Teate avaldamine veinisektoris kasutatava nimetuse tootespetsifikaadi standardmuudatuse heakskiitmise kohta vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 artikli 17 lõigetele 2 ja 3

(2021/C 324/13)

Käesolev teade avaldatakse kooskõlas komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/33 (1) artikli 17 lõikega 5

TEADE KOONDDOKUMENDI STANDARDMUUDATUSE KOHTA

„Morgon“

PDO-FR-A1024-AM02

Teate esitamise kuupäev: 4. juuni 2021

HEAKSKIIDETUD MUUDATUSE KIRJELDUS JA PÕHJUSED

1.   Geograafiline piirkond

I peatüki IV jao 1. punkti on pärast sõna „Rhône“ lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

See redaktsiooniline muudatus võimaldab geograafilise piirkonna puhul viidata 2019. aasta ametliku geograafilise koodi kehtivale versioonile ning suurendab geograafilise piirkonna määratluse õiguskindlust.

Geograafilise piirkonna ulatus jääb täpselt samaks.

Sõnad „on tagatud“ on asendatud sõnaga „toimub“.

Seoses selle muudatusega on muudetud koonddokumendi 6. punkti.

Samuti on lisatud lause, millega teavitatakse sellest, et INAO veebisaidi kaudu võimaldatakse juurdepääs geograafilist piirkonda hõlmavatele kartograafilistele dokumentidele.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

2.   Vahetus läheduses asuv piirkond

I peatüki IV jao 3. punkti on pärast sõnu „järgmised“ (suivantes) lisatud sõnad „vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile“.

Lisatud on viide 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile ning ajakohastatud on kommuunide nimekirja. Lisatud on ka kuupäev, millal päritolunimetuse geograafilise piirkonna riikliku päritolu- ja kvaliteediinstituudi pädev komitee selle heaks kiitis. Muudatused on redaktsioonilised ja nendega ei muudeta päritolunimetuse geograafilise piirkonna ulatust. Need on vajalikud seoses teatud kommuunide või nende osade ühinemise või jagunemisega või kommuunide nime muudatustega.

Uue sõnastusega saab tagada, et geograafilise piirkonna kommuunid on tootespetsifikaadis selgelt määratletud.

Koonddokumendi punkti „Täiendavad tingimused“ on muudetud vastavalt.

3.   Veini laagerdamist käsitlevad sätted

I peatüki IX jao 2. punktis on kuupäev „1. märts“ asendatud kuupäevaga „15. jaanuar“.

Veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks (saagikoristusaastale järgneva aasta 1. märtsilt 15. jaanuarile), sest kliimamuutuste tõttu muutub varajane saagikoristus üha tavalisemaks ja see võimaldab veinivalmistamise varem lõpule viia.

Veini minimaalse laagerdamistähtaja muutmine varasemaks ei mõjuta kaitstud päritolunimetusega veinide kvaliteeti. Villié-Morgoni kommuuni mullad on tekkinud mitmesugustel aluskivimitel ning mõned mullad võimaldavad toota puuviljalisi ja meeldivaid veine, mis on nauditavad ka noore veinina.

Muudetud on koonddokumendi 5. punkti „Veinivalmistustavad“.

4.   Tarbijale suunatud veinide turustamine

I peatüki IX jao 5. punktis on kuupäev „15. märts“ asendatud kuupäevaga „1. jaanuar“.

Kuna veini minimaalset laagerdamistähtaega on tõstetud varasemaks, siis on varasemaks toodud ka tarbijale mõeldud veinide turule viimise kuupäeva – 15. märtsilt 1. veebruarile.

Selle muudatusega ei kaasne muudatusi koonddokumendis.

5.   Veini liikumine tunnustatud ladustajate vahel

I peatüki IX osa 5. punkti alapunkt b, mis puudutab veinide liikumist volitatud laopidajate vahel, on välja jäetud.

Kuna minimaalset laagerdamisperioodi on lühendatud ja veinide turuleviimise kuupäeva on nihutatud varasemaks, peab veinide liikumine ettevõtjate vahel toimuma kiiremini, seepärast ei ole otstarbekas kehtestada kuupäeva, enne mida ei tohi veine transportida.

Seetõttu on muudetud I peatüki IX osa 5. punkti pealkirja, jättes välja sõnad „toodete liikumine ja“.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

6.   Üleminekumeetmed

I peatüki XI osa 1. punkti alapunktis a on lisatud sõnade „kuni 2034. saagiaastani (kaasa arvatud)“ ette sõnad „hiljemalt“, et selgitada kõnealuse meetme tingimusi.

3. punkt on välja jäetud, sest erimeetmed on aegunud.

Need tootespetsifikaadis tehtud muudatused ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

7.   Tootespetsifikaadile vastavuse kontrollimisega seotud tegurid

– Ettevõtjaid kontrollib edaspidi sertifitseerimisasutus, seetõttu on tootespetsifikaadi II peatüki asjaomastes osades asendatud sõna „inspekteerimiskava“ (plan d’inspection) sõnaga „kontrollikavad“ (plans de contrôle).

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

– Viited kontrolliasutusele

III peatüki II jaos: selles osas esitatud redaktsioonilisi eeskirju on muudetud, muudatust kohaldatakse alates tootespetsifikaadi heakskiitmisest 2011. aasta detsembris, seejuures ei esitata enam kontrolliasutuse täielikke kontaktandmeid, kui kontrolli teeb sertifitseerimisasutus.

See muudatus ei mõjuta koonddokumendis esitatud teavet.

KOONDDOKUMENT

1.   Nimetus(ed)

Morgon

2.   Geograafilise tähise tüüp

KPN – kaitstud päritolunimetus

3.   viinamarjasaaduste kategooriad

1.

Vein

4.   Veini(de) kirjeldus

Lühikirjeldus

Tegu on kuivade punaste vaiksete veinidega. Veinide minimaalne naturaalne alkoholisisaldus on 10,5 mahuprotsenti.

Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

Pakendamisel on punaste veinide maksimaalne õunhappesisaldus 0,4 g/l.

Valminud ja pakendamiseks valmis veinidel on järgmised analüütilised omadused:

maksimaalne fermenteeritavate suhkrute (glükoos, fruktoos) sisaldus: 3 grammi liitri kohta

Maksimaalse üldalkoholisisalduse, minimaalse tegeliku alkoholisisalduse, minimaalse üldhappesuse ning maksimaalse vääveldioksiidi üldsisalduse puhul kohaldatakse liidu õigusaktides sätestatud nõudeid.

Veinid on Beaujolais’ veinidele omaselt puuviljalised, kuid lisaks on need täidlased, väga mineraalsed ning nende lõhnas on sageli tunda vaarika ja kirsibrändi noote. Veinid laagerduvad hästi ning laagerdumise käigus kujuneb välja eripärane ja kompleksne aroom. Asjatundjad suudavad sageli eristada veine, mis on valmistatud graniidist aluskivimi liivasel mullal kasvanud viinamarjadest ning on juba noorelt puuviljalised ja meeldivad, ning veine, mis on valmistatud kiltkivisel mullal kasvanud viinamarjadest ja maitsevad paremini pärast paari aastat laagerdumist.

Üldised analüütilised omadused

Üldised analüütilised omadused
Maksimaalne üldalkoholisisaldus (mahuprotsentides):
Minimaalne tegelik alkoholisisaldus (mahuprotsentides)
Minimaalne üldhappesus:
Maksimaalne lenduvate hapete sisaldus (milliekvivalentides liitri kohta):	14,17
Maksimaalne vääveldioksiidi üldsisaldus (milligrammides liitri kohta)

5.   Veinivalmistustavad

5.1.   Veinivalmistuse eritavad

1.   Veinivalmistuse eritavad

—	Puutükkide kasutamine on keelatud.

—	Pärast rikastamist ei ületa veinide alkoholisisaldus 13 mahuprotsenti.

—	Substraktiivsed rikastamistehnoloogiad on lubatud tingimusel, et rikastamisaste ei ületa 10 %.

—	Veini laagerdatakse vähemalt saagikoristusele järgneva aasta 15. jaanuarini.

Peale eespool esitatud sätete tuleb veinivalmistustavade puhul järgida liidu tasandil ning põllumajanduse ja merekalanduse seadustikuga (code rural et de la pêche maritime) kehtestatud kohustusi.

2.   Viljelustavad

—

Istutustihedus Puude minimaalne istutustihedus on 6 000 puud hektari kohta. Viinapuude ridade vahekaugus võib olla kuni 2,10 meetrit ning viinapuude tüvede vaheline vahemaa samas reas peab olema vähemalt 0,80 meetrit. Eeldusel, et järgitakse minimaalse istutustiheduse nõuet 6 000 tüve hektari kohta, võivad viinamarjaistandustes tootmise mehhaniseerimise huvides olla rajatud kuni 3 meetri laiused ridadevahelised vahekäigud.

—

Viinapuude lõikamise eeskirjad: — viinapuude lõikamine peab olema lõppenud 15. maiks; — veini valmistamiseks kasutatavate viinapuude võrsed lõigatakse lühikeseks (lehtri- või lehvikukujuline vorm, või ühe- või kaheõlaline või „V-kujuline“ Royat’ nöörpuu vorm), jättes tüve kohta kuni 10 punga; — igale tüvele jäetakse 3–5 võrset kuni 2 pungaga; puu noorendamiseks võib igal tüvel olla vana viinapuu võsu külge poogitud võrse, millel on kuni 2 punga; — võrakujunduse korral või lõikamismeetodi muutmisel jäetakse viinapuudele kuni 12 punga tüve kohta. Kastmine on keelatud.

—

Mehaanilise viinamarjakoristusega seotud sätted: — viinamarjade kasvatusalalt veinivalmistamisüksusesse transportimiseks kasutatavate konteinerite puhul võib koristuskõrgus olla kuni 0,50 meetrit; — konteinerid on valmistatud keemiliselt mitteaktiivsest ja toiduainete jaoks sobivast materjalist; — saagikoristus- ja veotehnika on varustatud vee äravoolusüsteemiga või asjakohaste kaitsevahenditega.

5.2.   Maksimaalne saagikus

1.	61 hektoliitrit hektari kohta

6.   Määratletud geograafiline piirkond

Viinamarjade korjamine, töötlemine, veini valmistamine ja laagerdamine toimub Rhône’i departemangu järgmise kommuuni territooriumil (vastavalt 2019. aasta ametlikule geograafilisele koodile): Villié-Morgon.

7.   Peamine veiniviinamarjasort / peamised veiniviinamarjasordid

’Gamay N’ (tume)

8.   Seos(t)e kirjeldus

8.1.   Seost väljendavate looduslike tegurite kirjeldus

Geograafiline piirkond asub Beaujolais’ mägede idanõlvadel, täpsemalt mäe Fût d’Avenas (842 meetrit) madalamatel nõlvadel.

Mägi paikneb Rhône’i departemangu põhjaosas Villié-Morgoni kommuunis, 19 km Villefranche-sur-Saône’ist põhja pool ja 21 km Mâconist lõuna pool.

Geograafilise piirkonna maastik on künklik, läänepool muutuvad nõlvad järsemaks. Küngaste vahel voolavad ojad (nt Morcille), mis suubuvad Saône’i lisajõgedesse Ardières’i ja Doubysse. Nõlvade kõrgus merepinnast on 220–480 meetrit, need avanevad kagusse ja kõrguvad Saône’i jõe avara madaliku servas.

Geograafilise piirkonna mullad on tekkinud kolme tüüpi aluskivimitel:

—	hilisdevoni mangaanrikas kiltkivi, mille lagunemisel tekib savine muld (kohalikus kõnepruugis morgon); selline muld on piirkonna kesk- ja idaosas, näiteks Py künkal;

—	porfüriidiline graniit, mis moodustab murenedes piirkonna põhja- ja loodeosas liivaseid alasid, mille muld on toitainetevaene ja laseb hästi vett läbi;

—	idanõlvade alumises osas on purdkivimid ja Kvaternaari ajastu jõeterrassid; muld on seega mitmekesine, mõnikord väga liivane või savine.

Valitsev kliima on ookeaniline, mõjutatud kontinentaalsest ja vahemerelisest kliimast. Sademed jagunevad aasta piires ühtlaselt ning aasta keskmine temperatuur jääb 11 °C lähedale. Beaujolais’ mäed kaitsevad hästi läänetuulte eest, nõrgendades sellega ookeani mõju. Mägede tekitatud fööni mõjul muutub niiske õhk kuivemaks, samuti suureneb päikesevalguse ja väheneb sademete hulk.

Viinapuude arengus mängib olulist rolli ka Saône’i jõe lai org, mis suurendab viinapuudele langeva päikesevalguse kogust (keskmiselt ligikaudu 2 000 tundi aastas) ja kannab edasi vahemerelise kliima mõjusid, mida eeskätt iseloomustab suvine suur palavus.

8.2.   Seost väljendavate inimtegurite kirjeldus

Viinapuude olemasolu Villié-Morgonis tõendab Beaujeu senjööri ja tema vasalli vahel 956. aastal sõlmitud maatüki müügileping.

Alates 15. sajandi lõpust aitas viinamarjaistanduste laienemisele kaasa Lyoni kõrgklass, kelle rikkus pärines siidikaubandusest ja pangandusest.

Tuntud ja nõutud veinide kontrollitud päritolunimetus „Morgon“ kinnitati 11. septembri 1936. aasta dekreediga.

Kontrollitud päritolunimetusega veini „Morgon“ iseloomustab piirkonna traditsioonide ja kaasaegsete tehnoloogiliste meetodite ühendamine.

Püüdes välja arendada kvaliteetset veini, õppisid tootjad kasutama ja kasvatama viinamarjasorti „Gamay N“, eeskätt suurendati istutustihedust ja hakati võrseid lühikeseks lõikama.

Et kindlustada viinamarja korralik valmimine, peab viinamarjakasvataja tagama, et viinapuude lehepind oleks piisav. Sellisel juhul on viinapuudel võimalik kasutada püsivat toestussüsteemi.

Järgides kehtivat tava võtsid tootjad kasutusele eripärase veinivalmistamise meetodi, mis hõlmab paralleelselt traditsioonilist ja pooleldi süsihappelist matseratsiooni.

2010. aastal oli „Morgoni“ viinamarjaistanduste pindala üle 1 100 hektari. Piirkonna 451 tootjat toodavad aastas keskmiselt 55 000 hektoliitrit veni, millest üle 40 % turustatakse otsemüügi kaudu.

8.3.   Põhjuslikud seosed

Viinamarjaistandused asuvad avarat Saône’i tasandikku palistavatel mäenõlvadel, kus valitsevad soodsad ilmastikutingimused. Kuigi istandused paiknevad kagunõlval tagab mikroreljeef kõigil nõlvadel optimaalse päikesepaiste.

Viinamarjaistandused asuvad Saône’i jõest umbes kümne kilomeetri kaugusel, piisavalt lähedal, et nendeni ulatuks õhutemperatuuri mahendava oru mõju, ning piisavalt kaugel, et vältida jääudu ja hiliseid kevadkülmasid.

Villié-Morgoni kommuuni mullad on tekkinud erinevatel aluskivimitel ja on üsna mitmekesised: graniidist aluskivimil liivased, kiltkivil raskemad ja savised ning purdkivimil ja vanadel terrassidel sügavad ja vett hästi läbi laskvad. Mulla omadused määravad veini eripära. Sordi „Gamay N“ puhul väljenduvad kõik need mullastikutingimused veini nüanssides. Kiltkivise pinnasega maatükkidelt pärit viinamarjadest valmistatud veinil on eripärane iseloom, mida tootjad kirjeldavad tegusõnaga morgonner. Suurimat tunnustust leidnud vein on valmistatud Py künkal asuvatel maatükkidel kasvatatud viinamarjadest.

Põlvkondade jooksul on tootjad kasutusele võtnud sordile „Gamay N“ kõige sobivamad meetodid ja neid täiustanud, püüdes tuua veinis parimal moel esile mullastiku mõju. Seepärast märgitakse tavakohaselt etiketile selle maatüki nimi, kust viinamarjad pärinevad.

André JULLIEN kirjutas 19. sajandil oma teoses „Topographie de tous les vignobles connus“: „Villiers’ kommuunis järsul mäeküljel asuvas Morgoni külas toodetakse suurepäraseid veine, mis on täidlased, kanged ja hea maitsega [...]; veinid säilivad kaua ja vananevad alati hästi.“

1953. aastal rajasid tootjad Fontcrenne’i lossi piirkonda esimese ja suurima veinide degusteerimis- ja müügikeskuse. Tõeliselt suurejoonelise keskuse paljudes saalides toimuvad kontrollitud päritolunimetust kandvate veinidega seotud sündmused ja pidulikud üritused.

9.   Muud olulised lisatingimused (pakendamine, märgistamine, muud nõuded)

Vahetus läheduses asuv piirkond

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

määratletud geograafilises piirkonnas tootmisega seonduv erand

Tingimuse kirjeldus:

vahetus läheduses asuv piirkond, mille suhtes kohaldatakse viinamarjade pressimist, veini valmistamist ja laagerdamist käsitlevat erandit, hõlmab 2019. aasta ametliku geograafilise koodi alusel järgmiste kommuunide territooriume:

—

Côte-d’Ori departemang: Agencourt, Aloxe-Corton, Ancey, Arcenant, Argilly, Autricourt, Auxey-Duresses, Baubigny, Beaune, Belan-sur-Ource, Bévy, Bissey-la-Côte, Bligny-lès-Beaune, Boncourt-le-Bois, Bouix, Bouze-lès-Beaune, Brion-sur-Ource, Brochon, Cérilly, Chamboeuf, Chambolle-Musigny, Channay, Charrey-sur-Seine, Chassagne-Montrachet, Châtillon-sur-Seine, Chaumont-le-Bois, Chaux, Chenôve, Chevannes, Chorey-lès-Beaune, Clémencey, Collonges-lès-Bévy, Combertault, Comblanchien, Corcelles-les-Arts, Corcelles-les-Monts, Corgoloin, Cormot-Vauchignon, Corpeau, Couchey, Curley, Curtil-Vergy, Daix, Dijon, Ebaty, Echevronne, Epernay-sous-Gevrey, L’Etang-Vergy, Etrochey, Fixin, Flagey-Echézeaux, Flavignerot, Fleurey-sur-Ouche, Fussey, Gerland, Gevrey-Chambertin, Gilly-lès-Cîteaux, Gomméville, Grancey-sur-Ource, Griselles, Ladoix-Serrigny, Lantenay, Larrey, Levernois, Magny-lès-Villers, Mâlain, Marcenay, Marey-lès-Fussey, Marsannay-la-Côte, Massingy, Mavilly-Mandelot, Meloisey, Merceuil, Messanges, Meuilley, Meursanges, Meursault, Molesme, Montagny-lès-Beaune, Monthelie, Montliot-et-Courcelles, Morey-Saint-Denis, Mosson, Nantoux, Nicey, Noiron-sur-Seine, Nolay, Nuits-Saint-Georges, Obtrée, Pernand-Vergelesses, Perrigny-lès-Dijon, Plombières-lès-Dijon, Poinçon-lès-Larrey, Pommard, Pothières, Premeaux-Prissey, Prusly-sur-Ource, Puligny-Montrachet, Quincey, Reulle-Vergy, La Rochepot, Ruffey-lès-Beaune, Saint-Aubin, Saint-Bernard, Saint-Philibert, Saint-Romain, Sainte-Colombe-sur-Seine, Sainte-Marie-la-Blanche, Santenay, Savigny-lès-Beaune, Segrois, Tailly, Talant, Thoires, Vannaire, Velars-sur-Ouche, Vertault, Vignoles, Villars-Fontaine, Villebichot, Villedieu, Villers-la-Faye, Villers-Patras, Villy-le-Moutier, Vix, Volnay, Vosne-Romanée, Vougeot

—

Rhône’i departemang: Alix, Anse, L’Arbresle, Les Ardillats, Arnas, Bagnols, Beaujeu, Belleville-en-Beaujolais, Belmont-d’Azergues, Blacé, Le Breuil, Bully, Cercié, Chambost-Allières, Chamelet, Charentay, Charnay, Chasselay, Châtillon, Chazay-d’Azergues, Chénas, Chessy, Chiroubles, Cogny, Corcelles-en-Beaujolais, Dardilly, Denicé, Deux Grosnes (ainult see osa, mis vastab endise Avenas’ kommuuni territooriumile), Dracé, Emeringes, Fleurie, Fleurieux-sur-l’Arbresle, Frontenas, Gleizé, Juliénas, Jullié, Lacenas, Lachassagne, Lancié, Lantignié, Légny, Létra, Limas, Lozanne, Lucenay, Marchampt, Marcy, Moiré, Montmelas-Saint-Sorlin, Morancé, Odenas, Le Perréon, Pommiers, Porte des Pierres Dorées, Quincié-en-Beaujolais, Régnié-Durette, Rivolet, Sain-Bel, Saint-Clément-sur-Valsonne, Saint-Cyr-le-Chatoux, Saint-Didier-sur-Beaujeu, Saint-Etienne-des-Oullières, Saint-Etienne-la-Varenne, Saint-Georges-de-Reneins, Saint-Germain-Nuelles, Saint-Jean-des-Vignes, Saint-Julien, Saint-Just-d’Avray, Saint-Lager, Saint-Romain-de-Popey, Saint-Vérand, Sainte-Paule, Salles-Arbuissonnas-en-Beaujolais, Sarcey, Taponas, Ternand, Theizé, Val d’Oingt, Vaux-en-Beaujolais, Vauxrenard, Vernay, Villefranche-sur-Saône, Ville-sur-Jarnioux, Vindry-sur-Turdine (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Dareizé, Les Olmes ja Saint-Loup territooriumitele)

—

Saône-et-Loire’i departemang: Aluze, Ameugny, Azé, Barizey, Beaumont-sur-Grosne, Berzé-la-Ville, Berzé-le-Châtel, Bissey-sous-Cruchaud, Bissy-la-Mâconnaise, Bissy-sous-Uxelles, Bissy-sur-Fley, Blanot, Bonnay, Bouzeron, Boyer, Bray, Bresse-sur-Grosne, Burgy, Burnand, Bussières, Buxy, Cersot, Chagny, Chaintré, Chalon-sur-Saône, Chamilly, Champagny-sous-Uxelles, Champforgeuil, Chânes, Change, Chapaize, La Chapelle-de-Bragny, La Chapelle-de-Guinchay, La Chapelle-sous-Brancion, Charbonnières, Chardonnay, La Charmée, Charnay-lès-Mâcon, Charrecey, Chasselas, Chassey-le-Camp, Château, Châtenoy-le-Royal, Chaudenay, Cheilly-lès-Maranges, Chenôves, Chevagny-les-Chevrières, Chissey-lès-Mâcon, Clessé, Cluny, Cormatin, Cortambert, Cortevaix, Couches, Crêches-sur-Saône, Créot, Cruzille, Culles-les-Roches, Curtil-sous-Burnand, Davayé, Demigny, Dennevy, Dezize-lès-Maranges, Donzy-le-Pertuis, Dracy-le-Fort, Dracy-lès-Couches, Epertully, Etrigny, Farges-lès-Chalon, Farges-lès-Mâcon, Flagy, Fleurville, Fley, Fontaines, Fragnes-La-Loyère (ainult see osa, mis vastab endise La Loyère’i kommuuni territooriumile), Fuissé, Genouilly, Germagny, Givry, Granges, Grevilly, Hurigny, Igé, Jalogny, Jambles, Jugy, Jully-lès-Buxy, Lacrost, Laives, Laizé, Lalheue, Leynes, Lournand, Lugny, Mâcon, Malay, Mancey, Martailly-lès-Brancion, Massilly, Mellecey, Mercurey, Messey-sur-Grosne, Milly-Lamartine, Montagny-lès-Buxy, Montbellet, Montceaux-Ragny, Moroges, Nanton, Ozenay, Paris-l’Hôpital, Péronne, Pierreclos, Plottes, Préty, Prissé, Pruzilly, Remigny, La Roche-Vineuse, Romanèche-Thorins, Rosey, Royer, Rully, Saint-Albain, Saint-Ambreuil, Saint-Amour-Bellevue, Saint-Boil, Saint-Clément-sur-Guye, Saint-Denis-de-Vaux, Saint-Désert, Saint-Gengoux-de-Scissé, Saint-Gengoux-le-National, Saint-Germain-lès-Buxy, Saint-Gervais-sur-Couches, Saint-Gilles, Saint-Jean-de-Trézy, Saint-Jean-de-Vaux, Saint-Léger-sur-Dheune, Saint-Mard-de-Vaux, Saint-Martin-Belle-Roche, Saint-Martin-du-Tartre, Saint-Martin-sous-Montaigu, Saint-Maurice-de-Satonnay, Saint-Maurice-des-Champs, Saint-Maurice-lès-Couches, Saint-Pierre-de-Varennes, Saint-Rémy, Saint-Sernin-du-Plain, Saint-Symphorien-d’Ancelles, Saint-Vallerin, Saint-Vérand, Saint-Ythaire, Saisy, La Salle, Salornay-sur-Guye, Sampigny-lès-Maranges, Sancé, Santilly, Sassangy, Saules, Savigny-sur-Grosne, Sennecey-le-Grand, Senozan, Sercy, Serrières, Sigy-le-Châtel, Sologny, Solutré-Pouilly, Taizé, Tournus, Uchizy, Varennes-lès-Mâcon, Vaux-en-Pré, Vergisson, Vers, Verzé, Le Villars, La Vineuse sur Fregande (ainult see osa, mis vastab endiste kommuunide Donzy-le-National, Massy ja La Vineuse territooriumitele), Vinzelles, Viré

—

Yonne’i departemang: Aigremont, Annay-sur-Serein, Arcy-sur-Cure, Asquins, Augy, Auxerre, Avallon, Bazarnes, Beine, Bernouil, Béru, Bessy-sur-Cure, Bleigny-le-Carreau, Censy, Chablis, Champlay, Champs-sur-Yonne, Chamvres, La Chapelle-Vaupelteigne, Charentenay, Châtel-Gérard, Chemilly-sur-Serein, Cheney, Chevannes, Chichée, Chitry, Collan, Coulangeron, Coulanges-la-Vineuse, Courgis, Cruzy-le-Châtel, Dannemoine, Deux Rivières, Dyé, Epineuil, Escamps, Escolives-Sainte-Camille, Fleys, Fontenay-près-Chablis, Gy-l’Evêque, Héry, Irancy, Island, Joigny, Jouancy, Junay, Jussy, Lichères-près-Aigremont, Lignorelles, Ligny-le-Châtel, Lucy-sur-Cure, Maligny, Mélisey, Merry-Sec, Migé, Molay, Molosmes, Montigny-la-Resle, Montholon (ainult see osa, mis vastab endiste kommunide Champvallon, Villiers sur Tholon ja Volgré territooriumitele), Mouffy, Moulins-en-Tonnerrois, Nitry, Noyers, Ouanne, Paroy-sur-Tholon, Pasilly, Pierre-Perthuis, Poilly-sur-Serein, Pontigny, Préhy, Quenne, Roffey, Rouvray, Saint-Bris-le-Vineux, Saint-Cyr-les-Colons, Saint-Père, Sainte-Pallaye, Sainte-Vertu, Sarry, Senan, Serrigny, Tharoiseau, Tissey, Tonnerre, Tronchoy, Val-de-Mercy, Vallan, Venouse, Venoy, Vermenton, Vézannes, Vézelay, Vézinnes, Villeneuve-Saint-Salves, Villy, Vincelles, Vincelottes, Viviers, Yrouerre.

Märgistus

Õigusraamistik

Siseriiklikud õigusnormid

Lisatingimuse liik:

märgistamisega seotud lisasätted

Tingimuse kirjeldus:

a)

kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada väiksemale geograafilisele piirkonnale, kui kõnealune piirkond on — katastriüksuse nimi; — märgitud saagideklaratsioonile. Kõnealuse katastriüksuse nimetus paikneb vahetult pärast kontrollitud päritolunimetust ning esitatakse kirjas, mille kõrgus ja laius ei ole suuremad kontrollitud päritolunimetuse tähtede suurusest.

b)

Kontrollitud päritolunimetusega veinide märgistusel võib osutada laiemale geograafilisele piirkonnale „Vin du Beaujolais“ või „Grand Vin du Beaujolais“ või „Cru du Beaujolais“. Laiema geograafilise piirkonna märgistuse tähemärkide kõrgus või laius ei või olla suuremad kui kaks kolmandikku kaitstud päritolunimetuse tähemärkide omad.

Link tootespetsifikaadile

https://info.agriculture.gouv.fr/gedei/site/bo-agri/document_administratif-1169e922-4ee5-4592-8f0f-27a337e58a43

---

(1)  EÜT L 9, 11.1.2019, lk 2.