(1)

Liikmesriigid otsustasid minevikus kehtestada riiklikul tasandil suveaja korra. Seepärast on oli siseturu toimimise huvides oluline kehtestada kogu liidus suveaja alguse ja lõpu jaoks ühine kuupäev ja kellaaeg , et kooskõlastada aja muutumine kõigis liikmesriikides . Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/84/EÜ (3) kohaselt kohaldavad kõik liikmesriigid praegu suveaja korda sama aasta kaks korda aastas aastaaegadega seotud kellakeeramist. Vööndiaeg vahetatakse suveaja vastu märtsi viimasest pühapäevast viimasel pühapäeval ja see kehtib kuni sama aasta oktoobri viimase pühapäevani. [ME 1]

(2)

Euroopa Parlament Lähtudes kodanike esitatud paljudest petitsioonidest, kodanike algatustest ja parlamendiliikmete küsimustest, palus Euroopa Parlament oma 8. veebruari 2018. aasta resolutsiooniga resolutsioonis komisjonil korraldada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korra hindamine ja vajaduse korral teha ettepanek selle läbivaatamiseks. Resolutsioonis kinnitati rõhutati ka seda , et kui oluline on oluline säilitada kogu liidus ühtlustatud ja kooskõlastatud lähenemine kellaaja korrale ja ühtne ELi ajarežiim . [ME 2]

(3)

Komisjon on vaadanud läbi kättesaadavad tõendid, mis viitavad liidu ühtlustatud eeskirjade olulisusele selles valdkonnas, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine , luua prognoositavus ja pikaajaline kindlus ning vältida muu hulgas häireid veoteenuste ajakava korraldamises ning side- ja infosüsteemide toimimises, suuremaid kulusid piiriüleses kaubanduses või tootlikkuse langust kaupade ja teenuste puhul. Puuduvad tõendid selle kohta, kas suveaja korrast saadav kasu kaalub üles kaks korda aastas toimuva kellakeeramisega seotud ebamugavused. [ME 3]

(3a)

Avalik arutelu suveaja korra teemal ei ole uus ja alates suveaja kasutuselevõtmisest on seda tava püütud mitme algatusega lõpetada. Mõnes liikmesriigis on peetud riiklikke konsultatsioone ning enamik ettevõtjaid ja sidusrühmi on toetanud selle tava lõpetamist. Euroopa Komisjoni algatatud konsultatsiooni käigus jõuti samale järeldusele. [ME 4]

(3b)

Selles kontekstis on heaks näiteks loomakasvatajad, kelle puhul suveaja korda peeti esialgsel hinnangul põllumajanduse töötavadega vastuolus olevaks eelkõige niigi väga varajase tööpäeva alguse tõttu ka vööndiaja tingimustes. Samuti arvati, et kaks korda aastas toimuv suveajaga seotud üleminek muudab keerulisemaks toodangu või loomade turule viimise. Lisaks oletati, et kuna lehmad jäävad oma loomuliku lüpsirütmi juurde, siis nende piimaand väheneb. Tänapäevane põllumajandustehnika ja -tavad on siiski muutnud põllumajandust sel moel, et suurem osa neist probleemidest ei ole enam asjakohased, ent mure loomade biorütmi ja loomakasvatajate töötingimuste pärast siiski püsib. [ME 5]

(4)

Suveaja korra üle käib elav avalik mõttevahetus . Komisjoni korraldatud avalikus konsultatsioonis osales ligi 4,6 miljonit kodanikku, mis on kõige suurem vastuste arv, mis ühelgi komisjoni konsultatsioonil kunagi saadud on. Mitmes kodanike algatuses on rõhutatud üldsuse muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ja mõned liikmesriigid on juba teatanud, et nad eelistavad lõpetada selle suveaja korra kohaldamise. Neid arenguid arvestades on vaja jätkuvalt tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja vältida märkimisväärseid häireid, mida võivad põhjustada liikmesriikidevahelised erinevused selles valdkonnas. Seepärast on asjakohane lõpetada suveaja korra kohaldamine kooskõlastatud ja ühtlustatud viisil. [ME 6]

(4a)

Kronobioloogia on osutanud, et kellakeeramine mõjutab inimorganismi biorütmi ja sellel võib olla kahjulik mõju inimeste tervisele. Hiljutised teaduslikud tõendid osutavad selgelt seosele kellakeeramise ning südame-veresoonkonna haiguste, põletikuliste immuunhaiguste ja hüpertensiooni vahel, mis on seotud ööpäevase tsükli häirimisega. Teatavad rühmad, näiteks lapsed ja eakad, on eriti haavatavad. Seetõttu on rahvatervise kaitseks asjakohane aastaaegadega seotud kellakeeramine lõpetada. [ME 7]

(4b)

Liikmesriikide muud kui ülemereterritooriumid jagunevad kolme eri ajavööndisse, st GMT, GMT+1 ja GMT+2. Euroopa Liidu suur põhja-lõunasuunaline ulatus tähendab, et kellaajast tulenev päevavalguse mõju on kogu liidus erinev. Seepärast on oluline, et liikmesriigid võtaksid enne oma ajavööndi muutmist arvesse aja geograafilisi aspekte, st looduslikke ajavööndeid ja geograafilist asukohta. Liikmesriigid peaksid enne oma ajavööndi muutmise kohta otsuse tegemist konsulteerima kodanike ja sidusrühmadega. [ME 8]

(4c)

Paljudes kodanike petitsioonides rõhutatakse kodanike muret kaks korda aastas toimuva kellakeeramise pärast ning liikmesriikidele tuleks anda aega ja võimalus korraldada avalikke konsultatsioone ja koostada mõjuhinnanguid, et saada paremini aru aastaaegadega seotud kellakeeramise lõpetamise tagajärgedest kõikides piirkondades. [ME 9]

(4d)

Suveaeg on väidetavalt võimaldanud hilisemaid päikeseloojanguid suvekuudel. Paljude liidu kodanike jaoks seostub suvi sellega, et päikesevalgust jätkub hiliste õhtutundideni. Vööndiaja taastamisega kaasneks see, et päike läheb suvel tund aega varem looja, mistõttu see periood aastast, kus päevavalgust jätkub hiliste õhtutundideni, oleks tunduvalt lühem. [ME 10]

(4e)

Arvukad uuringud on käsitlenud seost suveajale ülemineku ja infarktiriski, keharütmide häirete, magamatuse, keskendumis- ja tähelepanuvõime puudumise, õnnetuste ohu suurenemise, väiksema eluga rahulolu ja isegi enesetappude määra vahel. Samas on pikemal päevavalgusajal, vaba aja veetmisel värskes õhus ja pikemal kokkupuuteajal päikesevalgusega selgelt positiivne pikaajaline mõju üldisele heaolule. [ME 11]

(4f)

Aastaaegadega seotud kellakeeramisel on ka kahjulik mõju loomade heaolule, mis ilmneb näiteks põllumajanduses lehmade piimaanni vähenemises. [ME 12]

(4 g)

Laialt levinud arvamuse kohaselt aitab aastaaegadega seotud kellakeeramine säästa energiat. See oligi peamine põhjus, miks selline kord eelmisel sajandil kehtestati. Uurimustest ilmneb aga, et aastaaegadega seotud kellakeeramine võib küll liidus tervikuna aidata vähesel määral vähendada energiatarbimist, ent see ei kehti kõigi liikmesriikide kohta. Lisaks sellele võib suurem kütteenergia kulu üles kaaluda suveajale üleminekuga kaasneva valgustusenergia säästu. Samuti on keeruline tulemusi tõlgendada, sest neid mõjutavad väga palju välised faktorid, näiteks ilmastik, energiakasutajate käitumine ja jätkuv energiasüsteemi ümberkujundamine. [ME 13]

(5)

Käesolev direktiiv ei tohiks piirata iga liikmesriigi õigust otsustada tema jurisdiktsiooni alla ja aluslepingute territoriaalsesse kohaldamisalasse kuuluvate territooriumide vööndiaja või -aegade ja nende edasise muutmise üle. Kuid tagamaks, et suveaja korra kohaldamine mõne liikmesriigi poolt ei häiriks siseturu toimimist, ei peaks liikmesriigid muutma vööndiaega aastaaegade muutusega seotud põhjustel nende jurisdiktsiooni alla kuuluval igal konkreetsel territooriumil isegi mitte ajavööndi muutmiseks. Selleks et minimeerida häireid, muu hulgas transpordi-, kommunikatsiooni- ja muudele asjaomastele sektoritele, peaksid liikmesriigid teatama komisjonile õigeaegselt kavatsusest muuta oma vööndiaega ja teatatud muudatusi edaspidi ka kohaldama. Komisjon peaks selle teate alusel teavitama kõiki liikmesriike, et nad saaksid võtta kõik vajalikud meetmed. Samuti peaks komisjon teavitama üldsust ja sidusrühmi, avaldades selle teabe hiljemalt 1 . aprilliks 2020 kavatsusest muuta oma vööndiaega 2021 . aasta oktoobri viimasel pühapäeval . [ME 14]

(6)

Seepärast on vaja lõpetada direktiivis 2000/84/EÜ sätestatud suveaja korraga hõlmatud perioodi ühtlustamine ning kehtestada ühised eeskirjad, mis takistavad liikmesriike kohaldamast erinevat aastaaegadega seotud kellaaja korda, muutes oma vööndiaega rohkem kui üks kord aastas, ja kohustuse teatada vööndiaja kavandatud muutmisest. Käesoleva direktiivi eesmärk on aidata otsustavalt kaasa siseturu sujuvale toimimisele ning seetõttu peaks see tuginema Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artiklile 114, nagu seda tõlgendab Euroopa Liidu Kohus oma väljakujunenud kohtupraktikas. [ME 15]

(6a)

Otsusele selle kohta, millist vööndiaega igas liikmesriigis kohaldada, peavad eelnema konsultatsioonid ja uuringud, milles võetakse arvesse kodanike eelistusi, geograafilisi ja piirkondlikke erinevusi, standardset töökorraldust ja konkreetse liikmesriigi jaoks muid olulisi tegureid. Seetõttu peaks liikmesriikidel olema piisavalt aega, et ettepaneku mõju analüüsida ja valida oma elanikkonna huve kõige paremini teeniv lahendus, võttes samal ajal arvesse siseturu nõuetekohast toimimist. [ME 16]

(6b)

Kellaaja muutmine, mis ei ole seotud aastaaja muutumisega, toob kaasa üleminekukulud, eelkõige mis puudutab transpordi- ja muude sektorite IT-süsteeme. Selleks et üleminekukulusid oluliselt vähendada, on käesoleva direktiivi rakendamiseks vaja mõistlikku ettevalmistusaega. [ME 17]

(7)

Direktiivi tuleks kohaldada alates 1. aprillist 2019 2021 , nii et viimane suveaja periood, mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2000/84/EÜ, peaks algama igas liikmesriigis 31. märtsil 2019 2021 . aasta märtsi viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi. Liikmesriigid, kes kavatsevad pärast suveaja perioodi vastu võtta vööndiaja, mis vastab direktiivi 2000/84/EÜ kohaselt kehtestatud talveajale, peaksid muutma oma vööndiaega 27. oktoobril 2019 2021 .  aasta oktoobri viimasel pühapäeval kell 01.00 koordineeritud maailmaaja järgi, nii et eri liikmesriikides tehtavad sarnased ja püsivad muudatused toimuksid samaaegselt. On soovitav, et liikmesriigid võtaksid vastu otsused vööndiaja kohta, mida nad hakkavad kohaldama alates 2019 2021 . aastast, kooskõlastatud viisil. [ME 18]

(7a)

Käesoleva direktiivi ühtlustatud rakendamise tagamiseks peaksid liikmesriigid tegema omavahel koostööd ja võtma oma kavandatavat vööndiaega käsitlevad otsused vastu kokkulepitult ja kooskõlastatult. Selleks tuleks luua koordineerimismehhanism, kus peaks osalema üks esindaja igast liikmesriigist ja üks komisjoni esindaja. Koordineerimismehhanism peaks arutama ja hindama liikmesriigi vööndiaja kavandatava muudatuse võimalikku mõju siseturu toimimisele, et vältida märkimisväärseid häireid. [ME 19]

(7b)

Komisjon peaks hindama, kas kavandatav vööndiaeg eri liikmesriikides võib märkimisväärselt ja jäädavalt takistada siseturu nõuetekohast toimimist. Kui liikmesriigid ei vaata hinnangu põhjal kavandatavat vööndiaega uuesti läbi, peaks komisjonil olema võimalik lükata käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev edasi kõige rohkem 12 kuu võrra ning esitada vajaduse korral õigusakti ettepanek. Selleks ja käesoleva direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva direktiivi kohaldamise alguskuupäeva edasilükkamise kohta kõige rohkem 12 kuu võrra. [ME 20]

(8)

Käesoleva direktiivi rakendamist tuleks jälgida. Komisjon peaks esitama jälgimise tulemuste kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande. Aruanne peaks põhinema andmetel, mille liikmesriigid teevad komisjonile kättesaadavaks piisavalt aegsasti, et oleks võimalik aruanne ettenähtud ajal esitada.

(9)

Kuna liikmesriigid ei suuda käesoleva direktiivi eesmärke seoses ühtlustatud kellaaja korraga piisavalt saavutada, vaid neid saab paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta vastu meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(10)

Ühtlustatud kellaaja korda tuleks kohaldada vastavalt sätetele, milles käsitletakse ELi toimimise lepingu artiklis 355 täpsustatud aluslepingute territoriaalset kohaldamisala.

(11)

Direktiiv 2000/84/EÜ tuleks seetõttu kehtetuks tunnistada,