52022AE4098

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52022AE4098 - EN

Document 52022AE4098

Help

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98“ (COM(2022) 459 final – 2022/0278 (COD)); b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 seoses erakorraliste menetlustega vastavushindamiseks, ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks ja turujärelevalveks ühtse turu hädaolukorra tõttu [mitteametlik tõlge]“ (COM(2022) 461 final – 2022/0279 (COD)); ja c) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL seoses erakorraliste menetlustega vastavushindamiseks, ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks ja turujärelevalveks ühtse turu hädaolukorra tõttu“ [mitteametlik tõlge] (COM(2022) 462 final – 2022/0280 (COD))

EESC 2022/04098

ELT C 100, 16.3.2023, p. 95–100 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

16.3.2023

Euroopa Liidu Teataja

C 100/95

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemadel

a) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühtse turu hädaolukorra mehhanism ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 2679/98“

(COM(2022) 459 final – 2022/0278 (COD))

b) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2016/424, (EL) 2016/425, (EL) 2016/426, (EL) 2019/1009 ja (EL) nr 305/2011 seoses erakorraliste menetlustega vastavushindamiseks, ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks ja turujärelevalveks ühtse turu hädaolukorra tõttu [mitteametlik tõlge]“

(COM(2022) 461 final – 2022/0279 (COD))

c) „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2000/14/EÜ, 2006/42/EÜ, 2010/35/EL, 2013/29/EL, 2014/28/EL, 2014/29/EL, 2014/30/EL, 2014/31/EL, 2014/32/EL, 2014/33/EL, 2014/34/EL, 2014/35/EL, 2014/53/EL ja 2014/68/EL seoses erakorraliste menetlustega vastavushindamiseks, ühiste spetsifikatsioonide vastuvõtmiseks ja turujärelevalveks ühtse turu hädaolukorra tõttu“[mitteametlik tõlge]

(COM(2022) 462 final – 2022/0280 (COD))

(2023/C 100/14)

Raportöör:	Andrej ZORKO
Kaasraportöör:	Janica YLIKARJULA

Konsulteerimistaotlus

a)	Euroopa Parlament, 9.11.2022

a)	Euroopa Liidu Nõukogu, 11.11.2022

b)	Euroopa Parlament, 21.11.2022

b)	Euroopa Liidu Nõukogu, 24.11.2022

c)	Euroopa Parlament, 21.11.2022

c)	Euroopa Liidu Nõukogu, 30.11.2022

Õiguslik alus

a)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114, 21, 45 ja 304

b)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 114 ja 304

c)	Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 91, 114 ja 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

10.11.2022

Vastuvõtmine täiskogus

14.12.2022

Täiskogu istungjärk nr

574

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

208/0/1

1. Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab Euroopa Komisjoni eesmärki luua ühtse turu hädaolukorra mehhanism, et võidelda tulevaste kriiside vastu, mis võivad mõjutada ühtse turu ja selle ettevõtjate toimimist ning ELi kodanike heaolu. Komitee toetab meetmeid, mille eesmärk on tagada kaupade, teenuste ja isikute vaba liikumine ning vältida ELi-siseseid piiranguid ka kriisi ajal. Ühtse turu hädaolukorra mehhanism peaks seadma prioriteediks teabe jagamise, koostöö, teabevahetuse ja solidaarsuse liikmesriikide vahel. Liikmesriikide parema halduskoostöö ja läbipaistvuse meetmed on väga tähtsad, kuid komitee peab kahetsusväärseks, et puuduvad tagajärjed juhuks, kui liikmesriigid nõudeid ei täida.

1.2.

Kriisidele reageerimine peab olema kiire, ajutine, asjakohaselt sihitud ja kooskõlastatud ELi tasandil, et tagada ühine lähenemisviis. Reageerimisel tuleks arvesse võtta kriisi mõju ettevõtjatele ja ELi kodanike heaolule ning luua tingimused vastupanuvõimelisemaks ühiskonnaks ja majanduseks tulevikus. Selgelt tuleks keskenduda kaupade, teenuste ja isikute vabale liikumisele kriisi ajal ning sellele, et leevendada kriisi mõju inimeste heaolule, selle asemel, et keskenduda meetmetele, mis on suunatud kaupade ja teenuste tootmisele ja pakkumisele ning nende tarneahelatele.

1.3.

Kriiside leevendamiseks on vaja selget õigusraamistikku, et vältida lahknevaid tõlgendusi, killustatud meetmeid ja tarbetuid kohtuvaidlusi. Komitee leiab, et nende probleemide lahendamiseks on mõistete „kriis“, „strateegiliselt olulised valdkonnad“, „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ ning „kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused“ määratlused liiga ebamäärased, ning soovitab komisjonil need mõisted täpsemalt määratleda.

1.4.

Erakorralised meetmed ei tohiks rikkuda Euroopa kodanike põhiõigusi, samuti ei tohiks nende õiguste, sealhulgas streigiõiguse kasutamine üheski sektoris õigustada kriisile reageerimist. Komisjon peaks selgitama, et kui streik või muu kollektiivne aktsioon toimub siseriiklike õigusaktide alusel, ei saa seda ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames kriisina käsitleda. Samamoodi peavad kõik kriisileevendusmeetmed vastama äriühingute puhul vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõttele, mis ettepanekus nii ei ole. Samuti tuleb austada sotsiaalpartnerite autonoomiat. Meetmed võivad tekitada tarbetuid lisatõkkeid, -piiranguid ja -koormust, mida tuleb vältida, eriti kriisi ajal. Ühtne turg peaks jääma kättesaadavaks ning pakkuma sotsiaalseid ja maksudumpingu vastaseid kaitsemeetmeid.

1.5.

Komitee usub, et hädaolukorras on vaja reageerida kiirelt ja tõhusalt. Seetõttu soovitab komitee komisjonil ettepanek uuesti läbi vaadata, pidades silmas piisavalt kiiret ja tõhusat lähenemisviisi kriisiga toimetulekuks. Komitee on mures, et kavandatud sammsammuline lähenemisviis võib olla haldusasutuste jaoks liiga koormav, et olla tõhus.

1.6.

Komitee soovitab luua tiheda koostöö ühtse turu hädaolukorra mehhanismi nõuanderühma ja olemasolevate ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi vahendite vahel. Koostöö eesmärk oleks prognoosida ülemaailmsete ja piirkondlike sündmuste pideva jälgimise ja riskihindamise põhjal kriisiolukordi. Kodanikuühiskonna esindajad peaksid olema sellesse protsessi tihedalt kaasatud, et suunata oma teadmisi ja töö tulemusi ELi tulevikusuundade analüüsimisse.

1.7.

Komitee teeb ettepaneku kaasata ühtse turu hädaolukorra mehhanismi nõuanderühma vaatlejatena sotsiaalpartnerite ja asjakohase kodanikuühiskonna organisatsiooni esindajad. Samuti kutsub komitee üles selgitama kavandatava nõuanderühma rolli, eriti seoses teiste samalaadsete organitega.

1.8.

Ettepanekus nähakse ette volituste delegeerimine komisjonile. See delegeerimine tuleks uuesti läbi vaadata, et saavutada tasakaal kriisidele tõhusa reageerimise ja liikmesriikide otsustusprotsessi kaasamise vahel.

1.9.

On oht, et ettepanekus komisjonile antud sekkumisvolitused, nagu tellimuste prioriseerimine ja lepingut tühistav klausel, mida võib suunata konkreetsetele ettevõtjatele, võivad osutuda kahjulikuks ühtse turu toimimisele. Juba oma olemasolu tõttu toovad nad sisse ettearvamatuse elemendi. Seetõttu soovitab komitee komisjonil ettepanek hoolikalt läbi vaadata, võttes arvesse ka seda, millistele ettevõtjatele oleksid need meetmed suunatud ja kes kannaksid tootmisliinide võimaliku ümberkorraldamise kulud.

1.10.

Väga oluline on seada komisjonile või liikmesriikidele piirid ettevõtjatelt andmete kogumiseks. Seejuures tuleb järgida äärmise vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Mõni ettepanek ohustab võrdseid tingimusi, näiteks kõige olulisematest ettevõtjatest nimekirjade koostamine enne hädaolukorra väljakuulutamist. Komitee on mures signaalide pärast, mida see võib turule saata, ja üldise mõju pärast konkurentsile.

1.11.

Kiire, kergesti mõistetav ja avatud teabevahetus üldsuse, ettevõtjate ja teiste osalejatega on ühtse turu kriisiohje seisukohast ülioluline. Kriisi korral peaks viivitamata hakkama toimima spetsiaalne veebipõhine teabeliides.

2. Arvamuse alus

2.1.

Hästi toimiv ühtne turg on üks ELi suurimaid eeliseid. See on äärmiselt oluline ELi majanduse ja heaolu parandamiseks sotsiaal-majandusliku lähenemise kaudu ning selle tagamiseks, et sotsiaalne tasakaalustamatus ei muutuks Euroopa integratsiooni tõsiseks takistuseks (1).

2.2.

Hiljutised kriisid, nagu COVID-19 pandeemia ja Venemaa sissetung Ukrainasse, on näidanud teatavat haavatavust ühtsel turul ja selle tarneahelates ettenägematute häirete korral. Pandeemia ajal kehtinud liikumispiirangud peatasid paljude ettevõtjate töö, suleti riigipiirid, katkesid tarneahelad ja kadus nõudlus ning töötajad ja teenuseosutajad ei saanud Euroopas ringi liikuda. See tuletas inimestele meelde, et isikute vaba liikumine on tihedalt seotud kaupade ja teenuste vaba liikumisega. Kriis mõjutab sageli iseäranis just mikro-, väikseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid ning väikese sissetulekuga majapidamisi.

2.3.

Asjaolu, et eri liikmesriikides kriiside vastu võitlemiseks võetud meetmed ei ole läbipaistvad, tekitas ebakindlust nende põhjendatuse ja proportsionaalsuse suhtes. See nõrgendas vastastikust usaldust ja solidaarsust ning takistas ühtse turu toimimist. Teisest küljest näidati selgelt liikmesriikide koostöö, avatuse ja dialoogi tähtsust ning mitmekesistatud väärtusahelate väärtust. Koordineeritud reageerimine eesmärgiga tagada, et ELi sisepiirid jäävad tänu rohelise koridori piiriületuspunktidele avatuks, on osutunud ülioluliseks, et vältida häireid olulistes reisi- ja tarneahelates.

2.4.

Ühtse turu hädaolukorra mehhanism täiendab muid ELi seadusandlikke meetmeid või kriisiohje ettepanekuid, mis käsitlevad näiteks tervishoidu, pooljuhte, toiduga kindlustatust ja ELi elanikkonnakaitse mehhanismi.

3. Üldised märkused

3.1.

Komitee väljendab heameelt komisjoni jõupingutuste üle ühtse turu hädaolukorra mehhanismi kasutuselevõtmiseks, et võidelda olemasolevate ja võimalike kriiside negatiivse mõju vastu ühtsele turule, sealsetele inimestele ja ettevõjatele. Komitee peab tervitatavaks kinnitust, et ühtse turu hädaolukorra mehhanismi kohaldamine ei piira olemasolevaid kriisiohjevahendeid, mida käsitletakse erinormidena (lex specialis).

3.2.

Komitee rõhutab, et ühtse turu hädaolukorra mehhanism peaks tagama meetmete parema koordineerimise liikmesriikide vahel, suurendama solidaarsust, toetama nelja vabaduse tõhusust ning kasutama ühtset turgu kiireloomuliste ja ootamatute kriiside lahendamiseks. Komitee juhib tähelepanu sellele, et hästi toimiv ühtne turg on kriisideks valmisoleku ja nendega toimetuleku seisukohast tõhus vahend ja tugev külg.

3.3.

Kriis, mis võib mõjutada ühtse turu toimimist, võib takistada ettevõtjaid, kuid mõjutada oluliselt ka inimeste elu kogu ELis. Kavandatud meetmetes mis tahes kriisi vastu võitlemiseks tuleks seega arvesse võtta mõlemat perspektiivi ning digi-, rohe- ja õiglase üleminekule poole viivat teed, et valmistada ühtset turgu paremini ette tulevasteks vapustusteks ja kriisideks. Tulevane ühtne turg saab põhineda ainult kindla majandusliku aluse ühendamisel tugeva sotsiaalse mõõtmega (2).

3.4.

Komitee juhib tähelepanu sellele, et kriisidele reageerimine peab olema kiire, proportsionaalne, ajutine ja asjakohaselt sihitud ning looma aluse vastupanuvõimelisemale ühiskonnale ja majandusele tulevikus. Samuti tuleb reageerimist ELi tasandil koordineerida, et vältida üksteisest erinevaid riiklikke meetmeid, mis võivad takistada ühtse turu toimimist.

3.5.

Tulevastes kriisides seisab EL silmitsi uute probleemidega. Kriisileevendusmeetmed peaksid olema läbipaistvad ja hõlpsasti kättesaadavad – piiratud kohaldamisalas ja rangete kriteeriumide kohaselt – ning neid tuleks kiiresti kohaldada, mis nõuab selget õigusraamistikku ELi tasandil. Mehhanismiga tuleks kaitsta ELi ettevõtjaid ja elanikke ning ühtse turu vabadusi ulatusliku ja tõsise kriisi korral. Sellega tuleks kontrollida riiklikke ja ELi kriisivastaseid meetmeid, et need järgiksid vajalikkuse, proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise aluspõhimõtteid. Ühtlasi tuleks mehhanismiga tagada reaalajas halduskoostöö ning teabe kättesaadavus ettevõtjatele ja üksikisikutele.

3.6.

Komitee on mures, et ühtse turu hädaolukorra mehhanismis sätestatud järkjärguline kriisidele reageerimise menetlus võtab liiga palju aega ja aeglustab otsustusprotsessi, selle asemel et kriisile kiiresti reageerida.

3.7.

Konkreetse tulevase kriisi ulatust ja tüüpi on võimatu ette näha. Samas on kriisile reageerimine kõige tõhusam ja kõige vähem invasiivne, kui sellega alustatakse kriisi varases staadiumis. Komitee rõhutab tulevikusuundade strateegilise analüüsi tähtsust ELis ja peab jätkuvalt väga tervitatavaks tulevikusuundade analüüsi metoodika lisamist ELi poliitikakujundamise protsessi. Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames kavandatud vahendeid tuleks täiendada tiheda koostööga ühtse turu hädaolukorra mehhanismi nõuanderühma ja olemasolevate ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi vahendite vahel. Eesmärk on prognoosida käimasolevate ülemaailmsete ja piirkondlike sündmuste põhjal tulevasi kriise, mis võivad oluliselt häirida ühtse turu toimimist viisil, mida ei saa pidada turu normaalseks toimimiseks. Lisaks selliste intsidentide hindamisele, mille kohta liikmesriigid edastavad komisjonile hoiatuse, peaks nõuanderühma ülesanne olema ka teha pidevalt koostööd ELi tulevikusuundade strateegilise analüüsi teostajatega ülemaailmsete ja piirkondlike intsidentide jälgimisel ja riskihindamisel. Kuna tulevikusuundade strateegiline analüüs on osalusprotsess, loodab komitee, et selle alusel on võimalik nii luua koostoimet kui ka tagada edukalt kõigi ELi institutsioonide, sealhulgas komitee struktuurne kaasamine (3).

3.8.

Ettepaneku eesmärk on hõlmata kõiki olulisi kriise, mis mõjutavad ühtset turgu ja selle tarneahelaid, välja arvatud mõned erandid, mille jaoks ELil on oma meetmed või ta neid kavandab. Lai kohaldamisala tekitab tõsiseid probleeme. Komitee rõhutab, et ühtse turu hädaolukorra mehhanismis tuleb kriisi selgemalt määratleda ning seda ei tohi olla võimalik erinevalt tõlgendada. Samuti on mõisted „strateegiliselt olulised valdkonnad“, „strateegilise tähtsusega kaubad ja teenused“ ning „kriisi seisukohalt olulised kaubad ja teenused“ määratletud väga laialt. Komitee arvates peaksid need määratlused olema ühemõttelised, et tagada erakorraliste meetmete proportsionaalsus ja asjakohane sihtimine. Selgete ja täpsete määratluste puudumine võib tekitada ühtsel turul õiguskindlusetust ja kohtuvaidlusi.

3.9.

Ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames peavad kõik määratlused ja kriisile reageerimise viisid olema proportsionaalsed ega tohi põhjustada tarbetut halduskoormust. Eelkõige tuleks mehhanismi rakendada üksnes juhul, kui ühtsel turul on kiireloomuline ja ajutine kriis, sealhulgas piirkondlik kriis, mis mõjutab nelja vabadust. Vastavalt sellele peaks vahendi kasutamine olema ajaliselt piiratud ega tohiks muutuda alaliseks. Ettepanekuga antakse komisjonile delegeeritud volitused seoses kriisiprotokollidega, mis tuleks hoolikalt läbi vaadata ning seejuures leida tasakaal tõhusa reageerimise ja liikmesriikide täieliku ühismeetmetele pühendumise vahel.

3.10.

Äärmiselt oluline on oskus tuvastada, et olukord nõuab kriisile reageerimist, ja tegeleda nõuetekohaselt hädaolukordadest tulenevate probleemidega. Mis tahes erakorralised meetmed ei tohiks takistada Euroopa kodanike põhiõigusi, eriti neid, mida tunnustatakse rahvusvahelistes lepingutes ja konventsioonides. Isegi kriisi ajal peab EL jätkuvalt pühenduma põhiliste inimõiguste kaitsmisele. Samamoodi peavad kõik kriisileevendusmeetmed vastama äriühingute puhul vajalikkuse ja proportsionaalsuse aluspõhimõttele, mis ettepanekus nii ei ole.

3.11.

Kriisi seisukohalt oluliste kaupade tunnustamine ja reguleerimine võib tekitada ühtsel turul ebakindlust, mis piirab selle toimimist, sest on võimatu teada, millised kaubad on mis tahes tulevase kriisi seisukohast olulised. Komitee mõistab kavatsust delegeerida ettepaneku raames komisjonile teatavad volitused. Samal ajal peab komitee väljendama muret ettepanekus sätestatud komisjoni sekkumisvolituste pärast, sealhulgas tundliku äriteabe avalikustamine ja tellimuste prioriseerimine, kaasa arvatud lepingut tühistav klausel. Kaupade ja teenuste tootmine ja pakkumine ning nende tarneahelad on peamiselt turuosaliste ülesanne ning osa ettevõtjate ja valitsuste korrapärasest erandolukorra plaanimisest ja valmisolekust.

3.12.

Komitee on veendunud, et ELi-siseste tõkete ja piirangute kehtestamist kriisi ajal tuleb vältida. Selles edu saavutamiseks peaks mehhanism tagama ulatuslikuma teabevahetuse, koordineerimise ja solidaarsuse liikmesriikide vahel kriisiga seotud meetmete võtmisel, austades samal ajal riikide pädevust. Komitee toetab täielikult ühtse turu vabaduste keelatud piirangute loetlemist. Komitee avaldab siiski kahetsust, et puuduvad selged tagajärjed juhtudel, kui liikmesriigid ei täida nõudeid.

3.13.

Selliste konkreetsete kaupade tootmine ja tarnimine, mis võivad olla hädavajalikud mis tahes kriisi vastu võitlemisel, jaguneb ühtsel turul ebaühtlaselt. Sõltuvalt kriisist võib isegi kogu ELi hõlmav kriis mõjutada ettevõtjad ja üksikisikud kogu ELis erineva raskusega. Selliste olukordadega tegelemisel on kriitiline tähtsus liikmesriikide vahelisel solidaarsusel. Kriisile reageerimise vahendite kogumi eesmärk peaks seega olema heidutada loobuma protektsionismist, mis killustaks ühtset turgu ning takistaks elutähtsate kaupade ja teenuste liikumist ELi ettevõtjateni ja elanikeni.

3.14.

Komitee soovitab komisjonil hinnata hiljutistest kriisidest saadud kogemusi, et kasutada neid tulevikuplaanina. Pandeemia ajal leevendas nn roheliste koridoride kasutuselevõtt paljusid kulukaid kitsaskohti, mis olid seotud eelkõige ELi-sisese kaubavooga, aga ka teenustega. Lisaks aitas ELi ühise digitaalse COVID-tõendi suhteliselt kiire vastuvõtmine taastada piiriüleste teenuseosutajate, võõrtöötajate ja ärireisijate liikuvuse ühtsel turul. ELi antud tehniline abi on aidanud tagada ka meetmete ühtsema rakendamise.

3.15.

Komitee nõustub komisjoniga, et ELi tasandi meetmeid tuleks koordineerida koos liikmesriikidega. Võimaluse korral tuleb kõikides liikmesriikides kohaldada ühist lähenemisviisi. Killustatud lähenemisviis tekitaks ühtsele turule lisatõkkeid, takistades innovatsiooni, investeeringuid ja töökohtade loomist, samuti sotsiaalset ühtekuuluvust ja elukvaliteeti. Isegi kriisi ajal on oluline, et ühtne turg oleks kõigile kättesaadav ning pakuks tõhusaid kaitsemeetmeid sotsiaalse ja maksudumpingu vastu (4).

3.16.

Ettevõtjatele ja üksikisikutele tuleks samuti pakkuda stiimuleid, et nad saaksid oma teguviisi võimalikult hästi kohandada kriisijärgsete suuremate energiakulude ja kliimamuutuste mõjuga. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega ja kliimaneutraalsuse saavutamise poole liikumisega ning rakendamise korral peaksid need meetmed olema suunatud nende eesmärkide saavutamisele ning muutma ühtse turu vastupanuvõimelisemaks. Hädaolukordadele reageerimisel tuleb samuti meeles pidada, et alati võivad kriisi tulemusena tekkida erinevused ELi riikide majandusarengus, sotsiaalsetes tagatistes ja jõukuses (5) ning reageerimine peab olema kavandatud eesmärgiga sellist mõju vältida.

3.17.

Kiire, kergesti mõistetav ja avatud teabevahetus üldsuse, ettevõtjate ja teiste osalejatega on ühtse turu kriisiohje keskne osa. Osalejate abistamiseks kohapeal soovitab komitee, et kriisi korral peaks viivitamata hakkama toimima spetsiaalne veebipõhine teabeliides, mida korrapäraselt ajakohastatakse ning mis sisaldab usaldusväärset teavet kriisi ja võetud meetmete kohta. Mehhanism peaks tagama inimeste ja ettevõtjate jaoks läbipaistvuse meetmete osas, mida võetakse liikmesriikides nende jätkuva vaba liikumise toetamiseks. Erakorralistest meetmetest tuleks selgelt teavitada, et vältida segadust või lisatakistusi ühtse turu toimimisele. Komitee leiab, et sotsiaalpartneritel ja kodanikuühiskonnal võiks selles olla oluline roll.

3.18.

Mehhanismi rakendamiseks on vaja ka tihedat koostööd sidusrühmadega, arvestades et praktikas rakendavad meetmeid kodanikuühiskonna osalejad. Neil on ka parimad teadmised toimivatest meetmetest ja menetlustest. Ühtse turu juhtimise taristut tuleb tugevdada kodanikke, tarbijaid ja ettevõtjaid esindavate organisatsioonide ennetava kaasamise abil (6). Komitee kutsub komisjoni üles kaasama sotsiaalpartnereid, kodanikuühiskonna organisatsioone ja eksperte riskihindamise ja -järelevalve protsessidesse ning kriisimeetmete väljatöötamisse ja kooskõlastamisse.

4. Konkreetsed märkused

4.1.

Teadete, standardite jmt osas peaksid meetmed võimalikult palju tuginema olemasolevatele vahenditele. Tuleks keskenduda nende kiire ja tõhusa kasutamise selgitamisele ja hõlbustamisele, et säilitada ühtse turu toimimine alati, kui puhkeb kriis.

4.2.

Mehhanismi raames tuleks kaaluda kiiret vastavushindamist, riigihangete koordineerimist ning asjaomase kriisi seisukohalt kriitilise tähtsusega kaupade ja teenuste turujärelevalvet. Siiski tuleks arvesse võtta ka seda, et praeguste ELi direktiividega on antud juba mitu valikut, mis võimaldavad hädaolukordades väga kiireid hankeid.

4.3.

Erakorraliste meetmetega ei tohiks piirata ELi kodanike põhiõigusi, samuti ei tohiks nende õiguste, sealhulgas streigiõiguse kasutamine üheski sektoris kujutada endast tingimust, mis õigustaks ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames kriisile reageerimist. Komitee on veendunud, et streikide õiguslik reguleerimine kuulub liikmesriikide pädevusse ning et kui streik või muu kollektiivne aktsioon toimub siseriiklike õigusaktide alusel, ei saa seda ühtse turu hädaolukorra mehhanismi tingimustel käsitada kriisina.

4.4.

Väga oluline on seada komisjonile või liikmesriikidele piirid ettevõtjatelt andmete kogumiseks. Andmete kogumisel tuleb järgida äärmise vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. Ettevõtjatele ei tohi kehtestada kohustusi avalikustada tundlikku äriteavet ja prioriseerida tellimusi ega lepingut tühistavat klauslit, sest need töötavad vastu ennetavatele meetmetele, mille abil leida lahendusi kriisidega toimetulekuks. Mõni ettepanek ohustab võrdseid tingimusi, näiteks kõige olulisematest ettevõtjatest nimekirjade koostamine enne hädaolukorra väljakuulutamist. Komitee on mures signaalide pärast, mida see võib turule saata, ja üldise mõju pärast konkurentsile.

4.5.

Komitee on seisukohal, et ettepaneku artiklis 3 sätestatud nõuanderühm peaks täielikult ära kasutama sotsiaalpartnerite ja mõne asjakohase kodanikuühiskonna organisatsiooni teadmisi ja kogemusi, sest nemad puutuvad kõige rohkem kokku ühtse turu igapäevaste kohapealsete tingimustega. On oluline, et nõuanderühm hõlmaks kõiki asjaomaseid ELi ja liikmesriikide tasandi poliitikakujundajaid, pädevaid asutusi ja ameteid. Komitee leiab, et sotsiaalpartnerid on ühtse turuga lahutamatult seotud ja tuleks vaikimisi kaasata nõuanderühma vaatlejatena. Samuti tuleks vaatlejana kaasata mõni asjaomane kodanikuühiskonna organisatsioon, nt tarbijaorganisatsioon, et ühtse turu hädaolukorra mehhanismi raames võetud praktiliste meetmete kohta nõu anda, neid rakendada ja nende järele valvata.

4.6.

Vastavalt artiklile 13 peab komitee vajalikuks luua solidaarsus liikmesriikide vahel, näiteks strateegiliste reservide kindlustamisel. Seetõttu toetab komitee komisjoni soovitust, et liikmesriigid jagaksid strateegilised reservid võimaluse korral sihipäraselt.

4.7.

Komitee kutsub komisjoni üles vaatama uuesti läbi artiklis 17 kavandatud võimaluse piirata töötajate vaba liikumist seoses piirialatöötajatega, sest nagu juba märgitud, võib nende vaba liikumise piiramine avaldada negatiivset mõju ühtsele turule.

4.8.

Komitee leiab, et ettepanekus ei ole selgelt välja toodud selles kavandatud nõuanderühma ja juba loodud kriisiohjerühmade, nt ühtse turu normide täitmise tagamise rakkerühma, ühtse turu teabevahendi ja toidukriisi platvormide koosmõju. Komisjon peaks vältima dubleerimist erinevate kriisiohjeasutuste jurisdiktsioonides – see looks ebavajalikku haldust ja aeglustaks kriisidele reageerimist.

Brüssel, 14. detsember 2022

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

(1) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal ãKomisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa lemkogule, nukogule, Euroopa Majandus- ja Sotisaalkomiteele ning Regioonide Komiteele ãEuroopa uus tstusstrateegiaÒÒ (COM(2020) 102 final) (ELT C 364, 28.10.2020, lk 108).

(2) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ühtne turg kõigile“ (ettevalmistav arvamus) (ELT C 311, 18.9 2020, lk 19).

(3) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „2021. aasta aruanne tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta – ELi tegutsemissuutlikkus ja -vabadus““ (COM(2021) 750 final) (ELT C 290, 29.7.2022, lk 35).

(4) Vt joonealune märkus 2.

(5) Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal a) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Pikaajaline tegevuskava ühtse turu normide paremaks rakendamiseks ja täitmise tagamiseks““ (COM(2020) 94 final), b) „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Ühtse turu tõkete tuvastamine ja kõrvaldamine““ (COM(2020) 93 final) (ELT C 364, 28.10 2020, lk 116).

(6) Vt joonealune märkus 2.

Top