Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 49/14)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõikele 5 (1)

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Crémant de Loire“

PDO-FR-A0391-AM02

Teate esitamise kuupäev: 11.11.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna omavalitsusüksused on viidud kooskõlla viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetud on koonddokumendi punkti 6.

2.   Piiritletud kasvatusala

Lisatud on piiritlemise heakskiitmise juhud.

Selle muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusalade kogupindala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusalade piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Tüvedevahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetud on koonddokumendi punkti 5.

4.   Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskusteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetud on koonddokumendi punkti 5.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021 ning muutes kommuunide arvu tulenevalt kommuunide ühinemisest.

Muudetud on koonddokumendi punkti 8.

6.   Märgistus

Lisatud on täpsustus vabatahtlikke märkeid käsitleva õigusraamistiku kohta.

Muudetud on koonddokumendi punkti 9.

7.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.

Lisatud on üleminekumeede selliste kommuunide jaoks, kus maatüki piiritlemine kiideti heaks novembris 2020.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

8.   Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatab hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

9.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Crémant de Loire

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Omadused

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on valgete ja roosade kvaliteetvahuveinidega. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on üheksa mahuprotsenti. Rikastamata lähteveinide maksimaalne tegelik alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti ja maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus on 24 grammi liitri kohta. Rikastatud lähteveinide fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus pärast kääritamist võib olla kuni viis grammi liitri kohta. Pärast rikastamist ei tohi lähteveinide alkoholisisaldus ületada 11,6 mahuprotsenti. Enne sette eraldamist on veinis süsihappegaasi ülerõhk vähemalt neli baari, mõõdetuna temperatuuril 20 °C, pärast sette eemaldamist võib vääveldioksiidi kogusisaldus olla kuni 150 milligrammi liitri kohta. Lenduvate hapete sisaldus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on määratud kindlaks Euroopa Liidu õigusaktidega. Pärast teist käärimist ja enne expedition„i segu (liqueur d’expédition) lisamist ning virde rikastamise korral ei või veini üldalkoholisisaldus ületada 13 %. Üldhappesuse ja vääveldioksiidi näitajad vastavad liidu õigusaktidega kindlaksmääratud väärtustele.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

„Crémant de Loire“ on vahuvein, sagedamini on tegemist valge, harvem roosa veiniga. Veini vaht on ühtlane, see tekib väikeste, õrnade ja püsivate mullide tulemusel. Veini lõhnas on tunda valgete õistaimede lõhnanüansse, millega segunevad puuviljalised varjundid, näiteks virsik või aprikoos. Peenekoelises ja tasakaalustatud maitses on ühendatud värskus ja mahedus.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Asjaomane veinivalmistustava

1.   Istutustihedus – ridadevaheline kaugus (1)

Viljelustavad

a)

Viinapuud, mis asuvad kontrollitud päritolunimetuse „Anjou“ geograafilises piirkonnas: – puude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri. Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota. Kasvatusalade puhul, kus viinapuude tihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, võib koristatud saaki kasutada kontrollitud päritolunimetusega toote valmistamiseks, kui on järgitud tootespetsifikaadis esitatud erisätteid, mis hõlmavad viinapuude toestamist ja lehestiku kõrgust. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.

2.   Istutustihedus – ridadevaheline kaugus (2)

Viljelustavad

b)	Viinapuud, mis asuvad kontrollitud päritolunimetuse „Touraine“ geograafilises piirkonnas: puude minimaalne istutustihedus on 4 500 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,10 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.

c)	Viinapuud, mis asuvad kontrollitud päritolunimetuse „Cheverny“ geograafilises piirkonnas: Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 500 tüve hektari kohta. Puuridade maksimaalne vahekaugus on 2,10 meetrit. Samas reas olevate viinapuude vahe on 0,90–1,20 meetrit.

3.   Viinapuude toestamise eeskirjad

Viljelustavad

—

Viinapuud, mis asuvad kontrollitud päritolunimetuse „Anjou“ geograafilises piirkonnas: toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 %ga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,40 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,20 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist. Viinamarjade kasvatusalade puhul, mille istutustihedus on alla 4 000 tüve hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 tüve hektari kohta, kehtivad täiendavalt järgmised toestamiseeskirjad: toestamisvaiade maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestamine hõlmab 4 toestamistraatide rida; ülemise toestamistraadi kaugus maapinnast on vähemalt 1,85 meetrit.

—

Viinapuud, mis asuvad kontrollitud päritolunimetuste „Touraine“ ja „Cheverny“ geograafilises piirkonnas: toestatud lehestiku kõrgus peab olema vähemalt võrdne 60 %ga ridade vahekaugusest, toestatud lehestiku kõrgust mõõdetakse alates lehestiku alumisest piirist, mis peab olema vähemalt 0,30 meetri kõrgusel maapinnast, kuni külgvõrsete ülemise piirini, mis peab olema vähemalt 0,20 meetri võrra kõrgemal ülemisest toestustraadist.

4.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi.

„Chenin B“, „Grolleau N“, „Grolleau gris G“, „Orbois B“ ja „Pineau d’Aunis N“ Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 punga. Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel 4 täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

„Cabernet franc N“, „Cabernet-sauvignon“ N, „Chardonnay B“ ja „Pinot noir N“ Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 14 punga. Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel 4 täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 14 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

5.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

6.   Koristamine

Viljelustavad

Veinid pärinevad käsitsi korjatud viinamarjadest. Koristusmasinate kasutamine on keelatud.

Viinamarjade transportimiseks tuleb kasutada mittehermeetilisi mahuteid. Mahutite külgede mõõtmed võivad olla kuni 1,20 × 1,20 meetrit, nende kõrgus võib olla kuni 0,40 meetrit. Viinamarjade koristamise ja pressimise vaheline aeg võib olla kuni 24 tundi.

7.   

 

Veinivalmistuse eritavad

a)	Pärast rikastamist ei tohi lähteveinide alkoholisisaldus ületada 11,6 mahuprotsenti. Pärast teist käärimist ja enne expedition’i segu (liqueur d’expédition) lisamist ning virde rikastamise korral ei või veini üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

b)	Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

c)	Pressimiskohad peavad vastama tootespetsifikaadis sätestatud saagi vastuvõtmise, pressimisseadmete ja presside, presside laadimise, mahlade fraktsioneerimise ja hügieeni kriteeriumidele.

Viinamarjad kallatakse pressi tervetena. Lähteveini valmistamisel saadakse 150 kilogrammist kasutusele võetud viinamarjadest kuni 100 liitrit viinamarjavirret.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.   

 

80 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kõik tootmisetapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mauzé-Thouarsais, Sainte-Radegonde ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouillé-Saint-Paul, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ);

—

Indre-et-Loire’i departemang: Amboise, Anché, Artannes-sur-Indre, Athée-sur-Cher, Avoine, Avon-les-Roches, Azay-le-Rideau, Azay-sur-Cher, Beaumont-en-Véron, Benais, Bléré, Bossay-sur-Claise, Bourgueil, Brizay, Candes-Saint-Martin, Cangey, Chambray-lès-Tours, Chançay, Chanceaux-sur-Choisille, La Chapelle-sur-Loire, Chargé, Cheillé, Chemillé-sur-Indrois, Chenonceaux, Chinon, Chisseaux, Chouzé-sur-Loire, Cinais, Cinq-Mars-la-Pile, Civray-de-Touraine, Coteaux-sur-Loire, Couziers, Cravant-les-Côteaux, La Croix-en-Touraine, Crouzilles, Dierre, Draché, Épeigné-les-Bois, Esvres, Fondettes, Francueil, Genillé, Huismes, L’Île-Bouchard, Joué-lès-Tours, Langeais (ainult Langeais“ delegeeritud kommuuni territoorium), Larçay, Lémeré, Lerné, Lignières-de-Touraine, Ligré, Limeray, Lussault-sur-Loire, Luynes, Luzillé, Marçay, Montlouis-sur-Loire, Montreuil-en-Touraine, Mosnes, Nazelles-Négron, Neuillé-le-Lierre, Noizay, Panzoult, Parçay-Meslay, Pocé-sur-Cisse, Pont-de-Ruan, Razines, Restigné, Reugny, Rigny-Ussé, Rivarennes, Rivière, La Roche-Clermault, Rochecorbon, Saché, Saint-Avertin, Saint-Benoît-la-Forêt, Sainte-Maure-de-Touraine, Saint-Étienne-de-Chigny, Saint-Germain-sur-Vienne, Saint-Martin-le-Beau, Saint-Nicolas-de-Bourgueil, Saint-Ouen-les-Vignes, Saint-Règle, Savigny-en-Véron, Savonnières, Sazilly, Seuilly, Souvigny-de-Touraine, Tavant, Theneuil, Thilouze, Thizay, Tours, Vallères, Véretz, Vernou-sur-Brenne, Villaines-les-Rochers, Vouvray;

—

Loir-et-Cheri departemang: Angé, Blois, Candé-sur-Beuvron, Cellettes, Chailles, Châteauvieux, Châtillon-sur-Cher, Chaumont-sur-Loire, Chémery, Cheverny, Chissay-en-Touraine, Chitenay, Choussy, Le Controis-en-Sologne, Cormeray, Couddes, Couffy, Cour-Cheverny, Faverolles-sur-Cher, Fresnes, Huisseau-sur-Cosson, Mareuil-sur-Cher, Maslives, Méhers, Mesland, Meusnes, Monteaux, Monthou-sur-Bièvre, Monthou-sur-Cher, Les Montils, Montlivault, Mont-près-Chambord, Montrichard Val de Cher, Muides-sur-Loire, Noyers-sur-Cher, Oisly, Pontlevoy, Pouillé, Rilly-sur-Loire, Saint-Aignan, Saint-Claude-de-Diray, Saint-Dyé-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Cher, Saint-Julien-de-Chédon, Saint-Laurent-Nouan, Saint-Romain-sur-Cher, Sambin, Sassay, Seigy, Seur, Soings-en-Sologne, Thésée, Tour-en-Sologne, Valaire, Valencisse (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chambon-sur-Cisse ja Molineuf),Vallières-les-Grandes, Valloire-sur-Cisse (ainult Chouzy-sur-Cisse’i delegeeritud kommuuni territoorium), Veuzain-sur-Loire (ainult Onzaini delegeeritud kommuuni territoorium), Vineuil;

—

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Bellevigne-les-Châteaux, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire ja Vauchrétien), Brossay, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux, La Jumellière ja Valanjou), Cizay-la-Madeleine, Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou, Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies ja Le Thoureil), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil, Saint-Laurent-de-la-Plaine ja Saint-Laurent-du-Mottay), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d'Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territooriumid: Bouzillé, Champtoceaux, Drain, Landemont, Liré ja La Varenne), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Le Puy-Notre-Dame, Rives-de-Loir-en-Anjou (ainult Villevêque’i delegeeritud kommuuni territoorium), Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saumur, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou, Tuffalun, Turquant, Les Ulmes, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay;

—	Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.

Geograafilist piirkonda hõlmavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel“

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Cabernet franc N'

’Cabernet-Sauvignon N'

’Chardonnay B'

’Chenin B'

’Grolleau N'

’Grolleau gris G'

’Orbois B' (hele)

’Pineau d’Aunis N'

’Pinot noir N'

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   

 

a)   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub lainjal platool, mis vastab geoloogiliselt Armorikaani mäemassiivi ääreala esmastele kihistustele ning uuematele mesosoikumi formatsioonidele, vähemal määral Pariisi nõo kaguserva tertsiaariajastu kivimikompleksidele. Geograafiline piirkond hõlmab Loire’i jõe ja selle lisajõgede äärseid alasid ligikaudu 200 kilomeetri ulatuses. 2021. aastal hõlmas piirkond 246 kommuuni, millest mõned on tuntud oma veinimõisate poolest.

Viinamarjakasvatuseks täpselt piiritletud alade puhul on läänepoolses osas tegemist valdavalt kildalise või savika kildalise pinnasega, idapoolses osas savi- ja lubjakivimuldadega (mis pärinevad senomaani, turooni, senooni või eotseeni ladejärgust). Neid muldi iseloomustab mõõdukas veevaru ja hea vee läbilaskvus.

Kõige olulisemaks tuleb pidada turooni kihti. Sellest pärineb tuff, mida kaevandati arvukatest karjääridest, ning sellest on ehitatud Loire’i lossid ning üldisemalt suurem osa selle piirkonna ehitistest; karjääride kohale on jäänud arvukalt süvendeid. Need karjäärid on ümber kujundatud püsiva temperatuuri ja õhuniiskuse tasemega keldriteks, mida kasutatakse seente kasvatamiseks ja veini hoidmiseks.

Kliima on ookeaniline, mõningate nüanssidega. Piirkonna idapoolses servas, mida tuntakse Sologne’i viinamarjakasvatusalana, esineb kontinentaalse kliima mõjutusi, aastane sademetehulk on ülejäänud piirkonnaga võrreldes mõnevõrra suurem ja jääb vahemikku 550–650 millimeetrit. Lääne pool on ookeani mõju tuntavam, seal on temperatuurid ühtlasemad, talv on mahe ja suvised kuumaperioodid on mõõdukad. Seevastu ida pool on temperatuuri erinevused suuremad. Seda olukorda arvestades on Loire’i jõel ja selle lisajõgedel oluline roll temperatuuri reguleerimisel.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinamarjakasvatuse ajalugu on küllaltki pikk ning seotud piirkonnas asuvate arvukate kloostrite arenguga. Saint Grégoire de Tours märgib VI sajandil oma teoses „Histoire de France“ (Prantsusmaa ajalugu), et piirkonnas on levinud viinamarjakasvatus ning seal kasutatakse spetsiaalseid käristeid (traquette) lindude eemalepeletamiseks küpsenud viinamarjadega viinapuude juurest. Viinamarjakasvatuspiirkonna õitseaeg oli XVII ja XVIII sajandil tänu Hollandi kaupmeeste aktiivsele tegevusele. Kaupmeestel oli suur laevastik ning nad kasutasid Loire’i jõge eeskätt valgete veinide transportimiseks, vein osteti Ponts-de-Cé, Saumuri ja Vouvray sadamatest, kus tekkisid kvaliteetveinide turud nn mereveinide jaoks.

Vahuveine hakati valmistama XIX sajandi alguses ja see oli ajalooliselt tingitud asjaolust, et viinamarjasordist „Chenin B“ valmistatud Saumuri veinide puhul oli võimalik teha teine kääritamine. Olles teadlik nende veinide sellisest omadusest ning üllatavast sarnasusest Champagne’i veinidega, käivitas Jean-Baptiste Ackerman juba alates 1811. aastast vahuveinide tootmise traditsioonilise meetodi kohaselt. 1838. aastal märkis Angers’ tööstusnäitusele esitatud toodete hindamiskomisjon: „Need veinid on täiesti selged ja läbipaistvad, nende vaht on valge, elav ja sädelev... On näha, et meil on võimalik valmistada Champagne’i veinidega täiesti võrreldavaid veine“.

Vähem kui viiekümne aasta jooksul hakkasid paljud neist esimestest tulemustest innustunud ettevõtjad seda komisjoni julgustavat soovitust järgima. Nii sündisid kuulsad veinimajad (Grandes Maisons), nagu Veuve Amiot, Bouvet-Ladubay, Langlois-Château ja Monmousseau. Tufi kaevandamisest jäänud süvendeid hakati kasutama vahuveinide valmistamisel eelistatud kohtadena. Veinipudelite hoidmiseks kaevati ka spetsiaalseid koopaid. Aastatel 1845–1875, kui prantslaste elatustase paranes ja hakkas välja kujunema raudteevõrgustik, avanesid vahuveinide tootjatele uued kaubanduslikud perspektiivid. Näiteks 1874. aastal saadeti neli miljonit pudelit veini üle kogu Euroopa, XX sajandi alguses kasvas aga Val de Loire’i vahuveinide tuntus hüppeliselt.

Kontrollitud päritolunimetust „Crémant de Loire“ tunnustati 17. oktoobri 1975. aasta dekreediga. Üsna pika aja jooksul on veini tootjad rõhutanud, et vahuveinide tootmisel tuleb hoolega järgida veini toorainele seatud nõudmisi. Dekreediga kinnitatud tootmiseeskirjadest tuleb nimetada nõudeid, mille kohaselt viinamarju on vaja koristada käsitsi, viinamarjad tuleb kallata pressi tervelt, pressida tuleb aeglaselt ning pudeleid on vaja suhteliselt pikka aega hoida horisontaalasendis.

2009. aastal oli aastane toodangu maht 13 miljonit pudelit.

8.2.   

 

2.   °Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta

„Crémant de Loire“ on vahuvein, sagedamini on tegemist valge, harvem roosa veiniga. Veini vaht on ühtlane, see tekib väikeste, õrnade ja püsivate mullide tulemusel. Veini lõhnas on tunda valgete õistaimede lõhnanüansse, millega segunevad puuviljalised varjundid, näiteks virsik või aprikoos. Peenekoelises ja tasakaalustatud maitses on ühendatud värskus ja mahedus.

3.   Põhjuslikud seosed

Viinamarjakasvatuspiirkond on arenenud Loire’i jõe võrgustiku (ligi 200 kilomeetrit) mõjul. Geograafilise piirkonna eri osade kliima ja mullastiku erinevused on tootjatel võimaldanud kasvatada eri viinamarjasorte vastavalt nende eripäradele. Sellised viinamarjaistanduste erinevused pakuvad üsna olulisi eeliseid veinide segamisel kuveede valmistamiseks.

Seoses asjaoluga, et viinamarjasordist „Chenin B“ valmistatud veine on võimalik teist korda kääritada, on eeskätt Saumuri ja Vouvray tootjad välja arendanud meetodi, mis hõlmab loomulikku teist käärimist pudelis. See meetod oli edukas ning tootjad, kes teadsid, et nad valmistavad kõrge mainega toodangut, töötasid välja tehnilised võtted, mis võimaldavad saavutada täiuslikku kvaliteeti. Tufipinnasesse kaevatud koopad on nende veinide valmistamisel väga olulised, kuna see protsess nõuab suuri ühtlaste tingimustega ladustamis- ja käitlemisruume.

Saagikoristusega ja eeskätt saagi transpordiga seotud tootmistingimuste eesmärk on säilitada viinamarjade terviklikkus kuni pressimiseni ning piirata oksüdeerumisprotsessi. Pressimine toimub nõuetekohaselt ettevalmistatud keskkonnas, asjakohaste seadmete abil ja järgides eeskirju, millega määratakse täpselt kindlaks kasutatavate viinamarjade ja saadava veinivirde vahekord; sellega tagatakse saadava mahla kvaliteediomadused ja läbipaistvus. Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemustega on vahuveinide valmistajatel tekkinud oskusteave, mis väljendub täielikult nende kuveede koostises. Pikk laagerdumisaeg võimaldab välja kujuneda veini lõhna- ja maitseomadustel ning veinid muutuvad kompleksseteks ja peenekoelisteks.

Üks Angers’ piirkonna viinamarjakasvataja märkis 1980. aastal: „Vahuveini „Crémant de Loire“ valmistatakse kaasaegsete tehniliste vahendite abil, mis võimaldavad järgida traditsioone“. Val de Loire’i piirkonnaga lahutamatult seotud ja nii kohalikule turule kui ka ekspordiks suunatava valge või roosa vahuveini maine on jätkuvalt tõusuteel.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kantakse etiketile tähtedega, mille mõõtmed ei ole (ei kõrguselt ega laiuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise tähise „Val de Loire“. Selle märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (ei kõrguses ega laiuses) kaht kolmandikku tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kaitstud päritolunimetuse nimi on kirjutatud pudelikorgi selle osa peale, mis on pudelikaelas.

Kontrollitud päritolunimetusega veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on:

—	kantud katastrisse;

—	märgitud saagideklaratsioonile.

Sellise katastriüksuse nimetus esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Pakendamine

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine kindlaksmääratud piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Veinid valmistatakse teise kääritamise teel klaaspudelites.

Villimine klaaspudelitesse, milles toimub teine käärimine, toimub alates saagikoristusele järgnevast 1. detsembrist.

Veini pudelis veinisettel hoidmise aeg peab olema vähemalt üheksa kuud.

Veinid valmivad ja neid turustatakse pudelites, milles toimus veini teine käärimine, välja arvatud veinide puhul, mida turustatakse pudelites, mille maht on kuni 37,5 sentiliitrit või üle 150 sentiliitri.

Veine turustatakse tarbijale pärast vähemalt kaheteistkümne kuu pikkust laagerdamisperioodi, arvestatuna villimiskuupäevast.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-fbd01859-710c-4b01-bc35-12c58579e127

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.