Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Kriitilise tähtsusega toorainete tegevuskava“

(2021/C 175/03)

Raportöör: Isolde RIES (DE/PES), Saarimaa liidumaa parlamendi esimene aseesimees Viitedokument: COM(2020) 474 final

POLIITILISED SOOVITUSED

EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE

Üldised märkused

1.

rõhutab, et tänapäeva ühiskonnad ja rahvamajandused ei saa ilma usaldusväärse, kindla, konkurentsivõimelise ja keskkonnahoidliku toorainetarneta püsivalt toimida. Kriitilise tähtsusega toorained on seejuures sellised toorained, mis on majanduslikult väga olulised, kuid mille tarne Euroopa Liidus paiknevatest tooraineallikatest ei ole praegusel ajahetkel kindel ega püsiv;

2.

on seisukohal, et ELil on vaja tugevat tööstusbaasi, mis – seoses kohustustega minna üle vähese CO2 heitega majandusele ja suurendada digiüleminekut – sõltub suurel määral piisavast varustamisest toorainetega ning nende toorainete tõhusast kasutamisest ja ringlussevõtust;

3.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa Komisjoni prognoosiva aruande (1) kohaselt suureneb nõudlus strateegiliste tehnoloogiate ja sektorite jaoks kriitilise tähtsusega toorainete järele järsult 2030. või 2050. aastaks, võttes aluseks praegu kättesaadava teabe. Näiteks vajaks Euroopa Liit elektriautode akude ja energia salvestamise jaoks 2030. aastal praegusega võrreldes kuni 18 korda rohkem liitiumi ja 5 korda rohkem koobaltit ning 2050. aastal peaaegu 60 korda rohkem liitiumi ja 15 korda rohkem koobaltit;

4.

märgib, et ülemaailmsest perspektiivist vaadatuna saadakse või toodetakse ELis vähem kui 5 % kriitilise tähtsusega toorainetest, samas kui ELi tööstuse tarbimine moodustab ligikaudu 20 % kriitilise tähtsusega toorainete ülemaailmsest tarbimisest. EL sõltub iseäranis selliste kriitilise tähtsusega toorainete impordist, millel on tulevikutehnoloogiate seisukohalt võtmeroll ja mis – nagu haruldased metallid ja elemendid – on olulised uuenduslike tehnoloogiliste rakenduste jaoks. Seega on neid vaja tootmise ja väärtusloome jaoks valdkondades, kus Euroopa majandus püüab saavutada ülemaailmset juhirolli. See puudutab näiteks Euroopa rohelises kokkuleppes ette nähtud toorainete kasutamist, et minna üle turvalisele, puhtale ja taskukohasele taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale, samme puhta ja rohkem ringlusel põhineva majanduse suunas ja ka nende toorainete kasutamist liikuvuse ja ehituse vallas energia- ja ressursitõhusamal viisil;

5.

tõdeb, et kogu ELi toorainesektor pakub ligikaudu 350 000 töökohta ning et üle 30 miljoni töökoha tootmisahela järgmise etapi töötlevates tööstusharudes sõltub usaldusväärsest ja mittediskrimineerivast juurdepääsust toorainetele;

6.

rõhutab, et muu hulgas on COVID-19 kriis näidanud ka seda, et Euroopa sõltub kriitilise tähtsusega toorainete puhul liiga palju ELi-välistest tarnijatest ning et tarnehäiretel võib olla negatiivne mõju tööstuslikele väärtusahelatele ja muudele sektoritele;

Mõju tööstusele

7.

rõhutab vajadust käsitleda kriitilise tähtsusega toorainete puhul liigset sõltuvust ELi mittekuuluvatest riikidest ja suurendada kriitiliste tarneahelate vastupanuvõimet, et tagada usaldusväärselt varustuskindlus, energiasüsteemi ümberkujundamine ja üleminek digimajandusele;

8.

juhib tähelepanu sellele, et kriitilise tähtsusega tooraineid on eelkõige vaja paljudes Euroopa põhilistes ja tuleviku tööstusharudes, nagu auto-, terase-, lennundus-, IT-, tervishoiu- ja taastuvenergiasektor. Uuenduslikud tooted ja uued tehnoloogiad, näiteks elektromobiilsus, digiteerimine, tööstus 4.0 ja energiasüsteemi ümberkujundamine muudavad ja suurendavad toorainevajadust. Tooraine nõudlus kasvab ülemaailmselt ka tänu rahvastiku kasvule, industrialiseerimisele ning transpordi- ja energiasektoris asetleidvale CO2 heite järkjärgulisele vähendamisele;

9.

toonitab, et õiglane ja mittediskrimineeriv juurdepääs toorainetele, kindel toorainetega varustamine ning stabiilsed ja prognoositavad toorainehinnad on väga olulised Euroopa tööstuse ja VKEde arenguvõimaluste, konkurentsivõime, innovatsiooni ja ELi tööstuskeskuste säilimise seisukohalt;

10.

on veendunud, et kriitilise tähtsusega toorainete kestliku tarnimise tagamiseks ning kolmandatest riikidest ja toorainete impordist sõltuvuse vähendamiseks on vaja strateegilisemat lähenemisviisi. Komitee rõhutab, et see eeldab mitmekesistatud väärtusahelate väljatöötamist, toorainesõltuvuse vähendamist, ringmajanduse tugevdamist, innovatsiooni toetamist alternatiivide leidmiseks ning keskkonnahoidlikumate ja sotsiaalselt vastutustundlike võrdsete konkurentsitingimuste tagamist ülemaailmsel turul;

11.

tunnustab Euroopa Komisjoni sammu esitada kriitilise tähtsusega tooraineid käsitlev tegevuskava ja esimest aruannet tulevikusuundade strateegilise analüüsi kohta, milles määratletakse ELi sõltuvus kriitilise tähtsusega toorainete impordist strateegilise puudusena;

12.

toetab tegevuskavas seatud eesmärke: töötada välja vastupanuvõimelised väärtusahelad ELi tööstusökosüsteemide jaoks, vähendada ressursside ringkasutuse, kestlike toodete ja innovatsiooni abil sõltuvust kriitilise tähtsusega toorainetest, tugevdada toorainete liidusisest hankimist, mitmekesistada tarneid kolmandatest riikidest ja kõrvaldada rahvusvahelise kaubanduse moonutused vastavalt WTO nõuetele;

13.

rõhutab, et piirkonnad sõltuvad erineval määral kriitilise tähtsusega toorainetest. Seepärast kutsub komitee üles määratlema piirkondliku sõltuvuse kriitilise tähtsusega toorainetest ja sellest tuleneva vajaduse piirkondlike meetmete järele, et luua kestlikud ja uuenduslikud väärtusahelad;

14.

rõhutab, et tegevuskava raames on kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oluline tasand, et kindlustada heakskiit tooraineid puudutavatele ELi strateegilistele eesmärkidele ja tööstusprojektidele;

15.

nõuab – pidades silmas ELi taksonoomia kriteeriumide kohaldamisala võimalikku laiendamist veel hõlmamata majandussektoritele –, et toorainete kaevandamiseks, tootmiseks ja töötlemiseks kasutatavad kriteeriumid põhineksid olelusringi hindamisel hällist hällini põhimõtte kohaselt ja sotsiaal-majanduslikel kaalutlustel. Lisaks tuleks ettevõtte hindamisel eristada investeeringuid olemasolevatesse tootmisrajatistesse ja uutesse rajatistesse, et vältida väga väheste investeeringute liigitamist jätkusuutlikuks, suurendades sellega majanduse hädavajaliku ümberkujundamise rahastamise kulusid;

Tööstuse väärtusahelate kindlustamine ELis

16.

nõuab, et olemasolevates toorainete tarneahelates esinevaid lünki ja haavatavust käsitletaks strateegilisema lähenemisviisi abil. Näiteks on piisavad varud kasulikud selleks, et vältida ootamatuid häireid tootmises ja tarnimises. Tarnehäire korral on vajalikud ka alternatiivsed tarneallikad ning tihedamad partnerlused kriitilise tähtsusega toorainete turu osaliste ja tootmisahela järgmise tarbimissektorite vahel, et stimuleerida investeeringuid strateegilistesse arengutesse;

17.

tunneb heameelt selle üle, et Euroopa Komisjon on kriitilise tähtsusega toorainete kehtivas loetelus kinnitanud koksisöe taas kord terasetööstuse ühe tähtsaima toorainena. Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõnealune tooraine on terasetööstuse jaoks jätkuvalt hädavajalik seni, kuni ei ole võimalik ulatuslikult rakendada tehnoloogiliselt ja majanduslikult elujõulisi alternatiive. Lisaks palub komitee Euroopa Komisjonil uurida vesinikku kasutava metallurgia arendamist, pidades silmas võimalust lisada kuumbrikettraud (hot briquetted iron – HBI) ja otseredutseeritud raud (direct reduced iron – DRI) ELi kriitilise tähtsusega toorainete loetellu;

18.

toetab tööstusliite, nagu Euroopa akuliit, mille eesmärk on innustada ulatuslikke avaliku ja erasektori investeeringuid, mis aitavad vastavalt võimalustele ulatuslikult katta Euroopa liitiumi nõudlust. Lisaks kutsub komitee üles toetama ka tulevikku suunatud liite põhitööstusharudes;

19.

toetab iseäranis uut Euroopa tooraineliitu, mille eesmärk on suurendada ELi vastupanuvõimet haruldaste muldmetallide ja magnetite kogu väärtusahelas. Komitee tunneb heameelt selle üle, et kõnealune liit on avatud kõigile asjaomastele sidusrühmadele, sealhulgas piirkondadele, ning et Euroopa Regioonide Komitee kutsuti selle avaüritusele (2);

20.

peab positiivseks, et Euroopa Investeerimispank teatas hiljuti rahalise toetuse andmisest projektidele, mille eesmärk on tagada varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega, mida on ELis vaja vähese CO2 heitega protsesside jaoks;

21.

nõuab selle tagamist, et need projektid ei moonutaks konkurentsi, oleksid ressursitõhusad ja kestlikud ning aitaksid suurendada ELi strateegilist vastupanuvõimet;

Toorainete ringlussevõtt ja asendamine

22.

märgib, et Euroopa enda kriitilise tähtsusega tooraineid ei kasutata piisavalt ning et ELi liikmesriikide töötlemis-, ringlussevõtu-, rafineerimis- ja eraldamissuutlikkus on praegu ebapiisav;

23.

rõhutab, et ressursitõhusale majandusele ülemineku põhielemendid peavad olema väiksem tarbimine, jäätmetekke vältimine ja ringlussevõtt. Komitee nõuab, et tarbijaid teavitataks läbipaistval ja asjakohasel viisil tooraineolukorrast meie jõukas ja prügilademeid tootvas ühiskonnas ning ka ringlussevõtusektorile kehtivatest turumajanduslikest tingimustest. Tarbijatel lasub siiski vaid teisejärguline vastutus hea ringlussevõetavusega toodete edendamise ja tarbimise vähendamise eest. Esmane vastutus langeb eelkõige tootjatele ja seetõttu tuleks nõuda vastutuse võtmist neilt. ELis valmistatud toodete puhul peavad tootjad tagama nõuete täitmise ja samaväärsed nõuded tuleb kehtestada ka liidu turule imporditud toodete suhtes;

24.

rõhutab rakendusliku ja praktilise teadus- ja arendustegevuse tähtsust toorainete kaevandamisel ja nende tõhusal kasutamisel;

25.

nõuab toorainete kaevandamist ja kogu ringmajandust, sealhulgas metallurgiat kui peamist võimaldajat (key enabler) puudutava teadus- ja arendustegevuse ulatuslikumat ja püsivat toetamist. Komitee hoiatab, et uute materjalide arendamisel peab nende ringlussevõetavus olema tulevikus alati üks teadusuuringute rahastamise kriteerium;

26.

rõhutab, et selle eesmärk peaks muu hulgas olema ka selliste toodete eluea ja hõlpsa parandatavuse märkimisväärne pikendamine kestliku kavandamise põhimõtte (ökodisain) abil, mille tootmiseks on vaja kriitilise tähtsusega tooraineid, ning kriitilise tähtsusega toorainete asendamine hõlpsamini kättesaadavate materjalidega, eriti seal, kus tehnoloogiline areng ja kavandatud vananemine piiravad nende eluiga. Komitee nõuab, et CE-märgise nõudeid ajakohastataks vastavalt kriitilise tähtsusega tooraineid sisaldavate toodete ringlussevõtu ambitsioonikatele kriteeriumidele;

27.

märgib, et selleks otstarbeks võib kasutada programmi „Euroopa horisont“, Euroopa Regionaalarengu Fondi ning riiklikke teadus- ja arendusprogramme. Näiteks töötati selles kontekstis välja teadusuuringute ja innovatsiooni strateegiline tegevuskava Euroopa ringmajandusele (CICERONE, Circular economy platform for European priorities strategic agenda) ning Euroopa kaevandus- ja metallitööstuspiirkonnad (Geo-Montan piirkonnad) võisid edendada oma võrgustike loomist projekti MIREU (Mining and Metallurgy Regions) kaudu ning keskenduda veelgi enam toorainete tagamise tugevdamisele ja esikohale seadmisele;

28.

on veendunud, et tarbijaid tuleks pidevalt teavitada odavate majapidamistarvete sagedase ostmise ja asendamise välismõjudest; järkjärguline tagasipöördumine hooldus- ja remondikultuuri juurde võib luua uusi töökohti, mida ei saa mujale üle viia;

29.

tõdeb, et Euroopas peituvad termini „jäätmed“ taga sageli väärtuslikud ressursid ja kriitilise tähtsusega toorained. Sellega seoses juhib Euroopa Regioonide Komitee tähelepanu oma hiljuti vastu võetud arvamusele „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (3);

30.

rõhutab, et ringlussevõetud materjale tuleks palju rohkem kasutada esmaste ja kriitilise tähtsusega toorainete kasutamise vähendamiseks. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles uurima konkurentsieeskirjadele vastavaid kriteeriume, mille kohaselt peaksid uued tooted võimaluse korral sisaldama märkimisväärset osa ringlussevõetud materjale, ning soovitab neid kriteeriume toodete peamiste väärtusahelate puhul arvesse võtta (4);

31.

nõuab, et uuritaks olmejäätmetest saadud kriitilise tähtsusega toorainete taaskasutamist, pidades silmas nende kasutamiskõlblikkust ja majanduslikku tasuvust, ning et seda suurendataks nii palju kui tehniliselt ja majanduslikult võimalik. Iseäranis taastuvenergia või uuenduslike tehniliste rakenduste jaoks vajalikke tooraineid, nagu haruldased muldmetallid, gallium või indium, ei võeta ringlusse või võetakse ringlusse üksnes piiratud ulatuses, sest ringlussevõtt on seni olnud tehniliselt ja majanduslikult suhteliselt koormav. Komitee rõhutab ka, kui oluline on soodustada tõhusat energiatootmist jäätmetest, kasutades ära neis leiduvaid metalle ja sooli, mida ei saa ringlusse võtta saastumise, materjali väsimuse ja komplekssete materjalide eraldamise keerukuse tõttu. Seepärast kutsutakse Euroopa Liitu, liikmesriike, piirkondi ja nende riiklikke teaduasutusi ning ettevõtjaid üles viima selles valdkonnas läbi rohkem teadusuuringuid ja võimaldama kasutada tulemusi, et vältida vajadust ladestada väärtuslikke tooraineid jäätmetena prügilasse;

32.

märgib, et märkimisväärne kogus jäätmeid ja jääke eksporditakse, kuigi neid oleks võimalik ringlussevõtu käigus muuta teisesteks tooraineteks ELis. Seepärast kutsub komitee üles suurendama ELis märkimisväärselt ringlussevõtusuutlikkust, pidades iseäranis silmas kohati katastroofilist keskkonnakahju, mida põhjustab jäätmete ja jääkide eksport ebapiisava ringlussevõtusuutlikkusega arengumaadesse ja tärkava turumajandusega riikidesse;

33.

juhib tähelepanu sellele, et praegu puuduvad statistilised andmed kaevandamisjäätmetes sisalduvate toorainekoguste kohta. Seepärast kutsub komitee Euroopa Komisjoni liikmesriikide, piirkondade ja omavalitsuste kaasabil üles hindama ja kaardistama ladustatud materjalide kogust;

34.

rõhutab, et tootjatel on oluline roll ringmajandusele üleminekul. Nad peavad arendama uuenduslikke tooteid, mis võimaldavad materjalide eraldamist, oleksid seega keskkonnasõbralikud ja eeldaksid võimalikult väheste fossiilsete esmaste toorainete kasutamist. Samuti peavad tootjad vaatama läbi oma kehtivad ärimudelid, et suunata need väiksemale ressursikasutusele. Komitee juhib tähelepanu sellele, et samal ajal on ka riigil oma konkreetsed kohustused, näiteks asjakohaste raamtingimuste loomine või vastavate õigusaktide koostamine ning majanduslike stiimulite pakkumine;

Toorainete kestliku hankimise ja töötlemise tugevdamine ELis

35.

rõhutab, et pikas perspektiivis peab EL nii palju kui võimalik hankima tooraineid ka oma allikatest ja töötama välja tulevikku suunatud arengustrateegiad, sealhulgas arendama välja uue suutlikkuse juurdepääsuks kriitilise tähtsusega toorainetele ja nende töötlemiseks ELis ja töötama välja jätkusuutliku rahastamismudeli praeguste kaevandamistegevuste muutmiseks, et hankida kriitilise tähtsusega tooraineid;

36.

toonitab, et toorainete ulatuslikum kaevandamine ELis kohapeal peab vastama end tõestanud kõrgetele keskkonna- ja töötervishoiu- ja tööohutusstandarditele. Komitee märgib, et ELi projektides on sellekohaseid parimate tavade näiteid juba arvesse võetud, ent need ei ole veel kokkuvõttes märkimisväärselt suurendanud investeerimisprojekte, mille eesmärk on suurendada toorainete kaevandamist ja töötlemist. Majanduse varustamine kriitilise tähtsusega toorainetega riigi enda allikatest hõlmab lisaks endise ja praeguse kaevandustegevuse kindlustamisele ka uusi kaevandustegevusi;

37.

peab sellega seoses kahetsusväärseks, et teadus- ja arendustegevuse tulemuste rakendamine tooraine kaevandamise ja töötlemise äritavades ei ole ikka veel märkimisväärselt suurenenud ning rõhutab et kõrgtehnoloogiliste toorainete uus kaevandamine ELis peab põhinema uuenduslikule ja vähese mõjuga kaevandamisele keskenduvate teadus- ja arendustegevuse projektide tulemustel. Komitee tervitab sellega seoses Euroopa Komisjoni kavatsust võtta programmi „Euroopa horisont“ raames alates 2021. aastast eesmärgiks keskkonnamõju veelgi ulatuslikum vähendamine ning teeb ettepaneku pöörata erilist tähelepanu veemajandusele ja vee looduslikule taastamisele;

38.

rõhutab, et uued kaevandamisload peaksid lisaks keskkonna- ja töökaitsestandarditele hõlmama lahendusi keskkonna- ja vaba aja veetmise väärtuse vähenemise kompenseerimiseks, et kaevanduspiirkondi saaks kasutada ka vaba aja veetmiseks ja muudel kohaliku elanikkonna jaoks olulistel eesmärkidel kaevandamise ajal ja pärast selle lõpetamist;

39.

rõhutab, et piirkondadel on tänu selles valdkonnas omandatud eksperditeadmistele põhjapanev roll. Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ELi akude tooraineressursse leidub mitmes söekaevanduspiirkonnas, kuid ka teistes piirkondades, ning et paljud kaevandamisjäätmed sisaldavad rikkalikult kriitilise tähtsusega tooraineid. Seepärast kutsub komitee üles uurima mahajäetud või uusi kaevandusi ja pealmaakaevandusi, kus leidub kriitilise tähtsusega tooraineid, pidades silmas nende toorainete kaevandamise võimalikkust. Komitee juhib tähelepanu sellele, et nende toorainete kaevandamine võib luua uusi töökohti endistes ja praegustes kaevanduspiirkondades;

40.

rõhutab, et ELi endistes ja toimivates kaevanduspiirkondades peitub märkimisväärne tehniline oskusteave. Neid kogemusi ja teadmisi tuleks töötajate uutele põlvkondadele edasi anda ning oskustööliste pädevust tuleks tugevdada sihipärase koolitusega;

41.

toonitab, et tooraineressursside kasutuselevõtt ning uute kaevanduste ja pealmaakaevanduste avamine võivad vähendada ELi sõltuvust kolmandatest riikidest, ent selleks vajalik uurimis- ja kaevandamistöö ELis konkureerib sageli teiste maakasutusvõimalustega, mistõttu kehtivad sellele ruumilise planeerimise piirangud. Seepärast kutsub komitee üles lahendama kasutuskonfliktid võimaluse korral vastastikusel kokkuleppel, pidades silmas toorainetega varustamise kindlustamist;

42.

tõdeb, et paljudes ELi riikides suureneb üldsuse vastuseis kaevandamisprojektidele ning et tööstuse jõupingutusi oma ökoloogilise jalajälje parandamiseks ei tunnustata veel piisavalt. Seepärast kutsub komitee Euroopa Liitu, liikmesriike, piirkondi ja omavalitsusi üles teavitama läbipaistval ja aktiivsel viisil taasavatud ja uute kaevanduste ja pealmaakaevanduste eelistest ja puudustest, tagades kõigi asjaomaste sidusrühmade osalemise ja kindlustades seeläbi kodanikuühiskonna heakskiidu ja mõistmise;

43.

juhib tähelepanu sellele, et kaevanduste ja pealmaakaevanduste taasavamine on muu hulgas ELis kehtivate kõrgete keskkonna- ja ohutusstandardite tõttu seotud suurte investeerimis- ja käitamiskuludega, mis on ülemaailmses võrdluses Euroopa kaevanduspiirkondade majanduslik puudus. Seepärast palub komitee Euroopa Liidul ja selle liikmesriikidel kontrollida, kas ja millises mahus on võimalik selliseid projekte riigiabi eeskirjade raames rahaliselt toetada Euroopa Liidu vahenditest;

44.

toonitab, et õiglase ülemineku fond peaks aitama leevendada kliimaneutraalsusele ülemineku sotsiaal-majanduslikku mõju söe- ja CO2-mahukates piirkondades ning mitmekesistada piirkondade majandust, sealhulgas ringmajandusse investeeringute kaudu. Programmi „InvestEU“ jätkusuutlik taristukomponent võiks samuti toetada kriitilise tähtsusega toorainete piirkondlikku arengut;

45.

toetab vajadust arendada ja rakendada ELis piisavaid eksperditeadmisi, et olla suuteline töötlema ja rafineerima teatud kriitilise tähtsusega tooraineid, näiteks liitiumi. Komitee nõuab, et Euroopa Liit, liikmesriigid ning kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused oleksid aktiivselt kaasatud asjaomaste oskuste arendamisse ja laiendamisse;

46.

nõuab paremat koordineerimist asjaomaste sidusrühmade vahel uuringute, kaevandamise, turustamise, töötlemise, korduskasutamise ja ringlussevõtu valdkonnas. Selles kontekstis on kohalikel ja piirkondlikel omavalitsustel otsustav roll;

47.

rõhutab, et liikmesriikide ning kohalike ja piirkondlike omavalitsuste toorainestrateegiad ja -kavad võivad anda olulise panuse kohalike toorainevarude säilitamisse;

48.

tunnistab, et kriitilise tähtsusega toorainete uueks, innovatiivseks, vastuvõetavaks, ohutuks ja keskkonnahoidlikuks kaevandamiseks ELis on vaja õiguskindlusel rajanevaid lube, ning nõuab, et pädevad riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud ametiasutused ja organid oleksid loodud, korraldatud ja varustatud vastavalt nende pädevuse ja rolli kasvavale tähtsusele, nii et läbipaistvad, tõhusad ja kooskõlastatud haldusmenetlused võimaldaksid kaevandada tooraineid ELi territooriumil;

Piirkondlik koostöö

49.

rõhutab, et ELis on säästva kaevandamise ning uute kaevandamistehnoloogiate kasutuselevõtmise seisukohast oluline toetada riiklikke ja piirkondlikke tooraineklastreid, mis ühendavad omavahel tööstussektorit, kaevandusameteid, geoloogiateenistusi, tootmisahelas eelnevaid ja järgnevaid teenuseosutajaid, seadmete tootjaid ning kaevandus- ja rafineerimisettevõtteid ning transpordisektorit ja sotsiaalpartnereid;

50.

rõhutab, et kohalik, piirkondlik, riiklik ja Euroopa tasand peavad tegema koostööd, et tulla toime kohapealse mõjuga ja rahuldada vajalikke investeerimisvajadusi;

51.

nõuab, et tugevdataks selliste Euroopa piirkondade võrgustikutööd, mis sõltuvad suurel määral kriitilise tähtsusega toorainetest, et leida nii ühiseid lahendusi ja tagada piirkondade aktiivne roll Euroopa tooraineliidus;

Toorainete hankimine kolmandatest riikidest

52.

märgib, et hoolimata kõigist jõupingutustest sõltub EL ka edaspidi suurel määral kriitilise tähtsusega toorainete impordist kolmandatest riikidest. Komitee juhib tähelepanu sellele, et praegu on paljude riikide vahel tugev konkurents kriitilise tähtsusega toorainete pärast;

53.

rõhutab, et toorainekaubandust mõjutavad üha suuremad kaubanduspiirangud ja konkurentsimoonutused. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles pidevalt jälgima ekspordi- ja impordipiiranguid ja tõstatama neid küsimusi piirkondlikul, kahepoolsel ja mitmepoolsel tasandil. Komitee on seisukohal, et toorainete ja iseäranis kriitilise tähtsusega toorainete väliskaubandust moonutavad meetmed tuleb täielikult läbi vaadata ja vajaduse korral võtta täiendavaid õiguslikke meetmeid Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) eeskirjade raames;

54.

on seisukohal, et diplomaatial põhinev toorainepoliitika on ELi jaoks väga oluline mitte ainult tööstus- ja energiapoliitika ning rahvusvahelise kaubanduse seisukohast, vaid ka valdkonnaülese küsimusena, mis mõjutab sise-, välis- ja julgeolekupoliitika eri valdkondi;

55.

märgib, et ELi majanduslikule ja rahanduslikule vastupanuvõimele tuleks kasuks, kui kauplemine kriitilise tähtsusega toorainetega toimuks Euroopa vääringus, kuna see vähendab hinnavolatiilsust ning ELi importijate ja kolmandate riikide eksportijate sõltuvust USA dollarites rahastamist pakkuvatest turgudest. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles suurendama jõupingutusi selle nimel, et tagada kauplemine Euroopa vääringus;

56.

nõuab, et EL osaleks ulatuslikumalt strateegilistes partnerlustes ressursirikaste kolmandate riikidega. Komitee tunnustab Euroopa Komisjoni lähenemisviisi arutada enne partnerluse katseprojektide käivitamist 2021. aastal prioriteete liikmesriikide ja tööstusega, sealhulgas asjaomastes riikides, kuna neil on kohalikud eksperditeadmised ja liikmesriikide saatkondade võrgustik;

57.

rõhutab, et suurem koostöö strateegiliste partneritega peab käima käsikäes vastutustundliku hankimisega. Suur pakkumise kontsentratsioon madalamate sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega riikides ei kujuta endast mitte ainult ohtu varustuskindlusele, vaid võib süvendada ka sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme. Seepärast tuleks esimese sammuna püüda sõlmida WTO tasandil rahvusvaheline kokkulepe, mille eesmärk on tagada tarne- ja kaubandusahelate suur läbipaistvus ja järjepidev jälgitavus seoses sotsiaalsete ja keskkonnastandarditega, mida kohaldatakse toorainete kaevandamisel kolmandates riikides. Seejärel tuleks võimalikult kiiresti alustada läbirääkimisi nende standardite süstemaatilise parandamise üle, nagu see juba toimub ELi kehtivate vabakaubanduslepingute puhul. Komitee tervitab seepärast 1. jaanuaril 2021 jõustunud konfliktimineraalide määrust ja julgustab komisjoni esitama peatselt ambitsioonika ettepaneku hoolsuskohustuste kohta tarneahelates;

58.

toonitab, et toorainete hankimine tugevalt konsolideeritud tarneturgudel ja konkurentsis suure nõudlusega turgudega (iseäranis Hiinaga) muutub üksikute ettevõtete jaoks üha keerulisemaks. Komitee nõuab sihipärast toetust ettevõtlusliitudele, nagu ostuühendused.

---

(1)  Critical Raw Materials for Strategic Technologies and Sectors in the EU – A Foresight Study: https://ec.europa.eu/docsroom/documents/42881.

(2)  Euroopa tooraineliidu veebileht ja liitumisvorm: https://erma.eu/about-us/join-erma/.

(3)  Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 107).

(4)  Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus ringmajanduse tegevuskava“ (ELT C 440, 18.12.2020, lk 107).