1.   Käesolevas määruses sätestatakse Euroopa territoriaalse koostöö eesmärki (Interreg) käsitlevad eeskirjad, et soodustada koostööd liikmesriikide ja nende piirkondade vahel liidu sees ning liikmesriikide ja vastavalt liiduga piirnevate , nende piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide, muude territooriumide või ülemeremaade ja -territooriumide (edaspidi „ÜMTd“) või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide või mõne piirkondliku organisatsiooni osa moodustava kolmandate riikide rühma vahel. [ME 35]

2.   Samuti kehtestatakse käesoleva määrusega sätted, mis on vajalikud Euroopa Regionaalarengu Fondist (edaspidi „ERF“) toetatavate Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi alla kuuluvate programmide (edaspidi „Interregi programmid“) tulemuslikuks elluviimiseks, sealhulgas nendega seotud tehnilise abi andmiseks, seireks, hindamiseks, teabevahetuseks, toetuskõlblikkuse kindlaksmääramiseks, haldamiseks ja kontrollimiseks, samuti finantsjuhtimiseks.

3.   Seoses Interregi programmidele ühinemiseelse abi rahastamisvahendist (edaspidi „IPA III“) ning naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendist (Neighbourhood, Development and International Cooperation Instrument, edaspidi „NDICI“) antava toetusega ning kõikidele ÜMTdele ajavahemikuks 2021–2027 ettenähtud rahastamisega, mis on nõukogu otsusega (EL) …/… kehtestatud programmina (edaspidi „ÜMT programm“) (kolm rahastamisvahendit kokku: „liidu välisrahastamisvahendid“), määratakse käesolevas määruses kindlaks täiendavad erieesmärgid, samuti kõnealuste vahendite lõimimine Interregi programmidesse, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ning teatavad konkreetsed rakenduseeskirjad.

4.   Seoses ERFi ja liidu välisrahastamisvahenditest (koos edaspidi „Interregi fondid“) Interregi programmidele antava toetusega määratakse käesolevas määruses kindlaks Interregi erieesmärgid ja organiseerimine, liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ning ÜMTde ja nende piirkondade rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, rahalised vahendid ning kriteeriumid nende jaotamiseks.

5.   Määrust (EL) …/… [uus ühissätete määrus] ja määrust (EL) …/… [uus ERF] kohaldatakse Interregi programmide suhtes, välja arvatud juhul, kui kõnealustes määrustes ja käesolevas määruses on sätestatud teisiti, või juhul, kui määrust (EL) …/… [uus ühissätete määrus] võib kohaldada üksnes tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi suhtes.

1.   Käesolevas määruses kohaldatakse määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 2 sätestatud mõisteid. Samuti kasutatakse järgmisi mõisteid:

2.   Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) …/… [uus ühissätete määrus] „liikmesriigile“, käsitatakse seda kui „liikmesriiki, kus asub korraldusasutus“, ja kui määruses osutatakse „igale liikmesriigile“ või „liikmesriikidele“, käsitatakse seda kui „asjaomases Interregi programmis osalevaid liikmesriike ja, kui see on asjakohane, kolmandaid riike, partnerriike ning ÜMTsid“.

Kui käesoleva määruse kohaldamisel osutatakse määruses (EL) …/… [uus ühissätete määrus] „fondidele“, nagu need on loetletud kõnealuse määruse artikli 1 lõike 1 punktis a, või „ERFile“, käsitatakse seda nii, et see hõlmab ka liidu vastavaid välisrahastamisvahendeid.

1.   Piiriülese koostöö raames toetust saavad alad peavad olema sisepiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ning kolmandate riikide või partnerriikide välispiiride (nii maismaa- kui ka merepiirid) ääres asuvad liidu NUTS 3. tasandi piirkonnad , ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 loodud koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus . [ME 49]

2.   Merepiiridega piirkondi, mis on ühendatud mere püsiühenduse kaudu, toetatakse samuti piiriülese koostöö raames. [ME 50]

3.   Liidusisest piiriülest koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata Norra, Šveitsi ja Ühendkuningriigi piirkondi, mis on NUTS 3. tasandi piirkondadega samaväärsed, samuti Liechtensteini, Andorrat ja, Monacot ja San Marinot . [ME 51]

4.   Liiduvälise piiriülese koostöö puhul toetatakse IPA III-st või NDICIst vastava partnerriigi NUTS 3. tasandi piirkondi või, NUTS liigituse puudumisel, selliseid samaväärseid piirkondi liikmesriikide ja partnerriikide kõigi maismaapiiride ääres maismaa- või merepiiride äärseid piirkondi , mis vastavad IPA III-st või NDICIst toetuse saamise tingimustele. [ME 52]

1.   Riikidevahelise koostöö ja merendusalase koostöö puhul peavad ERFi raames toetust saavad alad olema liidu NUTS 2. tasandi piirkonnad, mis hõlmavad külgnevaid funktsionaalseid alasid , ilma et see piiraks võimalike kohanduste tegemist, mida on vaja selleks, et tagada programmitööks perioodil 2014–2020 suuremate koostöövaldkondade sidusus ja jätkuvus , võttes vajaduse korral arvesse makropiirkondlikke ja merepiirkondade strateegiaid. [ME 54]

2.   Riikidevahelist koostööd ja merendusalast koostööd käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata järgmist: [ME 55]

olenemata sellest, kas nad saavad ELi eelarvest toetust või mitte.

3.   Lõikes 2 loetletud piirkonnad, kolmandad riigid ja, partnerriigid või ÜMTd peavad olema NUTS 2. tasandi piirkonnad või, NUTS liigituse puudumisel, samaväärsed piirkonnad. [ME 57]

1.   Äärepoolseimate piirkondade koostöö puhul toetatakse ERFist kõiki ELi toimimise lepingu artikli 349 esimeses lõigus loetletud piirkondi.

2.   Äärepoolseimaid piirkondi käsitlevad Interregi programmid võivad hõlmata naabruses asuvaid partnerriike, keda toetatakse NDICIst, või ÜMTd, keda toetatakse ÜMT programmi raames, piirkondlikke koostööorganisatsioone või mõlemaid neid kõiki . [ME 58]

1.   Komponendi nr 4 kohase mis tahes Interregi programmi või komponendi nr 5 kohaste piirkondadevaheliste innovatsiooninvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist , sealhulgas äärepoolseimaid piirkondi . [ME 60]

2.   Komponendi nr 4 kohased Interregi programmid võivad hõlmata artiklites 4, 5 ja 6 osutatud kolmandaid riike, partnerriike, muid territooriume või ÜMTsid tervenisti või osaliselt, olenemata sellest, kas nad saavad toetust liidu välisrahastamisvahenditest või mitte. Kolmandad riigid võivad nendes programmides osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis. [ME 61]

1.   Artiklite 4, 5 ja 6 kohaldamisel võtab komisjon vastu rakendusakti, milles on sätestatud toetust saavate Interregi programmi piirkondade loetelu, mis on esitatud komponentide ja Interregi programmide kaupa. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

Liiduvälised piiriülesed Interregi programmid loetletakse vastavalt Interregi IPA III piiriülese koostöö programmidena või Interregi naabruspoliitika piiriülese koostöö programmidena.

2.   Lõikes 1 osutatud rakendusakt sisaldab ka loetelu sellistest liidu NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse ERFi toetuses, mida eraldatakse piiriüleseks koostööks kõikidel sisepiiridel ja liidu välisrahastamisvahenditest toetust saavatel välispiiridel, samuti loetelu sellistest NUTS 3. tasandi piirkondadest, mida võetakse arvesse toetuse andmisel artikli 9 lõike 3 punktis a osutatud komponendi nr 2B raames. [ME 62]

3.   Sellised kolmandate või partnerriikide piirkonnad või liiduvälised territooriumid, millele ei anta toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahenditest, on samuti nimetatud lõikes 1 osutatud loetelus. [ME 63 ei puuduta eestikeelset versiooni]

1.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) jaoks ette nähtud ERFi vahendid moodustavad 8 430 000 000 11 165 910 000 eurot (2018. aasta hindades) ERFi, ESF+-i ja Ühtekuuluvusfondi eelarvelisteks kulukohustusteks programmitöö perioodiks 2021–2027 ettenähtud üldsummast, mis on sätestatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 102 103 lõikes 1. [ME 64]

2.   Lõikes 1 osutatud vahendid vahenditest 10 195 910 000 eurot (91,31 %) jaotatakse järgmiselt: [ME 65]

3.   Komisjon teatab igale liikmesriigile, milline on talle aastate kaupa ette nähtud osa komponentide nr 1, nr 2 ja nr 3 kogusummadest.

Liikmesriigile eraldatava summa määramise kriteeriumina kasutatakse elanike arvu järgmistes piirkondades:

4.   Iga liikmesriik võib paigutada kuni 15 % komponendi nr 1, nr 2 ja nr 3 rahalistest eraldistest ümber ühele või mitmele teisele komponendile.

5.   Lõike 3 alusel teatatud summade põhjal teavitab iga liikmesriik komisjoni sellest, kas ja kuidas on ta kasutanud lõikes 4 ette nähtud ülekandmise võimalust ning milline on tema osa lõplik jagunemine nende Interregi programmide vahel, milles liikmesriik osaleb.

5a.     970 000 000 eurot (8,69 %) lõikes 1 osutatud vahenditest eraldatakse piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute uuele algatusele, nagu on osutatud artiklis 15a.

Kui komisjon ei ole 31. detsembriks 2026 kõiki lõikes 1 osutatud kättesaadavaid vahendeid selle algatuse raames välja valitud projektidele ära kasutanud, siis ülejäänud sidumata vahendid jaotatakse ümber komponentide 1–4 vahel. [ME 74]

1.   Komisjon võtab vastu rakendusakti, milles on sätestatud mitmeaastase strateegia dokument ERFist ja NDICIst või IPA III-st toetust saavate liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kohta. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

ERFist ja NDICIst toetust saavate Interregi programmide puhul sätestatakse kõnealuses rakendusaktis määruse (EL) [NDICI] artikli 12 lõikes 2 osutatud elemendid.

2.   Komisjon ja asjaomased liikmesriigid määravad kindlaks ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antava toetuse, mida rahastatakse ka piiriülese koostöö jaoks ette nähtud IPA III rahastamispaketist (edaspidi „IPA III piiriülene koostöö“) või naabruspoliitika geograafilise piirkonna piiriüleseks koostööks ette nähtud NDICIst (edaspidi „NDICI piiriülene koostöö“). Liikmesriikidele määratud ERFi toetusi ei jaotata hiljem asjaomaste liikmesriikide vahel ümber.

3.   ERFist antakse toetust konkreetsetele liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele, tingimusel et vähemalt samaväärsed summad eraldatakse IPA III piiriülese koostöö ja NDICI piiriülese koostöö vahenditest asjaomases strateegilises programmidokumendis. Sellise samaväärsuse panuse suhtes kohaldatakse IPA III või NDICIt käsitlevas seadusandlikus aktis sätestatud ülempiiri. [ME 75]

Kui IPA III või NDICI asjaomase strateegilise programmidokumendi läbivaatamine viib vastava summa vähendamiseni ülejäänud aastatel, teeb iga asjaomane liikmesriik valiku järgmiste võimaluste hulgast:

4.   Iga-aastased assigneeringud, mis vastavad ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele antavale toetusele, kirjendatakse asjaomastele eelarveridadele 2021. aasta eelarve menetlemisel.

5.   Kui komisjon on lisanud spetsiaalse rahalise eraldise, et aidata määruse (EL) …/… [NDICI] kohaselt partnerriike ja piirkondi ning nõukogu otsuse …/… [ÜMT otsus] kohaselt ÜMTsid või mõlemaid koostöö tugevdamisel naabruses asuvate liidu äärepoolseimate piirkondadega kooskõlas määruse (EL) …/… [NDICI] artikli 33 lõikega 2 ja …/… [ÜMT otsuse] artikliga 87 või mõlemaga, võib ka ERF vajaduse korral käesoleva määruse kohaselt ning vastastikkuse ja proportsionaalsuse alusel osaleda NDICIst või ÜMT programmist või mõlemast eraldatavas selliste meetmete rahastamises, mida partnerriik või -piirkond või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt määrusele (EL) …/… [NDICI], riik, territoorium või mis tahes muu üksus on rakendanud vastavalt …/… [ÜMT otsusele] või liidu äärepoolseim piirkond on rakendanud vastavalt eelkõige ühele või enamale komponendi nr 2, 3 või 4 kohasele Interregi ühisprogrammile või artiklis 60 osutatud koostöömeetmetele, mis on võetud ja mida rakendatakse käesoleva määruse kohaselt.

1.   Komisjon võtab liikmesriikide artikli 9 lõike 5 kohaselt esitatud teabe alusel vastu rakendusakti, milles esitatakse kõikide Interregi projektide loetelu ja märgitakse iga programmi ERFi toetuse kogusumma ning vajaduse korral liidu välisrahastamisvahenditest saadava toetuse kogusumma. Kõnealune rakendusakt võetakse vastu kooskõlas artikli 63 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusega.

2.   Kõnealuses rakendusaktis esitatakse ka loetelu artikli 9 lõike 5 kohaselt ümber paigutatud summadest jaotatuna liikmesriigi ja liidu välisrahastamisvahendi kaupa.

1.   2022. ja 2023. aastal eraldatakse ERFist liiduvälistele piiriülestele Interregi programmidele ette nähtud aastane assigneering, mille kohta ei ole komisjonile vastava aasta 31. märtsiks esitatud ühtegi programmi ning mida ei ole ümber jaotatud muule samas liiduväliste piiriüleste Interregi programmide kategoorias esitatud programmile, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles osaleb asjaomane liikmesriik või osalevad asjaomased liikmesriigid.

2.   Kui 31. märtsil 2024 on veel liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme, mida ei ole komisjonile esitatud, eraldatakse kogu artikli 9 lõikes 5 osutatud ERFist kõnealustele programmidele aastani 2027 antav toetus, mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

3.   Kõik liiduvälised piiriülesed Interregi programmid, mille komisjon on heaks kiitnud, lõpetatakse või programmidele tehtavaid eraldisi vähendatakse kooskõlas kohaldatavate eeskirjade ja menetlustega, kui:

Sellisel juhul eraldatakse lõikes 1 osutatud ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, või kulukohustustega seotud aastastele maksetele, mille kulukohustused on sama eelarveaasta jooksul täielikult või osaliselt tühistatud ning mida ei ole ümber jaotatud muule liiduvälisele piiriülesele Interregi programmile, mida toetatakse ka vastavalt IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, liidusisestele piiriülestele Interregi programmidele, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad.

4.   Sellise komponendi nr 2 kohase Interregi programmi puhul, mille komisjon on juba heaks kiitnud, lõpetatakse partnerriigi või Gröönimaa ÜMT osalemine, kui on esineb üks lõike 3 esimese lõigu punktides a ja b sätestatud olukord. [ME 77]

Osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, ülejäänud osalevad partnerriigid taotlevad ühte järgmistest tingimustest:

Juhul kui Interregi programmile tehtavaid eraldisi vähendatakse vastavalt käesoleva lõike teise lõigu punktile b, kantakse ERFist antav toetus, mis vastab aastastele maksetele, mida ei ole veel kulukohustustega seotud, üle teisele komponent nr 2 kohasele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb või asjaomased liikmesriigid osalevad, või kui liikmesriik osaleb ainult ühes komponendi nr 2 kohases Interregi programmis, kantakse toetus üle ühele või mitmele liidusisesele piiriülesele Interregi programmile, milles asjaomane liikmesriik osaleb.

5.   Käesoleva artikli kohaselt vähendatud IPA III, NDICI või ÜMT programmi toetusi kasutatakse määruste (EL) …/… [IPA III], (EL) …/… [NDICI] või nõukogu otsuse …/… [ÜMT] kohaselt.

6.   Kui kolmas riik või, partnerriik või ÜMT , kes toetab Interregi programmi rakendamist riigi vahenditest, mis ei kujuta endast ERFist või liidu välisrahastamisvahendist antava toetuse riiklikku kaasrahastamist, ja kes on saanud artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumendi, vähendab kõnealust toetust Interregi programmi rakendamise ajal kas täielikult või seoses juba valitud ühistegevustega, taotleb osalev liikmesriik või taotlevad osalevad liikmesriigid ühte käesoleva artikli lõike 4 teises lõigus sätestatud tingimustest. [ME 80]

1.   Määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklis 4 sätestatud kohaldamisala raames aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend määruse (EL) …/… [uus ERF] artikli [4 lõikes 1] sätestatud poliitikaeesmärkide saavutamisele kaasa Interregi programmide raames võetavate ühismeetmete kaudu.

2.   Rahu ja leppimise saavutamist toetava programmi PEACE PLUS puhul toetab ERF poliitikaeesmärgi nr 4 raames erieesmärgina ka asjaomaste piirkondade sotsiaalse, majandusliku ja piirkondliku stabiilsuse edendamist, seda eelkõige kogukondadevahelise ühtekuuluvuse arendamise meetmete abil. Kõnealust erieesmärki toetatakse eraldiseisva prioriteediga.

3.   Lisaks määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklis 2 sätestatud ERFi erieesmärkidele võib aitab ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend aidata kaasa ka poliitikaeesmärgi nr 4 kohaste erieesmärkide saavutamisele: [ME 82]

4.   Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames võib ERF ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahend toetada ka Interregi erieesmärki „Interregi parem juhtimine“, eelkõige järgmiste meetmete kaudu:

5.   Liiduvälistes piiriülestes ja komponentide Komponentide nr 1, 2 ja 3 kohastes Interregi programmides toetatakse ERFist ja vajaduse korral toetavad liidu välisrahastamisvahenditest ka liiduvälist Interregi erieesmärki „Ohutum ja turvalisem Euroopa“, eelkõige sellistes valdkondades nagu piiriületamise haldamine ja liikuvus ning rände haldamine, sealhulgas rändajate ja rahvusvahelise kaitse all olevate pagulaste kaitse ning majandusliku ja sotsiaalse integreerimise alal võetavate meetmete abil. [ME 85]

1.   Vähemalt 60 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldisest igale komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasele Interregi programmile muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni kolmele määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 sätestatud poliitikaeesmärgile.

2.   Täiendav 15 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite eraldistest igast komponentide nr 1, 2 ja 3 kohasest Interregi programmist muude kui tehnilise abi prioriteetide raames eraldatakse kuni 15 % Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“või liiduvälisele ja kuni 10 % võib eraldada Interregi erieesmärgile „Ohutum ja turvalisem Euroopa“. [ME 86]

3.   Kui komponendi nr 2A 1 või 2 kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku strateegiat, programmeeritakse või merepiirkondade strateegiat , aitab vähemalt 80 % ERFi kogueraldis eraldisest ja vajaduse korral osa liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis eraldisest kaasa muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele. [ME 87]

4.   Kui komponendi nr 2B kohasest Interregi programmist toetatakse makropiirkondlikku või merepiirkondade strateegiat, jaotatakse vähemalt 70 % ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldisest muude kui tehnilise abi prioriteetide raames kõnealuse strateegia eesmärkidele. [ME 88]

5.   Komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide puhul jaotatakse ERFi ja vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendite kogueraldis muude kui tehnilise abi prioriteetide raames Interregi erieesmärgile „Interregi parem juhtimine“.

1.     Artikli 9 lõikes 5a osutatud vahendid eraldatakse uuele algatusele, mis käsitleb piirkondadevahelisi innovatsiooniinvesteeringuid, mis on ette nähtud järgmiseks:

2.     Et säilitada Euroopa territoriaalse ühtekuuluvuse põhimõte ja tagada rahaliste vahendite ligikaudne võrdne osakaal, peavad need investeeringud keskenduma vähem arenenud piirkondade ja juhtivate piirkondade vaheliste sidemete loomisele, suurendades vähem arenenud piirkondades piirkondlike innovatsiooni ökosüsteemide suutlikkust integreerida ja edendada olemasolevat või tärkavat ELi väärtust ning suutlikkust osaleda partnerlustes teiste piirkondadega.

3.     Komisjon rakendab neid investeeringuid otsese või kaudse eelarve täitmise raames. Pikaajalise tööprogrammi ja sellega seotud projektikonkursside kindlaksmääramisel toetab teda eksperdirühm.

4.     Piirkondadevaheliste innovatsiooniinvesteeringute puhul toetatakse kogu liidu territooriumi ERFist. Kolmandad riigid võivad nendes investeeringutes osaleda, kui nad annavad oma rahalise panuse väljastpoolt eraldatavate tulude vormis. [ME 89]

1.   Euroopa territoriaalse koostöö eesmärk (Interreg) rakendatakse Interregi programmide kaudu koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames, välja arvatud komponendi nr 3 puhul, mida võib rakendada täielikult või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, ja komponendi nr 5 puhul, mida rakendatakse eelarve otsese või kaudse täitmise raames pärast sidusrühmadega konsulteerimist . [ME 90]

2.   Osalevad liikmesriigid ning vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid , ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid valmistavad Interregi programmi ette vastavalt lisas sätestatud vormile ajavahemikuks 1. jaanuarist 2021 kuni 31. detsembrini 2027. [ME 91]

3.   Osalevad liikmesriigid valmistavad Interregi programmi ette koostöös määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 6 osutatud programmipartneritega. Makropiirkondlikke või merepiirkondade strateegiaid hõlmavate Interregi programmide ettevalmistamisel peaksid liikmesriigid ja programmipartnerid võtma arvesse asjaomaste makropiirkondlike ja merepiirkondade strateegiate valdkondlikke prioriteete ning konsulteerima asjaomaste osalejatega. Liikmesriigid ja programmipartnerid võtavad kasutusele eelhindamismehhanismi, millega tagatakse, et kõik makropiirkondliku ja merepiirkonna tasandi osalejad, Euroopa territoriaalse koostöö programmi ametiasutused, piirkonnad ja riigid kutsutakse programmitöö perioodi alguses kokku, et otsustada ühiselt iga programmi prioriteetide üle. Kui see on asjakohane, viiakse kõnealused prioriteedid kooskõlla makropiirkondlike või merepiirkondade strateegiate tegevuskavadega. [ME 92]

Vajaduse korral kaasavad osalevad kolmandad riigid või partnerriigid või ÜMTd ka kõnealuses artiklis osutatutega samaväärseid programmipartnereid.

4.   Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab ühe või mitu Interregi programmi komisjonile [jõustumiskuupäev pluss üheksa 12 kuud] kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide või, partnerriikide , ÜMTde või ÜMTde piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonide nimel. [ME 93]

Liikmesriik, kus asub tulevane korraldusasutus, esitab liidu välisrahastamisvahendist antavat toetust sisaldava Interregi programmi siiski hiljemalt kuus 12 kuud pärast seda, kui komisjon on artikli 10 lõike 1 kohase asjaomase strateegilise programmidokumendi vastu võtnud või kui see on nõutav üht või mitut liidu välisrahastamisvahendit käsitleva vastava alusaktiga. [ME 94]

5.   Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd kinnitavad enne Interregi programmi komisjonile esitamist kirjalikult, et nad on nõus programmi sisuga. See nõusolek peab sisaldama kõikide osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde siduvat kohustust tagada Interregi programmi elluviimise jaoks vajalik kaasrahastus ning vajaduse korral ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde kohustust tagada oma rahaline osalus.

Kui Interregi programm hõlmab äärepoolseimaid piirkondi ja kolmandaid riike, partnerriike või ÜMTsid, konsulteerib asjaomane liikmesriik erandina esimesest lõigust enne Interregi programmi komisjonile esitamist asjaomaste kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega. Sellisel juhul võib Interregi programmide sisu ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde võimaliku panuse osas saavutatud kokkulepped esitada ka kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega peetud nõupidamiste või piirkondlike koostööorganisatsioonide arutelude ametlikult heakskiidetud protokollides.

6.   Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 62 vastu delegeeritud õigusakte, millega muudetakse lisa, et kohandada programmitöö perioodil toimuvaid muutusi selle mitteoluliste elementide osas.

1.   Igas Interregi programmis sätestatakse ühisstrateegia, mille kohaselt edendatakse programmiga määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 4 lõikes 1 esitatud poliitikaeesmärkide ning käesoleva määruse artikli 14 lõikes 4 ja lõikes 5 esitatud Interregi erieesmärkide saavutamist.

2.   Iga Interregi programm koosneb prioriteetidest.

Iga prioriteet vastab ühele poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile või tehnilisele abile. Poliitikaeesmärgile või asjakohasel juhul vastavalt ühele või mõlemale Interregi erieesmärgile vastav prioriteet koosneb ühest või mitmest erieesmärgist. Samale poliitikaeesmärgile või Interregi erieesmärgile võib vastata mitu prioriteeti.

3.   Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja kokkuleppel komisjoniga võib asjaomane liikmesriik Asjaomane liikmesriik otsustada programmi rakendamise tõhustamiseks ja tegevuste ulatuse laiendamiseks kanda Interregi programmidesse üle kuni [x] % 20 % samale piirkonnale tööhõivesse ja majanduskasvu investeerimise eesmärgi raames ERFist eraldatud summast. Iga liikmesriik teavitab komisjoni eelnevalt sellest, et ta kavatseb kasutada ülekandmise võimalust, ja põhjendab komisjonile oma otsust. Ülekantud summa moodustab eraldiseisva prioriteedi või eraldiseisvad prioriteedid. [ME 95]

4.   Igas Interregi programmis sätestatakse:

5.   Lõikes 4 osutatud teave antakse järgmiselt:

6.   Lõike 4 punkti e alapunkti vi ja punkti f puhul põhinevad sekkumise liigid määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [I] lisas sätestatud nomenklatuuril.

7.   Interregi programmis:

8.   Korraldusasutus teavitab komisjoni lõike 7 punktis a osutatud teabe mis tahes muudatustest, mis ei eelda programmi muutmist.

9.   Erandina lõikest 4 kohandatakse komponendi nr 4 kohaste Interregi programmide sisu vastavalt kõnealuste Interregi programmide eripärale, eelkõige järgmiselt:

1.   Komisjon hindab täiesti läbipaistvalt iga Interregi programmi ja selle vastavust määrusele (EL) …/… [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) …/… [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning, liidu välisrahastamisvahendist saadava toetuse korral ja kui see on asjakohane, programmi kooskõla käesoleva määruse artikli 10 lõike 1 kohase mitmeaastase strateegia dokumendiga või üht või mitut kõnealust rahastamisvahendit käsitleva vastava alusakti kohase asjaomase strateegilise programmitöö raamistikuga. [ME 106]

2.   Komisjon võib esitada oma tähelepanekud kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil tulevase korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik Interregi programmi esitas.

3.   Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid , ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad Interregi programmi läbi, võttes arvesse komisjoni tehtud märkusi. [ME 107]

4.   Komisjon võtab vastu otsuse rakendusaktiga, mis käsitleb iga Interregi programmi heakskiitmist, hiljemalt kuus kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik, kes on korraldusasutuse asukohariik, on programmi läbivaadatud versiooni esitanud. [ME 108]

5.   Seoses liiduväliste piiriüleste Interregi programmidega võtab komisjon oma otsused vastu kooskõlas lõikega 4, olles konsulteerinud määruse (EL) …/… [IPA III] artikli [16] kohaselt IPA III komiteega ja määruse (EL) …/… [NDICI] artikli 36 kohaselt naabruspoliitika, arengu ja rahvusvahelise koostöö komiteega.

1.   Liikmesriik, kus asub korraldusasutus, võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga 6 esitada motiveeritud taotluse Interregi programmi muutmiseks ja samuti muudetud programmi, milles esitatakse kõnealuse muudatuse oodatav mõju eesmärkide saavutamisele. [ME 109]

2.   Komisjon hindab muudatuse vastavust määrusele (EL) …/… [uus ühissätete määrus], määrusele (EL) …/… [uus ERF] ja käesolevale määrusele ning võib teha märkusi kolme ühe kuu jooksul pärast muudetud programmi esitamist. [ME 110]

3.   Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid , ÜMTd või ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid vaatavad muudetud programmi läbi ja võtavad arvesse komisjoni tehtud märkusi. [ME 111]

4.   Komisjon kiidab Interregi programmi muutmise heaks hiljemalt kuus kolm kuud pärast seda, kui liikmesriik muudetud programmi esitas. [ME 112]

5.   Liikmesriik võib pärast kohalike ja piirkondlike ametiasutustega konsulteerimist ning kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga 6 paigutada programmitöö perioodil kuni 5 % 10 % prioriteedi esialgsest eraldisest ja mitte rohkem kui 3 % 5 % programmi eelarvest ümber sama Interregi programmi teise prioriteedi alla. [ME 113]

Kõnealused ümberpaigutamised ei mõjuta eelmisi aastaid.

Neid ei loeta märkimisväärseks ja komisjon ei pea tegema nende kohta Interregi programmi muutvat otsust. Need peavad vastama siiski kõikidele regulatiivsetele nõuetele. Korraldusasutus esitab komisjonile artikli 17 lõike 4 punkti g alapunktis ii osutatud läbivaadatud tabeli.

6.   Komisjoni heakskiit ei ole vajalik üksnes tehniliste või redaktsiooniliste paranduste puhul, mis ei mõjuta Interregi programmi rakendamist. Korraldusasutus teatab komisjonile sellistest parandustest.

1.   Interregi tegevused valib artikli 27 kohaselt moodustatud seirekomisjon kooskõlas programmi strateegia ja eesmärkidega.

Seirekomisjon võib luua ühe või, eelkõige alaprogrammide puhul mitu juhtkomiteed, kes valivad tema vastutusel tegevused. Juhtkomiteed kohaldavad partnerluspõhimõtet, nagu on sätestatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis 6, ning kaasavad partnereid kõigist osalevatest liikmesriikidest. [ME 114]

Kui kogu tegevus või osa sellest rakendatakse väljaspool programmipiirkonda [liidus või liidust väljaspool], peab selle tegevuse valik saama korraldusasutuse sõnaselge nõusoleku seirekomisjonis või asjakohasel juhul juhtkomitees.

2.   Tegevuste valimiseks koostab seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee kriteeriumid ja menetlused, mis on mittediskrimineerivad ja läbipaistvad, millega tagatakse sooline võrdsus ja milles võetakse arvesse Euroopa Liidu põhiõiguste hartat, kestliku arengu põhimõtet ning liidu keskkonnapoliitikat kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 11 ja artikli 191 lõikega 1, ning kohaldab neid.

Kriteeriumide ja menetlustega tagatakse valitavate tegevuste prioriseerimine eesmärgiga maksimeerida liidu rahastamise panust Interregi programmi eesmärkide saavutamisesse ja Interregi programmide kohaste tegevuste koostöömõõtme rakendamisesse, nagu on sätestatud artikli 23 lõigetes 1 ja 4.

3.   Korraldusasutus konsulteerib komisjoniga ja võtab arvesse tema märkusi teavitab komisjoni , enne kui valikukriteeriumid esialgselt seirekomisjonile või vajaduse korral juhtkomiteele esitatakse. Sama kehtib kõnealuste kriteeriumide mis tahes hilisemate muudatuste kohta. [ME 115]

4.   Tegevuste valimisel Enne kui seirekomisjon või asjakohasel juhul juhtkomitee valib tegevused, teeb korraldusasutus järgmist : [ME 116]

5.   Seirekomisjon või vajaduse korral juhtkomitee kiidab heaks Interregi tegevuste valimise metoodika ja kriteeriumid, sealhulgas kõik nende muudatused, ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 27 lõike 3 punkti b] kohaldamist seoses kogukonna juhitud kohaliku arenguga ja käesoleva määruse artikli 24 kohaldamist.

6.   Korraldusasutus annab juhtivale või ainsale partnerile iga Interregi tegevuse jaoks dokumendi, milles on sätestatud kõnealuse Interregi tegevuse toetamise tingimused, sealhulgas tegevuse raames hangitavate toodete ja teenuste, rahastamiskava ja elluviimise ajaliste piirangutega seotud erinõuded ning vajaduse korral meetod, mida tuleb kohaldada tegevuse kulude ja toetuse maksmise tingimuste kindlaksmääramiseks.

Selles dokumendis esitatakse ka juhtiva partneri kohustused seoses artikli 50 kohaste sissenõudmistega. Kõnealused kohustused Sissenõudmistega seotud menetlused määrab kindlaks ja lepib kokku seirekomisjon. Kui juhtiv partner asub partnerist erinevas liikmesriigis, kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, ei ole ta kohustatud sisse nõudma kohtumenetluse teel. [ME 117]

1.   Komponentide nr 1, 2 ja 3 raames valitavatesse tegevustesse peab olema kaasatud osalejaid vähemalt kahest riigist või ÜMTst , kellest vähemalt üks on liikmesriigi toetusesaaja. [ME 118]

Interregi fondist toetust saavad toetusesaajad ja partnerid, kes ei saa kõnealustest fondidest rahalist toetust (toetusesaajad ja partnerid koos edaspidi „partnerid“), moodustavad partnerluse Interregi tegevuse raames.

2.   Interregi tegevust võidakse rakendada ühes riigis või ÜMTs , tingimusel et sellest programmipiirkonnale avalduv mõju ja tulenev kasu on kindlaks määratud tegevuse kohaldamises taotluses . [ME 119]

3.   Lõiget 1 ei kohaldata rahu ja leppimist toetava programmi PEACE PLUS tegevuste suhtes.

4.   Partnerid teevad koostööd Interregi tegevuste väljatöötamisel, ja rakendamisel, rahastamisel ja samuti neile personali leidmisel ja/või nende rahastamisel. Iga Interregi tegevuse puhul püütakse partnerite arvu piirata kuni kümnega . [ME 120]

Komponendi 3 kohaste Interregi programmide tegevuste puhul peavad äärepoolseimate piirkondade ja kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde partnerid tegema neljast esimeses lõigus loetletud valdkonnas valdkonnast koostööd üksnes kolmes kahes . [ME 121]

5.   Kui partnereid on kaks või rohkem, määravad partnerid koos ühe neist juhtivaks partneriks.

6.   Piiriülene õigussubjekt või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus võib olla komponentide nr 1, 2 ja 3 kohaste Interregi programmide tegevuse ainus partner, tingimusel et programmi liikmete hulka kuuluvad partnerid vähemalt kahest osalevast riigist või ÜMTst . [ME 122]

Piiriülesel õigussubjektil või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitusel on liikmeid vähemalt kolmest komponendi nr 4 kohastes Interregi programmides osalevast riigist.

Õigussubjekt, kes kasutab rahastamisvahendi või vajaduse korral fondifondi vahendeid, võib olla Interregi tegevuse ainus partner, ilma et seejuures kohaldataks lõikes 1 koosseisu kohta sätestatud nõudeid.

7.   Ainus partner peab olema registreeritud Interregi programmis osalevas liikmesriigis.

Ainus partner võib siiski olla registreeritud kõnealuses programmis mitteosalevas liikmesriigis juhul, kui on täidetud artiklis 23 sätestatud tingimused. [ME 123]

1.   ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist Interregi programmi raames ühele või mitmele väikeprojektide fondile antav toetus kogutoetus ei ole üle 20 % 20 000 000 eurot või 15 % Interregi programmi kogueraldisest, olenevalt sellest, kumb on väiksem ning peab Interregi piiriülese koostöö programmi puhul moodustama kogueraldisest vähemalt 3 % . [ME 124]

Väikeprojektide fondi lõppsaajad saavad toetust ERFist või asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahendist toetusesaaja kaudu ja rakendavad väikeprojekte kõnealuse väikeprojektide fondi raames (edaspidi „väikeprojekt“).

2.   Väikeprojektide fondi toetusesaaja on piiriülene õigussubjekt avalik- või eraõiguslik asutus, üksus, kes on või Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus ei ole juriidiline isik, või füüsiline isik, kes vastutab tegevuste algatamise või nii algatamise kui ka rakendamise eest . [ME 125]

3.   Dokumendiga, milles on sätestatud väikeprojektide fondile toetuse andmise tingimused, nähakse lisaks artikli 22 lõikes 6 sätestatud tingimustele ette ka elemendid, mis on vajalikud tagamaks, et toetusesaaja:

Toetusesaaja tagab, et lõppsaajad täidavad artiklis 35 sätestatud nõuded.

4.   Väikeprojektide valik ei kujuta endast ülesannete delegeerimist korraldusasutuselt vahendusasutusele, nagu on osutatud määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 65 lõikes 3.

5.   Toetusesaaja personali- ja muud otsesed kulud, mis vastavad artiklite 39–42 kulukategooriatele, ning samuti kaudsed kulud väikeprojektide fondi või fondide juhtimisele ei tohi ületada 20 % vastava väikeprojektide fondi või vastavate väikeprojektide fondide rahastamiskõlblikest kogukuludest. [ME 126]

6.   Kui väikeprojekti avaliku sektori toetus ei ületa 100 000 eurot, antakse ERFi või vajaduse korral liidu välisrahastamisvahendi toetus ühikukulude või ühekordsete maksetena või sisaldab see kindlamääralisi makseid, välja arvatud selliste projektide puhul, mille toetus kujutab endast riigiabi. [ME 127]

Kui ühegi tegevuse kogukulud ei ületa 100 000 eurot, võib ühe või mitme väikeprojekti toetuse summa kindlaks määrata eelarveprojekti alusel, mis koostatakse iga juhtumi puhul eraldi ja lepitakse tegevust valiva organi poolt eelnevalt kokku. [ME 128]

Kindlamääraliste maksete kasutamise korral võidakse kulukategooriad, mille suhtes kohaldatakse kindlat määra, hüvitada vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 48 lõike 1 punktile a.

1.   Juhtiv partner teeb järgmist:

2.   Kui lõike 1 punkti a kohaselt sõlmitud kokkuleppes ei ole määratud teisiti, tagab juhtiv partner, et teised partnerid saavad vastavast liidu fondist antava toetuse kogusumma kätte täies ulatuses ja võimalikult kiiresti kõigi partneritega kokku lepitud tähtaja jooksul ning sama menetluse kohaselt, nagu kohaldatakse juhtiva partneri suhtes . Sellest summast ei arvata midagi maha ega peeta kinni, samuti ei kehtestata sellele makse ega muid samaväärseid tasusid, mis võiksid neid summasid teiste partnerite jaoks vähendada. [ME 129]

3.   Juhtivaks partneriks võib määrata Interregi programmis osaleva liikmesriigi, kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT mis tahes toetusesaajat. [ME 130]

Interregi programmis osalevad liikmesriigid, kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad siiski kokku leppida, et juhtivaks partneriks võib määrata partneri, kes ei saa toetust ERFist ega liidu välisrahastamisvahendist. [ME 131]

1.   Igale Interregi programmile antud tehniline abi hüvitatakse kindlamääralise maksega, kohaldades lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid aastateks 2021 ja 2022 eelmaksete iga-aastaste osamaksete suhtes käesoleva määruse artikli 49 lõike 2 punktide a ja b kohaselt ning seejärel järgnevateks aastateks igas maksetaotluses esitatud rahastamiskõlblike kulude suhtes vastavalt vajadusele määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 85 lõike 3 punkti a või c] kohaselt. [ME 132]

2.   ERFi ja liidu välisrahastamisvahendite protsendimäär, mida hüvitatakse tehnilise abi eest, on järgmine:

3.   Interregi programmide puhul, mille kogueraldis on vahemikus 30 000 000–50 000 000 eurot, suurendatakse tehnilise abi protsendimäärast tulenevat summat täiendava 500 000 euro võrra. Komisjon lisab kõnealuse summa esimesele vahemaksele.

4.   Interregi programmide puhul, mille kogueraldis jääb alla 30 000 000 euro, määratakse tehnilise abi jaoks vajaminev summa eurodes ja sellest tulenev protsendimäär kindlaks komisjoni otsuses, millega kiidetakse heaks asjaomane Interregi programm.

1.   Programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd , ÜMTd või piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid asutavad kokkuleppel korraldusasutusega komisjoni, kes kontrollib vastava Interregi programmi rakendamist (edaspidi „seirekomisjon“) kolme kuu jooksul alates kuupäevast, mil liikmesriike teavitati komisjoni otsusest Interregi programmi vastuvõtmise kohta. [ME 135]

2.   Seirekomisjoni eesistuja on korraldusasutuse asukohariigiks oleva liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja.

Kui seirekomisjoni kodukorras on sätestatud roteeruv eesistumine, võib seirekomisjoni eesistuja olla kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT esindaja ning kaaseesistuja võib olla liikmesriigi või korraldusasutuse esindaja ning vastupidi. [ME 136]

3.   Igal seirekomisjoni liikmel on hääleõigus.

4.   Iga seirekomisjon võtab esimesel kohtumisel vastu oma kodukorra.

Seirekomisjoni või vajaduse korral juhtkomitee kodukorraga välditakse mis tahes huvide konflikti Interregi tegevuste valimisel.

5.   Seirekomisjon tuleb kokku vähemalt üks kord aastas ning vaatab läbi kõik programmi eesmärkide saavutamist mõjutavad küsimused.

6.   Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni kodukorra ning seirekomisjoniga jagatud andmed andmete ja teabe tervikuna kokkuvõtte ja kõik otsused artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil. [ME 137]

1.   Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad võivad kokku leppida kõnealuse programmi seirekomisjoni koosseisus ja tagavad võtavad eesmärgiks tagada , et liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklis [6] osutatud asjaomased ametiasutused, vahendusasutused ja programmipartnerite esindajad on tasakaalustatult esindatud. [ME 138]

Seirekomisjoni koosseisus võetakse arvesse asjaomases Interregi programmis osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde arvu. [ME 139]

Seirekomisjoni kuuluvad ka piirkondlike ja kohalike omavalitsuste ning ühtlasi muude selliste asutuste esindajad, kes asutati ühiselt kogu programmipiirkonnas või selle osas, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad. [ME 140]

2.   Korraldusasutus avaldab seirekomisjoni liikmete liikmeks nimetatud ametiasutuste või organite loetelu artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil. [ME 141]

3.   Komisjoni esindajad osalevad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. [ME 142]

3a.     Kogu programmipiirkonnas või selle osas asutatud asutuste, sealhulgas Euroopa territoriaalse koostöö rühmituste esindajad võivad osaleda seirekomisjoni töös nõuandva pädevusega. [ME 143]

1.   Seirekomisjon kontrollib:

2.   Lisaks artiklis 22 loetletud tegevuste valikuga seotud ülesannetele, kiidab seirekomisjon heaks järgmise:

1.   Komisjon võib korraldada läbivaatamise Interregi programmide tulemuste hindamiseks.

Läbivaatamise võib teha kirjalikus vormis.

2.   Komisjoni taotlusel esitab korraldusasutus üks kolme kuu jooksul komisjonile teabe artikli 29 lõikes 1 loetletud elementide kohta: [ME 146]

3.   Läbivaatamise tulemused kantakse kooskõlastatud protokolli.

4.   Korraldusasutus võtab järelmeetmed seoses komisjoni tõstatatud küsimustega ja teavitab komisjoni võetud meetmetest kolme kuu jooksul.

1.   Iga korraldusasutus edastab komisjonile elektrooniliselt koondandmed andmed vastava Interregi programmi kohta käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti a kohaselt iga aasta 31. jaanuariks, 31. märtsiks, 31. maiks, 31. juuliks, ja 30. septembriks ja 30. novembriks ning käesoleva määruse artikli 31 lõike 2 punkti b kohased andmed kord aastas vastavalt määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] VII lisas esitatud vormile. [ME 147]

Andmete edastamiseks kasutatakse olemasolevaid andmeedastussüsteeme, kui on tõendatud, et need süsteemid olid eelmise programmitöö perioodi ajal usaldusväärsed. [ME 148]

Andmed tuleb esmakordselt edastada 31. jaanuaril 2022 ja viimast korda 31. jaanuaril 2030.

2.   Lõikes 1 osutatud andmed jaotatakse iga prioriteedi puhul erieesmärgi alusel ning need kajastavad järgmist:

3.   Rahastamisvahenditega seoses esitatakse ka järgmised andmed:

4.   Käesoleva artikli kohaselt esitatud andmed peavad olema ajakohased esitamiseelse kuu lõpu seisuga.

5.   Korraldusasutus avaldab kõik komisjonile edastatud andmed artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

1.   Iga korraldusasutus esitab komisjonile vastava Interregi programmi lõpliku tulemusaruande 15. veebruariks 2031.

Lõplik tulemusaruanne esitatakse, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [38 lõikes 5] esitatud vormi.

2.   Lõplikus tulemusaruandes hinnatakse programmi eesmärkide saavutamist artiklis 29 loetletud elementidest lähtudes, võtmata arvesse kõnealuse artikli lõike 1 punktis c osutatud teavet.

3.   Komisjon vaatab lõpliku tulemusaruande läbi ja teavitab korraldusasutust kõigist tähelepanekutest viie kuu jooksul alates kõnealuse aruande kättesaamise kuupäevast. Kui sellised tähelepanekud esitatakse, edastab korraldusasutus kogu vajaliku teabe seoses kõnealuste tähelepanekutega ning vajaduse korral teavitab ta komisjoni kolme kuu jooksul võetud meetmetest. Komisjon teavitab liikmesriiki aruande vastuvõtmisest.

4.   Korraldusasutus avaldab lõpliku tulemusaruande artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

1.   Määruse (EL) …/… [uus ERF] [I] lisas sätestatud ühiseid väljund- ja tulemusnäitajaid ning vajaduse korral programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid , mis on Euroopa territoriaalse koostöö eesmärgi (Interreg) programmi edusammude mõõtmisel kõige otstarbekamaks osutunud, kasutatakse kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 12 lõikega 1 ning käesoleva määruse artikli 17 lõike 3 4 punkti d e alapunktiga ii ja artikli 31 lõike 2 punktiga b. [ME 150]

1a.     Vajaduse korral ja korraldusasutuse poolt põhjendatud juhtudel kasutatakse lisaks lõike 1 kohaselt valitud näitajatele ka programmipõhiseid väljund- ja tulemusnäitajaid. [ME 151]

2.   Väljundnäitajate puhul võetakse baasväärtuseks null. 2024. aastaks seatud vahe-eesmärgid ja 2029. aastaks seatud sihtväärtused on kumulatiivsed.

1.   Korraldusasutus teostab iga Interregi programmi hindamist mitte sagedamini kui üks kord aastas . Iga hindamise käigus hinnatakse programmi tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust, et parandada vastava Interregi programmi kavandamise ja rakendamise kvaliteeti. [ME 152]

2.   Lisaks hindab korraldusasutus 30. juuniks 2029 iga Interregi programmi mõju.

3.   Korraldusasutus delegeerib hindamised sõltumatult tegutsevatele ekspertidele.

4.   Korraldusasutus tagab võtab eesmärgiks tagada hindamiseks vajalike andmete esitamise ja kogumise menetluste kehtestamise. [ME 153]

5.   Korraldusasutus koostab hindamiskava, mis võib hõlmata rohkem kui ühte Interregi programmi.

6.   Korraldusasutus esitab hindamiskava seirekomisjonile hiljemalt üks aasta pärast Interregi programmi heakskiitmist.

7.   Korraldusasutus avaldab kõik hindamised artikli 35 lõikes 2 osutatud veebisaidil.

1.   Korraldusasutused määravad igale Interregi programmile nende vastutusalasse kuuluva teabeametniku.

2.   Korraldusasutus tagab, et kuue kuu jooksul pärast Interregi programmi heakskiitmist on loodud veebisait, kus on esitatud korraldusasutuse vastutusalasse kuuluvat iga Interregi programmi käsitlev teave, mis hõlmab programmi eesmärke, meetmeid, olemasolevaid rahastamisvõimalusi ja saavutusi.

3.   Kohaldatakse määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [44 lõikeid 2–7 6 ], milles käsitletakse korraldusasutuse kohustusi. [ME 154]

4.   Iga Interregi tegevuse partner või rahastamisvahendit rakendav asutus kinnitab Interregi fondist saadud toetust, sealhulgas rahastamisvahenditest määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [56] kohaselt uuesti kasutatud vahendeid, järgmisel viisil:

Mõistet „Interreg“ kasutatakse liidu embleemi kõrval kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [42].

5.   Väikeprojektide fondide ja rahastamisvahendite puhul tagab toetusesaaja, et lõppsaajad täidavad lõike 4 punktis c sätestatud nõuded.

6.   Kui toetusesaaja ei täida oma määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklist [42] või käesoleva artikli lõigetest 1 ja 2 tulenevaid kohustusi või ei kõrvaldada puudusi õigeaegselt , kohaldab liikmesriik korraldusasutus finantskorrektsiooni, tühistades kuni 5 % fondidest asjaomasele tegevusele antavast toetusest. [ME 158]

1.   Interregi tegevuse võib tervikuna või osaliselt rakendada väljaspool liikmesriiki, sealhulgas väljaspool liitu, kui tegevus aitab saavutada vastava Interregi programmi eesmärke.

2.   Ilma et see piiraks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamist, kehtestavad osalevad liikmesriigid ja vajaduse korral kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd seirekomisjonis tehtud ühise otsusega Interregi programmi jaoks kulude rahastamiskõlblikkust käsitlevad täiendavad eeskirjad üksnes selliste kulukategooriate puhul, mis ei kuulu kõnealuste sätete kohaldamisalasse. Need täiendavad eeskirjad hõlmavad kogu programmipiirkonda.

Kui Interregi programmis valitakse tegevusi konkursikutsete alusel, võetakse need täiendavad eeskirjad vastu enne esimese konkursikutse avaldamist. Kõikidel muudel juhtudel võetakse kõnealused täiendavad eeskirjad vastu enne esimeste tegevuste valimist.

3.   Juhtudel, mis ei kuulu määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [57–62], määruse (EL) …/… [uus ERF] artiklites [4 ja 6] või käesolevas peatükis, sealhulgas nende alusel vastu võetud õigusaktides või lõike 4 kohaselt kehtestatud eeskirjades sätestatud rahastamiskõlblikkuse eeskirjade kohaldamisalasse, kohaldatakse sellise liikmesriigi ja vajadusel korral kolmandate riikide, partnerriikide ja ÜMTde riiklikke õigusnorme, kus kulud tekkisid.

4.   Kui korraldusasutus ja auditeerimisasutus jäävad vastava Interregi programmi alusel valitud Interregi tegevuse rahastamiskõlblikkuse suhtes eriarvamusele, on ülimuslik korraldusasutuse arvamus, võttes nõuetekohaselt arvesse seirekomisjoni arvamust.

5.   ÜMTd ei ole Interregi programmide alusel ERFi raames rahastamiskõlblikud, kuid võivad osaleda kõnealustes programmides vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele.

1.   Osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võivad leppida Interregi programmi seirekomisjonis kokku, et ühte või mitmesse artiklites 38–43 osutatud kategooriasse kuuluvad kulud ei ole Interregi programmi ühe või mitme prioriteedi raames rahastamiskõlblikud.

2.   Kõik käesoleva määruse kohaselt rahastamiskõlblikud kulud, mis tasutakse Interregi partneri poolt või tema nimel, peavad olema seotud tegevuse või selle osa algatamisest või algatamisest ja rakendamisest tekkinud kuludega.

3.   Rahastamiskõlblikud ei ole järgmised kulud:

1.   Personalikulud koosnevad Interregi partneri koosseisus ühel järgmistest viisidest töötava personali tööjõukulude brutosummast:

2.   Personalikulud piirduvad järgmisega:

Seoses punktiga a võib maksed füüsilistele isikutele, kes töötavad Interregi partneri heaks muu lepingu kui töölepingu alusel, arvata palgamaksete hulka ning kõnealust lepingut käsitada tööle võtmise dokumendina.

3.   Personalikulusid võib hüvitada kas:

4.   Personalikulud, mis on seotud isikutega, kes töötavad tegevuse heaks osakoormusega, arvutatakse kas:

5.   Lõike 4 punktis b nimetatud osakoormusega töölemääramise korral arvutatakse personalikulude hüvitamine tunnimäära alusel, mis saadakse kas:

6.   Tööle võtmise dokumendi kohaselt tunnitasu alusel töötavate isikutega seotud personalikulud on rahastamiskõlblikud, kui toimingule tegelikult kulunud töötundide arvu kohaldatakse tööle võtmise dokumendis kokku lepitud tunnimäärale, lähtuvalt tööaja registreerimise süsteemist. Kui see ei ole veel kokkulepitud tunnimäärale lisatud, võib kõnealusele tunnimäärale lisada palgamaksetega seotud kulud, millele osutatakse artikli 38 lõike 2 punktis b, kooskõlas kohaldatava riikliku õigusega. [ME 161]

1.   Reisi- ja majutuskulud piirduvad järgmiste elementidega:

olenemata sellest, kas sellised kulud on tekkinud ja tasutud programmipiirkonnas või sellest väljaspool.

2.   Päevarahadega kaetavaid lõike 1 punktides a–d nimetatud elemente ei hüvitata päevarahadest eraldi.

3.   Välisekspertide ja -teenuste osutajate reisi- ja majutuskulud kuuluvad artiklis 41 loetletud välisekspertide ja -teenuste kulude hulka.

4.   Käesoleva artikli kohaste kulude otsene tasumine toetusesaaja töötaja poolt tuleb tõendada toetusesaaja poolt sellele töötajale makstud hüvitise tõendiga. Kõnealust kulukategooriat võib kasutada operatiivpersonali ja muude sidusrühmade reisikuludeks, et rakendada ja edendada Interregi tegevust ja programmi. [ME 163]

5.   Tegevuse reisi- ja majutuskulud võib arvestada kindla määra alusel, mis võib olla kuni 15 % projekti otsekuludest, mis ei sisalda otseseid personalikulusid. [ME 164]

1.   Tegevuse toetusesaaja poolt ostetud, renditud või liisitud seadmete kulud, mis ei ole hõlmatud artikliga 39, piirduvad järgmisega koosnevad järgmisest, kuid ei piirdu sellega : [ME 167]

2.   Kasutatud seadmete ostukulud võivad olla rahastamiskõlblikud järgmistel tingimustel:

1.   Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid , ÜMTd ning ÜMTd piirkondliku integratsiooni ja koostöö organisatsioonid määravad määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [65] kohaldamisel kindlaks ühe korraldusasutuse ja ühe auditeerimisasutuse. [ME 169]

2.   Korraldusasutus ja auditeerimisasutus peavad asuma võivad asuda samas liikmesriigis. [ME 170]

3.   Mis puutub programmi PEACE PLUS, kui ELi programmide erikolleegium määratakse korraldusasutuseks, loetakse see liikmesriigis asuvaks.

4.   Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd võivad määrata Euroopa territoriaalse koostöö rühmituse kõnealuse programmi korraldusasutuseks.

5.   Komponendi 2B või komponendi nr 1 kohaste Interregi programmide puhul, kui viimane hõlmab pikki piire, millel on erinevad arenguprobleemid ja -vajadused, võivad Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja asjakohasel juhul kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd kindlaks määrata programmi alapiirkondi. [ME 171]

6.   Kui korraldusasutus määrab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [65 lõike 3] kohaselt kindlaks Interregi programmi ühe vahendusasutuse või mitu vahendusasutust , täidab nimetatud asjaomane vahendusasutus või täidavad asjaomased vahendusasutused kõnealuseid ülesandeid rohkem kui ühes osalevas liikmesriigis või oma liikmesriigis või asjakohasel juhul rohkem kui ühes kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs. [ME 172]

1.   Interregi programmi korraldusasutus täidab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklites [66], [68] ja [69] sätestatud ülesandeid, välja arvatud artikli 66 lõike 1 punktis a ja artiklis 67 osutatud tegevuste valimine ning artikli 68 lõike 1 punktis b osutatud maksed toetusesaajatele. Kõnealuseid ülesandeid täidetakse kogu programmiga hõlmatud territooriumil, kui käesoleva määruse VIII peatükis sätestatud eranditest ei tulene teisiti.

1a.     Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 87 lõikest 2 hüvitab komisjon vahemaksetena 100 % maksetaotlustes sisalduvatest summadest, mis saadakse, kohaldades programmi kaasrahastamismäära vastavalt kas rahastamiskõlblikele kogukuludele või avaliku sektori toetusele. [ME 173]

1b.     Kui korraldusasutus ei tee määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 68 lõike 1 punkti a kohaseid kontrolle kogu programmipiirkonnas, määrab iga liikmesriik oma territooriumil toetusesaajate suhtes selliste kontrollide tegemise eest vastutava asutuse või isiku. [ME 174]

1c.     Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artiklist 92 ei kohaldata Interregi programmide suhtes raamatupidamisaruande iga-aastast kontrolli. Raamatupidamisaruannet kontrollitakse programmi lõpus lõpliku tulemusaruande põhjal. [ME 175]

2.   Korraldusasutus asutab pärast konsulteerimist Interregi programmis osalevate liikmesriikide ja asjakohasel juhul kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTdega ühise sekretariaadi ja määrab selle personali programmipartnerlust arvesse võttes.

Ühine sekretariaat abistab korraldusasutust ja seirekomisjoni nende ülesannete täitmisel. Samuti jagab ühine sekretariaat potentsiaalsetele toetusesaajatele teavet rahastamisvõimaluste kohta Interregi programmide raames ning abistab toetusesaajaid ja partnereid tegevuste rakendamisel.

3.   Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 70 lõike 1 punktist c konverteerib iga partner muus vääringus tehtud kulutused eurodesse, kasutades komisjoni igakuist raamatupidamise vahetuskurssi kuul, mil kõnealused kulutused esitati korraldusasutusele kontrollimiseks kooskõlas kõnealuse määruse [artikli 68 lõike 1 punktiga a].

1.   Interregi programmis osalevad liikmesriigid ja, kui see on asjakohane, kolmandad riigid, partnerriigid ning ÜMTd lepivad kokku raamatupidamisülesannete täitmise korras.

2.   Raamatupidamisülesanded koosnevad määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 70 lõike 1 punktides a ja b] loetletud ülesannetest ning hõlmavad ka komisjoni tehtavaid makseid ja üldreeglina juhtivale partnerile tehtavaid makseid kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktiga b].

1.   Interregi programmi auditeerimisasutus täidab käesolevas artiklis ja artiklis 48 sätestatud ülesandeid kogu kõnealuse Interregi programmiga hõlmatud territooriumil, kui VIII peatükis osutatud eranditest ei tulene teisiti.

Osalev liikmesriik võib siiski täpsustada, millal peab auditeerimisasutusega olema kaasas kõnealuse osaleva liikmesriigi audiitor.

2.   Interregi programmi auditeerimisasutus teostab süsteemiauditeid ja auditeid tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise ning komisjonile raamatupidamisarvestuses esitatud kulude seaduslikkuse ja korrektsuse kohta.

3.   Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt ühise valimi, teostab auditeerimisasutus auditeid komisjoni valitud tegevuste kohta, et pakkuda komisjonile sõltumatut kindlust komisjonile juhtimis- ja kontrollisüsteemide tulemusliku toimimise kohta.

4.   Auditeerimist tehakse kooskõlas rahvusvaheliselt aktsepteeritud auditeerimisstandarditega.

5.   Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõikega 7] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase auditiarvamuse, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVI] lisas esitatud vormi, tuginedes teostatud audititele ja hõlmates järgmisi komponente:

Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, hõlmab iga-aastane auditiarvamus üksnes esimese lõigu punktides a ja c osutatud komponente.

Komisjon võib 15. veebruariks seatud tähtaega erandkorras pikendada 1. märtsini, kui korraldusasutuse asukohariigiks olev asjaomane liikmesriik seda taotleb.

6.   Auditeerimisasutus koostab ja esitab kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktiga b] komisjonile aruandeaasta lõpule järgneva aasta 15. veebruariks iga-aastase kontrolliaruande, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning kõnealuse kontrolliaruandega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 sätestatud auditiarvamust ja selles esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed ning tulenev koguveamäär ja jääkvigade määr seoses komisjonile esitatud raamatupidamisaruannetesse kantud kuludega.

7.   Kui Interregi programm sisaldub andmekogumis, millest komisjon valib artikli 48 lõike 1 kohaselt valimi, koostab auditeerimisasutus käesoleva artikli lõikes 6 osutatud iga-aastase kontrolliaruande, milles on täidetud määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 63 lõike 5 punktis b] sätestatud nõuded, mis on koostatud, kasutades määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [XVII] lisas esitatud vormi, ning millega toetatakse käesoleva artikli lõikes 5 osutatud auditiarvamust.

Aruandes esitatakse kokkuvõte auditileidudest, sealhulgas analüüs süsteemides tuvastatud vigade ja puudujääkide laadi ja ulatuse kohta, samuti kavandatud ja rakendatud parandusmeetmed, auditeerimisasutuse poolt artikli 48 lõikes 1 osutatud ühise valimi suhtes tehtud tegevuste auditeerimise tulemused ning Interregi programmi haldavate asutuste kohaldatud finantskorrektsioonid individuaalsete eeskirjade eiramiste puhul, mille auditeerimisasutus kõnealustes tegevustes tuvastas.

8.   Auditeerimisasutus edastab auditiaruanded komisjonile kohe, kui nõutav ärakuulamismenetlus asjaomaste auditeeritavatega on lõpule viidud.

9.   Komisjon ja auditeerimisasutus kohtuvad regulaarselt ja vähemalt üks kord aastas, kui ei ole kokku lepitud teisiti, et läbi vaadata auditistrateegia, iga-aastane kontrolliaruanne ja auditiarvamus, koordineerida oma auditikavasid ja -meetodeid ning vahetada arvamusi juhtimis- ja kontrollisüsteemide tõhustamiseks.

1.   Komisjon valib ühise valimi tegevustest (või muu valimikontrolli ühiku), kasutades statistilist valimi koostamise meetodit selliste tegevusauditite jaoks, mida auditeerimisasutused teostavad ERFist või liidu välisrahastamisvahendist toetust saavates Interregi programmide puhul iga aruandeaasta kohta.

Ühine valim esindab kõiki andmekogumis sisalduvaid Interregi programme.

Ühise valimi valimisel võib komisjon stratifitseerida Interregi programmide rühmi vastavalt nende konkreetsetele riskidele.

2.   Programmi haldavad asutused esitavad ühise valimi valikuks vajaliku teabe komisjonile hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. septembriks.

Teave esitatakse standardsel elektroonilisel kujul, need peavad olema täielikud ja vastama võrdlusaruandeaastal komisjonile deklareeritud kuludele.

3.   Ilma et see piiraks nõuet teostada artikli 47 lõikes 2 osutatud audit, ei teosta ühise valimiga hõlmatud Interregi programmi auditeerimisasutused kõnealuste programmide raames täiendavaid tegevusauditeid, välja arvatud juhul, kui komisjon seda käesoleva artikli lõike 8 kohaselt taotleb, või juhul, kui auditeerimisasutus on tuvastanud konkreetseid riske.

4.   Komisjon teavitab asjaomaste Interregi programmide auditeerimisasutusi valitud ühisest valimist aegsasti, et kõnealustel asutustel oleks võimalik teostada tegevusauditid üldreeglina hiljemalt iga aruandeaasta lõpule järgneva aasta 1. oktoobriks.

5.   Asjaomased auditeerimisasutused esitavad teabe kõnealuste auditite tulemuste ja seoses tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega tehtud mis tahes finantskorrektsioonide kohta komisjonile hiljemalt artikli 47 lõigete 6 ja 7 kohaselt esitatavates iga-aastastes kontrolliaruannetes.

6.   Kui komisjon on hinnanud lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditite tulemusi, arvutab ta oma kinnitava avalduse koostamiseks üldise ekstrapoleeritud veamäära sellesse andmekogumisse kuuluvate Interregi programmide suhtes, millest ühine valim valiti.

7.   Kui lõikes 6 osutatud üldine ekstrapoleeritud veamäär ületab 2 % 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kogukuludest, millest ühine valim valiti, arvutab komisjon üldise jääkvigade määra, võttes arvesse finantskorrektsioone, mida vastavad Interregi programmi haldavad asutused on kohaldanud seoses lõike 1 kohaselt valitud tegevuste auditites tuvastatud üksikute eeskirjade eiramisega. [ME 176]

8.   Kui lõikes 7 osutatud üldine jääkvigade määr veamäär ületab 2 % 3,5 % sellesse andmekogumisse kuuluvates Interregi programmides deklareeritud kuludest, millest ühine valim valiti, otsustab komisjon, kas on vaja taotleda, et teatava Interregi programmi või kõige enam mõjutatud Interregi programmide rühma auditeerimisasutus teostaks täiendava auditeerimise veamäära ja nõutavate parandusmeetmete hindamiseks selliste Interregi programmide puhul, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi. [ME 177]

9.   Lõike 8 kohaselt taotletud täiendava auditeerimise tulemuste hindamise põhjal võib komisjon taotleda täiendavate finantskorrektsioonide kohaldamist selliste Interregi programmide suhtes, kus on tuvastatud eeskirjade eiramisi. Kõnealustel juhtudel teevad Interregi programmi haldavad asutused nõutavad finantskorrektsioonid kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [97].

10.   Sellise Interregi programmi auditeerimisasutus, mille kohta ei ole esitatud lõikes 2 osutatud teavet või on teave puudulik või ei ole seda esitatud lõike 2 esimeses lõigus sätestatud tähtajaks, moodustab vastava Interregi programmi kohta eraldi valimi kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [73].

1.   ERFi toetus ja asjakohasel juhul liidu välisrahastamisvahenditest igale Interregi programmile antav toetus makstakse artikli 46 lõike 2 kohaselt ühele kontole, kusjuures riiklikke alamkontosid ei kasutata.

2.   Komisjon teeb igast Interregi fondist saava kogutoetuse põhjal eelmaksed, nagu on sätestatud iga Interregi programmi heakskiitvas otsuses vastavalt artiklile 18, aastaste osamaksetena lähtuvalt rahaliste vahendite olemasolust enne 2022.–2026. aasta 1. juulit või, heakskiitva otsuse aastal, mitte hiljem kui 60 päeva pärast selle otsuse vastuvõtmist järgmiselt:

3.   Kui liiduväliseid piiriüleseid Interregi programme toetatakse ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist, tehakse eelmaksed kõikide kõnealust Interregi programmi toetavate fondide jaoks kooskõlas määrusega (EL) [IPA III] või [NDICI] või nende alusel vastu võetud õigusaktide alusel. [ME 184]

Eelmakse summa võidakse maksta kahe osamaksena, lähtudes vajaduse korral eelarvevajadustest.

Kui piiriülese koostöö programmiga seotud maksetaotlust ei ole saadetud 24 36 kuu jooksul alates kuupäevast, millal komisjon tegi esimese eelmakse, hüvitatakse kogu eelmaksena tasutud summa komisjonile. Selline hüvitamine kujutab endast sihtotstarbelist sisetulu ja see ei vähenda ERFist, IPA III piiriülese koostöö programmist või NDICI piiriülese koostöö programmist programmile antavat toetust. [ME 185]

1.   Korraldusasutus kannab hoolt selle eest, et eeskirjade eiramise korral maksab juhtiv või ainuke partner makstud summa tagasi. Partnerid maksavad kõik alusetult tehtud maksed juhtivale partnerile tagasi.

2.   Kui juhtiv partner ei suuda teistelt partneritelt või korraldusasutus ei suuda juhtivalt või ainukeselt partnerilt sissenõutud summasid kätte saada, hüvitab sellele partnerile alusetult makstud summa liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT, kelle territooriumil asjaomane partner asub või kus asjaomane Euroopa territoriaalse koostöö rühmitus on registreeritud. Korraldusasutus vastutab nimetatud summade liidu üldeelarvesse tagasimaksmise eest vastavalt Interregi programmis sätestatud vastutuse jagunemisele osalevate liikmesriikide, kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde vahel.

3.   Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT on partnerile alusetult makstud summad korraldusasutusele tagasi maksnud, võib ta jätkata või algatada sissenõudemenetluse kõnealuse partneri vastu vastavalt oma riiklikule õigusele. Eduka sissenõudmise korral võib liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT kasutada neid summasid riikliku asjaomase Interregi programmi riiklikuks kaasrahastamiseks. Liikmesriigil, kolmandal riigil, partnerriigil või ÜMTl ei ole selliste riiklike sissenõudmiste puhul aruandluskohustust programmi haldavate asutuste, seirekomisjoni ega komisjoni ees.

4.   Kui liikmesriik, kolmas riik, partnerriik või ÜMT ei ole lõike 3 kohaselt partnerile alusetult makstud summasid korraldusasutusele tagasi maksnud, kohaldatakse kõnealuste summade suhtes sissenõudekorraldust, mille väljastab volitatud eelarvevahendite käsutaja ja mis teostatakse, kui see on võimalik, tasaarvestades neid liikmesriigile, kolmandale riigile, partnerriigile või ÜMTle makstavate summadega samale Interregi programmile tehtavate hilisemate maksete raames või, kui tegemist on kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga, vastava liidu välisrahastamisvahendi alla kuuluvatele programmidele tehtavate hilisemate maksete raames. Selline sissenõudmine ei kujuta endast finantskorrektsiooni ega vähenda ERFist või mis tahes liidu välisrahastamisvahendist vastavale Interregi programmile antavat toetust. Sissenõutud summa kujutab endast määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artikli 177 lõike 3 kohast sihtotstarbelist tulu.

1.   Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi korraldusasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad korraldusasutuse kontaktpunktina kindlaks riikliku ametiasutuse või riikliku vastutava töötleja, kes teostaks määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] [artikli 68 lõike 1 punktis a] sätestatud juhtimiskontrolle oma vastaval territooriumil.

2.   Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd võimaldavad kõnealuse programmi auditeerimisasutusel täita oma ülesandeid riigi vastaval territooriumil või määravad kindlaks riikliku auditeerimisasutuse või organi, kes on riiklikust asutusest funktsionaalselt sõltumatu.

3.   Interregi programmis osalevad kolmandad riigid, partnerriigid ja ÜMTd saadavad personali kõnealuse võivad saata personali programmi ühisesse sekretariaati või asutavad kokkuleppel korraldusasutusega ühise sekretariaadi filiaali oma vastaval territooriumil või teevad mõlemat. [ME 188]

4.   Riiklik asutus või organ, kes vastab artikli 35 lõikes 1 sätestatud Interregi programmi teabeametnikule, toetab võib toetada asjaomases kolmandas riigid riigis , partnerriigis või ÜMTs tegutsevat korraldusasutust ja partnereid artikli 35 lõigetes 2–7 kehtestatud ülesannete täitmisel. [ME 189]

1.   Nii ERFist ja IPA III piiriülese koostöö programmist kui ka NDICI piiriülese koostöö programmist toetatavad liiduvälised piiriülesed Interregi programmid rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis või partnerriigis.

Programmi PEACE PLUS rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii Iirimaal kui ka Ühendkuningriigis.

2.   Komponentide nr 2 ja 4 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse koostöös liikmesriikidega toimuva eelarve täitmise raames nii liikmesriikides kui ka mis tahes osalevas kolmandas riigis, või partnerriigis , osalevas ÜMTs või, komponendi nr 3 puhul, mis tahes ÜMTs, olenemata sellest, kas asjaomane ÜMT saab toetust ühest või enamast liidu välisrahastamisvahendist. [ME 190]

3.   Komponendi nr 3 kohased Interregi programmid, milles on kombineeritud ERFi ja ühe või enama liidu välisrahastamisvahendi toetused, rakendatakse ühel järgmistest viisidest:

Kui komponendi nr 3 kohast Interregi programmi rakendatakse tervikuna või osaliselt eelarve kaudse täitmise raames, on vaja asjaomaste liikmesriikide ja piirkondade vahelist eelnevat kokkulepet ning kohaldatakse artiklit 60. [ME 194]

3a.     Kahepoolsete või mitme riigi osalusega NDICI programmide ja Euroopa territoriaalse koostöö programmide rahastamisvahendite kaasamiseks võidakse käivitada ühiseid projektikonkursse, kui vastavad korraldusasutused on sellega nõus. Konkursikutse sisus täpsustatakse selle geograafiline kohaldamisala ning selle oodatav panus vastavate programmide eesmärkide saavutamisse. Korraldusasutused otsustavad, kas projektikonkursile kohaldatakse NDICI või Euroopa territoriaalse koostöö eeskirju. Nad võivad otsustada määrata juhtiva korraldusasutuse, mis vastutab projektikonkursiga seotud juhtimis- ja kontrolliülesannete eest. [ME 195]

1.   Erandina määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli [57 lõikest 2] on kulud liidu välisrahastamisvahenditest rahastamiskõlblikud, kui need on tekkinud Interregi tegevuste ettevalmistamisel ja elluviimisel partneril või avaliku ja erasektori partnerlustegevuse puhul erasektori partneril alates 1. jaanuarist 2021 ning need on tasutud pärast kuupäeva, mil sõlmiti rahastamisleping asjaomase kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMTga.

Liikmesriigis asuvate programmi haldavate asutuste hallatavad tehnilise abi kulud on rahastamiskõlblikud alates 1. jaanuarist 2021 isegi juhul, kui toetust makstakse kolmandate riikide, partnerriikide või ÜMTde jaoks rakendatud meetmete eest.

2.   Kui Interregi programmi valitakse tegevusi projektikonkursi alusel, võivad kõnealused projektikonkursid hõlmata taotlusi liidu välisrahastamisvahenditest toetuse saamiseks, isegi kui projektikonkurss algatati enne asjaomase rahastamislepingu allkirjastamist, ning tegevusi võidakse valida juba enne nimetatud kuupäevi.

Korraldusasutus ei või siiski anda artikli 22 lõikes 6 sätestatud dokumenti enne nimetatud kuupäevi.

1.   Käesoleva jao kohastest Interregi programmidest võidakse toetada „suuri taristuprojekte“ ehk tegevusi, mis koosnevad töödest, meetmetest või teenustest, mis on suunatud ühe konkreetse tervikülesande täitmiseks, millel on selgelt kindlaks määratud ühist huvi pakkuvad eesmärgid selliste investeeringute tegemiseks, millel on piiriülene positiivne mõju ja mille puhul on taristu hankimiseks eelarvest eraldatud vähemalt 2 500 000 eurot.

2.   Iga toetusesaaja, kes rakendab suurt taristuprojekti või osa sellest, kohaldab kehtivaid riigihanke-eeskirju.

3.   Kui ühe või mitme suure taristuprojekti valimine on seirekomisjoni või asjakohasel juhul juhtkomitee koosoleku päevakorras, edastab korraldusasutus kontseptsioonimärkmed iga sellise projekti kohta komisjonile hiljemalt kaks kuud enne kõnealuse koosoleku toimumise kuupäeva. Kontseptsioonimärkmete pikkus on maksimaalselt kolm viis lehekülge ja seal on märgitud projekti nimi, asukoht, eelarve, juhtiv partner ja partnerid ning peamised eesmärgid ja tulemused ning need hõlmavad ka usaldusväärset äriplaani, milles näidatakse, et projekti või projektide jätkamine on tagatud isegi siis, kui Interregi vahendeid ei eraldata . Kui üht või mitut suurt taristuprojekti käsitlevaid kontseptsioonimärkmeid komisjonile kõnealuseks tähtajaks ei esitata, võib komisjon nõuda, et seirekomisjoni või juhtkomitee esimees jätaks asjaomased projektid koosoleku päevakorrast välja. [ME 196]

1.   Kui tegevuse rakendamine eeldab ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimist, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

2.   Ehitustööde, asjade või teenuste hankimist käsitlevate lepingute sõlmimiseks juhul, mis ei ole osutatud lõikes 1, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artiklite [178] ja [179] ning kõnealuse määruse 1. lisa 3. peatüki (punktide 36–41) kohaseid hankemenetlusi.

1.   Selleks et rakendada Interregi programmi kolmandas riigis, partnerriigis või ÜMTs, tuleb liitu esindava komisjoni ja iga riikliku õigusraamistiku kohaselt esindatud osaleva kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT vahel sõlmida rahastamisleping kooskõlas määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 112 lõikega 4].

2.   Kõik rahastamislepingud sõlmitakse hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva aasta 31. detsembriks ja leping loetakse sõlmituks päeval, mil viimane lepinguosaline on sellele alla kirjutanud.

Mis tahes rahastamisleping jõustub kas kuupäeval, mil

3.   Kui Interregi programm hõlmab rohkem kui ühte kolmandat riiki, partnerriiki või ÜMTd, peavad mõlemad lepinguosalised allkirjastama enne kõnealust kuupäeva vähemalt ühe rahastamislepingu. Muud kolmandad riigid, partnerriigid või ÜMTd võivad allkirjastada oma vastavad rahastamislepingud hiljemalt esimese eelarvelise kulukohustuse täitmise aastale järgneva teise aasta 30. juuniks.

4.   Asjaomase Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik

Rahastamislepingu allkirjastatud koopiat või rakendamislepingu koopiat komisjonile edastades saadab korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik eraldi dokumendina ühtlasi artiklis 55 kindlaks määratud kavandatavate suurte taristuprojektide loetelu, märkides projekti tulevase nime, asukoha, eelarve ja juhtiva partneri.

5.   Lõike 4 punkti b kohaselt allkirjastatud rakendamisleping hõlmab vähemalt järgmisi andmeid:

6.   Kui Interregi programmi korraldusasutuse asukohariigiks olev liikmesriik otsustab allkirjastada rahastamislepingu vastavalt lõike 4 punktile a, loetakse kõnealust rahastamislepingut vahendiks, millega täita liidu eelarvet finantsmääruse kohaselt, mitte ELi toimimise lepingu artiklites 216–219 osutatud rahvusvaheline lepinguks.

1.   Kui kolmas riik, partnerriik või ÜMT paigutab korraldusasutusele ümber Interregi programmile ette nähtud rahalise toetuse, mis ei ole osa selle Interregi programmi jaoks ette nähtud liidu toetuse kaasrahastamisest, esitatakse kõnealust rahalist toetust käsitlevad eeskirjad järgmises dokumendis:

2.   Lõikes 1 osutatud rakendamislepingus on vähemalt artikli 58 lõikes 5 loetletud andmed kolmanda riigi, partnerriigi või ÜMT kaasrahastamismäära kohta.

Lisaks sätestatakse selles mõlemad järgmised elemendid:

3.   Programmi PEACE PLUS puhul moodustab Ühendkuningriigi rahaline osalus liidu tegevuses sihtotstarbelise välistulu vormis, nagu on osutatud määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 21 lõike 2 punktis e], osa rubriigi 2 „Ühtekuuluvus ja väärtused“, vaheülemmäära „Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus“ eelarveassigneeringutest.

Kõnealuse rahalise osaluse suhtes kohaldatakse Ühendkuningriigiga artikli 58 kohaselt sõlmitud erilist rahastamislepingut. Nimetatud erilise rahastamislepingu osalised on komisjon, Ühendkuningriik ja Iirimaa.

Leping tuleb allkirjastada enne programmi rakendamise algust, et ELi programmide erikolleegium saaks programmi rakendamisel kohaldada kõiki liidu õigusakte.

1.   Kui kõik või osa komponendi nr 3 kohasest Interregi programmist rakendatakse pärast sidusrühmadega konsulteerimist kaudse eelarve täitmise raames vastavalt käesoleva määruse artikli 53 lõike 3 punktile b või c, delegeeritakse eelarve täitmise ülesanded ühele määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses esimese lõigu punktis b c ] loetletud asutusele, eelkõige osalevas liikmesriigis asuvale sellisele asutusele, sealhulgas asjaomase Interregi programmi korraldusasutusele. [ME 197]

2.   Komisjon võib määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 154 lõike 6 punkti c] kohaselt otsustada, et ta ei nõua kõnealuse artikli lõigetes 3 ja 4 osutatud eelhindamist, kui määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud äärepoolseimaid piirkondi käsitleva Interregi programmi korraldusasutusele, kes on kindlaks määratud käesoleva määruse artikli 37 lõike 1 kohaselt ja kooskõlas määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikliga [65].

3.   Kui määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] osutatud eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud liikmesriigi organisatsioonile, kohaldatakse määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] artiklit [157].

4.   Kui ühest või mitmest välisrahastamisvahendist kaasrahastatud programmi või meedet rakendab kolmas riik, partnerriik, ÜMT või määruse (EL, Euratom) …/… [koondfinantsmäärus] [artikli 62 lõike 1 esimeses lõigu punktis c] loetletud või määruses (EL) [NDICI] või nõukogu otsuses …/… [ÜMT otsus] või mõlemas osutatud mis tahes muu organ, kohaldatakse kõnealuseid rahastamisvahendeid käsitlevaid asjaomaseid eeskirju, eelkõige määruse (EL) …/… [NDICI] II jaotise I, III ja V peatükki.

1.   Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2.   Komisjonile antakse alates [üks päev pärast määruse avaldamist = määruse jõustumise kuupäev] kuni 31. detsembrini 2027 artikli 16 lõikes 6 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte.

3.   Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artikli 16 lõikes 6 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud õiguste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4.   Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon iga liikmesriigi poolt kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega määratud ekspertidega.

5.   Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

6.   Artikli 16 lõike 6 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist esitanud selle kohta vastuväiteid või kui mõlemad institutsioonid on enne selle tähtaja möödumist teatanud komisjonile, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega [kahe kuu] võrra.

1.   Komisjoni abistab määruse (EL) …/… [uus ühissätete määrus] artikli 108 lõike 1 alusel asutatud komitee. Kõnealune komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2.   Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.