Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3.

(2023/C 49/13)

Käesolev teade on avaldatud vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5.

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Anjou“

PDO-FR-A0820-AM03

Teate esitamise kuupäev: 11.11.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetakse koonddokumenti punkte 6 ja 9.

2.   Piiritletud kasvatusala

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinamajasortide segamine

Eeskirju, mille alusel punaste veinide puhul täienduseks kasutatavaid viinamarjasorte „Grolleau“ ja „Pineau d’Aunis“ teiste sortidega segatakse on muutunud, et tuua esile sorti „Grolleau“, mille omadused on eeskätt kliimamuutuste kontekstis muutunud väga huvitavaks.

Koonddokumenti ei muudetud.

4.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Samas reas olevate tüvede omavahelist miinimumkaugust vähendatakse ühelt meetrilt 0,90 meetrile.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

5.   Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskuasteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehtud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

6.   Aktiivsöe kasutamine

Tühistatud on keeld kasutada roosade vahuveinide valmistamisel aktiivsütt.

Tühistatud on keeld kasutada valgete veinide ja roosade vahuveinide kääritamisel puutükke.

Selle muudatuse abil saab vajaduse korral kasutada teatavaid nakatamisviise ja parandada selliste lähteveinide struktuuri, mis pannakse pudelisse teiseseks kääritamiseks.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

7.   Seos piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021 ning muutes kommuunide arvu tulenevalt kommuunide ühinemisest.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

8.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.

Lisatud on üleminekumeede seoses kasvatusala uue piiritlemisega teatavate kommuunide puhul.

Koonddokumenti ei muudeta.

9.   Märgistus

Märgistamiseeskirju on täpsustatud vastavalt nendele, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

10.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

11.   Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatab hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Anjou

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

5.	Kvaliteetvahuvein

4.   Veini(de) kirjeldus

1.   Vaiksed valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Vaiksete valgete veinide omadused: – väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 11 mahuprotsenti; – kuivas veinis on suhkrute sisaldus pärast kääritamist kuni 3 grammi liitri kohta, see võib ulatuda kuni 8 grammini liitri kohta, kui üldhappesus, väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta ei ole madalam kui 2 grammi fermenteeritavate suhkrute sisaldusest. Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisalduse, üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Valged veinid on üldiselt kuivad, kuid võivad mõnikord sisaldada fermenteeritavaid suhkruid ja sel juhul võib neid liigitada poolkuivade, poolmagusate või magusate veinide hulka. Neil on intensiivne lõhnabukett, milles tuleb esile õistaimi (viirpuu, sirel, pärn, raudürt, saialill jms), kuid ka puuviljalisemaid varjundeid (tsitrusviljad, ploom, pirn, kuivatatud puuviljad jms). Nende ümara ja täidlase maitse lõpunootides on värskust ja peenust.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	9,5
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

2.   Punased valged veinid

LÜHIKIRJELDUS

Veinidel on järgmised omadused: – väikseim naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti; – suhkrute sisaldus pärast kääritamist on kuni 3 grammi liitri kohta, – veinides tähisega „Gamay“, millele lisandub märge primeur (värske) või nouveau (noor), on suhkrute sisaldus pärast kääritamist kuni 2 grammi liitri kohta. Malolaktiline käärimine peab punaste veinide puhul olema kindlasti lõppenud. Punastel veinidel, mida võib hakata turustama lahtiselt või mis on pakendamisetapis, on õunhappe sisaldus kuni 0,4 g/l. Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 12,5 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisalduse, üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad on määratud kindlaks Euroopa õigusaktidega, kuid kõigi pakendamata veinide puhul, mis tohivad kanda märget primeur (värske) või nouveau (noor), peab lenduvate hapete sisaldus olema 10,2 milliekvivalenti liitri kohta või vähem. Punased veinid peavad arenema vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini. Vaiksetel punastel veinidel on väga meeldiv tanniinine struktuur. Nende lõhna- ja maitseomadused on küllalt intensiivsed ja sisaldavad punaste puuviljade varjundeid. Struktuur on tuntav, kuid valdavaks peab jääma kergus. Kõige paremad on need veinid kolme aasta jooksul pärast viinamarjade korjamist. Punased veinid tähisega „Gamay“ on värsked ja kerged ning suus mahedad. Neil on iseloomulik aroom, enamasti puuviljane. Üldjuhul on need veinid hinnatud noore veinina.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

3.   Vahuveinid

LÜHIKIRJELDUS

Vahuveinid on valged või roosad. Valgete ja roosade vahuveinide valmistamiseks mõeldud lähteveini naturaalne alkoholisisaldus on vähemalt 10,5 mahuprotsenti. Vahuveinide tootmiseks ette nähtud rikastamata lähteveini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 12 mahuprotsenti. Rikastamata lähteveinis võib fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus olla 24 grammi liitri kohta või vähem. Rikastatud lähteveinis võib fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus olla 5 grammi liitri kohta või vähem. Valgete ja roosade vahuveinide tootmiseks ette nähtud rikastatud lähteveini üldalkoholisisaldus ei tohi ületada 11,6 mahuprotsenti. Pärast teist käärimist ja enne veinisiirupi lisamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus olla pärast rikastamist suurem kui 13 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisalduse, üldhappesuse ja vääveldioksiidi üldsisalduse näitajad on kindlaks määratud liidu õigusaktidega. Vahuveinid on valged või roosad. Neile on iseloomulik peenus, seda mitte ainult gaaside eraldumisel vaid ka aroomis ja maitsestruktuuris.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Istutustihedus – ridade vaheline kaugus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.

Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, on õigus kasutada oma saagi puhul kontrollitud päritolunimetust tingimusel, et täidetud on käesolevas tootespetsifikaadis toestuse ja taimede kõrguse kohta kehtestatud eeskirjad. Neil kasvatusaladel ei või ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe ei või olla väiksem kui üks meeter.

2.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi.

—

Vaiksed valged veinid (kõik sordid), vaiksed punased veinid (sordid „Cabernet franc N“, „Cabernet-sauvignon N“, „Gamay N“, „Pineau d’Aunis N“) Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 punga. Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel kaks täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

—

Vaiksed punased veinid ( sort „Grolleau N“) Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 10 punga. Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel kaks täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

—	Valged ja roosad vahuveinid (sordid „Chenin B“, „Gamay N“, „Grolleau G“, „Grolleau N“, „Pineau d’Aunis N“) Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 punga.

Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel neli täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

3.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi.

—	Valged ja roosad vahuveinid (sordid „Cabernet franc N“, „Cabernet-sauvignon N“, „Chardonnay B“, „Sauvignon B“) Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 14 punga.

Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel neli täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 14 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

4.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

5.   Rikastamine

Veinivalmistuse eritavad

Punaste veinide puhul on lubatud kasutada substraktiivseid rikastamismeetodeid ja maksimaalne osalise kontsentratsiooni määr kasutatud koguste suhtes on 10 %.

Pärast rikastamist ei tohi vaikse veini alkoholisisaldus ületada 12,5 mahuprotsenti.

Valgete ja roosade vahuveinide valmistamiseks ette nähtud rikastatud lähteveinis on fermenteeritavate suhkrute sisaldus 5 g/l või vähem ja üldalkoholisisaldus 11,6 mahuprotsenti või vähem.

6.   Puutükkide kasutamine

Veinivalmistuse eritavad

Vaiksete valgete veinide puhul on puutükkide kasutamine keelatud.

Punaste veinide ja vahuveinide puhul on puutükkide kasutamine keelatud, välja arvatud kääritamise ajal.

Roosade vahuveinide valmistamiseks mõeldud lähtevein võib olla toodetud leotamise teel või saignée-meetodiga.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

7.   Lehestiku kõrgus ja toestamine

Viljelustavad

Toestatud taimede kõrgus on vähemalt 0,6 korda sama suur kui ridade vaheline kaugus, toestatud taimede kõrgust mõõdetakse alates lehtede alumisest piirist (maapinnast vähemalt 0,40 meetri kõrgusel) kuni nende ülemise lõikeääreni (toestuse ülemisest nöörist vähemalt 0,20 meetri kõrgusel).

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, tuleb lisaks täita järgmisi toestuseeskirju: toestuspostide minimaalne kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestus koosneb neljast nöörireast; kõige ülemise nööri minimaalne kõrgus on 1,85 meetrit maapinnast.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.   Vaiksed valged veinid

65 hektoliitrit hektari kohta

2.   Punased valged veinid

65 hektoliitrit hektari kohta

3.   Valged ja roosad vahuveinid:

76 hektoliitrit hektari kohta

4.   Veinid märkega gamay:

72 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

a)

Kontrollitud päritolunimetust „Anjou“, „Cabernet d’Anjou“ ja „Rosé d’Anjou“ kanda tohtivate veinide tootmise kõik etapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume: — Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mauzé-Thouarsais, Sainte-Radegonde ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouillé-Saint-Paul, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ); — Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Bellevigne-les-Châteaux, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire ja Vauchrétien), Brossay, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux, La Jumellière ja Valanjou), Cizay-la-Madeleine, Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou, Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies et Le Thoureil), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil, Saint-Laurent-de-la-Plaine ja Saint-Laurent-du-Mottay), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d'Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouzillé, Champtoceaux, Drain, Landemont, Liré et La Varenne), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Le Puy-Notre-Dame, Rives-de-Loir-en-Anjou (ainult Villevêque’i delegeeritud kommuuni territoorium), Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saumur, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou, Tuffalun, Turquant, Les Ulmes, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay; — Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers. Geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

b)

Märkega gamay veinide tootmise kõik etapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume: — Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mauzé-Thouarsais, Sainte-Radegonde ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Val en Vignes (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouillé-Saint-Paul, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ); — Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire ja Vauchrétien), Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux, La Jumellière ja Valanjou), Cléré-sur-Layon, Denée, Dénezé-sous-Doué, Doué-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Brigné, Concourson-sur-Layon, Doué-la-Fontaine, Forges, Montfort, Saint-Georges-sur-Layon ja Les Verchers-sur-Layon), Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies ja Le Thoureil), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult endise Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil, Saint-Laurent-de-la-Plaine ja Saint-Laurent-du-Mottay), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d'Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouzillé, Champtoceaux, Drain, Landemont, Liré ja La Varenne), Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Rives-de-Loir-en-Anjou (ainult Villevêque’i delegeeritud kommuuni territoorium), Rochefort-sur-Loire, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Melaine-sur-Aubance, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Terranjou, Tuffalun, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire. Geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

’Chenin B' (hele)

„Gamay N“

’Grolleau N' (tume)

’Grolleau gris G' (hall)

„Pineau d'Aunis N“

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Vaiksed veinid

Geograafiline piirkond hõlmab kahte suurt geoloogilist kooslust, kus viinamarjaistandused asuvad peamiselt jõgede kallastel ja mõnel platool: läänes on Armorica massiiv, mille aluskivim pärineb eelkambriumist ja paleosoikumist; idas Pariisi nõos on iidne aluskord kaetud mesosoikumi ja kainosoikumi ajajärgust pärineva aluskivimiga. See geoloogiline iseärasus eristab geograafilise piirkonna lääneosa, mida iseloomustab kiltsavi ja eelkõige kiltkivikarjäärid ning mida kohalikud nimetavad „must Anjou“, geograafilise piirkonna idaosast, mida iseloomustab kriitkivi (Saumur) ja mida kohalikud nimetavad „valge Anjou“.

Ajalooliselt endise Anjou provintsiga seotud geograafiline piirkond hõlmab 2021. aastal Maine-et-Loire’i departemangu lõunapoolset osa (68 kommuuni) ning Deux-Sèvres’i (11 kommuuni) ja Vienne’i departemangude (9 kommuuni) põhjapoolset äärt. Maine-et-Loire’i piirkonna põhjaosas on mõned väikesed eraldatud istandused, mis tõendavad, et kunagi kasvatati viinamarju kogu departemangus.

Viinamarjade tootmiseks ettenähtud maatükkide pinnas pärineb erinevatest geoloogilistest formatsioonidest. Kuigi pinnased on väga erinevad, on need üldiselt väheviljakad ja mõõdukate veevarudega. Samuti on nendel pinnastel head termilised omadused.

Geograafiline piirkond asub merelises paraskliimas, kus temperatuurierinevused on suhteliselt väikesed, kuna esiteks on Atlandi ookean suhteliselt lähedal, teiseks mõjutavad temperatuuri Loire’i jõgi ja selle lisajõed ning kolmandaks asuvad viinamarjaistandused mäenõlvadel. Räägitakse ju „Anjou piirkonna mahedast kliimast“, mis väljendub konkreetsemalt talvel, pikas kevades ja sügisel, samas kui suvel on temperatuur sageli kõrge. Kirde-edela-suunalised reljeefid kaitsevad läänetuulte eest, mis on tihti niisked. Seega on geograafilises piirkonnas vähe sademeid, sest seda mõjutab fööni tuul ning see on tänu Choletais’i ja Mauges’i kõrgematele tippudele ookeani niiskuse eest kaitstud. Aastane sademete hulk on umbes 585 millimeetrit, samas kui Choletais’il on aastane sademete hulk umbes 800 millimeetrit.

On teada, et viinamarjakasvatused olid Anjou piirkonnas juba alates I sajandist pKr ning viinamarjakasvatusega on selles piirkonnas tegeletud pidevalt. VI sajandi poeedi Apolloniuse luuleridade kohaselt oli viinamarjakasvatus piirkonnas õitsval järjel: „Bretagne’ist ei jää kaugele kaljul asuv Cerese ja Bacchuse andidest rikas linn, mille nimi Andégave (Angers) pärineb kreeka keelest.“ Kuigi Anjou viinamarjaistandused arenesid kogu keskaja vältel ning asusid kloostrite egiidi all tegutsema Loire'i kallastele ja Angersi ümbrusse, saavutasid nad oma maine eelkõige alates XII ja XIII sajandist. Henri II kuningriigi ja Akvitaania Eleanori mõju võimaldas sel ajal „Anjou veinil“ jõuda parimatele laudadele.

Alates XVI sajandist kasvas tootmine märkimisväärselt tänu Madalmaade vahendajate saabumisele, kes otsisid oma riigi ja kolooniate jaoks veine. Hollandlased ostsid kokku piisavalt varusid ja kaubandus õitses XVIII sajandil sedavõrd, et transpordi edendamiseks ehitati geograafilist piirkonda läbivale Layoni jõele kanalid. Siiski põhjustas „Anjou veinide“ erakordne maine ahnust ning loodi arvukalt makse (müürimaks, pakendamismaks, kannutäituvusmaks, kaheksandikmaks, läbisõidumaks jms), mis mõjutasid kaubandust negatiivselt. Laastavad Vendée sõjad hävitasid lõpuks viinamarjaistandused. Veinitööstus puhkes taas õitsele XIX sajandi jooksul. 1881. aastal oli viinamarjaistanduste pindala 45 000 hektarit, millest 10 000 hektarit oli alles ka 1893. aastal pärast viinapuutäide sissetungi.

Siiski kiirenes pärast viinapuutäide põhjustatud kriisi tootmine viinamarjasorti 'Cabernet Franc N' kasvatavates istandustes ja veidi hiljem viinamarjasorti 'Cabernet Sauvignon N' kasvatavates istandustes. XX sajandi alguses valmistati peamiselt kohvikutes tarbitavat kerget veini, mida kohalikud nimetavad „rouget“ tüüpi veiniks, see oli esimene etapp Anjou viinamarjaistanduste ümberkujunemisel. Selle muutumise teine etapp tugineb tootjate kogemustele piirkonna taimekoosluse haldamisel.

8.2.   Vaiksed veinid

Vaatlused ja analüüsid, mille abil otsiti optimaalset vastavust viinamarjasordi ja selle kasvatusalade vahel, viinamarjakoristusmeetodite tundmaõppimine ja veini valmistamise meetodite omandamine tõid alates 1960. aastatest kaasa punaste veinide tootmise arengu.

Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou“ vaiksed veinid võivad olla valged, roosad ja punased.

Valged veinid on üldiselt kuivad, kuid mõnikord võivad need veinid sisaldada fermenteeritavaid suhkruid ja olla poolkuivad, poolmagusad või magusad. Nende veinide aroom on üldiselt intensiivne ja selles on tunda lillelõhna (viirpuu, sirel, pärn, raudürt, kummel jms) ja puuviljalisemaid noote (tsitrusviljad, ploom, pirn, kuivatatud puuviljad jms). Nende veinide maitse on ümar, rikkaliku aroomipaletiga ning värskete ja peenete lõpunootidega.

Punastel veinidel on väga meeldiv tanniinine struktuur. Nende lõhna- ja maitseomadused on küllalt intensiivsed ja sisaldavad punaste puuviljade varjundeid. Struktuur on tuntav, kuid valdavaks peab jääma kergus. Kõige paremad on need veinid kolme aasta jooksul pärast viinamarjade korjamist.

Punased veinid tähisega „Gamay“ on värsked ja kerged ning suus mahedad. Neil on iseloomulik aroom, enamasti puuviljane. Üldjuhul on need veinid hinnatud noore veinina.

Põhjapoolsete viinamarjaistanduste ainulaadne maastik, pehme kliima, unikaalsed geoloogilised ja mullastikutingimused loovad veinide maitseidentiteedi, mis väljendub veinide värskuses.

Geoloogilised olud ja mullastikutingimused on varieeruvad ning viinamarjade kasvatustingimuste mitmekesisus on andnud ettevõtjatele võimaluse leida igale kasvatatavale sordile optimaalsed kasvutingimused. Viinapuude käitumise jälgimine ja analüüsimine aitab veinitootjatel seejärel määrata viinamarjaistandusele õige asukoha. Seega kui Anjou viinamarjakasvatuspiirkond võimaldab viinamarjasordi „Chenin B“ parimatel omadustel tõusta esile valges kuivas veinis, siis lõuna poole avanevad päikesepaistelised nõlvad võimaldavad keerukamate omaduste ilmnemist küpsemas veinis ja kui hooajajärgsed ilmastikutingimused on soodsad, saab valmistada poolmagusaid või magusaid veine.

Kui liiva ja kruusa sisaldava mullaga küngastel kasvatatakse viinamarjasorte 'Grolleau N', 'Grolleau Gris G’ või 'Pineau d’Aunis N’, millest valmistatakse puuviljalisi roosasid veine, siis sortidele „Cabernet franc N“ ja „Cabernet-sauvignon N“ sobib paremini hea veevarustusega õhukese kihina paiknev muld või pruunmuld, ning tulemuseks on ümaramad ja heade lõhnaomadustega roosad veinid, see sobib ka punastele veinidele, mille kergelt lihtsakoelist maitset muudab peenemaks spetsifikaadis ette nähtud lühike arenemisperiood.

Viinamarjasordi „Gamay N“ kasvatamiseks on soodsad nn Anjou musta piirkonna südames asuvad maatükid, mille pinnase moodustavad eelkambriumist pärinevad kivimid, ning selle viinamarjasordi kasvatamiseks ei sobi nn Anjou valge piirkonna tingimused, millele osutab ka märget gamay kandvate punaste veinide kohta tootespetsifikaadi geograafilise piirkonna määratluses esitatud täpsustus seoses geograafilise üksusega.

Mitme põlvkonna jooksul omandatud kogemustele toetuv tootjate oskusteave väljendub samuti tehniliste lahenduste valikus ning viinamarjasortide segamises vastavalt tootmiseesmärgile ja aastakäigule. Tootmise mitmekesisus annab eelise erinevate turgude vallutamisel. Kontrollitud päritolunimetusega „Anjou“, „Cabernet d’Anjou“ ja „Rosé d’Anjou“ veinid on hinnatud mitte ainult riiklikul tasandil, kus veine hindavad eriti Angers’i linnas ja selle ümbruses elavad inimesed ning Bretagne’i ja Normandia piirkondade inimesed, vaid ka väljaspool riigipiire ning need veinid annavad märkimisväärse panuse sellesse, et Val de Loire’i piirkond on ekspordimahult riigis seitsmendal kohal.

8.3.   Vahuveinid

Vahuveinide tootmine tugineb ajaloolisele vaiksete valgete veinide tootmisele. Tootjad täheldasid XV sajandil, et talvel pudelisse villitud vein hakkas pärast esimeste soojade ilmade tõttu tekkinud teist käärimis mullitama, säilitades seejuures oma rafineeritud aroomi. Algselt olid veinid vähese gaasiga, kuid kui õpiti pudelis toimuvat teist käärimist esile kutsuma kas osaliselt kääritatud viinamarjavirde fermenteeritavate suhkrute abil või veinisiirupi lisamisega, hakkas XIX sajandi alguses arenema vahuveinide tootmine, millele aitas kaasa kriitkivisse kaevatud suurte keldrite olemasolu, kus sai veine madalal ühtlasel temperatuuril säilitada ja laagerdada.

Vahuveinidele on iseloomulik peenus, seda mitte ainult gaaside eraldumisel vaid ka aroomis ja maitsestruktuuris.

Ka vahuveinide tootmine tootmisele andis tõuke asjaolu, et tootjad täheldasid, et keldris säilitatud veinides võis talve lõpus toimuda uus käärimine. Kui seda spontaanset teist käärimist õpiti esile kutsuma, siis hakati kõigepealt tootma poolvahuveine, seda eelkõige viinamarjasordist „Chenin B“. See hiline viinamarjasort sobib oma omaduste, värskuse ja õrna aroomi tõttu vahuveinide tootmiseks eriti hästi. Neid sobivaid omadusi ja pudelis toimunud teise käärimisprotsessi esilekutsumise oskust kasutati vahuveinide tootmiseks alates XIX sajandi algusest, seda eelkõige Jean-Baptiste Ackermanni eestvedamisel.

Erilist tähelepanu pööratakse saagikoristusele. Õigeaegne saagikoristus tagab optimaalse küpsuse ning suhkrusisalduse ja happesuse optimaalse tasakaalu, mis on vajalikud nii värskuse tagamiseks, hästi sujuva teise käärimise kui ka hea säilimisvõime saavutamiseks. Lisaks soodustavad nende veinide tootmist eelkõige nn Anjou valge piirkonna südames asuvad maa-alused keldrid, sest selliste veinide laagerdamiseks on vaja suuri ideaalse valgustuse, õhuniiskuse ja temperatuuriga ladustamis- ja käitlemiskohti. Selliseid rangeid reegleid ja tehnilisi lahendusi kohaldati tumedate viinamarjasortide puhul, et toota piiratud koguses roosasid vahuveine.

Enam kui sajandi jooksul omandatud kogemused ja vahuveinide valmistajate tänased suurepärased oskused peegelduvad ka nende valmistatud veinis. Veini lastakse vähemalt üheksa kuu jooksul sette peal areneda.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

API

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille puhul kohaldatakse erandit kontrollitud päritolunimetust „Cabernet d’Anjou“ ja „Rosé d’Anjou“ kandva veini valmistamiseks ja laagerdumiseks, kontrollitud päritolunimetust „Anjou“ kandva vaikse veini valmistamiseks, käärimiseks ja arenemiseks ning kontrollitud päritolunimetust „Anjou“ kandva vahuveini valmistamiseks, käärimiseks ja arenemiseks ja pakendamiseks, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—	Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

—	Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

—	Maine-et-Loire’i departemang: Orée d'Anjou (ainult Saint-Laurent-des-Autelsi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Martin-du-Fouilloux.

API märkega gamay

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ja märkega gamay veini valmistamise osas, hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriumi:

—	Deux-Sèvres’i departemang: Saint-Martin-de-Mâcon, Tourtenay;

—	Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

—	Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

—

Maine-et-Loire’i departemang: Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Bellevigne-les-Châteaux, Brossay, Cizay-la-Madeleine, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Distré, Doué-en-Anjou (ainult Meigné delegeeritud kommuuni territoorium), Épieds, Fontevraud-l’Abbaye, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Orée d'Anjou (ainult Saint-Laurent-des-Autelsi delegeeritud kommuuni territoorium), Parnay, Le Puy-Notre-Dame, Rou-Marson, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Martin-du-Fouilloux, Saumur, Souzay-Champigny, Turquant, Les Ulmes, Varrains, Vaudelnay;

—	Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers.

Pakendamine

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

pakendamine määratletud geograafilises piirkonnas

Tingimuse kirjeldus

Vahuveinid valmistatakse eranditult teise kääritamise teel pudelites.

Veini tuleb hoida pudelis veinisettel vähemalt 9 kuud.

Vahuveinid valmistatakse ja neid turustatakse pudelites, milles toimus veini teine käärimine, välja arvatud veinide puhul, mida müüakse pudelites, mille maht on kuni 37,5 sentiliitrit või enam kui 150 sentiliitrit.

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada täiendava geograafilise nime „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele.

Geograafilise tähise „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi ületada (kõrguselt ega laiuselt) kaht kolmandikku nende tähtede suurusest, mis moodustavad kontrollitud päritolunimetuse.

Märge gamay

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada märke gamay, kui veinid vastavad tootespetsifikaadis selle märke kohta kehtestatud eritingimustele.

Märge gamay peab olema kirjutatud etiketil kontrollitud päritolunimetuse järele sama värvi tähemärkidega, mis ei tohi olla suuremad (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku tähemärkidest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Märkele gamay võib lisada märke primeur (värske) või nouveau (noor), eeldusel, et veinid vastavad tootespetsifikaadis nende märgete jaoks kehtestatud eritingimustele.

Veinidele, millel on märge primeur (värske) või nouveau (noor), on kohustuslik märkida aastakäik.

Vaiksed valged veinid

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Vaiksete valgete veinide äridokumentidele, saatedokumentidele ja etiketile on kohustuslik lisada märge „poolkuiv“, „poolmagus“ või „magus“ vastavalt veini fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldusele, nagu on sätestatud liidu eeskirjades. Need märked peavad jääma etiketil kaitstud päritolunimetusega ühele vaateväljale.

Väiksem geograafiline üksus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui tegemist on katastriüksusega ja selle nimi on esitatud saagideklaratsioonil. Selle katastriüksuse nimetus esitatakse tähtedega, mille kõrgus ja laius moodustavad kuni poole kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-cea1d3f7-577f-445e-9e58-b708a8d13eb8

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.