Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2023/C 49/12)

Käesolev teade avaldatakse vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikele 5

STANDARDMUUDATUSE HEAKSKIITMISE TEADE

„Cabernet d’Anjou“

PDO-FR-A1005-AM02

Teate esitamise kuupäev: 11.11.2022

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Ametlik geograafiaseadustik

Geograafilise piirkonna ja vahetus läheduses asuva piirkonna kommuunid on viidud kooskõlla ametliku geograafiaseadustikuga.

See ei mõjuta määratletud geograafilise piirkonna piire.

Muudetakse koonddokumenti punkte 6 ja 9.

2.   Piiritletud kasvatusala

Muudatuse eesmärk on lisada kuupäev, millal pädev riiklik asutus geograafilise tootmispiirkonna piiritletud kasvatusala muudatuse heaks kiitis. Kasvatusala piiritlemise eesmärk on määrata kindlaks tootmispiirkond, mille maatükid on sobivad asjaomase kaitstud päritolunimetusega toote tootmiseks.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

3.   Viinapuude tüvedevaheline kaugus

Samas reas olevate tüvede omavahelist miinimumkaugust vähendatakse 1 meetrilt 0,90 meetrini.

Muudatuse eesmärk on suurendada viinapuude istutustihedust ilma reavahet muutmata.

Lisatud on ka erisäte viinapuude kohta, mis kasvavad mäeküljel kallakuga üle 10 % ja mille tüvedevaheline kaugus võib olla 0,80 m.

Selle lisamisega võetakse arvesse kõnealustel mäekülgedel kasvavaid viinapuid, mille puhul on kasutatud eri istutustehnikaid (pigem nõlvaga paralleelne kui nõlvaga risti jääv istutus).

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

4.   Lõikamine

Lõikamistehnikaid on ühtlustatud nendega, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul.

Ühtlustamine peaks aitama suurendada töötajate oskuasteavet ja lihtsustama kontrolli. Tehud muudatus peaks aitama viinamarjakasvatajatel tulla toime üha hiljem esinevate külmadega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 5.

5.   Seos piirkonnaga

Seost piirkonnaga muudetakse, asendades viite aastale 2018 viitega aastale 2021 ning muutes kommuunide arvu tulenevalt kommuunide ühinemisest.

Muudetakse koonddokumendi punkti 8.

6.   Üleminekumeetmed

Aegunud üleminekumeetmed on kustutatud.

Lisatud on üleminekumeede seoses kasvatusala uue piiritlemisega teatavate kommuunide puhul.

Koonddokumenti ei muudeta.

7.   Märgistus

Märgistamiseeskirju on täpsustatud vastavalt nendele, mida kasutatakse Loire’i orus asuva Anjou Saumuri piirkonna nimetuste puhul. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Muudetakse koonddokumendi punkti 9.

8.   Viited kontrolliasutusele

Kontrolliasutuse viite sõnastus on läbi vaadatud, et ühtlustada see teiste nimetuste tootespetsifikaatide sõnastusega. Tegemist on üksnes redaktsioonilise muudatusega.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

9.   Redaktsioonilised muudatused

Spetsifikaadis on tehtud teatab hulk redaktsioonilisi muudatusi.

Nende muudatustega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Cabernet d’Anjou

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Veinid on roosad vaiksed veinid, mille analüütilised omadused on järgmised. Veini minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti. Fermenteeritavate suhkrute (glükoos + fruktoos) sisaldus on veinis pärast käärimist 10 grammi liitri kohta või rohkem. Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti. Lenduvate hapete sisaldus, üldhappesus ja vääveldioksiidi üldsisaldus on määratud kindlaks Euroopa õigusaktidega, kuid kõigi pakendamata veinide puhul, mis tohivad kanda märget primeur (värske) või nouveau (noor), peab lenduvate hapete sisaldus olema 10,2 milliekvivalenti liitri kohta või vähem. Veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid ning on suurema või väiksema magususega. Nende intensiivne lõhnabukett näitab viinamarjasortide eripärasid. Puuviljad on siiski möödapääsmatud (virsik, maasikas, tsitrusviljad jne). Suus pakuvad veinid arukat tasakaalu värskuse ja täidluse vahel. Nende aroom püsib intensiivselt.

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)	10
Minimaalne üldhappesus
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta)
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.    Veinivalmistuse eritavad

1.   Istutustihedus – ridade vaheline kaugus

Viljelustavad

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 4 000 tüve hektari kohta. Ridade vahe ei tohi olla suurem kui 2,50 meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla 0,90 meetri.

Kasvatusaladele, kus samas reas olevate viinapuude tüvede vahe on alla 0,90, kuid üle 0,80 meetri või sellega võrdne, ja mille kalle on üle 10 %, antakse samuti õigus kontrollitud päritolunimetusega veini toota.

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, on õigus kasutada oma saagi puhul kontrollitud päritolunimetust tingimusel, et täidetud on käesolevas tootespetsifikaadis toestuse ja taimede kõrguse kohta kehtestatud eeskirjad. Viinapuude kasvualas ei tohi ridade vahe olla suurem kui kolm meetrit ja samas reas olevate viinapuude tüvede vahe peab jääma alla ühe meetri.

2.   Viinapuude lõikamise eeskirjad

Viljelustavad

Viinapuid lõigatakse tagasi nii, et tagasilõigatud võrsed on kas pikad või lühikesed või mõlemat moodi. Viinapuude lõikamisel jäetakse tüve kohta kuni 12 punga. Viinapuude igale tüvele tohib jätta lõikamisel 2 täiendavat punga tingimusel, et fenoloogilises etapis, kus taimel on 11 või 12 lehte (eraldi lehepunga), on ühel viinapuul kuni 12 vastaval aastal vilja kandvat oksa.

3.   Kastmine

Viljelustavad

Kastmine on keelatud.

4.   Veinivalmistuse eritavad

Veinivalmistuses kasutatava söe kasutamine veini valmistamisel on nii puhtal kujul kui ka seguna keelatud.

Puutükkide kasutamine on keelatud.

Pärast rikastamist ei tohi veinide alkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Lisaks eespool esitatud sätetele tuleb veinivalmistustavade puhul kinni pidada liidu tasandi ning maaseadustiku ja merekalapüügi seadustiku (code rural et de la pêche maritime) sätetest.

5.   Lehestiku kõrgus ja toestamine

Viljelustavad

Toestatud taimede kõrgus on vähemalt 0,6 korda sama suur kui ridade vaheline kaugus, toestatud taimede kõrgust mõõdetakse alates lehtede alumisest piirist (maapinnast vähemalt 0,40 meetri kõrgusel) kuni nende ülemise lõikeääreni (toestuse ülemisest nöörist vähemalt 0,20 meetri kõrgusel).

Viinapuude kasvualadel, kus istutustihedus on väiksem kui 4 000 puud hektari kohta, kuid vähemalt 3 300 puud hektari kohta, tuleb lisaks täita järgmisi toestuseeskirju: toestuspostide minimaalne kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 1,90 meetrit; toestus koosneb neljast nöörireast; kõige ülemise nööri minimaalne kõrgus on 1,85 meetrit maapinnast.

5.2.    Maksimaalne saagikus

1.	69 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Kaitstud päritolunimetust „Cabernet d’Anjou“ kanda tohtivate veinide tootmise kõik etapid toimuvad geograafilises piirkonnas, mis hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—

Deux-Sèvres’i departemang: Brion-près-Thouet, Loretz-d’Argenton, Louzy, Plaine-et-Vallées (ainult Oironi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Cyr-la-Lande, Sainte-Verge, Saint-Martin-de-Mâcon, Saint-Martin-de-Sanzay, Thouars (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Mauzé-Thouarsais, Sainte-Radegonde ja endise Thouarsi kommuuni territoorium), Tourtenay, Val en Vignes (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouillé-Saint-Paul, Cersay ja Saint-Pierre-à-Champ);

—

Maine-et-Loire’i departemang: Allonnes, Angers, Antoigné, Artannes-sur-Thouet, Aubigné-sur-Layon, Beaulieu-sur-Layon, Bellevigne-en-Layon, Bellevigne-les-Châteaux, Blaison-Saint-Sulpice, Bouchemaine, Brain-sur-Allonnes, Brissac Loire Aubance (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Alleuds, Brissac-Quincé, Charcé-Saint-Ellier-sur-Aubance, Chemellier, Coutures, Luigné, Saint-Rémy-la-Varenne, Saint-Saturnin-sur-Loire ja Vauchrétien), Brossay, Cernusson, Chalonnes-sur-Loire, Champtocé-sur-Loire, Chaudefonds-sur-Layon, Chemillé-en-Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chanzeaux, La Jumellière ja Valanjou), Cizay-la-Madeleine, Cléré-sur-Layon, Le Coudray-Macouard, Courchamps, Denée, Dénezé-sous-Doué, Distré, Doué-en-Anjou, Épieds, Fontevraud-l'Abbaye, Les Garennes sur Loire, Gennes-Val-de-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Chênehutte-Trèves-Cunault, Gennes, Grézillé, Saint-Georges-des-Sept-Voies et Le Thoureil), Huillé-Lézigné (ainult Huillé delegeeritud kommuuni territoorium), Ingrandes-Le Fresne sur Loire (ainult Ingrandesi delegeeritud kommuuni territoorium), Jarzé Villages (ainult Lué-en-Baugeois’ delegeeritud kommuuni territoorium), Louresse-Rochemenier, Lys-Haut-Layon, Mauges-sur-Loire (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: La Chapelle-Saint-Florent, Le Mesnil-en-Vallée, Montjean-sur-Loire, La Pommeraye, Saint-Florent-le-Vieil, Saint-Laurent-de-la-Plaine ja Saint-Laurent-du-Mottay), Mazé-Milon (ainult Fontaine-Miloni delegeeritud kommuuni territoorium), Montilliers, Montreuil-Bellay, Montsoreau, Mozé-sur-Louet, Mûrs-Erigné, Orée d'Anjou (ainult järgmiste delegeeritud kommuunide territoorium: Bouzillé, Champtoceaux, Drain, Landemont, Liré et La Varenne), Parnay, Passavant-sur-Layon, La Possonnière, Le Puy-Notre-Dame, Rives-de-Loir-en-Anjou (ainult Villevêque’i delegeeritud kommuuni territoorium), Rochefort-sur-Loire, Rou-Marson, Sainte-Gemmes-sur-Loire, Saint-Georges-sur-Loire, Saint-Germain-des-Prés, Saint-Just-sur-Dive, Saint-Macaire-du-Bois, Saint-Melaine-sur-Aubance, Saumur, Savennières, Soulaines-sur-Aubance, Souzay-Champigny, Terranjou, Tuffalun, Turquant, Les Ulmes, Val-du-Layon, Varennes-sur-Loire, Varrains, Vaudelnay;

—	Vienne’i departemang: Berrie, Curçay-sur-Dive, Glénouze, Pouançay, Ranton, Saint-Léger-de-Montbrillais, Saix, Ternay, Les Trois-Moutiers. Geograafilist piirkonda kujutavate kartograafiliste dokumentidega on võimalik tutvuda riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi veebisaidi vahendusel.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

„Cabernet franc N“ (tume)

„Cabernet-Sauvignon N“ (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   

 

1.   Üksikasjalik teave geograafilise piirkonna kohta

a)   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond hõlmab kahte suurt geoloogilist kooslust, kus viinamarjaistandused asuvad peamiselt jõgede kallastel ja mõningatel platoodel: läänes on Armorica massiiv ning sellega seotud eelkambriumi ja paleosoikumi ajajärgust pärinev aluskord; idas Pariisi nõos on iidne aluskord kaetud mesosoikumi ja kainosoikumi ajajärgust pärineva aluskivimiga. See geoloogiline iseärasus eristab geograafilise piirkonna lääneosa, mida iseloomustab kiltsavi ja eelkõige kiltkivikarjäärid ning mida kohalikud nimetavad „must Anjou“, geograafilise piirkonna idaosast, mida iseloomustab kriitkivi (Saumur) ja mida kohalikud nimetavad „valge Anjou“.

Ajalooliselt endise Anjou provintsiga seotud geograafiline piirkond hõlmab 2021. aastal sisuliselt Maine-et-Loire’i departemangu lõunapoolset osa (68 kommuuni) ning Deux-Sèvresi (11 kommuuni) ja Vienne’i departemangude (9 kommuuni) põhjapoolset äärt.

Viinamarjade tootmiseks ettenähtud maatükkide pinnas pärineb erinevatest geoloogilistest formatsioonidest. Kuigi pinnased on väga erinevad, on need üldiselt väheviljakad ja mõõdukate veevarudega. Samuti on nendel pinnastel head termilised omadused.

Geograafiline piirkond asub merelises paraskliimas, kus temperatuurierinevused on suhteliselt väikesed, kuna esiteks on Atlandi ookean suhteliselt lähedal, teiseks mõjutavad temperatuuri Loire’i jõgi ja selle lisajõed ning kolmandaks asuvad viinamarjaistandused mäenõlvadel. Räägitakse ju „Anjou piirkonna mahedast kliimast“, mis väljendub konkreetsemalt talvel, pikas kevades ja sügisel, samas kui suvel on temperatuur sageli kõrge. Kirde-edela-suunalised reljeefid kaitsevad läänetuulte eest, mis on tihti niisked. Seega on geograafilises piirkonnas vähe sademeid, sest seda mõjutab fööni tuul ning see on tänu Choletais’i ja Mauges’i kõrgematele tippudele ookeani niiskuse eest kaitstud. Aastane sademete hulk on umbes 585 millimeetrit, samas kui Choletais’il on aastane sademete hulk umbes 800 millimeetrit.

b)   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinamarjaistandusi on Anjous teadaolevalt olnud pidevalt alates esimesest sajandist peale Kristust. Viinapuud kasvavad seal jõudsalt, nagu on näha järgmistest Apolloniuse poeemi ridadest (VI sajand): „Bretagne’ist ei jää kaugele kaljul asuv Cerese ja Bacchuse andidest rikas linn, mille nimi Andégave (Angers) pärineb kreeka keelest.“ Kuigi Anjou viinamarjaistandused arenesid kogu keskaja vältel ning asusid kloostrite egiidi all tegutsema Loire'i kallastele ja Angersi ümbrusse, saavutasid nad oma maine eelkõige alates XII ja XIII sajandist. Henri II kuningriigi ja Akvitaania Eleanori mõju võimaldas sel ajal „Anjou veinil“ jõuda parimatele laudadele.

Alates XVI sajandist kasvas tootmine märkimisväärselt tänu Madalmaade vahendajate saabumisele, kes otsisid oma riigi ja kolooniate jaoks veine. Hollandlased ostsid kokku piisavalt varusid ja kaubandus õitses XVIII sajandil sedavõrd, et transpordi edendamiseks ehitati geograafilist piirkonda läbivale Layoni jõele kanalid. Siiski põhjustas „Anjou veinide“ erakordne maine ahnust ning loodi arvukalt makse (müürimaks, pakendamismaks, kannutäituvusmaks, kaheksandikmaks, läbisõidumaks jms), mis mõjutasid kaubandust negatiivselt. Laastavad Vendée sõjad hävitasid lõpuks viinamarjaistandused. Veinitööstus puhkes taas õitsele XIX sajandi jooksul. 1881. aastal oli viinamarjaistanduste pindala 45 000 hektarit, millest 10 000 hektarit oli alles ka 1893. aastal pärast viinapuutäide sissetungi.

8.2.   

 

„Anjou“ võlgneb oma tuntuse peamiselt viinamarjasordist 'Chenin B' valmistatud valgete veinide tootmisele. Siiski kiirenes pärast viinapuutäide põhjustatud kriisi tootmine viinamarjasorti 'Cabernet Franc N' kasvatavates istandustes ja veidi hiljem viinamarjasorti 'Cabernet Sauvignon N' kasvatavates istandustes. XX sajandi alguses valmistati peamiselt kohvikutes tarbitavat kerget veini, mida kohalikud nimetavad „rouget“ tüüpi veiniks, see oli esimene etapp Anjou viinamarjaistanduste ümberkujunemisel. Viinamarjaistandused osalevad kontrollitud päritolunimetuste Cabernet d’Anjou ja Rose d’Anjou all tuntud ja tunnustatud emblemaatiliste roosade veinide laialdase tootmise väljaarendamises, mis on seotud viinamarjasortidega 'Grolleau N' ja 'Grolleau Gris G', millest toodetakse „clairet“ tüüpi ja kahvatuid veine, ning samuti viinamarjasortidega 'Gamay N' ja 'Pineau d’Aunis N'. Teine ümberkujunemise etapp baseerus kogemustel, mille tootjad selle taimerühma haldamisel olid saanud. Viinamarjasordi ja selle istutuskohtade jälgimine ja analüüsimine nende parima võimaliku kooskõla saavutamiseks, saagikoristuse potentsiaali hindamine ning veinivalmistamise tehnikate valdamine viisid punaste veinide tootmise väljaarendamiseni 1960. aastatel.

2.   Teave toote kvaliteedi ja omaduste kohta

Roosad veinid sisaldavad fermenteeritavaid suhkruid ning on suurema või väiksema magususega. Veinide lõhnabukett on intensiivne ja toob igas veinis esile selles kasutatud viinamarjasordi eripärad. Puuviljad on siiski möödapääsmatud (virsik, maasikas, tsitrusviljad jne). Suus pakuvad veinid arukat tasakaalu värskuse ja täidluse vahel. Nende aroom püsib intensiivselt.

3.   Põhjuslikud seosed

Ainulaadse maastikuga põhjapoolsete viinamarjaistanduste koosmõju pehme kliima, unikaalse geoloogia ja mullastikutingimusega annavad veinidele maitseidentiteedi, mis väljendub veinide värskuses.

Viinamarjade kasvatustingimuste mitmekesisus, kus geoloogilised olud ja mullastikutingimused varieeruvad, on andnud ettevõtjatele võimaluse leida igale kasvatatavale sordile optimaalsed kasvutingimused. Viinapuude käitumise jälgimine ja analüüsimine aitab veinitootjatel seejärel määrata viinamarjaistandusele õige asukoha. Kui liiva ja kruusa sisaldava mullaga küngastel kasvatatakse viinamarjasorte 'Grolleau N', „Grolleau Gris G“ või „Pineau d’Aunis N“, millest valmistatakse puuviljalisi roosasid veine, siis sortidele „Cabernet franc N“ ja „Cabernet-sauvignon N“ sobib paremini hea veevarustusega õhukese kihina paiknev muld või pruunmuld, ning tulemuseks on ümaramad ja heade lõhnaomadustega roosad veinid.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

APi

Õigusraamistik:

ELi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse erandit viinamarjade pressimise ja kontrollitud päritolunimetust „Cabernet d’Anjou“ kanda tohtiva veini valmistamise osas, hõlmab vastavalt 2021. aasta ametlikule geograafiaseadustikule järgmiste kommuunide territooriume:

—	Indre-et-Loire’i departemang: Saint-Nicolas-de-Bourgueil;

—	Loire-Atlantique’i departemang: Ancenis-Saint-Géréon (ainult endise Ancenis’ kommuuni territoorium), Le Loroux-Bottereau, Le Pallet, La Remaudière, Vair-sur-Loire (ainult Anetzi delegeeritud kommuuni territoorium), Vallet;

—	Maine-et-Loire’i departemang: Orée d'Anjou (ainult Saint-Laurent-des-Autelsi delegeeritud kommuuni territoorium), Saint-Martin-du-Fouilloux.

Märgistus

Õigusraamistik:

riiklikud õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

Kontrollitud päritolunimetusele tohib lisada märke primeur (värske) või nouveau (noor) vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud tingimustele.

Kõik vabatahtlikud märked, mille kasutamist võivad liidu sätete alusel reguleerida liikmesriigid, kirjutatakse märgisele tähtedega, mille mõõtmed ei ole (kõrguselt, laiuselt ega paksuselt) üle kahe korra suuremad kui tähed, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Kontrollitud päritolunimetusele võib lisada geograafilise tähise „Val de Loire“ vastavalt tootespetsifikaadis sätestatud eeskirjadele. Geograafilise nimetuse „Val de Loire“ märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (kõrguselt ega laiuselt) kui kaks kolmandikku tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Veinidele, millel on märge primeur (värske) või nouveau (noor), on kohustuslik märkida aastakäik.

Veinid võib märgistada väiksema geograafilise piirkonnaga, kui kõnealune piirkond on: - kantud katastrisse, - märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetuse märkimiseks kasutatavate tähtede suurus ei tohi olla suurem (ei kõrguses ega laiuses) kui pool tähtede suurusest, millega on kirjutatud kontrollitud päritolunimetus.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-cea1d3f7-577f-445e-9e58-b708a8d13eb8

---

(1)  ELT L 9, 11.1.2019, lk 2.