EUR-Lex Access to European Union law
This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Need more search options? Use the
Advanced search
You are here
Document 52020IR4163
Opinion of the European Committee of the Regions – A new approach to the Atlantic maritime strategy – Atlantic action plan 2.0 – An updated action plan for a sustainable, resilient and competitive blue economy in the European Union Atlantic area
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus lähenemine Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus lähenemine Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“
COR 2020/04163
ELT C 175, 7.5.2021, p. 1–5
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
Language
HTML
PDF
Official Journal
|
7.5.2021 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 175/1 |
Euroopa Regioonide Komitee arvamus teemal „Uus lähenemine Atlandi ookeani piirkonna merestrateegiale – Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava 2.0: Euroopa Liidu Atlandi ookeani piirkonna säästva, vastupanuvõimelise ja konkurentsivõimelise meremajanduse ajakohastatud tegevuskava“
(2021/C 175/01)
|
POLIITILISED SOOVITUSED
EUROOPA REGIOONIDE KOMITEE
Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava sambad ja eesmärgid
|
1. |
juhib tähelepanu sellele, et Atlandi ookeani piirkonnad seisavad silmitsi kahe majanduskriisiga. COVID-19 põhjustatud tagajärgedele lisanduvad Brexiti seni teadmata tagajärjed kalandusele, turismile, kaubandusele ja transpordile. Praegune liikuvuse ulatuslik vähenemine mõjutab eriti taristut, mereühendusi, logistikaahelaid ja turismi; |
|
2. |
nõuab seetõttu spetsiaalselt Atlandi ookeani ranniku- ja merepiirkondade jaoks kavandatud leevendusmeetmete võtmist ning seda, et võetakse arvesse Brexiti läbirääkimiste tulemusi ja nende mõju Atlandi ookeani merestrateegia ja selle tegevuskava tulevikule. Sellega seoses teevad komiteele muret Ühendkuningriigi EList lahkumise võimalikud tagajärjed ühises kalanduspoliitikas; |
|
3. |
rõhutab Atlandi ookeani kui sellise rolli kliimamuutuste leevendamisel ja haldamisel ning vajadust paremini jälgida, uurida ja mõista ookeani ökosüsteemi toimimist ning teha koostööd teadusuuringute valdkonnas; |
|
4. |
juhib tähelepanu sellele, et nelja samba eesmärgid ja meetmed on oma olemuselt valdkonnaülesed ning nende saavutamine sõltub heast koostööst komisjoni eri talituste, riiklike korraldusasutuste ja projektikoordinaatorite vahel, kuid hoiatab, et praegused, kuigi asjakohased sambad tuleb uuesti määratleda, kuna need on osutunud Euroopa valdkondliku poliitika läbivaatamisel puudulikuks, ning et need on vaja Atlandi ookeani strateegiaga kooskõlla viia; |
|
5. |
peab kahetsusväärseks, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavast on välja jäetud väga olulised meremajanduse valdkonna tegevused, nagu laevaehitus ja meretransport, purjetamine, selle teenused ja abitööstus ning merekeskkonnaga seotud säästev turism, sealhulgas veesport, ristlusturism ja parvlaevad, ning et ei kalandusele, karp- ja koorikloomade püügile ega ka vesiviljelusele ole Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavas oma osa pühendatud; |
|
6. |
nõuab seda silmas pidades, et need lisataks sambana Atlandi ookeani piirkonna tegevuskavasse, kuna mereandidega varustamine on üks Euroopa rohelise kokkuleppe prioriteete. Lisada tuleks ka mereökosüsteemide areng ja nende potentsiaal suurendada CO2 säilitamist; |
|
7. |
leiab seoses I ja III sambaga, mis puudutavad meremajanduse võimalikke tegevusvaldkondi (sadamad ja taastuvenergia), et üksnes nende sektorite käsitamine Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava sammastena piirab tegevuskava kohaldamisala, kuna see ei võimalda hõlmata muid olemasolevaid ja kujunemisjärgus tegevusvaldkondi, mis on Atlandi ookeani piirkonnas eriti olulised; |
|
8. |
teeb seepärast ettepaneku siduda need kaks sammast üheks sambaks, mille pealkiri võiks olla „Meremajanduse tegevusalad rannikualade kestliku arengu hoogustajana“ ja seada selle raames viis eesmärki: sadamad kui piirkondliku meremajanduse ökosüsteemi katalüsaatorid, sadamad kui innovatsioonikeskused uute tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtuks, väljakujunenud tegevusvaldkondade (kalandus, transport, merelogistika jne) edendamine ja kestliku arengu eesmärkidega kooskõlla viimine, meremajanduses ja ennekõike taastuva mereenergia valdkonnas esilekerkivate tegevusalade edendamine, digiüleminek meremajanduses; |
|
9. |
tuletab meelde, et veel üks oluline valdkond on sadamate ja nende teeninduspiirkondade ühendatus, ning peab rõõmustavaks, et tegevuskavasse lisati Atlandi ookeani sadamatele pühendatud sammas. Oluline on kõrvaldada raudteetranspordi ja ühendusteede (nn viimase kilomeetri) osas esinevad kitsaskohad, olgu need tingitud läbilaskevõime probleemidest või veose vahepealsest ümberlaadimisest. Viide sadamatele kui Atlandi ookeani piirkonna kaubandusväravatele ja ettevõtluse katalüsaatoritele on õige, kuid tähelepanuta jäetakse nende otsustav tähtsus jõukuse ja tööhõive loomisel teeninduspiirkonnas; |
|
10. |
pooldab meremagistraalide laiendamist Atlandi ookeanis, võimaldades uusi ühendusi TEN-T üldvõrku kuuluvate sadamate vahel, ning peab tervitatavaks, et kriteeriumid, mille alusel kaasatakse Euroopa sadamad üldiselt ja eelkõige Atlandi ookeani sadamad TEN-T-sse, peaksid tuginema nende strateegilisele tähtsusele ELi ja selle piirkondade jaoks. Sellega seoses rõhutab komitee meremagistraalide strateegilist väärtust Iirimaa ühendamisel mandriga pärast Brexitit; |
|
11. |
nõuab, et TEN-T põhivõrku lisataks need Atlandi ookeani sadamad, mis on strateegiliselt olulised Euroopa transpordisüsteemi struktureerimiseks, kuid mis asuvad praegu väljaspool TEN-T põhivõrku. Samuti kutsub komitee üles rahastama meetmeid, mis võimaldavad arendada meremagistraale ja parandada lähimereveoteenuseid kui kestlikke ja piirkonda ühendavaid transporditeenuseid. Neid investeeringuid tuleks teha nii sadamate kui ka maaühenduste (sealhulgas ühendusteede nn viimase kilomeetri) toetamiseks, aga eelkõige raudteeliinide ajakohastamiseks ja edendamiseks, sest need on olulised kestliku transpordivõrgu loomiseks ja äärealade ühtekuuluvuse tagamiseks; |
|
12. |
toetab Atlandi ookeani raudteemagistraali ja raudtee-sadamate ühenduste, samuti ühendusteede nn viimase kilomeetri arendamist nii olemasoleva taristu kui ka TEN-T koridoride ja muude Atlandi ookeani piirkonna liinide vahel; |
|
13. |
väljendab heameelt selle üle, et Atlandi ookeani piirkonna uue tegevuskava üks sambaid on taastuv mereenergia, mille vallas on Atlandi ookeani piirkondadel tohutu potentsiaal ja praktiline kogemus. Komitee peab aga kahetsusväärseks, et kuigi taastuva mereenergia arendamine selle eri vormides on Atlandi ookeani piirkondade prioriteet, on praeguse kriisi tingimustes peatunud peamised investeeringud nende arendamisse; |
|
14. |
on seisukohal, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia peaks edendama taastuva mereenergia projekte laiemas tähenduses, sealhulgas konkurentsivõimelise väärtusahela edendamist ning selliste uute kujunemisjärgus tehnoloogiate tutvustamist ja valideerimist, mis aitavad kaasa tulevaste tootmisrajatiste kavandamisele ja koordineerimisele; |
|
15. |
teeb ettepaneku, et kuna Atlandi ookeani piirkonnas on lainete, hoovuste ja tuule kasutamise kohta tehtud mitmeid uuringuid, tuleks neid võimalike ressurssidena silmas pidada ning et III sambas tuleks võtta arvesse mereressurssidest või merel toodetava taastuvenergia kokkusobivust olemasolevate valdkondadega, nagu kalapüük, karp- ja koorikloomade püük ja vesiviljelus. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata mereökosüsteemidele ja elurikkusele; |
|
16. |
kritiseerib asjaolu, et ükski sammas ei ole seotud turismi ja kultuuripärandiga, mis Euroopa Atlandi piirkonna kaubamärgina aitab kaasa Euroopa maine kujundamisele; |
Pädevus edendada meremajanduse kasvu Euroopa Liidu tasandil ja rahastamisprogrammid
|
17. |
leiab, et Atlandi ookeani piirkonna strateegia rakendamiseks ja sellega seotud meetmete arendamiseks atraktiivsemal viisil tuleks töötada välja sihtotstarbeline majandus- ja eelarvevahend. Strateegia ja Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava eesmärkide lõimine mitmeaastasesse finantsraamistikku on eriti oluline, arvestades Ühendkuningriigi otsust Euroopa Liidust lahkuda; |
|
18. |
kordab, et ühtekuuluvuspoliitika on Euroopa Regionaalarengu Fondi (ERF) ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) kaudu olnud viimasel programmitöö perioodil ELi kõige olulisem investeerimisvahend. Ühtekuuluvuspoliitika täielik ärakasutamine koos Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMFAF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) kaudu kättesaadavate rahastamisvõimalustega on Atlandi ookeani piirkonna strateegia projektide tulevase edu jaoks väga oluline. Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide lihtsustamine aitab parandada vahendite kättesaadavust kohalike projektide rahastamiseks; |
|
19. |
tuletab meelde, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava ajastus on kavandatud selliselt, et innustada liikmesriikide ja rannikualade korraldusasutusi koostama partnerluslepinguid ja programme aastateks 2021–2027, ning et paljud selle tegevuskavaga seotud programmides sisalduvad meetmed aitavad kaasa ELi kliimaeesmärkide saavutamisele. Seepärast võtab komitee teadmiseks COVID-19 pandeemiast tingitud viivitused ning rõhutab, et Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondid ning riiklikud rakenduskavad peavad olema kättesaadavad ja toimivad 2021.–2027. aasta programmitöö perioodi alguses; |
|
20. |
juhib tähelepanu sellele, et Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava rakendamine sõltub suurel määral avaliku ja erasektori vahenditest tehtavatest investeeringutest. Lisaks peaksid Atlandi ookeani piirkonna strateegiast tulenevad juhtprojektid sobituma paremini ELi programmidega; |
|
21. |
võttes arvesse kättesaadavate rahastamisvahendite kasvavat arvu, kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama võimalusel koos Euroopa Regioonide Komiteega kohalikele ja piirkondlikele omavalitsustele teabekampaaniaid, et tutvustada parimaid tavasid kõnealustele rahastamisvahenditele juurdepääsul ja nende kasutamisel; |
Meremajandus ja andmete tähtsus selle metodoloogiliseks arendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil
|
22. |
märgib, et meremajanduse mõju ei ole piirkondlikul ja kohalikul tasandil veel täielikult hinnatud. Selleks tuleks välja töötada näitajate süsteem, mis põhineb usaldusväärsetel andmetel, millega mõõdetakse otseselt või kaudselt merest sõltuvate tegevuste täpset mõju; |
|
23. |
märgib, et meremajanduse valdkonnas on lisaks eespool nimetatud tegevusaladele palju kogemusi muudes tegevusvaldkondades, nagu laevaehitus ja laevandus, struktuuride loomine mereenergia tootmiseks ja biokomponentide arendamine looduslikest mereelementidest; |
|
24. |
soovitab võtta vastu piirkondlikud spetsialiseerumisstrateegiad meremajanduse metodoloogiliseks arendamiseks kohalikul ja piirkondlikul tasandil, võttes arvesse olemasolevate ressursside keerukust ja suurt hulka, et aidata kindlaks määrata kõige asjakohasemad meetmed; |
|
25. |
teeb ettepaneku, et Euroopa Regioonide Komitee koostaks ülevaate meremajanduse tegevusaladest igas oma piirkonnas, luues sellega tõelise kaardi meremajanduse arengust Euroopa Liidus, et teha kindlaks selle valdkonna head tavad. Kaarti peaksid iga piirkonna asjaomased osalejad NATi komisjoni raames korrapäraselt ajakohastama; |
Mitmetasandiline juhtimine Atlandi ookeani piirkonnas
|
26. |
toetab uut juhtimisstruktuuri ja seireraamistikku ning teeb ettepaneku lõimida igasse eesmärki konkreetsed tegevuskavad või vahe-eesmärgid, et muuta eespool nimetatud meetmed konkreetsemaks; |
|
27. |
peab asjakohaseks tunnistada LEADERi meetodi kohaldamise tähtsust ja selle pakutavat toetust Atlandi ookeani piirkonna strateegia arendamisel, kasutades kohalike kalandusvaldkonna tegevusrühmadega seotud kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiaid. Tegu on erivahendiga, mis hõlmab rannikut ning selle majanduslikke ja sotsiaalseid sidusrühmi, kellel on olemas vajalikud kogemused ja teadmised; |
|
28. |
toetab kindlalt tõhusat mitmetasandilist juhtimist, arvestades samas iga liikmesriigi institutsioonilist raamistikku, ning on veendunud, et uuendatud merestrateegia peaks võimaldama piirkondade aktiivset osalemist Atlandi ookeani piirkonna juhtimises; |
|
29. |
rõhutab vajadust kooskõlastada ELi protsesside ja poliitikameetmete tegevuskavad ja eesmärgid, sest sageli muutub ühe kindlal kuupäeval lõppeva tegevuskava prioriteet prioriteediks mõne muu, erineva lõppkuupäevaga protsessi tegevuskavas. See juhtimisprobleem näitab struktuuri killustatust ning nõuetekohase koordineerimise ning õige ja ajakohase teabe puudumist; |
Koostöö Atlandi ookeani piirkonnas
|
30. |
märgib, et kuigi Euroopa Komisjoni esitatud Atlandi ookeani piirkonna tegevuskava nelja samba eesmärgid ja meetmed on puudulikud, avaldab nende saavutamine positiivset mõju ja toob kasu Atlandi ookeani piirkonna välistele piirkondadele, ning soovitab tungivalt arendada nende piirkondadega laiendatud koostööd; |
|
31. |
nõuab piiriülese koostöö tugevdamist väljaspool merepiire ja piirkondade sees, töötades välja lihtsamad konkursikutsed piiriüleste projektide jaoks ning tugevdades Interregi programme ja muid eelarvevahendeid; |
|
32. |
tuletab meelde, et Atlandi ookeani piirkondi hõlmavad territoriaalse koostöö programmid on andnud ja annavad aruka panuse Atlandi ookeani piirkonna uue tegevuskava eesmärkide saavutamisse, ning rõhutab, et neil võib olla suurem mõju, kui Atlandi ookeani piirkonna merestrateegia konkreetse eelarveraamistiku raames kutsutakse üles toetama piiriüleseid projekte, mille puhul on kindlaks määratud tegevuskavale vastavad eesmärgid ja konkreetsed lihtsasti hallatavad mõõtmisnäitajad; |
|
33. |
märgib, et koostöö parandamiseks on vaja vastastikust mõistmist. Selleks oleks väga kasulik luua osalejate, probleemide ja võimaluste loetelu ja anda see iga riigi ja/või piirkonna osalejatele, samuti töötada mitmesuguste meremajanduse sektorite jaoks välja tegevusjuhised või tehnoloogiakavad, mis vastavad iga piirkonna konkreetsele spetsialiseerumisele, edendades vastastikust koostööd ja võimaldades ühispakkumisi, ilma et oleks vaja konkureerida; |
|
34. |
on seisukohal, et piiriülese koostöö saavutamiseks ja tõhustamiseks on vaja luua tingimused, mis soodustavad koostoimet ja tööd valdkonnaülestes ja multikultuursetes rühmades, ühtlustades huvid ja tegevuskavad, teaduslikes prioriteetides ning juhtimis- ja valitsemisvahendites, edendades eri piirkondade rühmade vahelist õiglast koostööd, luues lihtsad ja järjepidevad rahastamismehhanismid, et võtta meetmeid realistliku aja jooksul, julgustades nende edukaks saavutamiseks ühiskonna laialdast osalemist nendes; |
|
35. |
märgib, et suure hulga paralleelsete, kuid omavahel mitteseotud programmide olemasolu tekitab segadust ja viib tõenäoliselt avaliku sektori vahendite ebatõhusa kasutamiseni. Avaliku sektori vahenditest teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamise ühtlustamine on vajalik selleks, et suurendada investeeringute sidusust ja mõju ning kasutada teadlaste aega võimalikult hästi ära. Komitee kutsub üles koondama piirkondlikke, riiklikke ja Euroopa tasandi meetmeid ja toetust, et saavutada palju suurem mõju kui mitme omavahel mitteseotud programmi puhul ning aidata seega tõhusalt kaasa kõrgetasemelisele Euroopa teadusruumile meremajanduse valdkonnas; |
|
36. |
leiab, et koostöö ei peaks piirduma üksnes merendus- ja sadamaküsimustega, vaid selles tuleks arvesse võtta mere ja maismaa koostoimet ning pöörata tähelepanu kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele (ringmajandus, säästev liikuvus, mereökosüsteemid jne); |
|
37. |
rõhutab Atlandi ookeani piirkondade asjaomastel aruka spetsialiseerumise strateegiatel põhineva koostöö ja juhtprojektide arendamise tähtsust Atlandi ookeani aruka spetsialiseerumise piirkondades; |
|
38. |
toonitab, et COVID-19st taastumisel ja Brexiti järel muutub koostöö Atlandi ookeani piirkonnas veelgi vajalikumaks, võttes arvesse sotsiaal-majandusliku olukorra eeldatavat halvenemist ja selle mõju töökohtadele ja meremajanduse kasvule, Ühendkuningriigi Euroopa Liidust lahkumise tagajärgi ja Brexitiga kohanemise fondi lõplikku ulatust; |
|
39. |
soovib sellega seoses tulevikku vaadata ja on seisukohal, et pandeemia ja Brexiti põhjustatud häired võivad saada võimaluseks, kui meie peamised sektorid ajakohastavad oma tehnoloogilist suutlikkust. Seepärast on komiteel heameel uute vahendite üle, mis võivad edendada uusi Euroopa väärtusahelaid, tuginedes piirkondlike aruka spetsialiseerumise strateegiate prioriteetidele; |
|
40. |
leiab, et võttes arvesse nõukogu järeldusi ELi makropiirkondlike strateegiate rakendamise kohta, on aeg luua ja arendada selline Atlandi ookeani piirkonna makropiirkondlik strateegia, millel oleks konkreetne eelarve- ja rakendusraamistik, mis vastab selle praegusele olukorrale ja potentsiaalile; |
|
41. |
on seisukohal, et Atlandi ookeani makropiirkonna loomine on viis koostöö süvendamiseks, merendus- ja territoriaalsete probleemide lahendamiseks, piirkondade ja liikmesriikide vahelise koordineerimise parandamiseks ning rahaliste vahendite kasutamise ratsionaliseerimiseks; |
|
42. |
on veendunud, et makropiirkonna merelist olemust peaks täiendama innovatsioonipotentsiaal, mis on seotud Atlandi ookeani alade ühiste aruka spetsialiseerumise valdkondadega, ning makropiirkond peaks edendama Atlandi ookeani ülest koostööd, võimaldades äärepoolseimatel piirkondadel, kolmandatel riikidel ja piirkondadel osaleda, järgides Alpide makropiirkonna mitmetasandilise valitsemise mudelit, millega kaasatakse otseselt ja aktiivselt piirkondi. |
Brüssel, 19.omärts 2021
Euroopa Regioonide Komitee president
Apostolos TZITZIKOSTAS