EUR-Lex Access to European Union law

Back to EUR-Lex homepage

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019AP0309

P8_TA(2019)0309 Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ***I Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD)) P8_TC1-COD(2016)0107 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (EMPs kohaldatav tekst)

ELT C 108, 26.3.2021, p. 623–637 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

26.3.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 108/623


P8_TA(2019)0309

Tulumaksualase teabe avalikustamine teatavate äriühingute ja filiaalide poolt ***I

Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198 – C8-0146/2016 – 2016/0107(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 108/46)

Euroopa Parlament,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0198),

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 50 lõiget 1, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0146/2016),

võttes arvesse õiguskomisjoni arvamust esitatud õigusliku aluse kohta,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

võttes arvesse Iirimaa parlamendi kodade ja Rootsi Riksdagi poolt protokolli nr 2 (subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamise kohta) alusel esitatud põhjendatud arvamusi, mille kohaselt seadusandliku akti eelnõu ei vasta subsidiaarsuse põhimõttele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 21. septembri 2016. aasta arvamust (1),

võttes arvesse OECD maksubaasi vähenemise ja kasumite kõrvalesuunamise vastast tegevuskava,

võttes arvesse kodukorra artikleid 59 ja 39,

võttes arvesse kodukorra artikli 55 kohaseid majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni ühiseid arutelusid,

võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni ning õiguskomisjoni raportit ja arengukomisjoni arvamust (A8-0227/2017),

1.

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha (2);

2.

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

3.

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 62.

(2)  Käesolev seisukoht vastab 4. juulil 2017. aastal vastuvõetud muudatusettepanekutele (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2017)0284).


P8_TC1-COD(2016)0107

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) …/…, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 50 lõiget 1,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(-1)

Kõigi, ja eeskätt kõigi ettevõtjate võrdne kohtlemine maksundusküsimustes on ühtse turu vältimatu eeltingimus. Riiklike maksusüsteemide rakendamise kooskõlastatud ja ühtlustatud käsitlusviis on ühtse turu nõuetekohaseks toimimiseks eluliselt tähtis ning aitab tõkestada maksustamise vältimist ja kasumite ümberpaigutamist. [ME 1]

(-1a)

Maksude vältimine ja maksudest kõrvalehoidumine koos kasumi ümberpaigutamise skeemidega on võtnud valitsustelt ja elanikelt vahendid, millega tagada muu hulgas riikliku hariduse ja tervishoiuteenuste ning riiklike sotsiaalteenuste üldkättesaadavus, ning võtnud riikidelt võimaluse pakkuda taskukohaseid eluasemeid ja ühistransporti ning rajada sotsiaalse arengu ja majanduskasvu jaoks vajalikke taristuid. Lühidalt öeldes on sellised skeemid süvendanud ebaõiglust, ebavõrdsust ning majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset lahknemist. [ME 2]

(-1b)

Õiglane ja tulemuslik äriühingute maksustamise süsteem peaks rahuldama pakilise vajaduse progressiivse ja õiglase üldise maksupoliitika järele, edendama rikkuse ümberjaotamist ja leevendama ebavõrdsust. [ME 3]

(1)

Läbipaistvus on siseturu tõrgeteta toimimiseks hädavajalik. Viimastel aastatel on äriühingu tulumaksust kõrvalehoidumise probleem märgatavalt suurenenud ja see on muutunud suureks mureküsimuseks nii liidus kui ka kogu maailmas. Euroopa Ülemkogu tunnistas oma 18. detsembri 2014. aasta järeldustes pakilist vajadust suurendada jõupingutusi võitluses maksudest kõrvalehoidumisega nii üleilmsel kui ka ELi tasandil. Oma teatistes „Komisjoni 2016. aasta tööprogramm – Vanamoodi edasi minna ei saa“ (3) ja „Komisjoni 2015. aasta tööprogramm – Uus algus“ (4) on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse minna üle süsteemile, mille puhul on riik, kus kasum luuakse, ühtlasi ka maksustamisriik. Samuti on komisjon seadnud prioriteediks vajaduse reageerida meie ühiskondade vajadusele õigluse Euroopa kodanike nõudmisele läbipaistvuse järele ja maksude läbipaistvuse järele vajaduse toimida nii, et olla teistele riikidele eeskujuks . Läbipaistvuse juures tuleb kindlasti arvestada konkurentidevahelise vastastikkuse küsimusega. [ME 4]

(2)

Euroopa Parlament tunnistas oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsioonis „Läbipaistvuse, kooskõlastatuse ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingute tulumaksu poliitikas“ (5), et suurem läbipaistvus , koostöö ja lähenemine liidu äriühingute maksustamise valdkonnas poliitikas võib parandada maksukogumist, muuta maksuhaldurite töö tõhusamaks ning tõhustada maksuametite tööd, aidata poliitikakujundajatel uute õigusaktide väljatöötamiseks praegust maksusüsteemi hinnata, suurendada üldsuse usaldust maksusüsteemide ja valitsuste vastu ning tänu äriühingute täpsematele riskiprofiilidele parandada investeerimisotsuste tegemist . [ME 5]

(2a)

Riikide lõikes koostatav avalik aruandlus on sobiv ja tõhus vahend, mis aitab muuta rahvusvaheliste ettevõtete tegevust läbipaistvamaks ja laseb üldsusel hinnata selle mõju reaalmajandusele. Lisaks aitab see aktsionäridel õigemini hinnata ettevõtete võetud riske ja seega koostada täpsel teabel põhinevad investeerimisstrateegiad, ning aitab otsustajatel paremini hinnata riiklike seaduste mõju ja tõhusust. [ME 6]

(2b)

Samuti tugevdab riikide lõikes koostatav aruandlus direktiivis 2002/14/EÜ sätestatud töötajate õigust teabele ja nendega konsulteerimisele ning parandab, tänu teadmistele ettevõtte tegevuse kohta, firmasisese dialoogi kvaliteeti. [ME 7]

(3)

Tulenevalt Euroopa Ülemkogu 22. mai 2013. aasta järeldustest lisati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL (6) läbivaatamisklausel, et komisjon kaaluks võimalust kehtestada teatavate sektorite suurettevõtjatele kohustus koostada riikide lõikes iga-aastane aruandlus, võttes arvesse Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) arengusuundumusi ja Euroopa asjaomaste algatuste tulemusi.

(4)

Novembris 2015 nõudis G20 ülemaailmselt õiglase ja kaasaegse rahvusvahelise maksusüsteemi kehtestamist ja kiitis heaks OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava (BEPS) tegevuskava , mille eesmärk on pakkuda valitsustele selged rahvusvahelised lahendused, et kõrvaldada kehtivates eeskirjades esinevad lüngad ja ebakõlad, mis võimaldavad suunata äriühingu kasumi asukohtadesse, kus tegevust ei maksustata või kohaldatakse äärmiselt madalat maksumäära, ning kus tegelikku väärtust võib-olla ei looda. Eelkõige nähakse BEPSi tegevuskava 13. meetmega ette, et teatavatel rahvusvahelistel ettevõtjatel ettevõtetel tuleb riigi maksuhaldurile konfidentsiaalselt esitada aruandlust aruandlus riikide lõikes. 27. jaanuaril 2016 võttis komisjon vastu maksustamise vältimise vastase paketi. Selle üks eesmärk on võtta üle liidu õigusesse BEPSi tegevuskava 13. meede, muutes nõukogu direktiivi 2011/16/EL (7). Kuid kasumi maksustamiseks väärtuse loomise kohas on vaja avalikul aruandlusel põhineva riikide lõikes koostatava aruandluse põhjalikumat käsitlust. [ME 8]

(4a)

Riikide lõikes koostatava avaliku aruandluse kehtestamise hõlbustamiseks peaks Rahvusvaheliste Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ajakohastama asjaomased rahvusvahelised finantsaruandlusstandardid ja rahvusvahelised raamatupidamisstandardid (IAS). [ME 9]

(4b)

Riikide lõikes koostatav avalik aruandlus on liidus juba juurutatud pangandussektoris (direktiiviga 2013/36/EL) ning mäe- ja raietööstuses (direktiiviga 2013/34/EL). [ME 10]

(4c)

Riikide lõikes koostatava avaliku aruandluse juurutamine näitab, et liit on saavutanud maksude vältimise vastases võitluses liidrirolli. [ME 11]

(4d)

Kuna maksude vältimise, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses võib edu saavutada üksnes ühise tegevusega rahvusvahelisel tasandil, on tähtis, et liit, olles jätkuvalt selle võitluse eestvedaja, kooskõlastaks oma tegevust rahvusvaheliste osapooltega, näiteks OECD raames. Kui tahes ambitsioonikatel ühepoolsetel meetmetel puudub realistlik eduvõimalus ning pealegi ohustavad need Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet ja kahjustavad liidus investeerimiskliimat. [ME 12]

(4e)

Suuremast läbipaistvusest finantsandmete avalikustamisel võidavad kõik – maksuametid töötavad tõhusamalt, kodanikuühiskond kaasatakse ulatuslikumalt, töötajaid teavitatakse paremini ja investorite riskivalmidus kasvab. Lisaks saavad äriühingud kasu paranenud suhetest sidusrühmadega, mis suurendab stabiilsust ja muudab kättesaadavamaks rahastamise – tänu ettevõtete paranenud mainele ja selgematele riskiprofiilidele. [ME 13]

(5)

Suurem Lisaks maksuametitele riikide lõikes esitatavast aruandlusest tingitud suuremale läbipaistvusele on põhjalikum avalik kontroll liidu territooriumil tegutsevate rahvusvaheliste äriühingute tulumaksu üle on oluline, et edendada ettevõtjate vastutust, tugevdada veelgi ettevõtjate sotsiaalset vastutust, aidata maksude kaudu kaasa heaolu suurendamisele, edendada paremini informeeritud avaliku arutelu kaudu ausamat maksukonkurentsi liidus ja taastada üldsuse usaldus riiklike maksusüsteemide vastu. Selline kontroll võib toimuda tulumaksualast teavet käsitleva aruande vormis, olenemata sellest, kus on asutatud rahvusvahelise kontserni põhiemaettevõtja. Avalik kontroll ei tohi aga kahjustada liidu investeerimiskliimat ega liidu ettevõtete, eelkõige käesolevas direktiivis määratletud VKEde ja määruses (EL) 2015/1017  (8) määratletud keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtete konkurentsivõimet, mistõttu mõlemad nimetatud tuleks käesoleva direktiiviga kehtestatud aruandluskohustusest vabastada. [ME 14]

(5a)

Komisjon on määratlenud ettevõtja sotsiaalset vastutust kui ettevõtjate vastutust mõju eest, mida nad ühiskonnale avaldavad. Sellekohane algatus peab tulema ettevõtjatelt. Avaliku sektori asutused võivad toetada vabatahtlike poliitikameetmete aruka valikuga ja vajaduse korral täiendavate õigusnormidega. Ettevõtjad võivad muutuda sotsiaalselt vastutustundlikuks kas seadusi järgides või lõimides oma äritegevusse ja äristrateegiasse sotsiaalsed, ökoloogilised, eetilised ning tarbijate või inimõigustega seotud kaalutlused, või siis tehes nii ühte kui teist. [ME 15]

(6)

Avalikkusel Üldsusel peaks olema võimalik kogu kontserni tegevust kontrollida, kui kontsernil on liidus ja väljaspool liitu teatavaid üksuseid üksusi . Kontsernide puhul, mis tegutsevad liidus ainult tütarettevõtjate või filiaalide kaudu, peavad tütarettevõtjad ja filiaalid avaldama põhiemaettevõtja aruande ja tegema selle kättesaadavaks. Ent proportsionaalsuse ja tõhususe põhjustel peaks aruande avaldamise ja kättesaadavaks tegemise kohustus piirduma liidus asutatud keskmise suuruse ja suurte tütarettevõtjatega või liikmesriigis avatud võrreldava suurusega filiaalidega. Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka liikmesriigi filiaale, mille on avanud väljaspool liitu asutatud äriühing. Liidus asuvaid üksusi omavad kontsernid peaksid järgima liidu hea maksuhaldustava põhimõtteid. Rahvusvahelised äriühingud tegutsevad ülemaailmselt ja äriühingute käitumine avaldab arenguriikidele olulist mõju. Kui teha selliste riikide kodanikele riikide lõikes esitatav teave kättesaadavaks, saaksid nende maade kodanikud ja maksuametid rahvusvahelisi äriühinguid jälgida, nende tegevust hinnata ja neid vastutusele võtta. Kõnealuse teabe avaldamine kõigis maksujurisdiktsioonides, kus rahvusvaheline ettevõte tegutseb, suurendaks liidu poliitikavaldkondade arengusidusust ning tõkestaks võimalikke maksustamise vältimise skeeme riikides, kus kohalike ressursside mobiliseerimist loetakse liidu arengupoliitika keskseks komponendiks. [ME 16]

(7)

Pangandussektoris aruandluse dubleerimise vältimiseks peaksid põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (9) ning kes esitavad kooskõlas direktiivi 2013/36/EL artikliga 89 koostatavas aruandes andmed kogu oma tegevuse ja finantsaruannetesse konsolideeritud sidusettevõtjate tegevuse kohta, sealhulgas muu tegevuse kohta, mille suhtes ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/2013 (10) III osa I jaotise 2. peatüki sätteid, olema vabastatud käesolevas direktiivis sätestatud aruandluskohustusest.

(8)

Tulumaksualast teavet käsitlevas aruandes tuleks esitada teave äriühingu või põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluva kontserni kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta. Kõnealune teave peaks põhinema Kõnealuse teabe juures tuleks võtta arvesse BEPSi tegevuskava 13. meetme aruandlust käsitlevatel üksikasjadel käsitlevaid üksikasju ja see peaks piirduma tõhusa avaliku kontrolli jaoks vajalikuga, et tagada, et avalikustamine ei tekita asjaomastele ettevõtjatele ebaproportsionaalseid riske ega puudusi kas konkurentsivõime osas või seoses väärtõlgendusteg . Aruanne peaks sisaldama ka lühikest kirjeldust tegevuse iseloomu kohta. Selline kirjeldus võib põhineda OECD siirdehindade dokumenteerimise suuniste V peatüki III lisa tabelis 2 ette nähtud kategooriatel. Aruanne peaks sisaldama üldist kirjeldust, millele on lisatud selgitused, muu hulgas oluliste lahknevuste korral selgitused kontserni tasandil kogunenud maksusummade ja tasutud maksusummade vahel, võttes arvesse eelmiste majandusaastate vastavaid andmeid. [ME 17]

(9)

Et kodanikud saaksid paremini hinnata rahvusvaheliste äriühingute panust iga liikmesriigi heaolusse, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada liikmesriikide lõikes. Lisaks tuleb rahvusvaheliste äriühingute tegevust käsitlev teave esitada samuti väga üksikasjalikult, eriti seoses teatavate maksujurisdiktsioonidega, mis tekitavad spetsiifilisi probleeme. Kõigi muude kolmandate riikide tegevuse puhul tuleks see teave esitada koondatult. sellise nii ELis kui ka sellest väljaspool asuva jurisdiktsiooni heaolusse, kus nad tegutsevad, tuleks vajaliku üksikasjalikkuse tagamiseks teave esitada jurisdiktsioonide lõikes , kahjustamata seejuures äriühingute konkurentsivõimet. Tulumaksualast teavet käsitlevaid aruandeid saab sisuliselt mõista ja kasutada vaid juhul, kui esitatakse üksikasjalikud andmed iga maksujurisdiktsiooni kohta. [ME 18]

(9a)

Kui äriühing võib pidada avalikustatavat teavet tundlikuks äriteabeks, peaks tal olema võimalik taotleda oma asukohariigi pädevalt asutuselt luba mitte avaldada teavet täies ulatuses. Kui riigi pädev asutus ei ole maksuhaldur, peaks olema otsuse tegemisse kaasatud pädev maksuhaldur. [ME 82]

(10)

Et tugevdada vastutust kolmandate isikute suhtes ning tagada nõuetekohane juhtimine, peaksid aruandluskohustuse täitmise tagamise eest vastutama selle põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmed, kes on asutatud liidus ja kellel on kohustus tulumaksuteavet käsitlev aruanne koostada, avaldada ja see kättsaadavaks teha. Arvestades, et liidus asutatud ning väljaspool liitu asutatud põhiemaettevõtja kontrolli alla kuuluvate tütarettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorganite liikmetel, aga ka filiaali andmete avalikustamise eest vastutavatel isiku(te)l, võivad olla põhiemaettevõtja koostatud tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu kohta piiratud teadmised, mistõttu peaks olema samuti piiratud nende kohustus tulumaksuteavet käsitlevat aruannet avaldada ja kättsaadavaks teha.

(11)

Rikkumise juhtudest üldsuse Üldsuse rikkumisjuhtudest teavitamiseks tuleb vannutatud audiitori(te)l või audiitorühingu(te)l kontrollida, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on koostatud ja esitatud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega ja tehtud kättesaadavaks asjaomase ettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil , ning kas käesolevas direktiivis sätestatud ajavahemiku kohta avaldatud teave langeb kokku ettevõtja auditeeritud finantsalase teabega . [ME 19]

(11a)

Direktiivi 2013/34/EL kohaselt karistatavad tulumaksualase teabe esitamise nõuete ettevõtete ja nende filiaalide poolse rikkumise juhtumid tuleb kanda komisjoni hallatavasse avalikku registrisse. Nimetatud karistusteks peavad olema muu hulgas haldustrahvid või avalikel hankemenetlustel osalemise ja liidu struktuurifondidest rahastamise keeld. [ME 20]

(12)

Direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust ja avalikku kontrolli äriühingu tulumaksu üle, kohandades kehtivat õigusraamistikku seoses äriühingutele pandud aruannete avaldamise kohustustega, et kaitsta äriühingu liikmete ja teiste isikute huve Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkti g tähenduses. Euroopa Kohus on kohtuasjas C-97/96 Verband deutscher Daihatsu-Händler (11) sedastanud, et Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 2 punkt g osutab vajadusele kaitsta „teiste isikute“ huve, ilma et tehtaks vahet või välistataks selle mõiste alla kuuluvaid mis tahes kategooriaid. Asutamisvabaduse eesmärki, mille saavutamine on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõike 1 väga üldsõnalise sõnastuse kohaselt institutsioonide ülesanne, ei saa piirata Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõikega 2. Arvestades seda, et käesolev direktiiv ei hõlma maksude ühtlustamist, vaid üksnes tulumaksuteavet käsitlevate aruannete avaldamise kohustust, on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 50 lõige 1 sobiv õiguslik alus.

(13)

Selliste maksujurisdiktsioonide kindlaksmääramiseks, mille puhul tuleb tagada kõrge üksikasjalikkuse tase, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta vastu õigusakte kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290, et koostada sellistest maksujurisdiktsioonidest liidu ühine loetelu. Kõnealune loetelu tuleb koostada teatavate kriteeriumide alusel, mis on kindlaks määratud komisjoni teatise Euroopa Parlamendile ja nõukogule (tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta) 1. lisas (COM(2016)24). On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus ja enne ametlikku allakirjutamist läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ning et need konsultatsioonid toimuksid kooskõlas põhimõtetega, mis on ette nähtud paremat õigusloomet käsitlevas institutsioonidevahelises kokkuleppes, mille on heaks kiitnud Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon. Võrdse osalemise tagamiseks delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisel saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning ekspertidel on süstemaatiline juurdepääs delegeeritud õigusaktide ettevalmistamisega tegelevatele komisjoni eksperdirühmade koosolekutele. [ME 21]

(13a)

Et tagada direktiivi 2013/34/EL artikli 48b lõigete 1, 3, 4 ja 6 ning artikli 48c lõike 5 ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda ka rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011  (12) . [ME 22]

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Liidu tasandi meede on põhjendatud agressiivse maksuplaneerimise või siirdehindade kokkulepetega seotud piiriülese mõõtme korral. Käesolev algatus on vastuseks huvitatud isikute soovile vähendada ühtsel turul esinevaid moonutusi, kahjustamata seejuures liidu konkurentsivõimet. See ei tohiks põhjustada ettevõtjatele asjatut halduskoormust, tekitada täiendavaid maksukonflikte ega topeltmaksustamise ohtu. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale. [ME 23]

(15)

Käesoleva direktiiviga austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mis on eelkõige tunnustatud direktiivi raames avalikustatav teave on üldjuhul proportsionaalne suurema läbipaistvuse ja üldsuse kontrolli eesmärkidega. Seepärast loetakse , et käesolev direktiiv on põhiõigustega kooskõlas ja selles järgitakse eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid . [ME 24]

(16)

Vastavalt liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühisele poliitilisele deklaratsioonile selgitavate dokumentide kohta (13) on liikmesriigid kohustunud põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, näiteks võrdlustabelite kujul, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate siseriiklike õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide edastamine on põhjendatud direktiivi eesmärgi saavutamiseks ja selleks, et direktiivi siseriiklike seaduste kohasel rakendamisel liikmesriikides vältida võimalikke väljajätmisi ja järjekindlusetust . [ME 25]

(17)

Seepärast tuleks direktiivi 2013/34/EL vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2013/34/EL muudatused

Direktiivi 2013/34/EL muudetakse järgmiselt.

1)

Artiklisse 1 lisatakse lõige 1a:

„1a.   Artiklites 2, 48a–48 g ja 51 sätestatud kooskõlastamismeetmeid kohaldatakse ka liikmesriikide nende filiaalidega seotud õigus- ja haldusnormide suhtes, mille on liikmesriigis avanud ettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, kuid kelle õiguslik vorm on võrreldav I lisas loetletud ettevõtjatega.“;

2)

Lisatakse 10.a peatükk:

„10.a peatükk

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne

Artikkel 48a

Tulumaksuteabe esitamisega seonduvad mõisted

Käesolevas peatükis kasutatakse järgmisi mõisteid:

1)

„põhiemaettevõtja“ – ettevõtja, kes koostab suurima ettevõtjate ühenduse konsolideeritud finantsaruanded;

2)

„konsolideeritud finantsaruanded“ – kontserni emaettevõtja koostatud finantsaruanded, milles varad, kohustused, tulud ja kulud on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe majandusüksusega;

3)

„maksujurisdiktsioon“ – riik või ka mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on seoses äriühingu tulumaksuga maksualane autonoomia.

Artikkel 48b

Äriühingutelt ja filiaalidelt nõutakse tulumaksuteabe esitamist

1.   Liikmesriigid näevad ette, et põhiemaettevõtjad, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust ning kelle konsolideeritud käive on üle vähemalt 750 000 000 euro  eurot , aga ka äriühingud, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust , kes ei ole sidusettevõtjad ning kelle netokäive on üle vähemalt 750 000 000 euro  eurot , peavad igal aastal koostama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja tegema selle avaldama üldsusele tasuta kättesaadavaks . [ME 26]

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ning tehakse üldsusele kättesaadavaks äriühingu veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles . Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris.

Liikmesriigid ei kohalda käesolevas lõikes sätestatud eeskirju äriühingute suhtes, mis asuvad eranditult vaid ühe liikmesriigi territooriumil. [ME 27]

2.   Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud eeskirju põhiemaettevõtjate suhtes, kui nende või nende sidusettevõtjate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu (*1) direktiivi 2013/36/EL artiklit 89 ja kui aruandlus riikide lõikes hõlmab teavet põhiemaettevõtjate finantsaruandesse konsolideeritud kõigi sidusettevõtjate kogu tegevuse kohta.

3.   Liikmesriigid kohustavad artikli 3 lõigetes 3 ja 4 osutatud keskmise suurusega ja suuri tütarettevõtjaid, kelle suhtes kohaldatakse nende siseriiklikku õigust ja kelle üle omab kontrolli põhiemaettevõtja, kelle majandusaasta konsolideeritud netokäive on üle kasumiaruande kohaselt vähemalt 750 000 000 euro  eurot ja kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande. [ME 28]

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles . Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris. [ME 29]

4.   Liikmesriigid kohustavad filiaale, mille on avanud nende territooriumil äriühing, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, igal aastal avaldama igal aastal ja tegema üldsusele tasuta kättesaadavaks põhiemaettevõtja tulumaksuteavet käsitleva aruande, nagu osutatud käesoleva artikli lõike 5 punktis a. [ME 30]

Tulumaksuteavet käsitlev aruanne tehakse üldsusele kättesaadavaks avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul filiaali või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval vähemalt ühes liidu ametlikus keeles . Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris. [ME 31]

Liikmesriigid kohaldavad käesoleva lõike esimest lõiku üksnes filiaalide suhtes, mille netokäive ületab käibekünnist, mis on kindlaks määratud iga liikmesriigi õigusega vastavalt artikli 3 lõikele 2.

5.   Liikmesriigid kohaldavad lõikes 4 sätestatud eeskirju filiaali suhtes, kui on täidetud järgmised tingimused:

a)

filiaali avanud äriühing on kas sidusettevõtja kontsernis, mida kontrollib põhiemaettevõtja, mille suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust ning mille kasumiaruandes näidatud konsolideeritud netokäive on üle vähemalt 750 000 000 euro  eurot , või äriühing, kes mis ei ole sidusettevõtja, ning mille netokäive on üle vähemalt 750 000 000 euro  eurot ; [ME 32]

b)

punktis a osutatud põhiemaettevõtjal ei ole lõikes 3 osutatud keskmise suurusega ega suurt tütarettevõtjat, nagu osutatud lõikes 3 kellele on juba kehtestatud aruandekohustus . [ME 33]

6.   Liikmesriigid ei kohalda käesoleva artikli lõigetes 3 ja 4 sätestatud eeskirju, kui põhiemaettevõtja, kelle suhtes ei kohaldata liikmesriigi õigust, teeb kooskõlas artikliga 48c koostatud tulumaksuteavet käsitleva aruande üldsusele kättesaadavaks oma veebisaidil mõistliku aja jooksul, kuid mitte hiljem kui 12 kuud pärast bilansipäeva, ning kui aruandes on näidatud tütarettevõtja nimi ja registreeritud asukoht või kui filiaal, mille suhtes kohaldatakse liikmesriigi õigust, on avaldanud aruande kooskõlas artikli 48d lõikega 1.

7.   Liikmesriigid nõuavad, et tütarettevõtjad või filiaalid, mille suhtes ei kohaldata lõikeid 3 ja 4, peavad avaldama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja tegema selle kättesaadavaks, kui sellised tütarettevõtjad või filiaalid on asutatud eesmärgiga vältida käesolevas peatükis sätestatud aruandlusnõudeid.

7a.     Nendes liikmesriikides, kus ei ole eurot kasutusele võetud, arvutatakse lõigetes 1, 3 ja 5 esitatud summad omavääringusse ümber Euroopa Liidu Teatajas avaldatud ja käesoleva peatüki jõustumise päeval kehtinud vahetuskursi alusel. [ME 34]

Artikkel 48c

Tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu

1.   Tulumaksuteavet käsitlev aruanne peab sisaldama teavet äriühingu ja põhiemaettevõtja kogu tegevuse kohta, sealhulgas finantsaruannetesse konsolideeritud kõigi sidusettevõtjate tegevuse kohta vastaval majandusaastal.

2.   Lõikes 1 osutatud teave sisaldab järgmist esitatakse ühtses vormingus ning see peab sisaldama maksujurisdiktsioonide lõikes järgmisi andmeid : [ME 35]

a)

tegevuse emaettevõtja nimi ja vajadusel kõigi tema tütarettevõtjate nimed, nende tegevuste iseloomu lühikirjeldus ja nende geograafilised asukohad ; [ME 36]

b)

töötajate arv täistööaja ekvivalendi alusel ; [ME 37]

ba)

materiaalne vara, v.a raha või raha ekvivalendid; [ME 38]

c)

netokäive, sealhulgas käive eristades seotud osapooltega käibe tehingutest seotud isikutega ja käibe tehingutest mitteseotud isikutega ; [ME 39]

d)

tulumaksueelne kasum või kahjum;

e)

kogunenud (jooksva aasta) tulumaksusumma, mille puhul on tegemist praeguse maksukuluga, mis kajastatakse nende äriühingute ja filiaalide majandusaasta maksustatavas kasumis või kahjumis, kes on maksuresidendid asjaomases maksujurisdiktsioonis;

f)

makstud tulumaks, mille puhul on tegemist nende äriühingute ja filiaalide poolt asjaomase majandusaasta jooksul tasutud tulumaksuga, kes on maksuresidendid asjaomases maksujurisdiktsioonis;

g)

jaotamata kasum;

ga)

deklareeritud kapital; [ME 40]

gb)

andmed saadud riiklike toetuste ning poliitikutele, poliitilistele organisatsioonidele või poliitilistele sihtasutustele tehtud mis tahes annetuste kohta; [ME 65]

gc)

teave, kas tütar- või sidusettevõtjad või filiaalid kasutavad patentidega seotud või muid nendega võrdväärseid maksusoodustusi. [ME 41]

Punkti e esimese lõigu kohaldamisel seondub praegune maksukulu ainult jooksva aastaga ning ei sisaldada edasilükkunud tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

3.   Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave iga liikmesriigi kohta eraldi. Kui liikmesriigil on mitu maksujurisdiktsiooni, ühendatakse esitatakse teave liikmesriigi tasandil eraldi iga maksujurisdiktsiooni kohta . [ME 42]

Aruandes esitatakse ka käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teave eraldi iga väljaspool liitu asuva maksujurisdiktsiooni kohta, mis eelmise majandusaasta lõpus kuulus artikli 48 g alusel koostatud teatavate maksujurisdiktsioonide liidu ühisesse loetellu, välja arvatud juhul, kui aruandes kinnitatakse selgesõnaliselt, lähtudes artiklis 48e osutatud vastutusest, et sellise maksujurisdiktsiooni õigusaktidega hõlmatud kontserni sidusettevõtjad ei osale otse tehingutes samasse kontserni kuuluvate mis tahes sidusettevõtjatega, mille suhtes kohaldatakse mis tahes liikmesriigi õigusakte. [ME 43]

Aruandes esitatakse lõikes 2 osutatud teave muude maksjurisdiktsioonide kohta koondatult. [ME 44]

Tundliku äriteabe kaitsmiseks ja ausa konkurentsi tagamiseks võivad liikmesriigid lubada jätta ühe või mitu punkti käesolevas artiklis loetletud teabest ajutiselt aruandes esitamata, kui need seonduvad ühes või mitmes maksujurisdiktsioonis toimuva sellise iseloomuga tegevusega, mille avalikustamine kahjustaks tõsiselt artikli 48b lõigetes 1 ja 3 osutatud ja antud tegevustega seotud äriühingute ärialast seisundit. Väljajätmine ei tohi takistada õiglase ja tasakaalustatud ülevaate saamist äriühingu maksuandmetest. Väljajätmisest teatatakse aruandes koos nõuetekohaselt põhjendatud selgitusega iga maksujurisdiktsiooni kohta ning märgitakse, millist maksujurisdiktsiooni või milliseid maksujurisdiktsioone see puudutab. [ME 83]

Liikmesriigid näevad ette, et selliseks väljajätmiseks on eelnevalt vaja riikliku pädeva asutuse luba. Äriühing taotleb igal aastal uut luba pädevalt asutuselt, kes hindab olukorda uuesti ja teeb seejärel otsuse. Teave avalikustatakse otsekohe, kui selle väljajätmine ei ole enam lõigus 3a sätestatud nõudega kooskõlas. Kui avalikustamata jätmise periood on lõppenud, avalikustab äriühing ka tagasiulatuvalt avalikustamata jätmise perioodiga hõlmatud eelnevate aastate kohta aritmeetilise keskmise kujul teabe, mida nõutakse käesoleva artikli kohaselt. [ME 69/rev]

Liikmesriigid teatavad kõnealusest ajutisest erandist komisjonile ning edastavad talle konfidentsiaalselt välja jäetud teabe ja selle väljajätmise üksikasjaliku põhjenduse. Komisjon avaldab igal aastal oma veebisaidil liikmesriikidelt saadud teatised ja lõigu 3a kohaselt esitatud põhjendused. [ME 47]

Komisjon kontrollib, kas lõigus 3a sätestatud nõue on korrakohaselt täidetud, ning jälgib liikmesriigi asutuste poolt lubatud ajutise erandi kasutamist. [ME 48]

Kui komisjon lõigu 3c kohaselt saadud teabe hindamise järel leiab, et lõigus 3a sätestatud nõuet ei ole täidetud, teeb asjaomane äriühing vastava teabe viivitamata üldsusele kättesaadavaks. Kui avalikustamata jätmise periood on lõppenud, avalikustab äriühing ka tagasiulatuvalt avalikustamata jätmise perioodiga hõlmatud eelnevate aastate kohta aritmeetilise keskmise kujul teabe, mida nõutakse käesoleva artikli kohaselt. [ME 70/rev]

Komisjon võtab delegeeritud õigusaktiga vastu suunised, mis aitavad liikmesriikidel otsustada, millistel juhtudel lugeda teabe avaldamine äriühingu ärialast seisundit tõsiselt kahjustavaks. [ME 50]

Teave tuleb seostada iga asjaomase maksujurisdiktsiooniga äritegevuse kindla koha või alalise majandustegevuse alusel, mis tulenevalt kontserni tegevusest võib endaga kaasa tuua tulumaksukohustuse asjaomases maksujurisdiktsioonis.

Kui mitme sidusettevõtja tegevus võib endaga kaasa tuua maksukohustuse teatavas maksujurisdiktsioonis, peab selle maksujurisdiktsiooniga seonduv teave hõlmama kogu teavet, mis on seotud iga sidusettevõtja ja selle filiaalide kogu tegevusega selles konkreetses maksujurisdiktsioonis.

Mis tahes konkreetset tegevust käsitlevat teavet ei seostata samaaegselt rohkem kui ühe maksujurisdiktsiooniga.

4.   Aruanne sisaldab kontserni tasandil üldist kirjeldust, milles esitatakse selgitused oluliste erinevuste kohta lõike 2 punktide e ja f kohaselt avaldatud summade vahel, kui erinevusi esineb, võttes vajaduse korral arvesse eelmiste majandusaastate vastavad näitajad.

5.   Tulumaksuteavet käsitlev auanne avaldatakse ühist vormi järgides, tasuta ning avatud andmete vormingus kättesaadaval kujul, ja tehakse üldsusele kättesaadavaks tütarettevõtja või sidusettevõtja veebisaidil kõnealuse aruande avaldamise päeval kättesaadavaks vähemalt ühes Euroopa liidu ametlikus keeles. Samal päeval esitab äriühing ühtlasi aruande komisjoni hallatavas avalikus registris. [ME 51]

6.   Tulumaksuteavet käsitleva aruande vääringuna kasutatakse vääringut, milles koostatakse konsolideeritud finantsaruanded. Liikmesriigid ei nõua nimetatud aruande avaldamist muus vääringus kui finantsaruannetes kasutatav vääring.

7.   Kui liikmesriik ei ole eurot kasutusele võtnud, arvutatakse artikli 48b lõikes 1 osutatud künnis ümber riigi omavääringusse, kasutades … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kehtivat vahetuskurssi, ning suurendades või vähendades seda mitte rohkem kui 5 %, selleks et saada riigi omavääringus ümardatud summad.

Artikli 48b lõikes 3 ja 4 osutatud künnised arvutatakse ümber samaväärseks summaks mis tahes asjaomase kolmanda riigi omavääringus, kohaldades vahetuskurssi seisuga … [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev] ümardatuna lähima tuhandeni.

Artikkel 48d

Avaldamine ja kättesaadavus

1.   Tulumaksuteavet käsitlev aruanne avaldatakse vastavalt iga liikmesriigi õigusaktidele ja kooskõlas direktiivi 2009/101/EÜ 2. peatükiga, samuti koos käesoleva direktiivi artikli 30 lõikes 1 osutatud dokumentidega ning vajaduse korral nõukogu direktiivi 89/666/EMÜ (*2) artiklis 9 osutatud arvestusdokumentidega.

2.   Artikli 48b lõigetes 1, 3, 4 ja 6 osutatud aruanne on veebisaidil kättesaadav vähemalt viis järjestikust aastat.

Artikkel 48e

Tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja kättsaadavaks tegemise kohustus

1.   Liikmesriigid Selleks et tugevdada vastutust kolmandate isikute ees ja tagada nõuetekohane juhtimine, tagavad liikmesriigid , et artikli 48b lõikes 1 osutatud põhiemaettevõtja haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed, kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt tulumaksuteavet käsitleva aruande koostamise, avaldamise ja selle kättesaadavaks tegemise eest kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d. [ME 52]

2.   Liikmesriigid tagavad, et käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 3 osutatud sidusettevõtjate haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liikmed ja isikud, kes vastutavad käesoleva direktiivi artikli 48b lõikes 4 osutatud filiaalide direktiivi 89/666/EMÜ artiklis 3 sätestatud vorminõuete täitmise avalikustamise eest, ning kes tegutsevad siseriiklike õigusaktidega antud pädevuste piires, vastutavad ühiselt selle tagamise eest, et nende teadmiste ja võimete piires koostatakse, avaldatakse ja tehakse kättesaadavaks tulumaksuteavet käsitlev aruanne kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d.

Artikkel 48f

Sõltumatu kontroll

Liikmesriigid tagavad, et kui sidusettevõtja finantsaruandeid auditeerib üks või mitu vannutatud audiitorit või audiitorühingut vastavalt artikli 34 lõikele 1, kontrolli(b)vad vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) ka seda, kas tulumaksuteavet käsitlev aruanne on tehtud kättesaadavaks kooskõlas artiklitega 48b, 48c ja 48d. Vannutatud audiitor(id) või audiitorühing(ud) märgivad auditi aruandes, kui tulumaksuteavet käsitlev aruanne ei ole esitatud või kättesaadavaks tehtud kooskõlas osutatud artiklitega.

Artikkel 48 g

Liidu ühine loetelu teatavate maksujurisdiktsioonide kohta

Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte kooskõlas artikliga 49 seoses liidu ühise loetelu koostamisega teatavate maksujurisdiktsioonide kohta. Kõnealune loetelu peab põhinema maksujurisdiktsioonide hindamisele, mis ei vasta järgmistele kriteeriumidele:

1)

läbipaistvus ja teabevahetus, sealhulgas teabevahetus taotluse alusel ja finantskontode andmete automaatne vahetamine;

2)

õiglane maksukonkurents;

3)

G20 ja/või OECD kehtestatud standardid;

4)

muud asjakohased standardid, sealhulgas rahapesuvastase töökonna kehtestatud standardid.

Komisjon vaatab loetelu korrapäraselt läbi ja vajaduse korral muudab seda, et võtta arvesse uusi asjaolusid. [ME 53]

Artikkel 48h

Tulumaksuteabe esitamise alguskuupäev

Liikmesriigid tagavad, et õigus- ja haldusnorme, millega võetakse üle artiklid 48a–48f, kohaldatakse hiljemalt alates esimese majandusaasta alguskuupäevast, mis algab … [kaks aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] või pärast seda.

Artikkel 48i

Aruanne

Komisjon annab aru artiklites 48a–48f sätestatud aruandlusnõuete järgimise ja mõju kohta. Aruanne sisaldab hinnangut selle kohta, kas tulumaksuteavet käsitlevas aruandes esitatud tulemused on asjakohased ja proportsionaalsed, võttes arvesse samuti hinnatakse, millist kasu ja milliseid kulusid tooks kaasa see, kui alandada konsolideeritud netokäibe piirmäära, mille ületamisel peavad ettevõtted ja nende filiaalid tulumaksuteabe aruande esitama. Veel hinnatakse aruandes täiendavate lisameetmete võtmise vajalikkust, arvestades vajadust tagada piisav läbipaistvus ja ning tagada ja säilitada äriühingute ja erainvesteeringute jaoks konkurentsivõimeline keskkond äriühingute jaoks. [ME 54]

Aruanne esitatakse Euroopa Parlamendile ja nõukogule … [kuus aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist].

(*1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338)."

(*2)  Nõukogu 21. detsembri 1989. aasta üheteistkümnes direktiiv 89/666/EMÜ avalikustamisnõuete kohta, mis on seotud liikmesriigis filiaali asutamisega teise liikmesriigi õigusele alluva teatud liiki äriühingu poolt (EÜT L 395, 30.12.1989, lk 36).“."

2a)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48ia

Hiljemalt neli aastat pärast käesoleva direktiivi vastuvõtmist viib komisjon, OECD tasandil valitsevat olukorda arvestades, läbi käesoleva peatüki läbivaatamise ja hindamise ning koostab hindamisaruande, käsitledes eelkõige järgmisi küsimusi:

millised äriühingud ja filiaalid peavad esitama tulumaksuteavet käsitleva aruande ja eelkõige, kas oleks asjakohane käesoleva peatüki kohaldamisala laiendada nii, et see hõlmaks ka käesoleva direktiivi artikli 3 lõikes 4 määratletud suurettevõtteid ja artikli 3 lõikes 7 määratletud suurkorporatsioone;

artiklis 48c sätestatud tulumaksuteavet käsitleva aruande sisu;

artikli 48c lõike 3 lõikudes 3a–3f sätestatud ajutine erand.

Komisjon esitab nimetatud aruande Euroopa Parlamendile ja nõukogule, lisades sellele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku.“ [ME 55]

2b)

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 48ib

Ühine aruandevorm

Komisjon sätestab rakendusaktidega ühise vormi, millele osutatakse artikli 48b lõigetes 1, 3, 4 ja 6 ning artikli 48c lõikes 5. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 50 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.“ [ME 56]

3)

Artiklit 49 muudetakse järgmiselt:

a)

Lõiked 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„2.   Artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artikli 46 lõikes 2 ja artiklis 48 g osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile määramata ajaks alates artiklis 54 osutatud kuupäevast.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 1 lõikes 2, artikli 3 lõikes 13, artikli 46 lõikes 2 ja artiklis 48 g osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimise. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.“

b)

Lisatakse lõige 3a:

„3a.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon liikmesriikide kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonivahelises parema õigusloome kokkuleppes  (***) sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega, kooskõlas [kuupäev] institutsioonidevahelise kokkuleppega parema õigusloome kohta pöörates erilist tähelepanu aluslepingutes ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas sätestatule . [ME 57]

(***)   ELT L 123, 12.5.2016, lk 1. “"

c)

Lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5.

Artikli 1 lõike 2, artikli 3 lõike 13, artikli 46 lõike 2 ja artikli 48 g alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Kõnealust ajavahemikku pikendatakse Euroopa Parlamendi või nõukogu taotluse korral kahe kuu võrra.“

3a)

Artikli 51 lõik 1 asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid sätestavad eeskirjad, mis käsitlevad karistusi käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike sätete rikkumise eest, ning võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Liikmesriigid näevad äriühingutele ette haldusmeetmed ja karistused vähemalt käesoleva direktiivi alusel vastu võetud siseriiklike õigusnormide rikkumise eest.

Liikmesriigid teevad kõnealused sätted komisjonile teatavaks hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist] ja teavitavad teda viivitamatult kõigist hilisematest neid sätteid mõjutavatest muudatustest.

Hiljemalt … [kolm aastat pärast käesoleva direktiivi jõustumist] koostab komisjon loetelu liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi kohaselt kehtestatud meetmetest ja karistustest.“ [ME 58]

Artikkel 2

Ülevõtmine

1.   Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid hiljemalt … [üks aasta pärast käesoleva direktiivi jõustumist]. Nad edastavad kõnealuste õigus- ja haldusnormide teksti viivitamata komisjonile.

Kui liikmesriigid need meetmed vastu võtavad, lisavad nad nendesse meetmetesse või nende meetmete ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2.   Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja


(1)  ELT C 487, 28.12.2016, lk 62.

(2)  Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.

(3)  COM(2015)0610.

(4)  COM(2014)0910.

(5)  2015/2010(INL).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19).

(7)  Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1).

(8)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. juuni 2015. aasta määrus (EL) 2015/1017, mis käsitleb Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1291/2013 ja (EL) nr 1316/2013 – Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (ELT L 169, 1.7.2015, lk 1.)

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012 muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1).

(11)  Euroopa Kohtu 4. detsembri 1997. aasta otsus kohtuasjas C-97/96 Verband deutscher Daihatsu-Händler (ECLI:EU:C:1997:581).

(12)   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(13)  ELT C 369, 17.12.2011, lk 14.


Top