(1a)

Käesoleva otsusega antakse komisjonile õiguslik alus laenata kapitaliturgudelt raha, et katta taastepaketiga „NextGenerationEU“ seotud kulud. Põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulusid tuleb refinantseerida liidu eelarvest ja eelnevalt kindlaks määratud aja jooksul, mis sõltub emiteeritud võlakirjade tähtajast ja võla tagasimaksmise strateegiast. Nende kulude tõttu ei tohiks põhjendamatult vähendada mitmeaastase finantsraamistiku kohaste programmide kulusid ega investeerimisvahendite summat ega suurendada järsult liikmesriikide osamakseid. Et taastepaketi tagasimaksete kava oleks usaldusväärsem ja jätkusuutlikum, tuleks kulud katta seetõttu täielikult tõelistest uutest omavahenditest saadavast tulust. Sellega seotud kulukohustuste assigneeringuid ei tohiks mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärades arvestada, nagu on sätestatud uues mitmeaastase finantsraamistiku määruses.

(1b)

Kõik uutest omavahenditest laekuvad summad, mis ületavad asjaomasel aastal tagasimaksekohustuste täitmiseks vajalikku summat, peaksid üldtuluna liidu eelarvesse jääma. Pärast tagasimaksekava lõppu tuleks nendest omavahenditest jätkata liidu eelarve rahastamist üldtuluna. Uute omavahendite kasutuselevõtmisega tuleks tagada, et mitmeaastase finantsraamistiku kohaste liidu kulutuste tegemiseks on piisavalt raha, kuid samal ajal tuleb liidu aastaeelarve rahastamisel vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu ning nõrgendada sellega arusaama, et liidu eelarve on nullsummamäng, kus loeb õiglane vastutasu. Tänu sellele võib olla liidu tasandi kulutusi lihtsam kasutada prioriteetsete valdkondade ja ühiste avalike hüvede rahastamiseks, mis on riikide enda kulutustega võrreldes väga tõhus.

(1c)

Uued omavahendite kategooriad tuleks kasutusele võtta 2021. aastal, et nendest laekuvat tulu saaks kasutada siis, kui tuleb hakata täitma intressi- ja tagasimaksekohustusi. Uued omavahendid peaksid olema kooskõlas liidu poliitikaeesmärkidega, toetama Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ja jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks ning tugevdama pettuse-, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastast võitlust. Juba 2018. aasta novembri vaheraportis mitmeaastase finantsraamistiku ja omavahendite kohta andis Euroopa Parlament teada, millised võiksid olla uued omavahendid ja muu tulu vahendid, mis nendele nõudmistele vastavad; nende vahendite hulka võiks lisada veel võimalusi.

(5)

Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. 17.–21. juulil 2020 kokku tulnud Euroopa Ülemkogul jõuti seega järeldusele, et on asjakohane kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.

(5)

Käibemaksupõhistest omavahenditest on saanud kindel liidu eelarve tuluallikas ning ka edaspidi peaks neis kajastuma seos, mis valitseb ühtse turu tarbijate ja liidu rahanduse vahel. Praegust käibemaksupõhiste omavahendite kindlaksmääramise süsteemi on aga korduvalt kritiseerinud Euroopa Kontrollikoda, Euroopa Parlament ja liikmesriigid, pidades seda liiga keeruliseks. Seepärast tuleks kõnealuste omavahendite arvutamist lihtsustada.

(6)

Selleks et viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimises , paremini toetada liidu poliitika eesmärke ja vähendada liikmesriikide kogurahvatulul põhinevaid osamakseid liidu aastaeelarvesse , järeldati Euroopa Ülemkogu 17 . –21. juuli 2020 kohtumisel , et liit teeb lähiaastatel tööd omavahendite süsteemi reformimiseks ja uute omavahendite kasutuselevõtuks .

(6)

Et katta vähemalt Euroopa taasterahastu põhisumma tagasimaksmisega seotud ja intressikulud, viia liidu rahastamisvahendid paremini kooskõlla liidu poliitikaprioriteetidega, paremini kajastada liidu eelarve rolli ühtse turu toimimise tagamisel , paremini toetada liidu poliitika eesmärke , nt Euroopa rohelist kokkulepet ja üleminekut digitehnoloogiale, ja vähendada liikmesriikide poolt liidu aastaeelarvesse tehtavate kogurahvatulul põhinevate osamaksete ülekaalu, tuleb kehtestada uued omavahendite kategooriad , mis põhinevad äriühingu tulumaksu ühtsel konsolideeritud maksubaasil, Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemist saadavatel riigi tuludel ja ringlusse võtmata plastpakendijäätmete alusel arvutataval riigi osamaksel, millega soodustatakse ringmajandust . Peale selle tuleks sel eesmärgil niipea, kui aluseks olevad seadusandlikud tingimused on kehtestatud, võtta kasutusele uued omavahendid, mis põhinevad süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil, mis peab olema WTO reeglitega täielikus kooskõlas, digiteenuste maksul ja finantstehingute maksul, mida kohaldatakse soovitatavalt kõigi liikmesriikide poolt kokku lepitud süsteemi alusel. Komisjon peaks nende ja võimalike teiste uute omavahendite – millega toetatakse Euroopa rohelist kokkulepet ja ühtse turu toimimist ning jõupingutusi äriühingute maksustamise tõhustamiseks – kohta esitama võimalikult kiiresti seadusandlikud ettepanekud. Võimalikke uusi omavahendeid, millest komisjon on juba teatanud, nagu ühtse turu maks, tuleks enne Euroopa Parlamendile ja nõukogule nende kohta ettepanekute esitamist põhjalikumalt hinnata.

(7)

Esimese sammuna tuleks kasutusele võtta uus omavahendite kategooria, mis põhineb ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud riiklikul osamaksel. Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele. Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Selleks et vältida liigselt pärssivat mõju riikide osamaksetele, tuleks kohaldada korrigeerimismehhanismi, mis hõlmab nende liikmesriikide osamaksete iga-aastast kindlasummalist vähendamist, kelle kogurahvatulu elaniku kohta jäi 2017. aastal allapoole ELi keskmist. Vähendus peaks vastama 3,8  kilogrammile korrutatuna asjaomase liikmesriigi elanikkonna arvuga 2017. aastal.

(7)

Kooskõlas Euroopa strateegiaga plasti kohta saab liidu eelarve abil aidata kaasa plastpakendijäätmetest tekkiva reostuse vähendamisele ja saavutada pakendijäätmete ringlussevõtu eesmärgid . Omavahendid, mis põhinevad riiklikul osamaksel, mis on proportsionaalne igas liikmesriigis ringlusse võtmata plastpakendijäätmete kogusega, annavad stiimuli ühekordselt kasutatavate plasttoodete tarbimise vähendamiseks ning ringlussevõtu ja ringmajanduse edendamiseks. Komisjon peaks kehtestama ühtlustatud arvutusmeetodi ning tõhusad registreerimis- ja kontrollimehhanismid. Samal ajal võivad liikmesriigid võtta sobivaimaid meetmeid nende eesmärkide saavutamiseks kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Kuna need osamaksed on kavandatud omavahenditena, mis põhinevad „saastaja maksab“ põhimõttel, ei tohiks nende suhtes korrigeerimismehhanisme kohaldada.

(7a)

Kooskõlas Pariisi kliimakokkuleppest tulenevate kohustustega on liidu prioriteet vähendada heitkoguseid 1990.–2030. aastal vähemalt 40 %. Üks peamisi selle eesmärgi saavutamiseks loodud vahendeid on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem, milles tekib lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel müümise kaudu tulu. Võttes arvesse Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ühtlustatud laadi ja liidu rahalist toetust liikmesriikides leevendamis- ja kohanemismeetmete edendamiseks, on asjakohane võtta selle raames kasutusele uued liidu eelarve omavahendid. Need omavahendid peaksid põhinema liikmesriikide poolt enampakkumisel müüdavatel lubatud heitkoguste ühikutel, sealhulgas üleminekuperioodil energiasektorile tasuta eraldatud ühikutel. Et võtta arvesse teatavate liikmesriikide suhtes kohaldatavaid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ  (1a) erisätteid, ei tuleks omavahendite osamakse kindlaksmääramisel arvesse võtta lubatud heitkoguste ühikuid, mis on ümber jaotatud solidaarsuse, majanduskasvu ja omavahelise ühendatusega seotud põhjustel, ega lubatud heitkoguste ühikuid, mis on sihtotstarbeliselt määratud innovatsioonifondile ja moderniseerimisfondile. Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemil põhinevad omavahendid tuleks määratleda nii, et need hõlmaks võimalikku lisatulu, mis tekib, kui HKSi direktiivi kohaldamisala laiendatakse tulevikus uutele sektoritele või geograafilistele piirkondadele, kindlustades samal ajal liidu konkurentsivõimet.

(8)

Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti, et täiendavate omavahendite alusena esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi ja digimaksu kohta, eesmärgiga võtta need kasutusele hiljemalt 1. jaanuaril 2023. Euroopa Ülemkogu kutsus komisjoni üles esitama muudetud ettepaneku heitkogustega kauplemise süsteemi kohta, laiendades seda võimaluse korral lennundus- ja merendussektorile. Euroopa Ülemkogu jõudis järeldusele, et liit teeb mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 jooksul tööd selle nimel, et võtta kasutusele muid omavahendeid, mille seas võib olla ka finantstehingute maks.

(8)

Vajalikud lisaomavahendid tuleks kasutusele võtta hiljemalt 2028. aastaks ja vastavalt käesolevas otsuses sätestatud õiguslikult siduvale ajakavale, mis peaks tagama aluseks olevate õigusaktide õigeaegse vastuvõtmise ja jõustamise nii, et tulud oleksid kulude tasumise ajaks laekunud. Komisjon peaks selleks esitama seadusandlikud ettepanekud. Õiguslikult siduva ajakava kohta kehtiva üksikasjalikuma korra ja muud sätted, nt jõustumise kuupäevad ja võimalus hakata teatavaid uusi omavahendeid kohaldama tagasiulatuvalt, tuleks sätestada Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelises kokkuleppes.

(8a)

Esimesena võetakse olemasolevate omavahendite täiendamiseks 2021. aasta jaanuarist kasutusele ringlusse võtmata plastpakendijäätmete koguse põhjal arvutatud osamakse. Peale selle hakatakse 2021. aastast arvestama liidu eelarve üldtuluna 30 % heitkogustega kauplemise süsteemi enampakkumistulust. Teiseks esitab komisjon vajalikud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada finantstehingute maks ümber nii, et seda saaks 2024. aastast hakata kasutama omavahendi alusena. Ühtlasi esitab komisjon 2021. aasta esimesel poolel seadusandlikud ettepanekud süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismil ja digimaksul põhinevate uute omavahendite kasutuselevõtmise kohta. Need tulud tehakse kättesaadavaks 2023. aastast. Süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismi puhul on tegemist impordi suhtes kehtestatava lisatollitariifiga ja seda reguleeritakse traditsioonilisi omavahendeid käsitlevate õigusaktidega ning selle kohta ei ole eraldi omavahendiotsust vaja. Kui süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismiga laiendatakse heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala, peaks see täielikult kuuluma heitkogustega kauplemise süsteemi põhise omavahendi alla. Kolmandaks esitab komisjon mitmeaastase finantsraamistiku muutmise/läbivaatamise käigus 2024. aasta esimesel poolel uued või uuesti sõnastatud ettepanekud selle kohta, kuidas kujundada äriühingu tulumaksu ühtsest konsolideeritud maksubaasist omavahendi alus. Õigusaktid peaksid jõustuma õigel ajal, et uutest omavahenditest laekuv tulu oleks kättesaadav 2026. aastast. Maksupõhiseid omavahendeid ei pea hakkama kohaldama tagasiulatuvalt.

(9)

Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel leiti, et omavahendite kogumise kord peaks põhinema üldistel lihtsuse, läbipaistvuse ja võrdsuse põhimõtetel, sealhulgas koormuse õiglasel jagamisel. Kohtumisel leiti samuti, et ajavahemikul 2021–2027 saavad Taani, Madalmaad, Austria ja Rootsi ning taaste ja vastupidavuse toetuse kontekstis ka Saksamaa kasu kindlasummalistest korrektsioonidest, millega vähendatakse nende kogurahvatulul põhinevaid iga-aastaseid osamakseid.

(9)

Tagasimaksed ja muud korrigeerimismehhanismid tuleks kaotada.

(9a)

(9b)

Arvestades tulevasi arutelusid aluslepingute muutmise üle ja kasutades Euroopa tuleviku teemaliselt konverentsilt saadud impulssi, tuleks demokraatlikku legitiimsust, vastutust, vastupanuvõimet ja kooskõla liidu eelarve tulupoole peamiste poliitikaeesmärkidega veel rohkem tugevdada ning selleks tuleks Euroopa Parlamendile anda seadusandlike otsuste tegemisel suuremad volitused ning omavahendite süsteemi rakendamise järelevalves ja selle aluseks olevate valdkondlike õigusaktide puhul aktiivsem roll.

(10)

Liikmesriigid peaksid jätma kogumiskulude katteks endale 25  % nende poolt kogutud traditsioonilistest omavahenditest .

(10)

Summa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks (20  % kogutud traditsioonilistest omavahenditest), moodustab omavahenditest suure osa, mida ei kanta liidu eelarvesse. Kogutud traditsiooniliste omavahendite osa, mille liikmesriigid jätavad endale kogumiskulude katmiseks, tuleks langetada 20 %-lt uuesti algsele tasemele 10 %, et viia tolliseadmete, töötajate ja teabe jaoks antav rahaline toetus paremini vastavusse tegelike kulude ja vajadustega. Osakaal peaks olema kõigi liikmesriikide jaoks sama.

(11)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule kehtestatakse nõukogu määrus, millega sätestatakse liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldist ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse kõigi omavahendite kategooriate suhtes . Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke reegleid saldo arvutamise ja eelarves kajastamise korra kohta , samuti sätteid ja korda , mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks.

(11)

Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 311 neljandale lõigule sätestab nõukogu liidu omavahendite süsteemi rakendusmeetmed. Sellised meetmed peaksid sisaldama üldisi ja tehnilist laadi sätteid, mida kohaldatakse igat liiki omavahendite suhtes ja mille puhul on asjakohane parlamentaarne järelevalve eriti oluline . Kõnealused meetmed peaksid sisaldama üksikasjalikke eeskirju, mis käsitlevad artikli 2 lõikes 1 osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramist , sealhulgas artikli 2 lõike 1 punktides b–e osutatud omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad, kogurahvatuluga seotud tehnilised küsimused ning sätted ja kord , mida on vaja omavahendite kogumise kontrollimiseks ja järelevalveks , sealhulgas eeskirjad, mis käsitlevad kontrolle ning selliste ametnike ja muude teenistujate õigusi, keda komisjon on volitanud kontrolli tegema, ja kõik asjakohased aruandlusnõuded . Meetmed peaksid sisaldama ka praktilisi sätteid, mille kohaselt tuleb liikmesriike ja Euroopa Parlamenti kui üht eelarvepädevat institutsiooni korrapäraselt teavitada võetud laenude seisust, võlahaldusest ja sellega seotud riskijuhtimisstrateegiatest ning tagasimaksekavast.

(13)

Omavahendite ülemmäärade piires tuleks säilitada piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused . Omavahendite kogusumma , mis eraldatakse liidu eelarvesse, et katta iga-aastased maksete assigneeringud, ei tohiks ületada 1,40  % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust. Iga-aastaste kulukohustuste assigneeringute kogusumma ei tohiks ületada 1,46  % kõikide liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust.

(13)

Et omavahendite ülemmäärade piires säiliks piisav varu, mille abil liit saaks täita kõik asjaomasel aastal tasumisele kuuluvad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused, tuleks omavahendite ülemmäära tõsta maksete assigneeringute puhul 1,50  %-le liikmesriikide summaarsest kogurahvatulust turuhindades .

(16a)

Üksnes selleks et täita erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevaid täiendavaid finantskohustusi ja tingimuslikke kohustusi ning tagada rahaline kestlikkus ka majanduslanguse ajal, tuleks maksete assigneeringute ülemmäära tõsta 0,6  % võrra.

(19)

Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada liidu eelarvest . Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.

(19)

Tagastamatu toetuse, rahastamisvahendite kaudu antava tagasimakstava toetuse või eelarveliste tagatiste andmiseks laenatud vahendite tagasimakseid ning tasumisele kuuluvaid intresse tuleks rahastada tulust, mis laekub liidu eelarvesse lisatud uutest omavahenditest . Laenatud vahendid, mis antakse liikmesriikidele laenudena, tuleks tagasi maksta laenu saanud liikmesriikidelt saadud summadest. Liidule tuleb eraldada ja teha kättesaadavaks vahendid, mis on vajalikud selleks, et ta saaks täita kõik erakorralisest ja ajutisest laenuvõtmisvolitusest tulenevad finantskohustused ja tingimuslikud kohustused asjaomasel aastal ja igas olukorras kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 310 lõikega 4 ja ELi toimimise lepingu artikliga 323.

(25)

Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust. Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

(25)

Et oleks võimalik alustada ratifitseerimisprotsessi, võtab nõukogu käesoleva otsuse vastu pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. Euroopa Parlament on väljendanud kavatsust esitada kiiresti nõuandev arvamus, mida on õiguslikult vaja kiirendamaks menetlust, millega antakse komisjonile luba alustada Euroopa taasterahastu rahastamiseks laenuvõtmistehinguid. Käesolev otsus peaks jõustuma üksnes siis, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid kooskõlas oma põhiseadusest tulenevate nõuetega; seega austatakse täielikult riikide suveräänsust , sh seoses uute omavahendite kategooriatega . Euroopa Ülemkogu 17.–21. juuli 2020. aasta kohtumisel märgiti liikmesriikide kavatsust kiita käesolev otsus heaks niipea kui võimalik. Kuna on vaja kiiresti võimaldada laenude võtmist, et rahastada COVID-19 kriisi tagajärgedega tegelemise meetmeid, peaks käesolev otsus jõustuma käesoleva otsuse vastuvõtmiseks vajalike menetluste lõpuleviimist käsitleva viimase teate kättesaamisele järgneva esimese kuu esimesel päeval.

c)

ühtse sissenõudmismäära kohaldamine liikmesriigis tekkinud, kuid ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes. Sissenõudmismäär on 0,80  eurot kilogrammi kohta . Teatavate liikmesriikide puhul kohaldatakse iga-aastast kindlasummalist vähendamist, nagu on kindlaks määratud neljandas lõigus ;

c)

1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine ringlusse võtmata plastpakendijäätmete massi suhtes ; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 2,00 eurot kilogrammi kohta;

ca)

1. jaanuarist 2021 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine summa suhtes, mille moodustavad tulu, mis laekub direktiivi 2003/87/EÜ artikli 10 lõike 2 punktis a osutatud enampakkumisel müüdavatest lubatud heitkoguste ühikutest, ja energeetikasektori ajakohastamiseks üleminekuperioodil tasuta lubatud heitkoguste ühikute turuväärtus, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 10c lõikes 3; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 50 %; kogu lisatulu, mis laekub heitkogustega kauplemise süsteemi kohaldamisala laiendamisest pärast 1. jaanuari 2021 lisasektoritele ja -piirkondadele;

cb)

hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub süsinikdioksiidi piirimaksu mehhanismist kookõlas komisjoni ettepanekuga […/…];

cc)

hiljemalt 1. jaanuarist 2023 tulu, mis laekub digiteenuste maksust, mida hakatakse kohaldama, kui nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), on vastu võetud ja seda on hakatud rakendama; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 100 %;

cd)

1. jaanuarist 2026 ühtse sissenõudmismäära kohaldamine maksustatava kasumi osa suhtes, mis on igale liikmesriigile määratud vastavalt liidu eeskirjadele äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta; tegelik sissenõudmismäär ei tohi ületada 6 %;

ce)

1. jaanuarist 2024 kooskõlas nõukogu direktiiviga (EL) nr […/…] finantstehingute maksu kohaldamine sissenõudmismääraga, mille suurus ei ületa nimetatud direktiivis kehtestatud miinimummäärasid; kui finantstehingute maksu direktiivi rakendatakse ajutiselt tõhustatud koostöö raames, ei mõjuta see omavahend tõhustatud koostöös mitteosalevaid liikmesriike;

ba)

konkurentsireeglite rikkumise eest määratud trahvidest ja rikkumismenetlustest laekuva tulu kajastamine eelarves;

bb)

normid artikli 2 lõike 1 punktides a–ce osutatud kättesaadavaks tehtavate omavahendite summade kindlaksmääramise kohta, sealhulgas nende omavahendite suhtes kohaldatavad sissenõudmismäärad kõnealustes punktides sätestatud piirides, samuti kogurahvatulul põhinevate omavahendite suhtes kohaldatava määra arvutamine;

bc)

aluseks olev kogurahvatulu, sätted kogurahvatulu kohandamiseks ning sätted maksete ja kulukohustuste ülemmäärade ümberarvutamiseks kogurahvatulu oluliste muutuste korral, kui kohaldatakse artikli 2 lõiget 1;