Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52020IP0229

    Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta (2020/2011(INI))

    ELT C 385, 22.9.2021, p. 104–116 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    22.9.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 385/104


    P9_TA(2020)0229

    Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamine: negatiivsete hoiakutega võitlemine roma taustaga inimeste suhtes Euroopas

    Euroopa Parlamendi 17. septembri 2020. aasta resolutsioon romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise ja roma päritolu inimeste suhtes Euroopas levinud negatiivsete hoiakute vastu võitlemise kohta (2020/2011(INI))

    (2021/C 385/10)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping) ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartat,

    võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni, Euroopa sotsiaalhartat, rahvusvähemuste kaitse raamkonventsiooni ning Euroopa Nõukogu inimõiguste ja põhivabaduste kaitse voliniku, rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) aruandeid ja soovitusi ning muid Euroopa Nõukogu mehhanisme,

    võttes arvesse inimõiguste ülddeklaratsiooni ja teisi inimõigustealaseid ÜRO dokumente, sealhulgas kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelist pakti, rahvusvahelist majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakti, rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsiooni, naiste diskrimineerimise kõigi vormide likvideerimise konventsiooni ja lapse õiguste konventsiooni,

    võttes arvesse nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ, millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõte sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust (1),

    võttes arvesse nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel (2),

    võttes arvesse nõukogu 28. novembri 2008. aasta raamotsust 2008/913/JSK teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega (3),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1367/2006 keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise Århusi konventsiooni kohaldamise kohta ühenduse institutsioonide ja organite suhtes (4),

    võttes arvesse komisjoni 5. aprilli 2011. aasta teatist „Romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistik aastani 2020“ (COM(2011)0173) ning sellele järgnenud rakendamis- ja hindamisaruandeid,

    võttes arvesse nõukogu 9. detsembri 2013. aasta soovitust romade tõhusaks integratsiooniks liikmesriikides võetavate meetmete kohta (5) ning nõukogu 8. detsembri 2016. aasta järeldusi romade integreerimise kiirendamise kohta ja 13. oktoobri 2016. aasta järeldusi Euroopa Kontrollikoja eriaruande nr 14/2016 kohta,

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi 2010. aasta raporteid romade kaasamist käsitleva ELi strateegia kohta ja 2013. aasta raportit romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate Euroopa raamistiku sooliste aspektide kohta,

    võttes arvesse oma 15. aprilli 2015. aasta resolutsiooni rahvusvahelise romade päeva ja romavastasuse kohta Euroopas ning II maailmasõja ajal toimunud romade genotsiidi mälestuspäeva tunnustamise kohta ELis (6),

    võttes arvesse oma 25. oktoobri 2017. aasta resolutsiooni põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta (7),

    võttes arvesse oma 16. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni põhiõiguste olukorra kohta Euroopa Liidus 2017. aastal (8),

    võttes arvesse oma 12. veebruari 2019. aasta resolutsiooni vajaduse kohta koostada tugevdatud 2020. aasta järgne ELi strateegiline raamistik romade kaasamist käsitlevate riiklike strateegiate jaoks ja romavastasusega võitlemise tõhustamise kohta (9),

    võttes arvesse oma 7. veebruari 2018. aasta resolutsiooni võitluse kohta vähemustesse kuuluvate ELi kodanike diskrimineerimise vastu ELi liikmesriikides (10),

    võttes arvesse oma 13. märtsi 2018. aasta resolutsiooni ELi mahajäänud piirkondade kohta, (11)

    võttes arvesse oma 25. oktoobri 2018. aasta resolutsiooni neofašistliku vägivalla sagenemise kohta Euroopas (12),

    võttes arvesse oma 13. novembri 2018. aasta resolutsiooni vähemustega seotud miinimumstandardite kohta ELis (13),

    võttes arvesse komisjoni 5. septembri 2019. aasta teatist „Aruanne romade integreerimise riiklike strateegiate ELi raamistiku rakendamise kohta“ (COM(2019)0406) (14),

    võttes arvesse komisjoni 4. detsembri 2018. aasta teatist „Aruanne romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku (aastani 2020) hindamise kohta“ (COM(2018)0785) (15),

    võttes arvesse rikkumismenetlusi „Rassilist võrdõiguslikkust käsitleva direktiivi 2000/43/EÜ nõuete täitmata jätmise kohta – roma laste diskrimineerimine hariduses“ (rikkumised nr 20142174, nr 20152025 ja nr 20152206),

    võttes arvesse Euroopa sotsiaalõiguste sammast,

    võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust roma naiste olukorra kohta SOC/585-EESC-2018,

    võttes arvesse Lääne-Balkani partnerite Poznani deklaratsiooni romade integreerimise kohta ELi laienemisprotsessis,

    võttes arvesse Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teist uuringut (EU-MIDIS II),

    võttes arvesse rassismi ja sallimatuse vastu võitlemise Euroopa komisjoni (ECRI) üldisi poliitilisi soovitusi,

    võttes arvesse ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030,

    võttes arvesse Maailmapanga 2016. aasta vaesuse kaarti, milles on selgelt välja toodud Euroopa kõige mahajäänumad piirkonnad,

    võttes arvesse teadusasutuste ning romade ja romasid toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas roma rohujuuretasandi valitsusväliste organisatsioonide asjakohaseid aruandeid ja soovitusi,

    võttes arvesse Euroopa kodanikualgatusi „Minority SafePack Initiative“ ja „Piirkondadevahelise võrdsuse tagamist ja piirkondade kultuuri säilitamist puudutav ühtekuuluvuspoliitika“,

    võttes arvesse kodukorra artiklit 54 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 punkti 1 alapunkti e ja 3. lisa,

    võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalikomisjoni, kultuuri- ja hariduskomisjoni ning naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni arvamusi,

    võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A9-0147/2020),

    A.

    arvestades, et romad on Euroopa suurim etniline vähemus;

    B.

    arvestades, et kehtivas raamistikus rõhutatakse laia üldmõiste „romad“ mitmekesisust; arvestades, et selles ei tunnustata roma elanikkonna mitmekesisust; arvestades, et mõistet „roma“ ning liitmõistet „sinti ja roma“ kasutati ajajärgul, mil otsustajad otsustasid roma poliitika üle ilma roma kogukondade tegeliku osaluseta, ja seetõttu tunnevad need kogukonnad end sellest võõrandununa, ning arvestades, et see ELi poliitikas ja aruteludes kasutatav määratlus ei kajasta roma kogukonna heterogeensust, mistõttu nad sageli kritiseerivad seda;

    C.

    arvestades, et romade mitmekesisust kajastatakse palju paremini 2020. aasta järgses seadusandlikus ettepanekus romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta; arvestades, et romade mõiste hõlmab roma, kaale, manuši, lovari, rissende, bojaši, domari, kaldaari, romaniši ja sinti päritoluga inimesi; arvestades, et romade uus määratlus hõlmab paremini isegi neid, keda kutsutakse halvustavalt mustlasteks, ilma et neil oleks vastavat etnilist tausta, nagu egiptlased, aškalid või rändlejad;

    D.

    arvestades, et märkimisväärne osa Euroopa romasid elab nii maa- kui ka linnapiirkondades äärmuslikes oludes ning väga kehvades sotsiaal-majanduslikes tingimustes (16); arvestades, et enamik romasid on ilma jäetud põhilistest inimõigustest kõigis eluvaldkondades;

    E.

    arvestades, et Euroopa Liidu teise vähemuste ja diskrimineerimise teemalise uuringu (EU MIDIS II) andmetel usub 61 % ELi kodanikest, et romade diskrimineerimine on nende riigis laialt levinud; arvestades, et sügavalt juurdunud, püsivat ja struktuurset ning sageli institutsioonide ja valitsuste poolset romavastasust esineb endiselt Euroopa ühiskonna kõikidel tasanditel ning seda peetakse igapäevaseks suureks takistuseks selle saavutamisel, et romad saaksid ELi kodanikena kasutada täiel määral põhiõigusi, olla sotsiaalselt kaasatud ja võrdsed kõigis eluvaldkondades, sealhulgas eluase, haridus, tervishoid ja tööhõive;

    F.

    arvestades, et romad kannatavad jätkuvalt sagenenud vaenukõne all eelkõige avalikkuses, sotsiaalmeedias ning avaliku elu tegelaste, poliitikute ja ametnike poolt; arvestades, et neile saab osaks ka politseivägivald, sealhulgas kollektiivne karistamine, rassiline profileerimine, eluruumide ja koolide segregatsioon; arvestades, et selle nähtusega võitlemiseks on vaja erimeetmeid; arvestades, et puudujäägid õigusriigi väärtuste järgimises kriminaalõiguse valdkonnas põhjustavad politseivägivalla ohvrite ebapiisavat kaitset ja õiguskaitse vähest kättesaadavust ning riigiasutused kiusavad ohvreid sageli taga;

    G.

    arvestades, et võitlus romavastasusega kehtivate diskrimineerimisvastaste õigusaktide abil ei ole piisav; arvestades, et ELi liikmesriigid peaksid näitama üles otsustavust murda välja romavastasuse nõiaringist, eelkõige romade suhetes kohalike, piirkondlike ja riiklike haldusasutustega, et kaitsta oma riigi romadest kodanike võrdsust ja mittediskrimineerimist ning võimaldada neil täielikult kasutada oma põhilisi inimõigusi;

    H.

    arvestades, et romavastane rassism on toonud kaasa vägivalda ja tapmisi; arvestades, et vaenust ajendatud romade ahistamine ja vaenukuriteod nende vastu on endiselt märkimisväärselt sagedased ning enamikust vaenust ajendatud vahejuhtumitest ei anta teada;

    I.

    arvestades, et 2016. aastal läbi viidud EU MIDIS II andmetel elab ligikaudu 80 % uuritud romadest allpool riigi suhtelise vaesuse piiri; arvestades, et vaesus on romavastasuse ning hariduses, tööhõives, tervishoius ja eluaseme puhul esineva tõrjutuse tagajärg ja ka selle tõukejõud; arvestades, et ELi 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia peamine eesmärk oli aidata 20 miljonit inimest, sealhulgas romad, vaesusriskist välja; arvestades, et aastatel 2008–2017 vähenes vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus inimeste arv 3,1 miljoni võrra, kuid EL jääb kaugele strateegia „Euroopa 2020“ eesmärgist vähendada seda arvu 2020. aastaks 20 miljoni võrra;

    J.

    arvestades, et iga kolmas roma päritolu inimene elab ilma kraaniveeta eluasemes ja iga kümnes ilma elektrita eluasemes; arvestades, et vaid veidi enam kui pooltel on siseruumides vesiklosett või dušš ning 78 % romadest elab ülerahvastatud eluruumides; arvestades, et suur hulk romasid elab endiselt mitteametlikes, ebahügieenilistes ja ebaseaduslikes asundustes äärmiselt viletsates elamistingimustes; arvestades, et paljudel ei ole isikut tõendavaid dokumente ja neil puudub tervisekindlustus (17);

    K.

    arvestades, et 43 % romadest diskrimineeritakse eluaseme ostmisel või üürimisel ning nad ei ole piisavalt teadlikud oma võrdõiguslikkusega seotud õigustest; arvestades, et võimaluse korral tuleks paremini reguleerida omandiõigust, eelkõige ebaselgete olude puhul; arvestades, et mitteametlike eluasemete kaotamisega (väljatõstmine) peaksid kaasnema asjakohased kaasnevad meetmed, sealhulgas alternatiivse eluaseme võimaldamine; arvestades, et liikmesriikide vastu ei ole võetud õiguslikke ega poliitilisi meetmeid, et lõpetada eluasemetes segregatsioon ja sundväljatõstmised ning tagada juurdepääs kvaliteetsele eluasemele; arvestades, et halb juurdepääs eluasemele ja kommunaalteenustele avaldab ebasoodsat mõju hariduse, tööhõive ja tervishoiu tulemustele ning kahjustab üldiselt sotsiaalset kaasatust;

    L.

    arvestades, et romade oodatav eluiga ja terviseseisund on teistest endiselt oluliselt madalam kõigis Euroopa riikides; arvestades, et ELis on oodatav eluiga sünnihetkel meestel 76 aastat ja naistel 82 aastat, ning arvestades, et romadel on see hinnanguliselt kümme aastat vähem; arvestades, et imikute suremus on ELis tuhande elussünni kohta 4,3, ja arvestades, et tõendatult on see roma kogukondades palju suurem;

    M.

    arvestades, et paljude romade kirjaoskamatuse ja koolist väljalangemise määr on väga kõrge; arvestades, et ainult üks kahest roma lapsest käib eelkoolis või lasteaias ning väga väike osa lastest jätkab koolis käimist pärast kohustusliku koolihariduse omandamist; arvestades, et 50 % romadest vanuses 6–24 aastat ei õpi; arvestades, et ainult 21 % roma naistest ja 25 % 16–24-aastastest roma meestest on omandanud keskhariduse (ISCED 3) või kõrgema taseme hariduse; arvestades, et 2019. aastal lahkus 68 % roma lastest haridussüsteemist varakult, kuigi eelmise romasid käsitleva raamistiku ja ELi 2020. aasta strateegia eesmärk oli 10 %; arvestades, et kõrgema taseme haridust asub omandama vaid 18 % roma lastest ning koolist puudumise ja kooli poolelijätmise määr on romade hulgas oluliselt kõrgem kui teistel õpilastel; arvestades, et kuna paljudele roma lastele pannakse diskrimineeriv valediagnoos, nagu oleks neil hariduslikud erivajadused, käib ebaproportsionaalset suur hulk roma lapsi puuetega laste koolides, jättes nad välja tavakoolisüsteemist ja andes neile sageli madalama kvaliteediga haridust; arvestades, et roma laste otsene ja kaudne segregatsioon on nähtus, mida liikmesriikides ikka veel esineb;

    N.

    arvestades, et romasid diskrimineeritakse juurdepääsul sellistele tööhõivealgatustele nagu noortegarantii, samas kui riiklikel tööturuasutustel puudub sageli suutlikkus nendeni jõuda või nad rakendavad kaudset diskrimineerimist; arvestades, et tasustatava töö määr 20–64-aastaste romade puhul oli 43 %, mis oli 2015. aasta ELi keskmisest (70 %) tunduvalt madalam; arvestades, et noorte olukord on oluliselt halvem: 16–24-aastastest romadest ei tööta ega õpi 63 %, kusjuures ELi keskmine on 12 %; arvestades, et tulemused näitavad märkimisväärset soolist ebavõrdsust – 72 % roma päritolu noortest naistest ei tööta ega õpi, samas roma noormeestel on see määr 55 %; arvestades, et 43 % roma meestest ja 22 % roma naistest teeb mingis vormis tasustatavat tööd; arvestades, et Euroopa sotsiaalõiguste samba vastuvõtmine on toonud esiplaanile igaühe põhiõiguse teha tööd ja sotsiaalõiguste tugevdamise, millel on soodne mõju tõrjutud rühmadesse kuuluvate inimeste, näiteks romade elule; arvestades, et paljud äärmises vaesuses elavad romad on selle olukorra tõttu sunnitud vastu võtma miinimumpalgast palju madalama tasuga töökoha, teised on sunnitud elatist teenima sellistes mitteametlikes valdkondades nagu metallijäätmete või plastpudelite kogumine, mis suurendab oluliselt nende inimeste ekspluateerimise võimalusi;

    O.

    arvestades, et Euroopa Komisjoni 2019. aasta aruandes romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate rakendamise kohta tunnistatakse, et edutegurid hõlmavad valdkondadevahelist, sektoritevahelist ja integreeritud lähenemisviisi diskrimineerimise ja mitmemõõtmelise tõrjutuse vastu võitlemiseks ning roma naised, roma LGBT-inimesed ja roma puuetega inimesed kannatavad läbipõimunud diskrimineerimise all; arvestades, et aruannetes mainitakse prioriteetide hulgas vajadust toetada romade juurdepääsu õigusemõistmisele, keskendudes valdkonnaülese diskrimineerimise ohvritele, ning tugevdada võrdõiguslikkust edendavate asutuste suutlikkust lahendada romade diskrimineerimise juhtumeid;

    P.

    arvestades, et eriti ohus on roma naiste õigused ning sageli seisavad nad sünnitushaiglates silmitsi verbaalse, füüsilise, psühholoogilise ja rassilise ahistamise ning etnilise segregatsiooni raskete vormidega; arvestades, et roma naised paigutatakse eraldatud ruumidesse, kus on eraldi vannitoad ja söögiruumid; arvestades, et mõnes liikmesriigis on roma naisi süstemaatiliselt sundsteriliseeritud ja nad ei ole saanud sellest tuleneva inimõiguste rikkumise eest piisavat heastamist, sealhulgas hüvitist;

    Q.

    arvestades, et keskkonnaalane ebaõiglus on sageli seotud terviseriskide ja negatiivsete tagajärgedega romadele ning keskkonnakoormus mõjutab neid ebaproportsionaalselt, neil on halvem juurdepääs keskkonnaressurssidele ja -teenustele ning neid diskrimineeritakse seoses õigusega teabele, keskkonnaasjade otsustamises osalemisele ja keskkonnaasjades kohtu poole pöördumisele;

    R.

    arvestades, et romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate esimese Euroopa raamistiku loomine tõstis romade olukorra parandamise vajaduse Euroopa poliitilisse tegevuskavasse, lõi olulised institutsioonilised struktuurid ja võrgustikud ning avaldas liikmesriikidele survet riiklike strateegiate muutmiseks, et need puudused kõrvaldada; arvestades, et praeguse ELi raamistiku hindamise tulemustele tuginedes on oluline, et 2020. aasta järgsest ettepanekust juhinduvaid romasid käsitlevaid riiklikke kaasamisstrateegiaid jätkataks ja parandataks, nõudes liikmesriikidelt normide rangemat järgimist ja edendades siduvamate eesmärkide kasutamist, et suurendada pühendumust ja vastutust; arvestades, et riiklike strateegiate paremaks rakendamiseks tuleb need lõimida riikliku, piirkondliku ja kohaliku valdkondliku poliitikaga ning ELi rahalisi vahendeid tõhusamalt kasutada, eelkõige pikaajaliste integratsiooniprojektide puhul;

    S.

    arvestades, et on vaja seadusandlikku ettepanekut romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise kohta ning romavastasuse vastu ning see tuleks välja töötada realistlikumate kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete eristatud andmete alusel, mida kogutakse roma kodanikuühiskonna organisatsioonide, sealhulgas kohaliku tasandi organisatsioonide toetusel;

    T.

    arvestades, et roma kultuur kuulub Euroopa kultuuri ja väärtustega kokku ning romad on andnud oma osa ELi kultuurilise rikkuse, mitmekesisuse, majanduse ja ühise ajaloo kujunemisse; arvestades, et rahvusvähemustega seotud kultuuripärandi kaitsmine ja tugevdamine liikmesriikides suurendab sotsiaalset ühtekuuluvust;

    U.

    arvestades, et subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt vastutavad liikmesriigid romasid käsitlevate riiklike kaasamisstrateegiate väljatöötamise ja tõhusa rakendamise eest; arvestades, et romade kaasamist käsitlevate 2020. aasta järgsete riiklike strateegiate rakendamiseks tuleks eraldada piisavad rahalised vahendid liikmesriikide riigieelarvest ning kohalikest ja piirkondlikest eelarvetest ja täiendada neid ELi rahastamisega; arvestades, et tuleks välja töötada tõhusad ja tugevdatud järelevalve- ja karistusmehhanismid; arvestades, et EL ja liikmesriigid peavad tagama rahaliste vahendite eraldamise eesmärkidele ja projektidele, millel on romade olukorrale suurim võimalik pikaajaline mõju ja mida kasutatakse nõuetekohaselt ning mitte vääralt;

    V.

    arvestades, et ligikaudu pool Euroopa romadest elab väljaspool Euroopa Liitu; arvestades, et enamikus liidu kandidaatriikides, potentsiaalsetes kandidaatriikides ja naaberriikides on romade olukord endiselt väga problemaatiline; arvestades, et Euroopa Liit võib romade olukorda tugevasti mõjutada nii ühinemisläbirääkimiste kui ka finantsabi andmise teel;

    W.

    arvestades, et paremini tuleks tagada romade võrdne osalemine ja mõjuvõimu suurendamine kõigil poliitika kujundamise tasanditel – kohalikud, piirkondlikud ja Euroopa sidusrühmad (vabaühendused, aktivistid, eksperdid, kogukonnaliikmed jne) tuleks arvestataval määral kaasata roma taustaga inimesi puudutava 2020. aasta järgse poliitika kavandamisse, rakendamisse ja järelevalvesse;

    X.

    arvestades, et kõige enam abi vajavate kogukondade kindlaksmääramise meetodite piiratuse tõttu jääb suurem osa ebasoodsas olukorras roma kogukondi enamasti arengust kõrvale ja riiklikest kaasamisprogrammidest välja; arvestades, et programmikohase sekkumise kavandamisel peaks analüüs keskenduma täpsele geograafilisele piirkonnale ja sotsiaal-majanduslikult tõrjutud seisundis perede arvule;

    Y.

    arvestades, et romade kaasamise eesmärgid tuleks viia kooskõlla Euroopa Liidu horisontaalsete eesmärkidega, eelkõige majanduse elavdamise kavaga, uue mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks 2021–2027, Euroopa rohelise kokkuleppega, Euroopa sotsiaalõiguste sambaga, Euroopa poolaastaga, ÜRO 2030. aasta kestliku arengu eesmärkidega, uue ühise põllumajanduspoliitikaga, õiglase ülemineku fondiga, Euroopa uue oskuste tegevuskavaga, Euroopa digitaalse strateegiaga, VKEde strateegiaga kestliku ja digitaalse Euroopa kujundamiseks; arvestades, et poliitiline toetus on romade kaasamisel otsustavalt tähtis; arvestades, et liikmesriikide poliitilise pühendumuse ja vastutuse tagamiseks on vaja oluliste sidusrühmade ulatuslikku mobiliseerimist kõikidel tasanditel, sealhulgas nõukogus;

    Z.

    arvestades, et romavastasus eksisteerib meie ühiskonnas juba sajandeid ja kõige julmemalt ilmnes see holokausti ajal, mil hävitati hinnanguliselt 500 000 romat; arvestades, et praeguse Rumeenia territooriumil väljendus romavastasus roma rahva peaaegu 500 aastat kestnud orjuses; arvestades, et sajanditepikkuse diskrimineerimise ja sotsiaalse tõrjutuse tõttu ei saanud romad ühiskonna jätkuvast sotsiaal-majanduslikust arengust tõhusalt osa võtta; arvestades, et nad jäeti kõrvale ja seetõttu suurenes ebavõrdsus romade ja elanikkonna enamuse vahel;

    AA.

    arvestades, et COVID-19 kriis on näidanud, et tõrjutud roma kogukondade olukord ülerahvastatud asumites on halvenenud, romade vastu suunatud rassism, diskrimineerimine, tõrjumine, politseivägivald ja romade süüdistamine viiruse levitamises on teravnenud ning et puuduliku juurdepääsu tõttu tervishoiule, joogiveele, kanalisatsioonile ja toidule on romadel suurem oht COVID-19-ga nakatuda; arvestades, et seega on COVID-19 kriisi enam kui selgelt esile toonud ELi ja selle liikmesriikide tungiva vajaduse tegeleda romade kaasamisega; arvestades, et liikmesriigid peaksid andma erakorralist toetust ja arstiabi, et piirata viiruse levikut, ning arvestades, et COVID-19 kriisi majanduslikud ja sotsiaalsed tagajärjed ähvardavad kõige rängemini mõjutada roma elanikkonda ja veelgi süvendada ebavõrdsust romade kaasamise kõigis prioriteetsetes valdkondades;

    ELi seadusandlik ettepanek võrdõiguslikkuse, romade kaasamise ja nende osalemise ning romavastasuse tõrjumise kohta; ELi strateegiline ettepanek 2020. aasta järgseks ajaks, prioriteedid ja piisav rahastamine

    1.

    märgib, et romad kannatavad püsiva romavastasuse all, mis on rassismi erivorm ning mis põhjustab suurt vaesust ja sotsiaalset tõrjutust; märgib kahetsusega, et hoolimata ELi pidevast sotsiaal-majanduslikust arengust ja jõupingutustest tagada romade kaasamine nii ELi kui ka riiklikul tasandil, ei ole romade üldine olukord ELis paranenud, kusjuures sageli on põhjuseks püsiv romavastasus ja poliitilise tahte puudumine; kutsub seetõttu komisjoni üles eeskuju näitama ja kasutusele võtma romade integreerimise poliitika, et integreerida romade vaatenurk peavoolupoliitika, programmide ja projektide kõigisse etappidesse ja tasanditele, kuid loobumata sihipärasest lähenemisviisist, vältida diskrimineerimist ELi üldises poliitikas ning hõlbustada romadele suunatud positiivseid meetmeid ja aktiivset teavitustegevust; palub ka liikmesriikidel samas suunas liikuda ja kujundada poliitikat, mis aitab romasid aktiivselt ühiskonda kaasata;

    2.

    palub komisjonil esitada seadusandlik ettepanek romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise ning romavastasuse tõrjumise kohta, tuginedes põhjalikule mõjuhinnangule ja süsteemsetele konsultatsioonidele romadega, romasid toetavate ekspertide ja vabaühendustega riiklikul, piirkondlikul ja eelkõige rohujuure tasandil, samuti muude huvitatud sidusrühmadega, nagu Euroopa Nõukogu ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet; on seisukohal, et see ettepanek võiks põhineda ELi toimimise lepingu artikli 19 lõikel 2, mis on asjakohane meede romade etnilisel päritolul põhineva diskrimineerimise tõkestamiseks; on arvamusel, et varem kasutatud nõukogu soovitus ei ole piisav õigusakti vorm, sest see ei olnud õiguslikult siduv ega toonud kaasa märkimisväärset positiivset mõju romadele; palub komisjonil 2020. aasta järgse ettepaneku olulistes punktides arvesse võtta kogukonnasisest mitmekesisust, et kedagi ei jäetaks tähelepanuta, ning soovitab tungivalt kasutada 2020. aasta järgses ELi poliitikas ja aruteludes roma rahvarühmadele viitamisel roma üldnimetust; juhib tähelepanu sellele, et ELi 2020. aasta järgse romasid puudutava avaliku poliitika ettepanekus tuleks selgesõnaliselt välja tuua võrdõiguslik osalemine kõigis avaliku elu valdkondades ja poliitikas, samuti roma keel, kunst, kultuur, ajalugu ja keskkond, mis lisanduksid neljale peamisele prioriteetsele valdkonnale (haridus, tööhõive, eluase ja tervishoid);

    3.

    on arvamusel, et ettepanekus tuleb esmatähtsaks pidada märgatava positiivse mõju saavutamist; see peaks ühendama sotsiaal-majanduslikud aspektid õigustepõhise käsitusega, sealhulgas kava kaotada ebavõrdsus eluaseme, tervishoiu, tööhõive ja hariduse valdkonnas; see peaks hõlmama konkreetseid, võrreldavaid, saavutatavaid, siduvaid ja tähtajalisi eesmärke, et romasid kaitsta ja paremini kaasata, sealhulgas neid, kes kuuluvad mitmekordse diskrimineerimise all kannatavatesse rühmadesse, nagu noored, naised ja tüdrukud, LGBTI-inimesed ja puuetega inimesed, edendada kaasavat haridust ja väikelaste arengut ning võidelda diskrimineerimise ja segregatsiooni vastu; esmatähtsaks tuleks pidada õiguslikku lähenemisviisi, arvestades romade diskrimineerimise kollektiivset ja struktuurset olemust; rõhutab, et Euroopa Komisjoni 2020. aasta järgses ettepanekus tuleks keskenduda võitlusele vaesuse ja romavastasuse vastu, elu- ja tervisetingimuste parandamisele ning sihipärase ja üldise lähenemisviisi kombineerimisele;

    4.

    märgib, et selleks, et ELi tulevane romade kaasamise protsess oleks edukas ja usaldusväärne, on vaja põhjalikult muuta lähenemisviisi, minnes romadele suunatud poliitika väljatöötamisel paternalistlikult lähenemisviisilt üle mittepaternalistlikule lähenemisviisile; rõhutab, et kõigis ELi liikmesriikides tuleks suurendada riiklikke jõupingutusi romade kaasamiseks; rõhutab siiski, et rõhku tuleks panna suure roma elanikkonnaga riikidele, kus romade kaasamise protsessi tulemusetus tekitab makromajanduslikke probleeme, süvendab piirkondlikke erinevusi ja vähendab seega ELi sotsiaalset ühtekuuluvust; rõhutab, et neile riikidele antav ELi toetus peaks vastama lahendamist ootavatele probleemidele ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata nende poliitika ja meetmete tulemuslikkusele; on seisukohal, et 2020. aasta järgset perioodi käsitlev ettepanek peaks hõlmama ka väliskomponenti, mis käsitleb kandidaatriike ja potentsiaalseid kandidaatriike ning naaberriike, mille kaudu EL võiks toetada neid riike ulatuslike pikaajaliste romade kaasamise strateegiate väljatöötamisel ning pakkuda rahalist toetust sellistes valdkondades nagu haridus, tervishoid, eluase ja tööhõive;

    5.

    kutsub komisjoni üles tugevdama seost ELi peamiste rahastamis- ja poliitikavahendite ning romade sotsiaal-majandusliku arengu ja kaasamisega seotud eesmärkide vahel, mis on sätestatud komisjoni õiguslikult siduvas ettepanekus; kutsub komisjoni üles mobiliseerima mitmeaastase finantsraamistiku (2021-2027) ja ELi taastamiskava raames vahendeid romade võrdõiguslikkuse, kaasamise ja osalemise jaoks; rõhutab, et üksused, kes kasutavad romasid diskrimineerivaid tavasid või teevad sel eesmärgil otsuseid või rakendavad meetmeid, ei tohiks olla liidu eelarvest rahastamiskõlblikud; kutsub komisjoni, liikmesriike ja laienemisprotsessis osalevaid riike üles kohandama olemasolevaid peavoolu finantsmehhanisme ja muutma need paindlikumaks, et võimaldada vahendite segakasutust roma kogukondades, mis lihtsustaks juurdepääsu teabele, teavitustegevust, suutlikkuse suurendamist, tehnilise abi andmist ja tagatiste saamist rahastamistaotluse menetlemise ajal; on seisukohal, et sageli suudavad vahendeid kohalikul tasandil kõige tulemuslikumalt kasutada kohalikud omavalitsused ja vabaühendused, ning kutsub seetõttu komisjoni üles suurendama neile otse eraldatavaid vahendeid ja kaasama rakendamisse kohalikud romade esindajad; on seisukohal, et romade ja romasid toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide toetamiseks tuleks arvesse võtta paindlikumaid kaasrahastamise nõudeid, kuna paljud, eriti kohaliku tasandi vabaühendused ei saa endale lubada oma rahalist panust, mis takistab rohujuure tasandi vabaühenduste juurdepääsu ELi vahenditele; kutsub komisjoni üles tulemuslikult reageerima murele sõltumatu kodanikuühiskonna tegutsemisruumi pideva kahanemise pärast mõnes liikmesriigis; tunneb muret selle pärast, et koroonaviiruse puhangu tõttu võidakse teha kärpeid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku 2021–2027 õiguste ja väärtuste programmis ning et see mõjutab negatiivselt roma kogukondi toetavaid kodanikuühiskonna organisatsioone ja selle tõttu ka roma kogukondadeni jõudmist; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles selliseid kärpeid tulemuslikult vastustama;

    6.

    kutsub liikmesriike üles ELi rahalist toetust täiendama, et romade olukorda parandada; kutsub liikmesriike üles teada andma, kui suuri rahalisi vahendeid oleks kavandatud romade kaasamise meetmete elluviimiseks tarvis ning kui suured summad on selliste meetmete jaoks saadaval riigieelarvest ja ELi eelarvest;

    7.

    kutsub liikmesriike üles lõimima marginaliseerunud roma kogukondade parema kaardistamise metoodika ja tugevamad rahastamismehhanismid oma piirkondlikesse ja kohalikesse arengustruktuuridesse, mis võimaldavad sihipärasemaid investeeringuid marginaliseerunud roma kogukondadesse ja nende paremat kaasamist fondide rakendamisse, tagamaks, et eraldatud vahendid jõuavad romadeni ning neid kasutatakse nõuetekohaselt ega väärkasutata;

    Eristatud andmete kogumine

    8.

    rõhutab vajadust süstemaatiliselt koguda soo ja vanuse järgi eristatud andmeid, et saada teavet vajaduste kohta ja kontekstianalüüsiks ning anda abi eesmärkide ja mõjunäitajate kindlaksmääramiseks, et tagada parim tulemus vajaduste vastavusse viimisel kavandamise ja eelarve koostamisega nii riigi kui ka ELi tasandil; rõhutab vastupidise mõju hindamise meetodite olulisust, et vähendada lõhet poliitikaraamistike ja kohapealse rakendamise vahel; tuletab meelde, et mõne sekkumismeetme puhul on oluliseks piiranguks lõhe eesmärgi ja olemasoleva struktuuri eesmärgisaavutamise suutlikkuse vahel, kuna puudub andmepõhine kavandamine, eelarvestamine on puudulik ja ilmnevad uued ettenägematud vajadused;

    9.

    tuletab meelde, et kontrollikoda jõudis 2016. aastal järeldusele, et kõigil külastatud liikmesriikidel oli raskusi romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate edenemise järelevalve ja hindamisega; kutsub komisjoni üles järgmise põlvkonna programmide jaoks välja töötama uuenduslikke, mõjule orienteeritud ja andmepõhiseid lähenemisi;

    10.

    palub komisjonil koostada koos liikmesriikidega ühine metoodika, et koguda ja avaldada ELi rassilise võrdõiguslikkuse direktiivis määratletud etnilise päritolu alusel eristatud andmeid võrdõiguslikkuse kohta, kusjuures andmekogumine peab olema vabatahtlik ja anonüümne ning tuleb tagada isikuandmete kaitse, enesemääramine ja konsulteerimine asjaomaste kogukondadega, et saada kooskõlas asjaomaste riiklike õigusraamistike ja ELi andmekaitse õigusaktidega usaldusväärseid ja võrreldavaid andmeid, et toetada tõendipõhist poliitikat, parandada strateegiate ja meetmete tõhusust ning kindlaks teha struktuursed probleemid;

    11.

    palub liikmesriikidel kasutada kõiki kättesaadavaid andmeid võrdlusaluste kindlaksmääramiseks ja poliitilise programmi koostamiseks; rõhutab, et hädavajalik on koostada täpsem ülevaade roma elanikkonnast ja selle vajadustest, sealhulgas kandidaatriikides; rõhutab, et Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti suunised on seejuures väga olulised;

    Romade võrdne osalemine otsustusprotsessides, riiklikud kaasamisstrateegiad

    12.

    palub komisjonil kehtestada kaasav mehhanism, et tagada romade ja neid toetavate kodanikuühiskonna organisatsioonide, ekspertide ja kogukonnaliikmete (sh kohalikul ja piirkondlikul tasandil tegutsejate) võrdõiguslik osalemine, minnes paternalistlikult lähenemiselt üle mittepaternalistlikule ja võttes poliitilises arutelus ning otsustamises arvesse ka soolist mõõdet; kutsub liikmesriike üles edendama roma valijate teavitamist ja valimistel osalemist;

    13.

    kutsub komisjoni üles looma ELi tasandil romade rakkerühma, et hõlbustada romade kaasamist eri poliitikavaldkondadesse ja suurendada romade mõjuvõimu, toetades kõigi ELi ja liikmesriikide romasid puudutava poliitika juhtimises ja rakendamises osalejate suutlikkuse suurendamist sisulisel, väärikal, erapooletul, kaasaval ja läbipaistval viisil; kutsub liikmesriike üles oma 2020. aasta järgsete riiklike romade kaasamise strateegiate koostamisel samamoodi toimima; rõhutab, et kohalikud ja piirkondlikud sidusrühmad, sealhulgas vabaühendused, aktivistid, kohalikud ja piirkondlikud eksperdid, kogukonnaliikmed ja romavastasuse all kannatavad inimesed tuleb tuntavalt kaasata romasid käsitlevate riiklike kaasamisstrateegiate ja muu riikliku poliitika väljatöötamisse, rakendamisse ja järelevalvesse, tehes romade osalemise tulevase raamistiku ja riiklike kaasamisstrateegiate siduvaks ühiseks kvaliteedistandardiks;

    14.

    kutsub liikmesriike üles koostama romade kaasamiseks 2020. aasta järgsed riiklikud strateegiad koos tervikliku ühise hindamisraamistikuga ning pannes eelnevalt paika piisava eelarve, mis lisatakse riiklikku, piirkondlikku ja kohalikku eelarvesse ja mida korrapäraselt läbi vaadatakse ja hinnatakse ning mis kajastab romade sotsiaalse kaasamise vajaduse ulatust; rõhutab, et riigieelarvete ja kohalike omavalitsuste eelarvete koostamisel peab üks prioriteet olema romade kaasamine; palub liikmesriikidel lisada romavastasuse tõrjumine oma riiklikesse kaasamisstrateegiatesse horisontaalse lähenemisena kõigis avaliku elu valdkondades; palub komisjonil lisada riigipõhistesse soovitustesse hinnang riiklike kaasamisstrateegiate eesmärkide saavutamisel tehtud edusammude kohta;

    Romavastasus ja mitmekordne diskrimineerimine

    15.

    kordab oma seisukohta, üleskutseid ja soovitusi, mis on esitatud ja vastu võetud Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2017. aasta resolutsioonis põhiõiguste aspekti kohta romade integreerimisel ELis ja romavastasusega võitlemise kohta; kuna seni on võetud vaid piiratud meetmeid, kutsub komisjoni üles lisama need soovitused oma 2020. aasta järgsesse ELi ettepanekusse, mis käsitleb võrdõiguslikkust, romade kaasamist ja võitlust romavastasuse vastu, eelkõige romavastasuse ning tõe ja leppimisega seotud soovitustesse, kuna need on tugeva ja kaasava ühiskonna ülesehitamise nurgakivi; on kindlalt vastu poliitilisele narratiivile ja populismile, mille eesmärk on toetuda valitsuse poliitikas romavastasuse õhutamisele, roma rahva patuoinaks muutmisele ning diskrimineerimise ja segregatsiooni otsesele ja kaudsele soodustamisele; on arvamusel, et selline poliitiline tegevus on vastuolus mitte ainult riikide põhiseadustega, vaid ka ELi aluslepingutes sätestatud põhiõiguste ja väärtustega; seetõttu kutsub komisjoni üles viivitamata tegutsema ja algatama rikkumismenetlused, kui on oht, et rikutakse ELi õigust;

    16.

    kutsub liikmesriike üles ametlikult tunnistama, et romavastasus on roma rahva vastu suunatud rassismi erivorm;

    17.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles käsitlema romavastasust 2020. aasta järgset perioodi puudutava ettepaneku põhivaldkondades ning nõuab liidult ja liikmesriikidelt tõhusaid seadusandlikke ja poliitilisi meetmeid selle nähtuse vastu võitlemiseks nii liikmesriikides kui ka laienemisprotsessis osalevates riikides; on seisukohal, et romavastasuse tõrjumine on horisontaalne teema ja seda tuleks arvesse võtta kõigis liidu poliitikavaldkondades, kaasa arvatud uus tehnoloogia; kutsub liikmesriike üles tagama, et õiguskaitseasutuste kavandatud ja kasutatav uus tehnoloogia ei tekita rassiliste ja etniliste vähemuste diskrimineerimise ohtu; palub komisjonil lõimida riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste töö veelgi tihedamalt tulevase poliitikaraamistiku väljatöötamisse ja rakendamisse; palub lisaks komisjonil arendada romavastasuse vastu võitlemiseks tugevamat koostoimet riiklike võrdõiguslikkust edendavate asutuste ja romade riiklike kontaktpunktide vahel; palub liikmesriikidel tagada võrdõiguslikkust edendavate asutuste tegelik sõltumatus, volitused ja vajalikud vahendid, et nad saaksid täita oma ülesandeid ka romade põhiõiguste edendamisel ja kaitsmisel; on arvamusel, et nimelt võrdõiguslikkust edendavate asutuste ülesanne peab olema romavastasust puudutavate andmete kogumine ja suundumuste kaardistamine ning kogutud materjali suunamine Euroopa tasandile;

    18.

    palub liikmesriikidel tagada romade võrdne juurdepääs õiguskaitsele ja võrdsus seaduse ees; kutsub liikmesriike üles kaitsma romasid paremäärmuslike rühmade ähvarduste eest, uurima politseipoolse väärkohtlemise juhtumeid ning tagama romade osalemise õiguskaitse- ja julgeolekujõududes;

    19.

    ergutab liikmesriike võtma vastu suuniseid ja töötama välja koolitusi politseijõududele, et võidelda romade ebaproportsionaalselt suure kriminaliseerimise, etnilise profileerimise, ülemääraste peatamis- ja läbiotsimismenetluste, roma asunduste läbiotsimiskorralduseta läbiotsimise, meelevaldse vara arestimise ja hävitamise, vahistamistel ülemäärase jõu kasutamise, rünnakute, ähvarduste, alandava kohtlemise, füüsilise väärkohtlemise ning õigustest ilmajätmise ja ebapiisava politseitegevuse vastu romade suhtes toime pandud või nende teatatud kuritegude puhul, mille korral pakutakse vaid vähest abi ja kaitset, kui üldse (näiteks inimkaubanduse juhtumite korral ja koduvägivalla ohvritele) või kuritegusid uuritakse pealiskaudselt (nt vaenukuritegude korral); kutsub liikmesriike üles tagama, et pädevad asutused uuriksid selliseid juhtumeid põhjalikult; kutsub liikmesriike üles pakkuma asjakohaseid õiguskaitsevahendeid;

    20.

    kiidab heaks Euroopa Nõukogu avaldused, mille kohaselt on vaja internetikeskkonnas vihakõne levimise nähtust põhjalikumalt analüüsida ning võtta meetmeid, et seda retoorikat reguleerida ja leida uusi viise selle vastu võitlemiseks, nagu alternatiivne narratiiv ja faktikontrollitehnoloogia;

    21.

    kutsub liikmesriike üles tagama rassilise võrdõiguslikkuse direktiivi tõhusa rakendamise praktikas ja jõustamise, samuti rassismi ja ksenofoobiat käsitleva raamotsuse tõhusa jõustamise, et võidelda püsiva romavastasuse vastu; kordab üleskutset nõukogule lõpetada horisontaalse diskrimineerimisvastase direktiivi üle peetavate läbirääkimiste blokeerimine, kuna see on ELis võrdõiguslikkuse saavutamise eeltingimus;

    22.

    kutsub lisaks liikmesriike üles suurendama jõupingutusi, et võidelda diskrimineerimise, vaenukõne ja vaenukuritegude vastu riiklike ja ELi diskrimineerimisvastaste õigusaktide abil, eelkõige jälgides roma ohvrite olukorda pakkudes õigusabi;

    23.

    tuletab seepärast meelde liikmesriikide rassilise võrdõiguslikkuse direktiivist tulenevat kohustust nimetada spetsiaalne asutus, et edendada kõigi inimeste võrdset kohtlemist ilma diskrimineerimiseta rassilise ja etnilise päritolu alusel;

    24.

    on seisukohal, et EL ja liikmesriigid peaksid võtma meetmeid seoses üksikisikute olukorra ja õigustega, pidades silmas diskrimineerimise eri aluste ristumiskohti, seda eelkõige arvestades naiste, lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste ning puuetega inimeste olukorda ja õigusi;

    25.

    tuletab meelde meedia otsustavat rolli romavastasuse vähendamisel vähemuste mittediskrimineeriva kajastamise kaudu;

    Tervis

    26.

    kutsub liikmesriike üles töötama välja meetmeid, et parandada romade, eelkõige naiste, laste, eakate ja puuetega inimeste juurdepääsu kvaliteetsetele ja taskukohastele ennetavatele ja raviteenustele, sealhulgas seksuaal- ja reproduktiivtervishoiule; kordab, et sellega seoses on peamine element juurdepääsu parandamine tervishoiuteenustele – nii füüsilise juurdepääsu parandamine kui ka eelarvamuste ja rassismiga seotud mittemateriaalsete tõkete kõrvaldamine;

    27.

    kutsub liikmesriike üles eraldama piisavalt rahalisi vahendeid, et parandada roma kogukondade üldist tervislikku seisundit tervise- ja seksuaalharidust andes, mobiilsete tervisealaste sõeluuringute abil eraldatud piirkondades, ennetusalaste harivate kampaaniate abil ning koolitades tervishoiu- ja sotsiaaltöötajaid mitmekesisuse teemal, mis aitab ELi tervishoiusüsteeme mitmekesisusega kohandada;

    28.

    mõistab teravalt hukka roma taustaga naiste etnilise segregatsiooni sünnitushaiglates; palub liikmesriikidel viivitamata keelata igasugune etniline segregatsioon tervishoiuasutustes, sealhulgas sünnitushaiglates;

    29.

    kutsub liikmesriike üles tagama kõigile sundsteriliseerimise ohvritele tõhusad ja õigeaegsed õiguskaitsevahendid, sealhulgas tulemuslike hüvitusskeemide loomise kaudu;

    Võrdne ja õiglane juurdepääs haridusele, roma kunstile, keelele ja kultuurile

    30.

    kutsub komisjoni üles töötama välja uusi rahastamisvahendeid või allprogramme, mis täiendaksid liikmesriikide meetmeid kvaliteetse hariduse valdkonnas suunatud ja kohandatud toetuse andmiseks roma õpilastele, kes seisavad silmitsi äärmise vaesusega ja kellel puudub juurdepääs olemasolevatele ja tulevastele ELi haridusalase ja sotsiaalse kaasatuse rahastamise algatustele, nagu programm „Erasmus+“, lastegarantii või Euroopa Sotsiaalfond+;

    31.

    märgib, et mõnedes liikmesriikides on sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevate roma laste hariduse valdkonnas varasematel aastatel saavutatud vaid vähest edu, mis on eelkõige tingitud poliitilise tahte puudumisest ja romavastasusest, mistõttu on lõhe romadest ja mitteromadest õpilaste vahel õpitulemuste arvestuses endiselt suur; tuletab meelde, et roma lastele elu alustamiseks võrdse stardipositsiooni andmine on oluline, et murda vaesuse põlvkondadevahelise edasikandumise tsükkel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid võtaksid vastu kõiki poliitikavaldkondi hõlmava tervikliku lähenemisviisi ja seaksid roma laste hariduse valitsuste tegevuskavades tähtsale kohale;

    32.

    soovitab, et vähekaitstud roma õpilaste haridustee peaks algama võimalikult vara, võttes arvesse iga liikmesriigi konkreetseid tingimusi, kaasates nad võrdsetesse, taskukohastesse, kättesaadavatesse ja kaasavatesse väikelaste- ja lastehoiuteenustesse; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja ja rakendaksid strateegiaid ja programme, mille eesmärk on hõlbustada romade juurdepääsu lastehoiuasutustele, koolidele ja ülikoolidele, mis on isikliku arengu ja karjääri arendamise eeltingimus, ning tuletab meelde, et õppekavaväline tegevus, nagu spordi- või kunstiharrastus, on suurepärane kaasamisvahend;

    33.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama piisavat rahastamist valitsusvälistele organisatsioonidele, kes sellist tegevust pakuvad, kuna see on äärmiselt oluline keskkonna ja tingimuste loomiseks, kus mis tahes taustaga lastel on võrdsed võimalused; on seisukohal, et selles valdkonnas on väga oluline ka heade tavade vahetamine liikmesriikide vahel;

    34.

    peab eriti murettekitavaks roma laste suurt segregatsiooni koolides ja diskrimineerivat tava paigutada roma lapsed vaimse puudega laste koolidesse, mis mõnes liikmesriigis endiselt jätkub; nõuab tungivalt, et asjaomased liikmesriigid lõpetaksid sellise tegevuse kooskõlas kohaldatavate diskrimineerimisvastaste õigusaktidega; kutsub liikmesriike üles seadma prioriteediks meetmed roma õpilaste mis tahes vormis segregatsiooni kaotamiseks koolides või klassides kooskõlas nõukogu 2013. aasta soovitusega, rakendades mitmesuguseid meetmeid, mis kaasavad aktiivselt kohalikke sidusrühmi, eelkõige roma vanemaid ja lapsi, samuti kogukondlikke organisatsioone, ning arendades teadlikkuse suurendamise meetmeid;

    35.

    kutsub liikmesriike üles tagama, et kõik koolid ja inspektsioonid täidaksid ka tegelikult oma juriidilist kohustust kaotada koolides segregatsioon ning kohustuksid igal aastal koguma ja avaldama teavet koolides toimuva segregatsiooni seisu kohta kõikidel tasanditel, sealhulgas karistades neid, kes kohustust ei täida; kutsub liikmesriike üles vahetama häid tavasid, nagu segregatsiooni kaotamisega tegeleva ministrite komisjoni loomine, selle tegevuse võimestamine ja rahastamine, et toetada koole, kes soovivad segregatsiooni kaotada ja karistada neid, kes seda ei tee (muudatusettepanek 251); tuletab meelde, et komisjon algatas kolme liikmesriigi suhtes rikkumismenetluse seoses roma laste segregatsiooniga; on seisukohal, et hoolimata komisjoni jõupingutustest ei ole viimastel aastatel olukorra paranemist näha olnud; kutsub seetõttu komisjoni üles astuma sammu edasi ja edastama need juhtumid vajaduse korral Euroopa Kohtule;

    36.

    tuletab meelde tungivat vajadust kaasata roma vanemad oma laste koolihariduse igasse etappi; nõuab tungivalt, et liikmesriigid töötaksid välja programmid, mille eesmärk on kaasata roma vanemad nende laste kooliskäimise ning haridusalase ja isikliku arengu protsessi; rõhutab, et liikmesriikide suutlikkus tagada roma vanemate kaasamine sõltub suurel määral mitmetest teguritest, nii ühiskondlikest kui ka majanduslikest, ning palub eraldi toetust majanduslike, sotsiaalsete, meditsiiniliste või eluasemega seotud raskustega silmitsi seisvatele roma peredele, pidades silmas tervishoidu ning koolitoidu ja rõivaste pakkumist; usub, et laste jaoks, kes on koolist välja langenud ja/või kirjaoskamatud ja kellel puuduvad põhioskused, tuleks välja töötada uued võimalused oma hariduse jätkamiseks; kutsub liikmesriike üles kasutama sellega seoses täielikult ära Euroopa abifondi enim puudust kannatavate isikute jaoks;

    37.

    kutsub ELi liikmesriike üles tagama roma lastele võrdne juurdepääs kvaliteetsele haridusele, sealhulgas kogukonnaõppe ja elukestva õppe võimaluste kaudu; kutsub liikmesriike üles tagama, et koolide õppekavades ja meedias käsitletaks struktuurselt mitmekesisuse austamist, kultuuridevahelist mõistmist ja inimõigusi ning lisama koolide õppekavadesse inimõiguste, vastutustundliku juhtimise ja kodanikudemokraatia pädevuste alase koolituse ning roma ajaloo, samuti levitama ja laiendama roma ülikooliprogramme Euroopa tasandil;

    38.

    kutsub liikmesriike üles töötama välja õigusakte ja poliitikameetmeid, mille eesmärk on tagada õiguskaitsevahendid kõigile roma lastele, kes on valediagnoosiga paigutatud erikoolidesse või etnilise päritolu alusel ainult roma laste klassidesse ja koolidesse ning kellele seetõttu ei ole tagatud põhiõigused ja võimalused kvaliteetseks hariduseks ja headeks töökohtadeks;

    39.

    on arvamusel, et COVID-19 muutis vajalikuks info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja -meetodite aktiivse kasutamise; rõhutab siiski, et pandeemia näitas ebapiisavat valmisolekut digiüleminekuks, kuna paljud roma taustaga perekonnad ja koolid ei ole IKT-vahendite ja -oskustega piisavalt varustatud ning ei suuda sageli endale lubada elektrit ja internetiühendust; on seisukohal, et IKT-seadme omamine on digiõppe jaoks otsustava tähtsusega tegur, ning nõuab seetõttu tungivalt, et komisjon looks IKT-vahendite reservi ja jagaks sellest kõige kaitsetumatele perekondadele ja lastele, et pakkuda neile põhivahendeid kaugõppeks ja valmistada nad ette digiajastuks; on seisukohal, et juurdepääs internetile ja IKT-oskustele on tulevase digitaalajastu nurgakivi iga kodaniku jaoks ning seetõttu väga oluline ka romade võimestamiseks; kutsub seetõttu komisjoni üles lisama 2020. aasta järgsesse ettepanekusse internetiühendusega seotud sätted; kutsub liikmesriike üles lisama IKT-oskused oma õppekavadesse juba varases eas ja investeerima digikirjaoskuse programmidesse, mis võivad roma lapsi toetada;

    40.

    kutsub liikmesriike üles edendama roma keelt, kultuuri ja ajalugu koolide õppekavades, muuseumides ja muudes kultuurilise ja ajaloolise väljenduse vormides ning tunnustama roma kultuuri panust Euroopa kultuuripärandisse; kutsub liikmesriike üles töötama välja sidusad ja järjepidevad meetmed koos asjakohaste eelarvetega roma kunsti ja kultuuri stimuleerimiseks, toetamiseks ja edendamiseks, traditsioonilise roma kultuuri materiaalse ja immateriaalse pärandi uurimiseks ja säilitamiseks ning roma traditsioonilise käsitöö taaselustamiseks ja edendamiseks;

    Kvaliteetne ja taskukohane eluase, keskkonnaalane õiglus

    41.

    rõhutab, et eluase ei ole kaup, vaid vajadus, milleta inimesed ei saa ühiskonnaelus täielikult osaleda ega põhiõigusi kasutada; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles integreerima oma poliitikasse soovitused Euroopa Nõukogu inimõiguste voliniku aruandes „ECSR The Right to affordable housing, Europe's neglected duty“, pöörates erilist tähelepanu selle tagamisele, et kõik liikmesriigid nõustuksid viivitamatult järgima muudetud Euroopa sotsiaalharta artiklit 31, milles käsitletakse õigust eluasemele, ning suurendama investeeringuid sotsiaal- ja taskukohastesse eluasemetesse, et kaotada liiga suured eluasemekulud, eelkõige tõrjutud elanikerühmade hulgas;

    42.

    ergutab tungivalt liikmesriike tagama, et romad on nõuetekohaselt registreeritud, koos isikutunnistuste ja sünnitunnistustega, ning et nende kinnisvara (maa ja maja) on samuti registreeritud, samuti tagama edaspidi paindlikumad õigus- ja haldusmenetlused;

    43.

    kutsub liikmesriike üles vähendama COVID-19 pandeemia tagajärgi romade seas, kes elavad ülerahvastatud ja ebainimlikes eluasemetingimustes, ning seda silmas pidades legaliseerima nende mitteametlikud asulad, investeerima taristusse ja parandma äsja legaliseeritud mitteametlike eluasemete elutingimusi;

    44.

    kutsub liikmesriike üles võtma kasutusele tervikliku mehhanismi, et tagada eluaseme valdkonnas romade diskrimineerimise ja väärkohtlemise ennetamine ja selle eest karistamine, lahendada kodutuse probleem ning tagada mittepaiksetele romadele piisavad ja sobivad peatumiskohad; kutsub liikmesriike üles ennetama romade edasisi sunniviisilisi väljatõstmisi, tagades, et selline tegevus toimub alati täielikus kooskõlas rahvusvahelise, ELi ja siseriikliku õigusega, samuti kutsub liikmesriike üles tagama, et asjaomaseid isikuid teavitatakse mõistliku etteteatamisajaga ja neile antakse piisavalt teavet, ning juhib tähelepanu sellele, et väljatõstmine ei tohiks toimuda pakkumata asenduseks standardset, taskukohast ja kvaliteetset eluaset segregatsioonita keskkonnas, kus on juurdepääs avalikele teenustele; rõhutab tungivat vajadust teha segregatsiooni kaotamiseks avaliku sektori investeeringuid; kutsub liikmesriike üles edendama ruumilise segregatsiooni kaotamist ning juhib tähelepanu sellele, et geograafiline isolatsioon ja eluasemete segregeerimine hoiavad etniliste vähemuste esindajaid inimväärsetest töökohtadest eemal, olenemata nende kvalifikatsiooni tasemest; märgib, et väljatõstmisele lahenduste otsimine eri asutuste osalusel on otsustava tähtsusega, samas kui romade eluasemega seotud meetmed tuleks integreerida laiemasse riiklikku tegevusse ja sotsiaaleluasemeid või abiprogramme käsitlevatesse seadusandlikesse algatustesse;

    45.

    tuletab meelde, et COVID-19 puhangu tagajärgede all kannatavad peamiselt enim puudust kannatavad isikud, sealhulgas roma kogukonnad kogu ELis, ning taunib asjaolu, et roma kogukondi diskrimineeritakse ja tõrjutakse koroonaviiruse pandeemia tõttu veelgi rohkem; kutsub liikmesriike üles võtma COVID-19 kriisi ajal kiireloomulisi meetmeid, et lahendada veepuuduse, piisava kanalisatsiooni, elektri ja vajaliku taristu probleemid vaestes roma kogukondades; kutsub liikmesriike üles kaasama romade asulad täielikult desinfitseerimismeetmetesse, keelama peamiste kommunaalteenuste katkestamise pandeemia ajal, kaaluma kõige vähemkaitstud ja sissetuleku kaotanud isikute tarbimiskulude subsideerimist või maksete külmutamist taastekava kestuse lõpuni ning pakkuma üksikvanematele/üksikemadele rahalist toetust lapsehoolduse, üürimaksete ja muude majapidamiskulude jaoks, et leevendada rahalisi raskusi, pidades eelkõige silmas töökohtade kaotust;

    46.

    kutsub üles rakendama kogu ELis Århusi konventsiooni, mis seob omavahel keskkonna- ja inimõigused; soovitab integreerida keskkonnaalase ebaõigluse 2020. aasta järgsesse ettepanekusse ja kutsub komisjoni üles käsitlema keskkonnaalase diskrimineerimise eri vorme;

    Roma naised ja tütarlapsed

    47.

    rõhutab vajadust seada esikohale sooline perspektiiv ja sootundlik poliitika ning võidelda vägivalla (sealhulgas inimkaubanduse) vastu; palub nendel liikmesriikidel, kes veel ei ole Istanbuli konventsiooni ratifitseerinud, seda kiiresti teha; märgib, et tulevases poliitikas tuleb neid erinevusi arvesse võtta ja nendega tegeleda, pakkudes roma naistele spetsiifilisi sekkumisi ja konkreetseid toetusvorme; rõhutab, et sageli mitmekordse diskrimineerimise all kannatavatele roma naistele ja tütarlastele tuleks ette näha spetsiifilised meetmed mõjuvõimu suurendamiseks;

    48.

    kutsub seetõttu liikmesriikide valitsusi, kohalikke omavalitsusi ja vajaduse korral ELi institutsioone üles kaasama roma naisi naisorganisatsioonide ja asjaomaste sidusrühmade kaudu romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ettevalmistamisse, rakendamisse, hindamisse ja järelevalvesse ning looma sidemeid soolise võrdõiguslikkusega tegelevate asutuste, naiste õiguste organisatsioonide ja sotsiaalse kaasamise strateegiate vahel, et suurendada kogukondade usaldust ja tagada tundlikkus kohaliku konteksti suhtes;

    49.

    palub liikmesriikidel tagada, et romade riiklikes kaasamisstrateegiates oleks eraldi peatükk naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse kohta ning et selle kõikides jagudes kohaldataks soolise aspekti arvestamise meetmeid, et edendada naiste õigusi ja soolise võrdõiguslikkuse perspektiivi, eriti rahaliste vahendite eraldamisel, kooskõlas nõukogu järeldustega romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistiku kohta, milles rõhutatakse, et kõigis romade kaasamist edendavates poliitikameetmetes ja toimingutes tuleb arvesse võtta soolist mõõdet; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles hindama, kas poliitikaga saavutatakse roma naiste ja tütarlaste jaoks soovitud edasiminek, ning võtma edusammude puudumise korral meetmeid;

    50.

    kutsub liikmesriike üles kavandama meetmeid, et aidata roma naistel täielikult ära kasutada oma potentsiaali ja võimalusi tegutseda iseseisvate, enesekindlate ja emantsipeerunud aktiivsete kodanikena; kutsub liikmesriike üles laiendama kõigile roma kogukondadele kohustuslikke roma tervishoiu- ja koolivahendussüsteeme, tagama vahendaja iga 500 inimese jaoks ning neid süsteeme nõuetekohaselt rahastama ja toetama, andes vahendajatele kaasamise protsessis kesksema rolli;

    51.

    kutsub komisjoni ja liikmesriike üles roma taustaga tütarlapsi ja naisi aktiivse tööturupoliitika abil otsesemalt kaasama, sealhulgas noortegarantiisse;

    52.

    palub komisjonil ja liikmesriikidel tagada roma naiste ja laste põhiõiguste austamine, ning tagada – ka teadlikkuse tõstmise kampaaniate abil – et roma naised ja tütarlapsed oleksid teadlikud oma õigustest vastavalt kehtivatele riiklikele seadustele soolise võrdõiguslikkuse ja diskrimineerimise kohta, samuti võidelda jätkuvalt patriarhaalsete ja seksistlike traditsioonide vastu;

    Kvaliteetsed tööturuteenused

    53.

    kutsub liikmesriike üles tagama kvaliteetsed tööturuteenused roma noortele, sealhulgas neile, kes ei tööta ega õpi ning kes seisavad silmitsi äärmise vaesusega;

    54.

    kutsub komisjoni üles esitama teatise diskrimineerimisvaba värbamispoliitika suuniste ja standardite kohta liikmesriikidele ja tööandjatele, sealhulgas soovitused võrdõiguslikkuse kavade vastuvõtmiseks ettevõtjate tasandil ja valdkondlikes kollektiivlepingutes ning mitmekesisuse töörühmade loomiseks töökohal, sealhulgas stereotüüpide, eelarvamuste ja negatiivsete hoiakute vastu võitlemiseks ning diskrimineerimise ennetamiseks töölevõtmisel, edutamisel, palga maksmisel ja koolituse saamisel; rõhutab tõsiasja, et neid võrdõiguslikkuse tegevuskavasid tuleks kasutada ka etnilise ja kultuurilise mitmekesisuse edendamiseks töökohal, rassismi, rassismiga seotud diskrimineerimise ja töökiusamise vastaste sisereeglite väljatöötamiseks, tööjõu värbamise, karjääriredelil edasiliikumise ja tööturul püsimise jälgimiseks ning läbivaatamiseks võrdõiguslikkuse seisukohast, et teha kindlaks otsesed või kaudsed diskrimineerivad tavad ja võtta parandusmeetmeid ebavõrdsuse vähendamiseks kõigis nimetatud valdkondades ning koguda sel eesmärgil võrdõiguslikkust käsitlevaid andmeid, järgides seejuures eraelu puutumatuse ja põhiõiguste standardeid;

    55.

    rõhutab, et otsustava tähtsusega punkt romade tööhõive valdkonnas, millega tuleb tegeleda, on tulemuslik üleminek haridussüsteemist avatud tööturule; rõhutab, et oluline on võidelda deklareerimata töö eri vormide ja tööandjapoolse diskrimineerimise vastu ning ühitada tööjõuturul nõudlus ja pakkumine;

    56.

    kutsub komisjoni üles täitma oma lubadust võtta vastu Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava ja lisama romade kaasamise ühe näitajana sotsiaalvaldkonna tulemustabelisse; nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid tagaksid romadele juurdepääsu inimväärsetele töökohtadele, õiglase palga ja töötingimused ning garanteeriksid, et sotsiaalkaitsesüsteemid ja sotsiaalteenused oleksid kõigile asjakohased ja juurdepääsetavad ja et kõik võimalikud abisaajad neid kasutaksid, samuti et need hõlmaksid üldist tervisekindlustust ilma diskrimineerimiseta, miinimumsissetuleku kavasid ja pensioniõigusi;

    o

    o o

    57.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile, liikmesriikide ja kandidaatriikide valitsustele ja parlamentidele, liikmesriikide ja kandidaatriikide kohaliku ja piirkondliku tasandi parlamentidele ja omavalitsusasutustele, Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile, Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile, Euroopa Regioonide Komiteele, Euroopa Nõukogule ja Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile.

    (1)  EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

    (2)  EÜT L 303, 2.12.2000, lk 16.

    (3)  ELT L 328, 6.12.2008, lk 55.

    (4)  ELT L 264, 25.9.2006, lk 13.

    (5)  ELT C 378, 24.12.2013, lk 1.

    (6)  ELT C 328, 6.9.2016, lk 4.

    (7)  ELT C 346, 27.9.2018, lk 171.

    (8)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0032.

    (9)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0075.

    (10)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0032.

    (11)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0067.

    (12)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0428.

    (13)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0447.

    (14)  Euroopa Komisjoni aruanne romade integreerimise riiklike strateegiate rakendamise kohta – 2019.

    (15)  Euroopa Komisjoni vahehinnang romasid käsitlevate riiklike integratsioonistrateegiate ELi raamistikule.

    (16)  ELi Põhiõiguste Ameti Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring. Romad – valitud tulemused“, 2016.

    (17)  ELi Põhiõiguste Ameti Euroopa Liidu vähemuste ja diskrimineerimise teine uuring. Romad – valitud tulemused“, 2016.


    Top