—

tühistada hagejat puudutavas osas Ühtse Kriisilahendusnõukogu 14. aprilli 2021. aasta otsus ühtsesse kriisilahendusfondi tehtavate 2021. aasta ex ante osamaksete arvutamise kohta (SRB/ES/2021/22) ja selle lisad;

—

mõista kohtukulud välja Ühtselt Kriisilahendusnõukogult.

1.

Esimene väide: 14. aprilli 2021. aasta otsusega on rikutud olulist menetlusnormi ELTL artikli 263 teise lõigu tähenduses, kuna otsus ei ole nõuetekohaselt kinnitatud.

2.

Teine väide: 14. aprilli 2021. aasta otsusega ja selle lisadega I–III on rikutud olulist menetlusnormi ELTL artikli 263 teise lõigu tähenduses ning õigust heale haldusele, kuna need ei sisalda piisavat põhjendust ELTL artikli 296 teise lõigu ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artikli 41 lõike 2 punkti c kohaselt.

3.

Kolmas väide: 14. aprilli 2021. aasta otsusega ja selle lisadega I–II on rikutud harta artikli 47 esimesest lõigust tulenevat õigust tõhusale õiguskaitsevahendile, kuna otsuse sisulist õigsust on kohtul praktiliselt võimatu tõhusalt kontrollida.

4.

Neljas väide: 14. aprilli 2021. aasta otsus ja selle lisad on õigusvastased, kuna delegeeritud määruse (EL) 2015/63 (1) artiklid 4–7 ja artikkel 9 on õigusvastased. Nendega on rikutud krediidiasutuste ja finantseerimisühingute õigust tõhusale õiguskaitsele, kuna nendega kaasnevad olemuslikult läbipaistmatud otsused, mis tehakse määruse nende sätete alusel.

5.

Viies väide: Kui peaks jõutama järeldusele, et krediidiasutuste ja investeerimisühingute osamaksete läbipaistmatu arvutamine on juba määruse nr 806/2014 (2) artikli 70 lõikes 2 ja direktiivi 2014/59 (3) artikli 103 lõigetes 2 ja 7 ette nähtud, siis on need õigusaktid neljandas väites nimetatud põhjustel õigusvastased ja need tuleb seega tunnistada kohaldamatuks.

6.

Kuues väide: 14. aprilli 2021. aasta otsus on vastuolus delegeeritud määruse (EL) 2015/63 artiklite 6 ja 7 ning artikli 20 lõikega 1, kuna kostja ei võtnud riskiga korrigeerimise kordaja arvutamisel arvesse stabiilse netorahastamise kordaja (NSFR) ega omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõude (MREL) riskinäitajaid, samuti mitte keerukuse („complexity“) ja kriisilahenduskõlblikkuse („resolvability“) näitajaid.

7.

Seitsmes väide: 14. aprilli 2021. aasta otsusega ja selle lisadega I–III on rikutud olulist menetlusnormi ELTL artikli 263 teise lõigu tähenduses ja harta artikli 41 lõike 2 punktist a tulenevat õigust heale haldusele, kuna hagejat ei kuulatud enne otsuse tegemist ära.