Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 52019IP0330

    Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni toetusel tehtud ettepanekut nõukogule võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (2018/2237(INI))

    ELT C 108, 26.3.2021, p. 141–149 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

    26.3.2021   

    ET

    Euroopa Liidu Teataja

    C 108/141


    P8_TA(2019)0330

    Otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu

    Euroopa Parlamendi 28. märtsi 2019. aasta soovitus nõukogule ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, mis käsitleb liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja komisjoni toetusel tehtud ettepanekut nõukogule võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (2018/2237(INI))

    (2021/C 108/14)

    Euroopa Parlament,

    võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut (ELi leping) ja Euroopa Liidu toimimise lepingut (ELi toimimise leping),

    võttes arvesse ÜRO kestliku arengu eesmärke, eelkõige eesmärke 1, 16 ja 17, millega soovitakse toetada rahumeelset ja kaasavat ühiskonda, et saavutada kestlik areng (1),

    võttes arvesse koostöölepingut ühelt poolt Aafrika, Kariibi mere ja Vaikse ookeani riikide rühma liikmete ning teiselt poolt Euroopa Ühenduse ja selle liikmesriikide vahel (edaspidi „partnerlusleping“), millele on alla kirjutatud Cotonous 23. juunil 2000,

    võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/322 11. Euroopa Arengufondi rakendamise kohta (2),

    võttes arvesse nõukogu 27. märtsi 2015. aasta otsust (ÜVJP) 2015/528, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks (Athena) ja tunnistatakse kehtetuks otsus 2011/871/ÜVJP (3),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (4),

    võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrust (EL) 2017/2306, millega muudetakse määrust (EL) nr 230/2014, millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend (5),

    võttes arvesse määrusele (EL) 2017/2306 lisatud deklaratsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2014. aasta määruse (EL) nr 230/2014 (millega luuakse stabiilsuse ja rahu edendamise rahastamisvahend) artikli 3a kohaste abimeetmete rahastamisallikate kohta (6),

    võttes arvesse nõukogu 2. märtsi 2015. aasta määrust (EL) 2015/323, mis käsitleb 11. Euroopa Arengufondi suhtes kohaldatavat finantsmäärust (7),

    võttes arvesse nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühist seisukohta 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad (8), ning nõukogu 5. mai 2009. aasta määrust (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (9),

    võttes arvesse sisekokkulepet nõukogus kokku tulnud liikmesriikide valitsuste esindajate vahel Euroopa Liidu abi rahastamise kohta mitmeaastase finantsraamistiku (2014–2020) alusel vastavalt AKV–ELi partnerluslepingule ning finantsabi eraldamise kohta nendele ülemeremaadele ja -territooriumidele, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu neljandat osa (10),

    võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja 13. juunil 2018. aastal komisjoni toetusel tehtud ettepanekut nõukogule võtta vastu nõukogu otsus, millega luuakse Euroopa rahutagamisrahastu (HR(2018) 94),

    võttes arvesse Euroopa Ülemkogu 20. detsembri 2013. aasta, 26. juuni 2015. aasta, 15. detsembri 2016. aasta, 9. märtsi 2017. aasta, 22. juuni 2017. aasta, 20. novembri 2017. aasta, 14. detsembri 2017. aasta ja 28. juuni 2018. aasta järeldusi,

    võttes arvesse dokumenti „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa. Euroopa Liidu üldine välis- ja julgeolekupoliitika strateegia“, mida komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitles 28. juunil 2016. aastal,

    võttes arvesse nõukogu 13. novembri 2017. aasta, 25. juuni 2018. aasta ja 19. novembri 2018. aasta järeldusi julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames,

    võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2017. aasta teatist „Aruteludokument Euroopa kaitse tuleviku kohta“ (COM(2017)0315),

    võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse 5. juuli 2016. aasta ühisteatist „Julgeolekusektori reformi toetava, kogu ELi hõlmava strateegilise raamistiku elemendid“,

    võttes arvesse Euroopa Kontrollikoja 18. septembri 2018. aasta eriaruannet nr 20 „Aafrika rahu ja julgeoleku struktuur: vajadus ELi toetus ümber suunata“,

    võttes arvesse oma 21. mai 2015. aasta resolutsiooni ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika rahastamise kohta (11),

    võttes arvesse oma 22. novembri 2016. aasta resolutsiooni Euroopa kaitseliidu kohta (12),

    võttes arvesse oma 13. detsembri 2017. aasta (13) ja 12. detsembri 2018. aasta (14) resolutsioone ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) rakendamise aastaaruande kohta,

    võttes arvesse kodukorra artiklit 113,

    võttes arvesse väliskomisjoni raportit (A8-0157/2019),

    A.

    arvestades, et EL püüab saada üleilmseks rahu tagajaks, üritades säilitada rahvusvahelisel tasandil rahu ja julgeolekut ning rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigustealase õiguse austamist;

    B.

    arvestades, et viimastel aastatel märkimisväärselt halvenenud strateegilises keskkonnas on liidul üha suurem vastutus tagada omaenda julgeolek;

    C.

    arvestades, et ELi ümbritsev keeruline julgeolekuolukord nõuab liidult strateegilist autonoomsust, mida 28 riigi- ja valitsusjuhti tunnustasid 2016. aasta juunis Euroopa Liidu üldises strateegias ning mis muudab vajalikuks vahendid, mis suurendavad ELi võimet säilitada rahu, ennetada konflikte, edendada rahumeelseid, õiglasi ja kaasavaid ühiskondi ja tugevdada rahvusvahelist julgeolekut; arvestades, et turvalist ja rahumeelset ühiskonda peetakse kestliku arengu eeltingimuseks;

    D.

    arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu (edaspidi „rahastu“) eesmärk ei ole Euroopa Liidu välistegevust militariseerida, vaid suurendada koostoimet ja tõhusust, luues ühtse paketi juba praegu toimuva välistegevuse operatiivseks rahastamiseks ja juhtudeks, kui rahastamine liidu eelarvest ei ole võimalik;

    E.

    arvestades, et aluslepingus nõutakse, et liit ja selle institutsioonid viiksid ellu ühist välis- ja julgeolekupoliitikat, mis hõlmab järk-järgult kujundatavat ühist kaitsepoliitikat, mis vastavalt artikli 42 sätetele võib kaasa tuua ühiskaitse ning niiviisi tugevdada Euroopa identiteeti ja sõltumatust rahu, julgeoleku ja progressi soodustamiseks Euroopas ja kogu maailmas; arvestades, et rahastut tuleb pooldada kui progressiivset sammu selles suunas ja et komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat tuleb ergutada jätkama selle arendamist ja rakendamist;

    F.

    arvestades, et EL annab maailmas kõige rohkem arengu- ja humanitaarabi, tugevdades nii julgeoleku ja arengu vahelist seost, et saavutada kestlik rahu;

    G.

    arvestades, et tuleks ergutada liidu võimaluste ja vahendite laiemat kasutamist koostöö edendamiseks, suutlikkuse arendamiseks ja missioonide korraldamiseks, samuti selleks, et säilitada rahu, ennetada, ohjata ja lahendada konflikte ning reageerida rahvusvahelistele julgeolekuohtudele; rõhutab, et rahastu peaks eelkõige rahastama liidu sõjalisi missioone, tugevdama kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjalist ja kaitsevõimekust ning aitama rahastada piirkondlike või rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide juhitavaid rahutagamisoperatsioone;

    H.

    arvestades, et ELil on varem olnud raske rahastada kaitsepoliitilise tähendusega operatsioone; arvestades, et Euroopa Parlament on korduvalt rõhutanud vajadust paindlikuma ja tõhusama ning solidaarsust ja otsusekindlust väljendava rahastuse järele; arvestades, et on vaja täiendavaid õigusakte ja vahendeid, et EL saaks täita oma rolli üleilmses julgeolekus osalejana; arvestades, et kõigi selliste vahendite suhtes tuleb rakendada nõuetekohast parlamentaarset kontrolli ja ELi õigusakte;

    I.

    arvestades, et naiste osalemine rahuprotsessis on endiselt naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva tegevuskava kõige unarussejäänumaid aspekte, vaatamata sellele, et naised on julgeoleku- ja humanitaarkriiside peamised ohvrid, ja hoolimata tõsiasjast, et kui naistel on rahuprotsessis selge osa, suureneb 35 % võrra tõenäosus, et kokkulepped kestavad vähemalt 15 aastat;

    J.

    arvestades, et sise- ja välisjulgeolek on järjest rohkem omavahel põimunud; arvestades, et EL on astunud märkimisväärseid samme oma liikmesriikide kaitsekoostöö suurendamiseks; arvestades, et EL on alati uhkust tundnud oma pehme jõu üle ja jätkab seda suunda; arvestades, et muutuvas tegelikkuses, mis annab põhjust muretsemiseks, ei saa EL jääda ainult tsiviiljõuks, vaid peab arendama ja tugevdama ka oma sõjalisi võimeid, mida tuleks kasutada sidusalt ja järjepidevalt kogu tema välistegevusega; arvestades, et kolmandate riikide areng ei ole võimalik ilma rahu ja julgeolekuta; arvestades, et sõjaväel on selles tähtis roll, eriti riikides, kus valitseva julgeolekuolukorra tõttu ei suuda sealne tsiviilvõim oma ülesandeid täita; arvestades, et rahastu aitab ELil partnerriikidega aktiivsemalt koostööd teha ning suurendab liidu välistegevuse tõhusust, võimaldades tal kujuneda tulevikus üleilmseks stabiilsuse ja julgeoleku tagajaks;

    K.

    arvestades, et ELi välistegevus ei tohi muutuda rände haldamise vahendiks ja et kõigi jõupingutustega kolmandate riikidega koostöö tegemiseks peab kaasnema nende riikide inimõiguste olukorra parandamine;

    L.

    arvestades, et massihävitusrelvade leviku tõkestamine ja desarmeerimine aitavad märgatavalt vähendada konfliktide õhutamist ja suurendada stabiilsust kooskõlas kohustustega, mis tulenevad tuumarelvade leviku tõkestamise lepingust ning sellega seotud Euroopa Parlamendi resolutsioonist tuumajulgeoleku ja tuumarelva leviku tõkestamise kohta (15); arvestades, et massihävitusrelvadeta maailm on turvalisem maailm; arvestades, et EL on olnud juhtiv tuumarelvade keelustaja ja peaks seda rolli veelgi laiendama;

    M.

    arvestades, et aluslepingud ei näe ette mingit sõjalist välistegevust väljaspool ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) raamistikku; arvestades, et kõigi ELi liikmesriikide tõeline ühine välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) suurendab liidu välispoliitilise tegutsemise võimalusi; arvestades, et ainus võimalik sõjaline tegevus ÜJKP raames on väljaspool liitu toimuvad missioonid, mille eesmärk on rahu tagamine, konfliktide ennetamine ja rahvusvahelise julgeoleku tugevdamine kooskõlas ÜRO põhikirja põhimõtetega, nagu on osutatud ELi lepingu artikli 42 lõikes 1;

    N.

    arvestades, et siiani on partnerite sõjalisi rahutagamisoperatsioone toetatud ELi eelarvest väljapoole jääva Aafrika rahutagamisrahastu kaudu, mis loodi ja mida rahastatakse Euroopa Arengufondi raames; arvestades, et Aafrika rahutagamisrahastu tegevus piirdub praegu operatsioonidega, mida juhivad Aafrika Liit või Aafrika piirkondlikud organisatsioonid;

    O.

    arvestades, et rahastu peaks võimaldama liidul otse osaleda kolmandate riikide juhitud rahutagamisoperatsioonide rahastamisel ja ka üldiselt asjakohastes rahvusvahelistes organisatsioonides, selle asemel et piirduda Aafrika või Aafrika Liiduga;

    P.

    arvestades, et kavandatav rahastu asendab Athena mehhanismi ja Aafrika rahutagamisrahastu; arvestades, et see täiendab algatust „Suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks“, rahastades ELi kaitsetegevust, näiteks Aafrika Liidu rahuvalvemissioone, liidu sõjalisi ÜJKP operatsioone ja partnerite sõjaliste võimete suurendamist, mis jäävad ELi lepingu artikli 41 lõike 2 kohaselt ELi eelarvest välja;

    Q.

    arvestades, et rahastu abil korraldatavad operatsioonid peavad vastama põhiõiguste hartas sätestatud põhimõtetele ja väärtustele ning rahvusvahelisele humanitaarõigusele ja inimõigustealasele õigusele; arvestades, et operatsioone, mida ei peeta inimeste turvalisuse, tervise ja julgeoleku, vabaduse, eraelu puutumatuse, isikupuutumatuse ja inimväärikuse seisukohast eetiliselt vastuvõetavaks, tuleb põhjalikult hinnata ja uuesti läbi mõelda;

    R.

    arvestades, et praegu on ühiste kulude osakaal endiselt väga väike (hinnanguliselt ligikaudu 5–10 % kõigist kuludest) ja et riiklike kulude ja kohustuste suur osa sõjalistes operatsioonides, mis tuginevad põhimõttele, et iga osaleja kannab oma kulud ise, on vastuolus solidaarsuse ja koormuse jagamise põhimõttega ning takistab veelgi rohkem liikmesriikide aktiivset osalemist ÜJKP operatsioonides;

    S.

    arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu kavandatud keskmine aastane rahastamispakett on 1 500 000 000 eurot, samas kui Athena mehhanismi ja Aafrika rahutagamisrahastu iga-aastased kulud kokku on jäänud 250 000 000 ja 500 000 000 euro vahele; arvestades, et 1 000 000 000 euro suuruse iga-aastase lisasumma võimalikud eesmärgid ei ole ettepanekus asjakohaselt täpsustatud ega tagatud;

    T.

    arvestades, et liikmesriikide iga-aastase rahalise osalusega rahastatava eelarvevälise mehhanismina, mis põhineb RKT jaotuskvoodil, lubab rahastu oodatavasti ELil rahastada suuremat protsenti (35-45 %) sõjaliste missioonide ja operatsioonide ühistest kuludest, nagu praegu Athena mehhanismi puhul; arvestades, et rahastu peab ühtlasi tagama, et ELi rahastamine oleks püsivalt saadaval, tagades asjakohase kriisiks valmisoleku kavandamise, muutes kiire lähetamise lihtsamaks ja parandades kiirreageerimiseks vajalikku paindlikkust; arvestades, et parlament on pikka aega nõudnud Athena mehhanismi ulatuslikku kaasamist ja laiendamist ÜJKP missioonide ja operatsioonide ühiseks rahastamiseks; arvestades aga, et kavandataval nõukogu otsusel pole samasugust siduvat iseloomu nagu Aafrika rahutagamisrahastu sisekokkuleppel, mis tähendab, et liikmesriigid võivad Euroopa rahutagamisrahastu rahastamisest loobuda;

    U.

    arvestades, et ühiste kulude suurenemise kaudu suurendab kavandatav rahastu liikmesriikide solidaarsust ja koormuse jagamist ning julgustab liikmesriike, eriti neid, kellel puuduvad finants- või tegevusvahendid, panustama ÜJKP operatsioonidesse;

    V.

    arvestades, et nõukogu jäi 19. novembri 2018. aasta järeldustes rahastu ettepaneku toetamisel vaoshoituks; arvestades, et sellest hoolimata on tähtis töötada sellise ulatusliku ettepaneku vastuvõtmise nimel, mis hõlmab kõiki kavandatud osi, sealhulgas Athena mehhanismi;

    W.

    arvestades, et kõik rahastul põhinevad sõjaväelised ülesanded, näiteks ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 loetletud ühised desarmeerimisoperatsioonid, humanitaarabi- ja päästeoperatsioonid, sõjaline nõustamine ja abistamine, konfliktide ennetamine ja rahutagamisoperatsioonid ning relvajõudude missioonid kriiside ohjamisel, sealhulgas rahu taastamine ja olukorra konfliktijärgne stabiliseerimine ning terrorismivastane võitlus, toetades muu hulgas kolmandate riikide võitlust terrorismi vastu nende territooriumil, austades täielikult inimõigusi, kuuluvad ÜJKP pädevusse; arvestades, et ELi lepingu artikli 41 lõike 2 erand kehtib ainult nendest sõjalistest missioonidest tulenevate tegevuskulude kohta; arvestades, et kõik muud ÜJKPst tulenevad tegevuskulud, sealhulgas kulud, mis tulenevad mis tahes muust ELi lepingu artiklis 42 viidatud tegevusest, tuleks kanda liidu eelarvest; arvestades, et Euroopa rahutagamisrahastu halduskulud tuleks katta liidu eelarvest;

    X.

    arvestades, et ELi lepingu artikli 41 lõike 2 alusel kaetakse kõik ÜJKPst tulenevad tegevuskulud liidu eelarvevahenditest, välja arvatud sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega operatsioonideks vajalikud tegevuskulud; arvestades, et otsuse ettepaneku artikli 2 punktid a ja d sätestavad vastavalt, et rahastu peaks rahastama nii „sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatsioone“ kui ka „muud liidu sõjalise või kaitsepoliitilise tähendusega operatiivtegevust“;

    Y.

    arvestades, et ELi lepingu artikli 21 lõike 2 punkti d kohaselt määratleb liit ja viib ellu ühist poliitikat ja ühismeetmeid ning taotleb kõrgetasemelist koostööd kõigis rahvusvaheliste suhete valdkondades, et toetada arengumaade säästvat majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaarengut, pidades esmaseks eesmärgiks vaesuse kaotamist;

    Z.

    arvestades, et ELi toimimise lepingu artikli 208 lõike 1 teises lõigus kinnitatakse, et „liidu arengukoostöö poliitika põhieesmärgiks on vaesuse vähendamine ja pikemas perspektiivis selle kaotamine“; arvestades, et sama lõike kohaselt võtab liit „arengukoostöö eesmärke arvesse muu sellise poliitika puhul, mida ta rakendab ja mis tõenäoliselt mõjutab arengumaid“; arvestades, et teine lause on aluslepingu säte ja seega ELi konstitutsiooniline ülesanne, millele viidatakse kui poliitikavaldkondade arengusidususele;

    AA.

    arvestades, et liidust väljaspool toimuvad sõjalised ja tsiviilmissioonid tuleb üksteisest lahus hoida, et tagada tsiviilmissioonide rahastamine ainult Liidu eelarvest;

    AB.

    arvestades, et EL peaks ÜJKP missioonide personalile andma lähetuses viibivate riiklike ekspertidega sarnase staatuse, tagades neile liidu personalieeskirjade alusel ühtse staatuse ja parima võimaliku kaitse; arvestades, et kõik sellest staatusest tulenevad hüvitised ja kõik reisi-, elamis- ja tervishoiukulud tuleks katta liidu eelarvevahenditest kui halduskulud;

    AC.

    arvestades, et Euroopa Kontrollikoda on avaldanud eriaruande Aafrika rahutagamisrahastu kaudu rahastatava Aafrika rahu ja julgeoleku struktuuri kohta, mida kavatsetakse Euroopa rahutagamisrahastuga hõlmata ja selle raames laiendada; arvestades, et kontrollikoda leiab, et see toetus ei olnud piisavalt prioriteetne ja sellel oli piiratud mõju; arvestades, et Euroopa Kontrollikoja soovitusi tuleb nõuetekohaselt arvesse võtta, pidades silmas uue rahastu tunduvalt suurendatud rahastamist;

    AD.

    arvestades, et ettepanekuga ei kaasnenud halduskulude finantsmõju hinnangut; arvestades, et rahastu halduskuludel on liidu eelarvele oluline mõju; arvestades, et rahastule ei tuleks palgata ega määrata lisapersonali peale nende töötajate, kes praegu tegelevad asendatavate instrumentidega; arvestades, et koostoime, mis tuleneb praeguste eraldi vahendite koondamisest ühte haldusstruktuuri, peaks hõlbustama rahastu suurema geograafilise ulatuse haldamist; arvestades, et lisapersonali tuleks värvata üksnes ja alles siis, kui tulud missiooni või meetme jaoks on kõigilt osalevatelt liikmesriikidelt tegelikult kogutud; arvestades, et tulude tähtajaline iseloom nõuab rahastu kindla missiooni või meetme jaoks värvatud personali lepingute või lähetuste jaoks vastavaid tähtaegu; arvestades, et rahastu juurde ei tohiks värvata ega lähetada personali liikmesriigist, mis on teinud teatava missiooni või meetme kohta ELi lepingu artikli 31 lõike 1 kohase ametliku avalduse;

    AE.

    arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks regulaarselt Euroopa Parlamendiga konsulteerima ÜVJP ja ÜJKP kõigi peamiste aspektide ja põhivalikute ning nende edasise arengu osas; arvestades, et parlamendiga tuleks õigeaegselt konsulteerida ja teda teavitada, et ta saaks esitada oma seisukohad ja esitada enne otsuste langetamist või otsustavate meetmete võtmist komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ja nõukogule küsimusi; arvestades, et komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaks parlamendi seisukohti – sealhulgas poliitikavaldkondade arengusidususe kohta – arvesse võtma ja need oma ettepanekutesse lisama, läbi vaatama otsused või nende osad, millele parlament vastu on, või sellised otsused tagasi võtma, piiramata võimalust, et mõni liikmesriik sellisel juhul algatust edasi viib, ja peaks esitama ettepanekuid ÜJKPga seotud nõukogu otsuste kohta, kui parlament on seda palunud; arvestades, et Euroopa Parlament ja komisjoni asepresident ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja peaksid igal aastal pidama arvamuste vahetuse rahastu kaudu toetatavate operatsioonide üle;

    1.

    soovitab nõukogul:

    a)

    mitte vähendada liikmesriigi rahalist panust rahastusse, kui liikmesriik tugineb ELi lepingu artikli 31 lõikele 1, kuna see kahjustaks RKT kvooti, millel finantseerimismehhanism põhineb, ja rahastu üleüldist rahastamist;

    b)

    lisada otsusesse viide parlamendi rollile eelarve täitmisele heakskiidu andmise eest vastutava institutsioonina, nagu praegu Euroopa Arengufondi ja seega ka Aafrika rahutagamisrahastu puhul, kooskõlas Euroopa Arengufondile kohaldatavate asjakohaste finantsmääruse sätetega, säilitamaks ELi välistegevuse järjepidevust fondi ja liidu muu asjakohase poliitika raames kooskõlas ELi lepingu artikliga 18 ja artikli 21 lõike 2 punktiga d koosmõjus ELi toimimise lepingu artikliga 208;

    c)

    töötada Euroopa Parlamendi raames välja mehhanism, mis võimaldab vastavalt rangelt määratletud parameetritele õigeaegset juurdepääsu teabele, sealhulgas algdokumentidele, mis puudutavad rahastu aastaeelarvet, paranduseelarveid, ülekandeid, tegevusprogramme (sealhulgas ettevalmistusetapis), abimeetmete (sealhulgas sihtotstarbeliste meetmete) rakendamist, lepinguid rakendamises osalejatega, aruandeid tulude ja kulude teostamise kohta, samuti aastaaruandeid, raamatupidamisaruannet, hindamisaruannet ja Euroopa Kontrollikoja aastaaruannet;

    d)

    nõustuda, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu läbirääkimistesse uuendatud institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, mis puudutab parlamendi juurdepääsu nõukogu tundlikule teabele julgeoleku- ja kaitsepoliitika vallas, lisatakse juurdepääsu andmine kõigile konfidentsiaalsetele dokumentidele;

    e)

    tagada, et rahastu finantseeritud tegevus, tegevusprogrammid, sihtotstarbelised abimeetmed ja muud operatiivmeetmed ei riku mis tahes viisil ELi lepingu artiklis 21 sätestatud aluspõhimõtteid ja neid ei saa kasutada nende põhimõtete rikkumiseks ega rahvusvahelise õiguse, eriti just rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõigusi käsitleva õiguse rikkumiseks;

    f)

    vaadata võimaluse korral enne käesoleva aasta lõppu läbi Athena mehhanism ja kaasata see sujuvalt rahastusse, säilitades seejuures mehhanismi tegevustõhususe ja paindlikkuse;

    g)

    tagada, et ettepanekus vajalike kohanduste tegemisel säilib tänu ühtsele vahendile saavutatud tõhususe ja tulemuslikkuse kasv;

    h)

    lisada ettepanekusse järgmised muudatusettepanekud:

    asendada põhjenduses 4 ja artiklis 1 sõnad „ühine välis- ja julgeolekupoliitika“ sõnadega „ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika“;

    lisada uus põhjendus 10a: „(10a) ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 viidatud sõjaline nõustamine ja abistamine võib tähendada kolmandate riikide ning piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjalise ja kaitsevõimekuse tugevdamist, et tagada rahu, hoida ära, ohjata ja lahendada konflikte ning reageerida rahvusvahelist julgeolekut ähvardavatele ohtudele, seejuures rangelt järgides rahvusvahelist humanitaarõigust ja rahvusvahelist inimõigustealast õigust ning kriteeriume, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, ja nõukogu 5. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks“;

    lisada uus põhjendus 10b järgmiselt: „(10b) ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 viidatud konfliktide ennetamine ja rahutagamisoperatsioonid võivad tähendada rahvusvaheliste organisatsioonide või kolmandate riikide juhitud rahutagamisoperatsioonide rahastuse toetamist.“;

    lisada uus põhjendus 10c: „(10c) ELi vahenditega toetatavates operatsioonides tuleb kohaldada naisi, rahu ja julgeolekut käsitlevat ÜRO resolutsiooni 1325“;

    muuta artikli 2 punkti a järgmiselt: „a) ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika (ÜJKP) alusel sõjalise ja kaitsepoliitilise tähendusega missioonide rahastamises osalemine“;

    muuta artikli 2 punkti b järgmiselt: „b) suurendatakse kolmandate riikide, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide sõjalist ja kaitsesuutlikkust, et kaitsta rahu, hoida ära, ohjata ja lahendada konflikte ning reageerida rahvusvahelist julgeolekut ja küberturvalisust ähvardavatele ohtudele“;

    lisada artiklile 3 lõige 2a: „2a. Selle liidu eelarvest finantseeritava rahastu halduskulude jaotus aastate kaupa sätestatakse teavitamise eesmärgil Ia lisas.“;

    muuta artikli 5 punkti c järgmiselt: „c) „operatsioon“ – ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika raames kooskõlas ELi lepingu artikliga 42 algatatud sõjaline operatsioon, mille eesmärk on täita ELi lepingu artikli 43 lõikes 1 osutatud ülesandeid ning millel on sõjaline või kaitsepoliitiline tähendus, sealhulgas ülesanded, mis on usaldatud liikmesriikide rühmale ELi lepingu artikli 44 kohaselt“;

    lisada artikli 6 lõppu uus lõik: „Kõiki ÜVJP, ja eriti ÜJKP või selle osade alla kuuluvaid tsiviilaspekte, -objekte ja -missioone rahastatakse ainult liidu eelarvest.“;

    muuta artiklit 7 järgmiselt: Iga liikmesriik, kõrge esindaja või kõrge esindaja komisjoni toetusel võib esitada ettepanekuid ELi lepingu V jaotise kohaste liidu meetmete rahastamise kohta rahastust. Kõrge esindaja teavitab Euroopa Parlamenti õigeaegselt mis tahes sellisest ettepanekust.“;

    muuta artikli 10 lõiget 1 järgmiselt: „Vastavalt ELi lepingu artikli 21 lõikele 3 ja artikli 26 lõikele 2 tagatakse rahastust finantseeritava liidu tegevuse ja liidu muude asjakohaste poliitikavaldkondade raamesse kuuluva tegevuse sidusus. Euroopa Liidu meetmed, mida rahastu raames rahastatakse, peavad samuti olema kooskõlas nende muude liidu poliitikavaldkondade eesmärkidega kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes;)“;

    lisada artiklile 10 uus lõige 3a: „3a. Kõrge esindaja annab kaks korda aastas Euroopa Parlamendile aru lõikes 1 viidatud sidususe kohta.“;

    lisada artiklile 11 uus lõige 2a: „2a. Rahutagamisrahastul on kontaktametnik Euroopa Parlamendiga. Lisaks vahetab ÜJKP ja kriisidele reageerimise eest vastutav asepeasekretär kord aastas arvamusi parlamendi asjakohase organiga, et anda rahastu kohta korrapäraseid ülevaateid.“;

    muuta artikli 12 lõiget 1 järgmiselt: „Luuakse rahastu komitee (edaspidi „komitee“), kuhu kuulub üks esindaja igast osalevast liikmesriigist. Euroopa välisteenistuse ja komisjoni esindajaid kutsutakse komitee koosolekutest osa võtma, kuid nad ei võta osa selle hääletustest. Euroopa Kaitseagentuuri (EDA) esindajaid võib kutsuda osa võtma komitee koosolekutest EDA tegevusvaldkonda puudutavate aruteluteemade puhul, kuid nad ei võta osa komitee hääletustest ega viibi hääletuste juures. Euroopa Parlamendi esindajaid võib kutsuda osa võtma komitee koosolekutest, kuid nad ei võta osa komitee hääletustest ega viibi hääletuste juures.“;

    muuta artikli 13 lõiget 8 järgmiselt: „8. Administraator tagab oma ülesannete täitmise artiklis 9 osutatud Euroopa välisteenistuse pädevate sõjaliste struktuuride haldusstruktuuri kaudu.“;

    lisada artiklile 13 uus lõige 8a: „8a. Administraator osaleb Euroopa Parlamendile ülevaate andmisel.“;

    lisada artiklile 16 uus lõige 8a: „8a. Operatsiooni juhid osalevad Euroopa Parlamendile ülevaate andmisel.“;

    muuta artikli 34 lõiget 1 järgmiselt: „Administraator teeb komiteele ettepaneku rahastu siseaudiitori ja vähemalt ühe asesiseaudiitori ametisse nimetamiseks nelja-aastaseks ametiajaks, mida saab pikendada kokku kuni kaheksa aastani. Siseaudiitoril peab olema vajalik kvalifikatsioon ja ta peab pakkuma oma turvalisuse, objektiivsuse ja sõltumatuse kohta piisavaid tagatisi. Siseaudiitor ei või olla ei eelarvevahendite käsutaja ega peaarvepidaja; ta ei või osaleda raamatupidamisaruannete ettevalmistamisel.“;

    muuta artikli 47 lõiget 4 järgmiselt: „4. Komitee kiidab heaks ühiselt rahastatud varustuse ja taristu lõppotstarbe, pidades silmas operatsiooni vajadusi, inimõigusi, julgeolekut ja kõrvalesuunamise riski hinnangut sertifitseeritud lõppkasutuse ja lõppkasutajate kohta, ning finantskriteeriume. Lõppotstarve võib olla järgmine:

    i)

    taristu puhul müümine või üleandmine rahastu kaudu vastuvõtjariigile, liikmesriigile või kolmandale isikule;

    ii)

    varustuse puhul müümine rahastu kaudu liikmesriigile, vastuvõtjariigile või kolmandale isikule või hoidmine ja säilitamine rahastu, liikmesriigi või kolmanda isiku poolt järgmises operatsioonis kasutamiseks.“;

    muuta artikli 47 lõiget 6 järgmiselt: „6. Müümine või üleandmine vastuvõtjariigile või kolmandale isikule peaks toimuma kooskõlas rahvusvahelise õigusega, kaasa arvatud asjakohased inimõigussätted ning põhimõte mitte tekitada kahju, ja asjaomaste kehtivate julgeolekueeskirjadega ning vastama rangelt kriteeriumidele, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, ja nõukogu 5. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks“;

    muuta artikli 48 lõiget 1 järgmiselt: „Kõrge esindaja võib esitada nõukogule tegevusprogrammi või võimaliku sihtotstarbelise abimeetme kontseptsiooni. Kõrge esindaja teavitab Euroopa Parlamenti mis tahes sellisest kontseptsioonist.“;

    muuta artikli 49 lõiget 1 järgmiselt: „Tegevusprogrammid kiidab heaks nõukogu kõrge esindaja ettepanekul. Kui tegevusprogrammid on nõukogus heaks kiidetud, teavitatakse sellest Euroopa Parlamenti.“;

    muuta artikli 50 lõiget 3 järgmiselt: „Kui taotlus jääb väljapoole kehtivat tegevusprogrammi, võib nõukogu kõrge esindaja ettepanekul heaks kiita sihtotstarbelise abimeetme. Kui sihtotstarbelised abimeetmed on nõukogus heaks kiidetud, teavitatakse sellest Euroopa Parlamenti;“;

    lisada artikli 52 lõikesse 2 uus punkt fa): „fa) tehakse kättesaadavaks üksikasjalik loetelu rahastu kaudu rahastatud varustuse kohta;“;

    muuta artikli 53 lõike 1 punkti b järgmiselt: „b) need antakse asjaomase kolmanda riigi relvajõududele nõuetekohaselt üle tingimusel, et on hinnatud vastavust kriteeriumidele, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, ja nõukogu 5. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks;“;

    muuta artikli 53 lõike 1 punkti d järgmiselt: „d) neid kasutatakse kooskõlas liidu poliitikaga, võttes nõuetekohaselt arvesse rahvusvahelist õigust, eelkõige seoses inimõigustega, ja lõppkasutajate sertifikaate, eelkõige edasiandmist käsitlevaid klausleid;“;

    muuta artikli 53 lõike 1 punkti e järgmiselt: „e) neid hallatakse, järgides piiranguid, mille on nende kasutamise, müügi või üleandmise suhtes otsustanud seada nõukogu või komitee, ja vastavalt asjakohastele lõppkasutaja sertifikaatidele ning kriteeriumidele, mis on sätestatud nõukogu 8. detsembri 2008. aasta ühises seisukohas 2008/944/ÜVJP, millega määratletakse sõjatehnoloogia ja -varustuse ekspordi kontrolli reguleerivad ühiseeskirjad, ja nõukogu 5. mai 2009. aasta määruses (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks;“;

    muuta artikli 54 lõiget 1 järgmiselt: „Iga rakendaja, kellele on usaldatud rahastu kaudu rahastatavate kulutuste tegemine, järgib usaldusväärse finantsjuhtimise ja läbipaistvuse põhimõtteid, on korraldanud vajaliku riskihindamise ja lõppkasutajakontrolli ning järgib nõuetekohaselt Euroopa Liidu põhiväärtusi ja rahvusvahelist õigust, eriti inimõigusi ja põhimõtet mitte teha kahju. Iga rakendaja kohta viiakse eelnevalt läbi riskihindamine, et mõõta võimalikke inimõiguste ja valitsemistavaga seotud riske.“;

    2.

    soovitab komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale järgmist:

    a)

    konsulteerida parlamendiga soovitatud muudatuste osas ja tagada parlamendi vaadete arvessevõtmine vastavalt ELi lepingu artiklile 36;

    b)

    vastavalt ELi lepingu artiklile 36 rakendada täielikult parlamendi vaateid mitmeaastaste tegevusprogrammide või sihtotstarbeliste abimeetmete ettepanekute ettevalmistamisel, sealhulgas tagasi võtta ettepanekud, millele parlament vastu seisab;

    c)

    esitada otsuse kohta täielik finantsmõju hinnang, võttes arvesse selle mõju ELi eelarvele, kirjeldades eelkõige täiendava personali vajadusi;

    d)

    esitada rahastuga seotud nõukogu otsuste eelnõud parlamendile konsulteerimiseks samal ajal, kui need esitatakse nõukogule või poliitika- ja julgeolekukomiteele, et parlamendil jääks aega oma vaateid esitada; kutsuda komisjoni asepresidenti ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrget esindajat üles muutma nõukogu otsuste eelnõusid, kui parlament seda palub;

    e)

    tagada vastavalt ELi lepingu artiklile 18 täiendavus liidu olemasolevate fondide, programmide ja vahenditega, rahastu kooskõla ELi välistegevuse kõigi muude aspektidega, eriti mis puudutab algatust „Suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks“ ja naabruspoliitika, arengu- ja rahvusvahelise koostöö rahastamisvahendi ettepanekut, mida tuleks kõigil juhtudel ellu viia laiema julgeolekusektori reformiprogrammi raames, milles peavad olema tugevad hea valitsemistavaga seotud elemendid, soolise vägivalla vastased sätted ja eelkõige julgeolekusüsteemi tsiviiljärelevalve ning relvajõudude demokraatliku kontrolli sätted;

    f)

    anda Euroopa Parlamendile korrapäraselt tagasisidet naisi, rahu ja julgeolekut käsitleva resolutsiooni 1325 rakendamisel tehtud edusammude kohta, konsulteerida Euroopa Parlamendiga soovitatud soolise elemendi küsimuses, keskendudes naiste rollile konfliktide ennetamisel ja lahendamisel ning konfliktijärgses ülesehitustöös ja rahuläbirääkimistel, ning hinnata korrapäraselt meetmeid, mida on võetud haavatavate inimeste, sealhulgas naiste ja tüdrukute kaitsmiseks konfliktiolukorras toime pandava vägivalla eest;

    g)

    tagada vastavalt ELi lepingu artiklile 18 rahastu sidusus liidu välistegevuse kõigi muude aspektidega, sealhulgas arengu- ja humanitaarpoliitikaga, et aidata kaasa asjaomaste kolmandate riikide arengule ning nende vaesuse vähendamisele ja kaotamisele;

    3.

    teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev soovitus nõukogule, komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale, ning teadmiseks Euroopa välisteenistusele ja komisjonile.

    (1)  https://sustainabledevelopment.un.org/

    (2)  ELT L 58, 3.3.2015, lk 1.

    (3)  ELT L 84, 28.3.2015, lk 39.

    (4)  ELT L 77, 15.3.2014, lk 1.

    (5)  ELT L 335, 15.12.2017, lk 6.

    (6)  ELT L 335, 15.12.2017, lk 6.

    (7)  ELT L 58, 3.3.2015, lk 17.

    (8)  ELT L 335, 13.12.2008, lk 99.

    (9)  ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.

    (10)  ELT L 210, 6.8.2013, lk 1.

    (11)  ELT C 353, 27.9.2016, lk 68.

    (12)  ELT C 224, 27.6.2018, lk 18.

    (13)  ELT C 369, 11.10.2018, lk 36.

    (14)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0514.

    (15)  ELT C 215, 19.6.2018, lk 202.


    Top