Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Konkurentsivõime kontroll tugevama ja vastupidavama ELi majanduse loomiseks“

(ettevalmistav arvamus)

(2023/C 100/11)

Raportöör:	Christian ARDHE
Kaasraportöör:	Giuseppe GUERINI

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik, 30.6.2022
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	10.11.2022
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	54/1/2
Vastuvõtmine täiskogus	14.12.2022
Täiskogu istungjärk nr	574
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	150/4/11

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee peab eesistujariigi Tšehhi Vabariigi taotlust koostada konkurentsivõime kontrolli kohta ettevalmistav arvamus väga aktuaalseks. Arvestades praegusi ja prognoositavaid tulevasi katsumusi, peab komitee äärmiselt oluliseks muuta Euroopa Liidu majandus konkurentsivõimelisemaks. Ühtne turg ja ELi sotsiaalne turumajandus on ELi võimsaimad vahendid majanduskasvu ja sotsiaalse heaolu saavutamiseks. Seetõttu kutsub komitee üles tegema konkurentsivõime kontrolli, et toetada ettevõtlust, töökohtade loomist ja paremaid töötingimusi ning kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

1.2.

Komitee arvates on konkurentsivõime kontroll lähenemisviis, millega tagada, et konkurentsivõime aspekte võetakse otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse. See eeldab piisavaid teadmisi algatuste mõjust konkurentsivõimele ja konkurentsivõimetundlikku mõtteviisi otsuste tegemisel.

1.3.

Komitee rõhutab, et konkurentsivõime kontroll peaks olema ELi tasakaalustatud otsustusprotsessi tähtis osa ning seda tuleks kohaldada igas ELi poliitika- ja õigusloomeprotsessis. See peaks hõlmama seadusandlikke algatusi, teiseseid õigusakte, fiskaalmeetmeid, strateegiaid ja programme ning rahvusvahelisi lepinguid. See tuleks integreerida ka Euroopa poolaasta protsessi, sest liikmesriikide poliitika on selles suhtes otsustava tähtsusega.

1.4.

Usaldusväärne mõjuhinnang on konkurentsivõime kontrollimise faktiline alus. Seetõttu on hädavajalik tagada, et konkurentsivõime mõju hindamine oleks kohustuslik, tõhus ja täielikult jõustatud igas otsustusprotsessi etapis. Komitee peab kehtivaid parema õigusloome suuniseid ja vahendeid väärtuslikeks, kuid juhib tähelepanu sellele, et nagu õiguskontrollikomitee rõhutas, on ilmne vajadus paranduste järele, eriti vahendite rakendamisel.

1.5.

Komitee leiab, et konkurentsivõime kontrollis tuleks arvesse võtta mõju ettevõtjatele, tööhõivele, töötingimustele eri tasanditel, sealhulgas nõuete täitmisega seotud kulusid ja muud otsest mõju, mitmekordistavat mõju väärtusahelatele ja sellest tulenevat makromajanduslikku mõju. Seejuures tuleks tähelepanu pöörata väga erinevate ettevõtete, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete konkurentsivõimele sektori, suuruse ja ärimudeli seisukohast.

1.6.

Komitee arvates on oluline käsitleda nii head kui ka halba mõju konkurentsivõimele, et mitte ainult vältida konkurentsivõime vähenemist, vaid seda ka parandada, pöörates eritähelepanu konkurentsivõimele selliste ELi toodete ja teenuste arendamisel, mis on maailmaturul konkurentsivõimelised. Konkurentsivõime kontrollimisel tuleb arvesse võtta seda, et ettevõtted on väga erinevad, mistõttu võivad need olla mõjutatud eri viisidel.

1.7.

Konkurentsivõime kontrollimisel keskendutakse eeskätt algatustele, mille peamine eesmärk ei ole konkurentsivõime parandamine. Siiski kutsub komitee komisjoni üles koostama ka konkreetset konkurentsivõime tegevuskava, mille põhiline pikaajaline eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet.

1.8.

Konkurentsivõime tegevuskava peaks tuginema ELi sotsiaalsele turumajandusele ning keskenduma sellistele põhiküsimustele nagu ühtne turg ja väliskaubandus, investeeringud ja juurdepääs rahastamisele, maksusüsteemid, teadusuuringud ja innovatsioon, oskused ja tööturg, mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad ning rohe- ja digipööre. Seejuures tuleb võtta arvesse kestliku rahanduse raamistikku ja konkurentsivõimet, mis on kooskõlas sotsiaalsete ja keskkonnaalaste eesmärkidega. Kuna konkurentsivõime on seotud ka sotsiaalsete ja keskkonnaaspektidega ning puudutab kõiki, tuleb tegevuskava koostamisse aktiivselt kaasata sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna osalejate esindajad. Seejuures on keskne roll sotsiaaldialoogil, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

2.   Taust

2.1.

See arvamus on vastus eesistujariigi Tšehhi taotlusele koostada komitee ettevalmistav arvamus ELi konkurentsivõime ja ELi õigusaktide regulatiivsete aspektide kohta ELi ettevõtjate jaoks. Arvamuse teema on konkurentsivõime kontroll tugevama ja vastupidavama ELi majanduse loomiseks. Eesistujariik rõhutab vajadust vähendada ELi strateegilist sõltuvust ning tagada suurem vastupanuvõime, avatus välismaailmale ja ELi ettevõtjate konkurentsivõime.

2.2.

Ka Rootsi valitsus on seadnud konkurentsivõime Rootsi kui tulevase ELi eesistujariigi poliitilise suuna üheks osaks.

2.3.

Komitee on juba nõudnud konkurentsivõime kontrolli oma arvamuses „Eesmärk 55“ kohta (1). Arvamuses ütles komitee: „Kliimaneutraalse ühiskonna suunas liikudes tuleb meil kasutusele võtta mudel, mis tagab jõudsalt edeneva majanduse. Kui soovime, et EL omaks juhtrolli ja et ülejäänud maailm võtaks EList eeskuju, peaksime püüdma kujundada kõige tulemuslikuma mudeli – sellise, mis on majanduslikust, sotsiaalsest ja keskkonna seisukohast õiglane ja jätkusuutlik.“ Samuti märkis komitee: „Kõik paketi „Eesmärk 55“ raames esitatavad seadusandlikud ettepanekud peaksid läbima konkurentsivõime kontrolli kestliku arengu eesmärkide põhimõtete alusel, et oleks hästi mõistetav nende täielik mõju ettevõtetele“. Enne seda tegi komitee ettepaneku konkurentsivõime testiks oma arvamuses kapitaliturgude liidu kohta (2).

2.4.

Ka Euroopa tuleviku konverentsi aruandes soovitati seda, et ELi uued poliitikaalgatused peaksid läbima konkurentsivõime kontrolli, et analüüsida nende mõju ettevõtjatele ja ettevõtluskeskkonnale (äritegevuse kulud, innovatsioonivõime, rahvusvaheline konkurentsivõime, võrdsed võimalused jne). Aruandes leiti, et selline kontroll peab olema kooskõlas Pariisi kokkuleppe ja kestliku arengu eesmärkidega, sealhulgas soolise võrdõiguslikkusega, ega tohi kahjustada inimõiguste, sotsiaalsete ja töötajate õiguste kaitset ega ka keskkonna- ja tarbijakaitsestandardeid.

2.5.

Hiljuti teatas Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen oma kõnes, (3) et kavatseme oma määruses kasutusele võtta standardse konkurentsivõime kontrolli.

3.   Konkurentsivõime kontrolli põhjused ja vajadus

3.1.

Konkurentsivõime kui selge eesmärk on olnud ELi tegevuskavas mitmel kujul alates 2000. aasta Lissaboni strateegiast, millele järgnes strateegia „Euroopa 2020“, tööstusstrateegia ning hulk aruandeid Euroopa konkurentsivõime ja ühtse turu kohta. Aastate jooksul on aga rahvusvaheline konkurents muutunud üha teravamaks ning arvestades praeguseid ja tulevasi katsumusi, on äärmiselt oluline anda uut hoogu, et muuta EL konkurentsivõimelisemaks. ELi vastus COVID-19 pandeemiale oli taasterahastu „Next Generation EU“ – ulatuslik investeerimisprogramm, mis lubab tugevdada ELi majanduse üleilmset konkurentsipositsiooni. Programm tugineb keskkonnahoidlikumatele ja digitaalsematele ettevõtetele, mida toetavad tõhusamad avalikud teenused, tugevdatud taristu ja dünaamiline tööturg.

3.2.

Euroopa osakaal maailmamajanduses on juba mõnda aega vähenenud. Hinnangute kohaselt moodustab EL 2050. aastal vähem kui 10 % maailma sisemajanduse koguproduktist (SKP) ja 85 % prognoositud ülemaailmsest SKP kasvust tuleb järgmise paari aasta jooksul väljastpoolt ELi. Euroopa kehvad kasvuväljavaated süvendavad suhtelist majanduslangust. See tähendab, et Euroopa hääl maailmas ei ole nii otsustav ning nõrgendab ELi ülemaailmset rolli ja mõju rahvusvahelises koostöös (4).

3.3.

Lühiajaline väljavaade on suurel määral seotud Venemaa sissetungiga Ukrainasse – sellel on jätkuvalt ELi majandusele kahjulik mõju – ning asjaoluga, et EL on endiselt taastumas COVID-19 pandeemia mitmetest tagajärgedest. Sõda on avaldanud lisasurvet energia ja toiduainete hindadele, mis suurendavad ülemaailmset inflatsioonisurvet ja vähendavad kodumajapidamiste ostujõudu (5). Vastuseks kõrgetele inflatsioonimääradele on Euroopa Keskpank sarnaselt USA föderaalreservi panga võetud meetmetega tõstnud euro intressimäärasid. Lisaks pärsib ülemaailmse majanduskasvu aeglustumine välisnõudlust. Euroopa Liit ja ELi liikmesriigid reageerisid sellega, et mitmekordistasid ettevõtjatele antavat toetust mitme programmiga, et aidata neil säilitada konkurentsivõime halbades ja väga ebastabiilsetes majandusväljavaadetes.

3.4.

Lisaks pandeemiast ja sõjast põhjustatud enneolematule olukorrale seisab Euroopa silmitsi ajaloolise struktuurimuutusega, mis on tingitud geopoliitilisest arengust, demograafilistest muutustest, digiüleminekust ning üleminekust kliimaneutraalsele ringmajandusele. See kujundab ümber turgusid ja kiirendab konkurentsi tootmistegurite suhtes. Ümberkujundamise edu sõltub lõppkokkuvõttes sellest, kui hästi kogu majandus toimib. Ainult siis, kui Euroopa juhib maailmas innovatsiooni ja kestlikkust, suudab ta edukalt konkureerida kogu maailmas, tagades vajaliku õitsengu.

3.5.

Tuleb märkida, et konkurentsivõime siseturul ja ülemaailmsel turul on erinev. Esimene hõlmab võrdsetel tingimustel toimuvat konkurentsi, eeskirjade ühtlustamist ja tõkete kõrvaldamist (6). Viimane tähendab soodsaid tingimusi ning paremaid ja kättesaadavamaid tooteid ja teenuseid, mis konkureerivad konkurentidega väljaspool ELi. Hästi toimiv siseturg aitab parandada ka ülemaailmse konkurentsivõime tingimusi.

3.6.

Eri poliitikaeesmärkide vahel tuleb leida tasakaal. Siiski tuleks pöörata rohkem tähelepanu kõigi jaoks kasulike olukordade loomisele, võttes arvesse, et konkurentsivõimelised ettevõtjad toovad kasu majandusele ja ühiskonnale tervikuna. Lisaks suurendavad usaldusväärne majandus ja stabiilne ühiskond vastupanuvõimet ja aitavad kaasa konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna loomisele.

3.7.

Samuti on ilmne, et EL peab tugevdama oma rahvusvahelist positsiooni ja mõju digi- ja rohepöördes. Tugevam positsioon digitehnoloogia arendamisel ja kasutuselevõtul ei puuduta üksnes majanduslikus konkurentsivõimet, vaid ka julgeolekut ja ELi geopoliitilist rolli. See on ka eeltingimus, et EL saaks olla ülemaailmne standardite kehtestaja, sealhulgas usaldusväärse tehisintellekti valdkonnas.

3.8.

Suurema ülemaailmse mõju vajadus on ka kliimamuutuste vastu võitlemise valdkonnas. See nõuab nii märkimisväärset diplomaatilist mõju kui ka tugevat konkurentsivõimet kulutasuvuse, innovatsiooni, oskuste ja vähese CO2 heitega toodete, tehnoloogiate ja lahenduste pakkumise puhul maailmaturgudel. Positiivne areng on see, et mitmed ELi ettevõtjad viivadki juba investeeringuid vastavusse keskkonna- ja sotsiaalsete eesmärkidega. See on näha keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud toodete kasutamise kiirest kasvust ülemaailmsetel ja Euroopa finantsturgudel. EL töötab välja täiemahulist kestliku rahanduse raamistikku, mis peab tagama keskkonnaalaste, sotsiaalsete ja äriühingu üldjuhtimisega seotud toodetele suurema läbipaistvuse ja ruumi ning olema kooskõlas üldise kestlikkusega.

3.9.

Euroopas jõukuse ja heaolu loomiseks ning kliima- ja keskkonnaprobleemidele kestlike lahenduste pakkumiseks on hädavajalik tagada konkurentsivõimeliste ettevõtjatega edukas majandus. Seepärast on elutähtis tagada ELi ettevõtjatele soodne keskkond innovatsiooniks, investeerimiseks ja kaubanduseks. Kuna paljud ettevõtluskeskkonna elemendid on kindlaks määratud poliitika-, õigus- ja eelarveraamistikuga, peavad poliitikakujundajad tagama, et see raamistik toetaks ettevõtjate konkurentsivõimet ning seega ka kogu majandust ja ühiskonda.

4.   Konkurentsivõime kontrolli elemendid

4.1.

Kuna konkurentsivõimel ei ole ühtset ega universaalset määratlust, sõltub konkurentsivõime kontrolli sisu kasutatavast ulatusest ja vaatenurgast. Eesistujariigi Tšehhi taotluses viidatakse sõnaselgelt ELi ettevõtjate konkurentsivõimele, et luua tugevam ja vastupidavam ELi majandus.

4.2.

Ettevõtjate konkurentsivõimet võib kirjeldada kui nende võimet turul kasumlikult edukas olla, luues väärtust enda ja kogu ühiskonna jaoks. See sõltub jällegi tootmistegurite (kvalifitseeritud tööjõud, energia ja tooraine, kapital, andmed) kättesaadavusest, üldistest tootmiskuludest, toodete nõudlusest ja turgudest ning ettevõtjate võimest uuendusi teha ja kasutada ära võimalusi ning samal ajal ELi sotsiaalse turumajanduse mudelit edendada.

4.3.

ELis on ainulaadne sotsiaalne turumajandus, millega kaasnevad usaldusväärne makromajanduslik juhtimine, teadusuuringud ja innovatsioon, sotsiaaldialoog, kodanikuühiskonna kaasamine ning kõikehõlmavad haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemid, motiveeritud tööjõud stabiilsete töökohtadega, edukas sotsiaalmajandussektor ja kestlikud investorid. Kõik need kokku moodustavad olulised vahendid, millele toetuda parema konkurentsivõime poole püüdlemisel. Võttes arvesse praegusi ja prognoositavaid tulevasi katsumusi, kutsub komitee üles tegema konkurentsivõime kontrolli, et toetada ettevõtlust, töökohtade loomist ja paremaid töötingimusi, kestlikku majanduskasvu ja sotsiaalset ühtekuuluvust.

4.4.

Komitee arvates on konkurentsivõime kontroll lähenemisviis, millega tagada, et konkurentsivõime aspekte võetakse otsuste tegemisel nõuetekohaselt arvesse. See eeldab arusaamist sellest, kuidas algatused mõjutavad konkurentsivõimet, ja konkurentsivõimetundlikku mõtteviisi otsuste tegemisel. Konkurentsivõime kontroll koosneb seega kahest tasandist: — mõju hindamise tasand (tehniline tasand), mille käigus hinnatakse eri viise, kuidas poliitilised ja regulatiivsed algatused konkurentsivõimet mõjutavad; — otsustustasand (poliitiline tasand), milles pööratakse tähelepanu konkurentsivõimele ja omistatakse sellele uute algatuste kujundamisel piisav tähtsus, tuginedes ELi sotsiaalse turumajanduse mudelile.

4.5.

Komitee arvates on tähtis, et konkurentsivõime kontroll oleks võimalikult ulatuslik ja selles võetakse arvesse mõju ettevõtjatele ja tarneahelatele, tööhõivele ja töötingimustele ning sellest tulenevat makromajanduslikku mõju. Kõigi uute algatuste range konkurentsivõime kontroll peaks olema kontrollimeede, millega tagatakse, et ettepanekud toetavad suuremat konkurentsivõimet, rohkemaid töökohti ja kestlikku majanduskasvu.

5.   Mõjuhinnang konkurentsivõime kontrolli alusena

5.1.

Konkurentsivõime kontroll peaks põhinema usaldusväärsel teabel eri tasandi poliitiliste ja regulatiivsete algatuste mõju kohta, sealhulgas nõuete täitmisega seotud kulude, turgudele juurdepääsu lihtsustamise ja muu otsese mõju kohta ettevõtjatele. Eriti oluline on mitmekordistav mõju väärtusahelates, näiteks mõju energia ja toorainete kättesaadavusele. Konkurentsivõime kontroll peaks hõlmama ka tagajärgi töökohtadele, investeeringutele, innovatsioonile, tootlikkusele, kohtuvaidlustele, ühtse turu toimimisele, väliskaubandusele ja üldiselt Euroopa sotsiaalmudelile ja kestlikule majanduskasvule.

5.2.

Praegustes parema õigusloome suunistes ja vahendites, mis on kehtestatud Euroopa Komisjoni parema õigusloome tegevuskava raames, nõutakse juba, et algatustega, millel on eeldatavasti märkimisväärne majanduslik, sotsiaalne või keskkonnamõju, kaasneksid mõjuhinnangud. Mõjuhinnangu aruanne peab sisaldama keskkonna-, sotsiaalse ja majandusliku mõju kirjeldust, sealhulgas mõju väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning konkurentsivõimele. Komitee nõuab põhjalikku aruandlust selle kohta, milline on mõju konkurentsivõimele sektori, suuruse ja ärimudeli poolest väga erinevatele ettevõtetele, sealhulgas sotsiaalsetele ettevõtetele.

5.3.

Komitee peab praeguste vahendite sisu väärtuslikuks ja märgib, et OECD töödokumendis on Euroopa Komisjoni konkurentsivõime vahendit nimetatud kõige põhjalikumaks olemasolevaks dokumendiks konkurentsivõimele avalduva õigusliku mõju hindamisel (7). Siiski on ilmne vajadus paranduste järele, eriti seoses vahendite rakendamise ja jõustamisega.

5.4.

Õiguskontrollikomitee andmetel on mõjuanalüüs sageli puudulik ja teatavat olulist mõju ei ole piisavalt hinnatud. Nagu on selgitatud 2021. aasta aruandes, (8) palus õiguskontrollikomitee sageli põhjalikumalt analüüsida mõju tarbijatele, konkurentsivõimele, innovatsioonile, liikmesriikidele ja VKEdele. Samuti küsis komisjon sageli täpsemat kvantifitseerimist, eelkõige halduskulude ja -säästude asjus. Õiguskontrollikomitee viitas oma 2020. aasta aruandes (9) kõige sagedamini konkurentsivõime analüüsi puudumisele (mis on sageli seotud kulude ebapiisava analüüsiga), mõjule VKEdele ja ühiskondlikule mõjule.

5.5.

Komitee rõhutab seega vajadust, et mõjuhinnangutes keskendutaks rohkem konkurentsivõimele, et tagada nende nõuetekohane tasakaal. Komitee peab samuti oluliseks, et erinevaid konkurentsivõimega seotud vahendite osi, sealhulgas neid, mis on seotud valdkondliku konkurentsivõimega, VKEdega, innovatsiooniga, konkurentsiga, siseturuga, kaubandusega ja investeeringutega, käsitletaks integreerituna.

5.6.

Konkurentsivõime kontrollimisel tuleb arvesse võtta seda, et ettevõtted on väga erinevad, mistõttu võivad need olla mõjutatud täiesti eri viisidel. Seetõttu kutsub komitee üles nõuetekohaselt hindama mõju erinevatele ettevõtlussektoritele ja ökosüsteemidele, eri suurusega ettevõtjatele (sealhulgas mikro-, väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele), väärtusahelate eri osades ning eri turgudel ja geograafilistes asukohtades tegutsevatele ettevõtjatele ning erisuguste ärimudelitega ettevõtjatele, sealhulgas äriühingutele, ühistutele ja sotsiaalmajanduse ettevõtetele.

5.7.

Komitee kutsub üles pöörama eritähelepanu ELi ettevõtjate rahvusvahelisele konkurentsivõimele, mis on eriti kaalukas ELi avatud strateegilise autonoomia ja ekspordivõimaluste seisukohast.

5.8.

Komitee rõhutab, et konkurentsivõimele avalduva mõju hindamine ei tohiks piirduda üksikalgatuse mõjuga eraldi, vaid arvesse tuleks võtta ka kumulatiivset koormust, mis tuleneb samu osalejaid mõjutavate õigusaktide nõuete täitmisega seotud kuludest või muudest meetmetest. Lisaks peaks hindamine hõlmama nii lühi- kui ka pikaajalist mõju, sealhulgas erinevate tulevikustsenaariumide puhul. Parima poliitikavariandi leidmiseks on vaja hinnata ka alternatiivsete võimaluste mõju konkurentsivõimele ja need põhjalikult sõnastada. Samuti on oluline, et konkurentsivõime mõju hindamisel keskendutaks rohkem kvantitatiivsetele andmetele ja täpsustataks neid.

5.9.

Komitee kutsub üles põhjalikult hindama ja tõendama nii head kui ka kahjulikku mõju konkurentsivõimele. Eesmärk ei peaks olema ainult ära hoida konkurentsivõime vähenemist, vaid ka püüda saavutada kõrgemat eesmärki parandada Euroopa sotsiaalse turumajanduse üldist konkurentsivõimet, et soodustada jõulist, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu.

5.10.

Samuti leiab komitee, et konkurentsivõimet tuleb vaadelda terviklikult kestlikkuse seisukohast. Keskkonnasäästlikkus on seotud ettevõtjate konkurentsivõimega, mitte ainult kulutegurina, vaid ka seetõttu, et mitmed turuosalised, sealhulgas kliendid, investorid ja rahastajad, eeldavad head keskkonnatoimet. Sama kehtib ka sotsiaalse kestlikkuse, sealhulgas inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse ja töötajate õiguste austamise kohta. Seda tehes tuleb mitmed aspektid vastavusse viia, sealhulgas tehnoloogia areng, kulud ja ühiskondlik heakskiit.

5.11.

Kuna konkurentsivõimele avalduva mõju hindamine on konkurentsivõime kontrolli faktiline alus, peab komitee hädavajalikuks tagada, et konkurentsivõime mõju hindamine oleks kohustuslik, tõhus ning seda rakendataks ja jõustataks täielikult. Lisaks tuleks hindamist õigusloome käigus ajakohastada, kui tehakse olulisi muudatusi. Samal ajal rõhutab komitee, et hindamiste korraldamiseks on vaja piisavaid vahendeid ja õigeid oskusi. Komitee soovitab regulaarselt võrrelda ka konkureerivate riikide tavasid.

5.12.

Konkurentsivõime kontrollimisel tuleks täiel määral kasutada ka muid olemasolevaid vahendeid, nagu toimivuskontroll, õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programm ja tulevikukindluse platvorm. Need on eriti tähtsad mitmesuguste algatuste kumulatiivse mõju hindamiseks.

6.   Konkurentsivõime kontroll otsuste tegemise osana

6.1.

Komitee leiab, et konkurentsivõime kontroll peaks olema tasakaalustatud otsustusprotsessi tähtis osa ning seda tuleks kohaldada igas ELi poliitika- ja õigusloomeprotsessis. See peaks hõlmama ka ELi strateegiaid ja programme, eelarve- ja maksusätteid, teiseseid õigusakte ja rahvusvahelisi lepinguid. Konkurentsivõime kontroll tuleks integreerida ka Euroopa poolaasta protsessi, kuna liikmesriikide poliitika on siinkohal otsustava tähtsusega.

6.2.

Kuigi konkurentsivõime kontrollimisel keskendutakse ennekõike algatustele, mille peamine eesmärk ei ole konkurentsivõime parandamine, kutsub komitee komisjoni üles koostama ka konkreetset konkurentsivõime tegevuskava, mille pikaajaline eesmärk on suurendada ELi konkurentsivõimet.

6.3.

Konkurentsivõime tegevuskavas tuleks keskenduda pikaajalisele väljavaatele ja pöörata tähelepanu järgmistele põhiküsimustele: ühtse turu arendamine ja turutõkete vähendamine; investeeringute, sh soopõhise investeerimise suurendamine ning juurdepääs rahandusele ja rahastamisele; väliskaubanduse ja väliskoostöö hõlbustamine; innovatsiooni, suurte talentide ja tipptasemel teadusuuringute edendamine; oskuste parandamine hariduse, kutseõppe ja elukestva õppe kaudu; tööturgude kaasavamaks muutmine ja töötingimuste parandamine; loamenetluste kiirendamine, bürokraatiakulude ja nõuete täitmisega seotud kulude vähendamine; maksusüsteemide julgustavamaks muutmine. Samuti peaks see võimestama ärimudeleid, mis viivad konkurentsivõime kooskõlla sotsiaalsete ja keskkonnaeesmärkidega, nagu seda tehakse nende ettevõtjate ja organisatsioonide puhul, kes võtavad oma investeeringute jaoks kasutusele keskkonnaalased, sotsiaalsed ja äriühingu üldjuhtimisega seotud kriteeriumid.

6.4.

Samuti peaks tegevuskava oluline osa olema mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate tugevdamine ning digi- ja rohepöörde tõhustamine. Lisaks tuleks pöörata piisavat tähelepanu liikmesriikide suutlikkusele, erinevustele ja vajalikule koostööle ning algatuste jõustatavusele, samuti tegevuskava rakendamise ja tulemuste korrapärasele järelevalvele. Komitee rõhutab ka sotsiaaldialoogi keskset rolli, nagu on ette nähtud Euroopa sotsiaalõiguste sambas.

6.5.

Lühiajaliste meetmete asjus peab komitee tervitatavaks ELi konkurentsipoliitika kiiret kohandamist seoses COVID-19 pandeemia ja Ukraina sõja ning nende majandusliku mõjuga (10). Riigiabi eeskirjade kohaldamise paindlikkus, olgugi et olemuselt on see erandlik ja ajutine, on olnud hädavajalik. Nii võimaldatakse ELi ettevõtjate püsimajäämine väga rasketel aegadel, säilitades seeläbi Euroopa ettevõtete konkurentsivõime innovatsiooni ja tootlikkuse kaudu.

6.6.

Ülitähtis on ka usaldusväärne ja aus konkurents nii ELis kui ka välismaiste konkurentidega. Komiteel on hea meel käimasoleva töö üle, mille eesmärk on muuta üldist majandushuvi pakkuvatele tervishoiu- ja sotsiaalteenustele antavat riigiabi käsitlevad eeskirjad tõhusamaks, et tagada kohalike elanike jaoks selliste teenuste parem kvaliteet ja kättesaadavus (11).

6.7.

Samuti kiidab komitee üldiselt heaks komisjoni algatuse võtta vastu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta, sest selle eesmärk on vältida tugevat moonutavat mõju ühtse turu toimimisele, tagades seeläbi võrdsed tingimused välismaiste konkurentidega (12).

6.8.

Konkurentsivõime tegevuskava oleks järgmine samm, et vastata eesistujariigi Tšehhi taotluse põhieesmärgile, st luua tugevam ja vastupidavam ELi majandus. See aitaks kaasa ELi elanike heaolule ning kliimaneutraalse ringmajanduse saavutamisele. Kuna konkurentsivõime puudutab kõiki, tuleb tegevuskava koostamisse aktiivselt kaasata sotsiaalpartnerite ja teiste kodanikuühiskonna osalejate esindajad.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „„Eesmärk 55“: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (COM(2021) 550 final) (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(2)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit — uus tegevuskava““ (COM(2020) 590 final) (ELT C 155, 30.4.2021, lk 20).

(3)  President von der Leyeni kõne Euroopa Parlamendi täiskogu istungil Euroopa Ülemkogu 20.–21. oktoobri 2022. aasta kohtumise ettevalmistamise kohta.

(4)  Achtung Europa, ECIPE 2021.

(5)  2022. aasta suvine majandusprognoos.

(6)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Euroopa mõõtme puudumisest tulenevad kulud – ühtse turu eelised“ (ettevalmistav arvamus) (ELT C 443, 22.11.2022, lk 51).

(7)  How do laws and regulations affect competitiveness, OECD 2021.

(8)  Õiguskontrollikomitee 2021. aasta aruanne.

(9)  Õiguskontrollikomitee 2020. aasta aruanne.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Konkurentsipoliitika, mis toetab uute probleemide lahendamist““ (COM(2021) 713 final) (ELT C 323, 26.8.2022, lk 34).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Tervishoiu- ja sotsiaalteenuste suhtes kohaldatavad riigiabi eeskirjad – üldist majandushuvi pakkuvad teenused pandeemiajärgses stsenaariumis. Mõtteid ja ettepanekuid komisjoni hinnangu kohta 2012. aasta õigusaktide paketi muutmiseks“ (omaalgatuslik arvamus) (ELT C 323, 26.8.2022, lk 8).

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus siseturgu moonutavate välisriigi subsiidiumide kohta“ (COM(2021) 223 final – 2021/0114 (COD)) (ELT C 105, 4.3.2022, lk 87).