Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Üheskoos eksistentsiaalse ohu vastu: sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskond toetavad ambitsioonikate kliimameetmete rakendamist“

(2023/C 75/01)

Raportöörid:

Peter SCHMIDT Isabel CAÑO AGUILAR Sandra PARTHIE Josep PUXEU ROCAMORA Neža REPANŠEK Lutz RIBBE

Õiguslik alus	kodukorra artikkel 50 resolutsioon
Vastuvõtmine täiskogus	26.10.2022
Täiskogu istungjärk nr	573
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	104/1/0

ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 27. istungjärk (COP 27) toimub 6.–18. novembril Egiptuses Sharm el-Sheikhis.

Kooskõlas komitee juhatuse 22. veebruari 2022. aasta märgukirjaga moodustas komitee ajutise töörühma „Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents“, et valmistada ette komitee resolutsioon kliimamuutuste konverentsi jaoks, mis arvestaks järgmise osaliste konverentsi prioriteete ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni läbirääkimisprotsesse, ning tutvustada komiteele tervikuna ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni protsessi ja kaasata ta kliimamuutuste alastesse läbirääkimistesse.

Ajutisel töörühmal on kuus liiget NATi sektsioonist ja töörühma töös osaleb korrapäraselt ka noorte delegaat, kelle kaasamine lähtub omaalgatuslikust arvamusest „Noorte struktureeritud kaasamine ELi otsustusprotsessi kliima ja kestlikkuse valdkonnas“ (1). Viimastel kuudel kohtus ajutine töörühm asjaomaste organisatsioonide ja institutsioonidega, nagu Euroopa Komisjon, Euroopa Regioonide Komitee, kõrgetasemelise kliimaküsimuste esindaja ja kliimameetmete programmi „Climate Action Tracker“ vedajate, samuti kodanikuühiskonna esindajatega – noorte, ettevõtjate, põllumajandustootjate, ametiühingute ja valitsusväliste keskkonnaorganisatsioonidega –, et vahetada teavet ja püüda leida koostoimet. Kõigis neis aruteludes oli kesksel kohal kliimakriis.

2022. aasta on kujunemas aastaks, mil kliimamuutuste põhjustatud äärmuslikud ilmastikunähtused on silmatorkavamad kui kunagi varem. Kõrvetavad kuumalained ja tulekahjud Euroopas ja Lõuna-Aasia osades piirkondades, katastroofilised üleujutused Pakistanis ja Bangladeshis ning pikaleveninud põud Ida-Aafrikas on põhjustanud tuhandete inimeste hukkumise ning miljonid on pidanud põgenema oma kodudest või neid ohustab näljahäda.

Sellega seoses märgiti valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli (2) hiljutises aruandes, et globaalse soojenemise hoidmiseks 1,5 oC juures peab kasvuhoonegaaside heitkoguste tase hakkama pärast 2025. aastat langema, et vähendada heitkoguseid 2030. aastaks poole võrra ning et selle saavutamiseks on hädavajalik vähendada heidet järsult ja kohe kõigis sektorites. Ent praeguste poliitikameetmete tulemuseks prognoositakse umbes 2,7 oC soojenemist ja riikide praegused kohustused – riiklikult kindlaksmääratud panused – piiravad seda 2,4 oC-ni (3).

Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud juba niigi keerulist majanduslikku ja sotsiaalset olukorda. Kuid pakilist vajadust kliimakriisiga tegelemiseks ei saa ootele panna. Kõik erimeetmed peavad olema erandlikud ja ajaliselt piiratud ning Euroopa Liit peab kiirendama oma energia- ja kliimapoliitika ümberkujundamist, et tulla toime lühiajaliste šokkidega, liikudes samal ajal ühiskonna CO2 heite vältimatu vähendamise suunas. Euroopa peab olema kliimameetmete eestvedaja, kaotades lõhed ambitsioonide ja poliitikameetmete vahel.

Ajutise töörühma liikmete koostatud resolutsiooni eelnõus kutsutakse ELi institutsioone ja valitsusi üles suurendama kliimaeesmärke kooskõlas teaduse ja teadusliku teabega ning pööratakse erilist tähelepanu organiseeritud kodanikuühiskonna rollile kliimameetmete kiirendamisel. Sotsiaalset vastupanuvõimet saab tugevdada ainult kodanikuühiskonna, sotsiaalpartnerite ja rohujuure tasandi liikumiste abil.

Meie põlvkond on viimane, kes saab kliimamuutused peatada, ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteel kui Euroopa kodanikuühiskonna häälekandjal peaks olema juhtiv roll, suunates üleminekut CO2-neutraalsele, kaasavale ja sotsiaalselt õiglasele ühiskonnale.

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee poliitilised soovitused

Kõrgemate kliimaalaste eesmärkide seadmine, et tegeleda kliimakriisiga ja tõhustada ELi kliimameetmeid

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kui Euroopa organiseeritud kodanikuühiskonna häälekandja ja Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni nõuandev organ ning osa ülemaailmsest kodanikuühiskonna kogukonnast

1.

märgib, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon võeti vastu 30 aastat tagasi ja selle lõppeesmärk oli „saavutada kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni stabiliseerumine atmosfääris tasemel, mis hoiaks ära antropogeense sekkumise kliimasüsteemi häired“ (artikkel 2) ning et seda eesmärki ei ole saavutatud;

2.

juhib tähelepanu sellele, et 2015. aasta Pariisi kokkuleppega läksime kõik kliimakonventsiooni kvalitatiivselt eesmärgilt, milleks on kliimasse sekkumise vältimine, üle kvantitatiivsele eesmärgile, „hoides ülemaailmse keskmise temperatuuri tõusu tuntavalt allpool 2 oC võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega ning püüdes piirata temperatuuri tõusu 1,5 kraadini võrreldes tööstusrevolutsioonieelse tasemega“ (4);

3.

rõhutab, et 1,5 oC eesmärk ei ole piisav, et hoida ära kliimamuutuste dramaatilisi tagajärgi. Tõenditest nähtub, on kliimamuutused juba mõjutavad kõiki piirkondi üle kogu maailma. Üleujutused, põuad, tormid, tulekahjud ja kuumalained sagenevad hüppeliselt, neil on laastavad sotsiaalsed tagajärjed ja iga-aastane majanduslik kahju ulatub miljarditesse (5);

4.

rõhutab, et me elame kliimakriisi ajastul ning vaatamata sellele, et ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioon ei täida veel sellele pandud ootusi, ei tohiks me loobuda konventsiooni artiklis 2 seatud eesmärkide poole püüdlemisest;

5.

on sügavalt veendunud, et poliitilised otsused peavad olema kooskõlas teaduse ja teadusliku teabega, ning juhib tähelepanu sellele, et valitsustevaheline kliimamuutuste paneel on seadnud selged sihid: heitkoguste tase peab hakkama pärast 2025. aastat langema (6) ja 2030. aastaks tuleb maailmas heidet vähendada 45 % võrreldes 2010. aasta tasemega, et säilitada võimalus 1,5 oC eesmärgi saavutamiseks;

6.

tunnistab, et Venemaa sissetung Ukrainasse on veelgi süvendanud juba niigi keerulist olukorda, mida iseloomustavad inflatsioon, kõrged energiahinnad ja võimalik energiapuudus, millel on kodanike elule ränk mõju ning mis tekitab tõsiseid sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme vähemalt lühiajalises perspektiivis. Komitee leiab, et praegune olukord muudab Euroopa kliimameetmete kiire elluviimise veelgi vajalikumaks ning et uus geopoliitiline olukord suurendab ELis vajadust kiirendada oma energia- ja kliimapoliitika ümberkujundamist;

7.

on veendunud, et Euroopa rohelist kokkulepet tuleb tugevdada, et saavutada majanduse CO2 heite vähendamise eesmärk, vähendada veelgi välissõltuvust, tagada vastupanuvõime ja edendada õiglast üleminekut, ning et erakorralisi erandeid kokkulepitud eesmärkidest võib teha ainult piiratud ajaks; (7) usub, et avatud strateegilise autonoomia arendamine peaks vähendama meie sõltuvust energiast, kriitilise tähtsusega toorainetest ja toiduainetest;

8.

nõuab tungivalt, et EL võtaks enda kanda juhtrolli, ning kutsub Euroopa Komisjoni ja ELi liikmesriike üles ajakohastama Glasgow kliimapakti alusel riiklikult kindlaksmääratud panuseid ning nõuab ülemaailmset õiglast jaotamist, mis rajaneb võrdsusel, ajaloolisel vastutusel ja suutlikkusel;

9.

väljendab heameelt Euroopa Parlamendi otsuste üle heitkogustega kauplemise süsteemi (8) ja süsiniku sidujate (9) kohta, mille tulemuseks on ELi heitkoguste vähendamise eesmärgi mõningane suurendamine, mis sisaldab üleskutset suurendada – kuigi mitte piisaval määral – ELi riiklikult kindlaksmääratud panuseid;

10.

väljendab muret asjaolu pärast, et paljud riigid on teatanud pikaajalistest kavadest 2050. või 2060. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamise kohta, kuid neid ei toeta samaväärsed lühiajalised ja keskpika perioodi kavad, ning kutsub seetõttu Euroopa Komisjoni üles suurendama ELi diplomaatilisi jõupingutusi, et edendada Euroopa rohelise kokkuleppe sarnaste poliitikaraamistike vastuvõtmist rahvusvahelise üldsuse poolt, ning on valmis seda püüdlust toetama, tehes koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonidega kogu maailmas ning hoides otsustavatel lähiaastatel kursi kestliku arengu tegevuskaval aastani 2030 ja kestliku arengu eesmärkidel;

11.

palub ELil arendada edasi valdkondlikke lähenemisviise kohandatud meetmetele või nn kliimaklubidele, mida saaks arendada kõige ambitsioonikamate kliimameetmete programmidega riikides, et julgustada teisi riike kiiremini tegutsema – piiril kohaldatava süsinikdioksiidi kohandusmehhanismi rakendamine võiks olla üks vahend;

12.

on seisukohal, et vaja on otsustavaid ja selgelt määratletud meetmeid Pariisi kokkuleppe artikli 6 elluviimiseks ja selleks, et täiendada Pariisi reeglistikku, millega luuakse riikidele vabatahtliku rahvusvahelise koostöö raamistik heitkoguste vähendamiseks, et nad saaksid täita oma kohustusi, vältides mõningaid probleeme, mis võivad tekkida seoses topeltarvestuse või heitkoguste vähendamise ühikute võltsimisega;

Meie praeguse majandusmudeli läbivaatamine, et kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemisega tegeletaks tõhusalt, ning piisava juurdepääsu tagamine kliimameetmete rahastamisele

13.

rõhutab, et kliimaneutraalsele ühiskonnale ülemineku kiirendamiseks peame oma praegust majandusmudelit muutma, vaatama ümber oma tarbimis- ja tootmisviisid ning selle, kuidas väärtustame piisavust. Komitee kutsub ELi üles esitama uue visiooni inimeste ja planeedi heaolust, mis põhineb keskkonnasäästlikkuse, inimväärse elu õiguse ja sotsiaalsete väärtuste kaitse põhimõtetel (10);

14.

soovitab nende põhjalike muutuste välja töötamiseks uut juhtimisraamistikku ning julgustab valitsusi ja piirkondlikke ametiasutusi looma õiglase ülemineku komisjone, et sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid, sealhulgas noorte organisatsioonid, saaksid anda soovitusi, pidada läbirääkimisi ning töötada välja riiklikud ja piirkondlikud õiglase ülemineku kavad; (11) leiab, et olemasolevad algatused rohepöördega kaasnevate sotsiaalsete probleemide lahendamiseks on jäänud killustatuks (12);

15.

leiab, et kiire üleminek vähese CO2 heitega majandusele toob kaasa suuri raskusi kodanikele, töötajatele, ettevõtetele ja piirkondadele, eriti neile, kes sõltuvad kõige rohkem CO2-mahukatest sektoritest ja tööstusharudest (13) ning et riiklikult kindlaksmääratud panuste puhul peaks ka kirjeldama ja analüüsima üksikasjalikult mõju, mida üleminek avaldab tööhõivele ja oskustele riigis, piirkondades ja sektorites, sealhulgas alltöövõtjatele ja järgmise etapi väärtusahelatele, täiendades neid riiklike töökohtade loomise kavade ja ILO õiglase ülemineku põhimõttest lähtuvate õiglase ülemineku strateegiatega, (14) ning toetab seetõttu Euroopa tuleviku konverentsi (15) ettepanekut tagada õiglane üleminek, mis kaitseb töötajaid ja töökohti ülemineku ja edasiste teadusuuringute nõuetekohase rahastamise kaudu;

16.

rõhutab, et CO2 heite vähendamise eesmärgi saavutamine nõuab süsteemide kiiret ja enneolematult ulatuslikku ümberkujundamist, ning et erasektor peab võtma vastutuse ja tal on selles protsessis oluline roll;

17.

tunnustab kogu ELi ettevõtete ja ettevõtjate arvukaid ja eripalgelisi jõupingutusi, et töötada välja ärilahendused kliimamuutustega seotud probleemide leevendamiseks ja nendega kohanemiseks, ning on veendunud, et uuenduslikud ja vastutustundlikud ärimudelid peaksid tegelema kliimamuutustega, keskendudes mõõdetavatele kestlikkuse eesmärkidele, sealhulgas vee, energia või kemikaalide kasutamise vähendamisele;

18.

tunneb muret, et kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisega ELis kaasneb heitkoguste suurenemine välismaal ELi tarbimise rahuldamiseks, tekitades kasvuhoonegaaside ülekanduva mõju, (16) ning on seisukohal, et ELi kasvuhoonegaaside inventuuriandmetel põhinev lähenemisviis peab hõlmama imporditud toodetega seotud kasvuhoonegaaside heitkogused, et sotsiaal-majandusliku arengu lahutamine negatiivsest liidusisesest ja imporditud mõjust kliimale ja bioloogilisele mitmekesisusele peab saama prioriteediks ning et piiril kohaldatav süsinikdioksiidi kohandusmehhanism on selle eesmärgi saavutamist toetav meede;

19.

viitab teadusringkondade seisukohale, et elurikkuse vähenemine ja kliimamuutused võimendavad teineteist; nõuab terviklikku lähenemisviisi keskkonnaalastele meetmetele, mis käsitlevad elurikkuse vähenemise ja kliimamuutuste vahelisi seoseid, ning teeb ettepaneku vaadata läbi kaitsealade suurus ja neid suurendada ning soovitab teha jõupingutusi olemasolevate loodusvarade kaitsmiseks ELi elurikkuse strateegia aastani 2030 raames; (17)

20.

on mures asjaolu pärast, et kliimamuutused mõjutavad ebaproportsionaalselt kõige haavatavamaid inimesi ning et ülemaailmse heite tekitamise eest kõige vähem vastutavad kogukonnad on silmitsi halvimate tagajärgedega ja neil ei ole alati toimetulekuks vajalikke vahendeid;

21.

juhib tähelepanu sellele, et kohanemismeetmed muutuvad üha olulisemaks, kuna ebatavalised ilmastikunähtused sagenevad, ning et oluline on paremini prognoosida kliimamuutuste mõju; toonitab, et Pariisi kokkuleppes rõhutatakse riikliku tasandi kohanemise kavandamise tähtsust, kohustades kõiki riike andma aru tehtud edusammudest, ning nõuab tungivalt sujuvamat kaasamist, et vältida olemasoleva ebavõrdsuse suurenemist;

22.

nõuab arengumaade kliimameetmete kogurahastamise suurendamist, omistades võrdse tähtsuse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise rahastamisele: eelkõige arengumaades jääb kohanemise kavandamine ja rakendamine ilma kohanemismeetmete lisarahastuseta piiratuks; kutsub üles võtma täiendavaid meetmeid selle põhimõtte tagamiseks, arvestades, et leevendamismeetmed kaitsevad tulevasi põlvkondi kliimakriisi süvenemise eest, samas kui kohanemine kaitseb praegust ja tulevasi põlvkondi juba olemasolevate kliimamuutuste põhjustatud ekstreemsete ilmastikunähtuste eest; (18) tuletab meelde, et kliimamuutustega kohanemise rahastamine moodustab praegu ainult 25 % ülemaailmse kliimamuutustega seotud rahastamisest ja varasemaid kohustusi suurendada rahastamist 2025. aastaks 40 %-le ei ole täidetud (19);

23.

väljendab heameelt komisjoni 100 miljoni euro suuruse panuse üle kohanemisfondi, kutsudes samas ELi liikmesriike tungivalt üles kahekordistama 2025. aastaks kliimamuutustega kohanemise rahastamist võrreldes 2019. aasta tasemega, ning nõuab täiendavaid jõupingutusi 100 miljardi USA dollari mobiliseerimise eesmärgi saavutamiseks; rõhutab tõika, et praegu puudub ülemaailmne rahastamisvahend, mis toetaks inimeste taastumist nende kaotusest ja kahjust, ning nõuab tungivalt, et ELi liikmesriigid ja komisjon võtaksid kasutusele „kahju ja kahjustuste rahastamisvahendi“, et leevendada kliimamuutuste tagajärgi;

24.

on veendunud, et kliimaõigluse meetmete osana peavad ELi riikide valitsused ja institutsioonid töötama välja tulevikku suunatud ja tervikliku Euroopa rände- ja varjupaigapoliitika, mis tagab kliimamuutuste eest pagevate inimeste kaitse ja mille esimeseks sammuks on kliimapõgenike ametlik tunnustamine;

Tõhusate valdkondlike meetmete hoogustamine kliimaneutraalsuse saavutamiseks

25.

rõhutab, et ringmajandus ja biomajandus võimaldavad luua uue nägemuse inimeste heaolust ja arengut tuleb veelgi kiirendada, (20) osutab asjaolule, et sektorite ja riikide lõikes rakendatavad ringmajanduse strateegiad võivad vähendada ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet 39 %; (21) väljendab muret selle pärast, et hoolimata 2015. aastal esimese ELi ringmajanduse tegevuskavaga algatatud ulatuslikust õigusaktide ajakohastamise protsessist, on ringmajanduse osakaal ELis vaid ligikaudu 12 %; on veendunud, et täiendavat edu on võimalik saavutada üksnes kodanikuühiskonna kõigi osalejate kaasamisega, et ületada eelkõige allesjäänud poliitilised, kultuurilised, taristu-, juhtimis- ja finantstõkked; (22)

26.

nõuab üleminekustrateegiaid kestlike toidusüsteemide loomiseks, millega tuleks arvestada riiklikes kindlaksmääratud panustes; tõdeb, et kuigi mitu riiki on oma riiklikult kindlaksmääratud panustes maininud põllumajanduse potentsiaali kliimamuutuste leevendamisel ja nendega kohanemisel, on vaid väga vähesed seadnud eesmärke toidusüsteemi muude etappide osas, (23) jättes võimalused suuresti kasutamata; (24) tuletab meelde oma soovitusi võtta vastu terviklikud toidupoliitikameetmed, näiteks strateegia „Talust taldrikule“, sealhulgas kliimameetmed, ja tagada sidusrühmade struktureeritud kaasamine kogu toiduainete tarneahealas (25) ning kõigil valitsustasanditel, seades eelkõige tootjad põllumajanduse strateegiate keskmesse ja kaasates neid poliitikaloomesse;

27.

on mures olukorra pärast Aafrikas, mille osaks langeb vähem kui 4 % ülemaailmsetest heitkogustest, kuid mis torkab ebaproportsionaalselt silma ühe kõige haavatavama piirkonnana maailmas; arvestades asjaolu, et COP27 toimub Aafrikas, esitab komitee ELile selge üleskutse seada prioriteediks Aafrikale suunatud rahalised, tehnilised ja suutlikkuse suurendamise vahendid, et toetada kontinendi võetud kohustusi Pariisi COP21-l ning võtta arvesse asjaolu, et enamik Aafrika riikide kindlaksmääratud panustest sisaldab leevendamis- ja kohanemiseesmärke, mis sõltuvad asjakohase rahvusvahelise toetuse saamisest, seades ohtu kaitsmisväärsete ökosüsteemide, näiteks savannide ja metsade kaitse ning toob taas päevakorda fossiilkütuste kaevandamise küsimuse;

28.

nõuab fossiilkütuste toetuste kohest kaotamist; väljendab heameelt teatise „REPowerEU“ üle, kuna selles esitatud lahendused on kooskõlas rohelise kokkuleppe ja Euroopa energialiidu eesmärkidega, (26); (27) on veendunud, et valitsused peavad teadusuuringute, innovatsiooni ja arendustegevuse toetamise kaudu looma raamistiku läbimurdetehnoloogiatesse investeerimiseks sellistes valdkondades nagu energiatõhusus ja taastuvenergia tootmine, ning et määrus tuleks kavandada nii, et see võimaldaks ja võimestaks uute tehnoloogiate arendamist ja turuleviimist, sealhulgas nõudlusega seotud meetmeid, et luua juhtivad turud ja soodustada vähese CO2 heitega toodete tarbimist (28);

29.

kiidab heaks keskkonnakaitset ning transpordi, energiasüsteemide, hoonete, põllumajanduse ja teiste sektorite kestlikumaks muutumist toetavad digilahendused, kuid märgib samuti, et üldine digipööre ei ole seni aidanud vähendada energianõudlust ja CO2 heidet, mistõttu rõhutab vajadust toetavate poliitikameetmete järele, et leevendada tagasipõrke- ja induktsiooniefekti (29);

30.

rõhutab, et kliimamuutustel on tõsised tagajärjed ka ettevõtetele, eelkõige VKEdele, näiteks tarneahelate katkemine ja äärmuslikest ilmastikunähtustest tingitud kahjud tootmiskohtadele, mis sunnib neid tegema mõnikord kulukaid muudatusi oma äri- ja tegevusmudelites ning investeerima regulatiivsete või muude nõuetega toimetulekuks; on seisukohal, et uute ärimudelite varajasi kasutuselevõtjaid tuleks toetada, tagamaks et nende uuendused ei põhjusta ebasoodsat konkurentsiolukorda;

31.

rõhutab, et toetus peab järgima VKEde rahastamisvahendite võrdse kättesaadavuse põhimõtet ja põhinema üksnes kliimaeesmärkidel (30) ning et vaja on teha ulatuslikku tööd väärtusahelates ja valdkondadevahelist koostööd;

32.

on seisukohal, et ühtlustamine ja standardimine on keskse tähtsusega, et saavutada lahenduste skaleeritavus kogu tööstusharus, kasutades selleks tehnoloogiat, oskuste täiendamist ja reguleerimist, mida ELi riikide valitsused peaksid toetama rahvusvahelisel tasandil, ning et just VKEde jaoks on oluline saada kaasnevaid vahendeid ja suurendada suutlikkust, et täita uusi nõudeid ja suurendada turulepääsu ELis;

Kodanikuühiskonna võimestamine kliimameetmete kiirendamiseks ja üleskutse uue juhtimisraamistiku loomiseks

33.

rõhutab, et vajalike meetmete ulatus nõuab integreeritud, mitmetasandilist poliitikat, valdkonnaüleseid lahendusi ja kodanikuühiskonna tõelist kaasamist ning teeb seetõttu ettepaneku luua uus juhtimisraamistik nende põhjalike muutuste arendamiseks;

34.

on seisukohal, et töökoha tasandil peaks uus juhtimisraamistik tagama sotsiaaldialoogi töötajate õiguste ja osalemise tagamise ning kollektiivlepingute tugevdamise abil;

35.

peab vajalikuks tugevdada ka laiemat dialoogi regioonide, maapiirkondade osalejate ja linnade, sotsiaalpartnerite, ühistute ja kodanikuühiskonna osalusel, et tagada sotsiaalne õiglus ja usaldusväärsus ning anda konkreetne tähendus lubadusele mitte kedagi kõrvale jätta (31). Näiteks võib tootvate tarbijate lähenemisviisi lihtsustamine kiirendada üleminekut puhtamale energiasüsteemile, luua uusi majandusmudeleid ja aidata kaitsta meie ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi näiteks soojusest, valgusest ja infotehnoloogiast ilmajäämise eest;

36.

on kindlalt veendunud, et alt üles suunatud ja rohujuuretasandi algatusi tuleb aktiivselt toetada ja julgustada, et kiirendada kliimamuutuste leevendamist ja nendega kohanemist ning tugevdada sotsiaalset vastupanuvõimet, vabastades seeläbi koostöökultuuri ja alt üles suunatud lahenduste potentsiaali; usub, et samavõrra ja ilmtingimata on vaja investeerida rohkem sotsiaalsesse innovatsiooni, et süvalaiendada kultuurilisi ja ühiskondlikke muutusi, mida on vaja kliimakaitse integreerimiseks ettevõtete, ametiasutuste ja kodumajapidamiste igapäevaellu;

37.

on veendunud, et soolist võrdõiguslikkust ei tohiks käsitleda eraldiseisva kapseldunud teemana, vaid seda tuleks pidada soopimedate meetmete ja poliitika vältimise aluseks. Kliimamuutused ei avalda kõigile elanikkonnarühmadele ühesugust mõju ning kliimamuutuste poliitika vale kavandamine võib seda ebaõiglust ja tasakaalustamatust kinnistada. Naiste ebavõrdne osalemine otsustusprotsessides ja tööturul suurendab näiteks ebavõrdsust ning takistab naistel sageli kliimapoliitika kavandamisse ja elluviimisse täiel määral panustamist; (32)

38.

on veendunud, et ulatuslikum noorte kaasamine otsustusprotsessidesse alates seadusandlike ettepanekute ja algatuste koostamisest kuni rakendamise, järelevalve ja järelmeetmeteni võtab kõige paremini arvesse nende muutuste põlvkondadevahelist mõõdet (33). Just seetõttu kaasab komitee 2021. aastast alates noorte delegaadi ELi ametlikku delegatsiooni ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi koosolekutel ning on võtnud kohustuse levitada noorte ja noorsooorganisatsioonide arvamusi komitee töö kaudu; soovitab tungivalt, et konventsiooni osalised ja muud sidusrühmad rakendaksid samasugust lähenemisviisi;

39.

tunnistab põlisrahvaste rolli kliimamuutuste eesliinil – põlisrahvaste valduses on üle 80 % planeedi allesjäänud bioloogilisest mitmekesisusest; (34) väljendab heameelt põlisrahvaste suurema kaasamise üle kliimapoliitikasse ja nõuab osalistelt tungivalt nende aktiivset kaasamist kliimameetmete rakendamisse;

40.

kohustub võtma meetmeid eespool nimetatud poliitiliste soovituste rakendamiseks.

---

(1)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 44.

(2)  https://www.ipcc.ch/2022/04/04/ipcc-ar6-wgiii-pressrelease/

(3)  https://climateactiontracker.org/global/temperatures/

(4)  Pariisi kokkulepe.

(5)  Allikad: „Economic losses from weather and climate-related extremes in Europe reached around half a trillion euros over past 40 years“ – Euroopa Keskkonnaamet; „New report: World counts the cost of a year of climate breakdown – UK charity fighting global poverty“ – Christian Aid, Media Centre; „The Costs of Extreme Weather Events Caused by Climate Change“ – CMCC; „Billion-Dollar Weather and Climate Disasters“ – National Centers for Environmental Information (NCEI).

(6)  Kliimamuutuste leevendamine – valitsustevaheline kliimamuutuste rühm – IPCC.

(7)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon „Sõda Ukrainas ning selle majanduslik, sotsiaalne ja keskkonnamõju“ (ELT C 290, 29.7.2022, lk 1).

(8)  Kliimamuutused: parlament nõuab kiiremat tegutsemist ja energiasõltumatust.

(9)  „Eesmärk 55“: Euroopa Parlament nõustub ELi suuremate süsiniku sidujate ambitsioonidega 2030. aastaks.

(10)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Meile vajalik jätkusuutlik majandus“ (ELT C 106, 31.3.2020, lk 1).

(11)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(12)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaaldialoog rohepöörde raames“ (ELT C 486, 21.12.2022, lk 95).

(13)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(14)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(15)  Euroopa tuleviku konverents – Euroopa kodanike paneelarutelul vastu võetud soovitused.

(16)  2021 Europe Sustainable Development Report – SDSN Europe.

(17)  Koostamisel olev Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus (NAT/841) „Looduse taastamise eesmärgid ELi elurikkuse strateegia raames“.

(18)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ELT C 374, 16.9.2021, lk 84).

(19)  António Guterres: 50% of All Climate Finance Needed for Adaptation.

(20)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Koostoime loomine ringmajanduse tegevuskavade vahel“ (ELT C 14, 15.1.2020, lk 29).

(21)  Circularity Gap Report 2021 Climate Change Mitigation through the Circular Economy.

(22)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ELT C 374, 16.9.2021, lk 84).

(23)  Enhancing NDCs For Food Systems – recommendations for decision-makers, NDC Action Project.

(24)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Jätkusuutlikumad toidusüsteemid“ (ELT C 194, 12.5.2022, lk 72).

(25)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Talust taldrikule: kestlik toidustrateegia“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 268).

(26)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamused „Kliimaõiglus“ (ELT C 81, 2.3.2018, lk 22) ja „ELi uus kliimamuutustega kohanemise strateegia“ (ELT C 374, 16.9.2021, lk 84).

(27)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“ (ELT C 323, 26.8.2022, lk 123).

(28)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(29)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Digiüleminek ja kestlikkus – praegune olukord ja vajadus meetmete järele kodanikuühiskonna seisukohast“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 187).

(30)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(31)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus „Pakett „Eesmärk 55: ELi 2030. aasta kliimaeesmärgi saavutamine teel kliimaneutraalsuseni“ (ELT C 275, 18.7.2022, lk 101).

(32)  2020 Pocket Guide to Gender Equality under the UNFCCC – WEDO.

(33)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Noorte struktureeritud kaasamine ELi otsustusprotsessi kliima ja kestlikkuse valdkonnas“ (ELT C 429, 11.12.2020, lk 44).

(34)  „Indigenous peoples defend Earth’s biodiversity – but they’re in danger“.