Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 49/15)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Côtes du Jura“

PDO-FR-A0155-AM01

Teate esitamise kuupäev: 10.11.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV osa punktis 1 a on sõnad „sont assurés“ (on tagatud) asendatud sõnaga „ont lieu“ (toimuvad) ning pärast nime „Jura“ on lisatud sõnad „sur la base du code officiel géographique de l’année 2021“ (vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule).

See redaktsiooniline muudatus võimaldab vahetus läheduses asuva piirkonna puhul viidata ametliku geograafiaseadustiku 2021. aastal kehtinud redaktsioonile, mille on avaldanud riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (INSEE), ja tagada geograafilise piirkonna õiguslik määratlemine.

Geograafilise piirkonna moodustavate kommuunide loetelu ja nende nimesid on ajakohastatud geograafilise piirkonna piire muutmata, võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, mis on kajastatud ametlikus geograafiaseadustikus.

Muudetakse koonddokumendi punkti 6.

Samuti on IV osa punkti 1 lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 3 on pärast sõna „järgmised“ lisatud sõnad „vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab vahetus läheduses asuva piirkonna puhul viidata ametliku geograafiaseadustiku 2021. aastal kehtinud redaktsioonile, mille on avaldanud riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (INSEE).

Selle viite lisamine võimaldab tagada vahetus läheduses asuva piirkonna õigusliku määratlemise.

Võttes arvesse toimunud haldusmuudatusi, on vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja ning kommuunide nimesid ajakohastatud, muutmata selle piirkonna ulatust.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.

3.   Viinamarjasordid

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punktis 1 on kohandamist võimaldavad viinamarjasordid „Aligoté B“, „Chenin B“, „Enfariné B“, „Gringet B“, „Marsanne B“, „Roussane B“, „Sacy B“, „Béclan N“, „Franc noir de Haute-Saône N“ ja „Gamay N“ lisatud järgmiste veinide valmistamiseks kasutatavate viinamarjasortide hulka:

—	vaiksed valged veinid: „Aligoté B“, „Chenin B“, „Enfariné N“, „Gringet B“, „Marsanne B“, „Roussane B“ ja „Sacy B“;

—	vaiksed punased ja roosad veinid: „Béclan N“, „Enfariné N“, „Franc noir de Haute-Saône N“ ja „Gamay N“;

—	vaiksed veinid, mis võivad kanda märget „vin jaune“ (kollane vein): „Enfariné N“, „Gringet B“.

Kliimamuutusega kohanemiseks ja seoses ühiskonna ootustega taimekaitsevahendite kasutamise suhtes, on riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev riiklik komisjon otsustanud lubada nimetuste puhul, mille suhtes on esitatud taotlusdokumendid, võtta kasutusele kohandamise eesmärgil huvipakkuvad sordid.

Need viinamarjasordid, mis on osaliselt pärit Jura piirkonnast, võivad kujutada endast eelist kliimasoojenemise kontekstis. Mõnede puhul neist on tegemist hiliste sortidega ja need võimaldavad kohaneda pakaseohuga, teised lisavad veinidele happesust ja võimaldavad seetõttu toota tasakaalustatumaid veine. Need on haiguste suhtes vähemalt sama resistentsed kui viinamarjasordid, mida on nimetuse jaoks juba lubatud kasutada. Nende sortide kasutuselevõtmise eesmärk on samuti rõhutada päritolunimetusega veinide eriomadusi.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Proportsioonieeskirjad põllumajandusettevõtetes

Tootespetsifikaadi I peatüki V osa punkti 2 on lisatud säte, millega täpsustatakse, et kohandamise eesmärgil huvipakkuvate sortide osakaal ei tohi ületada 5 % põllumajandusettevõtte viinamarjasortidest ja seda tuleb hinnata kõikidel kasvatusaladel, kus toodetakse kaitstud päritolunimetusega veini.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

5.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis b on muudetud viinapuude lõikamist käsitlevaid sätteid, lisades kohandamise eesmärgil huvipakkuvad sordid.

Muudetakse koonddokumendi punkti „Konkreetsed veinivalmistustavad“.

6.   Viinapuude kasvatamise üldseisund

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punkti 1 alapunktis f on viinapuude kasvatamise keskkonnamõju piiramiseks täpsustatud, et sünteetilist mineraalset lämmastikväetist võib kasutada kuni 40 ühiku ulatuses hektari kohta aastas.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Muud viljelustavad

Tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punktis 2 on füüsilise ja bioloogilise keskkonna omaduste säilitamiseks täpsustatud, et kasvatusalade puhul, mis asuvad enam kui 15 % suurusel kallakul, tuleb vähemalt igal teisel ridadevahelisel alal hooldada külvatud või looduslikku taimkatet mehhaaniliste või füüsiliste vahendite abil. Selle sättega asendatakse ridade pikkuse piirang kasvatusalade puhul, mis asuvad enam kui 15 % suurusel kallakul.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

8.   Saagikoristus

Tootespetsifikaadi I peatüki VII osa punkti 1 alapunktis a on välja jäetud säte, mis käsitleb saagikoristuse alguskuupäeva kindlaksmääramist. See säte on välja jäetud, sest tootespetsifikaadis on märgitud viinamarjade minimaalne suhkrusisaldus saagikoristuse etapis, mis võimaldab ettevõtjatel saaki koristada vastavalt aasta eripärale ja geograafilisele asukohale.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

9.   Saagikus

Tootespetsifikaadi I peatüki VIII osa punkti 2 alapunkti a kohaselt on vaiksete valgete veinide maksimaalset kogusaagikust suurendatud 72 hektoliitrilt 78 hektoliitrile hektari kohta. See muudatus võimaldab viinamarjakasvatajatel saada kasu hea saagikusega aastatest olukorras, kus keskmine tootmismaht väheneb.

Muudetakse koonddokumendi punkti „Maksimaalne saagikus“.

10.   Viinamarjasortide segamine

I peatüki IX osa punkti 1 alapunktis a on sätestatud, et kohandamise eesmärgil huvipakkuvad sordid ei tohi üheskoos või eraldi moodustada üle 10 % veinide valmistamiseks kasutatavast lõplikust segust.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

11.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

Tootespetsifikaadi I peatüki IX osa punkti 5 alapunkt b, mis käsitleb veinide liikumist volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.

Selleks et veini saaks eelkõige kaubandusettevõtjatele kiiresti edastada, on välja jäetud kuupäev, millest alates võib vein volitatud ladustajate vahel liikuda.

Seetõttu on muudetud IX osa punkti 5 pealkirja, jättes välja sõnad „à la circulation des produits et“ (toodete liikumine ja).

IX osapunkti 5 punkti alapunkti a pealkiri on välja jäetud.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

12.   Seos geograafilise piirkonnaga

Tootespetsifikaadi I peatüki X osa punktis 3 jäetakse välja sõnad „limitation de la longueur des rangs“ (piirates ridade pikkust). See muudatus on kooskõlas tootespetsifikaadi I peatüki VI osa punktis 2 „Muud viljelustavad“ tehtud muudatusega.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Seos geograafilise piirkonnaga“.

13.   Deklareerimiskohustus

Tootespetsifikaadi II peatüki I osa punktis 2 on muudetud taotlemisdeklaratsiooni esitamise lõppkuupäeva, nii et see ühildub saagideklaratsiooni esitamise lõppkuupäevaga.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

14.   Peamised kontrollitavad punktid ja hindamismeetodid

Tootespetsifikaadi III peatüki I osas on muudetud peamiste kontrollitavate punktide tabelit, et võtta arvesse uusi redaktsioonilisi eeskirju.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

15.   Viited kontrolliasutusele

Tootespetsifikaadi III peatüki II osas on ajakohastatud esimeses lõigus osutatud kontrolliasutuse aadressi.

Teine lõik, milles viidatakse kontrolliasutusele, on välja jäetud, et järgida tootespetsifikaadi selle osa koostamise uusi eeskirju.

Kolmandat lõiku on muudetud ja neljas lõik on välja jäetud, et järgida uusi redaktsioonilisi eeskirju.

Need muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Côtes du Jura

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

15.	Kuivatatud viinamarjadest valmistatud vein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Vaiksed valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Peamine toode on kuiv valge vein, mis on valmistatud peamiselt sortide „Chardonnay B“ ja „Savagnin B“ segust. Aroomipaletis esineb valdavalt mineraalseid ja ränikivi noote, millele lisandub värskust ja puuviljasust. Valgete veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti ning pärast rikastamist ei või veinide alkoholisisaldus ületada 14 mahuprotsenti. Villimise ja tarbijale turustamise etapis on veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Vaiksed punased ja roosad veinid

LÜHIKIRJELDUS

Punased ja roosad veinid on väga terviklike lõhna- ja maitseomadustega. Sort „Poulsard N“, mida punaste veinide valmistamiseks kasutatakse, annab veinile iseloomuliku heleda rubiinpunase värvuse ja puuviljased lõhna- ja maitseomadused. Sordi „Pinot noir N“ puhul on värvus tumedam ning lõhna- ja maitsevarjundid meenutavad punaseid puuvilju. Sordi „Trousseau N“ puhul on veinid parkivamad, tihtipeale intensiivsema värvusega, veinidel on sageli loomseid nüansse. Punaste (või roosade) veinide laagerdumisel omandavad lõhna- ja maitseomadused sageli alusmetsa, huumuse ja seente varjundeid. Punaste ja roosade veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10 mahuprotsenti. Pärast rikastamist ei või veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti. Villimise ja tarbijatele turustamise etapis on punase veini õunhappesisaldus kuni 0,4 grammi liitri kohta. Villimise ja tarbijale turustamise etapis on veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Traditsioonilise märkega „vin de paille“ (õlevein) veinid

LÜHIKIRJELDUS

Traditsioonilise märkega „vin de paille“ (õlevein) veinid on magusad veinid, millel on kuumtöödeldud puuviljade maitsenüansid, mis meenutavad kuivatatud ploomi või kuumtöödeldud apelsini, või mee maitsenüansid. Lõhn ja maitse varieeruvad lähtuvalt mitte üksnes veini päritolust, vaid ka lähtuvalt kasutatud viinamarjasortidest ning konkreetse tootja või veinikoja omaniku oskusteabest. Traditsioonilise märkega „vin de paille“ (õlevein) veinide minimaalne tegelik alkoholisisaldus on 14 mahuprotsenti ja üldalkoholisisaldus vähemalt 19 mahuprotsenti. Märkega „vin de paille“ (õlevein) veinide lenduvate hapete sisaldus veini villimise ja tarbijale turustamise etapis on väiksem kui 25 milliekvivalenti liitri kohta.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

4.   Märkega „vin jaune“ (kollane vein) veinid

LÜHIKIRJELDUS

Märkega „vin jaune“ (kollane vein) veinidele on iseloomulik eripärane ja terviklik „kollase veini maitse“, mis ühendab pähkli, õuna, kuumtöödeldud puuviljade ja vürtside lõhna- ja maitsenüansse, ning kaunis kuldkollane värvus. Märkega „vin jaune“ (kollane vein) veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Villimise ja tarbijale turustamise etapis on veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus kuni 3 grammi liitri kohta.

Muud analüütilised omadused vastavad liidu õigusnormidega sätestatud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 5 000 tüve hektari kohta, välja arvatud astangutele istutatud viinapuude puhul. Viinapuude puhul, mis ei ole istutatud astangutele ning astangute puhul, millel on vähemalt kaks viinapuude rida, võib iga tüve jaoks jääda kuni kaks ruutmeetrit pinda. Selle pindala arvutamiseks korrutatakse ridade vahekaugus ja sama rea tüvede vahekaugusega. Viinapuude ridade maksimaalne vahekaugus on kaks meetrit.

—	Lõikamisel on lubatud kasutada kas ühe- või kaheõlalist Guyot’ vormi või võrsete lühikeseks lõikamist (Royat’ nöörpuu vorm).

—

Viinamarjasortide „Chardonnay B“, „Poulsard N“, „Savagnin B“, „Trousseau N“, „Aligoté B“, „Chenin B“, „Enfariné N“, „Gringet B“, „Marsanne B“, „Roussane B“, „Sacy B“, „Béclan N“, „Franc noir de Haute-Saône N“ ja „Gamay N“ puhul on pungade arv kuni 20 punga tüve kohta ja 120 000 punga hektari kohta. Ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi kasutamisel jäetakse pikale võrsele kuni kümme punga, samuti on lubatud jätta kuni kaks uuendusvõrset kahe pungaga.

—	Viinamarjasordi „Pinot noir N“ puhul on pungade arv kuni 80 000 punga hektari kohta. Ühe- või kaheõlalise Guyot’ vormi kasutamisel jäetakse pikale võrsele kuni kaheksa punga, samuti on lubatud jätta kuni kaks uuendusvõrset kahe pungaga.

—	Veinid, mis võivad kanda traditsioonilist märget „vin de paille“ (õlevein), on valmistatud käsitsi koristatud viinamarjadest.

2.

Konkreetne veinivalmistustava

Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13,5 mahuprotsenti punaste ja roosade veinide puhul ning 14 mahuprotsenti valgete veinide puhul.

Roosade veinide puhul on aktiivsöe kasutamine veini valmistamisel nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud. Puutükkide kasutamine on keelatud kõikide veinide puhul. Punaste veinide virde puhul on lubatud kasutada subtraktiivseid rikastamismeetodeid. Osalise kontsentratsiooni määr on maksimaalselt 10 %. Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Vaiksed valged veinid

78 hektoliitrit hektari kohta

2.   Vaiksed punased ja roosad veinid

66 hektoliitrit hektari kohta

3.   Traditsioonilise märkega „vin de paille“ (õlevein) veinid

20 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Jura departemangu järgmiste kommuunide territooriumil, vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule: Abergement-le-Grand, Abergement-le-Petit, Aiglepierre, Arbois, Arlay, Les Arsures, Augea, Aumont, Balanod, Baume-les-Messieurs, Beaufort-Orbagna, Bersaillin, Blois-sur-Seille, Brainans, Buvilly, Césancey, La Chailleuse (ainult endise Saint-Laurent-La-Roche’i kommuuni territoorimile vastav osa), Champagne-sur-Loue, La Chapelle-sur-Furieuse, Château-Chalon, Chevreaux, Chille, Chilly-le-Vignoble, Conliège, Courbouzon, Cousance, Cramans, Cuisia, Darbonnay, Digna, Domblans, L’Etoile, Frébuans, Frontenay, Gevingey, Gizia, Grange-de-Vaivre, Grozon, Ladoye-sur-Seille, Lavigny, Lons-le-Saunier, Le Louverot, Macornay, Mantry, Marnoz, Mathenay, Maynal, Menétru-le-Vignoble, Mesnay, Messia-sur-Sorne, Miéry, Moiron, Molamboz, Monay, Montagna-le-Reconduit, Montaigu, Montain, Montholier, Montigny-lès-Arsures, Montmorot, Mouchard, Nevy-sur-Seille, Pagnoz, Pannessières, Passenans, Perrigny, Le Pin, Plainoiseau, Les Planches-près-Arbois, Poligny, Port-Lesney, Pretin, Pupillin, Quintigny, Revigny, Rotalier, Ruffey-sur-Seille, Saint-Amour, Saint-Cyr-Montmalin, Saint-Didier, Saint-Lamain, Saint-Lothain, Sainte-Agnès, Salins-les-Bains, Sellières, Toulouse-le-Château, Tourmont, Trenal (ainult endise Trenali kommuuni territoorimile vastav osa), Les Trois-Châteaux, Vadans, Val-Sonnette (ainult endiste Grusse’i, Vercia ja Vincelles’i kommuunide territooriumide vastav osa), Vaux-sur-Poligny, Vernantois, Le Vernois, Villeneuve-sous-Pymont, Villette-lès-Arbois, Voiteur.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolunimetuste instituudi (INAO) veebisaidi vahendusel.

7.   Veiniviinamarjasordid

„Chardonnay B“

„Pinot noir N“

„Pulsard N – Ploussard“

„Savagnin blanc B“

„Trousseau N“

8.   Seos(t’e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Nimetusega „Côtes du Jura“ hõlmatud geograafiline piirkond kuulub Rovermonti looduslikku piirkonda ja seda piiravad:

—	idas Jura esimene lubjakiviplatoo, mille keskmine kõrgus on 550 meetrit,

—

läänes tasandik, mis moodustab Bresse'i süvendi idaserva. Viinamarjakasvatusala hõlmab – katkestustega – 80 kilomeetri pikkuse ja 2–5 kilomeetri laiuse riba, mis põhiosas kaldub läänesuunas ja paikneb kõrgusel 300–450 meetrit. Piirkonnas on keeruline küngastest moodustunud ahelik, mis paikneb põhja-lõuna suunal ja erineb põhireljeefist, milles on valdavad samasuunalised 50–100 meetri sügavused madalamad nõod. Selline maastik on otseselt seotud Jura’ mäestiku nihkega Bresse’i madaliku suunas seoses Alpi mägede kerkimisega:

—	tasane põhireljeef vastab Jura mägede esimese platoo servale, geoloogiliselt on tegemist kesk-juura ajastust pärineva kõva lubjakivikihiga, mis paikneb triiase ja varasest juura ajastust pärinevatel mergli- ja savikihtidel;

—

künkad kujutavad endast platoost eraldunud (soomuselisi) kilde, mis on nihkunud üksteisega kattuvate kerkemurrangute esiküljele. Üldjuhul on nende põhja-lõuna-suunaline pikkus suurem (2–3 km) kui ida-lääne-suunaline (0,5–1 km). Nende lubjakivialade suur vastupidavus erosioonile on võimaldanud neil geograafilise piirkonna maastikus püsima jääda. Madalamad kohad on seevastu merglise aluspinnaga. See aluspind pärineb algselt enam kui 200 meetri paksusest merglikihist, mis on Bresse’i tasandikule kandunud tükkidena geoloogilise nihke käigus. Suurem osa viinamarjade kasvatusaladest asub kas mäeküljel või selle jalamil allpool platoo metsavööndit või mäejalami hajutatud küngaste päikesele paremini avatud nõlvadel. Lubjakivi leidub siin kõikjal. See vett läbilaskev ja lahustuv kivim on viinamarja ja eriti Jura piirkonna viinamarjasortide jaoks väga sobiv. Lubjakiviplatoo servades on pinnas küllalt mitmekesise koostisega, siin leidub merglit, savi ja lubjakiviveeristikku. Geograafilises piirkonnas valitseb jahedapoolne ja rohkete sademetega ookeaniline kliima, milles on samas kontinentaalse kliima mõjutusi: temperatuuri suur kõikumine aasta lõikes, aasta keskmine temperatuur on 10,5 °C, suvi on soe ja niiske. Aastane sademete hulk on üle 1 000 mm, sademed on aasta ringi ühtlaselt jagunenud. Sügised on siiski suhteliselt kuivad ja tuulised.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Juura mägedes olid viinamarjaistandused juba Rooma riigi alguses, nende olemasolu kinnitavad tõendid pärinevad aastast 1000. I sajandil nimetatakse Plinius Noorema tekstis ära „Sequanie“, mis oli piirkonna endine nimi, tuntud veine. 1272. aastal kehtestas Jean de Chalon eeskirjad Juura mägedes kasutatava viinamarjakasvatusmeetodi kohta, et säilitada veinide kvaliteet.

XIX sajandi lõpus kasvas departemangus viinapuid juba 20 000 hektaril. Paraku laastas viinamarjaistandusi XIX sajandi lõpus viinapuutäikriis, seejärel mõjutasid neid XX sajandi sõjad ja majanduskriisid, kuid tänu viinamarjakasvatajate pingutustele ja nende tehtud valikutele õnnestus Juura mägede viinamarjaistandused siiski taastada.

Jura piirkonnas kasutatavaid viinamarjasorte on seal kasvatatud juba sajandeid. Jura piirkonnale on iseloomulikud kolm peamist sorti: sort „Poulsard N“, mille kasvatamisest Jura piirkonnas on säilinud kirjalikud tõendid alates 1620. aastast; sort „Trousseau N“, mille kohta Jura piirkonnas on kindlaid andmeid alates 1732. aastast; ja sort „Savagnin B“, mille kasvatamise kohta on tõendeid alates 1717. aastast. Kaks viinamarjasorti on pärit naabruses asuvatest Burgundia viinamarjaistandustest: sort „Chardonnay B“, mida kasvatatakse Jura piirkonnas alates 1717. aastast, ja sort „Pinot Noir N“, mille kohta kõige vanem teadaolev viide pärineb 1385. aastast nime „Savagnin noir“ all.

Üldiselt valmistatakse selliseid valgeid veine, millel on võrdlemisi pikk laagerdumisaeg, et kujuneksid välja veinide erilised aromaatsed omadused.

Märkega „vin jaune“ (kollane vein) veinide tootmise näol on tegemist Jura piirkonna eripäraga, mille päritolu ei ole teada. Jura piirkonna tootjad on seda reguleerinud rangete eeskirjadega: sordi 'Savagnin B' kasutamine, mikrofloorakihi (voile) moodustavate endogeensete mikroobsete tüvede loomuliku arengu säilitamine, veini kääritamine ilma vaatide lisatäitmiseta jne. Viinamarjad korjatakse optimaalsel küpsusastmel ja neist valmistatakse kuiv valge vein. Seejärel lastakse sellel veinil tammevaatides seista ilma vaatide lisatäitmiseta vähemalt 6 aasta jooksul. Selle pika laagerdumisaja jooksul tekib veini pinnale loomulik pärmiseente kiht. Veini laagerdumise ajal juhib see veini oksüdeerumisprotsessi. „Kollane vein“ villitakse 62 sentiliitrise mahuga originaalpudelitesse nimetusega „Clavelin“.

Jura piirkonna eripära on samuti vein märkega „vin de paille“ (õlevein). Selleks et saavutada küllaltki külma ja niiske piirkonna puhul kõrge suhkru kontsentratsioon, kuivatatakse viinapuult eemaldatud valitud kobaraid päikese käes vähemalt kuue nädala jooksul. Kobarad riputatakse raudtraatidele või paigutatakse väikestesse perforeeritud kastidesse või alustele, mida hoitakse kuivades ja ventileeritud, kuid mitteköetavates ruumides. Seejärel toimub aeglane ja väga väikese saagikusega pressimine, mille tulemusel saadakse väga suure suhkrusisaldusega ja aeglaselt kääritatav veinivirre.

2009. aastal toodeti 526 hektari suuruselt „Côtes du Jura“ päritolunimetusega viinamarjakasvatusalalt pärinevatest viinamarjadest ligikaudu 12 800 hektoliitrit valget veini, 6 250 hektoliitrit punast või roosat veini, 600 hektoliitrit veini märkega „vin jaune“ ja 450 hektoliitrit veini märkega „vin de paille“.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Kontrollitud päritolunimetusega veinide „Côtes du Jura“ eriomadused on eelkõige seotud piiritletud kasvatusaladega, mida iseloomistavad rikkaliku lubjakivimurruga kaetud merglipinnas (savi-lubjakivi) ja kaldega mäenõlvadel valguse suhtes soodsa asetusega viinamarjaistandused. Pinnase sügavam osa on püsivalt jahe, ülemistes kihtides aitab tihe lubjakiviveeristikku sisaldav kiht kaasa pinnase heale soojenemisele ja läbilaskevõimele. Nende mullastikuga seotud, topograafiliste ja mesoklimaatiliste tegurite koosmõju loob geograafilises piirkonnas optimaalsed tingimused selliste aromaatsete valgete veinide tootmiseks, milles on puuviljasust ja mineraalsust ning mille värskus võimaldab neil väga hästi vananeda.

Kontrollitud saagikust tagavate meetodite abil saavutavad viinamarjakasvatajad kasvatusala optimaalse haldamise ning juhivad toodangu kogust ja tootmisvõimsust. Nad kasutavad tootmismeetodeid, mis aitavad säilitada pinnast (rohuribad jne), et vähendada viinamarjaistanduste üldisi erosiooniriske järsul kallakul ja merglirikkal pinnasel.

Lõuna-, edela- ja läänesuunalised viinamarjaistandused on päikesele väga hästi avatud, olles samas kaitstud idast ja põhjast puhuvate külmade tuulte eest.

Talve ja suve vahelised suured temperatuurierinevused aitavad kaasa kollase veini (vin jaune) maitset tekitava pärmseente kihi moodustumisele veini pinnal. Tootespetsifikaadis mainitud väga pika ja ilma vaatide lisatäitmiseta toimuva laagerdumise tava hõlbustab „kollase veini“ eriomaduste väljakujunemist. Veini laagerdumise ajal lõhna- ja maitseomadused kontsentreeruvad ja muutuvad terviklikumaks.

Tuuliste sügiste suhteliselt kuivad perioodid toetavad „õleveini“ (vin de paille) valmistamiseks vajalikku viinamarjade kuivamist. Minimaalne laagerdumisaeg vaatides, mis kestab kuni koristamisele järgneva kolmanda aasta 15. novembrini, st vähemalt 18 kuud, soodustab terviklike lõhna- ja maitseomaduste väljakujunemist ja veini optimaalset laagerdumist.

Sordi „Chardonnay B“ jaoks on Jura piirkonna merglipinnas sobiv looduslik kasvukeskkond, mis toob viinamarjades esile naaberistandikest erineva omapära.

Sordid „Trousseau N“ ja „Savagnin B“ istutatakse teistest sortidest väiksematele aladele, sest need sordid on kasvukeskkonna suhtes väga nõudlikud. Esimese vajab väga sooja kruusasisaldusega mulda, teine mulda, mille pealispind on väga kivine, kuid mis sügavuses on küllalt jahe.

Pikaajaliste kogemuste tulemusel on tootjad istutanud iga viinamarjasordi just sellisele maatükile, mis vastab kõige paremini vastava viinapuu vajadustele mullastiku osas.

Väga pika ja ilma vaatide lisatäitmiseta (ouillage) toimuva laagerdumise tava aitab valgete veinide eriomadustel hästi välja kujuneda.

1907. aastal asutatud Société de Viticulture du Jura on üks esimesi tunnustatud veinitootjate ühendusi. See on andnud olulise panuse kontrollitud päritolunimetuste süsteemi väljakujundamisse ning riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi loomisse. Kontrollitud päritolunimetust „Côtes du Jura“ on tunnustatud alates 1937. Aastast ning see on heaks tõenduseks veini mainele.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja kääritamist käsitlevat erandit, hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—

Doubs’ departemang: Arc-et-Senans, Bartherans, Brères, Buffard, By, Cademène, Cessey, Charnay, Châtillon-sur-Lison, Chay, Chenecey-Buillon, Chouzelot, Courcelles, Cussey-sur-Lison, Echay, Epeugney, Fourg, Goux-sous-Landet, Lavans-Quingey, Liesle, Lombard, Mesmay, Montrond-le-Château, Myon, Palantine, Paroy, Pessans, Quingey, Rennes-sur-Loue, Ronchaux, Rouhe, Rurey, Samson, Le Val.

—

Jura departemang Abergement-lès-Thésy, Aresches, Augerans, Augisey, Bans, Barretaine, Belmont, Besain, Biefmorin, Bletterans, Blye, Bois-de-Gand, Bonnefontaine, Bornay, Bracon, Briod, Cernans, Chamblay, Chamole, Champrougier, Chapelle-Voland, La Charme, La Chassagne, La Châtelaine, Chatelay, Le Chateley, Châtillon, Chaumergy, Chaussenans, Chaux-Champagny, La Chaux-en-Bresse, Chemenot, Chêne-Sec, Chilly-sur-Salins, Chissey-sur-Loue, Clucy, Colonne, Commenailles, Condamine, Cosges, Courbette, Courlans, Courlaoux, Desnes, Les Deux-Fays, Dournon, Ecleux, Fay-en-Montagne, La Ferté, Le Fied, Fontainebrux, Foulenay, Francheville, Geraise, Germigney, Geruge, Graye-et-Charnay, Hauteroche, Ivory, Ivrey, Larnaud, Lemuy, Loisia, Lombard, La Loye, La Marre, Molain, Montbarrey, Montmarlon, Mont-sous-Vaudrey, Nance, Neuvilley, Nogna, Ounans, Oussières, Picarreau, Plasne, Poids-de-Fiole, Pont-d’Héry, Pont du Navoy, Publy, Recanoz, Relans, Repots, Rosay, Rye, Saint-Maur, Saint-Thiébaud, Saizenay, Santans, Sergenaux, Sergenon, Souvans, Thésy, Thoissia, Trenal (ainult endise Mallerey kommuuni territoorimile vastav osa), Val-d’Epy (ainult endiste Nantey, Val d’Epy ja Senaud’ kommuunide territoorimile vastav osa), Val-Sonnette (ainult endise Bonnaud’ kommuuni territoorimile vastav osa), Vaudrey, Verges, Véria, Vers-sous-Sellières, Vevy, La Vieille-Loye, Villeneuve-d’Aval, Villerserine, Villers-Farlay, Villers-les-Bois, Villevieux, Le Villey, Vincent-Froideville.

Märgistus

Õigusraamistik

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele „Côtes-du-Jura“ võib lisada traditsioonilise märke „vin de paille“ (õlevein).

Kontrollitud päritolunimetusele „Côtes-du-Jura“ võib lisada traditsioonilise märke „vin jaune“ (kollane vein).

Traditsioonilise märkega „vin de paille“ (õlevein) veinide puhul tuleb ära märkida aastakäik.

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Pakendamine

Õigusraamistik

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik

märgistamist käsitlevad lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Nn „Clavelin“-tüüpi või „kollase veini“ pudelisse, mille maht on ligikaudu 62 sentiliitrit, tohib pakendada ainult traditsioonilist märget „vin jaune“ kandvat päritolunimetusega veini.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-40d171ab-4187-40be-86f4-fcc155a4eca8

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.