Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punkti a kohase muutmistaotluse avaldamine

(2023/C 49/16)

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artiklile 51 annab käesoleva dokumendi avaldamine õiguse esitada muutmistaotluse suhtes vastuväiteid kolme kuu jooksul alates käesoleva dokumendi avaldamise kuupäevast.

KOONDDOKUMENT

„Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“

ELi nr: PDO-ES-2309 – 11.5.2017

KPN (X) KGT ( )

1.   Nimetus

„Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Toote kirjeldus

„Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ on jook, mis on saadud õunamahla alkohoolse ja malolaktilise kääritamise teel. Sellele filtreerimata ja üksnes naturaalselt karboniseeritud joogile ei lisata valmistamisprotsessis ei suhkrut ega vett.

Organoleptilised omadused

Fraisoro põllumajandus- ja keskkonnalabor (Gipuzkoa provintsinõukogu) tegi kindlaks järgmised omadused ja kirjeldas aruandes erinevusi joogi „Sidra Natural Vasca“ ja teiste siidrite vahel:

—	siidri valmistamisel kasutatavad õunasordid määravad värvuse, mis varieerub õlgkollasest vanakuldseni.

—	Jook on välimuselt hägune, väga väikeste vedelikuga segunenud süsinikdioksiidi mullidega. Kuna teised siidrid filtreeritakse, kalduvad need olema läbipaistvamad. Filtreerimisel eemaldatakse ka palju mikroorganisme ja olulise osa naturaalselt tekkivast süsinikdioksiidist.

—

Nuusutamisel on tunda lenduva aine aroome, mis annavad märku tootmisprotsessis kasutatud õunasortidest. Kui õunad on korjatud parima küpsuse hetkel, on tunda roheliste puuviljade aroome. Kui õunad on korjatud pärast seda hetke, on tunda mitmesuguse intensiivsusega magusaid aroome või õunakompotti meenutavaid lõhnu. Sõltuvalt käärimise liigist, õunte küpsusest või kasutatavatest pärmidest võib olla ka teist liiki aroome, näiteks erineva intensiivsuse, eripära ja keerukusega lille-, puuviljalised või vürtsised noodid. Üheks eristavaks aspektiks on lenduvate hapetega (äädikhape) seotud aroomid ja maitsed.

—	Suus on tunda siidri lenduva aine aroome ning magusa, hapu, soolase ja mõrkja maitse tasakaalu.

—	Magususe, happesuse, mõruduse ja kootavuse (kuivuse) tasakaalu ja siidri põhiosa hinnatakse koos.

Füüsikalised ja keemilised omadused

Lenduvate hapete sisaldus (väljendatud äädikhappena) < 2,2 g/l; alkoholisisaldus (mahuprotsent) > 5 %; vääveldioksiidi üldsisaldus < 100 mg/l; kuivaine üldsisaldus > 14 g/l; glükoosi ja fruktoosi summa ≤ 0,2 g/l. Viimati nimetatud väärtus on siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ eriomadus, sest enamik glükoosist ja fruktoosist on muudetud alkoholiks.

3.3.   Tooraine

Kõik kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ valmistamiseks heakskiidetud õunasordid saadakse määratletud geograafilisest piirkonnast ja neid peetakse pärismaisteks sortideks, st kohalikeks sortideks, mis on kohanenud geograafilise piirkonna klimaatiliste ja mullatingimustega. Baskimaa siidri õunasortide päritolu ja omaduste määramiseks on korraldatud mitu uuringut, sealhulgas tehtud sortide DNA geneetilisi teste („Toki Pommes. Project by the Euroregion Euskadi-Nouvelle Aquitaine-Navarre and Universidad Pública de Navarra - UPNA“), millega on saadud selged tulemused.

106st pärismaisest õunasordist 76-l (mis esindab 85 % kogu viljeluspiirkonnast) leiti olevat ainulaadne DNA. Tärniga (*) märgistatud sordid on analüüsimisel.

Kõik need õunasordid on üsna homogeensed ja neid võib liigitada erineva intensiivsusega hapudeks, mõrkjateks ja hapukasmõrkjateks. Tõsiasi, et õunu korjatakse õigel ajal ja segatakse soovitud vahekorras, muudab selle siidri eriliseks ja eristuvaks.

Järgmised 24 sorti on enim levinud.

1. Azpeiti Sagarra	7. Ibarra*	13. Mokote	19. Udare Marroi
2. Bostkantoi	8. Limoi	14. Mozoloa	20. Urdin
3. Errezila*	9. Manttoni	15. Patzuloa	21. Urtebete
4. Gezamina	10. Merabi	16. Saltxipi	22. Urtebi Haundi
5. Goikoetxe	11. Mikatza	17. Txalaka	23. Urtebi Txiki
6. Haritza	12. Moko	18. Txori Sagarra	24. Verde Agria

Ülejäänud 82 sorti:

1. Aia Sagarra	22. Dominixe	43. Moliua*	64. Txistu
2. Altza	23. Enpan	44. Musugorri*	65. Txori Haundia*
3. Ama Birjina	24. Errege	45. Muxu zabala	66. Txori Sagarra
4. Ami Sagarra*	25. Geza Zuri	46. Odixa	67. Txotixe
5. Añarregi	26. Gaza Gorri	47. Orkola*	68. Txurten Luze
6. Andoain	27. Gazi Zuri	48. Horri Zarratue	69. Udare
7. Añarre*	28. Gazia	49. Oru Sagarra*	70. Udare Txuria
8. Aranguren*	29. Gaziloka	50. Ostro Beltza	71. Ugarte
9. Arantzate	30. Gezamina beltza*	51. Palazio	72. Urdan Iturri
10. Areso*	31. Goozti*	52. Palancaya	73. Urkola*
11. Arimasagasti	32. Gorri Txikia	53. Patzulo Gorria	74. Zubieta*
12. Astarbe	33. Greñas*	54. Perran	75. Zuri Txikixe
13. Azpuru Garratza	34. Illunbe*	55. Piku Sagarra	76. Pelestrina*
14. Azpuru Sagarra	35. Itxausti*	56. Potrokilo	77. Kanpandoja*
15. Berandu Erreineta	36. Manzana de Quesillo*	57. Sagar Beltza	78. Telleri
16. Berrondo	37. Martiku	58. Sagar Gorria	79. Bizi*
17. Billafrankie	38. Maximela	59. Sagar Txuria*	80. Zuzen*
18. Bizkai Sagarra	39. Mendiola*	60. Saluetia*	81. Legor*
19. Burgo	40. Merkalina	61. Santa Ana	82. San Francisco*
20. Burdin	41. Mila Sagarra	62. Sulei*
21. Buztin	42. Mocetas*	63. Txarbia

3.4.   Tootmise erietapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

—	Heakskiidetud pärismaist sorti õunte kasvatamine.

—	Saagikoristus ja vedu siidritootmise ettevõttesse.

—

Etapid siidritootmise ettevõttes: — õunte pesemine; — mahla eraldamine: purustamine ja pressimine; — kääritamine mahutites: mahlas algab alkohoolne käärimine (suhkrud muutuvad etanooliks ja süsinikdioksiidiks) ja malolaktiline käärimine (õunhappe muutumine piimhappeks); — laagerdumine ja lõplik valmimine mahutis.

3.5.   Pakendamise erieeskirjad

Villimine peab toimuma punktis 4 määratletud piirkonnas, et kaitsta toote füüsikalis-keemilisi ja organoleptilisi omadusi. Kuna siidrit ei filtreerita ega stabiliseerita ning arvestades, et loomulikult tekkiv süsinikdioksiid on toote üks omadusi, soovitatakse enne villimist vähendada miinimumini toiminguid, mis sisaldavad siidri ülekandmist, transporti või mujale viimist. Niisugused toimingud kahjustavad kvaliteeti ja mõjuvad halvasti naturaalselt tekkivale süsinikdioksiidile. Seetõttu villitakse siider tavaliselt samas ettevõttes, kus ta valmib.

Teisest küljest tagab see toote kvaliteedi ja omaduste säilimise ning annab võimaluse toote paremaks järelevalveks ja jälgitavuseks.

3.6.   Sellise toote märgistamise erieeskirjad, millele registreeritud nimetus viitab

Haldusasutus peab töötlevate ettevõtete kohta ajakohastatud registrit. See asutus annab eranditult kõigile ettevõtetele, kes on deklareerinud, et toodavad kaitstud päritolunimetusega toodet „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“, õiguse kasutada tootespetsifikaadis sätestatud nõuetele vastavatel toodetel nummerdatud märgiseid, millel on päritolunimetuse logo. Päritolunimetuse logo on kohustuslik kõigil pudelitel.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Ala, kus õunu kasvatatakse ja siidrit tehakse, hõlmab järgmisi piirkondi:

—	Biskaia: Uribe-Kosta-Mungialdea, Lea-Artibai, Busturialdea, Arratia-Amorebieta, Durangaldea, Encartaciones ja Nerbioi-Ibaizabal.

—	Gipuzkoa: Buruntzaldea, Oarsoaldea, Donostialdea, Goierri, Tolosaldea, Bajo Deba, Alto Deba, Urola-Kosta ja Bidasoaldea.

—	Álava/Araba: Álava läänepoolsed orud, Llanada Alavesa, Laguardia-Rioja Alavesa ja Montaña Alavesa.

Lisatud kaardil on näidatud, kus kasvatatakse kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ valmistamiseks kasutatavaid õunu.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Baskimaa autonoomne piirkond on mägine ala, kus esineb tugevaid vihmasadusid (keskmine sademete hulk aastas 1 080 mm) ja temperatuur on mõõdukas (keskmiselt 12,5 °C).

Mullad on savirikkad, savi ja muda keskmine sisaldus on üle 65–70 %.

Kliima ja mullastiku omadused on mänginud otsustavat rolli paljude õunasortide arengus. Seda kinnitab tõsiasi, et 76 õunasordil on ainulaadne DNA, sest taimeliik on kohanenud keskkonnaga.

Teadlased on üksmeelel, et kliima on taimede levikut ja mitmesugust liiki taimestikku enim mõjutanud ja levikut ka enim piiranud. Mullastiku füüsikalistel ja keemilistel omadustel on samuti oluline roll taimeliikide arengus ja levikus. See selgitab, miks piirkonnas, kus toodetakse kaitstud päritolunimetusega siidrit „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“, on välja kujunenud kindlad õunasordid. Teine mõju avaldav tegur on tootmissektoris sajandite vältel tehtud geneetiline selektsioon: see on mitmekesistanud keskkonda kõige paremini sobivaid õunaliike, mida sõltuvalt iga sordi magususest, hapususest ja mõrudusest siidritootjad lõpuks soovivad.

5.2.   Toote eripära

Kaitstud päritolunimetusega siidrit „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ iseloomustatakse tema organoleptiliste omaduste põhjal, mis sõltuvad tugevasti toormaterjali omadustest ja sellest, et tootmisprotsessis ei toimu filtreerimist. Teadusartiklis „Characterization of Spanish ciders by means of chemical and olfactometric profiles and chemometrics“ järeldatakse Hispaania siidrite iseloomustuse põhjal, et Astuuriast ja Baskimaalt pärinevaid siidreid saab selgelt eristada nende lenduvate ainete koostise ja lõhnaprofiili põhjal.

Teadusartiklis „Chemometric classification of Basque and French ciders based on their total polyphenol contents and CIELab parameters“, milles võrreldakse baski ja prantsuse siidreid, järeldatakse, et mõlemate siidrite üldparameetrite alusel, nagu näiteks polüfenoolide kogusisaldus, mida on hinnatud Folin-Ciocalteu meetodil ja CIELabi kromaatiliste parameetrite (L*, a*, b*) põhjal, samuti kindlate kemomeetriliste meetodite järgi, on võimalik eristada baski ja prantsuse siidreid täpsusastmega ligikaudu 90 %.

Teistest sama kategooria toodetest eristuvate baski siidrite erilise maitseprofiili määratlemiseks analüüsis degusteerimiskomisjon Ühendkuningriigi, Prantsusmaa Bretagne’i ja Normandia, Saksamaa ja USA siidreid. Teised siidrid on läbipaistvamad ja nende süsinikdioksiidi mullid ei ole vedelikuga nii segunenud, et moodustub kreemjas vaht. Ka värv on kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ omast erinev, sest need on valmistatud teiste puuviljade ja lauaõunte segust. Neis on lauaõunte sortide, mitmesuguste puuviljade aroomi ja maitset või lisatud aroome ning puuduvad lenduvad happed (äädikhape), mis iseloomustab baski siidreid.

Astuuria siidrite puhul tuvastas degusteerimiskomisjon baski naturaalsete siidritega võrreldes järgmised erisused:

—	Astuuria naturaalsed siidrid kaotavad väga kiiresti oma süsinikdioksiidi;

—	nad on välimuselt läbipaistvamad;

—	neil ei ole samasugust värsket lõhna ega maitset; nad on kergemad, vähem õlised ja kreemjad, mis tähendab, et kootavus on märgatavam.

5.3.   Põhjuslik seos. Seos naturaalsete ja inimtegurite, toormaterjali ja lõpptoote vahel

Siidri valmistamiseks kasutatavate pärismaiste õunte uuringutes on leitud, et neil sortidel on spetsiifiline polüfenoolide profiil, mis on tihedalt seotud toote füüsikaliste ja keemiliste omadustega. Teadusartiklis „Polyphenolic profile in cider and antioxidant power. December 2014“ mõõdeti ühest sordist valmistatud siidrite virde polüfenoolide profiili. Leiti, et igal sordil on oma eriline polüfenoolide profiil, mis on tihedalt seotud füüsikaliste ja keemiliste omadustega, mida see lõpptootele annab.

Kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ tootmisel on olulised ka tootjate traditsioonilised oskused, sest need mõjutavad õunte korjamise aega (toormaterjali eri küpsusaste) ja seda, mis õunasorte segada. Tootmissüsteem, õunte purustamine, mahlapressimine, käärimisprotsessi kaasatud mikroorganismid, laagerdumine settel ja eri õunasorte sisaldavate mahutite sisu segamine on kõik äärmiselt tähtsad toote „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ lõpliku profiili määratlemisel.

Baskimaa reljeefi tõttu on istandused väikesed ja hajutatud üle kogu geograafilise piirkonna. See on viinud ka eri puuviljaaedades sajandite kestel kasvatatud uute õunasortide tekkimisele. Pehme sademeterohke kliima ja savise mullastiku kombinatsiooni tulemuseks on tugeva happesusega ja polüfenoolirikkad õunad, mis on kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ puhul äärmiselt tähtis. Tootjate oskusteave tootmismeetodi, toote omaduste (filtreerimata, suhkru või vee lisamiseta, vaid naturaalselt tekkiv süsinikdioksiid) ja õunapuude viljakusrežiimi kohta on asendamatu. Oskus valida olemasolevatest õiged sordid ja määrata, millal on õunad küpsed, et saada kindel pH ja polüfenooli sisaldus, on siidri puhul otsustava tähtsusega, sest need aspektid kindlustavad filtreerimata ja stabiliseerimata siidri stabiilsuse ja säilivuse. Pealegi mõjutab siidri alkohoolset ja malolaktilist käärimist õuntes sisalduv lämmastikukogus koos olemasolevate pärmidega. Neil aspektidel on otsene mõju suhkrute täielikule käärimisele ja naturaalselt tekkivale süsinikdioksiidile, mis mõlemad on siidri kvaliteedi ja asjakohase säilimise tagamisel otsustava tähtsusega tegurid.

Seetõttu on selge, et määratletud piirkonna omadused on määranud kaitstud päritolunimetusega siidri „Euskal Sagardoa / Sidra del País Vasco“ valmistamiseks kasutatavate õunte omadused. Nende hulka kuuluvad füüsikalised ja keemilised omadused, mida õunad siidrile annavad, eristades seda teistest samalaadsetest naturaalsetest siidritest, nagu on kinnitanud Baskimaa ülikooli mitmesugused uuringud („Analysis of different cider apple varieties during ripening, using nuclear magnetic spectroscopy“, juuli 2002, lk. 2, Gloria L. del Campo Martínez et al), milles märgitakse, et „õunte keemiline koostis sõltub sordist, kliimast, küpsusastmest ja kasutatud kasvatustavadest“.

Viide tootespetsifikaadile (viitemääruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Tootespetsifikaat: https://euskalsagardoa.eus/pliego-de-condiciones/?lang=es

Veebilsait, kus on bibliograafilised viited:

https://euskalsagardoa.eus/bibliografia-de-interes/?lang=es

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.