KOMISJONI TEATIS

Programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoime

(2022/C 421/03)

Sisukord

SISSEJUHATUS

8

KOOSTOIME LIIGID

9

1.

Kvaliteedimärgis

9

2.

Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“

14

3.

Kumulatiivne rahastamine

18

4.

Euroopa partnerlused

23

5.

Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“)

32

6.

Eelneva ja järgneva tasandi koostoime

33

1. LISA

36

2. LISA

39

3. LISA

41

SISSEJUHATUS

Jagatud eelarve täitmise ja otsese eelarve täitmise alla kuuluvaid ühtekuuluvuspoliitika fonde reguleeriv 2021.–2027. aasta õigusraamistik võimaldab tugevdada nende kahe ELi rahastamisviisi koostoimet (1).

Asjakohased mehhanismid on kvaliteedimärgised, ümberpaigutused, kumulatiivne rahastamine (mida saab kasutada ka programmi „Euroopa horisont“ kohaste kaasrahastatavate ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste toetamiseks) ja toetus meetmele „Teaming“. Käesolevas juhenddokumendis käsitletakse neid mehhanisme ning „eelneva ja järgneva tasandi koostoimet“.

Selle dokumendi eesmärk on kirjeldada uusi võimalusi, mida ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutused, programmi „Euroopa horisont“ riiklikud kontaktpunktid ja programmi „Euroopa horisont“ projektide elluviijad / projektiettepanekute tegijad saavad kasutada. Dokumendi eesmärk on ka lihtsustada eelmises lõigus nimetatud asjakohaste mehhanismide kasutamist. Selles keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ning Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) programmide koostoimele (2).

Koostoime rakendusmõõtme puhul on 2021.–2027. aasta õigusaktides tehtud palju edusamme ning see on strateegilise mõõtmega sama oluline ja täiendab seda. Liikmesriikides aitaks teadlikkust koostoime pakutavatest võimalustest tõsta arvamuste korrapärane vahetamine liikmesriikide nende ametiasutuste vahel, kes tegelevad ühtekuuluvuspoliitika programmide ja programmi „Euroopa horisont“ rakendamisega.

Strateegiline kontekst ELi tasandil

ELi poliitika esmatähtis eesmärk on edendada uuenduslikku, arukat ja kestlikku majanduse ümberkujundamist ning tipptaset teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, samal ajal vähendades ja ületades püsivat innovatsioonilõhet (liikmesriikide avaliku ja erasektori innovatsioonivõimekuse erinevus). Programm „Euroopa horisont“ ja ERF on peamised ELi rahastamisvahendid nende omavahel seotud eesmärkide saavutamiseks.

Programm „Euroopa horisont“ keskendub tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni toetamisele kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 179. Ühtekuuluvuspoliitika eesmärk on edendada ja toetada liikmesriikide ja nende piirkondade igakülgset harmoonilist arengut kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 174, eelkõige piirkondlike erinevuste vähendamise kaudu. Järgmisel joonisel on esitatud programmi „Euroopa horisont“ ja ühtekuuluvuspoliitika raames teadusuuringute ja innovatsiooni toetamise peamised struktuurielemendid.

Seepärast on ühtekuuluvuspoliitika ja programmi „Euroopa horisont“ lähendamine olnud komisjoni jaoks viimastel aastatel ja eriti aastateks 2021–2027 valmistudes oluline prioriteet. Eesmärk on suurendada mõlema poliitika mõju, luues vastastikust täiendavust, eelkõige vähem arenenud ja äärepoolsetes piirkondades. Lõimitud lähenemisviisi edendamine ja nende peamiste ELi rahastamisvahendite (ja nende vastavate sammaste ja poliitikaeesmärkide) koostoime tugevdamine võib pakkuda uusi võimalusi, mis toovad kõigile kasu. Näiteks saab toetada kestlikku ja arukat piirkondlikku majandusarengut ning parandada samal ajal üldiselt ELi innovatsiooni ökosüsteemi, muutes selle paremini reageerivaks peamistele ühiskondlikele probleemidele ja luues olulisi strateegilisi väärtusahelaid.

Selline lähenemisviis loob uusi võimalusi, mis aitavad edendada innovatsiooni kõigis piirkondades ning lõimida vähem arenenud ja äärepoolsed piirkonnad paremini Euroopa teadusruumi ja Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi.

Komisjoni teatis „Uus Euroopa teadusruum teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks“ (3) oli oluline samm Euroopa teadusruumi loomisel. Euroopa teadusruumi eesmärk on arendada tipptasemel teadmisi, teadlaste piiriülest koostööd, kriitilist massi olulistes strateegilistes valdkondades ja võimalusi teadlaste ümberpaigutamiseks ning lõppkokkuvõttes luua teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks avatud ühtne turg. Teatises esitatud uues tulevikku suunatud kavas on seatud neli edasipüüdlikku poliitikaeesmärki: seada prioriteediks investeeringud ja reformid, parandada juurdepääsu tipptasemel teadmistele ning tugevdada teadus- ja innovatsioonisüsteeme kogu ELis, parandada teadusuuringute ja innovatsiooni uute saavutuste ülekandmist ettevõtlusesse ja süvendada riikide poliitika lõimitust.

Lisaks sellele võttis komisjon 16. juulil 2021 vastu nõukogu soovituse Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni pakti kohta (4). Soovituses tuuakse esile mitu prioriteetset valdkonda Euroopa teadusruumi toetavate ühismeetmete võtmiseks. See hõlmab koostööd, et lahendada digi- ja rohepöördega seotud probleeme (näiteks missioonide ja Euroopa partnerluste rakendamisel programmi „Euroopa horisont“ raames).

Koostoime põhineb sellel, et teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud programmide korraldusasutused tunnevad üksteist ja üksteise programme. See põhineb ka teadusuuringute ja innovatsiooni riiklikel esindajatel, kes tunnevad programmi „Euroopa horisont“ prioriteete ja meetmeid (nagu uued missioonid ja partnerlused) ning piirkondlikke aruka spetsialiseerumise prioriteete. Need prioriteedid ja meetmed on suurepärane lähtepunkt vastastikuse täiendavuse arendamiseks. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamistiku ning ühtekuuluvuspoliitika programmide koostoime võib teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute mahtu, kvaliteeti ja mõju suurendada, kui koostatakse üksteist täiendavad strateegilised kavad ja kasutatakse erinevaid rahastamisvooge (vastavalt iga programmi/fondi konkreetsetele eesmärkidele).

Koostoime saavutamiseks aruka majanduskasvuga seotud ELi tasandi rahastamisvahenditega (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“) on äärmiselt olulised aruka spetsialiseerumise strateegiad. Aruka spetsialiseerumise strateegiates prioriteetide seadmine alt üles peaks lihtsustama partnerite leidmist teistes liikmesriikides, et teha seotud teemade ja väärtusahelate puhul koostööd.

ERFiga seoses on ühissätete määruse (5) artikli 11 lõike 1 punkti b alapunktis iii sätestatud, et liikmesriigid peavad esitama oma strateegilise partnerluse lepingutes „tea[b]e partnerluslepinguga hõlmatud […] ning muude liidu vahendite, […] ja, kui see on asjakohane, programmi „Euroopa horisont“ kohaselt rahastatud projektide vahelise vastastikuse täiendavuse ja koostoime kohta“. Samamoodi nõutakse ühissätete määruse artikli 22 lõike 3 punkti a alapunktis iii iga ühtekuuluvuspoliitika programmi puhul kokkuvõtet peamistest katsumustest, võttes arvesse „investeerimisvajadusi ja vastastikust täiendavust ning koostoimet muude toetusvormidega“.

Igal juhul peavad korraldusasutused ise otsustama, kas kasutada koostoimemehhanisme või mitte.

KOOSTOIME LIIGID

1.   Kvaliteedimärgis

Komisjon annab kvaliteedimärgise taotlusele, mis on esitatud ELi rahastamisvahendi raames korraldatud projektikonkursile ja mille puhul on leitud, et see vastab kõnealuse ELi rahastamisvahendi miinimumkvaliteedinõuetele, kuid mida ei saanud eelarvepiirangute tõttu rahastada. Kvaliteedimärgis näitab, et projekt võib olla hea kandidaat muudest ELi või riiklikest rahastamisallikatest toetuse saamiseks.

Programmi „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgisega tunnustatakse taotluse väärtust ja aidatakse teistel rahastamisasutustel programmi „Euroopa horisont“ hindamisprotsessi ära kasutada. Selle võib anda näiteks programmi „Euroopa horisont“ Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendite „Accelerator“ (endine VKEde rahastamisvahend) ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmete, meetme „Teaming“ ja Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamise raames esitatud taotlustele.

Liikmesriikide ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused võivad järgida lihtsustatud valikumenetlust, kui nad otsustavad kvaliteedimärgisega (6) tegevuste ERFi programmidest rahastamise üle. Sellised tegevused peavad vastama kolmele kriteeriumile:

—	esiteks peavad need olema programmiga (ja programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega) vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse;

—	teiseks, kui need kuuluvad eeltingimuse kohaldamisalasse, peavad need olema kooskõlas selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega;

—

kolmandaks peavad need kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema omistatud ühele sekkumise liigile (7). Asjakohased õigusaktid Ühissätete määrus Artikli 2 punkt 45, artikli 73 lõige 4 ja põhjendus 61 Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus Artikli 2 punkt 23, artikli 15 lõige 2, artikli 24 lõige 4 ning artikli 48 lõige 7 Seotud õigusaktid Üldine grupierandi määrus Artiklid 25a ja 25b (riigiabi)

Poliitilised kaalutlused

Kvaliteedimärgis antakse programmi „Euroopa horisont“ (ELi teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise programm kuni 2027. aastani) ja selle eelkäija programmi „Horisont 2020“ raames esitatud projektitaotlustele. Kvaliteedimärgis tõendab, et need taotlused on tipptasemel, ja suurendab nende nähtavust võimalike rahastamisasutuste (avaliku või erasektori asutused, riiklikud või piirkondlikud asutused, sealhulgas ühtekuuluvuspoliitika fondide korraldusasutused) silmis, kes on huvitatud investeerimisest paljulubavatesse teadus- ja innovatsiooniprojektidesse. Seega aitab kvaliteedimärgis leida neile taotlustele alternatiivseid rahastamisallikaid.

Samuti saavad rahastamisasutused kasutada ära programmi „Euroopa horisont“ väljakujunenud ja kvaliteetset hindamisprotsessi, et toetada territoriaalset arengut. See võimaldab liikmesriikidel ja piirkondadel teha oma territooriumil kindlaks tipptasemel teadus- ja innovatsiooniprojektide taotlused, mis parandaksid nende teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkust ja suutlikkust, ning neist kasu saada.

Projektitaotlejad, kes saavad programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursil positiivse hinnangu ja kvaliteedimärgise, võivad taotleda rahastamist ERFist, kui projekt on kooskõlas projekti elluviijate liikmesriigi või piirkonna ühtekuuluvuspoliitika programmide prioriteetidega.

Kvaliteedimärgise tunnistus sisaldab taotluse kohta kogu põhiteavet, mida vajab rahastamisasutus, kes soovib taotluse kindlaks teha ning mõista selle põhijooni ja väärtust (taotluse pealkiri, viide projektikonkursile/teemale ning juriidilisest isikust taotleja nimi ja aadress). See on pettuse eest kaitsmiseks digitaalselt pitseeritud, nagu on ka projektitaotlus ja hindamisaruande kokkuvõte (see on märgitud dokumentides). Ühtekuuluvuspoliitika ja reformide volinik ning innovatsiooni, teaduse, kultuuri, hariduse ja noorte volinik kinnitavad oma allkirjaga poliitilist tahet leida nende projektide jaoks alternatiivseid rahastamisallikaid.

Kvaliteedimärgis on eriti sobilik programmi „Euroopa horisont“ ühe toetusesaajaga komponentide puhul (nt EIC rahastamisvahendid „Accelerator“ ja „Transition“, Marie Skłodowska-Curie meetmed, Euroopa Teadusnõukogu kontseptsiooni tõendamine, meede „Teaming“). Kuigi tulevikus võiks kaaluda kvaliteedimärgise andmist ka mitme toetusesaajaga komponentidele, on praegu kavas anda kvaliteedimärgis ainult ühe toetusesaajaga komponentidele programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis. See tingimus tuleb asjaomases konkursikutses välja tuua. Komponendid, mille puhul antakse kvaliteedimärgis, märgitakse ära asjaomases tööprogrammis.

Komisjon võib anda kvaliteedimärgise ka neile väljastpoolt ELi (eelkõige programmiga „Euroopa horisont“ ühinenud riikidest) esitatud projektitaotlustele, mis võivad kasutada muid rahastamisallikaid, mis ei ole seotud ühtekuuluvuspoliitikaga.

ERFi programmist toetuse andmine kvaliteedimärgisega projekti rahastamiseks on vabatahtlik, sõltub korraldusasutuse otsusest ja on kooskõlas programmiga. Seega ei anna tunnistus automaatselt õigust alternatiivsele rahastamisele. See on võimalus, mida liikmesriik või piirkond võib otsustada uurida, kuid lõpliku otsuse teeb asjaomane korraldusasutus.

Järgmised lihtsustused on tehtud selleks, et vältida toetusesaajate ja korraldusasutuste tarbetut topelttööd tegevuste esitamisel, hindamisel ja valikul ERFist toetuse saamiseks.

—	Liikmesriigid, piirkonnad ja toetusesaajad võivad kasutada programmi „Euroopa horisont“ selliste rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid, mille suhtes kohaldatakse lihtsustatud ELi riigiabi eeskirju (üldine grupierandi määrus).

—

Programmi „Euroopa horisont“ kohane tehniline/sisuline hindamine loetakse kehtivaks. See tähendab, et ERFi programmi korraldusasutus ei pea uut hindamist läbi viima. Enne kui korraldusasutus kirjutab koos toetusesaajaga alla toetuse tingimusi käsitlevale dokumendile, peab ta siiski kontrollima, kas projekt vastab nendele ühissätete määruse ja ERFi erinõuetele, mida programmi „Euroopa horisont“ kohane hindamine ei hõlma. See tuleneb asjaolust, et need projektid tuleb ametlikult valida kooskõlas ühissätete määrusega, st arvesse tuleb võtta rahastamiskõlblikkuse eritingimusi (raskustes olevad VKEd), panust alternatiivse rahastamisprogrammi eesmärkide saavutamisse, kohaldatavaid eeltingimusi ja fondi kohaldamisala (vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g).

Protsessi põhietapid

Ettevalmistus / programmitöö	— Programmi „Euroopa horisont“ iga-aastastes või kaheaastastes tööprogrammides määratakse kindlaks projektikonkursid, millele võib anda kvaliteedimärgise. Programmi „Euroopa horisont“ nende tööprogrammidega saab tutvuda ja need alla laadida rahastamis- ja hankeportaalis. (https://ec.europa.eu/info/funding-tenders/opportunities/portal/screen/programmes/horizon) — Liikmesriigid ja piirkonnad peaksid komisjonile teatama, kas nad soovivad või ei soovi lubada ERFi programmidest toetada programmi „Euroopa horisont“ kvaliteedimärgisega projekte. Liikmesriigid või piirkonnad võivad lisada selle teabe partnerluslepingu vastastikust täiendavust ja koostoimet käsitlevasse osasse ning ERFi asjaomase programmi erieesmärgi kirjeldusse. Korraldusasutus võib otsustada toetada kvaliteedimärgisega projektitaotlusi isegi siis, kui neid ei ole partnerluslepingus või programmis sõnaselgelt mainitud. Korraldusasutus peab igal juhul tagama, et valitud projektid vastaksid programmile.
Kvaliteedimärgise andmine komisjoni poolt	— Kvaliteedimärgise tunnistus antakse rahastamiskõlblikele taotlustele ja see edastatakse koos kirjaga, millega taotlejaid teavitatakse hindamise tulemustest. Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammides on kvaliteedimärgise saamise tingimusi ja menetlust täpsemalt kirjeldatud.
Toetuse eraldamine	— Kvaliteedimärgise omanik esitab taotluse otse asjakohasele ERFi programmile. — Kvaliteedimärgisega projektid ei pea läbima tavapärast ERFi projektide valikumenetlust. Sellegipoolest peavad need läbima vähemalt lihtsustatud hindamise seirekomisjoni poolt heakskiidetud valikukriteeriumide alusel (vastavus kohaldatavatele eeltingimustele, fondi kohaldamisala ja programmi eesmärgid koos kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjadega), et tagada, et tegevused vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktide a, b ja g nõuetele, nagu on sätestatud ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4. — Kvaliteedimärgisega projektide hindamine ERFi toetuse saamiseks peaks olema lihtsustatud hindamine (vastavuskontroll), kuid riiklikud menetlused võivad olla erinevad. Korraldusasutused võivad valida, mida nad peavad parimaks võimaluseks (avatud konkursi algatamine, põhimõte „kes ees, see mees“ jne või projektide otsene valimine, kui programm pakub sellist võimalust, tingimusel et järgitakse läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid). — Ühtekuuluvuspoliitika toetuse puhul võivad korraldusasutused kehtestada valikukriteeriumeid kasutades lävendid, mis on kõrgemad kui programmi „Euroopa horisont“ raames rahastuse saamiseks nõutavad miinimumpunktid. — Kvaliteedimärgist käsitleval veebisaidil on esitatud mitmesugused näited. (https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/seal-excellence_et#how) — ERFi programmidel soovitatakse teavitada regionaal- ja linnapoliitika peadirektoraati (asjaomast geograafilist üksust) ja spetsiaalset kvaliteedimärgise praktikakogukonda (RTD-SEAL-OF-EXCELLENCE@ec.europa.eu) oma toetusest kvaliteedimärgisega projektidele.
Rakendamine, seire ja kontroll	— Toetusesaajad rakendavad projekte kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eeskirjade ja menetlustega. Kvaliteedimärgisega taotlusi kaasrahastatakse kooskõlas ühissätete määruse normide ja ERFi erieeskirjadega. Korraldusasutus võib kohaldada teatavaid programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kategooriaid (näiteks rahastamiskõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutamise meetodid), tingimusel et see on kooskõlas programmi eeskirjadega. Korraldusasutus peab need asjaolud välja tooma toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis. — Projekti üldise riikliku rahastamise puhul kohaldatav kaasrahastamise määr ei tohi ületada programmi „Euroopa horisont“ eeskirjade kohast rahastamismäära, kui toetust antakse riigiabi vormis üldise grupierandi määruse artikli 25a või 25b alusel (vt allpool riigiabi käsitlev osa). — Seire ja kontrolli suhtes kehtivad samad eeskirjad nagu muude asjaomase ERFi raames toimuvate tegevuste puhul. — Programmi „Euroopa horisont“ avalikus tulemustabelis on esitatud koondandmed kvaliteedimärgise kohta ning märgist puudutavad visualiseeritud andmed riikide ja piirkondade kaupa.

Tähtis teave

Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

Kui toetusesaajad on ettevõtjad, võib ERFi programmide vahenditest rahastamine kuuluda ELi riigiabi eeskirjade kohaldamisalasse. Sellisel juhul peab rahastamine olema kohaldatavate ELi riigiabi eeskirjade alusel siseturuga kokkusobiv. Liikmesriikidel on võimalus tagada kvaliteedimärgise saanud projektide kokkusobivus siseturuga üldise grupierandi määruse (8) artiklite 25a ja 25b alusel. Peale selle on üldises grupierandi määruses sätestatud mitu üldtingimust, millele peavad vastama kõik üldise grupierandi määruse alusel rakendatavad abimeetmed nende eesmärgist sõltumata. Üldise grupierandi määruse artiklites 25a ja 25b sätestatud eritingimused lubavad ERFi vahenditest rahastada kvaliteedimärgise saanud projekte – sama rahastamismäära ja samade programmi „Euroopa horisont“ kohaste rahastamiskõlblike kuludega – ilma komisjonile sellest eelnevalt ametlikult teatamata ja ilma, et oleks vaja läbi viia uut tehnilist hindamist. Toetusi andev asutus on kohustatud toetuse andmisel järgima kohaldatavaid üldise grupierandi määruse üld- ja eritingimusi. Lisaks algsele programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlusele peab kvaliteedimärgise omanik vastama kvaliteedimärgisega projektide suhtes kohaldatavatele valikukriteeriumidele, mille on kehtestanud korraldusasutus, ning tagama, et projekt vastab ka kohaldatavatele riigiabi eeskirjadele.

Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis arengusuundade ja parimate tavadega kvaliteedimärgisega taotluste toetamisel?

Spetsiaalne kvaliteedimärgise praktikakogukond võimaldab jätkuvalt huvitatud ERFi korraldusasutustel ja muudel rahastamisasutustel vahetada parimaid tavasid selle kohta, kuidas toetada kvaliteedimärgisega taotlusi, olla kursis viimaste arengusuundadega ning saada kogu asjakohast teavet ja andmeid oma piirkonna kvaliteedimärgisega taotluste kohta (arv, taotletav rahastus jne). See peaks lihtsustama alternatiivsete rahastamiskavade kavandamist.

Kuidas saab korraldusasutus / muu rahastamisasutus olla kursis sellega, millised asjaomase riigi/piirkonna taotlused on saanud kvaliteedimärgise?

Kvaliteedimärgise omanikud peavad andma oma nõusoleku piiratud hulga teabe (st kontaktandmed, nagu ettevõtte nimi, ettevõtte aadress ja kontaktisiku e-posti aadress, taotluse kokkuvõte, taotletava rahalise toetuse summa ja kasutatud märksõnad) edastamiseks ühtekuuluvuspoliitika eest vastutavatele korraldusasutustele ja muudele avaliku või erasektori asutustele, kes võivad olla huvitatud nende ettevõtte rahastamisest või toetamisest. Korraldusasutustel on võimalik selle teabega tutvuda ja võtta ühendust kvaliteedimärgise omanikuga. Spetsiaalsel kvaliteedimärgise veebisaidil on esitatud lisateave selle kohta, kuidas kasutada kvaliteedimärgist ja kuidas leida iga riigi korraldusasutuste kontaktandmed.

Millistel tingimustel võivad korraldusasutused rahastada projekte, mis taotlesid programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamist, kuid mida ei valitud rahastamiseks ja mis ei saanud kvaliteedimärgist?

Kui ühtekuuluvuspoliitika raames toetatakse projekti, millel ei ole kvaliteedimärgist, peab projekt läbima tavapärase täieliku hindamise, mis on ühtekuuluvuspoliitika programmi kohaselt nõutav (lihtsustatud hindamine kehtib ainult kvaliteedimärgisega projektide suhtes ja tegevuste suhtes, mis on valitud programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastamiseks).

Praktiline näide

Projekt, mis on saanud kvaliteedimärgise programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendilt „Accelerator“ (EIC 2022. aasta tööprogramm, lk 74, sh joonealused märkused 63 ja 64)

VKE esitab taotluse programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursile ja läbib EIC iga-aastases tööprogrammis sätestatud eelhindamise etapid („GO“). Hoolimata projekti kõrgest kvaliteedist leiab EIC hindamiskomisjon, et projektitaotlust ei saa piisavate vahendite puudumise tõttu rahastada. Tavaliselt saaks VKE kvaliteedimärgise (v.a EIC tööprogrammis sätestatud erijuhtudel, näiteks kui VKE ei nõustu oma taotlust käsitleva teabe jagamisega).

Kvaliteedimärgist omav VKE saab seejärel pöörduda teiste rahastamisasutuste poole, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmide korraldusasutuste poole. Taotleja eelneval loal võib komisjon jagada ka eduka taotluse kohta põhiteavet, eelkõige kontaktandmeid. Hindamistulemuste ja muude tundlike andmete edastamine huvitatud rahastamisasutustele sõltub konkreetsete konfidentsiaalsuslepingute sõlmimisest. Lisaks võib komisjon taotleja nõusolekul jagada teavet teiste organisatsioonidega, kes saavad VKEsid toetada, näiteks Euroopa ettevõtlusvõrgustikuga. Euroopa ettevõtlusvõrgustik võib pakkuda individuaalseid tugiteenuseid kvaliteedimärgist omavatele VKEdele, et aidata neil leida asjakohaseid alternatiivseid rahastamisallikaid (sh ERFist rahastatavaid programme) ja abistada neid taotlusprotsessis (sh projektitaotluse võimalik kohandamine), suurendada nende suutlikkust taotlusprotsesside ja esitlusoskuste vallas ning anda neile muude asjakohaste tugiteenuste (nagu vahendamine ja sobivate äripartnerite leidmine) kontakte. Euroopa ettevõtlusvõrgustiku teenused, mis on kohandatud iga kvaliteedimärgise omaniku vajadustele, on kolme- kuni viiepäevased teenustepaketid, mis on asjaomasele VKE-le tasuta.

Kvaliteedimärgisega projektide toetamiseks võivad korraldusasutused otsustada, et rahastamiskõlblike kulude kategooriad, maksimumsummad ja arvutamise meetodid järgivad programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, tingimusel et täidetud on üldise grupierandi määruse artikli 25a ja 1. peatüki alusel kehtestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused. Sellisel juhul võivad nad kohaldada raamprogrammis „Horisont“ sätestatud rahastamisvahendi „Accelerator“ eeskirju („„Accelerator“ toetuse raames antava toetuse või tagastatava ettemakse komponent ei tohi olla suurem kui 70 % valitud innovatsioonimeetme kõigist rahastamiskõlblikest kuludest“ – raamprogrammi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (9) artikli 48 lõige 9). Lisaks, nagu on selgitatud raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammis (punkt 1.1.2), kohandatakse rahastamisvahendi „Accelerator“ raames „[r]ahastamise kombineerimist ja ulatust […] vastavalt äriühingu vajadustele, suurusele ja tegevusetapile, tehnoloogia/uuenduse laadile ja innovatsioonitsükli pikkusele“ (10).

Kui see on tööprogrammis ette nähtud, saavad programmi „Euroopa horisont“ raames EIC kvaliteedimärgise saajad kasutada EIC ettevõtluse kiirendamise teenuste raames korraldatud üritusi, et viia kokku EIC novaatorite kogukond – sh kvaliteedimärgise omanikud – ning investorid, partnerid ja avaliku sektori ostjad. EIC ettevõtluse kiirendamise teenused hõlmavad ka mitmesuguseid juhendamis- ja mentorteenuseid ning annavad novaatoritele juurdepääsu võimalike partnerite, sealhulgas tööstuspartnerite rahvusvahelisele võrgustikule, et täiendada väärtusahelat, luua turuvõimalusi ja/või leida investoreid ja muid erasektori või ettevõtete rahastamisallikaid (11).

EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ kvaliteedimärgisega taotlusi reklaamitakse mitte ainult ERFi korraldusasutustele, vaid ka erasektori rahastamisallikatele (nt spetsiaalsete partnerite leidmise ja omavahel kokkuviimise ürituste kaudu, mida korraldavad spetsiaalsed kvaliteedimärgise võrgustikud ja kogukonnad, ning tõstes kvaliteedimärgise esile InvestEU portaalis).

2.   Ümberpaigutused ERFist programmi „Euroopa horisont“

Vastavalt ühissätete määruse artikli 26 lõikele 1 võivad liikmesriigid taotleda, et kuni 5 % nende jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest vahenditest paigutataks ümber mis tahes muusse otsese või kaudse eelarve täitmisega rakendatavasse ELi fondi või rahastamisvahendisse. 5 % piirmäära kohaldatakse konkreetse fondi esialgse riikliku eraldise suhtes, mitte konkreetse programmi või piirkonna (kategooria) suhtes. Ümberpaigutatud vahendeid võib kasutada ainult tulevaste eelarveliste kulukohustuste täitmiseks (st järgmistel aastatel). Neid vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides (12).

Selliseid ümberpaigutatud summasid ei võeta ERFi temaatilise kontsentratsiooni puhul arvesse.

Programm „Euroopa horisont“ võimaldab paigutada vahendeid ümber jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest programmidest kõigisse oma osadesse.

Asjakohased õigusaktid	Ühissätete määrus	Artikkel 26 „Vahendite ümberpaigutamine“ ja põhjendus 19
	Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus	Artikli 15 lõiked 5 ja 6
Seotud õigusaktid	Ühissätete määrus	Artikkel 24 „Programmide muutmine“

Poliitilised kaalutlused

Korraldusasutused võivad kasutada ümberpaigutamist, et võimaldada oma liikmesriigi/piirkonna kvaliteedimärgisega taotlustel osaleda programmis „Euroopa horisont“, kui neid ei saaks muidu eelarvepiirangute tõttu programmi „Euroopa horisont“ toetuse saamiseks valida.

Ümberpaigutamine võib anda lisaväärtust, kui see on suunatud teadusuuringute ja innovatsiooni valdkondadesse, mis on riiklikus ja/või piirkondlikus aruka spetsialiseerumise strateegias määratud prioriteetseteks valdkondadeks ja mis on tavaliselt programmi „Euroopa horisont“ projektikonkurssidel tugevalt üleesindatud. See ei ole siiski õiguslik nõue, et ümberpaigutatud vahenditest kaetud investeeringud peavad vastama aruka spetsialiseerumise prioriteetidele.

Ümberpaigutused võimaldavad muu hulgas

—	suurendada selliste piirkondade/liikmesriikide toetusesaajate osalemist programmis „Euroopa horisont“, kus programmis osalemise ja edukuse määrad on traditsiooniliselt olnud madalad;

—	toetada projekte valdkondades, mis on määratud aruka spetsialiseerumise prioriteetseteks valdkondadeks;

—

säilitada riiklikul/piirkondlikul tasandil haldussuutlikkus teadus- ja innovatsiooniprojektide valikul ja järelmeetmete võtmisel, sest seda ei tee mitte korraldusasutus vastavalt ühissätete määruse normidele, vaid asjaomane asutus vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele (eriti kui ei ole piisavalt tipptasemel projekte, et õigustada täieliku projektikonkursi korraldamist riiklikul/piirkondlikul tasandil ühissätete määruse kohase programmi raames, kui programmi „Euroopa horisont“ raames on esitatud palju tipptasemel taotlusi või kui ühissätete määruse kohase programmi korraldusasutus soovib toetusi mitmekesistada).

Ümberpaigutamine on eriti sobiv ühe toetusesaajaga komponentide puhul. Nende komponentide puhul on ümberpaigutamine lubatud ainult programmi „Euroopa horisont“ esimeses etapis.

Ümberpaigutatud vahendeid tuleb kasutada asjaomase liikmesriigi huvides. Liikmesriik võib piirata ümberpaigutamise territoriaalset ulatust konkreetse piirkonnaga (st piirkonnaga, mis on hõlmatud ühtekuuluvuspoliitika programmiga, millest vahendeid ümber paigutatakse).

Ümberpaigutamine võib võimaldada liikmesriikidel või piirkondadel, kus programmis „Euroopa horisont“ osalemise määr on madal, tõsta oma teadusuuringute ja innovatsiooni suutlikkust, suurendades oma juriidiliste isikute osalemist programmis „Euroopa horisont“. See tuleneb asjaolust, et ümberpaigutamist võivad kasutada ainult asjaomase liikmesriigi/piirkonna toetusesaajad.

Ümberpaigutamine programmi „Euroopa horisont“ võib pakkuda õppimisvõimalusi ka projekti elluviijatele, näiteks VKEdele või ülikoolidele, sest nad saavad tänu täiendavatele vahenditele, mis nende liikmesriik või piirkond paigutab ümber programmi „Euroopa horisont“, siseneda programmi „Euroopa horisont“ protsessi. Projekti puhul alustatakse ettevalmistusi toetuse saamiseks ja selle suhtes kohaldatakse täielikult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju, sealhulgas rahastamismäärasid. Komisjoni asjaomane asutus jälgib projekti kogu selle kestuse jooksul.

Protsessi põhietapid

Ettevalmistus	— Vahendite ümberpaigutamine peab olema sõnaselgelt ette nähtud partnerluslepingus (või programmi muutmise taotluses, kui seirekomisjon on sellega nõustunud) (13). Kui ümberpaigutamist ei ole algselt partnerluslepingus sätestatud, võib seda siiski igal ajal hiljem taotleda, taotledes asjaomase jagatud eelarve täitmisega rakendatava programmi (sh selle rahastamiskava) muutmist. — Vahendite ümberpaigutamiseks programmi muutmise kaudu on vaja seirekomisjoni eelnevat nõusolekut. Pealegi, „[k]ui taotlus on seotud programmi muutmisega, võib ümber paigutada üksnes tulevaste kalendriaastate vahendeid“. Vt nõuete kohta täpsemalt ühissätete määruse artiklid 24 ja 26. — Ümberpaigutamist taotledes peab liikmesriik/korraldusasutus selgitama, kuidas ümberpaigutamine oleks kasulik ümberpaigutavale liikmesriigile või (piirkondliku programmi puhul) konkreetsetele piirkondadele ja kuidas see aitaks saavutada vastuvõtva rahastamisvahendi eesmärke. Rakendamise hõlbustamiseks võiks taotluses täpsustada, millist programmi „Euroopa horisont“ komponenti (nt EIC rahastamisvahend „Accelerator“) ümberpaigutamine puudutab. — Komponendi ja ümberpaigutatava summa kindlaksmääramiseks võivad komisjoni talitused nimetada hinnangulise summa, mis tõenäoliselt kõnealusel ajavahemikul ära kasutatakse, võttes aluseks asjaomase liikmesriigi/piirkonna kogemused seoses valitud komponendiga.
Taotluste hindamine komisjoni poolt	— Komisjon peab esitama ümberpaigutamistaotlusele vastuväite, kui ümberpaigutamine kahjustaks selle programmi eesmärkide saavutamist, kust kõnealused vahendid ümber paigutataks. — Kui komisjon kiidab ümberpaigutamise heaks, kinnitatakse see ametlikult partnerluslepingu või programmi muutmise heakskiitmise otsuses. — Ümberpaigutamistaotluse heakskiitmise ajakava on esitatud pärast käesolevat tabelit.
Toetuse eraldamine	— Kui ümberpaigutamine on heaks kiidetud, on vahendid programmi „Euroopa horisont“ kõnealuse aasta projektikonkursside jaoks kättesaadavad järgmisel kalendriaastal. Sellest ajast alates saab ümberpaigutatud vahendeid kasutada asjaomase liikmesriigi/piirkonna huvides. Ümberpaigutatud vahenditest võib toetada vahendid ümber paigutanud piirkondade/riikide taotlusi, mida sõltumatud eksperdid on positiivselt hinnanud, kuid mida ei ole saanud eelarvepiirangute tõttu heaks kiita. Ümberpaigutatud vahendid täiendavad programmi „Euroopa horisont“ algsest eelarvest saadavat toetust, mitte ei asenda seda. — Projektid valitakse programmi „Euroopa horisont“ kohase hindamise tulemusel koostatud pingerea või erieeskirjade alusel (hoides samas ümberpaigutatud summad riikide/piirkondade kaupa lahus). EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ puhul eraldatakse ümberpaigutatud eelarvevahendid vastavalt ajakavale (valikumenetlused käivitatakse iga kolme kuu tagant) põhimõttel „kes ees, see mees“, kuni need on ära kasutatud. — Ümberpaigutatud summade suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja nende suhtes kehtivad samad projekti rakendamise tingimused nagu mis tahes muude programmi „Euroopa horisont“ projektide puhul. — Piirkonna määratlemiseks kasutatakse NUTS 2 koodi tasandit. Rahastatud projektide andmed (mida on analüüsitud piirkonniti) on avalikult kättesaadavad programmi „Euroopa horisont“ tulemustabelis. Tulemustabelis näidatakse, et projekti toetati ümberpaigutatud vahenditest.
Rakendamine, seire ja kontroll	— Pärast ümberpaigutamist teostab rakendamist (sh seiret) ainult komisjon vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele, mitte enam jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmide korraldusasutus. Korraldusasutustel on siiski oma roll juhul, kui vahendid paigutatakse uuesti tagasi ühtekuuluvuspoliitika alla ja kui esitatakse programmi muudatus. — Ümberpaigutamisel ei ole otseseid tagajärgi projekti elluviijatele või toetusesaajatele, kes järgivad programmi „Euroopa horisont“ eeskirju ja menetlusi.

Ümberpaigutamistaotluste esitamise ajakava

1. etapp: taotlus vahendite ümberpaigutamiseks ühtekuuluvuspoliitika rahastamisvahendist

1.1   Ümberpaigutamistaotlus partnerluslepingu kaudu

1.2   Programmi muudatuses sisalduv ümberpaigutamistaotlus

2. etapp: ümberpaigutatud vahendite rakendamine programmi „Euroopa horisont“ kaudu

Tähtis teave

Kas ümberpaigutatud vahendeid saab tagasi kanda algsesse fondi?

Kui komisjon ei ole võtnud programmi „Euroopa horisont“ raames ümberpaigutatud vahendite puhul aasta n+1 31. augustiks juriidilist kohustust, võib vastavad kulukohustustega sidumata vahendid paigutada tagasi fondi, millest need algselt ümber paigutati. Seejärel võib need liikmesriigi taotlusel eraldada ühele või mitmele programmile (ühissätete määruse artikli 26 lõige 7, programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõige 6).

Programmi muutmise taotlemiseks kohaldatakse sama menetlust (ühissätete määruse artikkel 24) ja taotlus tuleb esitada komisjonile vähemalt neli kuud enne (finants)kulukohustuste täitmise tähtaega (st aasta n+1 31. augustiks).

Tagasipaigutatud vahendid eraldatakse seejärel vastuvõtva(te)le programmi(de)le ja nende suhtes kohaldatakse ühissätete määruse norme.

Kui komisjon peab vahendid tagasi nõudma programmi „Euroopa horisont“ toetusesaajatelt, kes on saanud ERFist ümberpaigutatud vahendeid, siis kas need vahendid tagastatakse ERFi programmi?

Ei, assigneeringud ei läheks tagasi esialgsele eelarvereale (ERF), vaid jääksid asjaomasesse programmi. Sel konkreetsel juhul jääksid need programmi „Euroopa horisont“ (kuhu need ERFist ümber paigutati).

Praktiline näide

Liikmesriik otsustab paigutada osa teatava ERFi programmi vahenditest tulevaste kalendriaastate jaoks ümber programmi „Euroopa horisont“, (14) muutes programmi kooskõlas ühissätete määruse artikliga 24.

Komisjon nõustub, et ümberpaigutamine on nõuetekohaselt põhjendatud ja kooskõlas selle programmi eesmärkidega, millest vahendid ümber paigutatakse. Komisjon kiidab programmi muudatuse heaks pärast seda, kui seirekomisjon on andnud oma nõusoleku. Liikmesriigid ja komisjon arutavad ka geograafilist kohaldamisala (mis määratakse kindlaks ümberpaigutava programmi territooriumi alusel), ümberpaigutatavate vahendite kavandatud kasutamist programmi „Euroopa horisont“ raames (programmi „Euroopa horisont“ komponendi tasandil) ja ümberpaigutatavat summat hinnangulise „vastuvõtuvõime“ alusel (näiteks kasutades varasemat statistikat asjaomase riigi/piirkonna sarnastel projektikonkurssidel osalemise kohta).

Liikmesriik kavatseb kasutada ümberpaigutatud vahendeid VKEde taotluste rahastamiseks programmi „Euroopa horisont“ EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames. Ta kavatseb seda teha toetuslepingute kaudu, mis tuleb sõlmida hiljemalt aasta n+1 (s.o aasta, mis järgneb aastale, mil vahendid programmi „Euroopa horisont“ ümber paigutatakse) lõpuks.

Vahendeid kasutatakse nende EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ raames esitatud VKEde taotluste rahastamiseks, mida on hinnatud pärast liikmesriigi otsust raha ümberpaigutamise kohta.

Programm „Euroopa horisont“ katab (praegu) kõik ümberpaigutamisega seotud täiendavad halduskulud. Programmi vahehindamise käigus hinnatakse, kas sellist lähenemisviisi on võimalik säilitada.

Liikmesriik võib kuni neli kuud enne aasta n+1 lõppu (st 31. augustiks) taotleda kulukohustustega sidumata vahendite tagasi paigutamist ERFi. Selleks taotleb ta nende programmide muutmist, kuhu need vahendid paigutatakse. Komisjon peab taotluse heaks kiitma. Kulukohustustest vabastamise reeglit hakatakse kohaldama alates sellest aastast, mil asjaomased eelarvelised kulukohustused on võetud.

3.   Kumulatiivne rahastamine

Kumulatiivne rahastamine tähendab, et tegevus/projekt saab sama kuluartikli/kulu jaoks toetust rohkem kui ühest fondist, programmist või rahastamisvahendist (sh nii jagatud kui ka otsese eelarve täitmisega fondidest). Nagu ka teiste koostoimemehhanismide puhul, ei ole kumulatiivne rahastamine automaatne. Pigem on see võimalus, mida ühtekuuluvuspoliitika korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andev asutus võivad uurida. Kumulatiivset rahastamist saab kasutada ainult kõigi asjaomaste osapoolte (st korraldusasutuse ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate ELi programmide puhul toetusi andva asutuse) nõusolekul.

Asjakohased õigusaktid	Ühissätete määrus	Artikli 63 lõige 9
	Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus	Artikli 15 lõige 4
Seotud õigusaktid	Programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitlev määrus	Artikli 23 lõige 1 (15)

Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu

Kumulatiivne rahastamine võimaldab hajutada tegevuse finantskoormust ja tegeleda võimalike eelarvepiirangutega (nt nendega, mis tulenevad rahastamisvahendi madalamatest rahastamismääradest), sest see võimaldab rahastada koostoimeprojekti kuni 100 % ulatuses ELi eelarvest, tingimusel et järgitakse asjakohaseid riigiabi eeskirju. Samuti võimaldab see toetada riiklikke makseid, eelkõige vähem arenenud liikmesriikides ja piirkondades.

Kumulatiivne rahastamine võib ka koondada vahendeid erinevatest, nii otsese eelarve täitmisega kui ka jagatud eelarve täitmisega rakendatavatest ELi rahastamisvahenditest, võimaldades seega 100 % ulatuses rahastamist ELi vahenditest. Seega annab kumulatiivne rahastamine võimaluse tugevdada sidemeid programmi „Euroopa horisont“ projektikonkursside täiendavate teadus- ja innovatsioonialaste prioriteetide ning ERFi programmide (ja sellega seotud aruka spetsialiseerumise strateegiate) vahel.

Protsessi põhietapid

Ettevalmistus / programmitöö	— Otsese ja jagatud eelarve täitmise vaheline kumulatiivne rahastamine on võimalik ühe ja sama tegevuse kulude puhul tingimusel, et on kehtestatud erikord, mis tagab vastavuse ühissätete määruse artikli 63 lõikele 9 ja finantsmääruse artikli 191 lõikele 3. Programmitöö eest vastutavad asutused peaksid pöörama erilist tähelepanu ühissätete määruse artikli 63 lõike 9 ja finantsmääruse artikli 191 lõike 3 järgmisele tõlgendusele ning rakendama kumulatiivset rahastamist kooskõlas allpool esitatud praktiliste sammudega. — Ühissätete määruse artikli 63 lõike 9 esimeses lõigus on sätestatud ühissätete määruse kohaste kulude topeltdeklareerimise keeld, mille kohaselt võib sama kuluartiklit hüvitada ainult ühe liidu rahastamisvahendi alusel ja sama kuluartikliga ei tohi olla seotud kahekordset liidupoolset rahastamist. Seda topeltdeklareerimise keeldu kohaldatakse kulude suhtes, mis on deklareeritud korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotluses, kuid mitte seoses toetusesaaja poolt riiklikele asutustele konkreetse tegevuse kohta esitatud maksetaotlusega. — See säte vastab finantsmääruse artikli 191 lõikele 3. Finantsmäärus võimaldab siiski ELi eelarvest kumulatiivselt toetusi anda, kui see on alusaktidega lubatud. Mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 puhul võimaldab enamik alusakte, sealhulgas programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus, toetuste kumuleerimist, tingimusel et nendega ei hüvitata rohkem kui 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. — Korraldusasutus võib märkida ühtekuuluvuspoliitika programmi oma kavatsuse lubada kumulatiivset rahastamist ja valdkonnad, kus selline rahastamine oleks kasulik. Isegi kui programmis ei viidata sellele mehhanismile, võib kumulatiivset rahastamist siiski kasutada, kui tegevused on kooskõlas programmi prioriteetidega. — Seejärel võivad korraldusasutused ja komisjoni talitused / toetusi andev asutus (asjaomase otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul) kokku leppida kooskõlastatud projektikonkursside algatamises. Nende projektikonkursside puhul tuleks — konkursid kooskõlastada korraldusasutuste ja komisjoni talituste / toetusi andva asutuse vahel ning ideaaljuhul käivitada need samal ajal; — märkida, et kui taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile ja kui mõlemad taotlused heaks kiidetakse, võib projekt saada kumulatiivset rahastamist (st toetust mõlemast rahastamisvahendist); — täpsustada, et iga toetuse puhul tuleb järgida kohaldatavaid menetlusi ja rahastamiskõlblikkuse eeskirju; — määrata kindlaks rahastamismäärad ja -tingimused, mida kohaldatakse järgmise kolme stsenaariumi puhul: i) taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile ja mõlemad taotlused kiidetakse heaks; ii) taotleja otsustab esitada taotluse mõlema rahastamisvahendi projektikonkursile, kuid ainult üks taotlus kiidetakse heaks; iii) taotleja otsustab esitada taotluse ainult ühe rahastamisvahendi projektikonkursile. Lisaks tuleb projektikonkursside puhul esile tuua — rahastamiskõlblikkuse eeskirjad (sõltuvalt rahastamisallikast võib olla kaks eraldi reeglistikku), kulude abikõlblikkuse periood, projekti kestus, aruandeperioodid, kahe toetuse heakskiitmise tähtajad (asjaomased korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andev asutus peaksid tähtajad eelnevalt kooskõlastama); — rahastamismäärad, mida kohaldatakse mõlema rahastamisvahendi puhul (vastavalt asjaomastele õigusnormidele). Kombineeritud rahastamismäärad ei tohi ületada 100 % rahastamiskõlblikest kuludest ja peavad vastama riigiabi eeskirjadele; — sisu, mille taotlejad peaksid oma taotlustes esitama (lisateave on esitatud allpool punktis „Toetuse eraldamine“).
Toetuse eraldamine	— Taotlused peaksid sisaldama kõiki elemente, mida korraldusasutus ja otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andev asutus hindavad oma asjaomases valikumenetluses. — Taotluste valik ja hindamine toimub iga projektikonkursi puhul eraldi ning vastavalt iga rahastamisvahendi mehhanismidele ja eeskirjadele. — Valimine ühe projektikonkursi raames ei taga valimist teise projektikonkursi raames. — Taotluses tuleb märkida, kas taotleja esitab taotluse teise rahastamisvahendi projektikonkursile või mitte. Jaatava vastuse korral tuleb rahastamisvahendite tõhusa kooskõlastamise vajaduse tõttu märkida taotluses ka see, kas taotleja kavatseb jätkata potentsiaalselt kaasrahastatava projektiga, kui projekti valib välja i) ainult korraldusasutus või ii) ainult otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi raames toetusi andev asutus. — Kui ainult üks taotlustest on edukas, sõlmib vastutav asutus (korraldusasutus või otsese eelarve täitmise puhul toetusi andev asutus) toetusesaajaga toetuslepingu kooskõlas asjaomase fondi/rahastamisvahendi eeskirjadega. Näiteks kui leping sõlmitakse korraldusasutusega (toetus ühtekuuluvuspoliitika programmi raames), kohaldatakse ühissätete määruse norme ja ELi riigiabi eeskirju ning väljastatakse toetuse tingimusi käsitlev dokument. — Kui taotlus esitatakse mõlemale projektikonkursile ja valitakse mõlema raames välja, peaks toetusesaaja sõlmima kaks eraldi toetuslepingut: üks leping ehk nn toetuse tingimusi käsitlev dokument sõlmitakse korraldusasutusega ja teine sõlmitakse otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi puhul toetusi andva asutusega. Kummaski toetuslepingus tuleks esitada i) asjaomase fondi/rahastamisvahendi puhul kohaldatavad eeskirjad ja ii) seos teise toetusega. Otsese eelarve täitmisega rakendatava ELi programmi raames sõlmitud toetusleping tähistatakse andmelehel „koostoimemeetmena“ (kas toetuse ettevalmistamise või toetuslepingu muutmise käigus) ja vastavad vabatahtlikud sätted aktiveeritakse. — Asjaomased asutused (korraldusasutused ja otsese eelarve täitmisega rakendatavate programmide puhul toetusi andvad asutused) peavad tagama, et tegevuse tasandil kohaldatavad kombineeritud rahastamismäärad ei ületa 100 % rahastamiskõlblikest kuludest. — Jagatud eelarve täitmise raames võivad tegevuse tasandil kohaldatav rahastamismäär ja asjaomase prioriteedi tasandil kohaldatav kaasrahastamise määr olla erinevad. Koostoimemeetmete puhul tuleb arvesse võtta kaasrahastamise määra prioriteedi tasandil, kuid lõppkokkuvõttes kasutatakse toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis sätestatud tegevuse tasandi rahastamismäära, et viia see vastavusse otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi rahastamismääraga ja tagada, et liidu eelarvest ei kaeta rohkem kui 100 %.
Rakendamine, seire ja kontroll	Rakendamine — Selleks et võimaldada 100 % rahastamist liidu eelarvest kooskõlas koostoimemeetmete kavatsusega, tuleks konkreetse koostoimeprojekti kohta esitada komisjonile üksainus kuludeklaratsioon. Selle deklaratsiooni peaksid jagatud eelarve täitmise raames korraldusasutused esitama komisjonile maksetaotluses (ja see peaks hõlmama toetusesaaja poolt korraldusasutusele deklareeritud rahastamiskõlblikke kulusid, mille korraldusasutus lisab komisjonile esitatavasse maksetaotlusesse täiendava teabena). Sel viisil ei rikuta jagatud eelarve täitmise alla kuuluvate maksete puhul ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9 sätestatud kulude komisjonile topeltdeklareerimise keeldu. — Seepärast peab toetusesaaja kõigepealt deklareerima korraldusasutusele kõik rahastamiskõlblikud kulud vastavalt toetuse tingimustele. — Korraldusasutus teatab toetusesaajale, kui kulud on lisatud jagatud eelarve täitmise raames komisjonile esitatud maksetaotlusesse. See kehtib kõigi maksetaotluste kohta, mis esitatakse kooskõlas ühissätete määruse artikliga 91: ERFi programmide puhul esitab liikmesriik kuni kuus maksetaotlust programmi, fondi ja aruandeaasta kohta. Igal aastal võib esitada ühe maksetaotluse mis tahes ajal iga järgmiste kuupäevade vahele jääva ajavahemiku jooksul: 28. veebruar, 31. mai, 31. juuli, 31. oktoober, 30. november ja 31. detsember. — Seejärel lisab toetusesaaja enda poolt korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusesse) tõendava dokumendina e-toetusehaldussüsteemi (eGrants) sisestatud maksetaotlusele. — Mingil juhul ei tohiks kulusid kõigepealt lisada otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse maksetaotlusse, kuna see muudaks need jagatud eelarve täitmise puhul rahastamiskõlbmatuks. — Mis puudutab korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotlust, siis ERFist antava toetuse puhul järgitakse eeskirju, mis käsitlevad kaasrahastamise määra ja maksimaalset toetust fondidest iga prioriteedi jaoks, nagu on sätestatud ühissätete määruse artiklis 112 (kaasrahastamine prioriteedi tasandil). Otsese eelarve täitmisega rakendatavast programmist saadavat toetust ei võeta selle kaasrahastamismäära puhul arvesse ja see tuleb esitada riikliku (avaliku sektori) toetusena. — Tuleb märkida, et jagatud eelarve täitmise alla kuuluvad maksetaotlused esitatakse prioriteetide, mitte tegevuste kaupa. Korraldusasutus peaks iga maksetaotluse puhul täpsustama summad, mis on iga prioriteedi raames seotud koostoimeprojektidega. — Kui korraldusasutuse poolt komisjonile esitatud maksetaotlusesse on kulu lisatud, laadib toetusesaaja/koordinaator e-toetusehaldussüsteemi üles korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusse) ja esitab teabe rakendatud/rakendatava kaasrahastamise määra kohta tegevuse tasandil ja korraldusasutuse poolt prioriteetse suuna tasandil ning sisestab samal ajal kogu teabe meetme rakendamise kohta, nagu on nõutud otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi eeskirjades (kasutades ELi toetuste elektroonilise haldamise rahastus- ja hankeportaali). — Seega ei saa toetusesaaja otsese eelarve täitmise raames toetust enne, kui see deklaratsiooni koopia on korraldusasutusele esitatud, mis tähendab kuni kahe kuu pikkust ootamist. — Mõlemal toetusi andval asutusel peaks olema piisavalt teavet ja tõendeid muu olemasoleva või kavandatava ELi rahastamise kohta, et vältida kogu koostoimemeetme elutsükli jooksul topeltrahastamist. Seni kuni toetuste ülempiiriks on teatav summa, mis põhineb kokkulepitud protsendil rahastamiskõlblikest kuludest, ei ületa ELi toetuse kogusumma kogukulusid. — Vastutust riigiabi eeskirjade täitmise tagamise eest kontrollitakse. — Selle lähenemisviisi rakendamine ei nõua jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmide eest vastutavatelt asutustelt täiendavate meetmete võtmist, välja arvatud toetusesaaja teavitamine kuupäevast, mil asjaomased kulutused komisjonile deklareeritakse. Seire — ERFi aruandluses ei tehta kumulatiivse rahastamise suhtes eeskirjadest erandit. Tuleb järgida ühissätete määruse VII lisa ja võtta arvesse ERFi toetusi. — Maksetaotluste esitamisel vastavalt ühissätete määruse XXIII lisale liigitatakse ERFi toetused ELi rahastuseks. Otsese eelarve täitmisega rakendatavate rahastamisvahendite toetused tuleb seevastu esitada avaliku sektori (riikliku) vahekaardil. — Korraldusasutus ja otsese eelarve täitmise puhul toetusi andev asutus kehtestavad aruandlus- ja maksetähtajad vastavalt kohaldatavatele eeskirjadele, et võimaldada eespool kirjeldatud järjestikust lähenemisviisi (st esmalt deklaratsioon korraldusasutusele (ja korraldusasutuselt komisjonile), seejärel koopia otsese eelarve täitmisega rakendatavale rahastamisvahendile). — Toetusesaajad peavad järgima kõigi asjaomaste rahastamisvahendite/fondide rakendamise, seire ja kontrolli eeskirju. Kui otsese eelarve täitmisega rakendatava programmi/fondi toetusi andev asutus nõuab otsese eelarve täitmise alla kuuluva toetuse korral finantsaruannete kohta tõendit, võib finantsaruannete audiitor tugineda ka jagatud eelarve täitmise alla kuuluvaid kulusid käsitlevatele audititõenditele (niivõrd, kuivõrd need hõlmavad samu kulusid ja samu rahastamiskõlblikkuse tingimusi). — Projektid võivad saada eel- või ettemakseid vastavalt kehtivatele õigusnormidele ja eelnevalt kokkulepitud rahastamismäärale.

Tähtis teave

Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

ERFist rahastatava projekti osa suhtes kohaldatakse ELi riigiabi eeskirju. Samuti tuleb kontrollida ja nõuetekohaselt kohaldada ELi riigiabi eeskirjades sätestatud avaliku sektori rahastamise kumulatsiooni eeskirju, millega määratakse kindlaks projekti/tegevuse võimalik täielik avaliku sektori poolne rahastamine.

Kas kumulatiivse rahastamise puhul peab riiklik rahastamisasutus või toetusesaaja ikkagi andma osa vahenditest?

See sõltub projekti tasandil mõlema rahastamisallika puhul kehtestatud rahastamismääradest. ERFi puhul kohaldatakse riigiabi eeskirju ja need määravad kindlaks maksimaalse lubatud rahastamismäära tegevuse tasandil. Selleks et kontrollida, kas rahastamine vastab maksimaalsele lubatud määrale, tuleb arvesse võtta kogu avaliku sektori rahastamist projekti tasandil, sealhulgas toetust, mis on saadud näiteks ERFist ja programmist „Euroopa horisont“ (mis tahes vormis).

4.   Euroopa partnerlused

ERFi kasutamine riikliku panuse tegemiseks kaasrahastatavatesse ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustesse

Euroopa partnerlus on algatus, mille raames EL ning avaliku ja/või erasektori partnerid (näiteks tööstusharu, avalik-õiguslikud asutused või sihtasutused) kohustuvad ühiselt toetama teadusuuringute ja innovatsiooni programmi väljatöötamist ja rakendamist. Iga Euroopa partnerluse aluseks on teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline kava, mis on kõigi partnerite jaoks ühine ja mida nad kohustuvad järgima. See pikaajaline visioon väljendub konkreetsetes tegevustes iga-aastaste tööprogrammide kaudu. Euroopa partnerlused peavad esitama oma konkreetsed eesmärgid ja ülesanded ning vastavad põhilised tulemusnäitajad.

Vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõikele 4 võivad korraldusasutused otsustada anda ERFist otse toetust tegevustele, mis on välja valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi alusel (nagu kaasrahastatav või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlus).

Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikes 3 on sätestatud, et ERFi programmide (16) rahalist toetust võib käsitada osaleva liikmesriigi panusena kaasrahastatavasse või institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusse, kui see on kooskõlas ühissätete määruse normidega. Asutused, mis rakendavad programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatavaid programme, peavad olema määratletud asjaomase ERFi programmi vahendusasutustena (ühissätete määruse artikli 71 lõige 5). See lihtsustab programmi „Euroopa horisont“, asjakohase ERFi programmi ja riikliku toetuse kooskõlastamist ja sünkroniseerimist. ERFi programmidest võib (osaliselt) katta riikliku panuse sellistes Euroopa partnerlustes osalemiseks. Otsus osaleda partnerluses peab tulenema valikumenetlusest, mis on kooskõlas ühtekuuluvuspoliitika eeskirjadega.

Lisaks sellele ja sarnaselt kvaliteedimärgisega võivad korraldusasutused anda sellist toetust otse (ilma projektikonkursi ja eraldi valikumenetluseta) tegevustele, mis on valitud programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava programmi raames kooskõlas ühissätete määruse artikli 73 lõikega 4. Nagu ka kvaliteedimärgise puhul, peaksid korraldusasutused siiski läbi viima lihtsustatud hindamise, kontrollides, kas need projektid vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktidele a, b ja g. Sellised tegevused peavad i) olema programmiga, sealhulgas programmi aluseks olevate asjakohaste strateegiatega, vastavuses ning andma tõhusa panuse programmi erieesmärkide saavutamisse, ii) kuuluma eeltingimuse kohaldamisalasse ning olema kooskõlas asjaomaste strateegiate ja planeerimisdokumentidega, mis on selle eeltingimuse täitmiseks kehtestatud, ning iii) kuuluma asjaomase fondi kohaldamisalasse ja olema seostatav sekkumise liigiga.

Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid.

Riigiabi eeskirjadele vastavust on võimalik tagada, järgides üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud kokkusobivustingimusi, mis annab võimaluse kohaldada programmi „Euroopa horisont“ kohaseid rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid teadus- ja arendusprojektide suhtes, mis on valitud programmist „Horisont“ kaasrahastatava programmi raames ja mis vastavad kõnealuses artiklis sätestatud tingimustele.

ERFi programmi toetused Euroopa partnerlustele peavad järgima kulude topeltdeklareerimise keeldu käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9. Komisjonile ei tohi deklareerida samu kulusid kaks korda. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 rakendamisel on olulised kaht liiki Euroopa partnerlused.

—

Kaasrahastatavad Euroopa partnerlused (mida toetatakse „programmi raames kaasrahastatava meetme“ kaudu) põhinevad komisjoni ja partnerite konsortsiumi (tavaliselt liikmesriikide ministeeriumid või teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise asutused) vahelisel toetuslepingul. Partnerid kohustuvad tegema rahalisi ja mitterahalisi sissemakseid. Tegemist on partnerlustega, mis hõlmavad ELi riike ning mille puhul on konsortsiumi keskmes riiklikud/piirkondlikud teadusuuringute rahastajad ja muud avaliku sektori asutused. EL kaasrahastab programmi, mida rakendavad teadusuuringuid ja innovatsiooni haldavad ja rahastavad üksused. Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste peamised tegevused hõlmavad ühiseid projektikonkursse, mille kaudu rahastatakse riikidevahelisi teadus- ja innovatsiooniprojekte ning mille puhul iga partner tagab oma projektides osalevate üksuste eelarve, kusjuures EL annab täiendava rahastuse.

—

Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused on teadus- ja innovatsiooniprogrammid. Neid võivad moodustada i) mitu liikmesriiki (nõukogu ja Euroopa Parlamendi otsuse alusel vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 185), ii) nõukogu otsusega loodud asutused vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 187 (nt ühisettevõtted) või iii) Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmis- ja innovaatikakogukonnad vastavalt EIT määrusele ja EIT strateegilisele innovatsioonikavale. Neilt oodatakse pikaajalist tulevikuplaani ja teatavat integratsiooni.

Joonisel 1 on esitatud ülevaade kõigist programmi „Euroopa horisont“ esimese strateegilise kava 2019–2024 kohastest kaasrahastatavatest, ühiselt kavandatud ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlustest. Programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõike 3 kohaldamisel on asjakohased 20 kaasrahastatavat ja institutsionaliseeritud Euroopa partnerlust, milles osalevad liikmesriigid.

Joonis 1.

Euroopa partnerluste nelja teemavaldkonna ülevaade

Tähtis teave Ühiselt kavandatud Euroopa partnerlused põhinevad komisjoni ja muude partnerite kui ELi vahel sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandumil. Need partnerlused ei saa kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks, sest puudub võimalus rahastust kombineerida (võimalik on ainult paralleelne või järjestikune rahastamine). Seda liiki partnerluste puhul on võimalik kasutada ERFi riikliku panuse andmiseks partnerluste lisategevuste jaoks, kui need on kindlaks määratud lisategevuste kavas. Euroopa avatud teaduse pilv on praegu ainus liikmesriikide osalusega ühiselt kavandatud Euroopa partnerlus.

Asjakohased õigusaktid	Ühissätete määrus	Artikli 63 lõige 9, artikli 71 lõige 5 ja artikli 73 lõige 4 ning põhjendus 61
	Programmi „Euroopa horisont“ käsitlev määrus	Artikli 15 lõige 3
Seotud õigusaktid	Üldine grupierandi määrus	Artiklid 25c ja 25d (riigiabi)

Poliitilised kaalutlused / võimalik kasu

Euroopa partnerlused luuakse ELi prioriteetide saavutamiseks. Koostöös nii avaliku kui ka erasektoriga võimaldavad need lahendada üldisi probleeme, mis nõuavad kriitilist massi ja pikaajalist visiooni, milles partnerid kokku lepivad ja mille poole nad püüdlevad. Partnerlused korraldavad mitte ainult ühiseid projektikonkursse, vaid viivad ka läbi mitmesuguseid lisategevusi, mis toetavad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuste kasutuselevõttu ühiskonnas ja turul ning nende arvessevõtmist õigusaktides.

Euroopa partnerlused on koostoime peamine tõukejõud, sest need võimaldavad ELi ja liikmesriikide erinevatest vahenditest, programmidest ja fondidest kättesaadavaid vahendeid koondada ning nende kasutamist kooskõlastada. Samuti aitavad need tugevdada Euroopa teadusruumi, innustades piiriülest koostööd, ühtlustades teadus- ja innovatsioonikavasid, parandades oskusi ning suurendades Euroopa ettevõtete vastuvõtuvõimet. Liikmesriikide osalusega Euroopa partnerluse konkreetne eesmärk on saavutada liikmesriikide teadusprogrammide teaduslik, juhtimisalane ja rahaline integratsioon konkreetses valdkonnas. Madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega liikmesriikide osalemine ELi teadus- ja innovatsioonipartnerlustes oli minevikus piiratud, sest neil puudusid kogemused või vahendid riikidevaheliseks koostööks. Euroopa partnerluste eesmärk on tegeleda ELi prioriteetidega, seega on oluline suurendada alaesindatud riikide osalemist, edendada vastastikust täiendavust kogu ELis ja jagada sellest tulenevat kasu. See on eriti oluline, sest mõne programmi „Euroopa horisont“ prioriteediga tegelevad ainult Euroopa partnerlused. See tähendab, et liikmesriigid peavad osalema, et nende üksused saaksid osaleda projektikonkurssidel ja muudes partnerluste algatatud tegevustes.

ERFi programmide panuse tunnustamine riiklike panustena programmi „Euroopa horisont“ partnerlustes on oluline stiimul riikidevaheliseks koostööks. Samuti suurendab see erinevate ELi fondide teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute mõju, viies investeeringud vastavusse ELi ühiste prioriteetidega.

Uued eeskirjad lihtsustavad ERFi ja programmi „Euroopa horisont“ vahendite koondamist kaasrahastatavatesse programmi „Horisont“ partnerlustesse, luues seeläbi piirkondadele võimaluse teha koostööd teiste ELi riikide ja piirkondadega, et tegeleda seotud aruka spetsialiseerumise prioriteetidega. Peamine saavutus on võimalus suurendada vähem arenenud piirkondade ja liikmesriikide osalemist riikidevahelises koostöös partnerluste raames.

ELi poolt partnerluste kaudu pakutav kaasrahastamine võib seega luua erilist lisaväärtust, kui programmis „Euroopa horisont“ ja aruka spetsialiseerumise strateegias kindlaks määratud prioriteedid on vastavuses või täiendavad üksteist.

Protsessi põhietapid – kaasrahastatavad Euroopa partnerlused

Ettevalmistus / programmitöö

— Riiklikud asutused/sidusrühmad peaksid alustama dialoogi oma korraldusasutustega aegsasti enne komisjoniga programmi üle peetavaid ametlikke läbirääkimisi. — Korraldusasutus ja riiklikud/piirkondlikud sidusrühmad peaksid määrama programmide teadusuuringute ja innovatsiooni prioriteedid kindlaks kooskõlas aruka spetsialiseerumise strateegia prioriteetidega, kavandama asjakohaseid ühtekuuluvuspoliitika fondide meetmeid ja alustama dialoogi kaasrahastatavate Euroopa partnerluse koordinaatorite/kontaktpunktidega, et mõista, milliseid tegevusi ja vahendeid on vaja kavandada. — Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste puhul lepitakse kõik kokku toetuslepingu raames, sealhulgas ELi poolt rahastamiskõlblike kulude hüvitamise määr ja kogueelarve kogu partnerluse kestuse ajaks. Partnerluse tegevust kirjeldatakse iga-aastases töökavas, mille komisjon peab heaks kiitma. Konsortsium otsustab ise, kuidas ELi rahalisi vahendeid jaotada, järgides toetuse tingimusi käsitleva dokumendiga kehtestatud eeskirju. — ELi kogutoetus arvutatakse protsendina kõigist rahastamiskõlblikest kuludest. Programmi „Euroopa horisont“ raames on kaasrahastatavate Euroopa partnerluste rahastamismäär tavaliselt 30 % (erandjuhtudel 50 %). Konsortsiumil on täielik vabadus otsustada, kuidas jaotada kavandatud partnerlusse antav ELi panus programmi „Euroopa horisont“ toetuslepingus osalevate toetusesaajate vahel, ning selle tulemuseks võivad olla kõrgemad või madalamad rahastamismäärad konkreetsete tegevuste ja/või toetusesaajate jaoks. Kui ERFi programm pakub vastavalt oma eesmärkidele ERFist toetust programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavale programmile, tuleks programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatavast programmist tulenevaid tegevusi rakendavad asutused (nt riiklikud rahastamisasutused) nimetada asjaomaste programmide raames vahendusasutusteks. Kooskõlas ühissätete määruse artikli 71 lõikega 3 peavad korraldusasutuse ja vahendusasutuse(te) vahelised kokkulepped olema sõlmitud kirjalikult. — ERFi programmist saadav toetus on mõeldud konkreetsele projektile, mida rahastatakse riiklikul või piirkondlikul tasandil, ja selle toetuse saaja on selle projekti toetusesaaja (ühtekuuluvuspoliitika kontekstis kasutatakse terminit „tegevus“). — Kavatsus toetada Euroopa partnerluste raames välja valitud projekte mõningase riikliku panusega tuleks esitada koos selgitustega ERFi programmis. — ERFi programmi toetus Euroopa partnerlusele peab kuuluma kohaldatava eeltingimuse (st aruka spetsialiseerumise strateegia) kohaldamisalasse ning olema kooskõlas asjaomase programmi eesmärkide ja kohaldamisalaga. Euroopa partnerlusele antava toetuse võib ka asjaomases aruka spetsialiseerumise strateegias varakult kindlaks määrata kui meetme, millega tõhustatakse prioriteetsetes valdkondades tehtavat koostööd partneritega väljastpoolt konkreetset liikmesriiki.

Toetuse eraldamine

— Programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava tegevusprogrammi raames valitud tegevuste puhul võib korraldusasutus otsustada anda toetust otse ERFi programmist, tingimusel et see vastab ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 sätestatud nõuetele (mis puudutavad vastavust programmi eesmärkidele, fondi kohaldamisalale ja kohaldatavatele eeltingimustele). Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid (need tuleb kindlaks määrata toetuse tingimusi käsitlevas dokumendis). — Kaasrahastatavate Euroopa partnerluste finantsjuhtimine on samasugune nagu mis tahes muu programmi „Euroopa horisont“ projekti puhul (st toetuslepingu kohased toetusesaajad viivad läbi tegevusi ja annavad komisjonile aru oma kulude kohta). — Esitatud kulud peavad vastama programmi „Euroopa horisont“ kulude rahastamiskõlblikkuse eeskirjadele ja programmi kaasrahastamise meetmete erieeskirjadele, mis on kindlaks määratud tüüptoetuslepingus (nt tuleb järgida riikidevaheliste projektide valiku eeskirju). Võimalikud on nii mitterahalised kui ka rahalised toetused tingimusel, et need on ühtekuuluvuspoliitika vahendite ja programmi „Euroopa horisont“ raames rahastamiskõlblikud. — Programmi „Euroopa horisont“ puhul hüvitatakse rahastamiskõlblikud kulud vastavalt kohaldatavale rahastamismäärale (see on tavaliselt 30 % konsortsiumi kaasatud kogusummast, mis võib sisaldada „Euroopa Regionaalarengu Fondist kaasrahastatud programmide rahalisi eraldisi“ kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikega 3). — Programmi „Euroopa horisont“ toetus kantakse koordinaatori kaudu üle riiklikule rahastamisasutusele ja seda kasutatakse tegevusprogrammi täiendavaks rahastamiseks. — Programmi kaasrahastatavaid meetmeid rakendav konsortsium haldab ELi toetust iseseisvalt ja otsustab (näiteks oma konsortsiumilepingus), kuidas vahendeid tegevustele ja toetusesaajatele eraldada ja jaotada. Programmi kaasrahastatava meetme toetusesaajad (riiklikud rahastamisasutused) esitavad oma rahastamiskõlblikud kulud korraldusasutusele. Deklaratsiooni koopia edastatakse programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele. — ERFi programmi panuse puhul kohaldatakse sama menetlust nagu kumulatiivse rahastamise puhul (vt eespool).

Praktiline näide

—	Liikmesriik või piirkond osaleb kaasrahastatava Euroopa partnerluse riiklike rahastamisasutuste konsortsiumis.

—	Liikmesriik või piirkond kavatseb kasutada ERFi programmi, et katta osa riiklikust panusest kaasrahastatavasse Euroopa partnerlusse.

—	Riiklik rahastamisasutus (st ERFi programmi vahendusasutus) teatab programmile „Euroopa horisont“, et ta annab toetusesaajatele rahalist toetust / rahastust 100 miljoni euro väärtuses. Riiklik rahastamisasutus saab programmist „Euroopa horisont“ 30 % ulatuses hüvitist (30 miljonit eurot).

—	Ülejäänud 70 miljonit eurot võib kaasrahastada ERFi programmist (nt 50 % kaasrahastamise määraga; tuleb järgida programmi prioriteedi kaasrahastamise määra – ühissätete määruse artikkel 112).

—	100 miljoni euro suurune kogumaksumus oleks seega kaetud järgmiselt: 30 miljonit eurot programmist „Euroopa horisont“, 35 miljonit eurot ERFist ja 35 miljonit eurot riigieelarvest.

—	Kulud ja maksumus tuleb deklareerida ning esitada kooskõlas eespool nimetatud kumulatiivse rahastamise eeskirjadega.

Joonis 2.

Kuidas kaasrahastatav Euroopa partnerlus toimib?

Praktilised näited riikidevahelisest ühisest projektikonkursist – toetusesaaja valib riiklik rahastamisasutus riiklikul tasandil Järgnevad näited on hüpoteetilised. Lõpliku otsuse teeb asjaomane liikmesriik. Iga kaasrahastatavas Euroopa partnerluses osalev liikmesriik rahastab oma osalejaid tavaliselt riiklikul tasandil oma riiklike menetluste ja eeskirjade kohaselt. Programmi „Euroopa horisont“ raames kaasrahastatava partnerluse näidistoetuslepingu seisukohalt loetakse seda „kolmandale isikule antava rahalise toetuse“ saajaks. Riiklikust vaatenurgast võib selliseks riiklikuks toetusesaajaks olla üks järgmistest. 1. Täielikult rahastatud ERFist kaasrahastatava programmi raames. — Riiklik toetusesaaja sõlmib ainult ühe riikliku toetuslepingu riikliku rahastamisasutusega. Selles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus ERFi vahendid välja maksab. — Riiklikku rahastamisasutust käsitatakse vahendusasutusena (ühissätete määruse seisukohast) ja ta annab oma kuludest (st ERFist riiklikule toetusesaajale antud vahenditest) aru nii programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele[1] kui ka oma pädevale korraldusasutusele. Seejärel annavad mõlemad aru komisjonile; 2. Kaasrahastatud ERFist ja muudest riiklikest allikatest, millega tegeleb sama riiklik rahastamisasutus. — Riiklik toetusesaaja allkirjastab ühe riikliku toetuslepingu, milles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus ERFi vahendid välja maksab. Seejärel allkirjastab riiklik toetusesaaja veel ühe riikliku toetuslepingu, milles sätestatakse tingimused, mille alusel riiklik rahastamisasutus maksab välja teise summa riiklikust allikast. — Riiklikku rahastamisasutust käsitatakse vahendusasutusena (ühissätete määruse seisukohast) ja ta annab aru järgmise kohta: — riiklikule toetusesaajale ERFist toetuse andmise kulud (ta teatab need kulud pädevale korraldusasutusele); — ERFist ja muust riiklikust allikast riikliku toetusesaaja rahastamise koondkulud[2] (ta esitab selle aruande programmi „Euroopa horisont“ toetusi andvale asutusele[3]). Mõlemal eespool nimetatud juhul peab riiklik rahastamisasutus järgima kumulatiivse rahastamise menetlust (vt eespool punkt 3 kumulatiivse rahastamise kohta) ja laadima e-toetusehaldussüsteemi üles toetusesaaja poolt korraldusasutusele esitatud deklaratsiooni koopia (koos korraldusasutuse poolt toetusesaajale esitatud teabe koopiaga, mis kinnitab, et kulud on lisatud komisjonile esitatud maksetaotlusse), mis on esitatud maksetaotluse tõendava dokumendina. [1] Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse toetuslepingus. [2] Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse tüüptoetuslepingus. [3] Kulukategooria „rahaline toetus kolmandatele isikutele“ all programmist „Euroopa horisont“ kaasrahastatava Euroopa partnerluse toetuslepingus.

Tähtis teave

Kuidas makstakse toetusi ja võetakse kohustusi programmi „Euroopa horisont“ raames?

Kaasrahastatavate Euroopa partnerlustega seotud kulukohustused võetakse ja toetused makstakse viies etapis:

1.	soovituslik eelnev kulukohustus;

2.	üldine kulukohustus toetuslepingu allkirjastamisel;

3.	iga-aastane kulukohustus iga-aastase tööprogrammi kindlaksmääramisel (nt projektikonkursile eraldatava eelarvelise toetuse kindlaksmääramine);

4.	lõplik kulukohustus paremusjärjestuse/valikunimekirja kinnitamisel ja toetuslepingute allkirjastamisel;

5.	toetuse maksmine (st rahaliste vahendite maksmine).

Kui partnerlusest saab ERFi programmi vahendusasutus vastavalt ühissätete määruse artikli 71 lõikele 5, tuleb korraldusasutuse ja vahendusasutuse vahelises kirjalikus kokkuleppes (partnerlus) selgelt sätestada mõlema poole kohustused seoses nende ülesannete täitmisega, mille korraldusasutus on delegeerinud vahendusasutusele.

Protsessi põhietapid – institutsionaliseeritud Euroopa partnerlused (Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)

Ettevalmistus / programmitöö

— Toetused ja tegevused määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega (ELi toimimise lepingu artikkel 185) või nõukogu määrusega (ELi toimimise lepingu artikkel 187). ELi toetus peab olema vähemalt võrdne ELi-välise partneri panusega. — Kui ERFi programm toetab kooskõlas oma eesmärkidega partnerlust, mida kaasrahastatakse ka programmist „Euroopa horisont“, määrab asjaomase programmi korraldusasutus ühisettevõtte (ELi toimimise lepingu artikkel 187) või detsentraliseeritud rakendusstruktuuri (ELi toimimise lepingu artikkel 185) (17) vahendusasutuseks kooskõlas ühissätete määruse artikli 71 lõikega 5. Vastavalt ühissätete määruse artikli 71 lõikele 3 peavad korraldusasutuse ja vahendusasutuse(te) vahelised kokkulepped olema sõlmitud kirjalikult. — ERFi programmist antakse toetust konkreetsele projektile. Sellise ERFi toetuse saaja on projekti toetusesaaja (projekti nimetatakse ühtekuuluvuspoliitika kontekstis tegevuseks). — Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele antav toetus tuleks esitada koos põhjendusega programmi koostoimet ja vastastikust täiendavust käsitlevas osas. — Toetus institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele peab vastama kohaldatava eeltingimuse (st aruka spetsialiseerumise strateegia) kriteeriumidele ning olema vastavalt ühissätete määruse artikli 73 lõikele 4 kooskõlas asjaomase programmi eesmärkide ja kohaldamisalaga. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerlusele antava toetuse võib ka asjaomases aruka spetsialiseerumise strateegias varakult kindlaks määrata kui meetme, millega tõhustatakse prioriteetsetes valdkondades tehtavat koostööd partneritega väljastpoolt konkreetset liikmesriiki. Korraldusasutuse ja vahendusasutuse (partnerluse) vahelises kirjalikus kokkuleppes tuleks selgelt sätestada vastutus nende ülesannete täitmise eest.

Toetuse eraldamine

— Korraldusasutus võib otsustada anda toetust otse ERFi programmist, tingimusel et see vastab ühissätete määruse artikli 73 lõikes 4 sätestatud nõuetele. Samuti võivad korraldusasutused kohaldada nende tegevuste suhtes programmi „Euroopa horisont“ raames kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid (mis määratakse kindlaks toetuse saamise tingimusi täpsustavas dokumendis). — Toetus, mida osalevad riigid annavad oma riiklikele üksustele ühisettevõtte projektides, loetakse ühisettevõtte rahaliseks toetuseks. Kooskõlas osalevate riikide panuste haldamise asjakohaste eeskirjadega (18) peavad osalevad riigid esitama igal aastal 31. jaanuariks juhatusele aruande kõnealusel eelarveaastal tehtavate soovituslike rahaliste panuste kohta. Seda tehes peaksid osalevad riigid täpsustama, kui suur osa neist panustest tuleb ühtekuuluvuspoliitika vahenditest. — Rahaliste toetuste tsentraliseeritud haldamise puhul (kui toetusesaaja sõlmib ühe toetuslepingu ühisettevõttega, mis rakendab ELi ja riiklikke toetusi) makstakse ERFi programmi vahendid rakendusstruktuurile pärast seda, kui taotlused on valitud ja riiklikud/piirkondlikud toetused kindlaks määratud. Sellisel juhul kohaldatakse nii projektikonkursside hindamise ja valiku kui ka maksete tegemise etapis eranditult programmi „Euroopa horisont“ eeskirju. — Maksete kooskõlastamise puhul ei kanna riiklik asutus vahendeid rakendusstruktuurile üle, vaid maksab need riikliku toetuslepingu alusel otse toetusesaajatele. Kogu riikliku toetuse suhtes kohaldatakse riiklikke või ERFi rahastamiseeskirju. Projektikonkursi, hindamise ja valiku suhtes kohaldatakse siiski üksnes programmi „Euroopa horisont“ eeskirju. Olenemata toetuse rakendamise viisist võib ühe ja sama projektikonkursi raames rahastada meetmeid ERFi vahenditest koos programmi „Euroopa horisont“ või programmi „Digitaalne Euroopa“ vahenditega.

Protsessi põhietapid – kohaldatakse nii kaasrahastatavate kui ka institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul (ELi toimimise lepingu artiklid 185 ja 187)

Ettevalmistus / programmitöö

— Uued Euroopa partnerlused määratakse kindlaks programmi „Euroopa horisont“ strateegilise planeerimise ja sellega seotud strateegilise kooskõlastusprotsessi raames. Liikmesriigid on täielikult kaasatud kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi käsitleva otsuse artikli 6 lõikega 5.

Rakendamine, seire ja kontroll

— Partnerlused peavad kehtestama seiresüsteemi kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artiklis 45 ning III ja V lisas sätestatud nõuetega. Seire tulemused tuleks sisestada samasse andmebaasi nagu muud programmi „Euroopa horisont“ komponendid. Euroopa partnerluste raames rahastatavate taotluste ja projektide koondandmed muutuvad seega eCORDA ja programmi „Horisont“ tulemustabeli kaudu kättesaadavaks. Lisaks programmi „Euroopa horisont“ mõjuahela näitajatele on Euroopa partnerluste jaoks välja töötatud teatavad ühised näitajad, et jälgida nende tulemuslikkust selliste õiguslikus aluses sätestatud kriteeriumide alusel nagu täiendavus, avatus ja koostoime. Seire peaks võimaldama hinnata saavutusi, mõju ja potentsiaalsete parandusmeetmete vajadust aja jooksul. Sellise seire tulemusi võetakse arvesse kõigi Euroopa partnerluste puhul iga kahe aasta tagant toimuvas seires ja programmi „Euroopa horisont“ hindamistsüklite raames. — Kooskõlas ühissätete määruse artikli 72 lõikega 1 kogub korraldusasutus andmeid tegevuste kohta, sealhulgas partnerluste valitud toetusprojektide kohta.

Tähtis teave

Kui suure osa riiklikest toetustest saab katta ERFi programmi vahenditest?

ERFi programmist saadav toetus võib katta riikliku toetuse kooskõlas kaasrahastamise eeskirjadega ja iga prioriteetse valdkonna jaoks ühissätete määruse artiklis 112 ja finantsmääruse artiklis 190 sätestatud maksimaalse toetussummaga, tingimusel et järgitakse ühissätete määruse artikli 63 lõikes 9 sätestatud nõudeid.

Üldise grupierandi määruse artiklis 25c on sätestatud riigiabi kokkusobivuse tingimused, et kohaldada programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid Euroopa partnerluse kaudu toetatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes.

Kas ERFi programmi vahenditest võib katta kogu projektile antava riikliku panuse, võttes arvesse, et riiklikku kaasrahastamist kavandatakse pigem prioriteedi kui projekti järgi?

Jah. Toetus tuleb asjaomasest programmist, mille suhtes kohaldatakse kaasrahastamise eeskirju. Kuna aga kaasrahastamine määratakse kindlaks prioriteetide, mitte tegevuste tasandil, võib ELi eelarvest katta kõik konkreetse tegevuse jaoks antavad riiklikud toetused.

Kas ERFi programme on võimalik kasutada pigem mitterahalise panuse andmiseks, mitte projektide rahastamiseks?

ERFi programme võib kasutada Euroopa partnerlustes osalevate liikmesriikide riiklike panuste katteks. Ei ole oluline, kas selline panus on rahaline või mitterahaline. Institutsionaliseeritud Euroopa partnerluste puhul osalevate liikmesriikide mitterahalised panused puuduvad.

Kuidas saab ERFi programmi korraldusasutus tagada, et kaasrahastatav tegevus aitab saavutada programmis ette nähtud näitajaid?

Euroopa partnerluste valitud projekte võib toetada, kui need vastavad ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktides a, b ja g sätestatud nõuetele. Seega peavad need aitama saavutada programmi näitajaid.

Kas vahendeid on võimalik kasutada muudel eesmärkidel, kui neid ei kasutata ära partnerluse projektide rahastamiseks?

Need toetused lähevad kindlaksmääratud projektidele pärast seda, kui Euroopa partnerluse juhatus on projekte hinnanud ja need valinud. Neid toetusi ei ole seega võimalik tagastada.

Kas ELi riigiabi eeskirju kohaldatakse?

Riigiabi eeskirju kohaldatakse juhul, kui liikmesriigi vahenditest, sealhulgas ERFi vahenditest, antava riikliku toetuse saaja on ettevõtja (ja kui kõik muud ELi toimimise lepingu artikli 107 lõikes 1 sätestatud kumulatiivsed tingimused riigiabi olemasolu kohta on täidetud). Üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimuste kohaselt võib kaasrahastatavate teadus- ja arendusprojektide suhtes rakendada programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid. See kehtib ka ELi toimimise lepingu artiklil 185 või 187 põhinevate partnerluste algatatud projektikonkursside või programmi kaasrahastamise meetmete raames algatatud projektikonkursside puhul. Projektid peavad olema riikidevahelised projektid (mida rakendavad vähemalt kolm liikmesriiki või teise võimalusena kaks liikmesriiki ja vähemalt üks assotsieerunud riik) ja tulenema keskselt korraldatud projektikonkurssidest, mille suhtes kohaldatakse programmi „Euroopa horisont“ rahastamiseeskirju (üldise grupierandi määruse artikli 25c lõige 3 rahastamiskõlblike kulude kategooriate, maksimumsummade ja arvutamise meetodite kohta). Kui kõik üldises grupierandi määruses sätestatud kohaldatavad tingimused on täidetud, ei pea toetusi andev asutus eraldi riigiabi hindamist läbi viima ega komisjoni abist teavitama. Kui rahastamise suhtes kohaldatakse riigiabi eeskirju ja see ei ole kõigi üldise grupierandi määruse artiklis 25c sätestatud tingimustega kooskõlas, ei kohaldata nende projektide lihtsustatud käsitlemist riigiabi eeskirjade alusel.

Mis on vetoõigus institutsionaliseeritud Euroopa partnerluses?

Kooskõlas programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 10 lõike 1 punktiga c tuleb ühe osaleva liikmesriigi toetusi kasutada selles osalevas liikmesriigis asuvate üksuste osaluse rahastamiseks. Osalevad liikmesriigid säilitavad seega kontrolli oma riiklike toetuste üle, sest nad võivad (erandkorras ja nõuetekohaselt põhjendatud alustel) panna konkreetsele toetusesaajale toetuse eraldamisele veto, ilma et see mõjutaks taotluse kõlblikkust ELi rahastamiseks.

Kas ERFi programmide raames võib toetada teiste ELi asutuste või võrgustike (nt EIT partnerlused) liikmelisust/osalustasu?

ERFist kaasrahastatav tegevus peab kuuluma ERFi määruse kohaldamisalasse. ERFi määruse artikli 5 lõike 1 punkt f võimaldab ERFil toetada võrgustikke, koostööd ja kogemuste vahetamist ning innovatsiooniklastreid hõlmavaid tegevusi (sh neid, milles osalevad ettevõtted, teadusasutused ja avaliku sektori asutused). Sellist koostööd saab edendada rahvusvahelise organisatsiooni kaudu.

Vastavalt ühissätete määruse artikli 63 lõikele 4 võib tegevust või osa sellest läbi viia väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool ELi, tingimusel et see aitab saavutada programmi eesmärke.

Rahvusvaheliste organisatsioonide liikmemaksud ei vasta seega eespool nimetatud tingimustele ja ei ole kõlblikud ERFi toetuse saamiseks, sest rahvusvaheliste organisatsioonide eesmärgid on üldjuhul liiga laiaulatuslikud, et vastata konkreetsele tegevusele, millega püütakse saavutada rahastamisprogrammi eesmärke.

Seevastu osalustasud vastavad tavaliselt spetsiifilisematele ja konkreetsematele tegevustele ning võivad seetõttu olla ERFi toetuse saamiseks kõlblikud, kui need vastavad rahvusvahelise organisatsiooni poolt läbiviidud konkreetsele tegevusele, mis kuulub ERFi määruse kohaldamisalasse ja aitab saavutada rahastamisprogrammi eesmärki (eesmärke).

5.   Kombineeritud rahastamine (meede „Teaming“)

Oluline on optimeerida ja maksimeerida kasu, mida teadusuuringud ja innovatsioon võivad ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele laiemalt tuua, samuti nende panust ELi eesmärkide saavutamisse. Seepärast peab ELi rahastamine olema sidus ja kasutama ära võimalikku koostoimet. See kehtib eelkõige meetme „Teaming“ puhul, millega toetatakse tippkeskuse loomist või ajakohastamist madala teadusuuringute ja innovatsiooni tasemega riigis, ühendades jõud teise riigi juhtiva teadusasutusega (arenenud partner). Selleks on vaja täiendavat rahastamist riiklikust, piirkondlikust, ELi või eraõiguslikust allikast. Seepärast on selline meede määratletud programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis koostoimemeetmena. Eeldatakse, et meetmetest „Teaming“ saab mõjukas ja tähendusrikas ühenduslüli eelkõige aruka spetsialiseerumise strateegia ning teadusuuringute ja innovatsiooni tipptaseme vahel, tugevdades seeläbi Euroopa teadusruumi.

Seotud õigusaktid

Üldise grupierandi määruse artikkel 25d (riigiabi)

Protsessi põhietapid

Ettevalmistus /programmitöö	Programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammis nimetatakse meetmeid „Teaming“ koostoimemeetmeteks. Ühtekuuluvuspoliitika programmid võivad pakkuda meetme „Teaming“ projektile täiendavat rahastamist selliste rahastamiskõlblike kulude jaoks, mis ei ole seotud programmi „Euroopa horisont“ raames kaetud kuludega, tingimusel et on täidetud ühissätete määruse artikli 73 lõike 4 nõuded.
Toetuse eraldamine	Algatatakse kaks eraldi projektikonkurssi (ERF ja programm „Euroopa horisont“). Programmi „Euroopa horisont“ raames esitatud taotlus peab sisaldama ERFist või muudest rahastamisallikatest toetatava täiendava projekti selget kirjeldust. Vajaduse korral peaks kirjeldus sisaldama kulukategooriaid, tehnilise taristu kirjeldust, ehitamise ja paigaldamise esialgset kavandamist, tasuvusanalüüsi jne. Seda kirjeldust hindavad ka sõltumatud eksperdid vastavalt programmi „Euroopa horisont“ eeskirjadele ja valikukriteeriumidele.
Rakendamine	ERFi programmi raames toetatakse teadus- ja arendusprojekte, mis täiendavad programmi „Euroopa horisont“, kuigi nende rahastamiskõlblikud kulud on erinevad. Muudetud üldise grupierandi määruse artikliga 25d kehtestatakse kokkusobivuse tingimused riigiabi andmiseks (sh ERFi vahenditest) kaasrahastatavatele teadus- ja arendusprojektidele, mis täiendavad meetmeid „Teaming“ (sellistel juhtudel rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ raames ettenähtud rahastamiskõlblikke kulusid ja rahastamismäärasid). Lisaks sellele võimaldab muudetud üldise grupierandi määruse artikkel 25d katta riiklikest vahenditest investeeringuteks ettenähtud abiga kuni 70 % meetme „Teaming“ raames tehtud taristuinvesteeringutest (samuti teatavatel tingimustel). Projektitaotlus läbib ühe hindamise, mis hõlmab projekti mõlemat osa (st programmi „Euroopa horisont“ osa ja osa, mis on seotud valitud täiendava rahastamisallikaga, näiteks ühtekuuluvuspoliitika programmiga). See on vajalik, et saaks kohaldada muudetud üldise grupierandi määruse artiklit 25d, mis võimaldab täiendava rahastamisallika haldajatel rakendada asjaomase tegevuse puhul programmi „Euroopa horisont“ alusel kehtestatud rahastamiskõlblike kulude kategooriaid, maksimumsummasid ja arvutamise meetodeid.

6.   Eelneva ja järgneva tasandi koostoime

Eelneva ja järgneva tasandi koostoime tekib siis, kui ELi toetus pakub (peamiselt programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide kaudu) kooskõlastatud ja sujuvat raamistikku teadusuuringute ja innovatsiooni protsessi kõigi etappide jaoks (alates suutlikkuse suurendamisest ja alusuuringutest kuni uuenduslike lahenduste kommertsialiseerimise ja kasutuselevõtmiseni eraettevõtetes). Selline koostoime annab erilist lisaväärtust, kui see tekib valdkondades, mis on seotud ELi peamiste poliitiliste eesmärkidega ja pakuvad väljavaateid majandust laiemalt oluliselt parandada.

Sellise koostoime loomiseks on vaja tihedat koostööd asjaomaste osalejate vahel, eelkõige nende ELi ja riiklike ametiasutuste vahel, kes on seotud programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi toetuste kavandamise ja rakendamisega.

Näiteks pakuvad programmi „Euroopa horisont“ missioonid (19) uusi viise nende missioonide raames tuvastatud probleemide lahendamiseks ja murrangulisi lahendusi, mis võivad aidata kiirendada parimate olemasolevate tehnoloogiasaavutuste kasutuselevõttu. Praktilised näited ELi ja ERFi viie missiooni võimaliku koostoime kohta on esitatud käesoleva dokumendi lisas.

Sellise kasutuselevõtu hoogustamiseks edendab programmi „Horisont“ uus tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegia integreeritud lähenemisviisi, luues ja säilitades missioonide tulemuste kogumikke ning kombineerides neid teenuste (nt programmi „Horisont“ tulemuste platvorm ja programmi „Horisont“ tulemuste võimendi) ja algatuste (nt üritused ja õpikojad) integreeritud ökosüsteemiga. See juhib riiklike ja piirkondlike investorite ja poliitikakujundajate tähelepanu selgetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele. Programmi „Horisont“ uues tulemuste levitamise ja teadusrakenduste strateegias rõhutatakse ka programmi „Euroopa horisont“ tööprogrammi teemasid, nii et projektikonkurssidel osalevad taotlejad kaaluvad, kas nad saavad kasutada võimalikku koostoimet teiste ELi programmidega.

Raamprogrammi „Horisont 2020“ (ja muude ELi programmide) raames läbiviidavate projektide tulemuste kasutamiseks korraldatud neljandast Interregi Kesk-Euroopa projektikonkursist saadud kogemusi võetakse arvesse, kui otsustatakse, kuidas kasutada programmi „Euroopa horisont“ teadusuuringute ja innovatsiooni tulemusi Interregi programmide abil (täiendava võimalusena suurendada piirkondade juurdepääsu kvaliteetsetele teadusuuringute ja innovatsiooni tulemustele). Selles suunas tehtavates tulevastes jõupingutustes saab kasutada teadmisi ja kogemusi, mis on saadud sobitamise algatustest (näiteks uus programmi „Horisont“ ja algatuse „Interreg“ koostoime kaardistamise vahend, mis ühendab temaatilist ja piirkondlikku teavet, et tuvastada nende kahe rahastamisvahendi võimalikku koostoimet).

Need lähenemisviisid ja lahendused võivad aidata ka avaliku sektori asutustel luua uusi võimalusi ja pakkuda uusi teenuseid. See on eriti oluline vähem arenenud ja äärepoolsete piirkondade jaoks, mis on vähem võimelised uusi tehnoloogiasaavutusi omaks võtma ja süsteemseid muutusi juhtima.

Paljud neist piirkondadest saavad seega ühtekuuluvuspoliitika vahendeid kasutades laiendada näidisprojekte ning innovatsiooni ja tehnosiirde meetmeid, et aidata saavutada programmi eesmärke. Piirkonnad, kes on konkreetse missioonivaldkonnaga seotud strateegiates prioriteedid kindlaks määranud, võivad luua koostoimet selle missiooniga, (20) et toetada uute lähenemisviiside väljatöötamist ja/või hilisemat kasutuselevõttu ümberkujundavate võimaluste arendamiseks. Näiteks võivad programmi „Euroopa horisont“ missioonid pakkuda suunatust, hoogustada piirkondlikku arengut, edendada valdkondadevahelist ja mitmetasandilist juhtimist, kaasata üldsust ja kohalikke/piirkondlikke sidusrühmi ja avalikustada ühtekuuluvuspoliitika investeeringuid ning juurdepääsu uutele võrgustikele, poliitilistele õppeplatvormidele ja rahastamisvahenditele.

Piirkonnad mängivad olulist rolli vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel, eelkõige vesinikuorgude (21) kaudu. Need tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel (22). Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.

Näiteks on saastevaba vesinik väga oluline maagaasi, kivisöe ja nafta asendamiseks tööstus- ja transpordisektoris. Kavaga „REPowerEU“ seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku. Piirkondadel on ELis vesinikumajanduse kasutuselevõtmisel oluline roll, eelkõige vesinikuorgude kaudu. Vesinikuorud tagavad vesiniku tootmise, transpordi, ladustamise ja kasutamise piirkondlikul või kohalikul tasandil ning on võtmetähtsusega REPowerEU eesmärkide saavutamisel. Saastevaba Vesiniku Ühisettevõttel ja tema eelkäijatel on pikaajaline kogemus vesinikuorgude rajamise toetamisel ELis. Praegu on ELis kümnes liikmesriigis 23 vesinikuorgu. Selle eduka kontseptsiooni edasine kasutuselevõtt kõigis liikmesriikides nõuab märkimisväärset ressursside koondamist.

Näide: koostoime uue Euroopa innovatsioonikava kontekstis

Koostoime võib toetada uue Euroopa innovatsioonikava rakendamist, eelkõige juhtalgatuse 3 elluviimist, mille eesmärk on tugevdada ja ühendada piirkondlikke innovatsiooni ökosüsteeme ning vähendada innovatsioonilõhet.

---

(1)  See võib kehtida ka kaudse eelarve täitmisega ELi fondide kohta.

(2)  Pidades silmas otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide, näiteks programmi „Euroopa horisont“, programmi „Digitaalne Euroopa“ ja Euroopa ühendamise rahastu sätete ühtlustamist, et saavutada koostoime jagatud eelarve täitmisega rakendatavate programmidega, võib käesoleva dokumendi elemente käsitada suunistena nende otsese eelarve täitmisega rakendatavate liidu programmide ning ERFi programmide koostoime rakendamiseks, võttes hoolikalt arvesse iga kohaldatava õigusliku aluse eripärasid ja iga sellise programmiga seotud konkreetseid poliitilisi kaalutlusi.

(3)  COM(2020) 628 final, 30. september 2020.

(4)  COM(2021) 407 final.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. juuni 2021. aasta määrus (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.6.2021, lk 159).

(6)  Kuigi käesolevas dokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ raames ette nähtud kvaliteedimärgistele, on kvaliteedimärgiste andmise võimalus sätestatud ka ELi mitmeaastase finantsraamistiku 14 muu programmi alusaktides (programm „Digitaalne Euroopa“, ühtse turu programm, LIFE, programm „Loov Euroopa“, programm „Erasmus+“, kosmoseprogramm, Euroopa solidaarsuskorpus, Euroopa ühendamise rahastu, õigusprogramm, kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste programm, Euratom, Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifond, Integreeritud Piirihalduse Fond ja Sisejulgeolekufond).

(7)  Vt ühissätete määruse artikli 73 lõike 2 punktid a, b ja g ning artikli 73 lõige 4.

(8)  Komisjoni määrus (EL) nr 651/2014 17. juuni 2014, ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.6.2014, lk 1, nagu seda on viimati muudetud). Muudetud määruse konsolideeritud versioon on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebisaidil üksnes teavitamise eesmärgil: https://ec.europa.eu/competition-policy/state-aid/legislation/regulations_et.

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. aprilli 2021. aasta määrus (EL) 2021/695, millega luuakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ja kehtestatakse selle osalemis- ja levitamisreeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1290/2013 ja (EL) nr 1291/2013.

(10)  Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2013/743/EL.

(11)  EIC 2022. aasta tööprogramm.

(12)  Vahendid võib ümber paigutada ka muudesse otsese eelarve täitmisega rakendatavatesse programmidesse; vt näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 4 lõige 14, mida kohaldatakse digisektori suhtes, ja programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 9 lõige 5.

(13)  Partnerluslepingu vormi (ühissätete määruse II lisa) tabelis 4.2 „Ümberpaigutamised eelarve otsese või kaudse täitmise alla kuuluvatesse rahastamisvahenditesse“ tuleb täpsustada konkreetsed rahastamisvahendid, kuhu ERFi vahendid ümber paigutatakse.

(14)  Ühissätete määruse artikli 26 lõike 1 piires.

(15)  Tuleb märkida, et programmi „Digitaalne Euroopa“ käsitleva määruse artikli 23 lõige 1 ja näiteks Euroopa ühendamise rahastu määruse artikli 19 lõige 1 sisaldavad sätteid, mis on identsed programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse artikli 15 lõikega 4. See omakorda võimaldab ühtlustada nende programmide kumulatiivse rahastamise rakenduskorda.

(16)  Käesolevas juhenddokumendis keskendutakse programmi „Euroopa horisont“ ja ERFi programmide koostoimele, kuid samasugune loogika kehtib ka teiste artikli 15 lõikes 3 loetletud programmide puhul.

(17)  Programmi „Euroopa horisont“ raames on ainult üks ELi toimimise lepingu artikli 185 kohane algatus: metroloogiaalane Euroopa partnerlus, mida juhib EURAMET.

(18)  Nõukogu määrus (EL) 2021/2085, millega luuakse ühisettevõtted programmi „Euroopa horisont“ raames, artikkel 12.

(19)  Üksikasjalikum teave ELi missioonide kohta programmi „Euroopa horisont“ raames: https://ec.europa.eu/info/research-and-innovation/funding/funding-opportunities/funding-programmes-and-open-calls/horizon-europe/eu-missions-horizon-europe_et#what.

(20)  ELi missioonid on teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ uudne element aastateks 2021–2027. ELi missioonid on komisjoni kooskõlastatud jõupingutused vajalike vahendite koondamiseks seoses rahastamisprogrammide, poliitikameetmete ja eeskirjade ning muude tegevustega. Samuti on nende eesmärk kaasata ja mobiliseerida avalikku ja erasektorit, näiteks ELi liikmesriike, piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi, uurimisinstituute, põllumajandusettevõtjaid ja maa majandajaid ning ettevõtjaid ja investoreid, et saavutada tõeline ja kestev mõju. Missioonid suhtlevad üldsusega, et edendada uute lahenduste ja lähenemisviiside kasutuselevõttu ühiskonnas. ELi missioone on viis (kliimamuutustega kohanemine, vähiuuringud, ookeanide ja veekogude taastamine aastaks 2030, 100 kliimaneutraalset ja arukat linna aastaks 2030, Euroopa mullakokkulepe).

(21)  Vesinikuorgude ja aruka spetsialiseerumise partnerlus ning vesiniku katseprojekt (Vesinikuorud – aruka spetsialiseerumise platvorm (europa.eu)).

(22)  Kavaga „REPowerEU“ (COM(2022) 230 final) seatakse eesmärk toota 2030. aastaks ELis 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku ja importida 10 miljonit tonni saastevaba vesinikku.