(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet , majanduskasvu ja investeeringuid, võideldes kliimamuutustega ja nendega kohanedes ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmisega.

(1)

Komisjoni 29. novembri 2017. aasta teatises Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele pealkirjaga „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ jõuti järeldusele, et on vaja jätkuvalt suurendada ühise põlumajanduspoliitika (edaspidi „ÜPP“) vastavust tuleviku probleemidele ja võimalustele, edendades tööhõivet ja investeeringuid, tõstes tööstandardeid, võideldes ja kohanedes kliimamuutustega ning tuues teadusuuringud ja innovatsiooni laboriseinte vahelt välja põldudele ja turgudele. Samuti peaks ÜPP aitama lahendada kodanike muresid seoses kestliku põllumajandustootmise ja maaelu arenguga .

(1a)

On vajalik, et põllumajandussektor ei kannataks finantstagajärgede all selliste poliitiliste otsuste tõttu nagu Ühendkuningriigi lahkumine Euroopa Liidust või uute liidu poliitikameetmete rahastamine. Arvesse tuleks võtta Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsiooni 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta (2018/2714(RSP), milles peeti kahetsusväärseks asjaolu, et komisjoni 2. mai 2018. aasta ettepanekus 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta vähendati ÜPP vahendeid 15 %, ning väljendati eriti kindlalt Euroopa Parlamendi vastuseisu kõigile äärmuslikele kärbetele, mis võiksid ÜPP põhisisu ja eesmärke kahjustada. Samuti seati sellega seoses kahtluse alla ettepanek vähendada Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi vahendeid rohkem kui 25 %.

(1b)

ÜPP etendab oma otsetoetuste ja teise samba vahenditega olulist rolli põllumajandustootjate jaoks liidus, aidates märkimisväärselt kaasa mitte üksnes toiduga kindlustatusele, vaid ka investeeringutele ja tööhõivele maapiirkondades. ÜPP jaoks ette nähtud jõulised kärped ei ole vastuvõetavad. Seepärast tuleks ÜPPs osutada peamist tähelepanu selle põhitegevustele ning EL 27 ühisele põllumajanduspoliitikale aastatel 2021–2027 eraldatavad vahendid peaksid jääma vähemalt 2014.–2020. aasta eelarve tasemele, eelarvestades samal ajal põllumajanduse kriisireservi esialgse summa.

(1c)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklile 208 tuleks ÜPP rakendamisel arvestada arengukoostöö eesmärkidega, sealhulgas ka kestliku arengu tegevuskavaga aastani 2030 ning liidu kliimamuutuste leevendamise kohustuste täitmisega vastavalt Pariisi kokkuleppele.

(3)

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus, et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse , ning kehtestama ja välja kujundama toetusesaajate suhtes kohaldatava nõuete täitmiseks ja selle kontrollimiseks vajaliku raamistiku.

(3)

Nõuete täitmisest juhinduvat ÜPP rakendamismudelit tuleks kohandada, et see keskenduks rohkem tulemustele ja tulemuslikkusele. Seepärast peaks liit kehtestama poliitika põhieesmärgid, sekkumisviisid ja kohaldatavad ELi põhinõuded, liikmesriikidel aga peaks olema suurem vastutus ja aruandekohustus nende eesmärkide täitmisel. Seetõttu tuleks tagada suurem subsidiaarsus ja paindlikkus , et võtta paremini arvesse kohalikke tingimusi ja vajadusi. Selleks peaksid uue rakendamismudeli kohaselt liikmesriigid ise kooskõlas oma konkreetsete vajaduste ja liidu põhinõuetega vastutama oma ÜPP sekkumismeetmete kujundamise eest, et anda võimalikult suur panus ÜPP liiduüleste eesmärkide saavutamisse . Liikmesriigid peaksid kehtestama ja välja kujundama ka toetusesaajate kontrollimiseks vajaliku raamistiku , et tagada jätkuvalt ÜPP strateegiakavade sekkumismeetmete vastavus kohaldatavatele liidu õigusnormidele . Liidu põhinõuded, sealhulgas maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisund ning kohustuslikud majandamisnõuded, tagavad ühise lähenemisviisi ja võrdsed võimalused liikmesriikidele.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) …/… [uus finantsmäärus] (12) sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(5)

Käesoleva määrusega ette nähtud sekkumisviiside ja meetmete suhtes tuleks kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom)  2018/1046 [uus finantsmäärus] (12) sätteid, eelkõige neid, mis käsitlevad eelarve täitmist koostöös liikmesriikidega, akrediteeritud asutuste toimimist ja eelarvepõhimõtteid.

(5a)

Käesoleva määruse suhtes tuleks kohaldada osa määruse (EL) …/…[ühissätete määrus]  (1a) sätetest.

(5b)

Liikmesriigid ei peaks kehtestama täiendavaid eeskirju, mis raskendavad toetusesaajal EAGFi ja EAFRD kasutamist.

(9)

Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid.

(9)

Tuleb ette näha makseasutuste ja koordineerivate asutuste liikmesriikidepoolne akrediteerimine, liidu vahendite haldaja kinnituste , iga-aastase kontrollimis- ja heakskiitmisaruande ja tulemuslikkuse aastaaruannete saamise korra sisseseadmine ning haldus- ja seiresüsteemide, aruandlussüsteemide ja raamatupidamise aastaaruannete sertifitseerimine sõltumatute asutuste poolt. Selleks et tagada liikmesriikide tasandil tehtavate kontrollide süsteemi, eelkõige loa-, valideerimis- ja maksemenetluste läbipaistvus ning vähendada komisjoni talituste ja liikmesriikide haldus- ja auditeerimiskoormust seoses iga makseasutuse akrediteerimise nõudega, tuleks piirata nende asutuste ja organite arvu, kellele need õigused antakse, arvestades iga liikmesriigi põhiseaduse sätteid. Makseasutused peaksid arendama oma rolli põllumajandustootjate nõustajana ja tegema jõupingutusi menetluste lihtsustamiseks toetusesaajatele, tagades samas vastavuse liidu standarditele.

(10)

Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(10)

Kui liikmesriik akrediteerib rohkem kui ühe makseasutuse, peaks ta määrama üheainsa avalik-õigusliku koordineeriva asutuse, kes vastutab fondide valitsemise ühetaolisuse, komisjoni ja akrediteeritud makseasutuste vahelise suhtluse ning komisjoni nõutava eri makseasutuste tegevust käsitleva teabe kiire vahendamise eest. Koordineeriv asutus peaks samuti võtma ja kooskõlastama meetmeid selleks, et lahendada liikmesriigi ja piirkondlikul tasandil esinevad üldist laadi puudused, ning teavitama komisjoni järelmeetmetest.

(11)

Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peab ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kuludele , mida rahastab liit, vastama väljund ning need peavad olema kooskõlas liidu põhinõuete ja juhtimissüsteemidega.

(11)

Liikmesriikide akrediteeritud makseasutuste kaasamine on uue rakendamismudeli kohaselt otsustav eeltingimus selleks, et tagada piisav kindlus, et liidu eelarvest rahastatavate sekkumiste abil saavutatakse asjakohastes ÜPP strateegiakavades seatud eesmärgid ja sihid. Seetõttu tuleks käesolevas määruses sõnaselgelt sätestada, et liidu eelarvest võib hüvitada ainult akrediteeritud makseasutuste kantud kulusid. Peale selle peaksid ÜPP strateegiakava määruses nimetatud sekkumisviiside kulud , mida rahastab liit, olema kooskõlas liidu asjaomaste nõuete ja juhtimissüsteemidega, sealhulgas liikmesriikide kohustustega seoses liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ja tulemuslikkuse aruandlusega .

(14)

Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset. 2 000  euro lävend tuleks aga tühistada. Säilitada tuleks põllumajandusreserv, et toetada põllumajandussektorit põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavate turumuutuste või suurte kriiside korral. Määruse (EL, Euratom) [uus finantsmäärus] artikli 12 lõike 2 punktiga d on ette nähtud, et kulukohustustega sidumata assigneeringud, võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Selleks et rakendamist toetusesaajatele ja liikmesriikide haldusasutuste jaoks oluliselt lihtsamaks teha, tuleks kasutada pikendusmehhanismi, kasutades 2020. aastal põllumajandussektoris loodud reservi kasutamata summasid. Selleks kantakse erandina artikli 12 lõike 2 punktist d põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringud üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmistel eelarveaastatel. Lisaks on 2020. eelarveaasta seisukohast vaja teha teine erand, kuna kriisireservi kasutamata kogusumma, mis on 2020. aasta lõpus alles, tuleks 2021. aastasse üle kanda, nii et seda ei kantaks tagasi eelarveridadele, mis hõlmavad ÜPP strateegiakava kohaseid otsetoetustena makstavaid sekkumisi.

(14)

Selle tagamiseks, et ÜPP rahastamiseks kasutatavad summad jääksid aastaste ülemmäärade piiridesse, tuleks säilitada finantsdistsipliini mehhanism, millega kohandatakse otsetoetuste taset.

(14a)

Praegune kriisireserv tuleb üle vaadata ja seda tuleb tugevdada ELi põllumajanduse kriisireservi loomise huvides, mis on tõhusam ja paindlikum vahend, mis peaks andma täiendavat toetust põllumajandussektorile turumuutuste korral ja võimaldama liidul reageerida tõhusamalt põllumajanduslikku tootmist või turustamist mõjutavatele suurtele kriisidele. Sel eesmärgil ning et oleks võimalik arendada välja usaldusväärne raamistik, mis võimaldab põllumajandustootjatel riske asjakohaselt juhtida, tuleks ELi põllumajanduse kriisireservi assigneeringud koondada selleks, et rahastada turu stabiliseerimise meetmeid ja määruses (EL) nr 1308/2013 osutatud erakorralisi meetmeid, samuti meetmeid, mis võimaldaksid asendada sissetulekute stabiliseerimise vahendeid, mille liikmesriigid on kehtestanud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 70 alusel ning mis on tehtud põllumajandustootjatele kättesaadavaks põllumajandusest saadava sissetuleku järsu languse korral, mis ületab Euroopa Komisjoni poolt eelnevalt kindlaks määratud piirmäära sektori kohta ning millega seoses tuleks komisjonile anda volitus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

(14b)

ELi põllumajanduse kriisireserv tuleks luua ÜPP eelarve raames ning selle esialgne summa tuleks kehtestada 2021. aastal lisaks EAGFi ja EAFRD eelarvetele. Määruse (EL, Euratom) 2018/1046 artikli 12 lõike 2 punktiga d nähakse ette, et kulukohustustega sidumata assigneeringud võib üle kanda üksnes järgmisse eelarveaastasse. Seetõttu tuleks sätestada erand vastavast punktist, millega lubataks kanda põllumajandusreservi kulukohustustega sidumata assigneeringuid üle ilma ajaliste piiranguteta, et rahastada põllumajandusreservi järgmis(t)el eelarveaasta(te)l, võimaldades nii ELi põllumajanduse kriisireservi vahendite kogumist aasta-aastalt kogu programmitöö perioodi jooksul.

(15)

Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2  % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(15)

Liikmesriikide haldusasutuste ja põllumajandustootjate liigse halduskoormuse vältimiseks , menetluste võimalikult suuremaks lihtsustamiseks ning toetusvormide keerukuse vähendamiseks tuleks sätestada, et finantsdistsipliini kohaldamise raames eelmisest eelarveaastast üle kantud summasid ei maksta tagasi, kui finantsdistsipliini kohaldatakse teist aastat järjest (N+1 aasta) või kui kulukohustustega sidumata assigneeringute kogusumma moodustab alla 0,2  % EAGFi aastasest ülemmäärast.

(16a)

Otsetoetuste taseme ühtlustamine liikmesriikide vahel on möödapääsmatu selleks, et tagada siseturul võrdsed tingimused. Otsetoetuste õiglane jaotamine liikmesriikide vahel tuleb lahendada kiiremas korras.

(21)

Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks ning põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21)

Selleks et anda komisjonile eelkõige vahendid põllumajandustoodete turu juhtimiseks, põllumajanduskulude seire lihtsustamiseks , loodusõnnetuste puhul abivajaduse hindamiseks ja abi kiireks andmiseks ning tootmiseks vajalike põllumajandusressursside seireks keskmises ja pikas perspektiivis, tuleks ette näha agrometeoroloogilise süsteemi kasutamine ning satelliitandmete hankimine ja täiustamine.

(21a)

Komisjoni põllumajandusturgude järelevalvet tuleks laiendada, et jälgida kaubavooge arengumaadesse ja arengumaadest valdkondades, mille partnerriigid on liigitanud tundlikuks, et tagada ÜPPga seotud põllumajandusliku toidutööstuse kaubandusalaste tulemuste kooskõla liidu kohustusega tagada poliitikavaldkondade arengusidusus.

(25)

ÜPP uue rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma enam konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Selle asemel peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud juhul, kui neil on vastav väljund ja nad on vastavuses kohaldatavate liidu põhinõuetega .

(25)

ÜPP rakendamismudeli ülesehituse ja põhimõtete kohaselt ei peaks see, kas liikmesriigi tehtud maksed vastavad liidupoolse rahastamise tingimustele, sõltuma konkreetsetele toetusesaajatele tehtud maksete seaduslikkusest ja korrektsusest. Siiski peaksid liikmesriikide maksed seoses määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumisliikidega olema rahastamiskõlblikud ainult siis, kui need vastavad kohaldatavatele liidu nõuetele ja kui kehtivate juhtimissüsteemide normid, sealhulgas liikmesriikide tulemuslikkuse aruandlusega seotud kohustused, on täidetud . ÜPP uus rõhuasetus tulemustele orienteeritud tulemuslikkusmudelile ei tohiks ära kaotada liikmesriikide kohustust kontrollida kulutuste seaduslikkust ja korrektsust, et tagada liidu finantshuvide kaitse.

(28)

Liikmesriigid peaksid saatma N+1 aasta 15. veebruariks komisjonile raamatupidamise aastaaruande ja ÜPP strateegiakava rakendamise iga-aastase tulemusaruande . Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida tulemuslikkuse aruandes esitatud väljundite põhjal kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(28)

Liikmesriigid peaksid saatma raamatupidamise aastaaruande, auditi kokkuvõtte ja liidu vahendite haldaja kinnituse komisjonile iga aasta 15. veebruariks . Seoses ÜPP strateegiakava rakendamise tulemusaruandega peaksid liikmesriigid saatma oma esimese tulemusaruande teisel kalendriaastal pärast käesoleva määruse kohaldamise kuupäeva ja seejärel igal aastal . Iga-aastase tulemuslikkuse seire ja mitmeaastase tulemuslikkuse hindamise eesmärgil peaks tulemusaruanne kajastama ÜPP riiklikus strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud toiminguid ja edusamme ning sisaldama teavet saavutatud väljundite ja tehtud kulude kohta igal aastal, teavet saavutatud tulemuste kohta ja kauguse kohta vastavate eesmärkide saavutamiseni iga kahe aasta tagant ning võimaluse korral aruandlust mõjude kohta, kasutades määruse (EL)… /… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 129 osutatud andmeid . Kui kõnealuseid dokumente ei saadeta ja komisjon ei saa seetõttu kontrollida ega heaks kiita asjaomase makseasutuse raamatupidamisaruannet ega kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust, peaks komisjonil olema õigus peatada igakuised maksed ja katkestada kvartalipõhine hüvitamine niikauaks, kuni puuduvad dokumendid on esitatud.

(29)

Kasutusele tuleks võtta uus maksete peatamise vorm juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus lisaks N–1 eelarveaasta kulude vähendamisele, peatada ka tulevased kulud seoses selle sekkumismeetmega , mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed. Selline peatamine tuleks kinnitada iga-aastases tulemuslikkuse kontrollimise ja heakskiitmise otsuses .

(29)

Kasutusele tuleks võtta iga-aastane tulemuslikkuse seire juhuks, kui väljundid on ebatavaliselt väikesed. Kui aruandes esitatud väljundid on deklareeritud kuludega võrreldes ebatavaliselt väikesed ning liikmesriigil puudub sellele olukorrale hea ja arusaadav põhjendus, peaks komisjonil olema õigus nõuda asjaomaselt liikmesriigilt hinnangut ÜPP strateegiakava rakendamist mõjutavate probleemide kohta ning töötada välja ja rakendada järgmiseks eelarveaastaks täiendavaid parandusmeetmeid seoses sekkumisega , mille väljundid olid ebatavaliselt väikesed.

(30)

Ka tulemuslikkuse mitmeaastase seire raames peaks komisjonil olema õigus makseid peatada . Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav , peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga nõuda, et asjaomane liikmesriik võtaks tarvitusele parandusmeetmed kooskõlas tegevuskavaga , mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides ning mis sisaldab selgeid edunäitajaid . Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30)

Võttes arvesse vajalikku üleminekut tulemustele orienteeritud tulemuslikkuse mudelile tuleks tulemuslikkuse aruandlus saavutatud tulemuste ja vastavate eesmärkide saavutamise kauguse kohta esitada esimest korda käesoleva määruse jõustumisele järgneva teise kalendriaasta 15. aprilliks ning tulemuslikkuse mitmeaastase hindamise peaks komisjon läbi viima iga kahe aasta tagant. Kui liikmesriigi ÜPP strateegiakavas seatud sihtide poole liikumine viibib või on ebapiisav ja kui liikmesriigid ei suuda tuua nõuetekohaselt rahuldavaid põhjuseid, peaks komisjonil olema õigus nõuda, et asjaomane liikmesriik esitaks tegevuskava , mis kehtestatakse komisjoniga konsulteerides. Tegevuskavas tuleks kirjeldada vajalikke parandusmeetmeid ja selle täitmise eeldatavat ajakava . Kui liikmesriik tegevuskava ei esita või ei rakenda või kui ilmneb, et tegevuskava on olukorra parandamiseks ilmselgelt ebapiisav, peaks komisjonil olema õigus rakendusaktiga igakuised või vahemaksed peatada.

(30a)

Kui olukord ei parane kuuenda kuu lõpuks pärast komisjoni otsust maksete peatamise kohta tulemuslikkuse mitmeaastase hindamise raames, peaks komisjonil olema õigus asjaomase liikmesriigi puhul peatatud summa lõplikuks vähendamiseks. Lõplikult vähendatud summad jaotatakse ümber, et premeerida liikmesriike, kelle tulemuslikkus määruse (EL)… /… [ÜPP strateegiakava määrus] artikli 6 lõikes 1 osutatud konkreetsete eesmärkide saavutamisel on rahuldav.

(39)

Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma raamatupidamisarvestuse iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(39)

Akrediteeritud makseasutuste ja liidu eelarve vahelise finantssuhte kehtestamiseks peaks komisjon makseasutuste raamatupidamisarvestust igal aastal kontrollima ja selle heaks kiitma iga-aastase kontrollimise ja heakskiitmise raamistikus. Raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise otsus peaks piirduma raamatupidamisarvestuse täielikkuse, täpsuse ja tõepärasusega ega peaks hõlmama kulude vastavust liidu õigusele.

(40)

Kooskõlas uue rakendamismudeliga tuleks ette näha iga-aastane tulemuslikkuse kontrollimine ja heakskiitmine, et kontrollida kulude rahastamiskõlblikkust aruandes esitatud väljundite põhjal. Tuleks kehtestada toetuste vähendamise mehhanism, selleks et lahendada olukordi, kus deklareeritud kuludele vastavad väljundid puuduvad ning liikmesriik ei suuda seda kõrvalekallet põhjendada.

(42)

Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (15) nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (16), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (18) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise, sh pettuste tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) nr  2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (19). Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(42)

Liidu finantshuvide tagamise eesmärgil peaksid liikmesriigid looma süsteemid, et veenduda, et fondidest rahastatud sekkumised on tehtud tegelikult ja nõuetekohaselt, säilitades samas usaldusväärse finantsjuhtimise praeguse kindla raamistiku. Kooskõlas finantsmäärusega, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013, (15) nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (16), nõukogu määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (17) ja nõukogu määrusega (EL) 2017/1939 (18) tuleb liidu finantshuve kaitsta proportsionaalsete meetmetega, sealhulgas eeskirjade eiramise (sh pettuste) tõkestamine, avastamine, parandamine ja uurimine, kadumaläinud, alusetult makstud või valesti kasutatud rahaliste vahendite tagasinõudmine ning vajaduse korral halduskaristuste kohaldamine. Lisaks võib Euroopa Pettustevastane Amet kooskõlas määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja määrusega (Euratom, EÜ) nr 2185/96 korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealne kontroll ja inspekteerimine, et teha kindlaks, kas on esinenud pettus, korruptsioon või muu ebaseaduslik tegevus, mis kahjustab liidu finantshuve. Kooskõlas määrusega (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur korraldada uurimisi ja esitada süüdistusi liidu finantshuve kahjustavate pettuste ja muude kuritegude suhtes, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (19). Kooskõlas finantsmäärusega peavad kõik liidu vahendeid saavad isikud ja üksused tegema täielikku koostööd liidu finantshuvide kaitsmisel, andma komisjonile, Euroopa Pettustevastasele Ametile, Euroopa Prokuratuurile ja kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et liidu vahendite haldamises osalevad kolmandad isikud annavad samasugused õigused. Et OLAF saaks teostada oma pädevust, peaksid liikmesriikidel olema süsteemid, mis võimaldaksid neil teatada komisjonile avastatud eeskirjade eiramistest ja muudest ÜPP strateegiakava raames liikmesriikide poolt kehtestatud tingimustele mittevastavuse juhtudest, sealhulgas pettused, ning võetud järelmeetmetest ja OLAFi juurdluste järelmeetmetest. Selleks et tagada fondidega seotud kaebuste tulemuslik läbivaatamine, peaks liikmesriikides olema kehtestatud selleks vajalik kord.

(46a)

Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajatele võrdsed tingimused, tuleks teatavad kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(46b)

suurema vastutuse ja läbipaistvuse tagamiseks EAFRD ja EAGFi toetuste puhul peaksid liikmesriigid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kaudu koguma täiendavat teavet omandistruktuuride kohta; maade koondumise ja omandistruktuuride jälgimise ning võimalike huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuse uurimise hõlbustamiseks peaksid abisaajad vajaduse korral märkima oma emaettevõtte või ettevõtjate andmed; taotlemist tuleks hõlbustada, et minimeerida halduskoormust, nt eeltäidetud taotlusvormide ja juurdepääsu kaudu asjakohastele andmetele;

(47)

Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks säilitada. Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi.

(47)

Ühtse süsteemi olemasolevad põhiosad , sealhulgas varajase hoiatamise süsteem, ning eelkõige sätted, mis on seotud põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise ja loomapõhise taotlussüsteemi, toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi, toetusesaajate identifitseerimise süsteemi ning kontrolli ja karistuste süsteemiga, tuleks asjakohasel tasandil säilitada , võttes arvesse proportsionaalsust ja seda, et põllumajandustootjatele ja haldusorganitele ei tohi tekitada tarbetut halduskoormust . Liikmesriigid peaksid jätkuvalt kasutama Copernicuse programmi teenuste pakutavaid andmeid ja teabetooteid, nagu ka infotehnoloogilisi vahendeid, nagu Galileo ja EGNOS, et tagada kogu liidus täielikud ja võrreldavad andmed põllumajandusliku keskkonna- ja kliimapoliitika seireks ning Copernicuse programmi Sentinel-satelliitidega kogutud täielikult, tasuta ja avalikult kättesaadavate andmete ja teabe kasutamise edendamiseks. Selleks peaks ühtne süsteem hõlmama ka pindala seiresüsteemi , mis võib piirata nende juhtude arvu, kui on vajalik põllumajandusettevõtte kohapealne kontroll, ning vähendada põllumajandustootjate halduskoormust .

(48)

Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et tulemuslikkuse aastaaruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(48)

Osana ÜPP rakendamiseks vajalikest juhtimissüsteemidest peaks ühtne süsteem tagama, et aruannetes esitatavad koondandmed on usaldusväärsed ja kontrollitavad. Nõuetekohaselt toimiva ühtse süsteemi olulisust arvestades tuleb kehtestada selle kvaliteedinõuded. Liikmesriigid peaksid hindama igal aastal põldude identifitseerimise süsteemi, georuumilise taotlussüsteemi ja pindala seiresüsteemi kvaliteeti. Samuti peaksid liikmesriigid võtma meetmeid võimalike puuduste kõrvaldamiseks ning koostama komisjoni nõudmisel tegevuskava.

(49)

Komisjoni teatises „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(49)

Komisjoni teatistes „Toidutootmise ja põllumajanduse tulevik“ , „Euroopa roheline kokkulepe“, „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ ning „ELi elurikkuse strateegia aastani 2030“ määratleti tulevase ÜPP strateegilise suunitlusena keskkonnahoiu ja kliimameetmete edendamine ning ELi keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse ja -sihtidesse panustamine. Seega on tekkinud vajadus jagada keskkonna- ja kliimaalastel eesmärkidel liikmesriikide ja liidu tasandil põldude identifitseerimise süsteemi ja muid ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi andmeid. Seetõttu tuleks ette näha ühtse süsteemi raames kogutud ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide seisukohalt oluliste andmete jagamine liikmesriikide ametiasutuste vahel ning liidu institutsioonide ja organitega. Selleks et suurendada tõhusust eri ametiasutustele kättesaadavate andmete kasutamisel Euroopa statistika koostamiseks, tuleks ka sätestada, et ühtsest süsteemist saadavad andmed tehakse statistilistel eesmärkidel kättesaadavaks asutustele, mis on osa Euroopa statistikasüsteemist.

(49a)

Komisjoni 20. mai 2020. aasta teatises „Strateegia „Talust taldrikule“ õiglase, tervisliku ja keskkonnahoidliku toidusüsteemi edendamiseks“ rõhutatakse, et on tähtis tagada Euroopa sotsiaalõiguste sambas sätestatud peamiste põhimõtete järgimine. Õiglaste, tugevate ja kestlike toidusüsteemide loomisel mängivad olulist rolli töötajate sotsiaalkaitse, töö- ja elamistingimuste ning tervise ja ohutuse kaitsega seotud kaalutlused. ÜPP peaks olema üks vahenditest, millega edendatakse Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärke.

(53)

Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides on vaja korraldada liikmesriikidevahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta.

(53)

Põllumajanduskaubanduse rahvusvahelise struktuuri tõttu ja siseturu toimimise huvides ning liidu poliitikavaldkondade arengusidususe kohustuste täitmiseks on vaja korraldada liikmesriikidevahelist ning liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelist koostööd. Peale selle on vaja luua liidu tasandil keskne dokumendisüsteem kolmandates riikides asuvate makseid saavate või tegevate ettevõtjate kohta. Selline süsteem peaks aitama ka tuvastada ebakõlasid ÜPP rakendamise ja liidu välispoliitika eesmärkide vahel. See aitaks kaasa järelevalve teostamisele määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] viidatud ÜPP eesmärkide saavutamise üle, võimaldades hinnata kolmandates riikides asuvate ettevõtjate mõju kestliku arengu tegevuskavale aastani 2030 ja liidu arengueesmärkidele, mis on sätestatud ELi toimimise lepingu artiklis 208.

(55)

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus; eriti seoses ÜPP keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomadega seotud küsimuste puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud kontrollide ja karistuste üldeeskirjad kehtestada liidu tasandil.

(55)

ÜPP oluline osa on tingimuslikkus , millega tagatakse, et maksetega edendatakse suuremat kestlikkust ning tagatakse põllumajandustootjate võrdne kohtlemine liikmesriikides ja nende vahel, eriti seoses ÜPP sotsiaal-, keskkonna- ja kliimakomponentidega, aga ka rahvatervise ja loomade heaolu puhul. Seetõttu tuleb tingimuslikkuse süsteemi toimivuse tagamiseks teha kontrolle ning vajaduse korral kohaldada karistusi. Selleks et tagada eri liikmesriikide toetusesaajate võrdne kohtlemine, tuleks teatavad tingimuslikkusega seotud üldeeskirjad ning rikkumistega seotud kontrollid ja karistused kehtestada liidu tasandil.

(57)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalne karistusmäär esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse eest ; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus võib kaasa tuua täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaks liikmesriikidel olema õigus võtta väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteem .

(57)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada karistuste üksikasjad, kuid karistused peaksid olema proportsionaalsed, tõhusad ja hoiatavad ega tohiks piirata muid liidu või liikmesriikide õiguses sätestatud karistusi. Selleks et tagada liikmesriikide tulemuslik ja ühetaoline lähenemisviis, tuleb liidu tasandil ette näha minimaalsed karistusmäärad. Selliseid määrasid tuleks kohaldada esmakordse hooletusest tingitud mittevastavuse juhtude suhtes ; korduvuse korral peaks protsent olema suurem ning tahtlikkus peaks potentsiaalselt kaasa tooma täieliku maksetest ilmajätmise. Karistuste proportsionaalsuse tagamiseks peaksid liikmesriigid võtma väiksemate ja esmakordsete mittevastavuste puhuks kasutusele varajase hoiatamise süsteemi, mille puhul teavitatakse toetusesaajat kohustusest võtta parandusmeetmed, võimaldades tal mittevastavus heastada . Halduskaristusi ei tohiks määrata mittevastavuse juhtudel, kui selle põhjuseks on vääramatu jõud, lihtne hooletus või pädeva või muu asutuse poolt tunnistatud ilmsed vead.

(66a)

pärast Euroopa Parlamendi nõudmisi  (1a) suurema läbipaistvuse järele põllumaa jaotamisel ja maa koondumisel, mis mõjutab põllumajandustootjate juurdepääsu maale, ning Euroopa ombudsmani  (1b) ja kontrollikoja arvamusi vajaduse kohta juhtida rohkem tähelepanu ÜPP abisaajatega seotud omandistruktuuridele liidu rahaliste vahendite võimaliku pettuse ja väärkasutuse kontekstis ning arvestades, et kättesaadav statistika  (1c) ei anna täielikku ülevaadet põllumajandusettevõtete omandiõiguse ja kontrolli kohta; selleks et hõlbustada riigiasutuste järelevalvet maahõivamise ja maade koondumise valdkonnas ning tagada suurem vastutus ja läbipaistvus EAFRD ja EAGFi toetuse puhul, tuleks teave omandistruktuuride kohta avalikkusele kättesaadavaks teha; liikmesriikide tagantjärele avaldatud ÜPP vahenditest toetusesaajate nimekiri peaks vajaduse korral võimaldama ka emaettevõtjate tuvastamist; see aitaks parandaks märkimisväärselt omandistruktuuride jälgimist ning hõlbustaks võimalike huvide konfliktide, korruptsiooni ja pettuse uurimist;

(71)

Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(71)

Kõnealuse teabe avaldamine koos käesolevas määruses sätestatud üldise teabega muudab liidu rahaliste vahendite kasutamise ÜPP raames läbipaistvamaks, aidates niiviisi kõnealust poliitikat nähtavamaks ja mõistetavamaks muuta. Teabe avaldamine võimaldab kodanikel osaleda rohkem otsustamisprotsessis ja tagab haldusasutustele suurema legitiimsuse ning tulemuslikkuse ja suurema vastutuse kodanike ees. Samuti näitab see kodanikele, milliseid avalikke hüvesid põllumajanduses pakutakse, toetades seeläbi liidu ja riigitoetuse õiguspärasust põllumajandussektoris.

(a )

„eeskirjade eiramine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

a )

„eeskirjade eiramine“ – eeskirjade eiramine määruse (EÜ, Euratom) nr 2988/95 artikli 1 lõike 2 tähenduses;

(b )

„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud iga-aastase tulemusaruande jaoks;

b )

„juhtimissüsteemid“ – käesoleva määruse II jaotise II peatükis osutatud juhtorganid ning käesolevas määruses ja määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud liidu põhinõuded, sealhulgas liikmesriikide kohustused seoses käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega ning aruandlussüsteem, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 38a osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire ja artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse hindamise jaoks;

(c )

„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] ja käesolevas määruses sätestatud nõuded.

c )

„liidu põhinõuded“ – määruses (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] ja käesolevas määruses sätestatud nõuded, määruses (EL) 2018/1046 (finantsmäärus) ja direktiivis 2014/24/EL (riigihangete direktiiv) sätestatud nõuded .

ca)

„liidu nõuded“ – liidu põhinõuded ja abikõlblikkuse eeskirjad, mis tulenevad määrusest (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], mis sisaldub liikmesriigi ÜPP strateegiakavas;

cb)„

väljundnäitaja“ – väljundnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 12 tähenduses;

cc)„

tulemusnäitaja“ – tulemusnäitaja määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 13 tähenduses;

cd)„

suur puudus“ – suur puudus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 30 tähenduses;

ce)„

vahendusasutus“ – vahendusasutus määruse (EL) …/… [ühissätete määrus] artikli 2 punkti 7 tähenduses;

cf)„

tegevuskava“ – tegevuskava nagu osutatud käesoleva määruse artikli 39 lõikes 1 ja artikli 40 lõikes 1.

(-a)

( p )

raske loodusõnnetus, mis kahjustab tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

( a )

loodusõnnetus või ilmastikutingimused , mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

(aa)

toetusesaaja pikaajaline töövõimetus;

(ab)

turutingimused, mis kahjustavad tõsiselt põllumajanduslikku majapidamist;

( q )

põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine õnnetusjuhtumi tagajärjel ;

( b )

põllumajandusliku majapidamise loomakasvatushoonete hävimine;

( r )

toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse;

( c )

toetusesaaja karja osa või kogu karja haigestumine loomataudi või vastavalt osade või kõigi põllukultuuride nakatumine taimehaigusesse või nende kannatamine taimekahjurirünnakute tõttu ;

( aa )

ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus ÜPP tavade kohta, samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

( f )

ÜPP alased uuringud ning fondidest rahastatud meetmete hindamine, sealhulgas hindamismeetodite parendamine ja teabevahetus parimate ÜPP tavade kohta , konsulteerimine asjaomaste sidusrühmadega , samuti koostöös Euroopa Investeerimispangaga (EIP) tehtud uuringud;

( cc )

rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

( h )

rahaline toetus teabe levitamise, teadlikkuse tõstmise, asjaomaste sidusrühmadega koostöö edendamise ja kogemuste vahetamisega seotud meetmetele, mida võetakse liidu tasandil maaelu arengu sekkumiste raames, sealhulgas võrgustike loomine asjaomaste osapooltega;

(a)

artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(b)

artiklis 10 osutatud koordineerivale asutusele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(c)

artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine ja selle volituste lõpetamine;

(d)

pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

(a)

makseasutusele ja koordineerivale asutusele akrediteeringu andmise või pärast akrediteeringu läbivaatamist selle tühistamise kohta;

(b)

sertifitseerimisasutuse määramise ja selle volituste lõpetamise kohta.

(a)

üks asutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta; ning

a)

üks asutus riigi tasandil või, kui see on kohaldatav, üks asutus piirkonna kohta; ning

(b)

üks asutus, nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks.

b)

üks asutus, nii EAGFi kui ka EAFRD kulude haldamiseks , kui on olemas vaid riigi tasandi makseasutus .

a)

akrediteeritud makseasutuste arv ei suurene võrreldes 31. detsembri 2019. aasta olukorraga või

b)

uued makseasutused määratakse seoses haldusliku ümberkorraldusega asjaomases liikmesriigis .

(a)

raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 51;

a)

raamatupidamise aastaaruanne kulude kohta, mis on kantud nende akrediteeritud makseasutustele delegeeritud ülesannete täitmise käigus, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga a, ja millele on lisatud vajalik teave raamatupidamisarvestuse kontrollimise ja heakskiitmise kohta vastavalt artiklile 51;

(b)

artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastane tulemusaruanne, mis tõendab, et kulud tehti vastavalt artiklile 35 ;

b)

iga-aastane kokkuvõte lõplikest auditiaruannetest ja tehtud kontrollidest, sealhulgas nende tulemused ning auditi ja kontrollide käigus süsteemides tuvastatud vigade ja nõrkuste olemuse ja ulatuse analüüs ning võetud või kavandatud parandusmeetmed, nagu on ette nähtud finantsmääruse artikli 63 lõike 5 punktiga b ;

(c)

finantsmääruse artikli 63 lõikega 6 ettenähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:

c)

finantsmääruse artikli 63 lõikega 6 ettenähtud liidu vahendite haldaja kinnitus selle kohta, et:

(a)

komisjonile esitatava teabe kogumine ja komisjonile edastamine;

(b)

artikli 52 lõikes 1 osutatud iga-aastase tulemusaruande esitamine;

(c)

meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada komisjoni järelmeetmetest;

(d)

liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise edendamine ja tagamine. Esimese lõigu punktis a osutatud finantsteabe töötlemisega seoses kohaldatakse koordineeriva asutuse suhtes liikmesriigipoolset eriakrediteerimist.

(j)

artikli 8 lõikes 2 osutatud makseasutustele akrediteeringu andmine ning selle läbivaatamine ja tühistamine;

(k)

artikli 8 lõikes 4 osutatud koordineeriva asutuse akrediteerimine;

(l)

artiklis 11 osutatud sertifitseerimisasutuse määramine;

(m)

pädevale asutusele käesoleva peatüki alusel pandud ülesannete täitmine.

a)

komisjonile esitatavate dokumentide, andmete ja teabe korrastamine ja komisjonile edastamine;

b)

meetmete võtmine või koordineerimine, eesmärgiga kõrvaldada üldist laadi puudused ja teavitada nendest ja kõikidest muudest järelmeetmetest komisjoni;

c)

liidu õigusnormide ühtlustatud kohaldamise tagamine;

(a )

raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;

a )

raamatupidamise aastaaruanne annab õige ja õiglase ülevaate;

(b )

liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt;

b )

liikmesriikide kehtestatud juhtimissüsteemid toimivad nõuetekohaselt;

(c )

artiklis 52 osutatud iga-aastase tulemusaruande kontrollimise ja heakskiitmise menetluse jaoks väljundnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded ning määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 115 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse seire jaoks tulemusnäitajate kohta esitatud tulemusaruanded, mis tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud , on korrektsed;

c )

artiklis  38a osutatud iga-aastase tulemuslikkuse seire jaoks ning määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud mitmeaastase tulemuslikkuse läbivaatamise jaoks esitatud tulemusaruanded, mis kajastavad elluviidud tegevusi ja riiklikus ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks tehtud edusamme , on korrektsed;

(d )

kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses (EL) nr 1308/2013 ja mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed.

d )

kulud meetmete eest, mis on sätestatud määruses  (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus], määruses (EL) nr 1308/2013 , määruses (EL) nr 228/2013, määruses (EL) nr 229/2013 ja määruses (EL) nr 1144/2014 ning mille hüvitamist on komisjonilt taotletud, on seaduslikud ja korrektsed ning tõendavad, et käesoleva määruse artiklit 35 on järgitud.

(a)

auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase;

(b)

sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 101 lõikes 3 nimetatud kontrollimenetlusega.

(a)

artikli 9 lõikes 2 osutatud makseasutuste ja artikli 10 lõikes 4 osutatud koordineerivate asutuste akrediteerimise miinimumtingimused;

(b)

makseasutuste kohustused seoses riikliku sekkumisega ning eeskirjad nende juhtimis- ja kontrollialase pädevuse sisu kohta;

(c)

makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteerimise, akrediteeringu kehtetuks tunnistamise ja selle läbivaatamise ning sertifitseerimisasutuste määramise ja lõpetamise menetlused, samuti makseasutuste ja koordineerivate asutuste akrediteeringu järelevalve menetlused, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet;

(d)

makseasutuste vahendite haldaja kinnituse aluseks olev töö ja kontrollid, millele on osutatud artikli 9 lõike 3 punktis c;

(e)

koordineeriva asutuse toimimine ja teabe esitamine komisjonile vastavalt artikli 10 lõikele 4.

(a)

auditeerimispõhimõtted, millel põhinevad sertifitseerimisasutuste arvamused, sealhulgas riskihindamine, sisekontrollid ja nõutav auditi tõendusmaterjali tase; ning

(b)

sertifitseerimisasutuste kasutatavad auditeerimismeetodid, võttes arvesse rahvusvahelisi auditeerimisstandardeid, et esitada oma arvamusi, mis võivad hõlmata võimalust jälgida makseasutuste kohapealseid kontrolle.

(a)

meetmed põllumajandusturgude stabiliseerimiseks määruse (EL) nr 1308/2013 artiklite 8–21 alusel;

(b)

erakorralised meetmed määruse (EL) nr 1308/2013 I peatüki V jaotise alusel;

(c)

meetmed, millega täiendatakse määruse (EL) … / … [ÜPP strateegiakavade määrus] artiklis 70 viidatud sissetuleku stabiliseerimise vahendid turukriiside korral, mis toimuvad sektori jaoks sätestatud piirmäärast sagedamini .

( gg )

tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti põllukultuuride seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid;

( b )

tagada põllumajandusmaa ja maakasutuse muutuse, sealhulgas agrometsanduse, samuti pinnase, vee, põllukultuuride ja muude taimede seisundi põllumajanduslik seire ja põllumajanduslik keskkonnaseire, et prognoosida eelkõige saagikust ja põllumajandustoodangut ning erandlike asjaoludega seonduvaid põllumajanduslikke mõjusid , hinnates põllumajandussüsteemide vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edusamme kestliku arengu eesmärkide saavutamiseks ;

( ii )

suurendada maailmaturgude läbipaistvust;

( d )

soodustada konkreetseid meetmeid, mis suurendavad maailmaturgude läbipaistvust , sealhulgas turgude seiret, võttes arvesse liidu eesmärke ja kohustusi, sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidusust ;

(a)

2021. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)

2021. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)

2022. aastal: 1 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(b)

2022. aastal: 1,5 % kogu ÜPP strateegiakava kestuse ajaks EAFRDst eraldatava toetuse summast;

(a)

esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakavasse panustatud kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

(a)

esimeses kuludeklaratsioonis märgitud summa peab olema eelnevalt makstud rahastamisvahendisse ja see võib olla kuni 25 % ÜPP strateegiakava kaasrahastamise kogusummast, mis on rahastamisvahenditele asjaomases rahastamislepingus eraldatud;

( g )

eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 2 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

( a )

eelarveliste kulukohustuste osa, mille kohta on esitatud kuludeklaratsioon, kuid mille hüvitamist on komisjon N+ 3 aasta 31. detsembril vähendanud või on selle peatatud;

(a )

need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt,

a )

need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt; ja

(b )

need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega või

b )

need on kooskõlas kohaldatavate liidu õigusnormidega.

(c)

seoses sekkumisliikidega, millele on osutatud määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus],

a)

need on tehtud akrediteeritud makseasutuste poolt;

b)

need on tehtud kooskõlas kohaldatavate liidu nõuetega ja

c)

need on tehtud kooskõlas kohaldatavate juhtimissüsteemidega, sealhulgas liikmesriikide kohustustega, mis on seotud käesoleva määruse artiklis 57 osutatud liidu finantshuvide tõhusa kaitsega, ning aruandlussüsteemiga, mis on võetud kasutusele määruse (EL) …/… [ÜPP strateegiakava määrus] artiklis 121 osutatud tulemusaruande jaoks.

(a)

enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul;

(a)

enne 1. detsembrit, kuid mitte enne 16. oktoobrit, teha ettemakseid kuni 50 % ulatuses otsetoetustena makstavate sekkumiste puhul ning määruse (EL) nr 228/2013 IV peatükis ja määruse (EL) nr 229/2013 IV peatükis osutatud meetmete puhul;

(a )

haldustavade vastavus liidu õigusnormidele;

a )

haldustavade vastavus liidu õigusnormidele;

(b )

kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastavatel kuludel on konkreetne väljund, nagu on esitatud iga-aastases tulemusaruandes ;

b )

kas artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 alla kuuluvatel ja määruses (EL) nr …/… [ÜPP strateegiakava määrus] osutatud sekkumistele vastav tegevus on toimunud vastavalt liidu nõuetele ja kas seda on kontrollitud, et tagada neile nõuetele vastavus ;

ba)

kas muu artikli 5 lõike 2 ja artikli 6 kohaldamisalasse kuuluv tegevus on toimunud ja kas seda on kontrollitud kooskõlas liidu õigusega;

(c )

kas sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 11 ja käesoleva peatüki 2. jaoga;

c )

kas sertifitseerimisasutuse töö on tehtud kooskõlas artikliga 11 ja käesoleva peatüki 2. jaoga;

(d )

kas makseasutus vastab artikli 8 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 8 lõiget 5.

d )

kas makseasutus vastab artikli 8 lõikes 2 kehtestatud akrediteerimiskriteeriumidele ja kas liikmesriik kohaldab nõuetekohaselt artikli 8 lõiget 5.

da)

kas artiklites 39 ja 40 osutatud tegevuskavasid rakendatakse nõuetekohaselt.

(a )

artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

a )

artikli 5 lõikes 2 osutatud kuludega, mis kanti rohkem kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

(b )

mitmeaastaste sekkumiste kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste alla, ja mille puhul viimane kohustus vahendite saajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

b )

mitmeaastaste sekkumiste kuludega, mis kuuluvad artikli 5 lõike 2 kohaldamisalasse või artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste alla, ja mille puhul viimane kohustus vahendite saajale tekkis enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest;

(c )

artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.

c )

artiklis 6 osutatud maaelu arengu sekkumiste kuludega (välja arvatud käesoleva lõike punktis b osutatud kulud), millega seoses teostas makseasutus makse või olenevalt asjaoludest lõppmakse enam kui 24 kuud enne, kui komisjon teatas liikmesriigile kirjalikult oma järeldustest.

(a)

liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millele kohta komisjon on asjaomasele liikmesriigile esitanud põhjendatud arvamuse kooskõlas aluslepingu artikliga 258;

a )

liikmesriigi antud toetused, mille kohta komisjon on algatanud aluslepingu artikli 108 lõikes 2 sätestatud menetluse, või rikkumised, millele kohta komisjon on asjaomasele liikmesriigile esitanud põhjendatud arvamuse kooskõlas aluslepingu artikliga 258;

(b )

liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulusid käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

b )

liikmesriik ei täida käesoleva määruse IV jaotise III peatükist tulenevaid kohustusi, tingimusel et komisjon teavitab kõnealust liikmesriiki kirjalikult asjaomaseid kulusid käsitleva kontrolli tulemustest 12 kuu jooksul pärast liikmesriigilt aruande saamist.

a)

sissenõudmisel juba kantud ja ettenähtavad kulud on suuremad kui sissenõutav summa; seda tingimust peetakse täidetuks, kui

b)

sissenõudmine osutub võimatuks, kuna võlgnik või eeskirjade eiramise eest juriidilist vastutust kandvad isikud on siseriikliku õiguse kohaselt tunnistatud maksejõuetuks.

(a )

kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust;

a )

kontrollida fondide rahastatavate tegevuste seaduslikkust ja korrektsust , sealhulgas toetusesaajate tasandil ;

(b )

tagada tõhusa kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

b )

tagada tõhus kaitse pettuste vastu, eelkõige kõrgema riskiga aladel, mis toimib hoiatusena, võttes arvesse meetmete kulusid ja nendest saadavat kasu ning nende proportsionaalsust;

(c)

vältida, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

c )

vältida, tuvastada ja kõrvaldada eeskirjade eiramisi ja pettusi;

(d )

kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt siseriiklikule õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

d )

kehtestada tõhusaid, hoiatavaid ja proportsionaalseid karistusi vastavalt liidu õigusele või selle puudumise korral vastavalt siseriiklikule õigusele ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi;

(e )

nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

e )

nõuda tagasi alusetud maksed koos intressiga ning algatada vajaduse korral vastavaid kohtumenetlusi.

(a)

kui mittevastavuse põhjuseks on vääramatu jõud;

a )