This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52022IR1229
Opinion of the European Committee of the Regions on the next generation of own resources for the EU budget
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi eelarve uued omavahendid“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi eelarve uued omavahendid“
COR 2022/01229
ELT C 79, 2.3.2023, p. 99–106
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, GA, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
2.3.2023 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 79/99 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „ELi eelarve uued omavahendid“
(2023/C 79/12)
|
I. MUUDATUSETTEPANEKUTE SOOVITUSED
„Ettepanek: nõukogu otsus, millega muudetakse otsust (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi“
COM(2021) 570
Muudatusettepanek 1
Põhjendus 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (*) loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu kliimapoliitika keskne osa. Võttes arvesse heitkogustega kauplemise tihedat seost liidu kliimapoliitika eesmärkidega, on asjakohane eraldada osa asjaomasest tulust liidu eelarvesse. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2003/87/EÜ (*) loodud ELi heitkogustega kauplemise süsteem on liidu kliimapoliitika keskne osa. Võttes arvesse heitkogustega kauplemise tihedat seost liidu kliimapoliitika eesmärkidega ning CO2 heite piiriülest olemust, võib olla asjakohane kaaluda asjaomasest tulust osa eraldamist liidu eelarvesse , pidades kinni rangetest tingimustest, et see (1) ei mõjuta negatiivselt riiklike ametiasutuste finantssuutlikkust rohelise kokkuleppe eesmärkide täitmisel. |
Motivatsioon
Tulude suunamine heitkogustega kauplemise süsteemist liikmesriikide tasandilt ELi tasandile võib vähendada liikmesriikide suutlikkust investeerida kliimamuutustega seotud meetmetesse, kuna nende tulud vähenevad.
Muudatusettepanek 2
Põhjendus 5
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks abikõlblikele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 on liikmesriigid abikõlblikud juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada 2025. aasta kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus. |
Vältimaks liigselt pärssivat mõju heitkogustega kauplemisest saadavatele osamaksetele, tuleks abikõlblikele liikmesriikidele kehtestada osamakse maksimaalne suurus. Ajavahemikul 2023–2027 on liikmesriigid abikõlblikud juhul, kui ostujõu standardi alusel mõõdetud ja liidu 2018.–2020. aasta arvandmete alusel arvutatud kogurahvatulu elaniku kohta on alla 90 % ELi keskmisest. Ajavahemiku 2028–2030 puhul tuleks kasutada ajavahemiku 2023–2025 kogurahvatulu elaniku kohta. Maksimaalse osamakse kehtestamisel tuleks võrrelda liikmesriikide osa heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevates koguomavahendites nende liikmesriikide osaga liidu kogurahvatulus. Kõigile liikmesriikidele tuleks kehtestada minimaalne osamakse, kui nende osa ELi heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite kogusummast on väiksem kui 75 % nende osast liidu kogurahvatulus. |
Motivatsioon
Ühtekuuluvuspoliitikas lähtutakse üldisest tavast vaadelda keskmise kogurahvatulu näitajaid kolme aasta alusel, et liigitada piirkonnad ja liikmesriigid enam arenenumateks, vähem arenenumateks või üleminekujärgus olevateks. Teeme ettepaneku kasutada seda meetodit HKSil põhinevate omavahendite suhtes kohaldatava allahindlusmehhanismi arvutamiseks.
Muudatusettepanek 3
Põhjendus 6
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]15 on kehtestatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, millega täiendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja tagatakse liidu kliimapoliitika tõhusus. Võttes arvesse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tihedat seost liidu kliimapoliitikaga, tuleks osa sertifikaatide müügist saadavast tulust kanda omavahenditena üle liidu eelarvesse. |
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX]15 on kehtestatud piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism, millega täiendatakse ELi heitkogustega kauplemise süsteemi ja tagatakse liidu kliimapoliitika tõhusus. Võttes arvesse piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi tihedat seost liidu kliimapoliitikaga ning CO2 heite ja tööstuslike väärtusahelate piiriülest olemust , tuleks osa sertifikaatide müügist saadavast tulust kanda omavahenditena üle liidu eelarvesse. |
Motivatsioon
CO2 heite ja tööstuslike väärtusahelate piiriülene olemus muudab keeruliseks piiril kohaldatavast süsinikdioksiidi kohandusmehhanismist saadava tulu eraldamise üksikutele liikmesriikidele. See on tugev argument tulude jaotamiseks ELi tasandil.
Muudatusettepanek 4
Põhjendus 7
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta]. |
2021. aasta oktoobris jõudsid Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon ning G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik kokkuleppele, et osalevatele turujurisdiktsioonidele eraldatakse 25 % suurte hargmaiste ettevõtjate jääkkasumi sellest osast, mis ületab 10 % kasumlikkuse künnist (edaspidi „OECD/G20 kaasava rahastu 1. samba kokkulepe“). Omavahendid peaksid tulenema ühtse sissenõudmismäära kohaldamisest hargmaiste ettevõtete jääkkasumi selle osa suhtes, mis jaotatakse ümber liikmesriikidele [ pärast mitmepoolse konventsiooni jõustumist ja vastavalt direktiivile maksustamisõiguste ümberjaotamist käsitleva üleilmse kokkuleppe rakendamise kohta]. |
Motivatsioon
Tarvis on täpsustada, et kõnealuse uue omavahendi loomine sõltub sellise mitmepoolse konventsiooni sõlmimisest, mille eesmärk on OECD/G20 kokkuleppe esimese samba rakendamine.
Muudatusettepanek 5
Artikkel 1
Muuta punkti 1 alapunkti d
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
||||
|
2a. Erandina lõike 1 punktist e kohaldatakse kuni 2030. eelarveaastani järgmisi sätteid: |
2a. Erandina lõike 1 punktist e kohaldatakse kuni 2030. eelarveaastani järgmisi sätteid: |
||||
|
|
||||
|
|
Motivatsioon
Ühtekuuluvuspoliitikas lähtutakse üldisest tavast vaadelda keskmise kogurahvatulu näitajaid kolme aasta alusel, et liigitada piirkonnad ja liikmesriigid enam arenenumateks, vähem arenenumateks või üleminekujärgus olevateks. Teeme ettepaneku kasutada seda meetodit HKSil põhinevate omavahendite suhtes kohaldatava allahindlusmehhanismi arvutamiseks.
„Ettepanek: nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL, Euratom) 2020/2093, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2021–2027“
COM(2021) 569
Muudatusettepanek 6
Põhjendus 3
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamine hoonete ja maanteetranspordisektoris, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ, 14 võib avaldada lühiajalist sotsiaalset mõju. Selle probleemi lahendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] (final) 15 kliimameetmete sotsiaalfond, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku alusel liidu eelarvest. Seepärast tuleks rubriigi 3 „Loodusvarad ja keskkond“ kulukohustuste assigneeringute ülemmäära ning maksete assigneeringute ülemmäära aastateks 2025, 2026 ja 2027 kohandada. |
ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kehtestamine hoonete ja maanteetranspordisektoris, nagu on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2003/87/EÜ, 14 võib avaldada lühiajalist sotsiaalset mõju. Selle probleemi lahendamiseks loodi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) [XXX] (final) 15 kliimameetmete sotsiaalfond, mida rahastatakse mitmeaastase finantsraamistiku alusel liidu eelarvest. Seepärast tuleks rubriigi 3 „Loodusvarad ja keskkond“ kulukohustuste assigneeringute ülemmäära ning maksete assigneeringute ülemmäära aastateks 2024, 2025, 2026 ja 2027 kohandada. |
Motivatsioon
Kliimameetmete sotsiaalfond tuleks käivitada aasta enne heitkogustega kauplemise süsteemi laiendamist transpordi- ja hoonesektorile, et anda vähekaitstud leibkondadele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning transpordikasutajatele piisavalt aega kohanemiseks.
Muudatusettepanek 7
Lisada põhjenduse 3 järele uus põhjendus
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
On asjakohane kehtestada rubriigi 3 ülemmäära suhtes automaatne „CO2 hinna kõikumise kohandus“, et võimaldada kliimameetmete sotsiaalfondi assigneeringute iga-aastast suurendamist juhul, kui CO2 hinnad liikuvus- ja hoonete sektoris tõusevad. |
Motivatsioon
Tarvis on tagada, et kliimameetmete sotsiaalfondi eelarvet suurendatakse juhul, kui CO2 hind HKS2 sektorites on komisjoni esialgsetest eeldustest kõrgem.
Muudatusettepanek 8
Artikkel 1, uus lõige 3, millega lisatakse artikkel 4b
|
Euroopa Komisjoni ettepaneku tekst |
Komitee muudatusettepanek |
|
|
Lisatakse artikkel 4b: „Artikkel 4b CO2 hinna kohandamise mehhanism 1. Alates 2024. aastast kohandatakse pärast finantsmääruse artikli 245 lõike 3 kohast eelarveaasta n-1 esialgse raamatupidamise aastaaruande esitamist rubriigi 3 jooksva aasta kulukohustuste assigneeringute ülemmäära ja maksete assigneeringute ülemmäära ülespoole juhul, kui CO2 hind HKS2 sektorites on komisjoni esialgsetest eeldustest kõrgem. 2. Iga-aastane kohandamine arvutatakse EL 27 heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) CO2 hinna keskmise taseme alusel aastal –1.“ |
Motivatsioon
Tarvis on tagada, et kliimameetmete sotsiaalfondi eelarvet suurendatakse juhul, kui CO2 hind HKS2 sektorites on komisjoni esialgsetest eeldustest kõrgem.
II. POLIITIKASOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
|
1. |
võtab teadmiseks komisjoni ettepaneku lisada ELi eelarvesse kolm uut omavahendite kategooriat, kuid on endiselt sügavalt mures, et puudub usaldusväärne mõjuhinnang selle kohta, millised kulud kaasnevad nende meetmetega Euroopa ettevõtjatele ja tarbijatele; |
|
2. |
rõhutab vajadust luua uusi vahendeid mitte ainult taasterahastu „NextGenerationEU“ võla tagasimaksmiseks, vaid ka ELi eelarve finantsautonoomia alaliseks suurendamiseks ja selleks, et vähendada liikmesriikide stiimuleid nn õiglase vastutasu põhimõtte rakendamiseks. Liikmesriikide eelarvete omavahendid tuleks luua jätkusuutlikul viisil; |
|
3. |
märgib, et alates 1. jaanuarist 2021 kehtiv esimene plastpakendijäätmetel põhinev omavahend ei ole ette nähtud otse plastijäätmete korduskasutusse ja ringlussevõttu investeerimiseks. Komitee nõuab ELilt suuremaid jõupingutusi plasti kasutamise vähendamiseks ja plasti ringlussevõtuks; |
|
4. |
märgib, et esimese uute omavahendite kogumi kasutuselevõtmine 2023. aastal, mis on kooskõlas 16. detsembril 2021 sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppega kehtestatud tegevuskavaga, edastab finantsturgude ja reitinguagentuuride investoritele positiivse sõnumi. Komitee tuletab meelde, et piisava tulu saamine uutest omavahenditest on oluline, et tagada taasterahastu „NextGenerationEU“ võla tagasimaksmine, seadmata ohtu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ELi programme; |
Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism
|
5. |
toetab ettepanekut luua piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism (CBAM) ülemaailmsete kliimameetmete edendamiseks. Piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism tuleks integreerida ELi laiemasse üleminekuid käsitlevasse tööstusstrateegiasse; |
|
6. |
juhib tähelepanu sellele, et CO2-turust ja süsinikdioksiidi piirimaksust saadav tulu võib aja jooksul väheneda, kuna Euroopa majandus vähendab oma CO2 heidet ning kolmandad riigid võtavad järk-järgult kasutusele sarnased CO2 hinnakujunduse mehhanismid; |
|
7. |
tunnistab, et see mehhanism on ELile kasulik vahend, mis aitab vähendada CO2 heidet kogu maailmas, kuid tekitab siiski mitmeid probleeme, nagu näiteks mehhanismi ettenägematu mõju ELi turgudele, sealhulgas VKEdele ja põllumajandusele. Euroopa Komisjon peab tõhustama järelevalvet ja aruandlust Euroopa Parlamendile ja nõukogule mehhanismi rakendamise ja selle mõju kohta turgudele; |
|
8. |
toonitab, et järk-järgult tuleks kaotada lubatud heitkoguse ühikute (1) tasuta eraldamine piiril kohaldatavasse süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi kuuluvatele sektoritele ja asendada see kõigi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisega, et see tagaks pikas perspektiivis vastavuse WTO nõuetele; |
Uus heitkogustega kauplemise süsteemil põhinev omavahend
|
9. |
toetab ettepanekut luua uued omavahendid, mille aluseks on reformitud ELi heitkogustega kauplemise süsteem. Komitee rõhutab, et piiriülene olemus CO2 heite puhul, mis on seotud negatiivse välismõjuga, mis ei piirdu ainult heidet tekitavate riikidega, on hea põhjendus Euroopa Liidu HKSi sertifikaatide enampakkumisest saadava tulu suunamiseks ELi tasandile. Komitee rõhutab, et see ei tohi avaldada negatiivset mõju liikmesriikide võimele rahastada oma riiklikke kliimamuutuste programme; |
|
10. |
leiab, et oluline on leevendada negatiivset sotsiaalset ja territoriaalset mõju, mida HKSi laiendamine avaldab hoonete ja transpordisektorile (HKS2). Komitee märgib, et komisjoni ettepanek luua kliimameetmete sotsiaalfond, mida rahastatakse 25 % ulatuses heitkogustega kauplemise süsteemist saadavatest tuludest, ei oleks mingil juhul piisav, et hüvitada kodude ulatuslikku renoveerimist ja maanteetranspordi elektrifitseerimist. Komitee rõhutab kohalike ja piirkondlike omavalitsuste täieliku kaasamise olulisust heitkogustega kauplemise süsteemi vahendite ja kliimameetmete sotsiaalfondi haldamisse. Komitee soovitab integreerida kliimameetmete sotsiaalfondi ühtekuuluvuspoliitika ühissätete määrusesse, et lihtsustada selle kohapealset haldamist korraldusasutuste ja toetusesaajate jaoks. Esmatähtsaks tuleks pidada olemasolevate investeerimis- ja ühtekuuluvusvahendite paremat ja kiiremat toimimist, selle asemel et luua uusi fonde, mis dubleerivad olemasolevaid mehhanisme ja kehtestavad samade eesmärkide jaoks erinevad eeskirjad ning millega kaasneb oht hiilida mööda kehtivatest eeskirjadest energiaallikate abikõlblikkuse vallas; |
|
11. |
on veendunud, et tehnoloogiliste, regulatiivsete ja turumuutustega toimetulekuks peaks CBAM olema dünaamiline ning selle valdkondlik ulatus ja heitkoguste kaetus tuleks korrapäraselt läbi vaadata, võttes seejuures arvesse mehhanismi kohalikku ja piirkondlikku mõju. Komitee on valmis toetama CBAMi territoriaalse mõju hindamist; |
|
12. |
toetab ideed rahastada kliimameetmete sotsiaalfondi omavahenditest, selle asemel et eraldada HKS2st saadud tulu sihtotstarbelise tuluna. Komitee märgib, et sihtotstarbelise eraldamise mehhanism muudaks pikaajalise planeerimise keeruliseks, kuna iga-aastased summad oleksid ettearvamatud ja kõikuvad; |
|
13. |
juhib tähelepanu asjaolule, et heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid moodustavad 71 % esimesest uute omavahendite kogumist saadavast kogutulust. Seega on heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevate omavahendite säilitamine paketi usaldusväärsuse seisukohast keskse tähtsusega; |
|
14. |
on siiski mures, et väga kõrgete CO2 hindade korral ei pruugi kliimameetmete sotsiaalfondi ressursside maht olla piisav. Komitee toetab ideed (2) luua automaatne CO2 hinna kõikumise kohandus, et suurendada kliimameetmete sotsiaalfondi iga-aastast eelarvet juhul, kui CO2 hinnad HKS2 sektorites tõusevad; |
|
15. |
on seisukohal, et kliimameetmete sotsiaalfond tuleks käivitada 2024. aastal, st aasta enne heitkogustega kauplemise süsteemi rakendamist maanteetranspordi ja hoonete sektoris, et võimaldada vähekaitstud leibkondadele, mikro- ja väikeettevõtjatele ning transpordikasutajatele piisavalt aega kohanemiseks (pöörates erilist tähelepanu liikuvusvaesusele); |
OECD/G20 kokkuleppe esimesel sambal põhinev uus omavahend
|
16. |
väljendab heameelt komisjoni ettepaneku üle luua OECD/G20 rahvusvahelise maksukokkuleppe esimesel sambal põhinev uus omavahend. Komitee märgib siiski, et kõnealuse uue omavahendi loomine sõltub OECD/G20 mitmepoolse konventsiooni edukast lõpuleviimisest 2022. aasta jooksul; |
|
17. |
nõuab tungivalt, et komisjon teeks ettevalmistusi juhuks, kui suuremad jurisdiktsioonid ja eelkõige USA ei ratifitseeri kokkulepet. Komitee on seisukohal, et sellisel juhul tuleks ELil edasi liikuda ja esitada ettepanek ELi digiteenuste maksu kohta, mis toimiks ajutise lahendusena seni, kuni luuakse üldisem lahendus suurte hargmaiste ettevõtjate maksustamiseks; |
|
18. |
tuletab meelde, et 2021. aasta OECD/G20 ülemaailmse maksustamise kokkuleppes nähti ette mitmepoolse konventsiooni ettevalmistava töö lõpetamine 2022. aasta alguseks. Komitee märgib, et edusammud kokkuleppe rakendamisel on seiskunud, kuna OECD ei ole mitmepoolse konventsiooni teksti veel valmis saanud. Komitee on mures, et poliitiline muutus USA vahevalimistel võib ohustada USA suutlikkust mitmepoolse konventsiooni allkirjastamisel ja ratifitseerimisel. |
Muud võimalikud omavahendid
|
19. |
juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjoni hinnangul toovad kavandatud kolm uut omavahendit aastatel 2026–2030 kokku sisse 17 miljardit eurot aastas; märgib, et sellest summast ei piisa, et katta taasterahastu „NextGenerationEU“ võla tagasimaksmise kulud (15 miljardit eurot aastas) ja rahastada ka kliimameetmete sotsiaalfondi (9,7 miljardit eurot aastas) ning seepärast rõhutab komitee, et tarvis on täiendavaid uusi omavahendeid. Komitee toonitab territoriaalse mõju hindamise olulisust ning kutsub komisjoni üles võtma seda arvesse uute omavahendite ettepanekute esitamisel; |
|
20. |
on mures Euroopa Komisjoni ettepaneku pärast mille kohaselt võivad liikmesriigid suunata Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide ja ühise põllumajanduspoliitika eelarve kasutamata vahendid ümber kavasse „REPowerEU“, sest võib õõnestada ELi ühtekuuluvust. Komitee kinnitab veel kord, et uusi poliitikameetmeid tuleks rahastada uute rahaliste vahendite abil; |
|
21. |
märgib, et ELi eelarvesüsteemi tulevane reform nõuab ELi omavahendeid, mis toetavad õiglast üleminekut konkurentsivõimelisele ringmajandusele. Komitee palub Euroopa Komisjonil kaaluda Euroopa rohelises kokkuleppes sisalduvaid maksualaseid ettepanekuid, mille kohaselt tuleks tööjõu maksustamiselt minna üle saaste ja ressursside kasutamise maksustamisele. Selline maksukoormuse nihutamine põhineb põhimõtete „saastaja maksab“, „töötamise tasuvaks muutmine“ ja „kedagi ei jäeta kõrvale“ kohaldamisel. Nende põhimõtete kohaldamine viiks maksupoliitika muu hulgas kooskõlla Euroopa rohelise kokkuleppe ja Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava eesmärkidega; |
|
22. |
nõuab tungivalt, et komisjon alustaks viivitamatult tööd omavahendite ettepanekute väljatöötamisega ja peab väga paljulubavaks mõtet luua suurte korporatsioonidega seotud omavahend, mis põhineb 2023. aastaks kavandatud ettepanekul „Äritegevus Euroopas: tulumaksuga maksustamise raamistik (BEFIT)“. Komitee märgib, et mõne uuringu kohaselt võib OECD/G20 kokkuleppe rakendamine suurendada Euroopas äriühingu tulumaksust saadavat tulu enam kui 80 miljardi euro võrra aastas (3); |
|
23. |
rõhutab, et Euroopa Komisjon kavatseb luua Ukraina ülesehitamise rahastu „RebuildUkraine“, millest peaks saama peamine õiguslik vahend ELi toetuse eraldamisel Ukraina ülesehitamiseks. Komitee toonitab, et uued ülesanded nõuavad uusi rahastamisallikaid, ning peab tervitatavaks, et Euroopa Komisjon tunnistas, et sõjast tingitud lisavajadused on palju suuremad kui praeguses mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud vahendid ja võttis kohustuse leida uued rahastamisallikad; |
|
24. |
väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et komisjon on lisanud subsidiaarsuse hindamise tabelid uue heitkogustega kauplemise süsteemi ettepanekule ja määruse eelnõule, millega luuakse piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism. Selles esitatud põhjendused seoses ettepanekute Euroopa lisaväärtusega ja ELi pädevusest tulenevate meetmete rakendamisega kliimamuutuste valdkonnas, nagu on määratletud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklites 191–193, vastavad komitee hinnangule, et ettepanekud on täielikult vastavuses subsidiaarsuse põhimõttega. |
Brüssel, 30. november 2022
Euroopa Regioonide Komitee president
Vasco ALVES CORDEIRO
(1) ELi heitkogustega kauplemise süsteemi kohaselt peavad ettevõtjad hankima lubatud heitkoguse ühikuid, mis katavad nende CO2 heitkogused. Tasuta eraldamine on kehtestatud üleminekumeetodina lubatud heitkoguse ühikute eraldamiseks vastupidiselt vaikimisi kasutatavale meetodile (enampakkumine). Tasuta eraldatud LHÜd moodustavad siiski endiselt üle 40 % kõigi LHÜde koguarvust.
(2) Arvamuse projekt, mis käsitleb ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kliimameetmete sotsiaalfondi loomise kohta (COM(2021) 568 – C9-0324/2021 – 2021/206 (COD), 9.2.2022.
(3) Barake, Mona et al „2021 Revenue effects of the global minimum tax: country-by-country estimates“, ELi maksuvaatluskeskus, teatis nr 2, oktoober 2021.