52019AP0299

Language
- My EUR-Lex
- Sign in
- Register
- My recent searches (0)

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

EUROPA
EUR-Lex home
EUR-Lex - 52019AP0299 - EN

Document 52019AP0299

Help

P8_TA(2019)0299 Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ***I Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD)) P8_TC1-COD(2018)0247 Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

ELT C 108, 26.3.2021, p. 409–441 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

HTML

PDF

Official Journal

26.3.2021

Euroopa Liidu Teataja

C 108/409

P8_TA(2019)0299

Ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) ***I

Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III) (COM(2018)0465 – C8-0274/2018 – 2018/0247(COD))

(Seadusandlik tavamenetlus: esimene lugemine)

(2021/C 108/36)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2018)0465),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 2 ja artikli 212 lõiget 2, mille alusel komisjon esitas ettepaneku Euroopa Parlamendile (C8-0274/2018),

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 294 lõiget 3,

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 12. detsembri 2018. aasta arvamust (1),

—	võttes arvesse Regioonide Komitee 6. detsembri 2018. aasta arvamust (2),

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 59,

—	võttes arvesse väliskomisjoni raportit ning rahvusvahelise kaubanduse komisjoni, eelarvekomisjoni, keskkonna-, rahvatervise ja toiduohutuse komisjoni, regionaalarengukomisjoni ning kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni arvamusi (A8-0174/2019),

võtab vastu allpool toodud esimese lugemise seisukoha;

palub komisjonil ettepaneku uuesti Euroopa Parlamendile saata, kui komisjon asendab selle uue ettepanekuga, muudab seda oluliselt või kavatseb seda oluliselt muuta;

teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele.

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 156.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 8.

P8_TC1-COD(2018)0247

Euroopa Parlamendi seisukoht, vastu võetud esimesel lugemisel 27. märtsil 2019. aastal eesmärgiga võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) …/…, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA III)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 212 lõiget 2,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust (2),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (3)

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrus (EL) nr 231/2014 (4) kaotab kehtivuse 31. detsembril 2020. Selleks et liidu välistegevus oleks tõhus ka tulevikus, tuleks jätkata välisabi kavandamise ja andmise raamistiku kasutamist.

(2)

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi eesmärgid erinevad põhimõtteliselt liidu välistegevuse üldeesmärkidest, sest selle rahastamisvahendiga soovitakse eesmärk on valmistada I lisas loetletud abisaajaid abisaajariike (edaspidi „abisaajad“) ette tulevikus ELiga liitumiseks ning toetada nende ühinemisprotsessi , võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 sätestatud liidu välistegevuse üldeesmärke, sealhulgas põhiõiguste ja aluspõhimõtete austamist ning inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte kaitsmist ja edendamist . Seega on ülimalt oluline, et Ühinemisprotsessi eripära tõttu on eraldiseisva rahastamisvahendi kasutamine laienemise toetamiseks on eraldi rahastamisvahend ja tagada samas selle kooskõla põhjendatud, kuid selle eesmärgid ja toimimine peaks olema kooskõlas liidu välistegevuse üldeesmärkidega ning eelkõige naabruspoliitika, arengu arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendiga ja neid täiendama . [ME 1]

(3)

Euroopa Liidu lepingu artiklis 49 on sätestatud, et liidu liikmeks saamise avalduse võib esitada iga Euroopa riik, kes austab selliseid väärtusi nagu inimväärikuse austamine, vabadus, demokraatia, võrdsus, õigusriik ja inimõiguste, kaasa arvatud vähemuste hulka kuuluvate isikute õiguste austamine ning võtab endale kohustuse neid väärtusi edendada. Euroopa riik, kes on esitanud liidu liikmeks saamise avalduse, võib liikmeks saada üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et ta vastab 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud liikmelisuse kriteeriumidele („Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust toime tulla konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas järgida poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärke. Need on liikmesriikide ühised väärtused ühiskonnas, kus valitsevad pluralism, mittediskrimineerimine, sallivus, õiglus, solidaarsus ning naiste ja meeste võrdõiguslikkus. [ME 2]

(4)

Laienemisprotsess rajaneb kindlaksmääratud kriteeriumidel ning õiglasel ja rangel tingimuslikkusel. Iga abisaajat hinnatakse vaid tema enda saavutuste põhjal. Tehtud edusammude hindamise ja puudujääkide kindlakstegemise eesmärk on pakkuda I lisas loetletud abisaajatele stiimuleid ja suuniseid vajalike ulatuslike reformide jätkamiseks. Selleks et laienemisväljavaadetest saaks reaalsus, on jätkuvalt väga oluline kindel juhindumine põhimõttest „põhialused kõigepealt“ (5). Laienemisprotsessi olulisteks elementideks, mis on äärmiselt tähtsad ka kogu liidu julgeoleku ja stabiilsuse jaoks, on ka heanaaberlikud suhted ja piirkondlik koostöö, mille aluseks on kahepoolsete vaidluste lõplik, kaasav ja siduv lahendamine. Ühinemise edenemine oleneb sellest, kuivõrd taotleja austab liidu väärtusi ning suudab viia ellu ja rakendada reforme, mis on vajalikud selleks, et viia riigi poliitilised, institutsioonilised, õigus-, sotsiaal-, haldus- ja majandussüsteemid vastavusse liidu eeskirjade, nõuete, poliitika ja tavadega. Läbirääkimisraamistikuga on ette nähtud kriteeriumid, mille alusel hinnatakse iga kandidaatriigiga peetavate ühinemisläbirääkimiste edusamme. [ME 3]

(4a)

Iga Euroopa riik, kes on avaldanud soovi liiduga ühineda, võib saada liidu liikmeks, kuid üksnes siis, kui on leidnud kinnitust, et riik vastab täielikult 1993. aasta juunis Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kehtestatud ühinemiskriteeriumidele (edaspidi „Kopenhaageni kriteeriumid“), ning tingimusel, et liit suudab uue liikme integreerida. Kopenhaageni kriteeriumid käsitlevad demokraatiat, õigusriigi põhimõtet, inimõigusi ning vähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsust, toimiva turumajanduse olemasolu, suutlikkust tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega liidus ning võimet mitte üksnes kasutada aluslepingute järgseid õigusi, vaid täita ka neis sätestatud kohustusi, sealhulgas saavutada poliitilise ning majandus- ja rahaliidu eesmärgid. [ME 4]

(5)

Liidu laienemispoliitika on investeering Euroopa rahusse, julgeolekusse ja stabiilsusse. Laienemispoliitika on liidu välistegevuse lahutamatu osa, mis aitab samuti kaasa rahule, julgeolekule, heaolule ja stabiilsusele nii liidus kui ka väljaspool selle piire. Seeläbi suurendatakse nii liidu kui ka tulevaste liikmesriikide majanduslikke ja kaubandusvõimalusi , järgides progressiivse integratsiooni põhimõtet, et tagada abisaajate sujuv ümberkujundamine . ELi liikmeks saamise väljavaatel on märkimisväärne ümberkujundav mõju, mis hõlmab positiivseid demokraatlikke, poliitilisi, majanduslikke ja ühiskondlikke muutusi. [ME 5]

(6)

Euroopa Komisjon kinnitas oma teatises „Lääne-Balkani riikide reaalne ELiga ühinemise väljavaade ning ELi tõhustatud koostöö nende riikidega“ (6) Lääne-Balkani riikide kindlat ja saavutustel põhinevat väljavaadet saada ELi liikmeks. See on jõuline julgustav signaal kõigile Lääne-Balkani riikidele ning annab tunnistust sellest, et EL on pühendunud nende tuleviku sidumisele Euroopaga.

(7)

Abi andmisel tuleks järgida ka rahvusvahelisi kokkuleppeid, mis liit on sõlminud I lisas loetletud , muu hulgas abisaajatega. Abi peaks peamiselt keskenduma sellele, et aidata I lisas loetletud abisaajatel tugevdada demokraatlikke institutsioone ja õigusriiki, reformida kohtusüsteemi ja avalikku haldust, austada põhiõigusi , sealhulgas vähemuste õigusi, ning edendada soolist võrdõiguslikkust, sallivust, sotsiaalset kaasatust , töötajate õigusi käsitlevate rahvusvaheliste tööstandardite järgimist ja vähekaitstud rühmade, sh laste ja puuetega inimeste ja mittediskrimineerimist. Samuti tuleks abiga toetada seda, et abisaajad järgiksid Euroopa sotsiaalõiguste samba (7) raames kindlaks määratud keskseid põhimõtteid ja õigusi , sotsiaalset turumajandust ja lähenemist sotsiaalsele õigustikule . Abiga tuleks jätkuvalt toetada nende jõupingutusi edendada piirkondlikku, makropiirkondlikku ja piiriülest koostööd ning territoriaalset arengut, sealhulgas liidu makropiirkondlike strateegiate rakendamise kaudu , eesmärgiga arendada heanaaberlikke suhteid ning toetada leppimist . Ühtlasi peaks abi edendama nende majanduslikku ja sotsiaalset arengut ning majandusjuhtimist, tugevdama majanduslikku integratsiooni liidu ühtsel turul, sealhulgas tollikoostööd, edendama avatud ja õiglast kaubandust, et toetada aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu tegevuskava, sealhulgas regionaalarengu , ühtekuuluvuse ja kaasamise , põllumajanduse, maaelu arengu ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitika rakendamise ning digitaalmajanduse ja -ühiskonna arendamisega, samuti kooskõlas Lääne-Balkani riikide digitaalarengu tegevuskava juhtalgatusega. [ME 6]

(7a)

Võttes arvesse reformiprotsessi ümberkujundavat olemust laienemisprotsessi ajal kandidaatriikides, peaks liit tõhustama oma jõupingutusi, et eraldada liidu vahendeid esmatähtsatele valdkondadele, nagu institutsioonide arendamine ja julgeoleku suurendamine, ning pakkuma kandidaatriikidele suuremat tuge projektide rakendamisel, et kaitsta kandidaatriike liiduvälise mõju eest. [ME 7]

(7b)

Liidu jõupingutustest kandidaatriikide reformide toetamisel ühinemiseelse abi rahastamisvahendist tuleks kandidaatriikides ja ka liikmesriikides tõhusalt teada anda. Liit peaks seetõttu tõhustama teabe edastamise ja teavituskampaaniatega seotud jõupingutusi, et ühinemiseelse abi rahastamisvahend kui laienemispiirkonna stabiilsuse ja rahu edendamise vahend oleks nähtavam. [ME 8]

(7c)	Tugi ja eelarvevahendid on institutsioonide ülesehitamise seisukohast üldtunnustatult olulised ning institutsioonide ülesehitamine omakorda aitab ennetada võimalikke julgeolekuprobleeme ja takistada võimalikke tulevasi ebaseaduslikke rändevoogusid liikmesriikidesse. [ME 9]

(8)	Liit peaks oma liikmesriikide kogemusele tuginedes toetama I lisas loetletud abisaajaid teel ühinemise poole. Nimetatud koostöö peaks keskenduma eelkõige liikmesriikide reformiprotsessi käigus omandatud kogemuste jagamisele.

(9)	Julgeolekuvaldkonnas ja kaitsesektori reformi küsimuses on liidu ja I lisas loetletud abisaajate tõhustatud strateegiline ja operatiivkoostöö hädavajalik, et julgeoleku- ja terrorismiohtudega terrorismiohtude ning organiseeritud kuritegevusega tulemuslikult ja tõhusalt toime tulla. [ME 10]

(9a)

Käesoleva määrusega asutatud rahastamisvahendi meetmetega tuleks aidata abisaajatel järk-järgult üle võtta ka ühine välis- ja julgeolekupoliitika, sealhulgas piiravad meetmed, ning järgida liidu laiemat välispoliitikat rahvusvahelistes institutsioonides ja mitmepoolsetel foorumitel. Komisjon peaks ergutama abisaajaid, et nad toetaksid reeglitel ja väärtustel põhinevat maailmakorda ning teeksid koostööd mitmepoolsuse ja rahvusvahelise kaubandussüsteemi edasisel tugevdamisel, sh WTO reformide edendamisel. [ME 11]

(10)

Oluline on veelgi tugevdada rändealast koostööd Rändealane koostöö , sealhulgas piirihaldust, et tagada piirihaldus ja -kontroll, rahvusvahelise kaitse kättesaadavus kättesaadavuse tagamine , jagada olulist teavet olulise teabe jagamine , suurendada rändest tulenevat kasu arengule tuleneva arengukasu suurendamine , hõlbustada seaduslikku ja tööjõurännet seadusliku ja tööjõurände hõlbustamine , tugevdada piirikontrolli ning ühiselt võidelda ja jõupingutuste tugevdamine ebaseadusliku rände, ja sundrände takistamiseks ja vähendamiseks ning võitlus inimkaubanduse ja rändajate inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise vastu on liidu ja abisaajate vahelise koostöö oluline aspekt . [ME 12]

(11)

Enamikule I lisas loetletud abisaajatest jätkuvalt peamiseks väljakutseks olev Õigusriigi tugevdamine, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse suurendamine, korruptsiooni , rahapesu ja organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus, ning hea valitsemistava toetamine , sealhulgas avaliku halduse reformi tugevdamine , inimõiguste kaitsjate toetamine ning jätkuv ühtlustamine läbipaistvuse, riigihangete, konkurentsi, riigiabi, intellektuaalomandi õiguste ja välisinvesteeringute osas on abisaajatele oluline liidule lähenemiseks endiselt kõige põhilisemad küsimused ning hiljem need on olulised, et abisaajad jõuaksid liidule lähemale ja oleksid valmis liidu liikmelisusega kaasnevate kohustuste täielikuks täitmiseks. Pidades silmas nendes valdkondades ellu viidavate reformide pikemaajalist laadi ja vajadust saavutada tulemusi, peaks käesoleva määruse alusel antav finantsabi olema suunatud I lisas loetletud abisaajatele kehtestatud nõuete rahuldamiseks kavandatud nende küsimuste lahendamiseks võimalikult varakult. [ME 13]

(12)

Parlamentaarne mõõde on ühinemisprotsessis väga oluline. Kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega Seetõttu peaks komisjon ergutama I lisas loetletud igas edendama kooskõlas osalusdemokraatia põhimõttega abisaajariigis parlamentaarse suutlikkuse suurendamist, parlamentaarse kontrolli teostamist , demokraatlikke menetlusi ja õiglast esindatust . [ME 14]

(13)

I lisas loetletud Abisaajad peavad olema paremini valmis käsitlema üleilmseid probleeme, nagu jätkusuutlik areng ja kliimamuutused, ning viima oma jõupingutused nende küsimuste lahendamiseks kooskõlla liidu jõupingutustega. Kajastades kliimamuutusega toimetuleku olulisust kooskõlas liidu kohustustega Pariisi kliimaleppe rakendamise osas ning selleks et saavutada kestliku arengu eesmärke, tuleks käesoleva programmiga toetada kliimameetmetega liidu poliitikas laiemalt arvestamist ja panustama üldeesmärki, et ELi eelarvekulutustest eraldataks 25 % kliimaeesmärkide saavutamise toetamiseks. Käesoleva programmi alusel rakendatavate meetmete puhul eeldatakse, et meetmetega tuleks püüda eraldada programmi kogu rahastamispaketist eraldatakse vähemalt 16 % kliimaeesmärkidele , et 2027. aastaks moodustaksid kliimaga seotud kulutused mitmeaastase finantsraamistiku kulutustest 30 % . Prioriseerida tuleks selliseid keskkonnaprojekte, mis puudutavad piiriülest reostust. Asjakohased meetmed määratakse kindlaks programmi ettevalmistamise ja rakendamise elluviimise käigus ning käesoleva programmi koondtulemusi tuleks arvestada asjakohastes hindamis- ja läbivaatamismenetlustes. [ME 15]

(14)	Käesoleva rahastamisvahendi raames võetavad meetmed peaksid toetama ÜRO säästva arengu tegevuskava 2030 rakendamist üldkohaldatava tegevuskavana, mille täitmist EL ja selle liikmesriigid täielikult toetavad ning mille on kõik I lisas loetletud abisaajad heaks kiitnud.

(15)

Käesoleva määrusega kehtestatakse kogu selle kehtivusajaks rahastamispakett, mis on Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks [viide tuleb uue institutsioonidevahelise kokkuleppe alusel ajakohastada: Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel 2. detsembril 2013. aastal eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta sõlmitud institutsioonidevahelise kokkuleppe (8) punkti 17] tähenduses.

(16)

Komisjon ja liikmesriigid peaksid tagama antava abi välisabi eeskirjadele vastavuse, sidususe , järjepidevuse ja vastastikuse täiendavuse, eelkõige korrapäraste konsultatsioonide ja sagedase teabevahetuse kaudu abitsükli eri etappides. Samuti tuleks astuda samme, mis on vajalikud selleks, et tagada parem koordineerimine ja vastastikune täiendavus teiste rahastajatega, sealhulgas korrapäraste konsultatsioonide abil. Selles protsessis peaks olema sisuline roll mitmekesistel sõltumatutel kodanikuühiskonna rolli tuleks tugevdada nii valitsusasutuste kaudu rakendatavates programmides kui ka liidu abi otsese saajana organisatsioonidel ning eri liiki ja eri tasandite kohalikel asutustel . Kooskõlas kaasava partnerluse põhimõtetega peaksid kodanikuühiskonna organisatsioonid osalema valitsusasutuste kaudu ellu viidavate programmide koostamisel, rakendamisel, seires ja hindamisel ning olema liidu abi otsesed saajad . [ME 16]

(17)

Käesoleva määruse alusel toetatavate Iga abisaaja puhul tuleks määratleda asjakohaste poliitikavaldkondade eesmärkide saavutamise tegevusprioriteedid tuleks määratleda programmitöö raamistikus, mille komisjon näeb ette aastateks 2021–2027 konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid ning seejärel ka prioriteedid seoses nende eesmärkide saavutamiseks võetavate meetmetega komisjoni poolt delegeeritud õigusaktidega kehtestatud liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks programmitöö raamistikus. Programmitöö raamistik tuleks kehtestada partnerluses I lisas loetletud abisaajatega, lähtudes laienemise tegevuskavast ja nende konkreetsetest vajadustest kooskõlas käesolevas määruses määratletud üldiste ja erieesmärkidega ning liidu välistegevuse põhimõtetega, võttes nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid riiklikke strateegiaid ning asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone. Partnerlus peaks hõlmama vajaduse korral pädevaid asutusi ning kodanikuühiskonna organisatsioone. Komisjon peaks ergutama koostööd asjaomaste sidusrühmade vahel ja rahastajate tegevuse koordineerimist. Programmitöö raamistik tuleks pärast vahehindamist läbi vaadata . Programmitöö raamistikus tuleks kindlaks määrata abi andmisega toetatavad valdkonnad, märkides vahendite soovitusliku jaotuse valdkondade kaupa, sh hinnangulised kliimaga seotud kulud. [ME 17]

(18)

Liidu ja abisaajate ühistes huvides on aidata kaasa I lisas loetletud abisaajate reformialastele jõupingutustele , mida abisaajad teevad oma poliitika- , õigus- ja majandussüsteemide reformimiseks , mis tehakse eesmärgiga astuda liidu liikmeks. Abi andmist andmisel tuleks juhtida kindlalt tulemustele keskendudes lähtuda tulemuspõhisest lähenemisviisist ning pakkudes stiimuleid neile, kes näitavad reformidele pühendumist ühinemiseelse abi tõhusa rakendamisega ja liikmelisuse kriteeriumide täitmisel tehtud edusammudega , tuleks ette näha arvestatavad stiimulid raha tulemuslikumaks ja tõhusamaks ärakasutamiseks . Abi tuleks eraldada kooskõlas „õiglase osa“ põhimõttega ja sellel, kui inimväärikuse, vabaduse, demokraatia, võrdõiguslikkuse, õigusriigi ja inimõiguste olukord tõsiselt halveneb või ei edene, peaksid olema selged tagajärjed. [ME 18]

(18a)

Komisjon peaks looma selged järelevalve- ja hindamismehhanismid tagamaks, et eri abisaajatega seotud eesmärgid ja meetmed jäävad asjakohaseks ja teostatavaks ja edusamme mõõdetakse korrapäraselt. Selleks peaks iga eesmärgiga olema seotud üks või mitu tulemuslikkuse näitajat, mille alusel hinnata abisaajariikides reforme ja nende konkreetset rakendamist. [ME 19]

(19)

Üleminek ühinemiseelsete rahaliste vahendite puhul rakendatavalt komisjonipoolselt eelarve otseselt täitmiselt I lisas loetletud abisaajate poolsele eelarve kaudsele täitmisele peaks olema järkjärguline ning vastama abisaajate sellekohasele suutlikkusele. Üleminekust tuleks loobuda või see tuleks peatada (konkreetses poliitika- või programmivaldkonnas), kui abisaaja ei täida asjakohaseid kohustusi või ei halda liidu raha vastavalt kehtestatud eeskirjadele, põhimõtetele ja eesmärkidele. Sellise otsuse puhul tuleks võtta nõuetekohaselt arvesse kõiki võimalikke negatiivseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi. Abi andmisel tuleks jätkuvalt kasutada struktuure ja rahastamisvahendeid, mis on oma väärtust ühinemiseelses protsessis tõestanud. [ME 20]

(20)

Liit peaks oma välistegevuse mõju optimeerimiseks püüdma olemasolevaid vahendeid võimalikult tõhusalt kasutada. See Teiste olemasolevate välisrahastamisvahenditega kattumise vältimiseks tuleks see saavutada liidu välistegevuse rahastamisvahendite sidususe , järjepidevuse ja täiendavuse abil ning nende rahastamisvahendite ja liidu muude poliitikameetmete ja programmide vahel koostoime loomise kaudu. See hõlmab vajaduse korral ka sidusust ja täiendavust makromajandusliku finantsabiga. [ME 21]

(21)	Ühise eesmärgi saavutamiseks rakendatavate kombineeritud sekkumiste võimalikult suure mõju huvides peaks olema võimalik käesoleva määruse alusel panustada muude programmide raames elluviidavatesse meetmetesse, tingimusel et need ei kata samu kulusid.

(21a)

Ilma et see piiraks eelarvemenetlust ja abi peatamise tingimusi, mis on ette nähtud rahvusvahelistes lepingutes abisaajatega, tuleks komisjonile delegeerida õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et liidu abi peatada või osaliselt peatada. Seda õigust tuleks kasutada juhul, kui ühe või mitme Kopenhaageni kriteeriumi osas esineb pidev taandareng või kui abisaaja ei austa demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, inimõigusi ja põhivabadusi või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi. Kui komisjon leiab, et abi peatamise põhjused on kõrvaldatud, peaks tal olema õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte I lisa muutmiseks, et liidu abi taastada. [ME 22]

(22)	Käesoleva määruse rahastamispaketti tuleks kasutada programmi „Erasmus“ rahvusvahelisest mõõtmest tulenevate meetmete rahastamiseks ja need meetmed tuleks rakendada Erasmuse määruse (9) kohaselt.

(23)

Käesoleva määruse suhtes tuleks kohaldada horisontaalseid finantseeskirju, mille Euroopa Parlament ja nõukogu on vastu võtnud ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt. Need eeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL, Euratom) 2018/1046 (10) (edaspidi „finantsmäärus“) ja nendega määratakse eelkõige kindlaks toetuste, hangete, auhindade, eelarve kaudse täitmise, finantsabi, eelarvetoetuste, usaldusfondide, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kaudu eelarve koostamise ja täitmise kord, ning nähakse ette finantshalduses osalejate vastutuse kontroll. ELi toimimise lepingu artikli 322 kohaselt vastu võetud eeskirjades on käsitletud ka liidu eelarve kaitsmist juhul, kui liikmesriikides ja kolmandates riikides esineb üldisi puudusi õigusriigi toimimises, sest õigusriigi põhimõtte austamine on usaldusväärse finantsjuhtimise ja tulemusliku ELi-poolse rahastamise alus.

(24)

Käesoleva määrusega ette nähtud rahastamisliikide ja eelarve täitmise kasutamise viiside valikul tuleks lähtuda nende võimest saavutada meetmete erieesmärke ja tulemusi, võttes eelkõige arvesse kontrollidega seotud kulusid, halduskoormust ja eeldatavat nõuete täitmata jätmisega seotud riski. Muu hulgas tuleks kaaluda kindlasummalisi makseid, kindlamääralisi makseid ja ühikuhindu, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. [ME 23]

(25)

Liit peaks välistegevuse rakendamisel jätkama ühiseeskirjade kohaldamist. Liidu välistegevuse rahastamisvahendite rakendamise kasutamise eeskirjad ja menetlused sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahend]. Konkreetsete probleemidega tegelemiseks ja eelkõige piiriülese koostöö ning põllumajanduse ja maaelu arengu poliitika valdkonnas tuleks kehtestada üksikasjalikud lisasätted. [ME 24]

(26)

Välistegevusi viiakse tihti ellu väga ebastabiilses keskkonnas, kus on vaja pidevalt ja kiirelt reageerida liidu partnerite vajaduste muutumisele ning üleilmsetele probleemidele, mis on seotud näiteks inimõiguste, demokraatia ja hea valitsemistava, julgeoleku , kaitse ja stabiilsuse, kliimamuutuste ja keskkonna , majandusliku protektsionismi, ning ebaseadusliku rände ja sundrände ning selle algpõhjustega. Prognoositavuse põhimõtte ühitamiseks vajadusega kiirelt reageerida uute vajaduste tekkimisele tuleb kohandada programmide rahalist rakendamist elluviimist . Selleks et suurendada liidu suutlikkust reageerida ettenägematutele vajadustele ja järgida samas põhimõtet, et liidu eelarve kinnitatakse iga-aastaselt, tuleks käesolevas määruses säilitada võimalus kohaldada finantsmääruses muude poliitikameetmete puhul juba lubatud paindlikkust, nimelt ülekandmist ühest perioodist teise ja lubatud vahendite ümberpaigutamist (järgides samal ajal käesolevas määruses sätestatud sihte ja eesmärke) , et tagada ELi vahendite tõhus kasutamine nii ELi kodanike kui ka I lisas loetletud abisaajate seisukohast ja maksimeerida seega ELi välistegevuses sekkumisteks kättesaadavaid ELi vahendeid. Lisaks tuleks võimaldada veel muid paindlikkuse vorme, nagu prioriteetide ümberjaotamine, projektide etappideks jaotamine ja lepingus sätestatud summa ületamine (over-contracting). [ME 25]

(27)

Uus Euroopa Kestliku Arengu Fond+ (edaspidi „EFSD+“) peaks eelmise fondi eeskujul toimima ühtse rahastamispaketina, millega üleilmselt, sh I lisas loetletud abisaajatele, pakkuda toetuste, eelarveliste tagatiste ja rahastamisvahendite kaudu rahastamissuutlikkust. Käesoleva määruse alusel elluviidavate meetmete valitsemist tuleks ka edaspidi tagada Lääne-Balkani investeerimisraamistikuga.

(28)	Välistegevuse tagatisega tuleks toetada EFSD+ meetmeid ja IPA III-ga tuleks panustada I lisas loetletud abisaajate huvides tehtavate toimingute jaoks vajaliku eraldise moodustamisse, sh makromajandusliku finantsabi laenudest tulenevad eraldised ja kohustused.

(29)	Piiriülese koostöö programmide rakendamisel on oluline tagada sidusus välistegevuse programmide ja territoriaalse koostöö määruse kohase raamistikuga. Konkreetsed kaasrahastamise sätted tuleks kehtestada käesolevas määruses.

(29a)

Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi kõige nähtavamad ja kodanike seas tuntumad programmid on piiriülesed koostööprogrammid. Seega saaks piiriüleste koostööprogrammide abil liidu rahastatavate projektide nähtavust kandidaatriikides arvestatavalt parandada. [ME 26]

(30)	Artiklis 8 osutatud iga-aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed on tegevusprogrammid finantsmääruse tähenduses. Iga-aastaste või mitmeaastaste tegevuskavadega on mitmesugused meetmed koondatud ühte dokumenti.

(31)

Vastavalt finantsmäärusele, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 883/2013 (11), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2988/95 (12), nõukogu määrusele (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (13) ja nõukogu määrusele (EL) 2017/1939 (14) tuleb liidu finantshuve kaitsta tulemuslike ja proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) korraldada haldusjuurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 883/2013 ning nõukogu määruse (Euratom, EÜ) nr 2185/96 sätetele ja neis määrustes sätestatud korras, et teha kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu finantshuve, ja esitada nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/1371 (15). Finantsmääruse kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma komisjonile, OLAFile, vajaduse korral Euroopa Prokuratuurile ja Euroopa Kontrollikojale vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused. I lisas loetletud abisaajad peaksid samuti andma komisjonile viivitamata teada eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kahtlustest, mille kohta on olemas esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine, ja hoidma teda kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Eesmärgiga viia see vastavusse liikmesriikide hea tavaga, tuleks kõnealuseks aruandluseks kasutada komisjoni loodud elektroonilist eiramisjuhtumite haldamise süsteemi.

(31a)

Igasugune raha eraldamine käesoleva määruse alusel peaks toimuma läbipaistval, tõhusal, vastutustundlikul, depolitiseeritud ja mittediskrimineerival viisil, võttes muu hulgas arvesse tasakaalustatud jaotust, mis kajastab piirkondade ja omavalitsuste vajadusi. Komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning eriti liidu delegatsioonid peaksid jälgima tähelepanelikult, et need kriteeriumid on täidetud ja et vahendite eraldamisel järgitakse läbipaistvuse, aruandekohustuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid. [ME 27]

(31b)

Komisjon, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning eelkõige liidu delegatsioonid ja abisaajariigid peaksid suurendama liidu ühinemiseelse abi nähtavust, et anda teavet liidu toetuse abil loodava lisaväärtuse kohta. Liidu raha saajad peaksid avalikustama liidu raha päritolu ning tagama selle nõuetekohase nähtavuse. IPAst tuleks aidata rahastada teavitusmeetmeid, et tutvustada abisaajariikides (eri sihtrühmade seas) liidu abi tulemusi. [ME 28]

(32)

Selleks et võtta arvesse laienemispoliitika raamistiku muutusi või I lisas loetletud abisaajate osas toimunud olulisi muutusi, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte II ja III lisas loetletud abi temaatiliste prioriteetide kohandamiseks ja ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon korraldaks oma ettevalmistava töö käigus asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016 institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppes (16) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, kus arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(33)

Selleks et tagada käesoleva määruse ühetaolised rakendamistingimused, eelkõige I lisas loetletud abisaajatega eelarve kaudse täitmise eritingimused ja -struktuurid ning maaelu arenguabi rakendamise puhul, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (17) . Käesoleva määruse rakendamiseks ühetaoliste tingimuste kehtestamisel tuleks arvesse võtta ühinemiseelse abi haldamisel ja rakendamisel saadud varasemaid kogemusi. Neid ühtseid tingimusi tuleks muuta, kui see on arengutest lähtuvalt vajalik. [ME 29]

(34)	Käesoleva määruse alusel loodud komiteel peaks olema pädevus ka seoses määruse (EÜ) nr 1085/2006 (18) ja määruse (EL) nr 231/2014 rakendamisega seotud õigusaktidega ning nõukogu määruse (EÜ) nr 389/2006 (19) artikli 3 rakendamisega. [ME 30]

(34a)

Euroopa Parlament tuleks kaasata täiel määral rahastamisvahendite väljatöötamise, nendega seotud programmitöö, nende järelevalve ja hindamise etappidesse, et tagada liidu välistegevuse rahastamisvahendite üle poliitiline ja demokraatlik kontroll ning aruandekohustus. Institutsioonidevahelist dialoogi tuleks tõhustada, et tagada Euroopa Parlamendile positsioon, mis võimaldab teostada süstemaatilisel ja sujuval viisil poliitilist kontrolli käesoleva määruse rakendamise üle, suurendades nii selle tõhusust kui ka õiguspärasust. [ME 31]

(35)	Selleks et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik viivitamata kohaldada, peaks määrus jõustuma [varem kui kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse programm „Ühinemiseelse abi rahastamisvahend“ (IPA III).

Sätestatakse selle eesmärgid, eelarve aastateks 2021–2027, liidu abi vormid ja sellise abistamise eeskirjad.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid :

„piiriülene koostöö“ – koostöö ELi liikmesriikide ja käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajate vahel, kahe või enama I lisas loetletud abisaaja vahel või I lisas loetletud abisaajate ning kooskõlas [ETK määruse] (20) artikli 3 lõike 1 punktiga b [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] I lisas osutatud riikide vahel;

„õiglase osa põhimõte“ – tulemuspõhise lähenemisviisi täiendamine korrigeeriva jaotusmehhanismiga juhtudel, kui abisaajale pakutav abi oleks muude abisaajatega võrreldes muidu ebaproportsionaalselt väike või suur, võttes arvesse mõjutatava elanikkonna vajadusi ning ühinemisläbirääkimiste alustamise või nende edenemisega seotud reformide osas saavutatud suhtelisi edusamme. [ME 32]

Artikkel 3

IPA III eesmärgid

1. IPA III üldeesmärk on toetada I lisas loetletud abisaajaid, et nad võtaksid vastu ja viiksid ellu liidu väärtusega väärtuste ja õigustikuga kooskõla saavutamiseks vajalikud poliitilised, institutsioonilised, õigus-, haldus-, sotsiaal- ja majandusreformid ning kohanduksid liiduga ühinemise eesmärgil järk-järgult liidu õigusnormide, nõuete, poliitika ja tavadega, aidates seeläbi kaasa rahule, nende stabiilsusele, julgeolekule ja heaolule ning liidu strateegilistele huvidele . [ME 33]

2. IPA III erieesmärgid on järgmised:

tugevdada õigusriiki, demokraatiat, inimõiguste , sh vähemuste ja laste õiguste austamist , soolist võrdõiguslikkust , põhiõigusi ja rahvusvahelist õigust, kodanikuühiskonda , akadeemilist vabadust, rahu ja julgeolekut ning parandada rände haldamist, sealhulgas piirihaldust , kultuurilise mitmekesisuse austamist, mittediskrimineerimist ja sallivust ; [ME 34]

aa)	tegeleda ebaseadusliku ja sundrändega ning tagada, et ränne toimub ohutult, korrapäraselt ja seaduslikult, samuti tagada rahvusvahelise kaitse kättesaadavus; [ME 35]

tugevdada avaliku halduse tulemuslikkust ning toetada läbipaistvust, struktuurireforme , kohtusüsteemi sõltumatust, võitlust korruptsiooni vastu ja head valitsemistava kõikidel tasanditel , muu hulgas avalike hangete, riigiabi, konkurentsi, välisinvesteeringute ja intellektuaalomandi valdkonnas ; [ME 36]

kujundada I lisas loetletud abisaajate õigusnorme, nõudeid, poliitikat ja tavasid kooskõlas liidu omadega , muu hulgas ÜVJP osas, ning tugevdada reeglitel põhinevat mitmepoolset maailmakorda ning edendada leppimist (nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil) ja heanaaberlikke suhteid, samuti rahu kindlustamist ja konfliktide ennetamist (muu hulgas usalduse suurendamise ja vahendamise kaudu), kaasavat ja integreeritud haridust, inimestevahelisi kontakte ning meediavabadust ja suhtlust; [ME 37]

tugevdada majanduslikku, ja sotsiaalset ja territoriaalset arengut ning ühtekuuluvust , sh suurema ühenduvuse ja regionaalarenguga, põllumajanduse ja maaelu arenguga ning sotsiaal- ja tööhõivepoliitikaga, et parandada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele ja kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele ning arendada digitaalmajandust ja -ühiskonda vähendades vaesust ja piirkondlikku tasakaalustamatust, edendades sotsiaalkaitset ja kaasamist, tugevdades riigi tasandi piirkondlikke koostööstruktuure, väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd) ja kogukonnapõhiste algatuste suutlikkust, toetades maapiirkondadesse investeerimist ning parandades ettevõtlus- ja investeerimiskliimat ; [ME 38]

da)	tugevdada keskkonnakaitset, suurendada vastupanuvõimet kliimamuutustele, kiirendada üleminekut vähese CO2-heitega majandusele, edendada digitaalmajandust ja -ühiskonda ning luua seeläbi töövõimalusi (eriti noorte jaoks); [ME 39]

e)	toetada territoriaalset ja piiriülest koostööd , sealhulgas üle merepiiride, ning tugevdada kaubandus- ja majandussuhteid, rakendades täielikult liiduga sõlmitud kehtivaid lepinguid ning vähendades piirkondlikku tasakaalustamatust . [ME 40]

3. Kooskõlas erieesmärkidega on I lisas loetletud abisaajate vajadustele ja suutlikkusele vastava abistamise temaatilised prioriteedid sätestatud II lisas. I lisas loetletud abisaajate vahelise piiriülese koostöö temaatilised prioriteedid on sätestatud III lisas. Iga temaatiline prioriteet võib aidata saavutada rohkem kui ühte erieesmärki.

Artikkel 4

Eelarve

1. Ajavahemikul 2021–2027 on käesoleva IPA III rakendamise rahastamispakett 2018. aasta hindades 14 500 000 000 13 009 976 000 eurot (jooksevhindades 14 663 401 000 eurot ). [ME 41]

2. Kooskõlas [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikliga 20 võib Kindlaksmääratud protsentuaalset osa lõikes 1 osutatud summat kasutada summast kasutatakse programmi rakendamise elluviimisega seonduva tehnilise ja haldusabi jaoks, näiteks mis hõlmab ettevalmistus-, järelevalve-, kontrolli-, auditeerimis- ja hindamistoiminguteks hindamistoiminguid, institutsioonide tugevdamise ja haldussuutlikkuse suurendamise toetamist , sealhulgas muu hulgas ettevõtte infotehnoloogiasüsteemide puhul, ja ühinemiseelse abi jätkuprogrammi ettevalmistamisega seotud muu tegevuse jaoks. [ME 42]

Artikkel 5

Ristkasutuse sätted

1. Käesoleva määruse rakendamisel kohaldamisel tuleb tagada kooskõla, sünergiad ja vastastikused täiendavused muude liidu välistegevuse valdkondade ning asjakohaste liidu poliitikameetmete ja programmidega, samuti poliitikavaldkondade arengusidusus. [ME 43]

2. [Naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrust] kohaldatakse käesoleva määruse alusel rakendatavate ellu viidavate tegevuste suhtes, kui see on käesolevas määruses ette nähtud. [ME 44]

3. IPA III-ga toetatakse [(Erasmuse)] määruse alusel kehtestatud meetmeid. Kõnealuste rahaliste vahendite kasutamise suhtes kohaldatakse [määrust (EL) (Erasmus)]. Selleks arvestatakse IPA III panust [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi] määruse artikli 11 lõikes 7 osutatud ühtsetes soovituslikes programmdokumentides ja see võetakse vastu kõnealuses määruses sätestatud korras.

4. IPA III alusel võib abi anda sellist liiki meetmetele, mis on ette nähtud Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (21), Euroopa Sotsiaalfond+ (22) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (23) alusel ning õigluse, õiguste ja väärtuste fondi alusel , riiklikul tasandil ning piiriüleses, riikide- või piirkondadevahelises või makropiirkondlikus kontekstis . [ME 45]

4a. Komisjon eraldab teatava protsentuaalse osa IPA III vahenditest, et valmistada I lisas loetletud abisaajaid ette osalemiseks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondides, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondis (ESF). [ME 46]

5. [Euroopa Regionaalarengu Fondist] panustatakse I lisas loetletud abisaajate ja liikmesriikide ning ühe või mitme liikmesriigi vaheliseks piiriüleseks koostööks loodud programmidesse või meetmetesse. Need programmid ja meetmed võtab komisjon vastu kooskõlas artikliga 16. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi ja piiriülese koostöö panus määratakse kindlaks [ETK määruse] artikli 10 lõike 3 kohaselt ning IPA III toetus võib sellest moodustada maksimaalselt 85 % . IPA piiriülese koostöö programme hallatakse kooskõlas [ETK määrusega]. [ME 47]

6. IPA III-ga võib panustada riikide- ja piirkondadevahelise koostöö programmidesse või meetmetesse, mis kehtestatakse ja mida rakendatakse [ETK määruse] alusel ning milles käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajad osalevad.

7. Vajaduse korral võib kooskõlas artikliga 8 käesoleva määruse alusel kehtestatud meetmete jaoks toetust saada muude liidu programmide kaudu, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Käesoleva määruse kaudu võib toetada ka muude liidu programmide alusel kehtestatud meetmeid, tingimusel et neist toetustest ei kaeta samu kulusid. Sellisel juhul tehakse kohaldatavate eeskirjade valik kõnealuseid meetmeid käsitlevas tööprogrammis.

8. Komisjon võib nõuetekohaselt põhjendatud asjaoludel ning liidu rahastamise sidususe ja tulemuslikkuse tagamiseks või piirkondliku koostöö soodustamiseks otsustada laiendada artikli 8 lõikes 1 osutatud tegevusprogrammide ja meetmete rahastamiskõlblikkust I lisas nimetamata riikidele, territooriumidele ning piirkondadele, kui rakendatav kohaldatav programm või meede on üleilmset, piirkondlikku või piiriülest laadi. [ME 48]

II PEATÜKK

STRATEEGILINE PLANEERIMINE

Artikkel 6

Poliitikaraamistik ja üldpõhimõtted

1. Käesoleva määruse rakendamise üldine kohaldamise terviklik poliitikaraamistik moodustub Euroopa Ülemkogu ja nõukogu määratletud laienemispoliitika raamistikust, kokkulepetest, millega luuakse õiguslikult siduvad suhted I lisas loetletud abisaajatega, samuti asjakohastest Euroopa Parlamendi resolutsioonidest, komisjoni teatistest või komisjoni ja liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühisteatistest. Komisjon tagab sidususe abi ja laienemispoliitika raamistiku vahel.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning komisjon tagavad liidu välistegevuse ja laienemispoliitika koordineerimise artiklis 3 sätestatud poliitiliste eesmärkide raamistikus.

Komisjon koordineerib käesoleva määruse kohast programmitööd ning selles osaleb asjakohasel määral ka Euroopa välisteenistus.

Abi antakse lähtuvalt laienemispoliitika raamistikust. [ME 49]

2. Käesoleva määruse kohaste programmide ja meetmetega integreeritakse kliimamuutuste, keskkonnakaitse , inimõiguste, konfliktide ennetamise ja lahendamise, rände ja sundrände, julgeoleku, sotsiaalse ja piirkondliku ühtekuuluvuse, vaesuse vähendamis ja soolise võrdõiguslikkuse küsimused ning vajaduse korral kasutatakse kestliku arengu eesmärkide (24) vahelisi seoseid, et edendada integreeritud meetmeid, millega saab hüvesid võimendada ja täita sidusalt mitut eesmärki. Nende eesmärk on eraldada vähemalt 16 % kogu rahastamispaketist kliimaeesmärkidele. [ME 50]

3. Komisjon ja liikmesriigid teevad koostööd sidususe tagamiseks ja püüavad vältida väldivad kattumist IPA III alusel antava abi ning muu liidu, liikmesriikide ja Euroopa Investeerimispanga antava abi vahel, kooskõlas välisabi valdkonnas tegevuse koordineerimise tõhustamise ning poliitikate ja menetluste ühtlustamise suhtes kehtestatud põhimõtetega, eelkõige arengu tõhusust käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega (25). Koordineerimine hõlmab korrapärast konsulteerimist, sagedast teabevahetust abi andmise tsükli erinevates etappides ja abi koordineerimiseks kaasavate kohtumiste korraldamist ning see on liidu ja liikmesriikide programmitöö protsessi oluline osa. Abi eesmärk on tagada selle ühitamine liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegiaga, samuti vahendite tulemuslik ja tõhus rakendamine, partnerluse põhimõtte järgimise tingimused ning territoriaalse arengu terviklik käsitus. [ME 51]

3a. Komisjon tegutseb abisaajatega koostöös. Partnerluses osalevad olenevalt asjaoludest pädevad riiklikud ja kohalikud ametiasutused ning kodanikuühiskonna organisatsioonid, et võimaldada neil kavandamis-, rakendamis- ja jälgimisetappides sisuliselt osaleda.

Komisjon soodustab asjaomaste sidusrühmade tegevuse koordineerimist. IPA III rahalise abiga suurendatakse kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkust, käsitades neid muu hulgas vajaduse korral otseste abisaajatena; [ME 52]

4. Samuti töötab komisjon koos liikmesriikidega selle nimel, et tagada koordineerimine ning vastastikune täiendavus mitmepoolsete ja piirkondlike organisatsioonide ja üksustega, näiteks rahvusvaheliste organisatsioonide ja finantseerimisasutuste, ametite ning liiduväliste rahastajatega.

III PEATÜKK

RAKENDAMINE PROGRAMMITÖÖ RAAMISTIK JA ELLUVIIMINE [ME 53]

Artikkel 7

IPA programmitöö raamistik

1. IPA III alusel antav abi põhineb Käesolevat määrust täiendatakse IPA programmitöö raamistikuga, milles kehtestatakse täiendavad sätted selle kohta, kuidas saavutatakse artiklis 3 osutatud erieesmärkide saavutamise IPA programmitöö raamistikul erieesmärgid . Vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kehtestab IPA programmitöö raamistiku kehtestab komisjon liidu mitmeaastase finantsraamistiku kestuse ajaks , kes võtab selleks vastu delegeeritud õigusaktid .

Komisjon esitab Euroopa Parlamendile õigeaegselt enne programmitöö perioodi algust asjakohased programmdokumendid. Nendes dokumentides esitatakse soovituslikud eraldised teema ja võimaluse korral ka riigi/piirkonna kaupa, samuti eeldatavad tulemused ning abi andmise võimalikud viisid. [ME 54]

1a. Euroopa Parlament ja nõukogu kinnitavad iga-aastased assigneeringud aastate 2021–2027 mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames. [ME 55]

2. IPA programmitöö raamistikus võetakse nõuetekohaselt arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone ja seisukohti ning riiklikke strateegiaid ja valdkondlikke poliitikameetmeid. [ME 56]

Abi suunatakse ja kohandatakse olenevalt I lisas loetletud abisaajate konkreetsest olukorrast, pidades silmas edasisi jõupingutusi, mida on vaja kõnealuste abisaajate liikmesuse kriteeriumide täitmiseks ja suutlikkuse tagamiseks. Abi ulatus ja suurus on diferentseeritud vastavalt vajadustele, reformidele pühendumisele ning reformide rakendamisel tehtud edusammudele.

3. Ilma et see piiraks lõike 4 kohaldamist, võtab komisjon IPA programmitöö raamistiku , sh korraldused õiglase osa põhimõtte jõustamiseks vastu rakendusaktiga artikli 14 kohase delegeeritud õigusaktidega . Nimetatud rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artiklis 16 osutatud komitee kontrollimenetlusega. IPA programmitöö raamistik kaotab kehtivuse hiljemalt 30. juuniks 2025. Komisjon võtab 30. juuniks 2025 vastu uue IPA programmitöö raamistiku, võttes aluseks vahehindamise kooskõlas muude rahastamisvahenditega ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi asjakohaseid resolutsioone. Komisjon võib vajaduse korral IPA programmitöö raamistiku tulemusliku rakendamise ka läbi vaadata, eriti kui artiklis 6 osutatud poliitikaraamistikus tehakse olulisi muudatusi ja võttes arvesse Euroopa Parlamendi asjakohaseid resolutsioone. [ME 57]

4. Komisjon võtab liikmesriikidega tehtava piiriülese koostöö kohta vastu programmitöö raamistiku kooskõlas [ETK määruse] artikli 10 lõikega 1.

5. IPA programmitöö raamistik sisaldab näitajaid põhineb IV lisas sätestatud selgetel ja kontrollitavatel tulemuslikkuse näitajatel , mille alusel hinnata sätestatud eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme, muu hulgas edusamme ja eesmärke järgmistes valdkondades:

a)	demokraatia, õigusriik ning sõltumatu ja tõhus kohtusüsteem;

b)	inimõigused ja põhivabadused, sealhulgas vähemuste ja vähekaitstud rühmadesse kuuluvate inimeste õigused;

c)	sooline võrdõiguslikkus ja naiste õigused;

d)	võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu;

e)	leppimine, rahu tagamine, heanaaberlikud suhted;

f)	meediavabadus;

g)	võitlus kliimamuutuste vastu kooskõlas Pariisi lepingus sätestatud kohustustega.

Komisjon lisab oma aastaaruannetesse edusammud nende näitajate suhtes.

Käesoleva määruse kohase tulemuspõhise lähenemisviisi teemal toimub Euroopa Parlamendis ja nõukogus korrapärane arvamuste vahetus . [ME 123]

Artikkel 7a

Vaheläbivaatamine ja hindamine

1. Komisjon võtab vahehindamise põhjal vastu uue IPA programmitöö raamistiku. Komisjon esitab hiljemalt 30. juuniks 2024 käesoleva määruse kohaldamise kohta vahehindamise aruande. Vahehindamise aruanne hõlmab ajavahemikku alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2023 ja selles uuritakse liidu panust käesoleva määruse eesmärkide saavutamisse saavutatud tulemuste mõõtmise näitajate ning käesoleva määruse mõju suhtes tehtud tähelepanekute ja järelduste abil.

Euroopa Parlament võib selles hindamises osaleda. Komisjon ja Euroopa välisteenistus korraldavad konsulteerimise peamiste sidusrühmade ja abisaajatega, sealhulgas kodanikuühiskonna organisatsioonidega. Komisjon ja Euroopa välisteenistus pööravad erilist tähelepanu selle tagamisele, et oleks kõige tõrjutumad rühmad oleksid esindatud.

Komisjon hindab samuti oma meetmete mõju ja tulemuslikkust igas sekkumispiirkonnas ning oma programmitöö tulemuslikkust, kasutades selleks välishindamist. Komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu ettepanekuid ja seisukohti sõltumatute välishindamiste kohta. Vahehindamisel hinnatakse, kuidas liit on täitnud käesoleva määrusega kehtestatud eesmärke.

2. Vahehindamise aruandes käsitletakse ka tõhusust, lisaväärtust, lihtsustatud ja ühtlustatud välisfinantseerimisstruktuuri toimimist, sisemist ja välist ühtsust ning käesoleva määruse eesmärkide jätkuvat asjakohasust, rahastatud meetmete vastastikust täiendavust ja koostoimet, meetmete panust liidu järjepidevasse välistegevusse ning kui see on asjakohane, siis seda, mil määral on abi saavate riikide üldsus teadlik liidu rahalisest toetusest.

3. Vahehindamise aruande koostamise konkreetne eesmärk on parandada liidupoolse rahastamise kasutamist. Selle põhjal saab otsustada käesoleva määruse alusel rakendatud meetmeliikide pikendamise, muutmise või peatamise üle.

4. Vahehindamise aruanne sisaldab ka asjakohastest aastaaruannetest saadud konsolideeritud teavet käesoleva määrusega reguleeritud kogu rahastamise, sealhulgas sihtotstarbelise välistulu ja liidu usaldusfondidele makstava toetuse kohta ning selles esitatakse kulutuste jaotus abisaajariikide, rahastamisvahendite kasutamise, kulukohustuste ja maksete kaupa.

5. Komisjon edastab hindamiste tulemused koos oma tähelepanekutega Euroopa Parlamendile, nõukogule ja liikmesriikidele. Tulemusi kasutatakse programmide kavandamisel ja vahendite eraldamisel.

6. Komisjon kaasab käesoleva määruse alusel antava liidupoolse rahastamise hindamisse kõik asjaomased sidusrühmad, sh kodanikuühiskonna organisatsioonid ning võib, kui see on asjakohane, korraldada ühiseid hindamisi liikmesriikidega, tehes abisaajatega tihedat koostööd.

7. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule käesolevas artiklis osutatud vahehindamise aruande, vajaduse korral seadusandlike ettepanekutega, milles sätestatakse käesoleva määruse vajalikud muudatusettepanekud.

8. Käesoleva määruse kohaldamisaja lõpul, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast artiklis 1 nimetatud ajavahemikku, viib komisjon läbi määruse lõpphindamise samadel tingimustel, nagu on osutatud käesolevas artiklis osutatud vahehindamise aruandes. [ME 124]

Artikkel 7b

Abi peatamine

1. Kui abisaaja ei austa demokraatia ja õigusriigi põhimõtteid, head haldustava, inimõigusi või põhivabadusi või tuumajulgeoleku põhimõtteid, või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi, või kui esineb järjepidevat tagasilangust seoses ühe või mitme Kopenhaageni kriteeriumi täitmisega, on komisjonil kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid käesoleva määruse I lisa muutmiseks, et peatada või osaliselt peatada liidu abi andmine. Osalise peatamise korral märgitakse ära programmid, mille suhtes peatamine kehtib.

2. Kui komisjon leiab, et abi peatamist selgitavad põhjused enam ei kehti, on tal kooskõlas artikliga 14 õigus võtta vastu delegeeritud õigusaktid I lisa muutmiseks, et taastada liidu abi.

3. Osalise peatamise korral kasutatakse liidu abi peamiselt kodanikuühiskonna organisatsioonide ja valitsusväliste osalejate toetamiseks seoses meetmetega, mis on suunatud inimõiguste ja põhiõiguste edendamiseks ning demokratiseerumis- ja dialoogiprotsesside toetamiseks partnerriikides.

4. Komisjon võtab oma otsuste tegemisel arvesse asjakohaseid Euroopa Parlamendi resolutsioone. [ME 125]

Artikkel 7c

Juhtimine

Horisontaalne juhtrühm, mis hõlmab komisjoni ja Euroopa välisteenistuse kõiki asjaomaseid talitusi ning mida juhib liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident või tema büroo esindaja, vastutab kogu juhtimistsükli jooksul selle vahendi juhtimise, koordineerimise ja haldamise eest, et tagada kogu liidu välistegevuse järjepidevus, tõhusus, läbipaistvus ja vastutus. Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident tagab liidu välistegevuse üldise poliitilise koordineerimise. Selle vahendi programmitöö, kavandamise ja kohaldamise kogu tsükli jooksul teevad välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident ning Euroopa välisteenistus koostööd komisjoni asjaomaste liikmete ja talitustega, kes määratakse lähtuvalt kavandatava tegevuse laadist ja eesmärkidest ja tuginedes nende asjatundlikkusele. Välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja komisjoni asepresident, Euroopa välisteenistus ning komisjon valmistavad vastavalt komisjoni menetlustele ette kõik otsuste ettepanekud ja esitavad need vastuvõtmiseks.

Euroopa Parlament tuleb kaasata täiel määral väliste rahastamisvahendite väljatöötamise, nendega seotud programmitöö, nende järelevalve ja hindamise etappidesse, et tagada liidu poliitiline ja demokraatlik kontroll ning aruandekohustus välistegevuse valdkonnas. [ME 126]

Artikkel 8

Rakendusmeetmed Täitmismeetmed ja -meetodid [ME 62]

1. IPA III alusel antav antavat abi rakendatakse kasutatakse finantsmäärusega kooskõlas eelarve otsese või kaudse täitmise korras, kasutades naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse II jaotise III IIIa peatükis osutatud aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja meetmeid. Käesoleva määruse suhtes kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise III peatükki, v.a artikli 24 lõiget 1 [rahastamiskõlblikud isikud ja üksused]. [ME 63]

1a. Eelarve kaudsest täitmisest võib loobuda, kui abisaaja ei suuda või ei taha hallata eraldatud rahalisi vahendeid kooskõlas käesoleva määruse alusel kehtestatud eeskirjade, põhimõtete ja eesmärkidega. Kui abisaaja ei järgi demokraatia, õigusriigi, inimõiguste ja põhivabaduste austamise põhimõtteid või rikub liiduga sõlmitud asjakohastes kokkulepetes võetud kohustusi, võib komisjon konkreetsete poliitikavaldkondade või programmide puhul minna koos abisaajaga toimuvalt eelarve kaudselt täitmiselt üle ühe või enama muu volitatud üksusega, kes ei ole abisaaja, teostatavale eelarve kaudsele täitmisele või eelarve otsesele täitmisele. [ME 64]

1b. Komisjon peab Euroopa Parlamendiga dialoogi ja võtab arvesse Euroopa Parlamendi seisukohti valdkondades, milles parlamendil on oma abiprogrammid, nagu suutlikkuse tõstmine ja valimiste vaatlemine. [ME 65]

2. Käesoleva määruse raames võib vastu võtta tegevuskavu kuni seitsmeks aastaks.

2a. Komisjon kaasab Euroopa Parlamendi täiel määral küsimustes, mis on seotud käesoleva artikli kohaste meetmete kavandamise ja rakendamisega, sealhulgas kõik kavandatavad olulised muudatused või eraldised. [ME 66]

2b. Üldise või valdkondliku eelarvetoetuse väljamaksmise tingimuseks on rahuldavad edusammud abisaajaga kokku lepitud eesmärkide täitmisel.

Komisjon kohaldab määruse (EL) …/… [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 23 lõikes 4 sätestatud eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriume. Komisjon võtab meetmeid eelarvetoetuse kaudu antava liidu rahastamise vähendamiseks või peatamiseks juhtudel, kui juhtimis- ja kontrollisüsteemides eiratakse süsteemselt eeskirju või ei tehta abisaajaga kokku lepitud eesmärkide saavutamisel rahuldavaid edusamme.

Kui komisjon taastab käesolevas artiklis osutatud peatamise järel abi andmise, tuleb ühtlasi anda suunatud abi riigi auditeerimisasutustele. [ME 67]

IIIa peatükk

Elluviimine [ME 68]

Artikkel 8a

Tegevuskavad ja meetmed

1. Komisjon võtab vastu aastased või mitmeaastased tegevuskavad või meetmed. Meetmed võivad vormilt olla üksikmeetmed, erimeetmed, toetusmeetmed või eriabimeetmed. Tegevuskavades ja meetmetes määratakse kindlaks iga meetmega taotletavad eesmärgid, oodatavad tulemused ja peamised tegevused, kohaldamismeetodid, eelarve ja kõik seonduvad toetuskulud.

2. Tegevuskavad põhinevad programmdokumentidel, v.a lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel.

Vajaduse korral võidakse meede vastu võtta üksikmeetmena enne või pärast tegevuskavade vastuvõtmist. Üksikmeetmed põhinevad programmdokumentidel, v.a lõikes 3 osutatud juhtudel ja muudel nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel.

Ettenägematute vajaduste või asjaolude korral ja juhul, kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik saada asjakohasematest allikatest, on komisjonil kooskõlas määruse … [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikliga 34 õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, milles sätestatakse erimeetmed, mis ei põhine programmdokumentidel.

3. Aastaseid või mitmeaastaseid tegevuskavu ja üksikmeetmeid võib kasutada määruse … [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 4 lõike 4 punktis b osutatud kiirreageerimistegevuse elluviimiseks.

4. Komisjon võib võtta vastu määruse … [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 4 lõike 4 punktis a osutatud kiirreageerimistegevuse eriabimeetmed.

5. Artikli 19 lõigete 3 ja 4 alusel võetavate meetmete kestus võib olla kuni 18 kuud ning seda ajavahemikku võib elluviimisel esinevate objektiivsete ja ettenägematute takistuste korral pikendada kaks korda kuni kuue kuu võrra (mis teeb kogukestuseks maksimaalselt 30 kuud) eeldusel, et meetmele ettenähtud rahalised vahendid ei suurene.

Pikaajaliste kriiside ja konfliktide korral võib komisjon võtta vastu täiendava eriabimeetme, mille kestus on kuni 18 kuud. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel võib võtta täiendavaid meetmeid juhul, kui liidu tegevuse järjepidevus käesoleva lõike alusel on oluline ja seda ei ole võimalik tagada muude vahenditega.[ME 69]

Artikkel 8b

Toetusmeetmed

1. Liidupoolne rahastamine võib hõlmata rahastamisvahendi kasutamise ja selle eesmärkide saavutamisega seotud toetuskulusid, sealhulgas selliseks kasutamiseks vajaliku ettevalmistus-, jätku-, järelevalve-, kontrolli-, auditi- ja hindamistegevusega seotud haldustuge, samuti peakorteri ja liidu delegatsioonide kulusid programmi jaoks vajaliku haldustoe tagamisel ning käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse haldamisel, sealhulgas teavitus- ja teabevahetusmeetmeid ning ettevõtte infotehnoloogiasüsteeme.

2. Kui artiklis 8c osutatud tegevuskavad või meetmed ei sisalda toetuskulusid, võtab komisjon vajaduse korral toetusmeetmeid. Toetusmeetmete liidupoolne rahastamine võib katta järgmist:

a)	uuringud, koosolekud, teavitamine, teadlikkuse tõstmine, koolitus, saadud kogemuste ja parimate tavade ettevalmistamine ja vahetamine, teabe avaldamine ning muud programmitööks ja meetmete haldamiseks vajaliku haldus- või tehnilise toega seotud kulud, sealhulgas tasustatud väliseksperdid;

b)	teadus- ja innovatsioonitegevus ja uuringud asjakohastel teemadel ning nende tulemuste levitamine;

c)	teavitamis- ja teabevahetusmeetmete, sealhulgas kommunikatsioonistrateegiate väljatöötamise ja liidu poliitilistest prioriteetidest teavitamise ja nende nähtavusega seotud kulud. [ME 70]

Artikkel 8c

Tegevuskavade ja meetmete vastuvõtmine

1. Komisjon võtab tegevuskavad ja meetmed vastu komisjoni otsusega ja kooskõlas finantsmäärusega.

2. Liidu välistegevuse järjepidevuse huvides võtab komisjon selliste tegevuskavade ja meetmete kavandamisel ja järgneval kohaldamisel arvesse nõukogu ja Euroopa Parlamendi asjaomast poliitilist lähenemisviisi.

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti kohe käesoleva artikli kohaste tegevuskavade ja meetmete kavandamisest, sealhulgas kavandatud summadest, ning teavitab Euroopa Parlamenti ühtlasi sisuliste muudatuste tegemisest või sellise abi pikendamisest. Pärast meetme vastuvõtmist või sisuliste muudatuste tegemisest esitab komisjon võimalikult kiiresti, kuid igal juhul ühe kuu jooksul Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande, andes ülevaate vastuvõetud meetme laadist ja põhjendustest, selle kestusest, eelarvest ja taustast, sealhulgas sellest, kuidas kõnealune meede täiendab liidu käimasolevat ja kavandatavat abi. Eriabimeetmete puhul märgib komisjon ka seda, kas, millises ulatuses ja kuidas ta tagab erakorralise abi kaudu teostatava poliitika järjepidevuse käesoleva määruse kohaste keskmise ja pika tähtajaga vahendite abil.

3. Enne tegevuskavade ja programmdokumentidele mitte tuginevate meetmete artikli 8a lõike 2 kohast rakendamist (muudel kui artikli 8a lõigetes 3 ja 4 osutatud juhtudel) võtab komisjon vastu delegeeritud õigusakti kooskõlas artikliga 14, et täiendada käesolevat määrust, sätestades nende tegevuskavade ja meetmete osas erieesmärgid, mida järgida, oodatavad tulemused, kasutatavad rahastamisvahendid, peamised tegevused ja soovituslikud rahaeraldised.

4. Meetmete tasandil toimub asjakohane inimõiguste, sotsiaalne ja keskkonnaalane sõelumine, sealhulgas seoses kliimamuutuste ja bioloogilise mitmekesisuse alase mõjuga, kooskõlas kohaldatavate liidu seadusandlike aktidega, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/92/EL (26) ja nõukogu direktiiviga 85/337/EMÜ (27) , hõlmates asjakohasel juhul keskkonnamõju hindamist keskkonnatundlike meetmete, eelkõige uute suurte taristute puhul.

Lisaks viiakse läbi inimõigustealase, soolise, sotsiaalse ja tööhõivealase mõju eelhindamised ning konfliktianalüüs ja riskihindamine.

Kui see on asjakohane, kasutatakse valdkondlike programmide elluviimisel inimõigustele avalduva, sotsiaalse ja keskkonnamõju strateegilist hindamist. Komisjon tagab huvitatud sidusrühmade kaasamine nendesse hindamistesse ja üldsuse juurdepääsu selliste hindamiste tulemustele. [ME 127]

Artikkel 8d

Koostöömeetodid

1. Käesoleva rahastamisvahendi raames täidab eelarvet komisjon, nagu on ette nähtud finantsmääruses, kas otse komisjoni enda või liidu delegatsioonide ja rakendusametite kaudu või kaudselt finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c loetletud üksuste kaudu.

2. Käesoleva rahastamisvahendi raames võib rahalist abi anda ka toetusena rahvusvahelistele, piirkondlikele või riiklikele fondidele, nt EIP, liikmesriikide, partnerriikide ja -piirkondade või rahvusvaheliste organisatsioonide või muude rahastajate loodud või hallatavatele fondidele.

3. Finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c ja määruse … [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artikli 29 lõikes 1 loetletud üksused täidavad igal aastal finantsmääruse artikli 155 kohaseid aruandekohustusi. Kõnealuste üksuste aruandlusnõuded on sätestatud partnerluse raamlepingus, rahalist toetust käsitlevas lepingus, eelarveliste tagatiste lepingus või rahastamislepingus.

4. Selle rahastamisvahendi alusel rahastatavaid meetmeid võib ellu viia paralleelse või ühise kaasrahastamise teel.

5. Paralleelse kaasrahastamise korral jagatakse meede mitmeks selgelt eristatavaks osaks, millest igaüht rahastab erinev kaasrahastav partner nii, et rahastamise lõppkasutust on alati võimalik kindlaks teha.

6. Ühise kaasrahastamise puhul jaotatakse meetme kogukulud kaasrahastavate partnerite vahel ning vahendid ühendatakse nii, et meetme konkreetsete tegevuste rahastamisallikat ei ole hiljem enam võimalik kindlaks teha.

7. Koostöö liidu ja tema partnerite vahel võib muu hulgas toimuda järgmises vormis:

a)	kolmepoolsed kokkulepped, mille kaudu liit koordineerib partnerriigile või -piirkonnale antava abi rahastamist kolmandate riikidega;

halduskoostöö meetmed, näiteks liikmesriigi ja partnerriigi või -piirkonna avalike asutuste, kohalike asutuste, riigiasutuste või avalikke teenuseid osutavate eraõiguslike üksuste vaheline mestimine, samuti liikmesriikide lähetatud avaliku sektori eksperte ning nende piirkondlikke ja kohalikke ametiasutusi kaasavad koostöömeetmed;

c)	toetus avaliku ja erasektori partnerluse loomiseks ja haldamiseks vajalike kulude rahastamiseks, sealhulgas laialdase osalemise toetamine, luues avaliku ja erasektori partnerlusstruktuuride hindamiseks ja järelevalveks sõltumatu kolmandast isikust kodanikuühiskonna organisatsiooni;

d)	valdkondlikku poliitikat toetavad programmid, millega liit toetab partnerriigi valdkondlikke programme;

e)	toetus kulude katmiseks seoses riigi osalemisega sellistes liidu programmides ja meetmetes, mida viivad ellu liidu asutused ja organid, samuti asutused või isikud, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika meetmete rakendamine;

f)	intressitoetused. [ME 72]

Artikkel 8e

Liidupoolse rahastamise vormid ja kohaldamismeetodid

1. Liidupoolne rahastamine võib toimuda finantsmäärusega ette nähtud rahastamisliike kasutades ning eelkõige

a)	toetustena;

b)	teenuste, asjade või ehitustööde hankelepingutena;

c)	eelarvetoetusena;

d)	maksetena komisjoni poolt kooskõlas finantsmääruse artikliga 234 asutatud usaldusfondidesse;

e)	finantsinstrumentidena;

f)	eelarveliste tagatistena;

g)	segarahastamistoimingutena;

h)	võlakergendusena rahvusvaheliselt kokku lepitud võlakergendusprogrammi raames;

i)	finantsabina;

j)	tasustatud välisekspertide tööna.

2. Kui komisjon töötab koos partnerriikide sidusrühmadega, võtab ta rahastamise viisi, osaluse liigi, toetuse andmise korra ja toetuste haldamise sätete kindlaksmääramisel arvesse nende sidusrühmade iseärasusi, sealhulgas nende vajadusi ja asjaomast konteksti eesmärgiga jõuda võimalikult paljude selliste sidusrühmadeni ja reageerida nende vajadustele kõige paremini. Sellise hindamise puhul võetakse arvesse kõigi sidusrühmade, eelkõige kohaliku kodanikuühiskonna sisuka osalemise ja kaasamise tingimusi. Julgustatakse kasutama finantsmääruse kohast erikorda, nt partnerluslepinguid, kolmandatele isikutele rahalise toetuse andmise lubamist, otselepinguid või piiratud rahastamiskõlblikkusega pakkumiskutseid või kindlasummalisi makseid, ühikuhindu ja kindlamääralisi makseid, samuti kuludega sidumata rahalisi vahendeid, millele on osutatud finantsmääruse artikli 125 lõikes 1. Need erinevad viisid tagavad läbipaistvuse, jälgitavuse ja innovatsiooni. Julgustatakse koostööd kohalike ja rahvusvaheliste VVOde vahel, et tugevdada kohaliku kodanikuühiskonna suutlikkust eesmärgiga saavutada kodanikuühiskonna täielik osalemine arenguprogrammides.

3. Lisaks finantsmääruse artiklis 195 nimetatud juhtudele võib kasutada otselepingute sõlmimise menetlust järgmiste toetuste jaoks:

väiketoetused inimõiguste kaitsjatele ja mehhanismide loomiseks kiireloomuliste kaitsemeetmete rahastamiseks ohus olevate inimõiguste kaitsjate kaitsmiseks, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et selleks oleks vaja kaasrahastamist, samuti vahendajatele ja muudele kodanikuühiskonna osalejatele, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, konflikti lahendamises, lepitamises ja rahu tagamises;

(b)

toetused, mida antakse asjakohasel juhul, ilma et oleks vaja kaasrahastamist, meetmete rahastamiseks kõige raskemates tingimustes juhtudel, mil konkursikutse avaldamine oleks asjakohatu, sealhulgas olukorras, kus esineb tõsiseid puudujääke põhivabaduste vallas, kui ähvardatakse demokraatlikke institutsioone, kui kriis laieneb, kui tegemist on relvastatud konfliktiga, mil inimeste turvalisus on enim ohus, või kui inimõigusi kaitsvad organisatsioonid, üksikisikud, vahendajad ja muud kodanikuühiskonna osalejad, kes osalevad kriisi ja relvastatud konflikti käsitlevas dialoogis, lepitamises ja rahu tagamises, tegutsevad kõige raskemates tingimustes. Niisugused toetused ei või olla suuremad kui 1 000 000 eurot ja nende kestus ei tohi ületada 18 kuud, mida võib pikendada veel 12 kuu võrra juhul, kui nende kohaldamisel esineb objektiivseid ja ettenägematuid takistusi;

toetused ÜRO inimõiguste ülemvoliniku büroole ja Euroopa ülikoolidevahelisele inimõiguste ja demokratiseerimise edendamise keskusele (Global Campus), mis pakub Euroopa inimõiguste ja demokratiseerimise valdkonna magistriprogrammi, ja sellega seotud võrgustikule, kuhu kuuluvad ülikoolid pakuvad kraadiõpet inimõiguste valdkonnas, sealhulgas stipendiume kolmandate riikide üliõpilastele, teadustöötajatele, õpetajatele ja inimõiguste kaitsjatele;

väikesed projektid, mida on kirjeldatud määruse … [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artiklis 23a.

Lõike 1 punktis c osutatud eelarvetoetus, sealhulgas sektori reformi tulemuslikkuse lepingute kaudu, põhineb riigi isevastutusel, vastastikusel vastutusel ja pühendumusel universaalsetele väärtustele, demokraatiale, inimõigustele, soolisele võrdõiguslikkusele, sotsiaalsele kaasamisele, inimarengule ja õigusriigile, ning selle eesmärk on tugevdada liidu ja partnerriikide vahelisi partnerlusi. See hõlmab tugevdatud poliitilist dialoogi, suutlikkuse suurendamist ja paremat valitsemist, täiendades partnerite pingutusi rohkem vahendeid koguda ja paremini kulutada, et toetada kestlikku ja kaasavat sotsiaalmajanduslikku arengut, mis toob kasu kõigile, inimväärsete töökohtade loomist, pöörates erilist tähelepanu noortele, igasuguse ebavõrdsuse vähendamist ja vaesuse kaotamist, võttes nõuetekohaselt arvesse kohalikku majandust, keskkonna- ja sotsiaalõigusi. Iga otsus anda eelarvetoetust peab põhinema liidu kokkulepitud eelarvetoetuse poliitikal, selgetel rahastamiskõlblikkuse kriteeriumidel ning ohtude ja kasu hoolikal hindamisel. Üks peamisi tegureid nimetatud otsuse tegemisel on partnerriikide pühendumuse, tulemuste ja edusammude hindamine demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi seisukohalt.

4. Eelarvetoetus peab olema diferentseeritud, et paremini vastata partnerriigi poliitilisele, majanduslikule ja sotsiaalsele keskkonnale, võttes arvesse ebakindlaid olukordi.

Finantsmääruse artikli 236 kohase eelarvetoetuse andmisel määratleb komisjon selgelt eelarvetoetuse tingimuslikkuse kriteeriumid ja jälgib nende täitmist, sealhulgas reformide ja läbipaistvusega tehtud edusamme, ning toetab parlamentaarse kontrolli arendamist, riiklikku auditivõimekust, kodanikuühiskonna organisatsioonide osalemist järelevalves ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse paremat juurdepääsu teabele ning selliste tugevate riigihankesüsteemide väljatöötamist, mis toetavad kohaliku majanduse arengut ja kohalikke ettevõtjaid.

5. Eelarvetoetuse maksmisel lähtutakse näitajatest, millega tõendatakse edusamme asjaomase partnerriigiga kokku lepitud eesmärkide saavutamisel.

6. Käesoleva määruse kohased rahastamisvahendid võivad vormilt olla nt laenud, tagatised, omakapital või kvaasiomakapital, investeeringud või osalused ja riskijagamisvahendid, kui see on võimalik ja kooskõlas finantsmääruse artikli 209 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, EIP, mitmepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga või kahepoolse Euroopa finantsasutuse, näiteks kahepoolsete arengupankade juhtimisel, ühendades sellise toetuse võimaluse korral nii liikmesriikide kui ka kolmandate isikute antava täiendava muus vormis toetustega.

Käesoleva määruse alusel võivad liidu rahastamisvahenditesse osamakseid teha liikmesriigid, samuti finantsmääruse artikli 62 lõike 1 punktis c osutatud üksused.

7. Nimetatud rahastamisvahendeid võib kohaldamise ja aruandluse eesmärgil rahastuteks rühmitada.

8. Komisjon või Euroopa välisteenistus ei alusta uusi ega tee uuendatud toiminguid üksustega, mis asuvad või on asutatud jurisdiktsioonides, mis on liidu asjakohase poliitika alusel kantud koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu või mis on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 (28) artikli 9 lõike 2 kohaselt tehtud kindlaks kui suure riskiga kolmandad riigid või mis ei järgi liidu või rahvusvahelisel tasandil kokku lepitud maksustandardeid seoses läbipaistvuse ja teabevahetusega.

9. Liidupoolne rahastamine ei või tekitada eriomaseid makse, tollimakse ega muid lõive ega anda alust nende kogumiseks.

10. Partnerriikide kehtestatud maksud, tollimaksud ja muud lõivud võivad olla käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblikud. [ME 73]

Artikkel 8f

Ülekandmised, aastased osamaksed, kulukohustuste assigneeringud, tagasimaksed ja rahastamisvahendite raames tekkinud tulud

1. Lisaks finantsmääruse artikli 12 lõikele 2 kantakse käesoleva määruse kohased kasutamata kulukohustuste ja maksete assigneeringud automaatselt üle ning neid võib kulukohustustega siduda kuni järgmise eelarveaasta 31. detsembrini. Järgmisel eelarveaastal tuleb esmalt kasutada üle kantud summa.

Komisjon esitab kooskõlas finantsmääruse artikli 12 lõikega 6 Euroopa Parlamendile ja nõukogule teabe assigneeringute kohta, mis kanti automaatselt üle, sealhulgas asjaomaste summade kohta.

2. Lisaks finantsmääruse artiklis 15 assigneeringute uuesti kättesaadavaks tegemise kohta sätestatud eeskirjadele tehakse esialgsel eelarvereal uuesti kättesaadavaks kulukohustuste assigneeringud, mis vastavad nende kulukohustuste summale, mis vabastati käesoleva määruse alusel rakendatava meetme täieliku või osalise rakendamata jätmise tõttu.

Määruse (millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik) artikli 12 lõike 1 punktis b esitatud viiteid finantsmääruse artiklile 15 tõlgendatakse käesoleva määruse kohaldamisel ka viidetena käesolevale lõikele.

3. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate tegevustega kaasnevad eelarvelised kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale kooskõlas finantsmääruse artikli 112 lõikega 2.

Finantsmääruse artikli 114 lõike 2 kolmandat lõiku selliste mitmeaastaste meetmete suhtes ei kohaldata. Komisjon vabastab automaatselt kõik meetme kulukohustuste osad, mida ei ole selle eelarvelise kulukohustuse viienda aasta 31. detsembriks kasutatud eelrahastamiseks või vahemaksete tegemiseks või mille kohta ei ole esitanud tõendatud kuluaruannet ega maksetaotlust.

Käesoleva artikli lõiget 2 kohaldatakse ka aastaste osamaksete suhtes.

4. Erandina finantsmääruse artikli 209 lõikest 3 kantakse tagasimaksed ja rahastamisvahendi raames tekkinud tulud pärast halduskulude ja -tasude mahaarvamist sihtotstarbelise sisetuluna nende esialgsele eelarvereale. Komisjon analüüsib iga viie aasta tagant olemasolevate rahastamisvahendite panust liidu eesmärkide saavutamisse ja nende rahastamisvahendite mõjusust. [ME 74]

Artikkel 9

Piiriülene koostöö

1. Soovituslikult eraldatakse kuni 3 % rahastamispaketist I lisas loetletud abisaajate ja ELi liikmesriikide vahelistele piiriülese koostöö programmidele, kooskõlas nende vajaduste ja prioriteetidega.

2. Liidu kaasrahastamise määr iga prioriteedi tasandil ei ole rohkem kui 85 % piiriülese koostöö programmi rahastamiskõlblikest kuludest. Tehnilise abi liidu poolt kaasrahastamise määr on 100 %.

3. Liikmesriikidega tehtava piiriülese koostöö eelmaksete tase määratakse I lisas loetletud abisaajate vajadusi arvestades kindlaks tööprogrammis ning see võib ületada ETK määruse artiklis 49 osutatud protsendimäära.

4. Kui piiriülese koostöö programmid [ETK määruse] artikli 12 kohaselt lõppevad, võib selliselt lõpetatud programmile käesoleva määruse raames eraldatud saadavalolevaid vahendeid kasutada muude käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblike meetmete rahastamiseks. Sellisel juhul, kui aasta jooksul rahastamiskõlblikke projekte ei ole, võib eraldised järgmisesse aastasse üle kanda. [ME 75]

IV PEATÜKK

RAHASTAMISKÕLBLIKKUS JA MUUD ERISÄTTED

Artikkel 10

Rahastamiskõlblikkus IPA III alusel

1. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA III) alusel on rahastamiskõlblikud järgmistest riikidest pärit pakkujad, taotlejad ja kandidaadid:

a)	liikmesriigid, käesoleva määruse I lisas loetletud abisaajad, Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalised, [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] I lisaga hõlmatud riigid ning

riigid, mille puhul komisjon on kehtestanud vastastikuse juurdepääsu välisabile. Vastastikuse juurdepääsu võib vähemalt ühe aasta pikkuseks piiratud ajaks anda juhul, kui riik tagab võrdsetel tingimustel rahastamiskõlblikkuse liidust pärit üksustele ja käesoleva määruse alusel rahastamiskõlblikest riikidest pärit üksustele. Komisjon otsustab vastastikuse juurdepääsu andmise pärast nõupidamist selle või nende abisaajariigi või -riikidega.

V PEATÜKK

EFSD+ JA EELARVETAGATISED

Artikkel 11

Rahastamisvahendid ja välistegevuse tagatis

1. I lisas loetletud abisaajad on rahastamiskõlblikud nii EFSD+ kui ka [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise IV peatükis sätestatud välistegevuse tagatise puhul. Selleks panustatakse IPA III-ga [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artiklis 26 osutatud välistegevuse tagatisega seotud eraldise moodustamisse proportsionaalselt I lisas loetletud abisaajate huvides tehtud investeeringutega.

VI PEATÜKK

JÄRELEVALVE , ARUANDLUS, JA HINDAMINE JA TEAVITAMINE [ME 76]

Artikkel 12

Järelevalve, audit, hindamine ja liidu finantshuvide kaitse

1. Käesoleva määruse puhul kohaldatakse järelevalve, aruandluse ja hindamise suhtes [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise V peatükki.

2. IPA III rakendamise elluviimise ja artiklis 3 sätestatud erieesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude järelevalveks kasutatavad näitajad sätestatakse käesoleva määruse IV lisas. [ME 77]

3. Liikmesriikidega tehtavas piiriüleses koostöös kasutatakse [ETK määruse] artiklis 33 osutatud näitajaid. [ME 78]

4. IPA III abi tulemuste raamistikus arvestatakse lisaks IV lisas osutatud näitajatele laienemisaruandeid ja komisjoni hinnanguid majandusreformiprogrammide kohta . [ME 78]

4a. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule määruse (EL) …/… [naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määrus] artiklis 32 osutatud vahe- ja lõpphindamise aruanded ja tutvustab neid. Komisjon avaldab need aruanded. [ME 79]

5. Lisaks finantsmääruse artiklile 129 liidu finantshuvide kaitse tagamise kohta annavad I lisas loetletud abisaajad eelarve kaudse täitmise korral komisjonile viivitamata teada eeskirjade eiramiste, sealhulgas pettuste kahtlustest, mille kohta on olemas esmakordne halduslik või kohtulik tuvastamine, ja hoiavad teda kursis haldus- ja kohtumenetluste edenemisega. Aruandluseks toimub elektrooniliselt, kasutades komisjoni loodud eiramisjuhtumite haldamise süsteemi. Komisjon aitab edendada abisaajate parlamentaarset kontrolli ja auditivõimekust ning suuremat läbipaistvust ja üldsuse juurdepääsu teabele. Komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eelkõige liidu delegatsioonid abisaajariikides tagavad, et kõik rahaliste vahendite eraldamised eelarve kaudse täitmise raames toimuvad läbipaistval, depolitiseeritud ja erapooletul viisil ning vahendid jaotatakse õiglaselt piirkondade ja kohalike omavalitsuste vajadusi arvesse võttes. [ME 80]

VII PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 13

Volituste delegeerimine

Komisjonil on artikli 14 kohaselt õigus võtta käesoleva määruse II, III ja IV lisa muutmiseks vastu delegeeritud õigusakte.

Artikkel 14

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Komisjonile antakse artikli 7 lõikes 3, artiklis 7a, artikli 7b lõigetes 1 ja 2, artikli 8c lõikes 3 ning artiklites 13 13 ja 15 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte. [ME 128]

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 13 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 13 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväiteid või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväiteid. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 14a

Demokraatlik vastutus

1. Selleks et tõhustada liidu institutsioonide ja teenistuste, eelkõige Euroopa Parlamendi, komisjoni ja Euroopa välisteenistuse vahelist dialoogi, soodustada välisrahastamisvahendite üldist sidusust ja tagada suurem läbipaistvus ja vastutus, samuti otstarbekus komisjoni õigusaktide ja meetmete vastuvõtmisel, võib Euroopa Parlament kutsuda komisjoni ja Euroopa välisteenistuse parlamendi ette, et arutada strateegilisi suundumusi ja suuniseid seoses käesoleva määruse kohase programmitööga. See dialoog võib vajaduse korral toimuda Euroopa Parlamendi, komisjoni või Euroopa välisteenistuse taotluse alusel ka enne delegeeritud õigusaktide ja aastaeelarve projekti vastuvõtmist komisjonis, pidades silmas olulisi poliitilisi arenguid.

2. Enne lõikes 1 osutatud dialoogi toimumist esitavad komisjon ja Euroopa välisteenistus Euroopa Parlamendile kõik selle dialoogiga seotud asjakohased dokumendid. Kui dialoog on seotud aastaeelarvega, esitatakse konsolideeritud teave kõigi kooskõlas artikliga 8c vastu võetud või kavandatavate tegevuskavade ja meetmete kohta, teave koostöö kohta riikide, piirkondade ja valdkondade lõikes ning teave kiirreageerimismeetmete ja välistegevuse tagatise kasutamise kohta.

3. Komisjon ja Euroopa välisteenistus võtavad täiel määral arvesse Euroopa Parlamendi väljendatud seisukohta. Juhul kui komisjon või Euroopa välisteenistus Euroopa Parlamendi seisukohta arvesse ei võta, esitavad nad nõuetekohase põhjenduse.

4. Komisjon ja Euroopa väliseenistus vastutavad eelkõige artiklis 7c osutatud juhtrühma kaudu Euroopa Parlamendi teavitamise eest käesoleva määruse kohaldamise seisu, eriti käimasolevate meetmete, tegevuste ja tulemuste kohta. [ME 82]

Artikkel 15

Täiendavate rakenduseeskirjade eeskirjade vastuvõtmine [ME 83]

1. Erieeskirjad, millega kehtestatakse käesoleva määruse rakendamise ühetaolised tingimused, eelkõige ühinemiseks ettevalmistumiseks loodavate struktuuride ja maaelu arenguabi kohta, võetakse vastu artiklis 16 osutatud kontrollimenetlusega delegeeritud õigusaktidega . [ME 84]

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5 Komisjon võtab tegevuskavad ja meetmed vastu otsusega kooskõlas finantsmäärusega . [ME 85]

Artikkel 16

Komitee

1. Komisjoni abistab komitee („ühinemiseelse rahastamisvahendi komitee“). Kõnealune komitee on komitee [määruse (EL) nr 182/2011] tähenduses.

2. Kui komitee arvamus tuleb saada kirjaliku menetluse teel, siis lõpetatakse kõnealune menetlus ilma tulemusteta, kui arvamuse esitamise tähtaja jooksul komitee eesistuja niimoodi otsustab või kui seda nõutakse komitee liikmete lihthäälteenamusega.

3. Euroopa Investeerimispanga vaatleja võtab komitee menetlustest osa Euroopa Investeerimispanka puudutavate küsimuste puhul.

4. IPA III komitee toetab komisjoni ja on pädev teostama määruse (EÜ) nr 1085/2006 ja määruse 231/2014 alusel õigustoiminguid ja võtma kohustusi ning rakendama määruse (EÜ) nr 389/2006 artiklit 3.

5. IPA III komitee pädevus ei hõlma artikli 5 lõike 3 kohast panust programmi Erasmus+. [ME 86]

Artikkel 17

Teavitamine, teabevahetus , nähtavus ja avalikustamine [ME 87]

1. Kohaldatakse [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] artikleid 36 ja 37. Käesoleva määruse alusel rahalist abi andes võtavad komisjon, komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning eelkõige liidu delegatsioonid abisaajariikides kõik vajalikud meetmed, et tagada liidu rahalise toetuse nähtavus, sealhulgas jälgides toetusesaajate vastavust neile nõuetele. IPAst rahastatud meetmete suhtes kohaldatakse nõudeid, mis on sätestatud ELi välistegevuse nähtavuse ja teavitamise käsiraamatus. Komisjon võtab liidu rahastatud projektide jaoks vastu suunised iga abisaaja nähtavus- ja teavitusalaste meetmete kohta. [ME 88]

1a. Komisjon võtab meetmeid, et tugevdada strateegilist teavitustegevust ja avalikku diplomaatiat liidu väärtuste edastamiseks ning liidu toetuse lisaväärtuse esiletoomiseks. [ME 89]

1b. Liidu rahaliste vahendite saajad tunnistavad liidu rahastamise päritolu ning tagavad selle nõuetekohase nähtavuse,

a)	tehes avalduse, mille abil tuuakse rahaliste vahendite rakendamisega seotud dokumentides ja teabematerjalides, sealhulgas ametlikul veebisaidil (kui see on olemas), nähtaval viisil välja liidult saadud toetus, ning

b)	edendades meetmeid ja nende tulemusi, andes eri sihtrühmadele, sealhulgas meediale ja üldsusele, selle kohta sidusat, mõjusat ja proportsionaalset suunatud teavet.

Komisjon kohaldab käesoleva määruse, selle alusel loodud meetmete ja saavutatud tulemustega seoses teabe- ja teabevahetusmeetmeid. Käesolevale määrusele eraldatud rahalised vahendid peavad ühtlasi aitama kaasa liidu poliitiliste prioriteetide tutvustamisele niivõrd, kuivõrd need on otseselt seotud artiklis 3 ning II ja III lisas osutatud eesmärkidega. [ME 90]

Artikkel 18

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) nr 231/2014 [IPA II] ja määrust (EÜ) nr 1085/2006 [IPA] kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni. Kõnealuste meetmete suhtes kohaldatakse varasema määruse (EL) nr 236/2014 asemel [naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi määruse] II jaotise III peatükki, v.a artikli 24 lõiget 1.

2. IPA III rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on vajalikud selleks, et tagada üleminek IPA III ja selle eelkäija (IPA II) alusel vastu võetud meetmete vahel.

3. Vajaduse korral võib kanda eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2027. aastat, et katta artikli 4 lõikes 2 ette nähtud kulusid, selleks et oleks võimalik hallata lõpuleviimata meetmeid.

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub […] [kahekümnendal] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027 . [ME 91]

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

…,

Euroopa Parlamendi nimel

president

Nõukogu nimel

eesistuja

(1) ELT C 110, 22.3.2019, lk 156.

(2) ELT C 86, 7.3.2019, lk 8.

(3) Euroopa Parlamendi 27. märtsi 2019. aasta seisukoht.

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrus (EL) nr 231/2014, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA II) (ELT L 77, 15.3.2014, lk 11).

(5) Põhimõttega „põhialused kõigepealt“ ühendatakse õigusriigi põhimõte ja põhiõigused ühinemisprotsessi teise kahe olulise valdkonnaga – majanduse juhtimisega (suurem keskendumine majandusarengule ja konkurentsivõime suurendamisele) ning demokraatlike institutsioonide ja avaliku halduse reformi tõhustamisega. Kõik kolm põhialust on kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatide reformiprotsessi jaoks määrava tähtsusega ning hõlmavad kodanike jaoks kõige olulisemaid küsimusi.

(6) COM(2018)0065.

(7) Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon kuulutasid Euroopa sotsiaalõiguste samba üksmeelselt välja 17. novembril 2017 Göteborgis õiglase töö ja majanduskasvu teemalisel sotsiaaltippkohtumisel.

(8) ELT C 373, 20.12.2013, lk 1.

(9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) …/… (ELT …).

(10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määrus (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014, (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999, (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

(12) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(13) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(14) Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

(15) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29).

(16) Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevaheline parema õigusloome kokkulepe (ELT L 123, 12.5.2016, lk 1).

(17) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(18) Nõukogu 17. juuli 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1085/2006, millega luuakse ühinemiseelse abi rahastamisvahend (IPA) (ELT L 210, 31.7.2006, lk 82).

(19) Nõukogu 27. veebruari 2006. aasta määrus (EÜ) nr 389/2006, millega luuakse rahalise toetuse programm Küprose türgi kogukonna majandusarengu soodustamiseks ja millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2667/2000 Euroopa Ülesehitusameti kohta (ELT L 65, 7.3.2006, lk 5).

(20) COM(2018)0374. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondist ja välisrahastamisvahenditest toetatavat Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevate erisätete kohta.

(21) COM(2018)0372. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi kohta.

(22) COM(2018)0382. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) kohta.

(23) COM(2018)0392. Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse eeskirjad, kuidas toetada liikmesriikide koostatavaid Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavaid ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavu (ÜPP strateegiakavad), ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013.

(24) https://ec.europa.eu/europeaid/policies/sustainable-development-goals_en

(25) https://ec.europa.eu/europeaid/policies/eu-approach-aid-effectiveness_en

(26) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2011. aasta direktiiv 2011/92/EL teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (kodifitseeritud tekst) (ELT L 26, 28.1.2012, lk 1).

(27) Nõukogu 27. juuni 1985. aasta direktiiv 85/337/EMÜ teatavate riiklike ja eraprojektide keskkonnamõju hindamise kohta (EÜT L 175, 5.7.1985, lk 40).

(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

I LISA

Albaania

Bosnia ja Hertsegoviina

Island

Kosovo (*1)

Montenegro

Serbia

Türgi

Endine Jugoslaavia Makedoonia Põhja-Makedoonia vabariik [ME 129]

(*1) Kõnealune nimekasutus ei piira Kosovo staatust käsitlevaid seisukohti ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

II LISA

Abi temaatilised prioriteedid

Abi võidakse asjakohasel juhul anda järgmiste temaatiliste prioriteetide käsitlemiseks.

Õigusriigi tagamiseks vajalike institutsioonide loomine ja nende nõuetekohase toimimise edendamine varasest etapist alates. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on võimude lahusus, luua sõltumatud, vastutustundlikud ja tõhusad kohtusüsteemid, sealhulgas läbipaistvad ja tulemustel põhinevad tööle värbamise, hindamis- ja edutamissüsteemid ning väärtegude korral kohaldatavad tulemuslikud distsiplinaarmenetlused; tagada tõhusate asjakohaste süsteemide loomine piiride kaitsmiseks, rändevoogude haldamiseks ja varjupaiga andmiseks seda vajavatele inimestele; töötada välja tõhusad vahendid organiseeritud kuritegevuse, inimkaubanduse, rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise, uimastite salakaubaveo, rahapesu ja terrorismi rahastamise ning korruptsiooni vältimiseks ja nende vastu võitlemiseks; kaitsta ja edendada inimõiguste inimõigusi, sealhulgas lapse õigusi, soolist võrdõiguslikkust ja vähemuste hulka kuuluvate inimeste (sealhulgas romade ning lesbide, geide, biseksuaalide, trans- ja intersooliste inimeste) õigusi ning põhivabadusi, sealhulgas meediavabadus meediavabadust ja andmekaitse andmekaitset . [ME 92]

Avaliku halduse reformimine kooskõlas avaliku halduse põhimõtetega. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on parandada avaliku halduse reformi raamistikke; parandada strateegilist planeerimist ning kaasavat ja tõenditel põhinevat poliitikat ja õigusloomet; edendada avaliku teenistuse professionaalseks muutmist ja depolitiseerimist meritokraatia põhimõtete juurutamise teel; edendada läbipaistvust ja vastutust; parandada teenuste kvaliteeti ja osutamist, sealhulgas vajalikud haldusmenetlused ja kodanikele suunatud e-valitsuse kasutamine; parandada avaliku sektori finantsjuhtimist ja toota usaldusväärset statistikat.

Majandusjuhtimise parandamine. Sekkumiste eesmärk on toetada majandusreformi programmi protsessis osalemist ja süsteemset koostööd rahvusvaheliste finantseerimisasutustega majanduspoliitika põhialuste ning mitmepoolsete majandusinstitusioonide tugevdamise valdkonnas ning tõhustada makromajandusliku stabiilsuse suurendamise suutlikkust , sotsiaalset sidusust ning toetada liikumist kestliku arengu ja toimiva turumajanduse suunas, mis suudab konkurentsisurve ja turujõududega liidus toime tulla. [ME 93]

Liidu ja selle partnerite konfliktide ennetamise, rahu kindlustamise , heanaaberlike suhete ning kriisieelsete ja -järgsete olukordade lahendamise suutlikkuse edendamine, sealhulgas varajase hoiatamise ja konfliktiriski analüüsi kaudu; inimestevaheliste kontaktide, lepitus-, vastutus-, rahvusvahelise õigusemõistmise, rahutagamis- ja usalduse suurendamise meetmete edendamine, arendades sealhulgas piirkondliku komisjoni loomine endise Jugoslaavia territooriumil toimepandud sõjakuritegude ja muude inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks, ning julgeoleku- ja arengumeetmete võtmise suutlikkust suutlikkuse arendamine, küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni suutlikkuse tugevdamine, et edendada väärinfo süstemaatilist paljastamist . [ME 94]

I lisas loetletud Abisaajariikide kodanikuühiskonna ja sotsiaalpartnerite organisatsioonide, sealhulgas kutseliitude suutlikkuse , sõltumatuse ja pluralismi tugevdamine ning liidu organisatsioonide ja I lisas loetletud abisaajariikide organisatsioonide vaheliste võrgustike loomise innustamine kõigil tasanditel, misläbi võimaldatakse neil osaleda tulemuslikus dialoogis nii avaliku kui ka erasektori osapooltega. Abi püütakse teha kättesaadavaks mitmesugustele organisatsioonidele abisaajariikides, st võimalikult laiaulatuslikult. [ME 95]

f)	Partnerriikide õigusnormide, standardite, poliitika ja tavade , sealhulgas ÜVJP, avaliku sektori hangete ja riigiabi eeskirjade liidu omadega ühtlustamise edendamine. [ME 96]

Kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele kõikidel tasanditel juurdepääsu parandamine ning kultuuri- ja loomesektori ning spordi toetamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on edendada võrdset juurdepääsu kvaliteetsetele , kaasavatele ja kogukonnapõhistele väikelaste haridus- ja hooldusvõimalustele, alg- ja keskharidusele ning parandada põhioskuste õpetamist; tõsta haridustaset, alandada madala haridustasemega noorte osakaalu ja parandada õpetajate koolitamist ; anda lastele ja noortele rohkem õigusi ning võimaldada neil saavutada oma täielik potentsiaal . Arendada välja kutsehariduse ja -õppe süsteemid ning edendada töökohal õppimise süsteeme, et hõlbustada üleminekut tööturule; parandada kõrghariduse kvaliteeti ja asjakohasust; soodustada vilistlaste tegevust; parandada juurdepääsu elukestvale õppele füüsilisele tegevusele ning ja toetada investeeringuid hariduse, ja koolituse ja spordi infrastruktuuridesse, eelkõige selleks et vähendada piirkondlikku ebavõrdsust ja edendada segregeerimata haridust ning teha seda muu hulgas digitehnoloogiate kasutamise kaudu. [ME 97]

Kvaliteetsete töökohtade osakaalu ja tööturule juurdepääsu edendamine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on lahendada kõrge töötuse määra ja mitteaktiivsuse probleem, toetades eelkõige (mittetöötavate ja mitteõppivate) noorte, naiste, pikaajaliste töötute ja alaesindatud rühmade püsivat kaasamist tööturule. Meetmetega tahetakse stimuleerida kvaliteetsete töökohtade loomist ja toetada tööõigusnormide ja rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite tõhusat jõustamist kogu territooriumil , sealhulgas soodustades Euroopa sotsiaalõiguste samba raames osutatud kesksete põhimõtete ja õiguste austamist . Meetmete teisteks põhieesmärkideks muud põhieesmärgid on soolise võrdõiguslikkuse toetamine, tööalase konkurentsivõime ja tootlikkuse edendamine, töötajate ja ettevõtjate kohanemine muutustega, kestliku sotsiaaldialoogi loomine ning tööturuasutuste, nagu riiklike tööturuasutuste ja tööinspektsioonide moderniseerimine ja tugevdamine. [ME 98]

Sotsiaalse kaasatuse edendamine ning vaesuse vastu võitlemine. Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete eesmärgiks on moderniseerida sotsiaalkaitsesüsteeme, et tagada tõhus, tulemuslik ja piisav kaitse inimese igas eluetapis, edendada sotsiaalset kaasatust ja võrdseid võimalusi, ning tegeleda ebavõrdsuse ja vaesusega ning edendada üleminekut hoolduselt hoolekandeasutuses perekonna- ja kogukonnapõhisele hooldusele . Kõnealuses valdkonnas võetavate meetmete puhul keskendutakse marginaliseerunud kogukondade, näiteks romade integreerimisele; soo, rassilise või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuste, puuete, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel toimuva diskrimineerimise tõkestamisele; taskukohastele, jätkusuutlikele ja kvaliteetsetele perekonna- ja kogukonnapõhistele teenustele, sealhulgas kaasavale ja segregeerimata alusharidusele ja lapsehoiule, eluasemetele, tervishoiuteenustele, esmastele sotsiaalteenustele ja pikaajalisele hooldusele juurdepääsu parandamisele, sealhulgas sotsiaalkaitse süsteemide ajakohastamise abil. Ei toetata meetmeid, mis aitavad kaasa mis tahes segregatsioonile või sotsiaalsele tõrjutusele. [ME 99]

Aruka, säästva, kaasava ja turvalise transpordi edendamine ja tähtsate võrguinfrastruktuuride kitsaskohtade kõrvaldamine, investeerides suure ELi lisandväärtusega projektidesse. Investeeringute tähtsuse järjekorda seadmisel tuleks lähtuda sellest, kui olulised on need ELiga ühenduse loomiseks üleeuroopalise transpordivõrgu TEN-T abil , piiriüleste ühenduste ja töökohtade loomiseks ning säästliku liikuvuse, heitekoguste vähendamise, keskkonnamõju ja turvalise liikuvuse seisukohalt, võttes arvesse sünergiat transpordiühenduse lepinguga edendatavate reformidega. [ME 100]

k)	Erasektori tegevuskeskkonna ja ettevõtete , eelkõige VKEde konkurentsivõime, sealhulgas aruka spetsialiseerumise parandamine, mis on majanduskasvu, töökohtade loomise ja ühtekuuluvuse peamised tõukejõud. Esmatähtsad on kestlikud projektid, mis parandavad ettevõtluskeskkonda. [ME 101]

Digitehnoloogiatele ja -teenustele juurdepääsu parandamine ning teadustegevuse, tehnoloogiaarenduse ja innovatsiooni edendamine, investeerides digitaalsesse ühenduvusse, digitaalsesse usaldusse ja turvalisusse, digioskustesse ja -ettevõtlusesse ning teadusuuringute infrastruktuuri ja neid soodustavasse keskkonda ning edendades võrgustike loomist ja koostööd.

m)	Toiduga Toidu ja veega kindlustatuse ja toiduohutuse toetamine ning mitmekesiste ja elujõuliste põllumajandusliku tootmise süsteemide toetamine aktiivsetes maakogukondades ja maal. [ME 102]

Keskkonnakvaliteedi kaitsmine ja parandamine, käsitledes keskkonnaseisundi halvenemist ja peatades elurikkuse kadumise, edendades maismaa ja mere ökosüsteemide ning taastuvenergia allikate kaitset ja säästvat haldamist, edendades ressursitõhusust, säästvat tarbimist ja tootmist ning toetades üleminekut keskkonnasäästlikule ja ringmajandusele, aidates kaasa kasvuhoonegaaside heite vähendamisele, suurendades vastupanuvõimet kliimamuutustele ja edendades kliimameetmete juhtimist ja nendest teavitamist ning energiatõhusust. Ühinemiseelse abi rahastamisvahendiga IPA III toetatakse poliitikat, millega soodustatakse liikumist ressursitõhusa, ohutu ja säästva vähese CO2-heitega majanduse suunas ning parandatakse katastroofidele vastupanu võimet ning nende ennetamist, nendeks valmisolekut ja neile reageerimist. Sellega toetatakse ka tuumaohutuse kõrget taset, kiirguskaitset ning tuumamaterjalide tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamist kolmandates riikides, samuti raamistike ja metoodikate väljatöötamist tuumamaterjali suhtes tõhusate ja tulemuslike kaitsemeetmete rakendamiseks.

Tuumaohutuse kõrgeimate standardite edendamine, sealhulgas tuumaohutuskultuur, hädaolukorraks valmisolek, kasutatud tuumkütuse ja radioaktiivsete jäätmete vastutustundlik ja ohutu käitlemine ning endiste tuumaobjektide ja -rajatiste dekomisjoneerimine ja saneerimine; kiirguskaitse ning tuummaterjalide arvestuse ja kontrolli süsteem.

Põllumajandus- ja toiduainete sektori suutlikkuse suurendamine konkurentsisurve ja turujõududega toimetulekuks ning järkjärguliseks vastavusse viimiseks liidu eeskirjade ja standarditega eesmärgiga suurendada liidu turule eksportimise suutlikkust , püüdes samas täita majandus-, sotsiaal- ja keskkonnaeesmärke maapiirkondade ja rannikualade tasakaalustatud territoriaalse arengu raames. [ME 103]

(pa)	Selliste tegevuste edendamine ja pikaajaliste strateegiate ja poliitika parandamine, mille eesmärk on hoida ära radikaliseerumine ja vägivaldne äärmuslus ning nende nähtuste vastu võidelda. [ME 104]

III LISA

Piiriüleseks koostööks antava abi temaatilised prioriteedid

Piiriüleseks koostööks ettenähtud abi võidakse asjakohasel juhul anda järgmiste temaatiliste prioriteetide käsitlemiseks:

piiriülese tööhõive, tööjõu liikuvuse ning sotsiaalse ja kultuurilise kaasatuse edendamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: piiriüleste tööturgude integreerimine, sealhulgas piiriülene liikuvus; ühised kohalikud tööhõivealgatused; teabe- ja nõustamisteenused ning ühised koolitused; sooline võrdõiguslikkus; võrdsed võimalused; sisserändajate kogukondade ja haavatavate rühmade integreerimine; investeerimine riiklikesse tööturuasutustesse; riiklikesse tervishoiu- tervishoiuteenustesse, samuti perekonna- ja sotsiaalteenustesse kogukonnapõhistele sotsiaalteenustele üleminekusse tehtavate investeeringute toetamine; [ME 105]

keskkonnakaitse, kliimamuutustega kohanemise ja nende mõjude leevendamise edendamine, riskide ennetamine ja juhtimine muu hulgas järgmise tegevuse abil: keskkonnakaitsealased ühismeetmed; loodusvarade säästva kasutamise, mereala koordineeritud ruumilise planeerimise, ressursitõhususe ja ringmajanduse, taastuvate energiaallikate ning ohutu, kestliku ning keskkonnasäästliku vähese CO2-heitega majanduse suunas liikumise edendamine; konkreetseid riske käsitlevate investeeringute edendamine, katastroofidele vastupanu võime, nende ennetamise, nendeks valmisoleku ja neile reageerimise tagamine;

säästva transpordi edendamine ja avalike infrastruktuuride parandamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: eraldatuse vähendamine transpordile, info- ja sidevõrkudele ning -teenustele juurdepääsu parandamise abil; investeerimine piiriülestesse vee-, jäätmekäitlus- ning energiasüsteemidesse ja -vahenditesse;

d)	digitaalmajanduse ja -ühiskonna, muu hulgas digitaalse ühenduvuse, e-valitsuse teenuste, digitaalse usalduse ja turvalisuse ning digioskuste ja -ettevõtluse soodustamine;

da)	tarbetute kaubandustõkete, sh bürokraatlike takistuste, tollimaksude ja mittetariifsete tõkete kõrvaldamise edendamine; [ME 106]

e)	turismi , spordi ning kultuuri- ja looduspärandi edendamine; [ME 107]

f)	investeerimine noortesse, sporti, haridusse ja oskustesse muu hulgas järgmise tegevuse abil: oskuste ja kvalifikatsioonide tunnustamise tagamine, ühiste haridus-, kutsekoolitus- ja koolituskavade ning ühist noorsootegevust toetava infrastruktuuri väljatöötamine ja rakendamine; [ME 108]

g)	kohaliku ja piirkondliku valitsemise edendamine , sealhulgas haldusasutuste vahelise piiriülese koostöö edendamine eesmärgiga soodustada leppimist ja rahu tagamist, ning kohalike ja piirkondlike ametiasutuste planeerimis- ja haldussuutlikkuse tõhustamine; [ME 109]

ga)	investeerimine kodanikuühiskonna organisatsioonide suutlikkuse suurendamisse; [ME 110]

gb)

haldusasutuste vahelise piiriülese koostöö edendamine eesmärgiga soodustada leppimist ja rahu tagamist, sealhulgas piirkondliku komisjoni loomine endise Jugoslaavia territooriumil toimepandud sõjakuritegude ja muude inimõiguste rikkumistega seotud faktiliste asjaolude tuvastamiseks (RECOM); [ME 111]

konkurentsivõime, ettevõtluskeskkonna ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate arengu, kaubanduse ja investeeringute tõhustamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: ettevõtlikkuse edendamine ja toetamine, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate puhul, ning kohalike piiriüleste turgude areng ja rahvusvahelistumine;

i)	teadustöö, tehnoloogiaarengu, innovatsiooni ja digitehnoloogiate soodustamine muu hulgas järgmise tegevuse abil: inimressursside ning teadustöö ja tehnoloogiaarengu vahendite vahetamise edendamine.

ia)	piiriülese politsei- ja õigusalase koostöö ning teabevahetuse parandamine, et lihtsustada piiriüleste organiseeritud kuritegude ning seotud majandus- ja finantskuritegude ning korruptsiooni-, inimkaubandus- ja salakaubaveojuhtumite uurimist ja nende eest vastutusele võtmist; [ME 112]

IV LISA

Tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu

Järgmist tulemuslikkuse põhinäitajate loetelu ning nende iga-aastast arengut kasutatakse selleks, et mõõta, kuidas liit on oma erieesmärkide saavutamisele kaasa aidanud ning milliseid edusamme on abisaajad teinud : [ME 113]

1.	Koondnäitaja (1), millega mõõdetakse kandidaatriikide valmisolekut poliitiliste ühinemiskriteeriumide põhivaldkondades (sealhulgas demokraatia, õigusriik (kohtusüsteem, võitlus korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega) ja inimõigused) (allikas: Euroopa Komisjon).

1a.	Koondnäitaja, millega mõõdetakse partnerite pingusi seoses leppimise, rahu tagamise, heanaaberlike suhete, rahvusvaheliste kohustuste, soolise võrdõiguslikkuse ja naiste õigustega. [ME 114]

1b.	Vägivalla puudumise näitaja, millega koos mõõdetakse konfliktide tõuketegurite (nt poliitiline või majanduslik tõrjutus) vähenemist lähteolukorra hinnangule tuginedes. [ME 115]

1c.	Abisaajariikide nende kodanike osakaal, kes arvavad, et nad on hästi informeeritud käesoleva määruse kohasest liidu abist (allikas: Euroopa Komisjon). [ME 116]

2.	Kandidaatriikide valmisolek avaliku halduse reformimiseks (allikas: Euroopa Komisjon).

3.	Koondnäitaja, millega mõõdetakse kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide valmisolekut võtta üle ELi õigustik (allikas: Euroopa Komisjon).

3a.	ÜVJP otsuste ja meetmetega vastavusse viimise määr ja aastane areng (allikas: Euroopa välisteenistus). [ME 117]

4.	Koondnäitaja, millega mõõdetakse kandidaatriikide ja potentsiaalsete kandidaatriikide valmisolekut majanduskriteeriumide põhivaldkondades (toimiv turumajandus ja konkurentsivõime) (allikas: Euroopa Komisjon).

5.	Riigi kulutused sotsiaalkindlustusele (protsent SKPst) , mille on esitanud (allikas: ILO) , tervishoiukulutused, sissetulekute ebavõrdsus, vaesuse määr, või tööhõive määr ja töötuse määr ametliku riikliku statistika alusel (allikas: riiklik statistika). [ME 118]

5a.	Abisaaja Gini kordaja muutumine aja jooksul. [ME 119]

6.	Digilõhe sotsiaalkindlustuse saajate ja ELi keskmise vahel (allikas: Euroopa Komisjoni digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeks (DESI)).

7.	Kaugus parimast tulemusest (Doing Business) (allikas: Maailmapank).

8.	Energiamahukus mõõdetuna primaarenergia ja SKP vahelise suhtena (allikas: Eurostat).

9.	ELi toetusel vähendatud või välditud kasvuhoonegaasid (kilotonnid süsinikdioksiidi ekvivalendi kohta).

10.	IPA toetuse saajate ning IPA ja ELi liikmesriikide vahel sõlmitud ja ellu viidud piiriüleste koostööprogrammide arv , mille on esitanud (allikas: Euroopa Komisjon). [ME 120]

10a.	Meetmetes ja programmides aja jooksul osalevate uute organisatsioonide arv. [ME 121]

Näitajad esitatakse vajaduse korral sugupoolte lõikes vanuse alampiiri ja soo tasandil . [ME 122]

(1) Kolm koondnäitajat on välja töötanud Euroopa Komisjon, tuginedes laienemisaruannetele, mis samuti põhinevad mitmel sõltumatul allikal.

Top