Järeldused vaktsineerimise kui ühe tõhusaima vahendi kohta haiguste ennetamiseks ja rahvatervise parandamiseks

(2022/C 484/05)

Sissejuhatus

Vaktsineerimist peetakse üheks kõige tõhusamaks rahvatervise vahendiks, et nakkushaigusi ennetada ning leevendada nende kõige kahjulikumat mõju. Vaktsineerimine ei ole oluline mitte ainult laste, vaid ka täiskasvanute jaoks kogu eluajal. Vaktsiinid on olnud murranguline leiutis meditsiini ajaloos ja nende väljatöötamisel on olnud märkimisväärne mõju rahvatervisele. Palju haigusi on vaktsineerimisega ennetatud, vähendades seeläbi tervishoiusüsteemide koormust ja hoides aastas ära hinnanguliselt 3,5–5 miljonit surmajuhtumit (1). Rõuged on tänu vaktsineerimisele isegi likvideeritud.

Tänapäeval on vaktsineerimine siiski omaenda edukuse ohver. Mõned inimesed ei ole enam teadlikud selliste nakkushaiguste mõjust, mida vaktsineerimiskavade tõttu enam ei esine ning seetõttu võivad paljud isegi kahelda vaktsineerimise tähtsuses. Paljudes ELi piirkondades jääb vaktsineerituse määr soovitatud tasemest tunduvalt allapoole. Sellises olukorras võivad nakkushaigused kergesti taas puhkeda. Selle näiteks on leetrite epideemia, mis on viimastel aastatel puhkenud mitmes Euroopa riigis.

Viimastel aastakümnetel on vähenenud inimeste valmisolek saada vaktsiine, mis on ohutud, tõhusad, soovitatavad ja kättesaadavad . Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hindab, et vaktsiinikõhklus on üks kümnest maailma suurimast terviseohust. Vaktsiinikõhklus varieerub sõltuvalt kontekstist, riigist ja asjaomase vaktsiini tüübist ning on seetõttu eriti keeruline probleem. Ühtset sobivat lahendust ei ole ning vaja on püsivaid jõupingutusi, et parandada dialoogi kodanikega, mõista inimeste muresid ja töötada välja kohandatud vaktsineerimisstrateegiaid koos sihipäraste teavituskampaaniatega.

COVID-19 pandeemia on selle probleemi suurust ja ulatust veelgi rohkem esile toonud. COVID-19 vaktsiinikõhklust mõjutasid oluliselt mitmesugused tegurid, mille hulgas on valdav olnud mure vaktsiini tajutava ohutuse ja tõhususe pärast. Kuigi mõnes ELi liikmesriigis ei saavutatud COVID-19 vaktsineerimiskampaaniatega väga kõrget vaktsineerituse määra, olid tulemused mõnes Euroopa Liidu osas muljetavaldavad.

Positiivse poole pealt on pandeemia tõttu kiiresti välja töötatud ka mitmed olulised lahendused ja vahendid, mida saame juba praegu kasutada. Olulisi edusamme on tehtud näiteks digitaliseerimise alal. ELi tasandil on parandatud andmete kogumist ja vahetamist ning on loodud ELi digitaalne COVID-tõend, mis on oluline samm sellise ülemaailmse standardi loomisel, mis on osa rahvatervisemeetmetest, mis võetakse pandeemia leviku piiramiseks. ELi strateegia COVID-19 vaktsiinide kohta, (2) millele järgnes tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) käivitamine, on samuti suur samm edasi, et tagada meditsiiniliste vastumeetmete, näiteks vaktsiinide ja ravimite väljatöötamine, hankimine, ostmine ja levitamine ELi tasandil. Veel üks sama oluline saavutus on Euroopa terviseliidu loomine, mille eesmärk on tugevdada peamiste asutuste kriisideks valmisolekut ja neile reageerimist.

Peame COVID-19 pandeemiast õppima, et tagada piisav valmisolek tulevasteks rahvatervise kriisideks. Sellega seoses võib ELi suunduv põgenike voog kujutada endast rahvatervisealast probleemi, eelkõige nimetatud isikute rühmale endale, aga ka liikmesriikidele, kes peaksid vastavalt siseriiklikele õigusaktidele kaasama kõik sellised isikud oma vaktsineerimisstrateegiatesse. Lisaks peaksime võtma arvesse kliimamuutuste võimalikku kaugeleulatuvat mõju rahvatervisele koos võimalike muutustega nakkushaiguste, eelkõige siirutajatega levivate haiguste, nagu hantaviiruse, puukentsefaliidi, Lyme’i tõve ja malaaria levikus.

Seda silmas pidades peaksid liikmesriigid suurendama oma ühiseid jõupingutusi, tuginedes nõukogu 2018. aasta soovitusele vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta (3) ja COVID-19 pandeemiast viimastel aastatel saadud kogemustele.

Kuigi vaktsineerimisteenused, -programmid ja -poliitika kuuluvad liikmesriikide vastutusalasse, võivad liikmesriigid, võttes arvesse nakkushaiguste piiriülest olemust ja riiklike immuniseerimisprogrammide ees seisvaid ühiseid väljakutseid, eelkõige COVID-19 pandeemiat, rännet või ahvirõugete puhangut, saada kasu veelgi koordineeritumast ELi lähenemisviisist epideemiate ja vaktsiinennetatavate haiguste leviku ennetamiseks ja piiramiseks.

Võitlus vaktsiinikõhkluse vastu: väärinfo ja desinformatsiooni oht ja vajadus suurendada avalikkuse usaldust vaktsineerimise suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

1.

TULETAB MEELDE, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 kohaselt tuleb liikmesriikide poliitikat täiendavad liidu meetmed suunata rahvatervise parandamisele, füüsiliste ja vaimsete haiguste ennetamisele ning füüsilist ja vaimset tervist ohustavate tegurite kõrvaldamisele;

2.

TUNNISTAB, et kuigi vaktsineerimisprogrammide eest vastutavad liikmesriigid, võib paremini koordineeritud ELi lähenemisviisil olla üldiselt lisaväärtus, arvestades vaktsiinennetatavate haiguste piiriülest olemust;

3.

MÄRGIB, et vaktsiinikõhklusel on erinevad algpõhjused. Erinevad olukorrad, nagu rutiinne vaktsineerimine tuntud vaktsiinidega või uute vaktsiinidega vaktsineerimine COVID-19 pandeemia sarnaste tervisekriiside ajal, nõuavad erinevaid lahendusi;

4.

TUNNISTAB, et COVID-19 pandeemia näitas selgelt ohte ja probleeme, mida väärinfo ja desinformatsioon meie ühiskonnale kujutavad. Infodeemia – liiga palju teavet, sealhulgas valet või eksitavat teavet digitaalses ja füüsilises keskkonnas haiguspuhangu ajal (4) – oli üks olulisi tegureid, mis suurendas riske inimeste tervisele, tervishoiusüsteemidele ja tõhusale kriisiohjamisele;

5.

TULETAB MEELDE 5. detsembril 2018 vastu võetud komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist, millega käivitati väärinfovastane tegevuskava, (5)26. aprillil 2018 vastu võetud komisjon teatist veebis leviva väärinfoga võitlemise kohta, (6)26. mail 2021 vastu võetud komisjon teatist „Suuniseid desinformatsiooni käsitleva tegevusjuhendi tõhustamise kohta“, (7)26. aprillil 2018 vastu võetud komisjon teatist vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta (8) ja 10. juunil 2020 vastu võetud komisjoni ja kõrge esindaja ühisteatist „Võitlus COVID-19 kohta levitatava väärinfoga – faktid selgeks“ (9);

6.

TULETAB MEELDE nõukogu järeldusi, mis käsitlevad vastupanuvõime suurendamist ja hübriidohtude, sealhulgas desinformatsiooni vastu võitlemist COVID-19 pandeemia kontekstis, (10) nõukogu soovitust vaktsiinennetatavate haiguste tõrje koostöö tõhustamise kohta, (11) milles pööratakse erilist tähelepanu vaktsiinikõhklusele ja desinformatsioonile, mis nihutavad üldsuse tähelepanu keskme vaktsineerimise kasulikkuselt teaduses kahtlemise ning võimalike kõrvaltoimete kartuse suunas, ning VÕTAB TEADMISEKS Euroopa Komisjoni tegevuskava, (12) mis käsitleb soovituses nõutud meetmete rakendamist, ning vaktsineerimist käsitleva ühismeetme (13) tegevused, milles antakse soovitusi ja konkreetseid vahendeid, et reageerida tugevamalt vaktsineerimisega seotud probleemidele, sealhulgas edendada vaktsineerimisega nõustumist;

7.

TULETAB MEELDE komisjonile esitatud aruannet vaktsiinide usaldamise olukorrast ELis ja Ühendkuningriigis, mis avaldati 11. detsembril 2020 (14).

8.

TULETAB MEELDE Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse 29. juunil 2021. aastal avaldatud aruannet „Võitlus internetis vaktsiinide kohta väärinfo levitamise vastu ELis“ (Countering online vaccine misinformation in the EU), (15) milles uuriti tõendeid selle kohta, kuidas võidelda internetis vaktsiinide kohta väärinfo levitamise vastu ELis, ning SOOVIB ESILE TÕSTA ECDC hallatavat Euroopa vaktsineerimisteabe portaali, (16) mis pakub täpseid ja ajakohaseid tõendeid vaktsineerimise kohta koos ülevaatega ELi mehhanismidest, millega tagatakse vaktsiinide ohutus ja tõhusus;

9.

TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 851/2004, millega asutatakse haiguste ennetuse ja tõrje Euroopa keskus, (17) ning samuti TERVITAB ECDC üldist rolli ja panust, sealhulgas vaktsineerimisega seotud väärinfo ja desinformatsiooni vastase võitluse hõlbustamisel ja ning vaktsineerimise suhtes usalduse suurendamisel, näiteks e-õppe kursustega selle kohta, kuidas käsitleda internetis vaktsineerimisega seotud väärinfot (18);

10.

VÄLJENDAB HEAMEELT programmi „EL tervise heaks“ üle, mis edendab ambitsioonikalt kogu liitu hõlmavat ja sektoriülest kriisiennetust, pöörates erilist tähelepanu vaktsineerituse määra parandamisele liikmesriikides, eelkõige eraldades rahalisi vahendeid nii üldsusele kui ka konkreetsetele rühmadele suunatud teadlikkuse suurendamise kampaaniateks ja teavitusmeetmeteks, et ennetada ja käsitleda vaktsiinikõhklust, väärinfot ja desinformatsiooni;

11.

PEAB TERVITATAVAKS programmi „Horisont 2020“ meetmeid, millega võideldakse vaktsiinialase väärinfo vastu, ning vaktsineerituse taset parandavate vahendite väljatöötamist, ning programmi „Euroopa horisont“ meetmeid, mille eesmärk on pakkuda tõendeid, et võidelda paremini väärinfo ja desinformatsiooni vastu;

12.

TERVITAB WHO poolt 1. aprillil 2020 avaldatud vaktsineerimise tegevuskava aastani 2030, (19) mille eesmärk on tegeleda vaktsiinikõhklusega, töötades välja tugevad ja uuenduslikud strateegiad, et leevendada vaktsiinialast väärinfot ning vähendada selle levikut ja negatiivset mõju;

13.

RÕHUTAB vajadust pidevalt analüüsida ja avalikult teavitada vaktsineerimise individuaalsetest riskidest ja eelistest eri riskirühmades ning selliste riskirühmade seas, millel on ebapiisavad teabeallikad, näiteks sotsiaalsete, kultuuriliste või keeleliste probleemide tõttu;

14.

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES: — Kasutama interdistsiplinaarseid (sealhulgas rahvatervise, digitaalse tervishoiu, kommunikatsiooni-, sotsiaalmeedia- ja käitumisalaseid) eksperditeadmisi, et tõhustada jõupingutusi vaktsiinialase väärinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks ning kohaldada vaktsiinidega seotud kommunikatsioonis tugevamat, tõenditel põhinevat ja strateegilisemat lähenemisviisi, milles asjaosaliste vahelised sõnumid oleksid omavahel kooskõlas;

15.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES: — looma vaktsiinikõhklust käsitleva ekspertide foorumi, mis viib kokku kõigi asjaomaste valdkondade eksperdid, et arutada, vahetada parimaid tavasid, võtta järelmeetmeid vaktsineerimise ühismeetme (EU-JAV) meetmete alusel väljaspool projekti ennast ning eelkõige hõlbustada ja kiirendada teabevahetust ELi asutustega, et anda suuniseid selle kohta, kuidas suurendada vaktsineerituse määra kogu Euroopa Liidus, seejuures tehes seda ilma olemasolevate algatuste dubleerimiseta ja minimeerides liikmesriikide halduskoormust; — tugevdama vajaduse korral ELi vaktsineerimispoliitika ja desinformatsioonivastase võitluse poliitika koordineerimist, et toetada tõhusamat terviklikku lähenemisviisi, sealhulgas esitades komisjoni teatise vaktsiinikõhkluse vastu võitlemise kohta; — esitama koos ECDCga liikmesriikidele taotluse korral mittesiduvad kohandatud soovitused ja suunised selle kohta, kuidas võidelda vaktsiinikõhkluse vastu, võttes arvesse riikide eripärasid; — andma liikmesriigi taotlusel liikmesriikides riiklike vaktsineerimisprogrammide eest vastutavatele isikutele nõu kõigi asjakohaste ELi programmide ja vahendite kasutamise kohta sihipäraste vaktsineerimiskampaaniate jaoks ning selle kohta, kuidas neid kampaaniaid hinnata;

16.

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES: — töötama välja koolitusvõimalused (teavitamis- ja sotsiaalmeediakoolitus), et võimaldada tervishoiutöötajatel ja tervishoiuvaldkonna kommunikatsiooniekspertidel paremini tundma õppida tõhusaid meetodeid ja vahendeid vaktsiinialase väärinfo ja desinformatsiooni vastu võitlemiseks, sealhulgas veebis, et töötada välja kommunikatsioonistrateegiad või tagada tervishoiutöötajate ja kodanike vahel tõhus kommunikatsioon vaktsineerimise kasulikkuse teemal (jagatud otsuste tegemine), kaasates vaktsineerimiskoalitsiooni ning tervishoiutöötajate ja üliõpilaste ühendused riikide tasandil; — edendama teavituskampaaniaid vaktsineerimise kasulikkuse kohta, sealhulgas partnerluste kaudu haridussektori ja sotsiaalpartneritega ning meediale suunatud meetmetega, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalmeedia platvormide kohustustele ja rollile; — toetama riikide poliitikameetmeid, millega tagatakse, et võrdseid, kättesaadavaid ja atraktiivseid vaktsineerimisteenuseid pakutakse kõigile inimestele, keda saab vaktsineerida, tagades et vaktsineerimise võimalus ei jääks kasutamata;

ELi koostöö tugevdamine, et valmistuda tulevasteks väljakutseteks: parimatele tavadele ja saadud kogemustele tuginemine

17.

MÄRGIB, et COVID-19 pandeemia on oluliselt ja enneolematult mõjutanud vaktsineerimispoliitikat Euroopa ja riikide tasandil. Kuigi mõnes liikmesriigis on COVID-19 vastase vaktsineerimisega nõustumise tase kõrge, ei ole see paljudes liikmesriikides olnud piisav. Pandeemia on samuti kiirendanud selliste uute vahendite ja lahenduste väljatöötamist, mille alusel saab EL soodustada koostööd vaktsineerimisstrateegiate ja -programmide valdkonnas;

18.

RÕHUTAB ELi tugevdatud koostöö eeliseid vaktsiinide suhtes usaldamatuse vastu võitlemisel ja vaktsiinide kasutamise edendamisel; ja tõdeb sellega seoses, et lähenemisviisid, mis põhinevad samadel teaduslikel andmetel aga on siiski märkimisväärselt erinevad, võivad mõnel juhul negatiivselt mõjutada üldsuse usaldust vaktsineerimise vastu;

19.

TULETAB MEELDE Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2021. aasta määrust (EL) 2021/953, millega kehtestatakse koostalitlusvõimeliste COVID-19 vaktsineerimis-, testimis- ja läbipõdemistõendite (ELi digitaalne COVID-tõend) väljaandmise, kontrollimise ja aktsepteerimise raamistik, mis on olnud ELi suur edulugu.

20.

TULETAB MEELDE komisjoni 17. juunil 2020 esitatud ELi vaktsiinistrateegiat COVID-19 vastaste vaktsiinide väljatöötamise, tootmise ja kasutuselevõtu kiirendamiseks, mis võimaldas liikmesriikidel ühiselt hankida COVID-19 vaktsiinid ja tagada nende õigeaegne kättesaadavus;

21.

TERVITAB tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse (HERA) loomist, mis peaks töötama selle nimel, et parandada valmisolekut ja reageerimist tõsistele piiriülestele ohtudele meditsiiniliste vastumeetmete valdkonnas, ning peaks seda tehes tegema tihedat koostööd liikmesriikidega. Tähelepanu tuleks pöörata meditsiiniliste vastumeetmete elluviimisega seotud probleemide lahendamisele;

22.

MÄRGIB, et kuna rahvusvaheline liikuvus ja ränne on suurenenud, peaks vaktsineerimise alasel koostööl olema alati ülemaailmne mõõde;

23.

TULETAB MEELDE komisjoni teatist „Ukrainas toimuva sõja eest põgenevate inimeste vastuvõtmine: Euroopa ettevalmistamine vajaduste katmiseks“, mis võeti vastu 23. märtsil 2022 ja milles rõhutatakse vajadust suurendada ümberasustatud ukrainlaste vaktsineeritust, pöörates erilist tähelepanu laste vaktsineerimise programmidele;

24.

TULETAB MEELDE Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) 8. märtsil 2022 avaldatud suuniseid „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje operatiivsed rahvatervise kaalutlused Venemaa Ukraina vastase agressiooni kontekstis“;

25.

JUHIB TÄHELEPANU sellele, et nakkushaiguste esinemist ELis mõjutavad eeldatavasti ka muud ülemaailmsed probleemid ja kriisid, eelkõige kliimamuutused, mis tõenäoliselt suurendavad puukentsefaliidi, Lääne-Niiluse palaviku, denguepalaviku ning muude siirutajate kaudu levivate haiguste levimist;

26.

TUNNUSTAB Euroopa ravimiametite võrgustiku tööd vaktsiinide valdkonnas, millega tagatakse ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus Euroopa Liidus. Ravimiametite võrgustiku töö eeldab teaduslike võrgustike loomist, võrdlusuuringuid ja tihedat koostööd riiklike pädevate asutuste vahel, mis aitab saada põhjalikke teaduslikke teadmisi vaktsiinide kohta ja suurendab usaldust Euroopa elanikkonna hulgas;

27

KUTSUB LIIKMESRIIKE ÜLES: — edendama täiskasvanute vaktsineerimiskampaaniaid kaitseks selliste nakkushaiguste eest, millel võivad olla tõsised tagajärjed. Need on näiteks leetrid, difteeria, teetanus või poliomüeliit; — jätkama laste vaktsineerimiskampaaniaid ja kaitsma nakkushaiguste eest vaktsineerimisega veel kaitsmata lapsi, st viima läbi järelvaktsineerimise kampaaniaid; — toetama tervishoiusüsteemi digitaliseerimist ja uurima võimalust arendada välja meditsiiniasutuste suutlikkus säilitada elektroonilist teavet inimeste vaktsineerimisstaatuse kohta; — looma tervishoiusektoris piisavad tööjõuressurssid, et oleks võimalik kiiresti ja tõhusalt reageerida terviseohtudele, ja neid ressursse säilitama, ning parandama vaktsineeritust tervishoiutöötajate seas, mis on üldsuse jaoks eeskujuks hea tervisetava kohta; — edendama elukestvat terviseharidust ja terviseteadlikkust;

28.

KUTSUB KOMISJONI ÜLES: — samal ajal kui tagatakse terviseandmete kaitse, uurima võimalusi kõrvaldada riiklike (ja sellest madalama tasandi) vaktsineerimise infosüsteemide koostalitlusvõime õiguslikud ja tehnilised tõkked, kui need on olemas, ning sellest saadavat lisaväärtust, kasutades selleks võimalusi, mida pakuvad olemasolevad või tulevased piiriülesed terviseandmete vahetamise mehhanismid, ning uurima vaktsineerimistõendite digitaalse versioonist saadavat lisaväärtust, võttes arvesse kogemusi Euroopa digitaristu ja muude olemasolevate vahenditega, nagu rahvusvaheline vaktsineerimis- või profülaktikatõend; — pöörama erilist tähelepanu teadusuuringutele ja innovatsioonile ning uurima võimalusi toetada uute vaktsiinide väljatöötamist (uuesti) tekkivate nakkusohtude vastu, pöörates erilist tähelepanu haigustele, mis levivad siirutajatega; — paluma ECDC-l ajakohastada oma rahvatervisealaseid suuniseid, milles käsitletakse hiljuti ELi/EMPsse saabunud rändajate nakkushaiguste sõeluuringuid ja vaktsineerimist, võttes arvesse olemasolevaid riiklikke rahvatervise suuniseid;

29.

KUTSUB LIIKMESRIIKE JA KOMISJONI ÜLES: — töötama välja virtuaalse andmebaasi, mis tugineb COVID-19 vaktsiinide hankimise juhtnõukogu vajaduste jaoks välja töötatud „Bazaari vahendist“ saadud headele tavadele ja kogemustele ning mis hõlbustab vabatahtlikku teabevahetust oluliste vaktsiinide võimaliku ülejäägi ja nappuse kohta, võimaldades seega vaktsiinide võimalikku edasimüümist või annetamist liikmesriikide vahel; — kasutama vajaduse korral võimalust teha vaktsiinide ühishankeid, võttes samal ajal arvesse liidu tasandil tunnustatud tõsiseid piiriüleseid terviseohte ja liikmesriikide tegelikke vajadusi; — toetama Euroopa ravimiametite võrgustikku piisavate ressurssidega ja paindliku mehhanismi kaudu, et kindlustada võrgustiku tööd ja tagada pikas perspektiivis selle panuse jätkusuutlikkus.

---

(1)  https://www.who.int/health-topics/vaccines-and-immunization#tab=tab_.

(2)  COM(2020) 245 final.

(3)  COM(2018) 244 final.

(4)  https://www.who.int/health-topics/infodemic#tab=tab_1.

(5)  JOIN/2018/36 final.

(6)  COM(2018) 236 final.

(7)  COM(2021) 262 final.

(8)  COM(2018) 245 final.

(9)  JOIN/2020/8 final.

(10)  ST 14064/20.

(11)  COM(2018) 244 final.

(12)  https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-07/2019-2022_roadmap_en.pdf.

(13)  https://eu-jav.com/.

(14)  https://health.ec.europa.eu/system/files/2022-11/2020_confidence_rep_en.pdf

(15)  https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/ecdc-launches-report-countering-online-vaccine-misinformation-eueea.

(16)  https://vaccination-info.eu/en.

(17)  2020/0320(COD).

(18)  https://www.ecdc.europa.eu/en/news-events/e-learning-how-address-online-vaccination-misinformation

(19)  https://www.who.int/publications/m/item/immunization-agenda-2030-a-global-strategy-to-leave-no-one-behind.