1.10.

Komitee soovitab piirata maa-alade täisehitamist, mis vähendab looduslike alade pindala. Samuti julgustab komitee looma linnades rohealasid ja vähendama pinnase katmist, et edukalt leevendada kliimamuutuste mõju 2030. aastaks.

1.11.

Komitee toetab ühise kalanduspoliitika raames kaitsemehhanismi loomist seoses merekeskkonna taastamise eesmärkidega. Samuti julgustab komitee looma ELi rahalisi toetusi, et soodustada uuenduslike lahenduste otsimist ja teadmiste parandamist nende ökosüsteemide kohta.

1.12.

Komitee rõhutab, et looduse taastamise kontekstis tuleb täielikult arvesse võtta majanduslikku ja sotsiaalset perspektiivi. Majandusliku ja sotsiaalse kestlikkuse arvestamine ja tagamine on kavandatud õigusakti vastuvõetavuse ja selle eduka rakendamise eeltingimus, sest tulemused sõltuvad suuresti maaomanike ja muude kohapealsete osalejate motivatsioonist, toetusest ja edaspidisest kaasamisest. Äärmiselt oluline on austada maaomanike õigusi avatud teabevahetuse, aktiivse kaasamise ja kõigi võimalike majanduslike kahjude täieliku rahalise hüvitamise kaudu. Sellega seoses rõhutab komitee vabatahtlikel meetmetel ja majanduslikel stiimulitel põhinevate lähenemisviiside potentsiaali.

1.13.

Komitee soovitab kehtestada ELi toetuse puude istutamisele eelnevate ja puude raiumisele järgnevate tegevuste tekkele ja arendamisele, võimaldades agrometsanduse majanduslikku väärtustamist.

1.14.

Komitee hoiatab negatiivsete suundumuste eest põlvkondade vahetuses põllumajandussektoris ning soovitab taas (5) muuta külad ja maapiirkonnad atraktiivsemaks, kindlustades võimalused teenida ka edaspidi majanduslikult elujõulist elatist, mis põhineb loodusvarade säästval kasutamisel.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Ülemaailmses teadusandmete kontekstis, millega juhitakse tähelepanu globaalse soojenemise tagajärgedele meie tulevases ühiskonnas, on Euroopa Komisjon näidanud üles pühendumist sellele teemale, töötades välja elurikkuse strateegia, millega seatakse 2030. ja 2050. aastaks kõigile liikmesriikidele suured eesmärgid. Komisjon võttis 22. juunil 2022 vastu looduse taastamist käsitleva määruse eelnõu. Kuigi ELis on looduskaitset ja looduse taastamist seni reguleeritud peamiselt elupaikade direktiivi ja linnudirektiiviga ning Aichi eesmärkidega, on komisjon valinud uue siduva raamistiku, et tagada taastamismeetmete tõhus rakendamine liikmesriikides.

2.2.

ELis on Euroopa Keskkonnaameti tehtud tööga leidnud kinnitust, et 81 % kaitstud elupaikadest on praegu halvas seisukorras. Vaid 9 % kaitsealade seisukord on paranenud. Lisaks on halb kaitsestaatus 84 %-l turbaaladest, mis on hädavajalikud süsiniku sidumiseks ja säilitamiseks ning vee filtreerimiseks, ning viimase kümne aasta jooksul on 71 % mageveekalade ja 60 % kahepaiksete populatsioon vähenenud. Enam kui pool maailma SKPst sõltub aga loodusest ja looduse osutatavatest teenustest ning üle 75 % maailma toidukultuuride liikidest sõltub loomsest tolmeldamisest (6).

2.3.

Lisaks kuulub kavandatud ELi õigusakt ÜRO ökosüsteemide taastamise aastakümne raamistikku, mida juhivad ÜRO Keskkonnaprogramm ning ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsioon. See on suur ülemaailmne liikumine, mille eesmärk on kiirendada taastamisprojekte ja tagada, et maailm liiguks kestliku tuleviku suunas. Kahjustatud ökosüsteemide taastamine on hädavajalik kestliku arengu eesmärkide, eelkõige kliimamuutuste leevendamise, vaesuse kaotamise ja toiduga kindlustatuse eesmärgi saavutamiseks.

2.4.

Komisjoni lähenemisviis tugines algselt elurikkuse strateegiale aastani 2030, milles seatakse vabatahtlikke eesmärke, kuid peagi seda lähenemisviisi karmistati ning hakati esitama ettepanekuid võtta vastu liikmesriikide jaoks siduvaid tekste. Komisjon on koos rahvusvahelise üldsusega olnud sunnitud kiiresti reageerima tähelepanekutele, et elurikkus väheneb, ja selle tagajärgedele, millele on juhitud tähelepanu ka hiljutistes valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli väljaannetes. Seepärast otsustas komisjon ajal, mil bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni raames toimuvad aktiivsed rahvusvahelised läbirääkimised, võtta juhtrolli, et suunata Euroopa 2050. aastaks kõigi oma ökosüsteemide taastamise teele.

2.5.

Seega on ettepaneku eesmärk kehtestada liikmesriikidele õiguslikult siduvad eesmärgid. Üldeesmärk on aidata ökosüsteemide taastamise kaudu kaasa elurikka ja vastupanuvõimelise looduse pidevale, pikaajalisele ja kestlikule taastumisele ELi maismaa- ja merealadel. Seega tuleb liikmesriikidel viivitamata kehtestada tulemuslikud ja alapõhised taastamismeetmed, mis 2030. aastaks hõlmavad kokku vähemalt 20 % liidu maismaa- ja merealadest ning 2050. aastaks kõiki taastamist vajavaid ökosüsteeme.

2.6.

Need sätted on seotud eesmärkidega, mis on sätestatud ELi elupaikade direktiivis ja linnudirektiivis, veepoliitika raamdirektiivis, merestrateegia raamdirektiivis, invasiivsete võõrliikide määruses, ühise põllumajanduspoliitika eesmärkides, tolmeldajaid käsitleva ELi algatuse eesmärkides ja uues ELi metsastrateegias aastani 2030.

2.7.

Kõnealune tekst, mis on mõeldud otse liikmesriikide poliitikasse integreerimiseks, on uuenduslik, sest selles käsitletakse nii kliima kui ka elurikkusega seotud probleeme. Kuigi poliitikuid on juba ammu globaalsest soojenemisest tingitud probleemide eest hoiatatud, on teadlased alles hiljuti hakanud rõhutama otsest seost kliimamuutuste ja olulise elurikkusele avalduva mõju vahel. Komisjon julgustab üsna enneolematul viisil käsitlema probleeme tervikuna ja läheb kaugemale senisest kapseldunud poliitikast.

3.   Määruse eelnõu analüüs

3.1.

Eelnõu tekitab mitmeid põhimõttelisi küsimusi ja teatavat muret nii lühikese aja jooksul saavutatavate eesmärkide valiku kui ka määratluste ja näitajate osas. Näiteks mõned meetmed hõlmavad loodusõigusest tulenevaid mõisteid. Parema mõistmise huvides tuleks seega määruse eelnõus sellele viidata. Lisaks tuleb teatud sisu osas täpsustada, mil määral on säilinud liikmesriikide subsidiaarsus. Eelkõige tuleb seoses artikliga 10, mis sisaldab metsaökosüsteemide taastamise näitajaid, märkida, et metsanduse eest vastutavad peamiselt liikmesriigid (7).

3.2.

Arvamuse koostamine määruse eelnõu kohta, mille eesmärk on taastada liikmesriikide ökosüsteemide hea seisund, tundmata täpselt neid raskusi ja jõupingutusi, mis liikmesriike ees ootavad, on keeruline. Eelnõuga nähakse ette riiklike taastamiskavade koostamine ja elluviimine. Need kavad koostatakse viimaste riiklike teaduslike analüüside põhjal.

3.3.

See raskendab põhjendatud arvamuse kujundamist. Määruse eelnõus kasutatud mõisted on väga olulised, sest need panevad ühtse aluse eesmärkidele, mis liikmesriikidel tuleb saavutada. Kuigi sellised mõisted nagu „hea seisund“, „soodsat seisundit tähistav võrdluspindala“ ja „liigi elupaiga piisav kvaliteet ja kvantiteet“ peaksid tulenema konsensusel põhinevast teadusterminoloogiast, on nende tegelik rakendamine keerukas. Nende teaduslike mõistete taga on tegelikult poliitilised kaalutlused. Kuidas valida soodsat seisundit tähistav võrdluspindala? Kes määrab kindlaks, milline on liigi elupaiga piisav kvaliteet ja kvantiteet? Varasema võrdlusaluse puudumise tõttu on eesmärgid ebaselged ja teksti kohta põhjendatud arvamuse väljendamine on keeruline. Komitee rõhutab, et määruse eelnõu artikli 11 kohasel kvantifitseerimisel on õige võtta arvesse nii elurikkuse vähenemist teataval möödunud ajavahemikul (komisjoni meelevaldselt pakutud 70 aastat) kui ka tõenäolisi tulevasi muutusi keskkonnatingimustes. Tuleb vältida ohtu, et kavandatud meetmete rakendamise erinevused liikmesriikides põhjustavad konkurentsimoonutusi ELi põllumajandustootjate vahel. Lisaks nähakse ettepanekuga ette ökosüsteemide pidev parandamine, mille edusamme tuleb pärast 2030. aastat iga kolme aasta järel kontrollida. Kuid mis saab ökosüsteemidest, mille taastamiseks võib kuluda rohkem või vähem aega? On küsitav, kas nende lühikeste aruandeperioodide järel on võimalik mõõta märkimisväärseid edusamme. Kas siis võetakse need liikmesriigid vastutusele, kuigi loodus vajab lihtsalt muutumiseks rohkem aega?

3.4.

Komitee leiab, et taastamisel tuleb seada esikohale olemasolevasse kaitsealade võrgustikku kuuluvad alad, eelkõige Natura 2000 alad, et kasutada ära nende kogu potentsiaal. See toetab kõige paremini eesmärki saavutada elupaikade direktiivi I lisas loetletud elupaikade hea seisund. Taastamismeetmete suunamine kaitsealadele mitte ainult ei taga taastamismeetmete pikaajalise kasu, vaid aitab ka vältida võimalikke huvide konflikte seoses maakasutusega. Seega on komitee arvamusel, et väga lai ja range seisundi halvenemise ärahoidmise nõue ka elupaikade puhul, mis asuvad väljaspool kaitsealade võrgustikku, on tasakaalustamata ja ebaproportsionaalne.

3.5.

Liikmesriikide vastutuse tagamise mehhanism taastamismeetmete rakendamisel ja eesmärkide elluviimisel sisaldab liiga vähe üksikasju eesmärkide rakendamise järelevalve kohta. Nende üksikasjade puudumine tekitab muret selle pärast, kas meetmed on liikmesriikide, eri sektorite ja eri inimrühmade vahel õiglaselt jaotatud. Kuigi määruse vormi valimisel on reaalsed eelised seoses jõupingutuste ühtlustamisega liikmesriikide vahel ja võrdsete tingimuste tagamisega, ei jäta see liikmesriikidele piisavalt ruumi taastamisotsuste tegemiseks vastavalt oma riigi vajadustele ja oludele. Kuigi eesmärkide täitmisega peab kaasnema järelevalve- ja aruandlusmehhanism, tuleb kogu lisanduv halduskoormus viia miinimumini. Edusammude pidevaks hindamiseks ja neist aru andmiseks tuleks võimalikult suures ulatuses kasutada olemasolevaid riiklikke ja ELi mehhanisme.

4.   ELi põllumajanduse ja metsandusega seotud küsimused

4.1.   Põllumajanduse ökosüsteemide taastamise üldeesmärgid

Komitee märgib, et enamik taastamiseesmärke puudutab eraomanduses olevat põllumajandusmaad. Eesmärke saab seega edukalt täita üksnes põllumajandustootjate täielikul heakskiidul. Regulatiivsed lisapiirangud majandamisel, mis võivad olla vajalikud, et suurendada elurikkust põllumajandusmaal, võivad aga tekitada veelgi suurema koorma juba praegu tugevalt reguleeritud põllumajandustegevusele. Komitee rõhutab, (8) et elurikkuse kaitsmise kulud ei tohiks langeda põllumajandustootjate ja metsaomanike õlule. Selle „avaliku hüve ja väärtuse“ pakkumisest peab saama põllumeeste jaoks hoopis huvipakkuv sissetulekuvõimalus. Taastamise eesmärkide saavutamiseks on paratamatult vaja stabiilset ja pidevat toetust neile meestele ja naistele, kes oma tööga eurooplasi toidavad. Just siin valmistab komisjoni ettepanek pettumuse, sest see oluline majandusküsimus on jäetud ettepanekus käsitlemata, samuti nagu komisjoni varasemateski elurikkuse strateegiates ja tegevuskavades. Seetõttu on ka selle määruse ebaõnnestumine tõenäoliselt juba ette kindlaks määratud.

4.2.   Määruse artiklis 9 sätestatud kuivendatud turbaalade taassoostamise eesmärk

Sellel eesmärgil on oluline majanduslik mõju ametialasele tegevusele ja see puudutab eelkõige mõne liikmesriigi teatavaid piirkondi. Nende piirkondade jaoks võib kavandatud eesmärk olla liiga suur, arvestades eri eesmärkide tasakaalustamise vajadust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et taastatud ja taassoostatud turbaalade tootliku kasutamise jätkamine alternatiivsetel viisidel peab olema majanduslikult elujõuline. Ning kui vaadata selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud ajakava, tuleb juhtida tähelepanu uuringule, mis korraldati 2012. aastal rohkem kui 620 märgala ökoloogilise taastamise kohas ning milles tehti kindlaks, et isegi saja aasta pärast on selle tegevuse tulemusena taastunud keskmiselt vaid 65–70 % kohalikust elurikkusest ja eri hüdroloogilistest ja ökoloogilistest funktsioonidest (vee filtreerimine, süsinikdioksiidi säilitamine), võrreldes sarnase kahjustamata ökosüsteemiga. See tekitab küsimusi nii komisjoni ajakavas ette nähtud taastamise tähtaja kui ka ökoloogilise eesmärgi kohta. Kuigi turbaalad moodustavad vaid 3 % Maa pindalast, seovad nad ühe kolmandiku pinnasesse kogunenud süsinikdioksiidist. Seepärast on turbaalad kliimamuutuste vastases võitluses strateegiliselt väga olulised.

4.3.   Määruse artiklis 7 sätestatud jõgede loodusliku ühendatuse taastamise eesmärk

Ebasoodsad kliimamuutused ja veemajanduse probleemid kahjustavad keskkonda üha enam. Vesi ei ole mitte ainult looduslikust aspektist huvipakkuv ja väärtuslik, vaid ta on seotud ka jätkusuutlikkuse ja seeläbi ka julgeoleku küsimusega. Mõnikord tuleb üleliigne vesi ära juhtida, teinekord tuleb vett säilitada ja aidata kaasa looduslikele tsüklitele. Komitee nõustub sellega, et jõgede loodusliku ühendatuse ja nendega seotud lammide looduslike funktsioonide taastamiseks võib muuta pinnavete piki- ja külgühendatust takistavaid tõkkeid, kuid seda tuleb teha range tehnilise järelevalve all. Komitee juhib aga tähelepanu üleujutuste ohule, mis võib olla veetaristu kõrvaldamise üks tagajärg. Elurikkuse taastamiseks on vaja vett, nii et strateegilised sekkumised võivad anda võimaluse vett majandada ja suunata seda piirkondadesse, kus seda vaja on. Oluline on säilitada vett maastikualadel ja vältida selle liiga kiiret voolamist. 2022. aasta suvi oli Euroopa jaoks ere näide põuaohust, millega me silmitsi seisame. Komitee soovitab pidada sel teemal dialoogi, milles osalevad ka kodanikuühiskonna organisatsioonid. Samuti soovitab komitee julgustada liikmesriike rakendama rohelise taristu projekte, mis võivad aidata parandada kaitset üleujutuste vastu, säilitada tundlikke ja Euroopa elurikkuse jaoks olulisi veealasid ning arendada majandust ja turismi. Sellega seoses tuletab komitee meelde suuri jõgesid, nagu Doonau või Elbe, mille üleujutused on põhjustanud suurt kahju (9).

4.4.   Eesmärk pöörata tolmeldajate arvukuse vähenemine kasvule

Komitee toetab kindlalt seda meedet, arvestades et toiduga kindlustatuse seisukohast on tegemist suure probleemiga. Komitee märgib aga, et määruse eelnõus ei nähta ette meetmeid tolmeldajatele kättesaadavate toiduvarude parandamiseks. Nende liikide pikaajalist jätkusuutlikkust ei ole võimalik tagada ilma piisava meetaristu loomiseta, et tagada tolmeldajatele kestlik toit. Olulised on ka pesitsuskohad ja mürgivaba keskkond.

4.5.   Määruse artiklis 9 sätestatud põllumajanduseesmärgid

Komitee on mures eesmärgi pärast katta 10 % ELi kasutatavast põllumajandusmaast mitmekesiste maastikuelementidega. Eriti problemaatiline on see, et IV lisa kohaselt ei tohi neid alasid kasutada põllumajanduslikus tootmises (sealhulgas karjatamiseks ega sööda tootmiseks). Ei tohiks unustada, et paljudel aladel on just maaharimine see, mis elurikkust suurendab (näiteks karjatamine alpikarjamaadel, heinamaad ja rohumaad). Põllumajandustegevuse välistamine nendel aladel kohe algusest peale on seepärast liiga range tingimus, mis tuleks välja jätta. Lisaks tuletas 2022. aasta algus meile teravalt meelde, kui oluline on toidualane sõltumatus, et tulla toime paljude eesseisvate ohtudega. 10 % kasutatava põllumajandusmaa katmine tagaks küll põllumajanduse tootlikkuse jaoks olulise elurikkuse paranemise, kuid tooks kaasa ka märkimisväärse saagikuse vähenemise. 10 % maa katmise eesmärgi täitmisel ei peaks seepärast keskenduma üksnes põllumajanduslikele maatükkidele, vaid ka aladele nende ümber. Näiteks pakuvad elurikkuse seisukohast suurt huvi maanteede ääred ja kohalike teede servad. Nendele aladele võiks luua tolmeldajatele ja põllukultuuride kasuritele soodsaid õistaimede vööndeid. Pealegi toimivad need maastikuelemendid täiesti tõhusalt ainult siis, kui need on organiseeritud võrgustikuna. Uuringud näitavad, et suure lillede saare asemel on parem paigaldada võrgustikuna mitmeid õistaimede vööndeid. Samuti märgib komitee seda, et võrdset tähelepanu tuleks pöörata kõigile looduskeskkondadele, et kõik eri keskkondades elavad liigid saaksid sellest kasu. Näiteks kiivitajal või põldlõokesel ei ole hekist või teeservast praktiliselt mingit kasu. Seepärast tuleb looduskaitsepoliitikat kohaldada kogu maa-ala suhtes või maa-ala kogu kasutuse suhtes, ka väljaspool põllumajandus- ja metsandusalasid, võttes arvesse meie ühiskonna erinevaid vajadusi.

4.6.   Määruse artiklis 10 sätestatud metsandusalased eesmärgid

Kahjustatud metsakeskkondade taastamine Euroopas on suur ülesanne meie ühiskonna kohanemisel kliimamuutustega ja majandustegevuse panuse jaoks elurikkuse eesmärkide saavutamisse. Määruse eelnõu üldised eesmärgid, mis on juba rahvusvahelisele tasandile viidud, on osa üleilmsest lähenemisviisist kogu planeedi tasandil. Komitee kiidab komisjoni poliitilist tahet juhtida liikmesriike oma metsakeskkondi taastama (10). Komitee rõhutab aga, et Euroopa metsade heterogeensete tingimuste tõttu võib taastamismeetmeid kohandada kohalikele oludele eeldusel, et ei moonutata Euroopa metsaomanike konkurentsivõimet. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et oluline on lõimida see taastamine asjaomaste piirkondade maastiku konteksti ja võtta arvesse Euroopas aset leidvaid kliimakatastroofe (tulekahjud, suurpõlengud jne). Ühe piirkonna maa-alad on kasutamise mõttes omavahel seotud ja nende kasutamine peab seepärast vastama nii keskkonnaalastele kui ka sotsiaal-majanduslikele vajadustele. Näiteks põllumajandusmaa arvelt taasmetsastamise meetmed võivad põhjustada kohalikele kogukondadele majanduslikku kahju ja osutuda jätkusuutmatuteks, samas kui kohalike puuliikide (11) integreerimine agrometsanduse lähenemisviisi võiks olla asjakohasem ja tekitada kohalikul tasandil toetust. Seepärast on oluline suunata liikmesriike kasutama selliseid lähenemisviise, mis ühitavad loodusvarade säilitamise majandusarenguga. Metsanduse eesmärke ei ole võimalik saavutada ilma pideva toetuseta puude istutamisele eelnevate ja puude raiumisele järgnevate tegevuste tekkele ja arendamisele, võimaldades agrometsanduse majanduslikku väärtustamist.

5.   ELi linnapiirkondadega seotud küsimused

5.1.

Linnades looduse taastamise küsimus on hädavajalik eesmärk, mida komitee toetab. Euroopa linnade haljastamine on kahtlemata oluline meie kaaskodanike heaolu ja elurikkuse kestlikkuse seisukohast. 2022. aasta juulis Euroopas kogetud kuumalained tuletavad meelde, kui olulised on puud linnade temperatuuri alandamisel. Puud võimaldavad maapinnal temperatuuri vähendada kuni 12 oC võrra.

5.2.

Lisaks katavad Euroopa linnad tänapäeval suuri alasid, mis takistavad liikide liikumist ja kahjustavad nende elupaiku. Oluline on suunata liikmesriike rakendama meetmeid, millega piiratakse looduslike alade tehislikuks muutmist. Sellised meetmed ei tohiks tugineda maadevahetust pakkuvatele programmidele.

5.3.

Lõpetuseks tuleks linnades tugevdada elurikkuse taastamise eesmärki rohelise taristu arendamise kaudu, sest see on elupaikade arendamise lahutamatu osa. Pargid, alleed, haljaskatused ja -seinad parandavad linnakliimat minimaalsete kuludega. Sellega seoses tuletab komitee meelde arvamuses NAT/607 (12) esitatud soovitusi.

6.   ELi merekeskkonnaga seotud küsimused

6.1.

Merekeskkonna taastamise eesmärgid on elurikkuse säilitamiseks hädavajalikud, võttes arvesse seal asuvate liikide ja ökosüsteemide arvukust ning nende strateegilist tähtsust kliimamuutuste kontekstis. Komitee toetab kavandatud eesmärke taastada need keskkonnad, kus inimtegevus on tõestatult põhjustanud ökosüsteemide tasakaalustamatust. Lisaks liikide kaitsmisele ja elupaikade taastamisele tuleks vastu võtta ka vastutustundlikku kalapüüki ja reostuse vähendamist käsitlevad meetmed. Komitee toetab ühise kalanduspoliitika raames kaitsemehhanismi loomist seoses keskkonnale avalduva negatiivse mõju ohjamisega. Merekeskkonnaga seotud eesmärkide täitmiseks peavad liikmesriigid leppima kokku kalavarude ühises majandamises. Arvestades nende keskkondade kasuks võetavate meetmete tähtsust, peaks komisjonil olema võimalik sekkuda, et tagada kaitse ja taastamise eesmärkide täitmine.

6.2.

Lisaks rõhutab komitee merekeskkonna olulist rolli kliimamuutuste vastases võitluses. Ookeanide süsinikdioksiidi sidumise suutlikkuse säilitamine on meie tuleviku jaoks strateegilise tähtsusega. Seepärast peab EL kavandama innovatsioonile ja teadusuuringutele rahalist toetust, et soodustada uuenduslike lahenduste otsimist ja nende ökosüsteemide kohta teadmiste parandamist. Näiteks on tehtud töö näidanud, et tähtsad on väikesed rannikusügavikud, mis on paljude kalaliikide jaoks olulised elupaigad, sest nad kasvavad seal üles enne täiskasvanuea elupaikadesse jõudmist. Nende alade seisundit kahjustab sageli rannikualade planeerimine (sadamad, tammid jne) ning seepärast on vaja otsida uusi lahendusi. Sel eesmärgil kinnitati Touloni ja Vieux Port de La Seyne-sur-Meri reidile katsena tehislikud rifid ja tehislikku mererohtu. Selle meetme laiem ökoloogiline eesmärk on taaselustada rannikukeskkonna ökoloogilised funktsioonid.

7.   Looduse taastamisega seotud finantsküsimused

7.1.

Komitee rõhutab, et komisjon on selle suurte eesmärkidega ja uuendusliku ELi määrusega näidanud üles märkimisväärset poliitilist tahet. Komitee tuletab aga meelde, et poliitilisel tahtel on piirid, kui seda ei toeta kohustustega vastavuses olevad rahalised eesmärgid. Sellega seoses annab komisjoni töö ökosüsteemi taastamise võimalike kulude täpsustamisel esialgse ettekujutuse kohustustest, mida liikmesriigid peavad täitma, kuid see tõstatab siiski ka küsimusi. See töö näitab, et elurikkuse säilitamise kulude ja tulude suhe on üks kaheksale, kuid ei anna meile teavet eesmärkide täitmise majandusliku, sotsiaalse ja kultuurilise mõju kohta. Milline saab olema piirkondades võetavate taastamismeetmete majanduslik ja sotsiaalne mõju? Komitee nõuab, et eelnevalt määrataks kindlaks määruse ettepanekutes käsitletava põllumajandusmaa, metsade ja vooluveekogude täpne pindala. Komitee tuletab ühtlasi meelde arvamuses NAT/786 (13) esitatud märkusi, millega nõuti, et finantsvajadused oleksid vastavuses eesolevate ülesannetega. Näiteks Natura 2000 võrgustik, mis pakub Euroopas ainulaadset võimalust parandada silmapaistvate looduskeskkondade kvaliteeti, tagab meetmete jaoks ainult 20 % lubatud ja vajalikest vahenditest. Komitee pöörab erilist tähelepanu komisjoni välja kuulutatud rahalistele kohustustele. Komitee tuletab meelde, et oluline on eraldada vahendeid vastavalt ootustele, vastasel juhul ei anna veel üks õigusakt mingeid tulemusi.

7.2.

Komitee hoiatab puuduliku põlvkonnavahetuse ohu eest põllumajandussektoris. Põllumajandusettevõtte tegeliku toimimisega vastuolus olevate eesmärkide seadmine toob kaasa suuri finantsraskusi sellele sektorile, kus on juba praegu probleeme uute spetsialistide leidmisega. Komisjon peab pöörama erilist tähelepanu nendele põllumajandusettevõtetele avalduvale finantsmõjule, et tagada pikaajaline elujõulisus, toetades samal ajal kliimaküsimustega arvestavate tavade väljatöötamist.

Brüssel, 25. jaanuar 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi““ (COM(2020) 380 final) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 259).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi““ (COM(2020) 380 final) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 259).

(3)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabearuanne „Ekstensiivse loomakasvatuse ja orgaaniliste väetiste eelised Euroopa rohelise kokkuleppe kontekstis“.

(4)  Taaselustamine tähendab keskendumist teatavate ökoloogiliste funktsioonide taastamisele.

(5)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee teabearuanded „Ühise põllumajanduspoliitika mõju hindamine põlvkondade vahetusele“ ja „Ühise põllumajanduspoliitika mõju maapiirkondade territoriaalsele arengule – hindamine“.

(6)  IP/22/3746.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kliimaõiglus“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 81, 2.3.2018, lk 22) ja teemal „Aruteludokument „Euroopa kestliku arengu saavutamine aastaks 2030““ (COM(2019) 22 final) (ELT C 14, 15.1.2020, lk 95).

(8)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi““(COM(2020) 380 final) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 259).

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine““ (COM(2013) 249 final) (ELT C 67, 6.3.2014, lk 153).

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse kliimameetmete sotsiaalfond“ (COM(2021) 568 – 2021/0206 (COD)) (ELT C 152, 6.4.2022, lk 158).

(11)  Puu, mis kasvab inimese abita oma liigi poolt asustatud alal.

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Roheline taristu – Euroopa looduskapitali suurendamine““ (COM(2013) 249 final) (ELT C 67, 6.3.2014, lk 153).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030. Toome looduse oma ellu tagasi““(COM(2020) 380 final) (ELT C 429, 11.12.2020, lk 259).


LISA

Arutelu käigus lükati tagasi järgmised muudatusettepanekud, mis kogusid hääletamisel vähemalt veerandi antud häältest.

Punkt 3.4

Muudatusettepanek 11

Muuta järgmiselt:

Sektsiooni arvamus

Muudatusettepanek

Komitee leiab, et taastamisel tuleb seada esikohale olemasolevasse kaitsealade võrgustikku kuuluvad alad, eelkõige Natura 2000 alad, et kasutada ära nende kogu potentsiaal. See toetab kõige paremini eesmärki saavutada elupaikade direktiivi I lisas loetletud elupaikade hea seisund. Taastamismeetmete suunamine kaitsealadele mitte ainult ei taga taastamismeetmete pikaajalise kasu, vaid aitab ka vältida võimalikke huvide konflikte seoses maakasutusega. Seega on komitee arvamusel, et väga lai ja range seisundi halvenemise ärahoidmise nõue ka elupaikade puhul, mis asuvad väljaspool kaitsealade võrgustikku, on tasakaalustamata ja ebaproportsionaalne.

Komitee leiab, et taastamisel tuleb seada esikohale olemasolevasse kaitsealade võrgustikku kuuluvad alad, eelkõige Natura 2000 alad, et kasutada ära nende kogu potentsiaal. See toetab kõige paremini eesmärki saavutada elupaikade direktiivi I lisas loetletud elupaikade hea seisund. Eritähelepanu pööramine NATURA 2000 aladele võib tagada juba 1992. aastal vastu võetud elupaikade direktiivi rakendamise ning võib aidata ka vältida võimalikke huvide konflikte seoses maakasutusega.

Hääletuse tulemus

Poolt:

91

Vastu:

108

Erapooletuid:

18

Punkt 4.2

Muudatusettepanek 12

Muuta järgmiselt:

Sektsiooni arvamus

Muudatusettepanek

Määruse artiklis 9 sätestatud kuivendatud turbaalade taassoostamise eesmärk

Sellel eesmärgil on oluline majanduslik mõju ametialasele tegevusele ja see puudutab eelkõige mõne liikmesriigi teatavaid piirkondi. Nende piirkondade jaoks võib kavandatud eesmärk olla liiga suur , arvestades eri eesmärkide tasakaalustamise vajadust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et taastatud ja taassoostatud turbaalade tootliku kasutamise jätkamine alternatiivsetel viisidel peab olema majanduslikult elujõuline. Ning kui vaadata selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud ajakava, tuleb juhtida tähelepanu uuringule, mis korraldati 2012. aastal rohkem kui 620 märgala ökoloogilise taastamise kohas ning milles tehti kindlaks, et isegi saja aasta pärast on selle tegevuse tulemusena taastunud keskmiselt vaid 65–70 % kohalikust elurikkusest ja eri hüdroloogilistest ja ökoloogilistest funktsioonidest (vee filtreerimine, süsinikdioksiidi säilitamine), võrreldes sarnase kahjustamata ökosüsteemiga. See tekitab küsimusi nii komisjoni ajakavas ette nähtud taastamise tähtaja kui ka ökoloogilise eesmärgi kohta. Kuigi turbaalad moodustavad vaid 3 % Maa pindalast, seovad nad ühe kolmandiku pinnasesse kogunenud süsinikdioksiidist. Seepärast on turbaalad kliimamuutuste vastases võitluses strateegiliselt väga olulised.

Määruse artiklis 9 sätestatud kuivendatud turbaalade taassoostamise eesmärk

Sellel eesmärgil on oluline majanduslik mõju ametialasele tegevusele ja see puudutab eelkõige mõne liikmesriigi teatavaid piirkondi. Nende piirkondade jaoks võib kavandatud eesmärk erinevaid mõjusid avaldada , arvestades eri eesmärkide tasakaalustamise vajadust. Komitee tunnistab turbaalade erilist tähtsust elurikkuse ja kliimakaitse jaoks ning leiab, et komisjoni eesmärgid (70 % kuivendatud turbaalade taastamine, neist 50 % aastaks 2050)[3] kujutavad endast kompromissi majanduslike ja keskkonnaalaste huvide vahel. Ning kui vaadata selle eesmärgi saavutamiseks kavandatud ajakava, tuleb juhtida tähelepanu uuringule, mis korraldati 2012. aastal rohkem kui 620 märgala ökoloogilise taastamise kohas ning milles tehti kindlaks, et isegi saja aasta pärast on selle tegevuse tulemusena taastunud keskmiselt vaid 65–70 % kohalikust elurikkusest ja eri hüdroloogilistest ja ökoloogilistest funktsioonidest (vee filtreerimine, süsinikdioksiidi säilitamine), võrreldes sarnase kahjustamata ökosüsteemiga. See tekitab küsimusi nii komisjoni ajakavas ette nähtud taastamise tähtaja kui ka ökoloogilise eesmärgi kohta. Kuigi turbaalad moodustavad vaid 3 % Maa pindalast, seovad nad ühe kolmandiku pinnasesse kogunenud süsinikdioksiidist. Seepärast on turbaalad kliimamuutuste vastases võitluses strateegiliselt väga olulised.

Hääletuse tulemus

Poolt:

99

Vastu:

104

Erapooletuid:

18


Top