Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 518/04)

Käesolev teade avaldatakse komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõike 5 kohaselt.

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Saint-Amour“

PDO-FR-A1028-AM02

Teate kuupäev: 12. oktoober 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 1 on pärast sõna „järgmised“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab viidata geograafilisele piirkonnale riikliku statistika- ja majandusuuringute instituudi (INSEE) avaldatud ametliku geograafilise koodi 2019. aastal kehtinud redaktsiooni järgi ja tagada geograafilise piirkonna õigusliku määratlemise.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõna „laagerdumine“ ette lisatakse sõna „veinide“.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Muudetud on koonddokumendi punkti 6.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse ettevõtjaid sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda kirjeldavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

Tootespetsifikaadi I peatüki IV punkti alapunktis 3 on pärast sõna „järgmised“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab vahetus läheduses asuva piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile, mille on avaldanud riiklik statistika- ja majandusuuringute instituut (INSEE).

Kõnealuse piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Selle viite lisamine võimaldab suurendada vahetus läheduses asuva piirkonna määratluse õiguskindlust, nii et seda ei mõjuta hilisemad kommuunide või kommuunide osade liitmised või jagamised või nende nimede muutumised.

Samuti on ajakohastatud vahetus läheduses asuva piirkonna koosseisu kuuluvate kommuunide nimekirja, muutmata selle piirkonna ulatust, võttes arvesse enne 2019. aastat toimunud haldusmuudatusi.

Muudetud on koonddokumendi punkti „Lisatingimused“.

3.   Veini liikumine volitatud ladustajate vahel

I peatüki IX punkti alapunkti 5 alapunkt b, mis puudutab veinide liikumist volitatud ladustajate vahel, on välja jäetud.

Minimaalse laagerdumisperioodi ja veinide turuleviimise kuupäeva tõttu tuleb veinide liikumine ettevõtjate vahel muuta lihtsamaks ning määrata kindlaks kuupäev – mis võib olla isegi üsna varajane –, enne mida ei tohi veine transportida.

Seetõttu on muudetud selle IX punkti alapunkti 5 pealkirja, jättes välja sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

4.   Seos geograafilise piirkonnaga – seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Tootespetsifikaadi I peatüki IX alapunkti 1 alapunktist b jäetakse lausest, mis algab sõnadega „Beaujolais’ piirkonna veinidega kauplemine võtab areneb“, välja sõna „võtab“.

Muudetud on koonddokumendi punkti 8.

5.   Üleminekumeetmed

I peatüki XI punkti alapunkti 1 alapunktis a on lisatud sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette sõnad „hiljemalt“, et täpsustada kõnealuse meetme tingimusi.

Alapunkt 3 on välja jäetud, kuna ajavahemik, mille jooksul said ettevõtjad kasutada erimeedet, mis puudutas laagerdumisperioodi lühendamist ja selle tulemusena ka varasemat toote tarbijatele turustamise kuupäeva, on möödunud.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

—	Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus ning seetõttu on tootespetsifikaadi II ja III peatüki asjaomastes osades sõna „inspekteerimiskava“ asendatud sõnaga „kontrollikava“. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

—

Viited kontrolliasutusele Tootespetsifikaadi III peatüki II punkt: selles osas esitatud redaktsioonilisi nõudeid on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus. See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Saint-Amour

2.   Geograafilise tähise tüüp:

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   Viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

LÜHIKIRJELDUS

Tegemist on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja villimiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos ja fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Kiireks tarbimiseks toodetud veinidel on sädelev rubiinpunane värvus. Veinid on täidlased, õrnad ja puuviljalised, eripärased ja kompleksse maitsepaletiga.

Nendel elegantsetel veinidel on sageli punaste marjade, lillede ja mõnikord puuviljade peen ja õrn lõhn.

Pikemaks säilitamiseks mõeldud veinid on intensiivse värvusega, mis ulatub purpurpunasest kuni sügava granaatpunaseni. Aroom on tihti kirsist valmistatud piiritusjoogi ja vürtside lõhn. Maitsebukett on külluslik, täidlane ja nüansirikas ning samal ajal on olemas tasakaal intensiivsuse, keerukuse ja väljapeetuse vahel.

ÜLDISED ANALÜÜTILISED OMADUSED

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne üldhappesus:	milliekvivalentides liitri kohta
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta):

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Konkreetsed veinivalmistustavad

1.   Konkreetne veinivalmistustava

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei tohi veinide üldalkoholisisaldus ületada 13 mahuprotsenti.

—	Subtraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini. Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida kohustusi, mis on kehtestatud liidu tasandil ning maa- ja merekalapüügi seadustikuga (code rural et de la pêche maritime).

2.   Viljelustava

—	Istutustihedus

Viinapuude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta.

Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit.

Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 puud hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

—	Viinapuude lõikamise eeskirjad

—	Viljapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks.

—	Veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga.

—	Igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga. Puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga.

—	Võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta.

Kastmine on keelatud.

—	Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted

—	Kui viinamarjade transportimiseks kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse kasutatakse konteinerit, võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit.

—	Konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist.

—	Saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Saône-et-Loire’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Saint-Amour-Bellevue.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Gamay N’ (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate loodustegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Beaujolais’ mägede põhjapoolse osa idanõlvadel, 12 km Mâconist edela pool ja 30 km Villefranche-sur-Saône’ist põhja pool.

See hõlmab ainult Saint-Amour-Bellevue kommuuni Saône-et-Loire’i departemangu lõunaosas.

See paikneb peamiselt Bessay mäe (kõrgus 478 m merepinnast) ja Eglise’i künka (kõrgus 310 m merepinnast) idanõlvadel, laskudes lauge kallakuna Saône’i tasandiku poole. Ühelt poolt on maastik künklik, kusjuures ühes küljes on asula kohal kõrguvad nõlvad järsemad ning teises küljes on laugemad kallakud ja terrassid.

Suurem osa geograafilisest piirkonnast asub graniidist aluspinnal, mille murenemise tulemusena on tekkinud jämedast ränioksiidliivast alad, mida kohalikud nimetavad „grès“ või „gore“. Kohati tuleb nähtavale vilgukilt, milles on peenemaid ja savisemaid murenemisprodukte. Bessay mäe nõlval on triiase liivakivikihi murenemise tulemusena tekkinud väga väheviljakad liivmullad. Selle peal on kildikiht, mis on tekitanud savisemat mulda.

Geograafilise piirkonna ida- ja lõunaosa lasub setetel või kohruorgudes, mis on tekkinud sisemaal asuvast triiase ajastu graniidist.

Viinamarjade korjamiseks määratud maa-alal eelistatakse arenenud mullaga maatükke, eelkõige graniidi ja liivakivi murenemise produktid, näiteks väga õhustatud liivased alad kaldus nõlvadel ning saviliivmullad, mille pindmine kiht on kivine, Piémont’ setetel ja kohruorgudes. Need maatükid asuvad 250–380 m kõrgusel ning on suunatud peamiselt päikesetõusu poole.

Mõõdukalt ookeanilises kliimas on tunda kontinentaalse ja vahemerelise kliima mõju (suvel on kuum, sademeid on kõige enam sügisel ja kevadel). Selline kontrastne kliima, kus suur suvekuumus kestab sageli kuni sügiseni, on viinapuudele sobiv.

Beaujolais’ mäed kaitsevad kindlalt läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Saône’i lai org etendab samuti olulist rolli, koondades täpselt nii palju valgust kui vaja ja vähendades temperatuurikõikumisi.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

286. aastal pääses üks Rooma leegionär, kelle nimi oli AMOR, Saint-Maurice-en-Valais’s tapatalgutest, mille ohvriks langes suur hulk tema kaaslasi. Galliasse põgenenud sõdurist sai misjonär ja ta andis Saint-Amouri külale oma nime.

Alates XV sajandi lõpust hakkasid viinamarjaistandused tänu Lyoni kodanlastele siin hoogsalt arenema ning neid täiendasid siiditöökojad ja pangandus. Beaujolais’ piirkonna veinikaubandus laienes märkimisväärselt XVIII sajandi jooksul ning see tõi kaasa olulised muutused viinamarjaistandustes. Siis jaotati suured valdused métayage’ideks – meetod, mis võimaldab neid kasutada parimal viisil ja on geograafilises piirkonnas ikka veel laialdaselt kasutusel.

1930. aastatel koostas tootjate liit, mida tõukas tagant ühe mehe, Louis DAILLY usk ja kirg, kontrollitud päritolunimetuse tunnustamise toimiku, mille tulemusena anti välja 8. veebruari 1946. aasta dekreet.

Viinamarjaistandused on eranditult ette nähtud peamiselt sordist ’Gamay N’ valmistatud punaste veinide tootmiseks.

Püüdes valmistada kvaliteetset veini, õppisid tootjad seda sorti kasutama ja kasvatama, eeskätt suurendati istutustihedust ning lõigati võrsed lühikeseks ja kujundati karikakujuliselt.

Et viinamari valmiks korralikult, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Seega saab viinapuude jaoks kasutada püsivat toestussüsteemi, mis hõlbustab ka mehhaniseerimist.

Selleks et tagada viinamarjade aromaatsete ja polüfenoolsete ühendite optimaalne ekstraheerimine, kasutavad paljud tootjad meetodeid (grillage, pigeage, remontage), mille puhul jäetakse viinamarjad kääritamise ajal virde sisse likku. Need meetodid võimaldavad polüfenoolseid ühendeid hästi ekstraheerida, säilitades samas veinide puuviljalisuse. Kuna sort ’Gamay’ N on oksüdeerumise suhtes tundlik, teevad tootjad kõik endast oleneva, et viinamarjad jõuaksid veinivalmistamisüksusesse tervetena ja kiiresti.

Tootjad lühendavad mõnikord leotamisaega, et valmistada kergemaid veine, mida saab kiiresti nautida.

Tavade kohaselt eraldavad tootjad hoolikalt parimatelt kasvatusaladelt pärit saagi ja märgivad kõige mainekamate asukohtade nimed ka veinide märgistusele.

1838. aastal olid kommuuni territooriumi 509 hektarist viinapuude all 268. Need arvud on vähe muutunud: 2010. aastal oli viinamarjaistanduste pindala ligikaudu 300 hektarit. Aasta keskmine toodang on 12 000 hektoliitrit, mida toodab 160 tootjat. Otsemüük valdustes moodustab 17 % müügimahust.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Tänu sellele, et viinamarjaistandused paiknevad mäenõlvade poolel kõrgusel ja Beaujolais’ mäed kaitsevad neid läänetuulte eest, on seal enamasti võimalik vältida kevadisi külmi ja Saône’i tasandiku hommikusi udusid, päikesepaistet on täpselt nii palju kui vaja, samas tagavad kallakud pinnase kiire kuivenemise, kui vihmavett on liiga palju.

Asjaolu, et kasvukoht paikneb suure Saône’i tasandiku suunas, tagab niisuguse hulga valgust, mis soodustab taimedes klorofülli sünteesimist. Asukohad mõõdukal kõrgusel ja suunaga lõunasse tagavad viinamarja optimaalse ja ühtlase küpsemise, mis võimaldab valmistada originaalsete nootide ja väga keeruka lõhnabuketiga veine.

Viinamarjade korjamiseks piiritletud maatükkidel on graniitpinnasel välja kujunenud väheviljakad ja õhustatud saviliivmullad, mis teevad võimalikuks mõistliku viinamarjade tootmise ja millel on oma osa veinide originaalses maitses.

Nendes erilistes geograafilistes tingimustes on tootjad arendanud põlvkondade jooksul välja meetodid, mis võimaldavad kohaliku kliima ja aluspõhja graniidi murenemisel tekkinud mullaga sobiva sordi ’Gamay N’ potentsiaali parimal viisil ära kasutada.

Oskusteave avaldub selles, et tavade kohaselt lõigatakse viinapuude võrsed lühikeseks ja kujundatakse lehtrikujuliselt, viinapuud istutatakse väga tihedalt, järgitakse mullaerosiooni piiravaid viljelustavasid ja valitakse sobivad veinivalmistusmeetodid, et toota värvainerikast tooret, tagades samal ajal veinide peenuse ja puuviljalisuse.

Maatükid, mille mullad on kujunenud triiase ajastu liival, eelkõige Bessay mäe nõlvadel, võimaldavad valmistada pigem tanniiniseid veine, samas kui kallaku alumises osas paiknevad saviliivmuldadega maatükid annavad kergemaid veine.

Veine „Saint-Amour“ on alati hinnatud ja neil on hea maine. Jullien liigitas meeldivad veinid „Saint-Amour“ oma „Kõikide tuntud viinamarjaistanduste topograafias“ juba 1816. aastal „neljandasse klassi“.

9.   Muud olulised tingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus

Vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot;

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult osas, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Villié-Morgon, Vindry-sur-Turdine (ainult osas, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumile);

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (uniquement pour la partie correspondant au territoire de l’ancienne commune de La Loyère) Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (uniquement pour la partie correspondant aux territoires des anciennes communes de Donzy-le-National, Massy et La Vineuse), Vinzelles, Viré;

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult osas, mis vastab endiste Champvalloni, Villiers sur Tholoni ja Volgré kommuunide territooriumidele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik:

liikmesriigi õigusaktid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus

a)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib esitada väiksema geograafilise piirkonna nimetuse, kui kõnealune piirkond on: — katastriüksuse nimi; — märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimi paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-895f611c-3d0b-4376-87f6-456585ec2f84

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.