EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52022AE4849

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa hooldusstrateegia“ (COM(2022) 440 final)

EESC 2022/04849

ELT C 140, 21.4.2023, p. 39–45 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

21.4.2023   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 140/39


Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: Euroopa hooldusstrateegia“

(COM(2022) 440 final)

(2023/C 140/07)

Raportöör:

Kinga JOÓ

Kaasraportöör:

Zoe TZOTZE-LANARA

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 27.10.2022

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

11.1.2023

Vastuvõtmine täiskogus

24.1.2023

Täiskogu istungjärk nr

575

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

169/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab tervitatavaks Euroopa hooldusstrateegiat käsitlevaid ettepanekuid ELi ja riikliku tasandi meetmete kohta, mille eesmärk on tugevdada Euroopa hooldustaristut, võttes aluseks kogu ühiskonda kaasava lähenemisviisi. Lisaks kiidab komitee heaks strateegiaga kaasnevates nõukogu ettepanekutes esitatud üleskutse tagada kogu eluaja jooksul kõrge kvaliteediga teenused.

1.2.

Komitee kordab oma ettepanekut võtta kasutusele Euroopa hooldusgarantii, et tagada kõigile ELis elavatele inimestele elukestev juurdepääs taskukohastele ja kvaliteetsetele tervishoiu- ja hooldusteenustele. Selle vahendi edukas rakendamine aitaks tegeleda puudustega hoolduses ja edendada hooldajate, sh mitteametlike hooldajate inimväärseid töötingimusi.

1.3.

Komitee rõhutab, et väga tähtis on perede toetamine nende ülimalt olulises rollis. See tähendab investeerimist ka teistesse valdkondadesse peale sotsiaalpoliitika nagu ka kogukondadesse. Korralikku toetust saavad pered, kui erinevad nad ka poleks, toimivad turvavõrguna ning on solidaarsusel põhineva kestliku hooldussüsteemi olulised elemendid. Äärmiselt oluline on seada šokkidele reageerimisel esikohale hooldusteenuste taskukohasus ja järjepidevus.

1.4.

Komiteel on tähtis roll teadlikkuse suurendamisel, ta kogub ja levitab sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonide seas vahendite ja taristuga seotud olulist teavet heade tavade kohta ning edendab hooldusteenuste uute vormide vahetust. Komitee kutsub üles eraldama sihipäraseid eelarvevahendeid, et kaardistada hooldatavate ja hooldajate ning kodudes töötavate hooldajate vajadused.

1.5.

Sooline võrdõiguslikkus peaks strateegia rakendamises jääma kesksele kohale, muu hulgas tuleks see tagada meetmete kaudu, millega võideldakse kahjulike soostereotüüpide vastu nii ametlikus kui ka mitteametlikus hooldussektoris. Komitee kordab, et tuleks teha jõupingutusi, et tõsta meeste motivatsiooni hooldusvaldkonnas töötamiseks ja tagada hoolduse parem jaotus kodumajapidamistes.

1.6.

Komitee rõhutab, et vaja on eluringipõhist lähenemisviisi, mis edendaks tervena ja aktiivsena vananemist, ennetades samal ajal vanuselist diskrimineerimist ja muid diskrimineerimise vorme, eakate väärkohtlemist, ärakasutamist ja stereotüpiseerimist ning pakkudes nende eest kaitset. Komitee kutsub üles töötama välja eakate inimeste Euroopa strateegia.

1.7.

Komitee kutsub üles koondama kõik vahendid, et rahuldada kasvavat ja mitmekesist hooldusnõudlust: majanduskasvu ja tööhõive suurendamiseks tuleb eraldada piisavad rahalised vahendid hooldustaristule ja inimeste hooldajatele. Tugevatest kvaliteedi tagamise raamistikest lähtuvalt tuleb kaasata kõik hooldusteenuste osutajad. Liikmesriigid peaksid soodustama kvaliteetsete töökohtade loomist ning tagama, et sotsiaalhooldusega seotud töökohad oleksid atraktiivsed, oleksid asjakohaselt tasustatud ning pakuksid karjäärivõimalusi.

1.8.

Komitee kutsub parandama andmete esitamist laste osalemise kohta alushariduses ja lapsehoius, et tagada võrreldavus ja põhjalikuma teabe kättesaadavus reformide kavandamiseks ja rakendamiseks.

1.9.

Komitee nõuab, et ELi institutsioonid moodustaksid sooliselt tasakaalustatud kõrgetasemelise pikaajalise hoolduse eksperdirühma, et muuta koostöö ametlikuks ning tuua kokku kõik osalejad ja nende organisatsioonid ning et luua ühiselt homsed hooldusteenused (1). Soovitatav on ka hooldatavate ja hooldajate ning nende organisatsioonide sisuline osalemine konsultatsioonides ja otsuste langetamises kogu poliitikatsükli jooksul.

1.10.

Komitee rõhutab, et kaaluda tuleb hooldajate liikuvust ja tööjõurännet kolmandatest riikidest, millega kaasneksid vahendid nõudluse ja pakkumise ühitamiseks ning kvalifikatsioonide tunnustamiseks, ning märgib, et strateegias ei võeta piisavalt arvesse neid paljusid dokumentideta töötajaid, kes juba töötavad Euroopas hoolduse valdkonnas.

1.11.

Komitee nõuab soovituste vahehindamist, mille käigus jälgitaks Barcelona eesmärke ja pikaajalise hoolduse reformide üldeesmärke, pidades silmas ELi rahastamistsüklit.

2.   Arvamuse eesmärgid ja ulatus

2.1.

Komiteel on heameel Euroopa hooldusstrateegiat (edaspidi „strateegia“) käsitlevate ettepanekute üle, mis sisaldavad ELi ja riikliku tasandi meetmeid. Nende eesmärk on tugevdada Euroopa hooldustaristut, millega toetatakse nii hooldatavaid (sünnist kõrge eani) kui ka hooldusteenuste osutajaid (ametlikud ja mitteametlikud). Lisaks tunnustab komitee teatise analüütilist lähenemisviisi integreeritud kvaliteetsete hooldusteenuste osutamist mõjutavate puuduste, kitsaskohtade ja probleemsete valdkondade kindlakstegemisel.

2.2.

See strateegia on kooskõlas Euroopa Komisjoni 2021. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavaga ning annab liikmesriikidele kasulikke suuniseid kättesaadava, piisava ja kvaliteetse hoolduse kohta, et tulla toime kasvava ja mitmekesise hooldusvajadusega. Lisaks sisaldab strateegia kaugeleulatuvaid eesmärke alushariduse ja lapsehoiu valdkonnas ning usaldusväärseid juhtimisvahendeid järelevalveks pikaajalise hoolduse meetmete üle. Strateegia toetub olemasolevatele ELi raamistikele, (2) mis annab sellele valdkonnaülese iseloomu, et tegeleda hoolduses esinevate puudujääkidega ning parandada hooldajate ja hooldatavate õigusi.

2.3.

Rakendamise suunamiseks on olemas arvukalt uuringuid ja arvamusi, milles on esitatud ülevaated ja andmed hoolduse eri aspektide kohta, sealhulgas sooga seotud küsimused„ (3) (4) mitteametliku hoolduse kulud„ (5) (6) pikaajalise hoolduse süsteemid Euroopas, (7) tööjõud ja töötingimused, (8) (9).

2.4.

Euroopa Parlament rõhutas avalike hooldusteenuste kättesaadavuse ja juurdepääsetavuse tähtsust ning seda, et igaühel peaks olema õigus valida endale ja oma perekondadele sobivaid teenuseid (pereteenused, kogukonnapõhine hooldus, patsiendikeskne hooldus, personaliseeritud hooldus või muud hooldusviisid) (10).

3.   Üldised märkused

3.1.

Komiteel on heameel, et strateegias tunnistatakse, et hooldus on kogu ühiskonna, mitte ainult perekondade vastutus, ning ta peab tervitatavaks ettepanekuid mõlema nõukogu soovituse vastuvõtmiseks, milles nõutakse kvaliteetsemaid teenuseid kogu eluaja jooksul. Strateegiaga toetatakse ühiskondliku paradigma muutust küsimuses, kuidas ELis väärtustatakse ja osutatakse hooldust ning ületatakse erinevaid kultuurilisi aspekte ja riikidevahelisi erinevusi.

3.2.

Strateegia eesmärk on suunata Euroopa hooldusalane arutelu kestliku ja inimõigustel põhineva hooldusmudeli suunas, mis edendab soolist võrdõiguslikkust ametlikus ja mitteametlikus hoolduses ning tagab inimväärikuse, iseseisva toimetuleku ja kogukonda kaasatuse. COVID-19 pandeemia ajal pandi proovile kogu ELi hooldussüsteemide vastupidavus ja piisavus ning suurenesid struktuursed probleeme, nagu alarahastamine ja töötajate nappus.

3.3.

Tõhus strateegia nõuab ümberkujundavat ja kaugeleulatuvat lähenemisviisi, mille keskmes on hooldatavate ja hooldajate põhiõigused ja -vajadused, mis tagatakse muu hulgas nende täieliku ja sisulise osalemise kaudu konsultatsioonides ja otsuste tegemisel.

3.4.

Komitee rõhutab, et ennetus-, taastus- ja rehabilitatsioonimeetmed peaksid olema strateegia rakendamise lahutamatu osa. Meetmetes tuleks üha enam keskenduda varajasele sekkumisele, terve ja aktiivsena vananemisele, ennetusmeetmetele ja iseseiva toimetuleku toetamisele, mis võib viia miinimumini pikaajalise hoolduse vajaduse ning suurendada kaasatust ühiskonda ja kodanikuaktiivsust, eeskätt tänu tervikliku eakate inimeste Euroopa strateegia loomisele.

3.5.

Tuletades meelde hiljutise finants- ja majanduskriisi ajal omandatud kogemusi kokkuhoiu vallas, rõhutab komitee vajadust seada prioriteediks hooldusteenuste taskukohasus ja järjepidevus, et reageerida praegustele šokkidele, mis on seotud Ukraina sõja, energiakriisi ja praeguse elukalliduse tõusuga.

3.6.

Tervitatav on soolise võrdõiguslikkusega läbiv arvestamine kogu strateegias. Nii ametlikus kui ka mitteametlikus hooldussektoris domineerivad naised. 29 % ELi naistest ütleb, et peamine põhjus, miks nad ei ole tööturul aktiivsed või töötavad osalise tööajaga, on tingitud hoolduskohustustest, samas kui meeste puhul on see näitaja vaid 6 % (11). Hoolduskohustuste jaotuse tasakaalustamatuse hinnangulised kulud on 242 miljardit eurot aastas (12). Esitatud soovitused on liikmesriikidele kasulikud suunised, et võidelda sooliste stereotüüpide, soolise palga-, pensioni- ja hoolduslõhega.

3.7.

Komitee rõhutab perepõhise ja mitteametliku hoolduse tähtsust hooldussüsteemide osana ning nõuab seda liiki hooldusvajaduste ja tegelikkuse kiiret kaardistamist. Oluline on tunnustada neid hooldajaid partneritena, et tagada hoolduse järjepidevus ja pakkuda neile igakülgset tuge, näiteks koolitusvõimalusi koos oskuste valideerimisskeemidega, ning tagada nende osalemine tööturul ja ühiskondlikus elus erinevate vahendite, teenuste ja tööaja korralduse (seos töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiviga) kaudu, tagades samal ajal juurdepääsu sotsiaalsetele õigustele, ajutisele hooldusele ja vaimse tervise teenustele (13).

3.8.

Komiteel on heameel, et strateegias keskendutakse hooldustöötajate õiguste paremale kaitsele. Komitee kutsub liikmesriike üles tegelema lünkadega ELi tööõiguse jõustamisel, ratifitseerima ILO konventsiooni nr 189, milles sätestatakse koduabiliste inimväärsete töötingimuste standardid, ning võtma meetmeid hooldatava juures elavate hooldajate(14) sealhulgas võõrtöötajate ja liikuvate töötajate olukorra reguleerimiseks. Ta märgib siiski, et strateegias ei võeta piisavalt arvesse neid paljusid dokumentideta töötajaid, kes juba töötavad Euroopas hoolduse valdkonnas, ning selles tuleks keskenduda kõigile ELis elavatele hooldajatele, olenemata nende rändetaustast ja elanikustaatusest.

3.9.

Komitee tunnustab võetud kohustust parandada töötingimusi hooldussektoris, pakkudes täiendus- ja ümberõpet ning oskuste valideerimist, suurendades palku, parandades sotsiaalseid ja töötajate õigusi, pöörates tähelepanu füüsilistele ja psühhosotsiaalsetele terviseriskidele ning käsitledes vägivalla ja ahistamise riske töökohal. Komitee kutsub liikmesriike üles ratifitseerima ILO konventsiooni nr 190 vägivalla ja ahistamise kaotamise kohta töömaailmas. Sotsiaalpartnerid ja valitsused peavad tegema koostööd, et kaotada hooldustöö ebakindlad vormid ning luua tugevad regulatiivsed, finants- ja kollektiivläbirääkimiste raamistikud. Kvalifitseeritud töötajate nappus peaaegu kõigis liikmesriikides ohustab tervishoiu- ja hooldusstandardeid, eriti kui arvestada demograafiliste muutuste, töötajate liikuvuse ja vananemisega.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee kordab, et kiiresti on vaja välja töötada spetsiaalne Euroopa hooldusgarantii (15). See on oluline element strateegia edukaks rakendamiseks, mis põhineb poliitika, praktika ja rahastamisvahendite kombinatsioonil, et tagada strateegia meetmete täielik integreerimine riiklikesse õigus-, poliitika-, rahastamis- ja teenuste raamistikesse. Standardite kehtestamine on äärmiselt oluline, et tagada sektori olukorra paranemine, samuti on oluline nende järelevalve (16).

4.2.

Euroopa hooldusstrateegiat tuleks täiendada Euroopa struktureeritud rakenduskava ja rahastamiskavadega. Paljudes liikmesriikides ei investeeri avalik sektor hooldusvaldkonda piisavalt. Liikmesriikide toetamiseks konkreetsetes hooldusega seotud valdkondades (alates poliitika kujundamisest kuni teenuste rakendamise ja mõju seireni) tuleb kasutada ELi struktuuri- ja investeerimisfonde (ESF+, ERF), taaste- ja vastupidavusrahastut ning tehnilise toe instrumenti, eelkõige tuleb seda teha sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete kaudu.

4.3.

Äärmiselt oluline on hinnata edasiminekuid ja mõju hooldatavatele ja hooldajatele. Konkreetsed tehnilised suunised järelevalve- ja hindamisraamistike loomiseks võiksid toetada liikmesriikide ministeeriume konkreetsete juhistega kestlike hooldusteenuste mudelite, mõju mõõtmise ja näitajate väljatöötamise jaoks. Euroopa Komisjoni järelevalve peaks sisaldama aruandeid nii poliitika kui ka rahastamise kohta ning üleskutset soovituste vahehindamiseks. Euroopa poolaasta raames tuleb riigipõhiseid soovitusi paremini suunata, et aidata liikmesriikidel näha hoolduse piisavas rahastamises pigem tootlikku ja kestlikku investeeringut kui majanduslikku koormat.

4.4.

Pärast nõukogu mõlema soovituse vastuvõtmist tuleks meetmed ja suunised kiiresti integreerida liikmesriikide poliitika- ja õigusraamistikesse. Komitee rõhutab pikaajalise hoolduse riiklike koordineerijate olulist rolli, et tagada sidusus ja arvestada hooldusega teistes valdkondades, ministeeriumides ja valitsustasanditel, minnes kaugemale sotsiaal- ja tervishoiupoliitikast (eluase, transport, energeetika, majandus jne).

4.5.

Soovimatu riskivalik, kommertsialiseerimine ning ravi ja tervishoiuga seotud tulu ja kasumi taotlemine hoolduse ja tervishoiu vallas võivad süvendada ebavõrdsust hoolduse kättesaadavuses. Vaja on proportsionaalseid kontrollimeetmeid, et vältida kahjulikke tavasid ning anda kindlad tagatised kvaliteetsete teenuste osutamiseks ja vahendite nõuetekohaseks kasutamiseks. Liikmesriikide tasandi pikaajalises hoolduses ning alushariduses ja lapsehoius on vaja tugevaid sotsiaalkaitsesüsteeme ja kvaliteetseid avalikke teenuseid, mis tuginevad sotsiaalsetele investeeringutele ja sotsiaalmajanduses osalejatele, nt vastastikustele ühingutele, et pakkuda erinevaid rahastamisviise ja kulude jagamise süsteeme kogukonnapõhise ja koduhoolduse jaoks, mida osutavad nõuetekohaselt koolitatud hooldajad (17). Nende meetmete rahastamiseks tuleks kaaluda alternatiive sotsiaalmaksetele (18). Kaaluda tuleks nii hooldus- kui ka tervishoiusüsteemidest kasu saavate mittetulundusorganisatsioonide vabatahtliku toetuse kehtestamist, kuid seda ei tohiks võtta kui kulude vähendamise meedet.

4.6.

Mis puudutab riikide pädevust ja subsidiaarsuse põhimõtet, siis Euroopa Komisjon peaks tagama, et strateegia raames liikmesriikide poolt välja töötatud kvaliteetsed hooldusteenused oleksid kaasavad. Strateegiaga tuleb tagada, et igal hooldust vajaval isikul on täielik ja võrdne juurdepääs teenustele, eelkõige kindlate ja siduvate kvaliteediraamistike kaudu. Erilist tähelepanu tuleks pöörata tavaliselt kõrvale jäetavatele rühmadele, nagu romad, rändajad jne, ning mitmese ja struktuurse diskrimineerimise mõjule. See tähendab samuti, et hooldustaristu tuleb teha kättesaadavaks äärealadel ja hõreda asustusega piirkondades.

4.7.

Digitaristusse investeerimine võib lihtsustada hoolduse tõhusat kavandamist ja pakkumist, et salvestada, vahetada ja edastada teavet erinevate tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutajate vahel, võimaldades tõhusat järelevalvet kvaliteedi ja võrdse juurdepääsu üle. Hooldusteenuste sihtrühmadeni jõudmist, järjepidevust, koordineerimist ja kvaliteetseid teenuseid saab toetada mitmesuguste võimalustega, nagu tehnilised abivahendid, ennetusmeetmed, robootika, kaugtervishoid ja muud, kui need on täielikult kaasavad ja kättesaadavad.

4.8.

Kavandatavas pikaajalise hoolduse soovituses märgitakse, et süsteemid peavad vastama ka puuetega inimeste toetusvajadustele, viidates samas selgelt ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioonile. Komisjon peaks tagama, et strateegia raames kasutatavate ELi rahaliste vahenditega järgitakse deinstitutsionaliseerimise eesmärki ning kogukonnapõhiste teenuste arendamise kaudu, kus on tegev hästi koolitatud tööjõud, toetatakse kaasamist (19). Komitee kordab vajadust toetada puuetega lapsi ja lapsevanemaid (20) ning väljendab heameelt sellele keskendumise üle alushariduse ja lapsehoiu soovituses.

5.   Alushariduse ja lapsehoiu soovituse rakendamine

5.1.

Komitee toetab Barcelona eesmärkide läbivaatamist, et parandada kättesaadava, taskukohase, kaasava ja kvaliteetse lastehoiu pakkumist. Liikmesriigid, kes on eesmärgid saavutanud või ületanud, peaksid rohkem keskenduma kvaliteedistandardite kehtestamisele ning alushariduse ja lapsehoiu erinevate vormide arendamisele eri vanuserühmade jaoks. Alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavuse suurendamise eesmärgid peavad käima käsikäes kvaliteediraamistike ja inimväärsete töötingimustega. Liikmesriigid peaksid töötama välja näitajad, et jälgida juurdepääsu hooldusmudelitele lähtuvalt riiklikest eelistustest ja erinevustest, järgides samal ajal läbivaadatud sihtide eesmärke, kvaliteeti ja muid standardeid.

5.2.

Komitee kiidab heaks üleskutse tagada kõigile lastele seaduslik õigus kvaliteetsetele teenustele. Komiteel on heameel ka selle üle, et strateegia seotakse Euroopa lastegarantiiga, arendades edasi selle mitme põlvkonna lähenemisviisi, mis on suure tähtsusega töö- ja eraelu tasakaalu ning perekonna heaolu seisukohast. Abi vajavate perede tasuta juurdepääsu alusharidusele ja lapsehoiule tuleb täiendada meetmete kogumiga, mis sisaldab tasuta eineid, tasuta hügieenitooteid (nt mähkmed) ning abi füüsilise ja vaimse arengu vallas (peenmotoorika, kõne- ja keeleteraapia jne).

5.3.

Komiteel on heameel, et viidatakse ELi võrdõiguslikkuse raamistikele ja haavatavas olukorras olevatele lastele ning toetab kaasavate süsteemide loomist, mis austavad kõiki perevorme. Kehtestatavad meetmed peaksid hõlmama teavitustegevust ja töötajate koolitamist teenuse kasutajate õiguste ning kaasamise ja kallutatuse teemal. Komitee väljendab erilist heameelt ettepanekute üle, mis käsitlevad laste ja lastehoiu töötajate piisava suhtarvu tagamist, töötajate pidevat kutsealast koolitust ja kestuse nõuete lisamist näitajatesse, mis on eriti olulised puuetega laste puhul, kellel on sageli ainult osaline juurdepääs alusharidusele ja lapsehoiule.

5.4.

Nõukogu soovituse rakendamiseks võetavate meetmete keskmes peavad olema alushariduse ja lapsehoiu heade tavade mudelid, mida toetavad piirkondlikud poliitikameetmed ja rahastamisraamistikud. Tuleb eraldada sihipärased eelarvevahendid, et kaardistada hooldatavate ja hooldajate vajadused ning katsetada uusi hooldusteenuste vorme. Laste õigustel peab olema keskne koht. Lapsed vajavad oma esimestel eluaastatel tervislikku ja toetavat keskkonda, seda kas perekonnas või lastehoiuasutuses. Seetõttu peavad olema kättesaadavad erinevad hooldusmudelid (päevahoiud, töökohtade lastesõimed, lapsehoidjad, pereabilised, mängurühmad, kooliväline lastehoid), mis arvestavad eri vanuses laste arenguvajadusi.

6.   Pikaajalise hoolduse soovituse rakendamine

6.1.

Komitee kutsub üles koostama jõulisi rakenduskavasid, mis hõlmaksid pikaajalise hoolduse kõiki aspekte. Euroopa Komisjon peaks muutma koostöö ametlikuks, luues pikaajalise hoolduse kõrgetasemelise eksperdirühma, mis toob kokku sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid, riiklikud koordineerijad, pikaajalise hoolduse vajajad, eelkõige eakad ja puuetega inimesed, ning muud asjaomased eksperdid ja praktikud. Selle eksperdirühma tööst teavitamiseks võiks luua avaliku veebiplatvormi, et koguda andmeid ja uuringute tulemusi ning edendada heade tavade jagamist.

6.2.

Komitee on vastu võtnud mitu arvamust pikaajalise hoolduse osutamise kohta ELis, (21) rõhutades vajadust investeerida kvaliteetsesse, kestlikku ja kõigile kättesaadavasse hooldusesse. Komitee rõhutab vajadust maksimeerida vastastikust täiendavust ja koostoimet kõigi hooldus- ja tervishoiuteenuste osutajate vahel nii avalikus kui ka erasektoris (tulunduslik ja mittetulunduslik), et tagada teenused kõigi jaoks ja võttes seejuures arvesse liikmesriikide parimaid tavasid.

6.3.

Komiteel on heameel, et pikaajalise hoolduse ettepanekus tunnistatakse sotsiaalmajanduses osalejate tähtsust teenuseosutajatena. Komitee julgustab komisjoni uurima edasi viise, kuidas luua pikaajalise hoolduse poliitikaraamistikus sotsiaalmajanduses osalejate ja ELi institutsioonide vahelised struktureeritud suhtluskanalid.

6.4.

Komitee märgib, et rohe- ja digipöörde raames on olulised erinevad algatused, et kasutada ära tehnoloogiate kogu potentsiaal elamufondi loomiseks, ümbermõtestamiseks ja renoveerimiseks kaasavamal ja kestlikumal viisil.

6.5.

Pikaajalise hoolduse heade tavade mudelite hulka võivad kuuluda senisest struktureeritum ja tõhusam koduhooldus, samuti uued alternatiivid eluaseme valdkonnas, nagu koduhooldusteenust pakkuvad eluasemed, järelevalvega eluasemed ja kogukondades elamine, jagatud eluasemed või muud alternatiivid vastavalt hooldatavate vajadustele ja eelistustele ning tuginedes seaduslikult heakskiidetud kvaliteediraamistikele. Kaaluda tuleks ka muud liiki hooldusmudeleid, et katta integreeritud lähenemisviisi abil kogu hoolduse spektrit, nagu vaimse tervise toetamine, perekeskused, lapsevanemate tugirühmad ja abi lühiajaliselt eluaseme leidmiseks. Seda tuleks teha viisil, mis võimaldab üleminekut ühelt mudelilt teisele, kui vajadus nõutavate teenuste intensiivsuse või laadi osas muutub ja ilma et hoolduse järjepidevus kannataks.

Brüssel, 24. jaanuar 2023

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG


(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Üldhuviteenuste koosloomine kui panus osalusdemokraatia tugevdamisse ELis“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 76).

(2)  Puuetega inimeste õiguste Euroopa strateegia aastateks 2021–2030, lastegarantii, Euroopa lapse õiguste strateegia, töö- ja eraelu tasakaalustamise direktiiv, soolise võrdõiguslikkuse strateegia ja muud asjakohased algatused Euroopa sotsiaalõiguste samba raames.

(3)  Gender inequalities in care and pay in the EU, https://eige.europa.eu/publications/gender-inequalities-care-and-pay-eu.

(4)  Soolise võrdõiguslikkuse indeks: https://eige.europa.eu/gender-equality-index/2022.

(5)  What if care work were recognised as a driver of sustainable growth?: https://epthinktank.eu/2022/09/07/what-if-care-work-were-recognised-as-a-driver-of-sustainable-growth/.

(6)  Uuring, mis käsitleb mitteametliku pikaajalise hooldusteenuse levimust ja kulusid: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8423&furtherPubs=no.

(7)  2021 Long-term care in the EU: https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=et&pubId=8396.

(8)  Long-term care workforce: Employment and working conditions: https://www.eurofound.europa.eu/publications/customised-report/2020/long-term-care-workforce-employment-and-working-conditions.

(9)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Tervishoiutöötajate ja hoolduse strateegia Euroopa tuleviku jaoks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 37).

(10)  Euroopa Parlamendi 22. juuni 2022. aasta raport „ELi hooldusvaldkonna ühismeetmed“.

(11)  EIGE, idem.

(12)  Euroopa Parlamendi uuring, idem.

(13)  Pereliikmete hooldajate Euroopa harta: https://coface-eu.org/european-charter-for-family-carers/.

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 487, 28.12.2016, lk 7).

(15)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tervishoiutöötajate ja hoolduse strateegia Euroopa tuleviku jaoks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 486, 21.12.2022, lk 37).

(16)  Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD). 2019. „Improving healthcare quality in Europe – Characteristics, effectiveness and implementation of different strategies“.

(17)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalsete investeeringute mõju tööhõivele ja riigi eelarvele“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 226, 16.7.2014, lk 21).

(18)  Event report: European Care systems: Solidarity and sustainability – friends or foes?: https://www.aim-mutual.org/mediaroom/event-report-european-care-systems-solidarity-and-sustainability-friends-or-foes/.

(19)  Asutusepõhiselt hoolduselt kogukonnapõhisele hooldusele ülemineku Euroopa ekspertrühm, EU Guidance on independent living and inclusion in the community ja EU funds. Checklist to promote independent living and deinstitutionalisation.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Puuetega inimesi ja eakaid hooldavad pereliikmed: pandeemia ajal plahvatuslikult kasvanud nähtus“ (ELT C 75, 28.2.2023, lk 75).

(21)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Algatus lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamiseks““ (COM(2017) 252 final) ja „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse lapsevanemate ja hooldajate töö- ja eraelu tasakaalustamist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 2010/18/EL“ (COM(2017) 253 final – 2017/0085 (COD)) (ELT C 129, 11.4.2018, lk 44); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Peredes elavate hooldustöötajate õigused“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 487, 28.12.2016, lk 7); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Eakatele inimestele üldise juurdepääsu tagamine pikaajalisele hooldusele ning pikaajalise hoolduse süsteemide jätkusuutlik rahastamine“ (ELT C 204, 9.8.2008, lk 103); brošüür ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Majanduslikud, tehnoloogilised ja ühiskondlikud muutused tänapäevastes eakatele osutatavates teenustes“ (ELT C 240, 16.7.2019, lk 10); Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Uus eakate hooldamise mudel: COVID-19 pandeemia õppetunnid“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 194, 12.5.2022, lk 19).


Top