P8_TA(2019)0240

Raport finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta

Euroopa Parlamendi 26. märtsi 2019. aasta resolutsioon finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise kohta (2018/2121(INI))

(2021/C 108/02)

Euroopa Parlament,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu artikleid 4 ja 13,

—	võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikleid 107, 108, 113, 115 ja 116,

—	võttes arvesse oma 1. märtsi 2018. aasta otsust finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta (1),

—	võttes arvesse TAXE-komisjoni 25. novembri 2015. aasta resolutsiooni (2) ja TAX2-komisjoni 6. juuli 2016. aasta resolutsiooni (3) maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta,

—	võttes arvesse oma 16. detsembri 2015. aasta resolutsiooni soovitustega komisjonile läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas (4),

—	võttes arvesse rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni tulemusi, mis esitati nõukogule ja komisjonile 13. detsembril 2017. aastal (5),

—	võttes arvesse komisjoni järelaruannet iga eespool nimetatud Euroopa Parlamendi resolutsiooni kohta, (6)

—	võttes arvesse uurivate ajakirjanike arvukaid paljastusi, näiteks LuxLeaks, Panama dokumendid, dokumendikogu Paradise Papers, ja hiljutisi cum-ex skandaale, samuti rahapesujuhtumeid, mis hõlmavad eelkõige Eesti, Läti, Madalmaade, Saksamaa, Taani ja Ühendkuningriigi panku;

—	võttes arvesse oma 29. novembri 2018. aasta resolutsiooni majanduskuritegevuse ja kehtiva õigusraamistiku nõrkade kohtade kohta cum-ex skandaali valguses (7),

—	võttes arvesse oma 19. aprilli 2018. aasta resolutsiooni uurivate ajakirjanike kaitse kohta Euroopas: Slovakkia ajakirjaniku Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová juhtum (8),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi uuringuteenistuse koostatud uuringuid „Citizenship by investment (CBI) and residency by investment (RBI) schemes in the EU: state of play, issues and impacts“ (Investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise skeemid ELis: ülevaade olukorrast, probleemid ja mõjud), „Money laundering and tax evasion risks in free ports and customs warehouses“ (Rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise ohud vabasadamates ja tolliladudes) ning „An overview of shell companies in the European Union“ (Ülevaade varifirmadest Euroopa Liidus) (9),

—

võttes arvesse uuringut „VAT fraud: economic impact, challenges and policy issues“ (Käibemaksupettus: majanduslik mõju, probleemid ja poliitikaküsimused) (10), uuringut „Cryptocurrencies and blockchain – Legal context and implications for financial crime, money laundering and tax evasion“ (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks) ning uuringut „Impact of Digitalisation on International Tax Matters“ (Digiteerimise mõju rahvusvahelistele maksuküsimustele) (11),

—	võttes arvesse komisjoni uuringuid agressiivse maksuplaneerimise näitajate kohta (12),

—	võttes arvesse tõendeid, mille TAX3-komisjon kogus oma ekspertide osavõtul toimunud 34 kuulamisel või komisjoni liikmete ja ministritega toimunud arvamuste vahetuste käigus ning visiitidel Washingtoni, Riiga, Mani saarele, Eestisse ja Taani,

—	võttes arvesse praegusel ametiajal kehtestatud uuendatud ja tugevamat äriühingu tulumaksu raamistikku, eeskätt maksustamise vältimise vastaseid direktiive (I (13) ja II (14) maksustamise vältimise vastane direktiiv) ja maksustamisalase halduskoostöö direktiivi läbivaatamisi (15),

—	võttes arvesse komisjoni ettepanekuid, mille vastuvõtmine on pooleli, eeskätt äriühingu tulumaksu ühtse (konsolideeritud) maksubaasi (16), digimaksustamise paketi (17) ja riikide lõikes toimuva aruandluse (18) teemal, ning parlamendi seisukohta nende dokumentide küsimuses,

—	võttes arvesse nõukogu ja liikmesriikide valitsuste esindajate 1. detsembri 1997. aasta resolutsiooni äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma kohta ja selle töörühma korrapäraseid aruandeid ECOFINi nõukogule,

—	võttes arvesse 5. detsembril 2017 nõukogus vastu võetud maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetelu, mida muudeti kolmandate riikide võetud kohustuste jätkuva järelevalve alusel,

—	võttes arvesse komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatist, milles käsitletakse uusi nõudeid maksudest kõrvalehoidmise vastu ELi õigusaktides, millega reguleeritakse eelkõige rahastamist ja investeerimistoiminguid (C(2018)1756),

—	võttes arvesse käibemaksuraamistiku, eeskätt käibemaksu lõpliku korra jätkuvat uuendamist,

—	võttes arvesse oma 24. novembri 2016. aasta resolutsiooni lõpliku käibemaksusüsteemi väljatöötamise ja käibemaksupettuste vastase võitluse kohta (19),

—	võttes arvesse hiljuti vastu võetud uut ELi rahapesu vastast raamistikku, eeskätt pärast rahapesuvastase direktiivi neljanda (20) ja viienda (21) läbivaatamise vastuvõtmist,

—	võttes arvesse rikkumismenetlusi, mille komisjon on algatanud 28 liikmesriigi vastu selle eest, et nad ei ole neljandat rahapesuvastast direktiivi siseriiklikku õigusesse nõuetekohaselt üle võtnud ,

—	võttes arvesse komisjoni 2. veebruari 2016. aasta tegevuskava terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamiseks (COM(2016)0050) (22),

—	võttes arvesse komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatist liidu finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise kohta (COM(2018)0645),

—	võttes arvesse oma 14. märtsi 2019. aasta resolutsioon kiireloomulise vajaduse kohta koostada kooskõlas rahapesuvastase direktiiviga kolmandate riikide kohta ELi must nimekiri (23),

—

võttes arvesse Euroopa Liidu rahapesu andmebüroode platvormi 15. detsembri 2016. aasta kaardistamisuuringut ning erinevuste analüüsi ELi rahapesu andmebüroode õiguste ja takistuste kohta teabe hankimisel ja vahetamisel ning komisjoni talituste 26. juuni 2017. aasta töödokumenti ELi rahapesu andmebüroode vahelise koostöö parandamise kohta (SWD(2017)0275),

—	võttes arvesse Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA) ja komisjoni 11. juuli 2018. aasta soovitust Malta rahapesu andmebüroole seoses tegevusega, mis on vajalik rahapesuvastase direktiivi ja terrorismi rahastamise tõkestamise direktiivi järgimiseks,

—	võttes arvesse TAX3-komisjoni esimehe 7. detsembri 2018. aasta kirja Malta alalisele esindajale Euroopa Liidu juures, Tema Ekstsellents Daniel Azzopardile, milles palutakse selgitusi ettevõtte 17 Black kohta,

—	võttes arvesse komisjoni läbiviidud riigiabi käsitlevaid uurimisi ja otsuseid (24),

—	võttes arvesse 23. aprilli 2018. aasta ettepanekut võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218),

—	võttes arvesse Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu,

—	võttes arvesse poliitilist deklaratsiooni, millega kehtestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik,

—	võttes arvesse G7, G8 ja G20 mitmete rahvusvahelisi maksuküsimusi käsitlevate tippkohtumiste tulemusi,

—	võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 27. juuli 2015. aasta resolutsiooni Addis Abeba tegevuskava kohta,

—	võttes arvesse Aafrika ebaseaduslike rahavoogude kõrgetasemelise rühma aruannet ebaseaduslike rahavoogude kohta, mille tellisid ühiselt Aafrika Liidu Komisjon ning Aafrika majanduskomisjoni rahandus-, plaani- ja majandusarengu ministrite konverents,

—	võttes arvesse komisjoni 28. jaanuari 2016. aasta teatist tõhusa maksustamise välisstrateegia kohta (COM(2016)0024), milles komisjon nõudis ka seda, et EL peab olema eeskujuks,

—

võttes arvesse oma 8. juuli 2015. aasta resolutsiooni maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise kui arenguriikide valitsemist, sotsiaalkaitset ja arengut takistavate probleemide kohta (25) ning 15. jaanuari 2019. aasta resolutsiooni soolise võrdõiguslikkuse ja maksupoliitika kohta ELis (26),

—	võttes arvesse Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 8 lõikest 2 tulenevat kohustust austada püsivalt inimeste eraelu puutumatust käsitlevaid õigusakte,

—	võttes arvesse komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruannet investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavade kohta Euroopa Liidus (COM(2019)0012),

—	võttes arvesse komisjoni 15. jaanuari 2019. aasta teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“ (COM(2015)0008),

—	võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee 18. oktoobri 2017. aasta arvamust „ELi arengupartnerlused ja rahvusvahelistest maksulepingutest tulenevad probleemid“,

—	võttes arvesse kodukorra artiklit 52,

—	võttes arvesse finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni raportit (A8-0170/2019),

1.    Üldine sissejuhatus tausta tutvustamiseks

1.1.    Muudatused

1.

kinnitab, et kehtivad maksueeskirjad ei suuda sageli majanduse üha kasvava tempoga sammu pidada; tuletab meelde, et praegused rahvusvahelised ja riikide maksueeskirjad koostati peamiselt 20. sajandi alguses; kinnitab, et eeskirju on vaja tungivalt ja järjepidevalt reformida, et rahvusvahelised, ELi ja riikide maksusüsteemid tuleksid toime 21. sajandi uute majanduslike, sotsiaalsete ja tehnoloogiliste keerdküsimustega; võtab teadmiseks laialdase arusaama, mille kohaselt ei ole kehtivatel maksusüsteemidel ja arvestusmeetoditel võimalik pidada nende arengusuundumustega sammu ning tagada, et kõik turuosalised tasuvad õiglase osa maksudest;

2.

toonitab, et Euroopa Parlament on aidanud oluliselt kaasa võitlusele finantskuritegevusega, maksudest kõrvalehoidumisega ja maksustamise vältimisega, mille on muu hulgas paljastanud LuxLeaksi, Panama dokumentide, dokumendikogu Paradise Papersi, Football Leaksi, Bahamas Leaksi ja cum-ex-i juhtumid, ja teinud seda eeskätt TAXE-, TAX2 (27)- ja TAX3-erikomisjonide, Panama dokumentide uurimiskomisjoni ja ECON-komisjoni töö kaudu;

3.

peab kiiduväärseks tõsiasja, et praeguse koosseisu ametiajal on komisjon esitanud 26 seadusandlikku ettepanekut eesmärgiga kaotada mõned lüngad, parandada võitlust finantskuritegevuse ja agressiivse maksuplaneerimise vastu ning tõhustada maksukogumise tulemuslikkust ja õiglast maksustamist; peab äärmiselt kahetsusväärseks, et nõukogus ei ole toimunud edasiminekut seoses äriühingu tulumaksu reformi käsitlevate oluliste algatustega, mis on veel lõpetamata tõelise poliitilise tahte puudumise tõttu; nõuab veel lõpetamata ELi algatuste kiiret vastuvõtmist ja tähelepanelikku järelevalvet nende rakendamise üle, eesmärgiga tagada tulemuslikkus ja nõuetekohane täitmine, et pidada sammu maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise mitmekülgsusega;

4.

tuletab meelde, et maksujurisdiktsioon omab kontrolli üksnes tema territooriumiga seotud maksuküsimuste üle, kuid majandusvood ja mõned maksumaksjad, nagu hargmaised ettevõtted ja varakad üksikisikud, toimivad ülemaailmselt;

5.

rõhutab, et maksubaasi määratlemiseks on vaja täielikku ülevaadet maksumaksja olukorrast, sh nendest osadest, mis jäävad väljapoole maksujurisdiktsiooni, ning määrata kindlaks, missugune osa vastab missugusele jurisdiktsioonile; märgib, et lisaks tuleb need maksubaasid maksujurisdiktsioonide vahel jaotada, et vältida topeltmaksustamist ja kahekordset maksustamata jätmist; kinnitab, et esmatähtsaks tuleb pidada kahekordse maksustamata jätmise kaotamist, ning tagada, et topeltmaksustamise probleem lahendataks;

6.

leiab, et kõik ELi institutsioonid, kaasa arvatud Euroopa Parlament, samuti liikmesriigid peavad tegema jõupingutusi, et selgitada kodanikele maksustamise valdkonnas tehtud tööd ning olemasolevate probleemide lahendamiseks ja lünkade kaotamiseks võetud meetmeid; on seisukohal, et EL peaks välja kujundama laiapõhjalise strateegia, millega liit aitab neil liikmesriikidel asjakohaste meetmetega minna oma kehtivatelt ebaõiglastelt maksusüsteemidelt üle ELi õigusraamistikuga ja aluslepingute mõttega kooskõlas olevale maksusüsteemile;

7.

märgib, et majandusvood (28) ja võimalused maksuresidentsuse muutmiseks on märkimisväärselt suurenenud; hoiatab, et mõned uued nähtused (29) on oma olemuselt läbipaistmatud või soodustavad läbipaistmatust, mis võimaldab maksupettusi, maksustamise vältimist, maksudest kõrvalehoidumist, agressiivset maksuplaneerimist ja rahapesu;

8.

taunib asjaolu, et mõned ELi liikmesriigid konfiskeerivad teiste liikmesriikide maksubaasi, meelitades ligi mujal teenitud kasumit ja võimaldades sellega äriühingutel oma maksubaasi kunstlikult alandada; juhib tähelepanu, et see tava ei kahjusta mitte ainult ELi solidaarsuse põhimõtet, vaid põhjustab ka ELi kodanike arvel toimuvat jõukuse ümberjaotust hargmaiste ettevõtete ja nende aktsionäride kasuks; toetab olulist tööd, mida teevad teadlased ja ajakirjanikud, kes aitavad neid tavasid päevavalgele tuua;

1.2.    Maksustamise eesmärk ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, kahjulike maksutavade ja rahapesu mõju Euroopa ühiskondadele

9.

on seisukohal, et õiglane maksustamine ja kindlameelne võitlus maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu on keskse tähtsusega õiglase ühiskonna ja tugeva majanduse kujundamisel, kaitstes samal ajal ühiskondlikku lepingut ja õigusriigi põhimõtet; märgib, et õiglane ja tõhus maksusüsteem on ebavõrdsuse probleemi lahendamisel keskse tähtsusega, mitte ainult avaliku sektori kulutuste rahastamise kaudu sotsiaalse liikuvuse toetamiseks, vaid ka sissetulekute ebavõrdsuse vähendamise kaudu; rõhutab, et maksupoliitika võib oluliselt mõjutada tööhõivet käsitlevaid otsuseid, investeeringute taset ja ettevõtete soovi laieneda;

10.

rõhutab, et kõige pakilisem prioriteet on maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu põhjustatud maksutulu puudujäägi ja selle poolt riikide ja ELi eelarvele avalduva mõju vähendamine, et tagada võrdsed tingimused ja õiglane maksustamine kõigi maksumaksjate vahel ja nende hulgas, võidelda ebavõrdsuse suurenemise vastu ja suurendada usaldust demokraatliku poliitikakujundamise vastu, tagades, et petturitel ei oleks ausate maksumaksjate ees konkurentsieelist;

11.

rõhutab, et ühised jõupingutused ELi ja liikmesriikide tasandil on väga olulised selleks, et kaitsta ELi ja riikide eelarveid tasumata maksudest põhjustatud kahjude eest; märgib, et ainult täielikult ja tõhusalt kogutud maksutulu abil saavad riigid pakkuda muu hulgas kvaliteetseid avalikke teenuseid, sealhulgas taskukohast haridust, tervishoidu ja eluaset, julgeolekut, kuritegevuse kontrolli ja hädaolukordadele reageerimist, sotsiaalkindlustust ja hoolekannet, töö- ja keskkonnastandardite järgimist, võitlust kliimamuutuste vastu, soolise võrdõiguslikkuse edendamist, ühistransporti ja esmatähtsat taristut, et edendada ja vajaduse korral stabiliseerida sotsiaalselt tasakaalustatud arengut, et liikuda kestliku arengu eesmärkide poole;

12.

on seisukohal, et hiljutised suundumused maksustamise ja maksukogumise valdkonnas, mis on nihutanud maksukoormuse jõukuselt sissetulekule, kapitalitulult töötulule ja tarbimisele, hargmaistelt ettevõtetelt väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele ning finantssektorilt reaalmajandusele, on avaldanud ebaproportsionaalset mõju naistele ja väikese sissetulekuga inimestele, kes sõltuvad tavapäraselt rohkem töötulust ja kulutavad suurema osa oma sissetulekust tarbimisele (30); märgib, et maksudest kõrvalehoidumise määr on kõrgem kõige jõukamate seas (31); kutsub komisjoni üles võtma makse ja rahapesu käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes arvesse nende mõju sotsiaalsele arengule, sealhulgas soolisele võrdõiguslikkusele ja muudele eespool nimetatud poliitikavaldkondadele;

1.3.    Sularahatehingutega seotud risk ja kasu

13.

rõhutab, et sularahatehingud on rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise, sealhulgas käibemaksupettuse tõttu jätkuvalt väga riskantsed, vaatamata nende eelistele, nagu kättesaadavus ja kiirus; märgib, et mitmes liikmesriigis on juba kehtestatud sularahamaksetele piirangud; märgib ka seda, et kuigi ELi välispiiridel läbi viidava sularahakontrolli suhtes kohaldatavad eeskirjad on ühtlustatud, on eeskirjad sularaha liikumise kohta ELi piires liikmesriigiti erinevad;

14.

märgib, et nende meetmete killustatus ja erinev laad võib häirida siseturu nõuetekohast toimimist; kutsub seetõttu komisjoni üles koostama ettepanekut sularahamaksete üleliiduliste piirangute kohta, säilitades samal ajal sularaha maksevahendina; märgib lisaks, et suure nimiväärtusega euro pangatähtede rahapesu risk on suurem; kiidab heaks asjaolu, et EKP teatas 2016. aastal, et uute 500-euroste pangatähtede emiteerimine lõpetatakse (kuigi allesjäänud varu kehtib endiselt seadusliku maksevahendina); palub EKP-l koostada ajakava 500-euroste rahatähtede kasutamise järk-järguliseks lõpetamiseks;

1.4.    Kvantitatiivne hinnang

15.

rõhutab, et maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine tähendavad liikmesriikide ja Euroopa Liidu eelarve jaoks saamatajäänud tulu (32); tõdeb, et sellise rahalise kahju täpse summa kindlakstegemine ei ole lihtne; märgib siiski, et rangemad läbipaistvusnõuded võimaldaksid saada täpsemaid andmeid ja aitaksid ühtlasi läbipaistmatust vähendada;

16.

märgib, et mitmete hinnangutega on püütud teha kindlaks maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise põhjustatud kahjude ulatust; tuletab meelde, et andmete laadi või nende puudumise tõttu ei anna ükski neist hinnangutest eraldi võetuna probleemi ulatusest selget pilti; märgib, et osa viimaseid hinnanguid täiendavad üksteist, kuna nende aluseks on erinev, kuid üksteist vastastikku täiendav metoodika;

17.

märgib, et kuigi komisjon koostab tänaseni käibemaksu alalaekumise hinnanguid ELi kohta, koostavad ainult 15 liikmesriiki hinnanguid oma riikliku maksutulupuudujäägi kohta; kutsub kõiki liikmesriike üles koostama komisjoni suuniste alusel põhjaliku hinnangu maksutulupuudujäägi kohta, mis ei piirduks ainult käibemaksuga ja hõlmaks kõikide maksusoodustuste kulude hindamist;

18.

taunib veelkord „usaldusväärse ja erapooletu statistika puudumist maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise ulatuse kohta“ ja rõhutab, kui oluline on „töötada välja asjakohased ja läbipaistvad meetodid, et hinnata sellise tegevuse ulatust ja mõju riikide rahandusele, majandustegevusele ja avaliku sektori investeeringutele“ (33); juhib tähelepanu, kui tähtis on statistikaasutuste poliitiline ja rahaline sõltumatus statistika usaldusväärsuse tagamisel; nõuab, et Eurostatilt palutaks tehnilist abi põhjaliku ja täpse statistika kogumiseks, et seda esitataks võrreldaval ja kergesti sobitataval digitaalsel kujul;

19.

tuletab eeskätt meelde 2015. aastal koostatud empiirilist hinnangut äriühingu tulumaksu agressiivsest planeerimisest tingitud iga-aastase tulude kaotuse ulatuse kohta ELis; märgib, et hinnanguline suurus jääb vahemikku 50–70 miljardit eurot (üksnes kasumi ümberpaigutamise tõttu kaotatud summa, mis on vähemalt 17 % äriühingu tulumaksust saadud tulust 2013. aastal ja 0,4 % SKPst) kuni 160–190 miljardit eurot (lisades suuremate hargmaiste ettevõtete individuaalse maksustamiskorra ning maksukogumise ebatõhususe);

20.

kutsub nõukogu ja liikmesriike üles pidama esmatähtsaks, eeskätt programmi „Fiscalis“ abiga, projekte, mille eesmärk on mõõta maksustamise vältimise ulatust, et lahendada paremini praegune maksutulupuudujäägi probleem; rõhutab, et Euroopa Parlament on võtnud vastu (34) otsuse programmi „Fiscalis“ rahastamise suurendamise kohta; nõuab tungivalt, et liikmesriigid hindaksid komisjoni kooskõlastusel oma maksutulupuudujäägi suurust ja avaldaksid tulemused igal aastal;

21.

märgib, et Rahvusvahelise Valuutafondi töödokumendi (35) hinnangul on maksubaasi kahanemisest ja kasumi ümberpaigutamisest tingitud ning maksuparadiisidega seotud ülemaailmne kahju ligikaudu 600 miljardit USA dollarit aastas; märgib, et Rahvusvahelise Valuutafondi pikaajalised ligikaudsed hinnangud on 400 miljardit USA dollarit OECD riikide puhul (1 % nende SKPst) ning 200 miljardit USA dollarit arengumaade puhul (1,3 % nende SKPst);

22.

peab tervitatavaks 2017. aasta uuringus „Tax Policies in the European Union“ (36) esitatud viimaseid hinnanguid varimajanduse kohta, mis kaudselt annavad ka laiema pildi maksudest kõrvalehoidumisest; rõhutab, et varimajanduse ulatuse kindlakstegemisel võetakse arvesse majandustegevusi, mis ei pruugi rahvamajanduse arvepidamise lähteandmetes kajastuda;

23.

toonitab, et igal aastal viiakse ligi 40 % hargmaiste ettevõtete kasumist kogu maailmas maksuparadiisidesse ja seejuures saavad kasumi ümberpaigutamisest kõige rohkem kahju mõned Euroopa Liidu riigid, kuna 35 % ümberpaigutatud kasumist on pärit ELi riikidest ja 30 % arenguriikidest (37); juhib tähelepanu, et ligi 80 % paljudest ELi liikmesriikidest ümberpaigutatavast kasumist suunatakse mõnesse üksikusse ELi liikmesriiki või neist läbi; juhib tähelepanu, et hargmaised ettevõtted võivad maksta kuni 30 % vähem makse kui riigisisesed konkurendid ja et agressiivne maksuplaneerimine moonutab konkurentsi kodumaiste ettevõtete, eelkõige VKEde jaoks;

24.

märgib, et viimased hinnangud maksudest kõrvalehoidumise kohta ELis viitavad umbes 825 miljardile eurole aastas (38);

25.

märgib, et TAX3-komisjoni kuulatavad hargmaised ettevõtted esitavad oma hinnangu tegelike maksumäärade kohta (39); osutab, et osa eksperte peab neid hinnanguid küsitavaks;

26.

nõuab, et kogutaks statistilisi andmeid vabasadamates, tolliladudes ja erimajandustsoonides toimunud suurtehingute ning vahendajate ja rikkumisest teatajate avaldatud teabe kohta;

1.5    Maksupettus, maksudest kõrvalehoidumine, maksustamise vältimine ja agressiivne maksuplaneerimine

27.

tuletab meelde, et maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse vastases võitluses võideldakse ebaseaduslike toimingutega, samas kui maksustamise vältimise vastane võitlus on suunatud olukordadele, kus kasutatakse ära õiguses valitsevaid lünku või jäädakse põhimõtteliselt seaduse piiresse – välja arvatud juhul, kui maksuhaldurid või (lõppastmes) õigusasutused on need ebaseaduslikuks tunnistanud– kuid on selle mõttega vastuolus; nõuab seetõttu maksuraamistiku lihtsustamist;

28.

tuletab meelde, et maksukogumise tõhustamine ELi riikides vähendab tõenäoliselt maksudest kõrvalehoidumise ja sellele järgneva rahapesuga seotud kuritegevust;

29.

tuletab meelde, et agressiivne maksuplaneerimine tähendab sellise maksude struktuuri loomist, mille eesmärk on vähendada maksukohustust, kasutades maksusüsteemi tehnilisi aspekte või kahe või enama maksusüsteemi vahelist arbitraaži, ning mis on vastuolus seaduse mõttega;

30.

väljendab rahulolu komisjoni vastusega oma TAXE-, TAX2- ja PANA-komisjoni käsitlevates resolutsioonides tehtud üleskutsele paremini kindlaks teha agressiivne maksuplaneerimine ja kahjulikud maksutavad;

31.

palub komisjonil ja nõukogul teha ja võtta vastu ettepanek agressiivse maksuplaneerimise näitajate laiahaardelise ja konkreetse määratluse kohta, tuginedes nii maksustamisalase halduskoostöö direktiivi (40) viienda läbivaatamise raames kindlakstehtud tunnustele kui ka komisjoni asjakohastele uuringutele ja soovitustele (41); rõhutab, et need selged näitajad võivad vajaduse korral tugineda rahvusvaheliselt kokkulepitud standarditele; kutsub liikmesriike üles kasutama neid näitajaid alusena, et kaotada kõik olemasolevatest maksusüsteemide vahelistest lünkadest tulenevad kahjulikud maksutavad; palub komisjonil ja nõukogul neid näitajaid korrapäraselt ajakohastada, kui kerkib esile uusi agressiivse maksuplaneerimise viise või tavasid;

32.

rõhutab äriühingu tulumaksu maksjate ja varakate üksikisikute sarnasust äriühingute struktuuride ja samalaadsete struktuuride (nt usaldusfondid ja offshore-fondid) kasutamisel agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil; tuletab meelde vahendajate (42) rolli agressiivse maksuplaneerimise süsteemide loomisel; tuletab sellega seoses meelde, et suurem osa varakate üksikisikute sissetulekust tuleb kapitalikasumist, mitte töötasust;

33.

peab kiiduväärseks, et komisjon hindas agressiivse maksuplaneerimise näitajaid ja lisas need 2018. aasta Euroopa poolaasta riigipõhistesse aruannetesse; nõuab, et selline hindamine kujuneks korrapäraseks, et tagada õiglased tingimused ELi siseturul ning avaliku sektori tulude suurem stabiilsus pikemas perspektiivis; kutsub komisjoni üles tagama, vajaduse korral ametlike soovituste vormis, selged järelmeetmed agressiivse maksuplaneerimise tavade lõpetamiseks;

34.

tuletab meelde oma üleskutset ettevõtetele kui maksumaksjatele järgida täiel määral oma maksukohustusi ja hoiduda agressiivsest maksuplaneerimisest, mis viib maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamiseni, ning pidada õiglast maksustamisstrateegiat ja kahjulikest maksutavadest hoidumist oma ettevõtja sotsiaalse vastutuse oluliseks osaks, võttes arvesse ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtteid ja OECD hargmaistele ettevõtjatele mõeldud suuniseid, et tagada maksumaksjate usaldus maksuraamistike vastu;

35.

nõuab tungivalt, et tõhustatud koostöö menetluses osalevad liikmesriigid jõuaksid finantstehingute maksu kehtestamise suhtes võimalikult kiiresti kokkuleppele, tunnistades seejuures, et kõige sobivam oleks globaalne lahendus;

2.    Äriühingute maksustamine

36.

tuletab meelde, et üleilmastumise ja digitaliseerimise tulemusel on tekkinud rohkem võimalusi äri- või elukoha paiknemise valimiseks õigusraamistiku alusel;

37.

tuletab meelde, et maksud tuleb maksta jurisdiktsioonides, kus sisuline ja tegelik majandustegevus tegelikult toimub ja kus luuakse väärtust, või kaudse maksustamise korral tarbimiskohas; rõhutab, et seda on võimalik saavutada, kui ELis võetakse vastu asjakohase ja õiglase jaotusega äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas (CCCTB), mis hõlmab muu hulgas kõiki materiaalseid varasid;

38.

märgib, et EL võttis esimeses maksustamise vältimise vastases direktiivis vastu riigist lahkumisel tasumisele kuuluva maksu, mis võimaldab liikmesriikidel maksustada oma territooriumil saadud kapitalikasumi majanduslikku väärtust, isegi kui seda kasumit ei ole lahkumise ajal veel realiseeritud; on seisukohal, et põhimõtet, mille kohaselt maksustatakse liikmesriikides saadud kasumit enne selle riigist lahkumist, tuleks tugevdada näiteks intressimaksetelt ja litsentsitasudelt kinnipeetavate maksude kooskõlastamise kaudu, et kaotada olemasolevad lüngad ja vältida kasumi maksustamata väljaviimist EList; kutsub nõukogu üles jätkama läbirääkimisi intressimakseid ja litsentsitasusid käsitleva ettepaneku üle (43); märgib, et maksulepingutes vähendatakse sageli tasutava maksu määra, et vältida topeltmaksustamist (44);

39.

kinnitab, et rahvusvaheliste maksueeskirjade kohandamine peab reageerima maksustamise vältimisele, mis tuleneb siseriiklike maksusätete ja lepingute võrgustike võimalikust koostoimest, ja mille tulemuseks on maksubaasi kahanemine ja topeltmaksuvabastus, tagades samas, et ei toimuks topeltmaksustamist;

2.1.    Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava ja selle rakendamine ELis: maksustamise vältimise vastane direktiiv

40.

tunnistab, et G20/OECD juhitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti eesmärk oli võidelda koordineeritud viisil põhjuste ja asjaoludega, mis tekitasid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tavasid, parandades maksueeskirjade piiriülest ühtsust, tugevdades põhinõudeid ning suurendades läbipaistvust ja kindlust; märgib siiski, et OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava alane koostöövalmidus ja -kohustus on riikide lõikes ja konkreetsete meetmete puhul erinev;

41.

märgib, et G20/OECD juhitud 15-punktilist maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava, mille eesmärk on võidelda koordineeritud viisil maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise põhjuste ja asjaoludega, rakendatakse ja järgitakse ning edasised arutelud toimuvad kõikehõlmava raamistiku kaudu laiema haardega kui esialgsed osalisriigid; kutsub liikmesriike üles toetama nii kõikehõlmava raamistiku mandaati kui ka toimimist, tagamaks, et kehtivas rahvusvahelises raamistikus kaetakse olemasolevad maksulüngad ja lahendamata maksuküsimused; väljendab heameelt kõikehõlmava raamistiku algatuse üle arutada maksustamisõiguste paremat jaotamist riikide seas ja leida selles küsimuses ülemaailmne konsensus;

42.

võtab teadmiseks, et meetmed vajavad rakendamist; võtab teadmiseks poliitikadokumendi (45) maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku kohta, mille eesmärk on leida digitaalmajanduse maksustamisega seotud kindlakstehtud probleemidele võimalikke lahendusi;

43.

juhib tähelepanu asjaolule, et mõni liikmesriik on võtnud hiljuti vastu ühepoolsed vastumeetmed kahjulike maksutavade vastu (nt Ühendkuningriigi kõrvalesuunatud kasumi maks ja USA maksureformi üldise immateriaalse vara madala maksumääraga maksustatud tulu (GILTI) sätted), tagamaks, et hargmaiste ettevõtjate välisriikidest saadud tulu maksustatakse emaettevõtja asukohariigis nõuetekohaselt minimaalse tegeliku maksumääraga; nõuab nende meetmete ELi tasandi hindamist; märgib, et erinevalt nendest ühepoolsetest meetmetest edendab EL üldiselt mitmepoolsete ja konsensuslike lahenduste leidmist, et tegeleda maksustamisõiguste õiglase jaotamisega; rõhutab, et EL peab näiteks digitaalsektori maksustamisel esmatähtsaks ülemaailmset lahendust, kuid teeb sellele vaatamata ettepaneku kehtestada ELi digiteenuste maks, kuna ülemaailmsed arutelud on edenenud aeglaselt;

44.

tuletab meelde, et ELi 2016. aasta maksustamise vältimise vastane pakett täiendab olemasolevaid sätteid, et rakendada ELis ühtsel turul 15 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastast meedet koordineeritud viisil;

45.

tunneb heameelt, et EL võttis vastu esimese ja teise maksustamise vältimise vastase direktiivi; märgib et need direktiivid tagavad õiglasema maksustamise, kehtestades kogu ELis minimaalse kaitse äriühingu tulumaksu vältimise eest ja tagades ettevõtjatele nii nõudluse kui ka pakkumise seisukohast õiglasema ja stabiilsema keskkonna; väljendab heameelt, et hübriidseid ebakõlasid käsitlevate sätetega ennetatakse topeltmaksustamist, et kõrvaldada olemasolevad ebakõlad ja hoiduda edasiste ebakõlade tekitamisest liikmesriikide vahel ja kolmandate riikidega;

46.

väljendab heameelt esimesse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi lisatud välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate sätete üle, mille eesmärk on tagada, et seotud ettevõtjate madala maksumääraga või maksudeta riikidesse paigutatud kasum oleks tegelikult maksustatud; tunnistab, et need hoiavad ära olukorra, kus välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate siseriiklike eeskirjade puudumine või nende mitmekesisus liidus kahjustab siseturu toimimist ka muudes olukordades kui täielikult kunstlike korralduste puhul, nagu Euroopa Parlament on korduvalt nõudnud; taunib välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade rakendamise kahe lähenemisviisi kooseksisteerimist esimeses maksustamise vältimise vastases direktiivis ning kutsub liikmesriike üles rakendama üksnes lihtsamaid ja tõhusaimad välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju, mis on sätestatud esimese maksustamise vältimise vastase direktiivi artikli 7 lõike 2 punktis a;

47.

tunnustab esimesse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi lisatud üldist kuritarvituste vastast reeglit äriühingu tulumaksukohustuse arvutamiseks, mis võimaldab liikmesriikidel mitte võtta arvesse skeeme, mis ei ole tegelikud ning mille eesmärk kõiki asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes on saada maksueelis; väljendab uuesti oma korduvat üleskutset võtta vastu üldine ja ühine kuritarvituste vastane reegel, täpsemalt kehtivates õigusaktides ning eeskätt ema- ja tütarettevõtjate direktiivis, ühinemise direktiivis ning intressimaksete ja litsentsitasude direktiivis;

48.

kordab, et vaja on püsiva tegevuskoha ja märkimisväärse majandusliku kohalolu selget määratlust, nii et äriühingud ei saaks vältida kunstlikult maksukohustust liikmesriigis, kus neil toimub majandustegevus;

49.

nõuab ELi ühise siirdehindade foorumi raames heade tavade väljatöötamise vallas tehtava töö lõpuleviimist ning nõuab, et komisjon jälgiks rakendamist liikmesriikides;

50.

tuletab meelde oma muresid seoses siirdehindade kasutamisega agressiivses maksuplaneerimises ja seepärast tuletab meelde vajadust võtta probleemi lahendamiseks asjakohased meetmed ja parandada siirdehindade raamistikku; rõhutab vajadust tagada, et need kajastaksid tegelikku majanduslikku olukorda, tagaksid kindluse, selguse ja õigluse liikmesriikide ja liidus tegutsevate ettevõtjate jaoks, ning vähendada ohtu, et eeskirju kuritarvitatakse kasumi ümberpaigutamiseks, võttes arvesse 2010. aasta OECD siirdehindade alaseid suuniseid rahvusvahelistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele (46); märgib siiski, et nagu eksperdid ja väljaanded on välja toonud, on sõltumatu üksuse mõiste või reaalturuväärtuse põhimõtte kasutamine üks kahjulikke maksutavasid võimaldavatest peamistest teguritest (47);

51.

rõhutab, et ELi meetmed, mille eesmärk on tegeleda maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise ning agressiivse maksuplaneerimisega, on andnud maksuhalduritele õiglase maksukogumise tagamiseks ajakohastatud vahendid, säilitades samal ajal ELi ettevõtete konkurentsivõime; rõhutab, et maksuhaldurid peaksid vastutama vahendite tõhusa ärakasutamise eest, põhjustamata vastutavatele maksumaksjatele, eelkõige VKEdele lisakoormust;

52.

tunnistab, et esimese maksustamise vältimise vastase direktiivi ja neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi vastuvõtmisele järgnenud uus teabevool maksuhalduritele tekitab vajaduse asjakohaste ressursside järele, et tagada selle teabe tõhusaim ärakasutamine ja vähendada tulemuslikult olemasolevat maksulünka; kutsub kõiki liikmesriike üles tagama, et ametiasutuste kasutatavad vahendid on piisavad ja nõuetekohased selle teabe kasutamiseks ning eri allikatest ja andmekogumitest saadud teabe ühendamiseks ja ristkontrollimiseks;

2.2.    Agressiivse maksuplaneerimisega võitlemise alaste ELi meetmete tugevdamine ning maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava täiendamine

2.2.1.    Liikmesriikide maksusüsteemide ja üldise maksukeskkonna kontrollimine – agressiivne maksuplaneerimine ELis (Euroopa poolaasta)

53.

tunnustab tõsiasja, et kooskõlas Euroopa Parlamendi üleskutsega on liikmesriikide maksusüsteemidest ja üldisest maksukeskkonnast saanud Euroopa poolaasta osa (48); peab kiiduväärseks komisjoni koostatud uuringuid ja andmeid (49), mis võimaldavad tegeleda paremini agressiivse maksuplaneerimise näitajaid pakkuvate olukordadega ning näitavad selgelt kokkupuudet maksuplaneerimisega ning pakuvad kõikide liikmesriikide kohta selle nähtusega seoses rikkaliku andmebaasi; juhib tähelepanu, et liikmesriigid ei tohi lojaalse koostöö vaimus soodustada selliste agressiivse maksuplaneerimise skeemide loomist, mis on vastuolus ELi õigusraamistikuga ja aluslepingute vaimuga;

54.

nõuab, et Euroopa poolaasta uutel maksunäitajatel oleks sama palju kaalu kui kulude kontrolliga seotud näitajatel; rõhutab, kui oluline on maksumõõtme lisamine Euroopa poolaastale, kuna see võimaldab võidelda teatavate kahjulike maksutavadega, mida ei ole maksustamise vältimise vastases direktiivis ja teistes kehtivates ELi õigusaktides seni käsitletud;

55.

tunneb heameelt, et kuuendas maksustamisalase halduskoostöö direktiivis nähakse ette avalikustatavate piiriüleste skeemide tunnused, millest vahendajad peavad teatama maksuhalduritele, et viimastel oleks võimalik neid hinnata; tunnustab tõsiasja, et neid agressiivse maksuplaneerimise skeemide tunnuseid võib ajakohastada, kui esile kerkivad uued skeemid või tavad; juhib tähelepanu asjaolule, et direktiivi rakendamise tähtaeg ei ole veel möödas ning et sätete rakendamist tuleb jälgida, et tagada nende tõhusus;

56.

palub äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühmal anda igal aastal nõukogule ja parlamendile aru peamistest teatatud skeemidest liikmesriikides, et võimaldada otsusetegijatel pidada sammu uute arendatavate maksuskeemidega ning võtta vastumeetmed, mida võib vaja minna;

57.

kutsub nii ELi institutsioone kui ka liikmesriike üles tagama, et riigihankelepingud ei soodustaks tarnijate poolset maksustamise vältimist; liikmesriigid peaksid jälgima ja tagama, et pakkumistes ja hankelepingutes osalevad ettevõtjad või muud juriidilised isikud ei osale maksupettuses, maksudest kõrvalehoidumises ja agressiivses maksuplaneerimises; kutsub komisjoni üles täpsustama ELi hankedirektiivi kohast kehtivat hankekorda ja vajaduse korral tegema ettepaneku selle ajakohastamiseks viisil, millega ei keelustataks maksualaste kaalutluste kohaldamist välistamis- või isegi valikukriteeriumina riigihangete valdkonnas;

58.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku, mis kohustaks liikmesriike tagama, et riigihankemenetlustes osalevad ettevõtjad vastaksid maksude läbipaistvuse miinimumtasemele, eelkõige riikidepõhise aruande ja läbipaistvate omandistruktuuride osas;

59.

kutsub komisjoni üles esitama võimalikult kiiresti ettepanekut eesmärgiga tühistada patenditulu maksustamise erikorrad ning kutsub liikmesriike üles soodustama teadus- ja arendustegevuse mittekahjulikku ja, kui see on asjakohane, otsest toetamist; rõhutab, et äriühingute maksusoodustused tuleb läbimõeldult välja töötada ja rakendada üksnes juhul, kui nende positiivne mõju töökohtadele ja majanduskasvule on tõendatav ning maksustamissüsteemis uute lünkade tekitamise oht on välistatud;

60.

kordab vahepeal oma üleskutset tagada, et praeguste patenditulu maksustamise erikordadega luuakse tegelik side majandustegevusega, nt kulutuste kontrollid, ning et nendega ei moonutata konkurentsi; võtab teadmiseks immateriaalse vara kasvava osakaalu hargmaiste ettevõtete väärtusahelas; võtab teadmiseks teadus- ja arendustegevuse kulude parema määratluse äriühingu tulumaksu ühtset maksubaasi käsitlevas ettepanekus; toetab parlamendi seisukohta maksukrediidi kohta, mida antakse teadus- ja arendustegevuse kuludest mahaarvamise asemel tegelike teadus- ja arendustegevuse kulude katteks;

2.2.2.    Parem koostöö maksustamise, sealhulgas äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi vallas

61.

rõhutab, et Euroopa Liidu maksupoliitika ei peaks keskenduma üksnes maksustamise vältimise ja agressiivse maksuplaneerimise vastasele võitlusele, vaid ka piiriülese majandustegevuse hõlbustamisele maksuhaldurite koostöö ja aruka maksupoliitika kujundamise kaudu;

62.

rõhutab, et on mitmesuguseid maksudega seotud takistusi, mis takistavad piiriülest majandustegevust; võtab sellega seoses teadmiseks oma 25. oktoobri 2012. aasta resolutsiooni Euroopa kodanike ja ettevõtete 20 peamise ühisturu toimimisega seotud mureküsimuse kohta (50); nõuab tungivalt, et komisjon võtaks esmajärjekorras vastu tegevuskava nende takistuste kõrvaldamiseks;

63.

peab kiiduväärseks äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi projekti taaskäivitamist, mille raames võtab komisjon vastu omavahel seotud ettepanekud äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi (CCTB) ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta; rõhutab, et kui äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas on täielikult rakendatud, kõrvaldab see riiklike maksusüsteemide vahelised tühikud, eelkõige siirdehindade osas;

64.

kutsub nõukogu üles võtma need kaks ettepanekut kiiresti vastu ja need samaaegselt rakendama, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, mis hõlmab juba virtuaalse püsiva tegevuskoha mõistet ja tulude jaotamisvalemeid, mis kaotaksid olemasolevad maksustamise vältimist võimaldavad lüngad ning looksid digitaliseerimist silmas pidades võrdsed tingimused; peab kahetsusväärseks, et teatavad liikmesriigid keelduvad jätkuvalt lahenduse leidmisest, ning kutsub liikmesriike üles oma erinevaid seisukohti ületama;

65.

tuletab meelde, et äriühingu tulumaksu (ühtse) konsolideeritud maksubaasi rakendamisega peab kaasnema ühiste raamatupidamiseeskirjade kohaldamine ja haldustavade asjakohane ühtlustamine;

66.

tuletab meelde, et kasumi ümberpaigutamise tava lõpetamiseks ja põhimõtte kehtestamiseks, et maksu makstakse kasumi teenimise kohas, tuleks äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas ja äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas kehtestada samaaegselt kõikides liikmesriikides; kutsub komisjoni üles esitama uue ettepaneku, mis põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 116 ning mille kohaselt Euroopa Parlament ja nõukogu võtavad seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu vajalikud õigusaktid, kui nõukogu ei võta vastu ühehäälset otsust äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kehtestamise ettepaneku kohta;

2.2.3.    Äriühingute digimaksustamine

67.

märgib, et digitaliseerimise nähtus on tekitanud turul uue olukorra, kus digitaalsetel ja digikohaloluga ettevõtetel on võimalik kasutada ära kohalikke turge, ilma et nad oleksid sel turul füüsiliselt, maksustataval viisil kohal, ning see loob ebavõrdsed tingimused ja seab traditsioonilised ettevõtted ebasoodsasse olukorda; märgib, et digitaalsete ärimudelite puhul on tegelik keskmine maksukoormus ELis väiksem kui traditsiooniliste ärimudelite puhul (51);

68.

juhib sellega seoses tähelepanu asjaolule, et hargmaiste ettevõtete väärtusahelates toimub järkjärguline üleminek materiaalselt tootmiselt immateriaalsele varale, mida kajastab viimase viie aasta jooksul saadud litsentsitasude suhteline kasvumäär (ligi 5 % aastas) võrreldes kaubavahetuse ja välismaiste otseinvesteeringutega (vähem kui 1 % aastas) (52); taunib asjaolu, et digitaalsed ettevõtted ei maksa mõnes liikmesriigis peaaegu mingeid makse vaatamata oma märkimisväärsele digitaalsele kohalolule ja suurtele tuludele nendes liikmesriikides;

69.

on veendunud, et EL peaks keskenduma atraktiivsema ärikeskkonna loomisele, et saavutada tõrgeteta toimiv digitaalne ühtne turg, tagades samal ajal digitaalmajanduse õiglase maksustamise; tuletab meelde, et kogu majanduse digitaliseerimisel tuleks väärtuse loomise kohas võtta arvesse nii kasutajate panust kui ka tarbijate internetis käitumise kohta kogutud teavet;

70.

rõhutab, et liidu ühise lähenemisviisi puudumine digitaalmajanduse maksustamise küsimuses toob edaspidi ja on juba toonud kaasa selle, et liikmesriigid on sunnitud vastu võtma ühepoolseid lahendusi, mis põhjustavad õiguslikku ebakindlust, killustavad ühtset turgu ja võivad muutuda koormaks nii piiriüleselt tegutsevatele ettevõtetele kui ka maksuhalduritele;

71.

märgib komisjoni ja mõne liikmesriigi juhtivat rolli ülemaailmses arutelus digitaalmajanduse maksustamise üle; ergutab liikmesriike jätkama OECD ja ÜRO tasandil ennetavat tööd, eelkõige protsessi kaudu, mis on kehtestatud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku poliitikadokumendis (53); tuletab siiski meelde, et EL ei tohiks oodata ülemaailmset lahendust ja peab tegutsema kohe;

72.

peab kiiduväärseks 21. märtsil 2018 komisjonis vastu võetud digimaksu paketti; kahetseb siiski, et Taani, Soome, Iirimaa ja Rootsi säilitasid majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta istungil reservatsioonid või põhimõttelise vastuseisu digimaksu paketile (54);

73.

rõhutab, et ühtne kokkulepe selle kohta, mis on digitaalne püsiv tegevuskoht, on samm õiges suunas, kuid ei lahenda küsimust, kuidas määrata kindlaks selle digitaalse püsiva tegevuskoha maksubaas;

74.

kutsub liikmesriike üles kaaluma võimalust kehtestada tõhustatud koostöö raames digimaks, et hoida ära ühtse turu edasine killustumine, mis on juba toimumas üksikutes liikmesriikides, kus kaalutakse riiklike lahenduste kasutuselevõttu;

75.

mõistab, et nn ajutine lahendus ei ole optimaalne; on seisukohal, et see aitab kiirendada parema lahenduse otsimist ülemaailmsel tasandil, võrdsustades samal ajal mõningal määral tingimusi kohalikel turgudel; palub ELi liikmesriikidel arutada, vastu võtta ja rakendada niipea kui võimalik pikaajaline lahendus digitaalmajanduse maksustamise kohta (märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta), et EL oleks ülemaailmsel tasandil jätkuvalt suunaseadja; rõhutab, et komisjoni pakutud pikaajaline lahendus peab olema alus rahvusvahelisel tasandil tehtavale edasisele tööle;

76.

võtab teadmiseks ELi kodanike tugeva nõudluse digiteenuste maksu järele; tuletab meelde, et uuringud näitavad, et 80 % Saksamaa, Prantsusmaa, Austria, Hollandi, Rootsi ja Taani kodanikke toetab digiteenuste maksu ja arvab, et EL peab võtma juhtrolli rahvusvaheliste jõupingutuste tegemiseks; rõhutab lisaks, et enamik küsitletud kodanikest soovib digiteenuste osutamise maksu laialdast rakendamist (55);

77.

palub liikmesriikidel tagada, et digiteenuste maks on endiselt ajutine meede, lisades nn aegumisklausli 21. märtsi 2018. aasta ettepanekule võtta vastu nõukogu direktiiv digiteenuste maksu ühise süsteemi kohta, millega reguleeritakse teatavate digiteenuste osutamisest saadavat tulu (56) (COM(2018)0148), ja kiirendades arutelu märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta;

2.2.4.    Tõhus maksustamine

78.

märgib, et ELi tasandil on äriühingu tulumaksu nominaalmäär alates 2000. aastast vähenenud 32 %, keskmiselt 32 %-lt 2000. aastal 21,9 %-ni 2018. aastal (57); väljendab muret mõju pärast, mida konkurents avaldab maksusüsteemide jätkusuutlikkusele ja nende võimalikule ülekanduvale mõjule teistele riikidele; mainib, et esimene G20/OECD juhitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt ei puudutanud seda nähtust; väljendab heameelt teadaande üle, et maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alane kõikehõlmav raamistik uurib eelarvamusevabalt peamisi maksustamisõigusi, mis tugevdaksid jurisdiktsioonide suutlikkust maksustada 2020. aastaks (58) tulusid juhul, kui teine jurisdiktsioon kohaldab nende tulude suhtes madalamat maksumäära, mille puhul on tegemist minimaalse tegeliku maksustamisega; märgib, et nagu on mainitud maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alases kõikehõlmavas raamistikus, ei muuda praegune OECD juhitav töö tõsiasja, et riigid või jurisdiktsioonid võivad endiselt vabalt kehtestada oma maksumäärasid või mitte üldse omada äriühingu tulumaksu süsteemi (59);

79.

avaldab heameelt OECD uue ülemaailmse standardi üle, mis käsitleb olulise tegevuse tegurit olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide (60) puhul, mis on suuresti inspireeritud ELi tööst ELi loetellu kandmise protsessiga (ELi loetelu õigluse kriteerium 2.2);

80.

võtab teadmiseks erinevused suurte äriühingute hinnanguliste tegelike maksumäärade – mis sageli põhinevad maksusätetel (61) – ja suurte hargmaiste ettevõtete poolt tegelikult makstud maksude vahel; märgib, et traditsioonilised sektorid maksavad maksu vastavalt tegelikule maksumäärale keskmiselt 23 % ulatuses, kuid digitaalsektor maksab ligilähedaselt 9,5 % (62)

81.

märgib, et tegelike maksumäärade hindamiseks on erinevad meetodid, mis ei võimalda neid ELis ja kogu maailmas usaldusväärselt võrrelda; märgib, et ELi tegelike maksumäärade hinnangud varieeruvad 2,2 %-st kuni 30 %ni (63); kutsub komisjoni üles töötama välja oma metoodika ja avaldama korrapäraselt tegelikud maksumäärad liikmesriikides;

82.

kutsub komisjoni üles hindama nominaalsete maksumäärade vähendamise nähtust ja selle mõju tegelikele maksumääradele ELis ning esitama vajaduse korral ettepanekuid nii ELi siseselt kui ka kolmandate riikide suhtes kehtivate kaitsevahendite kohta, sealhulgas ranged kuritarvituste vastased eeskirjad, kaitsemeetmed, näiteks välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad rangemad eeskirjad, ning soovitus maksulepingute muutmise kohta;

83.

on seisukohal, et maksubaasi ülemaailmse koordineerimisega OECD/BEPSi projekti tulemusena peaks kaasnema maksumäärade parem kooskõlastamine, et saavutada suurem tõhusus;

84.

kutsub liikmesriike üles ajakohastama käitumisjuhendi töörühma volitusi, et uurida äriühingute kasumi tõhusa maksustamise miinimummäära käsitust, et võtta järelmeetmeid seoses OECD tööga majanduse digiteerimisest tulenevate maksuprobleemide kallal;

85.

võtab teadmiseks avalduse, mille tegi Prantsuse rahandusminister 23. oktoobril 2018 toimunud TAX3 kohtumisel vajaduse kohta arutada minimaalse maksustamise ideed; tunnustab Prantsusmaa valmisolekut lisada minimaalse maksustamise arutelu üheks oma prioriteediks oma eesistumise ajal G7s 2019. aastal, nagu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta istungil kinnitati;

2.3.    Otseste maksudega seotud halduskoostöö

86.

rõhutab, et alates 2014. aasta juunist on maksustamisalase halduskoostöö direktiivi muudetud neli korda;

87.

palub komisjonil hinnata teise maksustamisalase halduskoostöö direktiivi lünki ja esitada nende kõrvaldamise kohta ettepanekud, eelkõige lisades direktiivi reguleerimisalasse materiaalse vara ja krüptoraha, nähes ette sanktsioonid nõuetele mittevastavuse või finantsasutuste esitatavate valede aruannete puhuks, samuti kaasates rohkem finantsasutuste liike ja aruannete liike, mida praegu ei esitata, näiteks pensionifondide kohta;

88.

kordab oma nõuet laiendada maksualaste eelotsuste alase teabe vahetamist ja anda komisjonile ulatuslikum juurdepääs, samuti nõuet ühtlustada erinevate siseriiklike maksuhaldurite maksustamistavasid;

89.

palub komisjonil avaldada kiiresti esialgne hinnang kolmanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohta, vaadeldes eeskätt, kui mitme otsuse kohta on vahetatud teavet ja mitmel korral pääsesid riiklikud maksuhaldurid ligi teise liikmesriigi valduses olevale teabele; palub, et hindamisel võetaks arvesse ka maksualaste siduvate eelotsustega seotud põhiteabe avaldamise mõju (eelotsuste arv, soodustatud isikute nimed, igast eelotsusest tulenev tegelik maksumäär); kutsub liikmesriike üles avaldama siseriiklikke maksuotsuseid;

90.

taunib asjaolu, et maksustamise valdkonna eest vastutav volinik ei tunnista vajadust laiendada praegust riikide maksuhaldurite vahelise teabevahetuse süsteemi;

91.

kordab lisaks oma üleskutset tagada samaaegsed maksuauditid ühiste või vastastikku täiendavate huvidega isikute suhtes (sh emaettevõtjad ja nende tütarettevõtjad) ning oma üleskutset tõhustada veelgi liikmesriikidevahelist maksukoostööd, kehtestades kohustuse vastata maksualastele rühmataotlustele; tuletab meelde, et vaikimisõigus maksuhaldurite ees ei kehti lihtsa haldusuurimise korral ja et koostöö on nõutav (64);

92.

leiab, et kooskõlastatud kohapealne kontroll ja ühisauditid peaksid kuuluma maksuhalduritevahelise koostöö Euroopa raamistikku;

93.

rõhutab, et mitte ainult maksuhaldurite vaheline teabevahetus ja teabe valdamine, vaid ka parimate tavade jagamine aitab kaasa maksude tõhusamale kogumisele; palub liikmesriikidel seada prioriteediks parimate tavade jagamise maksuhaldurite vahel, eelkõige seoses maksuhaldurite digiteerimisega;

94.

kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles ühtlustama menetlusi maksudeklaratsioonide esitamise digitaalse süsteemi tarbeks, et hõlbustada piiriülest tegevust ja vähendada bürokraatiat;

95.

palub komisjonil kiiresti hinnata neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi rakendamist ja seda, kas siseriiklikud maksuhaldurid saavad tegelikult juurdepääsu teise liikmesriigi valduses olevale riikide lõikes esitatud teabele; palub komisjonil hinnata, kuidas neljas maksustamisalane halduskoostöö direktiiv on seotud G20/BEPSi tegevuskava 13. meetmega riikide lõikes esitatud teabe vahetamise kohta;

96.

peab kiiduväärseks ülemaailmsel standardil põhinevat automaatset finantskontode alast teabevahetust, mille OECD on välja töötanud koos Andorra, Liechtensteini, Monaco, San Marino ja Šveitsiga; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles ajakohastama aluslepingu sätteid, et need oleksid vastavuses muudetud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga;

97.

rõhutab ka programmi „Fiscalis 2020“ panust, mille eesmärk on suurendada koostööd osalevate riikide, nende maksuhaldurite ja ametnike vahel; rõhutab selle valdkonna ühismeetmete lisaväärtust ja võimaliku programmi rolli suurte üleeuroopaliste infotehnoloogiasüsteemide arendamisel ja käitamisel;

98.

tuletab liikmesriikidele meelde nende aluslepingust tulenevaid kohustusi (65), sealhulgas kohustust teha vastastikuses austuses lojaalset ja kiiret koostööd; nõuab seepärast, võttes arvesse piiriüleseid juhtumeid, eriti nn cum-exi toimikuid, et kõikide liikmesriikide riiklikud maksuhaldurid määraksid kooskõlas OECD teabejagamise ja koostöö ühise rahvusvahelise töökonna (JITSIC) kontaktpunktide süsteemiga (66) ühtsed kontaktpunktid, et hõlbustada ja tõhustada koostööd võitluses maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ning agressiivse maksuplaneerimisega; kutsub komisjoni üles hõlbustama ja kooskõlastama koostööd liikmesriikide ühtsete kontaktpunktide vahel;

99.

soovitab panna liikmesriikide ametiasutustele, millele teiste liikmesriikide ametiasutused teatavad võimalikest seaduserikkumistest, kohustuse esitada kättesaamise kohta õigeaegselt ametlik teade, ning vajaduse korral põhjalik vastus meetmete kohta, mis on võetud pärast eelnimetatud teadet;

2.4.    Arbitraaž dividendidega (dividend stripping) ja kupongipesu (coupon washing)

100.

märgib, et cum-ex tehingud on olnud 1990. aastatest saadik teadaolev ülemaailmne probleem, sealhulgas Euroopas, kuid kooskõlastatud vastumeetmeid ei ole võetud; taunib maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist, mille tõi ilmsiks nn cum-ex toimikute skandaal, mis on viinud liikmesriikide avalikult teatatud maksutulude vähenemiseni mõningate meediakanalite kohaselt 55,2 miljardi euro võrra; rõhutab, et Euroopa ajakirjanike konsortsiumi järgi on Saksamaa, Taani, Hispaania, Itaalia ja Prantsusmaa väidetavalt cum-ex kaubandustavade peamised sihtturud, neile järgnevad Belgia, Soome, Poola, Madalmaad, Austria ja Tšehhi Vabariik;

101.

rõhutab, et maksusüsteemide keerukus võib tekitada õiguslikke lünki, mis soodustavad selliseid maksupetuskeeme nagu cum-ex;

102.

märgib, et süstemaatiline pettus, mis keskendub cum-ex ja cum-cum skeemidele, oli võimalik osaliselt seetõttu, et asjaomaste liikmesriikide ametiasutused ei kontrollinud maksude tagastamise taotlusi piisavalt ja et asjaomastel asutustel puudub selge ja täielik pilt aktsiate tegelikest omandiõigustest; kutsub liikmesriike üles andma kõigile asjaomastele asutustele juurdepääsu täieliku ja ajakohase teabe saamiseks aktsiate omandiõiguste kohta; kutsub komisjoni üles hindama, kas selles valdkonnas on vaja võtta ELi meetmeid, ning esitama seadusandliku ettepaneku, kui hindamine näitab, et sellised meetmed on vajalikud;

103.

rõhutab, et avaldused näivad viitavat võimalikele puudujääkidele siseriiklikes maksuseadustes ja praegustes teabevahetussüsteemides ning liikmesriikide ametiasutuste vahelises koostöös; nõuab tungivalt, et liikmesriigid kasutaksid tõhusalt kõiki teabevahetuskanaleid, riiklikke andmeid ja tugevdatud teabevahetusraamistiku kaudu kättesaadavaks tehtud andmeid;

104.

rõhutab, et cum-exi toimikute piiriüleseid aspekte tuleb käsitleda mitmepoolselt; hoiatab, et uute kahepoolsete lepingute sisseviimine teabevahetuse ja kahepoolsete koostöömehhanismide kohta üksikute liikmesriikide vahel muudaks juba praegu keerulise rahvusvaheliste eeskirjade võrgustiku veelgi keerukamaks, tekitaks uusi lünki ja aitaks kaasa läbipaistvuse puudumisele;

105.

nõuab tungivalt, et kõik liikmesriigid uuriksid põhjalikult oma jurisdiktsioonis kasutatavate dividendimaksete tavasid ja analüüsiksid neid, et tuvastada oma maksualastes õigusaktides esinevad lüngad, mis annavad maksudest kõrvalehoidujatele ja maksustamise vältijatele võimaluse neid ära kasutada, samuti analüüsiksid kõnealuste tavade võimalikku piiriülest mõõdet ja teeksid lõpu kõigile neile kahjulikele maksutavadele; kutsub liikmesriike üles vahetama selles osas parimaid tavasid;

106.

kutsub liikmesriike ja nende finantsjärelevalveasutusi üles hindama vajadust keelata eranditult maksupõhised finantstavad, nagu dividendide arbitraaž või dividendide koorimine ja sarnased skeemid, kui emitent ei tõenda vastupidist, et neil finantstavadel on muu sisuline majanduslik eesmärk, mitte põhjendamatu maksude tagastamine ja/või maksudest kõrvalehoidumine; kutsub ELi seadusandjaid üles hindama võimalust rakendada seda meedet ELi tasandil;

107.

palub komisjonil hakata viivitamata ette valmistama ettepanekut Europoli raamistikus toimiva Euroopa finantspolitsei loomise kohta, kellel oleks oma uurimissuutlikkus, ja ka ettepanekut piiriüleste maksupettuste ja muude piiriüleste finantskuritegude uurimise Euroopa raamistiku kohta;

108.

järeldab, et cum-ex toimikud näitavad tungivat vajadust parandada ELi liikmesriikide maksuhaldurite vahelist koostööd, eelkõige seoses teabe jagamisega; nõuab seetõttu tungivalt, et liikmesriigid tõhustaksid oma koostööd selliste maksupettuste ja maksudest kõrvalehoidumise skeemide nagu cum-ex ja cum-cum avastamisel, peatamisel, uurimisel ning nende eest süüdistuste esitamisel, sealhulgas parimate tavade vahetamisel, ning toetaksid vajaduse korral ELi tasandil lahendusi;

2.5.    Äriühingu tulumaksuga seotud läbipaistvus

109.

väljendab heameelt neljanda maksustamisalase halduskoostöö direktiivi vastuvõtmise üle, millega nähakse ette maksuhaldurite jaoks riikide lõikes aruandluse avaldamine, kooskõlas maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise 13. meetme standardiga;

110.

tuletab meelde, et avalik aruandlus riikide lõikes on üks peamisi meetmeid ettevõtete maksualase teabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks; rõhutab, et ettepanek avaliku riikide lõikes toimuva aruandluse kohta teatavate äriühingute ja filiaalide poolt esitati kaasseadusandjatele kohe pärast Panama dokumentide skandaali 12. aprillil 2016 ning et Euroopa Parlament võttis oma seisukoha vastu 4. juulil 2017 (67); tuletab meelde, et resolutsioonis nõutakse aruandluse kohaldamisala laiendamist ning tundliku äriteabe kaitset ja ELi ettevõtete konkurentsivõime nõuetekohast arvessevõtmist;

111.

tuletab meelde Euroopa Parlamendi seisukohta PANA-komisjoni soovitustes, milles nõutakse põhjalikku avalikku aruandlust riikide lõikes, et tõhustada maksustamise läbipaistvust ja avalikku kontrolli hargmaiste ettevõtete üle; nõuab tungivalt, et nõukogu jõuaks ühisele kokkuleppele, et võtta vastu avalik aruandlus riikide lõikes, mis on üks peamisi meetmeid äriühingute maksualase teabe suurema läbipaistvuse saavutamiseks kõigi kodanike jaoks;

112.

taunib asjaolu, et nõukogu ei ole alates 2016. aastast teinud edusamme ega koostööd; nõuab tungivalt, et nõukogus toimuks kiiresti edasiminek eesmärgiga asuda Euroopa Parlamendiga läbirääkimistesse;

113.

tuletab meelde, et avalik kontroll on kasulik teadlastele (68), uurivatele ajakirjanikele, investoritele ja teistele sidusrühmadele, et nõuetekohaselt hinnata riske, kohustusi ja võimalusi õiglase ettevõtluse stimuleerimiseks; tuletab meelde, et sarnased sätted on pangandussektoris juba olemas direktiivi 2013/36/EL (kapitalinõuete direktiivi IV pakett) (69) artiklis 89 ning mäe- ja raietööstuse kohta direktiivis 2013/34/EL (70); märgib, et mõned erasektori sidusrühmad töötavad vabatahtlikult välja uusi aruandlusvahendeid, mis suurendavad maksustamise läbipaistvust, näiteks ülemaailmse aruandlusalgatuse standard „Maksude ja maksete avalikustamine valitsustele“, mis on osa ettevõtete sotsiaalse vastutuse poliitikast;

114.

tuletab meelde, et äriühingu tulumaksu läbipaistvust käsitlevaid meetmeid tuleb käsitleda seoses ELi toimimise lepingu asutamisvabadust käsitleva artikli 50 lõikega 1, seega on eespool nimetatud artikkel kohane õiguslik alus ettepanekule avaliku aruandluse kohta riikide lõikes, nagu komisjon leidis 12. aprillil 2016. aastal avaldatud mõjuhinnangus (COM(2016)0198);

115.

märgib, et arvestades arenguriikide piiratud suutlikkust täita nõudeid olemasolevate teabevahetusmenetluste raames on läbipaistvus eriti oluline, kuna see kergendaks nende maksuametite jaoks teabele juurdepääsu;

2.6.    Riigiabi eeskirjad

116.

tuletab meelde, et äriühingute otsese maksustamise valdkond kuulub riigiabi kohaldamisalasse (71), kui fiskaalmeetmetega diskrimineeritakse teatavaid maksumaksjaid, vastupidiselt üldistele fiskaalmeetmetele, mida kohaldatakse vahet tegemata kõikide ettevõtjate suhtes;

117.

kutsub komisjoni ja eelkõige konkurentsi peadirektoraati üles hindama võimalikke meetmeid, millega takistada liikmesriike andmast maksusoodustuste vormis sellist riigiabi;

118.

väljendab heameelt komisjoni uue, ennetava ja avatud lähenemisviisi üle ebaseadusliku riigiabi uurimisele praegusel ametiajal, mille tulemusel on komisjon lõpetanud mitmed suure mõjuga juhtumi uurimise;

119.

taunib asjaolu, et äriühingud võivad valitsustega sõlmida lepinguid, et teatavas riigis makse peaaegu üldse mitte maksta, hoolimata olulise tegevuse elluviimisest selles riigis; juhib sellega seoses tähelepanu Madalmaade maksuameti ja ettevõtte Royal Dutch Shell plc vahelisele eelotsusele, mis näib olevat vastuolus Madalmaade maksuseadusega üksnes põhjusel, et peakontor asuks pärast kahe endise emaettevõtja ühinemist Madalmaades, mille tulemusel vabastataks see Madalmaade dividendidelt kinnipeetavast maksust, juhib tähelepanu, et samal ajal näitavad hiljutised uurimised, et see äriühing ei maksa Madalmaades ka tulumaksu; tuletab meelde oma üleskutset komisjonile seda võimaliku ebaseadusliku riigiabi juhtumit uurida;

120.

peab kiiduväärseks, et komisjon on alates 2014. aastast uurinud liikmesriikide maksuotsuste tavasid, võttes meetmeid teatavatele ettevõtjatele väidetavalt tehtavate maksusoodustuste kohta, ning on alates 2014. aastast algatanud üheksa ametlikku uurimist, millest kuue puhul jõuti järeldusele, et maksuotsus kujutas endast ebaseaduslikku riigiabi (72); märgib, et ühe uurimise puhul jõuti järeldusele, et teatava kasumi topeltmaksuvabastus ei kujuta endast riigiabi (73); ülejäänud kaks uurimist on pooleli (74);

121.

taunib asjaolu, et peaaegu viis aastat pärast LuxLeaksi paljastusi on komisjon alustanud vaid ühe eelotsuse ametlikku uurimist (75) rohkem kui 500 Luksemburgi tehtud eelotsuse seast, mis avalikustati uurivate ajakirjanike rahvusvaheline konsortsiumi (ICIJ) juhitud LuxLeaksi uurimise tulemusel;

122.

märgib, et vaatamata tõsiasjale, et komisjon leidis, et McDonald’s sai kasu topeltmaksuvabastusest oma teatava kasumi puhul ELis, ei saanud ELi riigiabi eeskirjade alusel teha ühtegi otsust, kuna komisjon jõudis järeldusele, et topeltmaksuvabastus tulenes Luksemburgi ja USA maksuseaduste erinevusest ning Luksemburgi-USA topeltmaksustamise vältimise lepingust (76); võtab teadmiseks Luksemburgi teate selle kohta, et ta vaatab oma topeltmaksustamise vältimise lepingud läbi ja viib need vastavusse rahvusvahelise maksuõigusega;

123.

väljendab muret asjaolu pärast, et komisjon otsustas, et ettevõtte McDonald’s saavutatud topeltmaksuvabastus tulenes Luksemburgi ja Ameerika Ühendriikide maksuseaduste ja Luksemburgi-Ameerika Ühendriikide topeltmaksustamise vältimise lepingu vahelisest sobimatusest, millest McDonald’s jurisdiktsioonide arbitraažiga kasu lõikas; väljendab lisaks muret asjaolu pärast, et ELis võimaldatakse sellist arbitraažipõhist maksustamise vältimist;

124.

tunneb muret pika aja vältel tasumata maksude suure summa pärast kõikides liikmesriikides (77); tuletab meelde, et ebaseadusliku abi sissenõudmise eesmärk on taastada endine olukord ning et täpse tagasimakstava abisumma arvutamine on osa riikide ametiasutuste rakendamiskohustusest; kutsub komisjoni üles hindama ja kehtestama asjakohaseid vastumeetmeid, sealhulgas trahve, et aidata ennetada liikmesriikidel valikuliste maksusoodustuste pakkumist, mis kujutab endast ELi eeskirjadele mittevastavat riigiabi;

125.

kordab oma üleskutset komisjonile juhiste koostamiseks, milles täpsustatakse maksudega seotud riigiabi ja „asjakohaste“ siirdehindade tähendust; nõuab ühtlasi, et komisjon kõrvaldaks õigusliku ebakindluse nii seaduskuulekate maksumaksjate kui ka maksuhaldurite jaoks ning looks põhjaliku raamistiku liikmesriikide maksutavadele;

126.

väljendab kahetsust selle pärast, et komisjon ei suutnud kasutada riigiabi eeskirju maksumeetmete vastu, millega moonutatakse tõsiselt konkurentsi, ning et komisjon kohaldab neid eeskirju üksnes konkreetsete omadustega valitud juhtumite puhul, et muuta asjaomase riigi tavasid; kutsub komisjoni üles tegema kõik endast oleneva, et nõuda tagasi põhjendamatult antud riigiabi, sealhulgas kõigi LuxLeaksi skandaalis nimetatud äriühingute puhul, et tagada võrdsed võimalused; kutsub samuti komisjoni üles andma liikmesriikidele ja turuosalistele täiendavaid suuniseid riigiabi eeskirjade kohaldamise ja selle kohta, mida see tähendab äriühingute maksuplaneerimise tavade jaoks;

127.

kutsub üles reformima konkurentsiõigust, et laiendada riigiabi eeskirjade kohaldamisala, et oleks võimalik jõulisemalt tegutseda hargmaistele ettevõtjatele antava kahjuliku maksualase riigiabi vastu, mis hõlmab ka maksualaseid eelotsuseid;

2.7.    Varifirmad

128.

märgib, et ühtset määratlust riiuli- või varifirmade, st äriühingute kohta, mis on jurisdiktsioonis registreeritud maksustamise vältimise või maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil ja ilma märkimisväärse majandusliku kohalolekuta, ei ole olemas; rõhutab siiski, et lihtsad kriteeriumid, nagu tegelik majandustegevus või töötava personali füüsiline kohaolek, võivad olla ettevõtete puhul tuvastusvahendid või tööriistad võitluseks varifirmade levimise vastu; kordab oma üleskutset selge määratluse kehtestamiseks;

129.

rõhutab, et vastavalt parlamendi seisukohale institutsioonidevahelisteks läbirääkimisteks seoses direktiivi muutmisega äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja jagunemise valdkonnas (78) tuleks liikmesriikidelt nõuda, et nad tagaksid, et piiriülene ümberkujundamine on kooskõlas tegeliku majandustegevusega, sealhulgas digitaalsektoris, et vältida varifirmade loomist;

130.

kutsub liikmesriike üles nõudma, et enne piiriüleste ümberkujundamiste, ühinemiste ja jagunemiste täideviimist vahetataks pädevate asutuste vahel finantsteavet;

131.

soovitab, et iga offshore-struktuuri rajav üksus peaks esitama pädevatele asutustele sellise otsuse õigustatud põhjused, tagamaks, et offshore-kontosid ei kasutata rahapesu ega maksudest kõrvalehoidumisega seotud eesmärkidel;

132.

nõuab tegelike omanike identiteedi avalikustamist maksuhalduritele;

133.

juhib tähelepanu riiklikele meetmetele, millega keelata konkreetselt kaubandussuhted varifirmadega; toob eelkõige välja Läti seadusandluse, milles on varifirma määratletud kui üksus, millel puudub tegelik majandustegevus ja dokumentatsioon vastupidise tõestamiseks, mis on registreeritud jurisdiktsioonis, kus ettevõtjad ei pea finantsaruandeid esitama, ja/või millel puudub asukohariigis äritegevuse koht; märgib siiski, et ELi õiguse kohaselt ei saa varifirmade keelustamist Lätis kasutada ELi liikmesriikides resideerivate varifirmade keelustamiseks, kuna seda peetakse diskrimineerivaks (79); nõuab, et komisjon teeks ettepaneku muudatuste tegemiseks kehtivatesse õigusaktidesse, et oleks võimalik keelustada varifirmasid ka siis, kui nad tegutsevad ELi liikmesriikides;

134.

rõhutab, et seitsme liikmesriigi (Belgia, Küpros, Ungari, Iirimaa, Luksemburg, Malta ja Madalmaad) välismaiste otseinvesteeringute sisse- ja väljavoolu osakaal SKPst on ainult väikeses osas seletatav nendes liikmesriikides toimuva tegeliku majandustegevusega (80);

135.

rõhutab välismaiste otseinvesteeringute suurt osakaalu mitmes liikmesriigis, eelkõige Luksemburgis, Maltal, Küprosel, Madalmaades ja Iirimaal (81); märgib, et selliseid välismaiseid otseinvesteeringuid hoiavad tavaliselt eriotstarbelised majandusüksused, mille eesmärk on sageli kasutada ära seaduselünki; kutsub komisjoni üles hindama välismaiseid otseinvesteeringuid hoidvate eriotstarbeliste majandusüksuste rolli;

136.

märgib, et sellised majandusnäitajad nagu ebatavaliselt suur välismaiste otseinvesteeringute osakaal ning eriotstarbeliste majandusüksuste valduses välismaised otseinvesteeringud, loetakse agressiivse maksuplaneerimise näitajate hulka (82);

137.

märgib, et maksustamise vältimise vastase direktiivi kuritarvituste vastased eeskirjad (fiktiivsed skeemid) hõlmavad varifirmasid ning et äriühingu tulumaksu ühtne maksubaas ja äriühingu tulumaksu ühtne konsolideeritud maksubaas tagaksid sissetuleku seotuse tegeliku majandustegevusega;

138.

nõuab tungivalt, et komisjon ja liikmesriigid kehtestaksid kooskõlastatud, siduvad, täidetavad ja sisulised majandustegevuse nõuded ja kulutestid;

139.

kutsub komisjoni üles viima kahe aasta jooksul läbi omavahel seotud õigusloome- ja poliitikaalgatuste toimivuskontrolli, mille eesmärk on tegeleda varikontode kasutamisega maksupettustes, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesuga;

3.    Käibemaks

140.

rõhutab vajadust ühtlustada käibemaksueeskirjad ELi tasandil niivõrd, kuivõrd see on vajalik siseturu kujundamise ja toimimise tagamiseks ning konkurentsi moonutamise vältimiseks (83);

141.

rõhutab, et käibemaks on oluline riigieelarvete maksutulu allikas; märgib, et 2016. aastal moodustasid ELi 28 liikmesriigi käibemaksutulud 1 044 miljardit eurot, mis on 18 % liikmesriikide kogumaksutulust; võtab teadmiseks asjaolu, et 2017. aasta ELi eelarve oli 157 miljardit eurot;

142.

peab siiski kahetsusväärseks, et igal aastal läheb pettuse tõttu kaduma suur summa oodatavast käibemaksutulust; rõhutab, et komisjoni statistika kohaselt esines käibemaksu alalaekumist (mis on oodatava käibemaksutulu ja tegelikult kogutud käibemaksu vahe, mis näitab hinnanguliselt saamata jäänud käibemaksu ja seda mitte ainult pettuse, vaid ka pankroti, valearvutuste ja maksustamise vältimise tõttu) ELis 2016. aastal summas 147 miljonit eurot, mis moodustab rohkem kui 12 % kogu eeldatavast käibemaksutulust (84), kuigi olukord on palju halvem mitmes liikmesriigis, kus käibemaksulõhe on peaaegu või isegi üle 20 %, mis näitab suurt erinevust liikmesriikide vahel käibemaksu alalaekumise käsitlemisel;

143.

märgib, et komisjoni hinnangul kaotatakse piiriüleste käibemaksupettuste tõttu ELis igal aastal ligikaudu 50 miljardit eurot ehk 100 eurot iga kodaniku kohta (85); Europoli hinnangul aga on ligikaudu 60 miljardit eurot käibemaksupettusi seotud organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi rahastamisega; võtab teadmiseks ELi käibemaksusüsteemide suurema ühtlustamise ja lihtsustamise, kuigi liikmesriikidevaheline koostöö ei ole veel piisav ega tõhus; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tugevdama oma koostööd, et käibemaksupettuste vastu tulemuslikumalt võidelda; kutsub järgmist komisjoni koosseisu üles pidama esmatähtsaks lõpliku käibemaksukorra kehtestamist ja rakendamist, et seda parandada;

144.

nõuab käibemaksulõhe hindamiseks usaldusväärset statistikat ja rõhutab vajadust ühise lähenemisviisi järele andmete kogumisel ja jagamisel; nõuab tungivalt, et komisjon tagaks liikmesriikides ühtlustatud statistika korrapärase kogumise ja avaldamise;

145.

rõhutab, et petturid on kuritarvitanud praegust käibemaksupõhist (üleminekumeetmena) korda, millega kohaldatakse maksuvabastust liiduesiseste tarnete ja ekspordi suhtes ELis, seda eelkõige käibemaksu karussellpettustes või varifirmadega seotud ühendusesisestes pettustes;

146.

võtab teadmiseks, et komisjoni väitel peavad piiriüleselt tegutsevad ettevõtted praegu maksma nõuetele vastavuse kulusid, mis on 11 % kõrgemad kui ettevõtetel, kes kauplevad üksnes riigisiseselt; märgib, et eelkõige VKEd kannatavad käibemaksunõuete täitmisega seotud ebaproportsionaalsete kulude all, mis on üks põhjustest, miks nad ühtse turu eeliste ärakasutamisel ettevaatlikud on; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles töötama välja lahendusi, et vähendada piiriülese kaubanduse käibemaksunõuete täitmisega seotud kulusid;

3.1.    Käibemaksuraamistiku ajakohastamine

147.

väljendab seetõttu heameelt komisjoni 6. aprillil 2016. aastal esildatud käibemaksu tegevuskava üle käibemaksuraamistiku reformimiseks ja komisjoni poolt alates 2016. aasta detsembrist vastuvõetud 13 seadusandliku ettepaneku üle, milles käsitletakse üleminekut lõplikule käibemaksukorrale, e-kaubanduse käibemaksutakistuste kõrvaldamist, VKEde käibemaksukorra läbivaatamist, käibemaksumäärade ajakohastamise poliitikat ja võitlust käibemaksulõhega;

148.

väljendab heameelt selle üle, et 2015. aastal võeti telekommunikatsiooni-, ringhäälingu- ja elektrooniliste teenuste käibemaksu ühtne kontaktpunkt (VAT Mini One-Stop Shop (MOSS)) kasutusele käibemaksu vabatahtliku registreerimis-, deklareerimis- ja tasumissüsteemina; väljendab heameelt MOSSi laiendamise üle muudele lõpptarbijatele tarnitud kaupadele ja teenustele alates 1. jaanuarist 2021;

149.

märgib, et komisjoni hinnangul peaks käibemaksu ajakohastamise reform vähendama bürokraatiat 95 % võrra, mis teeb hinnangute kohaselt kokku 1 miljard eurot;

150.

väljendab suurt heameelt asjaolu üle, et nõukogu võttis 5. detsembril 2017. aastal vastu uued eeskirjad, mis lihtsustavad veebiettevõtete käibemaksukohustuste täitmist; väljendab eriti heameelt asjaolu üle, et nõukogu võttis arvesse Euroopa Parlamendi arvamust seoses kaugmüüki hõlbustavatele võrguplatvormidele kohustuse panemisega koguda selle eest käibemaksu; on seisukohal, et see meede tagab võrdsed võimalused ELi mittekuuluvate ettevõtetega, sest paljud kaugmüügiks imporditavad kaubad sisenevad praegu ELi käibemaksuvabana; kutsub liikmesriike üles uusi eeskirju nõuetekohaselt rakendama 2021. aastaks;

151.

väljendab heameelt 4. oktoobril 2017. aastal (86) ja 24. mail 2018. aastal (87) vastu võetud lõpliku käibemaksusüsteemi ettepanekute üle; kiidab eriti komisjoni ettepanekut kohaldada maksustamise suhtes sihtkoha põhimõtet, mis tähendab, et käibemaksu makstakse lõpptarbija ehk kliendi liikmesriigi maksuhaldurile selles liikmesriigis kehtiva maksumäära alusel;

152.

väljendab eriti suurt heameelt nõukogu edusammude üle lõpliku käibemaksukorra osas, kuna 4. oktoobril 2018. aastal võeti vastu kiirlahendused (88); väljendab siiski muret selle pärast, et vastu ei võetud pettuse suhtes tundlikke aspekte puudutavaid kaitsemeetmeid vastavalt Euroopa Parlamendi seisukohale (89) sertifitseeritud maksukohuslast käsitleva ettepaneku (90) kohta, mida ta väljendas oma 3. oktoobri 2018. aasta arvamuses (91); tunneb sügavat kahetsust selle pärast, et nõukogu lükkas sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse kehtestamise otsuse edasi kuni lõpliku käibemaksukorra vastuvõtmiseni;

153.

kutsub nõukogu üles tagama, et sertifitseeritud maksukohustuslase staatus oleks kooskõlas volitatud ettevõtja staatusega, mille annavad tolliasutused;

154.

nõuab minimaalset ELi läbipaistvat kooskõlastamist sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse määratluse osas, sealhulgas komisjoni korrapärast hindamist selles osas, kuidas liikmesriigid sertifitseeritud maksukohustuslase staatust annavad; nõuab teabevahetust liikmesriikide maksuhaldurite vahel teatavatele ettevõtetele sertifitseeritud maksukohustuslase staatuse andmisest keeldumise kohta, et suurendada sidusust ja ühiseid standardeid;

155.

väljendab lisaks heameelt VKEde jaoks mõeldud eriskordade (92) läbivaatamise üle, mis on otsustavalt tähtis võrdsete võimaluste tagamiseks, kuna käibemaksuvabastuse korrad on praegu kättesaadavad ainult kodumaistele ettevõtjatele; see võib aidata kaasa VKEde käibemaksukohustuse täitmise kulude vähendamisele; kutsub nõukogu üles võtma arvesse Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta arvamust (93), eriti VKEde haldusmenetluste veelgi suurema lihtsustamise osas; kutsub seetõttu komisjoni üles looma veebipõhist portaali, mille kaudu teises liikmesriigis vabastust kasutada soovivad VKEd peavad end registreerima, ja looma ühtset kontaktpunkti, mille kaudu väikeettevõtted saavad taotleda käibemaksu tagastamist erinevates liikmesriikides, kus nad tegutsevad;

156.

võtab teadmiseks, et komisjon on vastu võtnud ettepaneku üldise pöördmaksustamise mehhanismi (94) kohta, mis võimaldab ajutisi erandeid tavapärastest käibemaksusätetest, et paremini ära hoida karussellpettusi nendes liikmesriikides, keda selline pettus kõige rohkem mõjutab; kutsub komisjoni üles hoolikalt jälgima selle uue õigusakti kohaldamist ning selle võimalikke ohte ja kasutegureid; üldine pöördmaksustamise mehhanism ei tohi siiski mingil juhul edasi lükata lõpliku käibemaksusüsteemi kiiret rakendamist;

157.

märgib, et e-kaubanduse laienemine võib sageli endast kujutada väljakutset maksuametitele, kui nt müüja ei ole ELis registreeritud maksukohustuslasena või käibemaks deklareeritakse tehingute tegelikust väärtusest tunduvalt väiksemana; väljendab heameelt komisjoni 11. detsembri 2018. aasta kaupade kaugmüüki käsitlevate rakenduseeskirjade ettepaneku (COM(2018)0819 ja COM(2018)0821) vaimu üle, mille kohaselt on alates 2021. aastast suurtel veebipõhistel platvormidel kohustus tagada, et käibemaksu kogutakse ELi mittekuuluvate ettevõtete poolt ELi tarbijatele suunatud kaupade müügi eest nendel platvormidel;

158.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles teostama e-kaubanduse tehingute korral järelevalvet väljaspool ELi asuvate müüjate puhul, kes ei deklareeri käibemaksu (näiteks kasutades alusetult kaubanäidise staatust) või alandavad tahtlikult kauba väärtust, et vältida üldse või vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu; on seisukohal, et selline tegevus ohustab ELi siseturu terviklikkust ja tõrgeteta toimimist; kutsub komisjoni üles esitama ettepanekuid, kui see on vajalik ja asjakohane;

3.2.    Käibemaksulõhe, käibemaksupettuste vastane võitlus ja halduskoostöö käibemaksu valdkonnas

159.

kordab oma üleskutset tegeleda selliste maksude alalaekumist soodustavate teguritega nagu käibemaks;

160.

väljendab heameelt rikkumismenetluste üle, mille komisjon algatas 8. märtsil 2018. aastal Küprose, Kreeka ja Malta suhtes ning 8. novembril 2018 Itaalia ja Mani saare suhtes seoses kuritarvituslike käibemaksutavadega jahtide ja õhusõidukite soetamise korral, tagamaks, et need riigid lõpetaksid erajahtide ja õhusõidukite soetamisel väidetavalt ebaseaduslike maksusoodustuste pakkumise, mis moonutab konkurentsi merendus- ja lennundussektoris;

161.

väljendab heameelt muudatuste üle, mis tehti määruses (EL) nr 904/2010 seoses meetmetega, millega tõhustatakse halduskoostööd käibemaksu valdkonnas; väljendab heameelt kontrollkülastuste üle, mis komisjon 2017. aastal tegi kümnesse liikmesriiki, ja eelkõige nendele järgnenud soovituse üle parandada käibemaksuteabe vahetamise süsteemi (VIES) usaldusväärsust;

162.

märgib, et komisjon tegi hiljuti ettepaneku täiendavate kontrollivahendite kasutuselevõtu ja Eurofisci rolli suurendamise ning tolli- ja maksuhaldurite tihedama koostöö mehhanismide kohta; kutsub kõiki liikmesriike üles osalema Eurofisci raames aktiivsemalt TNA-süsteemis (Transactional Network Analysis system);

163.

on seisukohal, et kõikide liikmesriikide osalemine Eurofiscis peab olema kohustuslik ja eeltingimus ELi vahendite saamiseks; osutab Euroopa Kontrollikoja mure väljendamisele seoses käibemaksu hüvitamisega ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul (95) ja ELi pettustevastase võitluse programmiga (96);

164.

nõuab tungivalt, et komisjon uuriks võimalusi tehingute käibemaksuga seotud andmete reaalajas kogumiseks ja edastamiseks liikmesriikide poolt, kuna see suurendaks Eurofisci tõhusust ja võimaldaks edasi arendada uusi strateegiaid käibemaksupettuste kõrvaldamiseks; kutsub kõiki asjaomaseid asutusi üles kasutama erinevaid statistilisi ja andmekaevetehnoloogiaid, et teha kindlaks anomaaliad, kahtlased suhted ja mustrid ja võimaldada maksuhalduritel ennetavalt, sihipäraselt ja kulutõhusalt paremini toime tulla mitmesuguste nõuetele mittevastavate käitumistavadega;

165.

toetab finantshuvide kaitset käsitleva direktiivi (97) vastuvõtmist, milles täpsustatakse liikmesriikide, Eurojusti, Europoli, Euroopa Prokuratuuri, Euroopa Pettustevastase Ameti ja käibemaksupettuste vastase võitluse komisjoni vahelise piiriülese koostöö ja vastastikuse õigusabi küsimusi; palub Euroopa Prokuratuuril, Euroopa Pettustevastasel Ametil, Eurofiscil, Europolil ja Eurojustil teha tihedat koostööd käibemaksupettuste vastaste jõupingutuste kooskõlastamiseks ning uute pettuste tuvastamiseks ja nendega kohanemiseks;

166.

juhib siiski tähelepanu vajadusele parema koostöö järele ELi haldus-, kohtu- ja õiguskaitseorganite vahel, nagu rõhutasid eksperdid 28. juunil 2018. aastal toimunud kuulamisel ja TAX3-komisjoni tellitud uuringus;

167.

väljendab heameelt komisjoni teate üle laiendada Euroopa Prokuratuuri pädevust piiriülestele terrorismikuritegudele; palub komisjonil ja liimesriikidel tagada, et Euroopa Prokuratuur saaks alustada tegevust nii kiiresti kui võimalik ja mitte hiljem kui 2022. aastal, tagades tiheda koostöö liidu juba loodud institutsioonide, organite, asutuste ja ametitega, kes vastutavad liidu finantshuvide kaitse eest; nõuab eeskuju andvate, hoiatavate ja proportsionaalsete karistuste määramist; on seisukohal, et kõiki organiseeritud käibemaksupettuste skeemiga seotud isikuid tuleks karmilt karistada, et vältida karistamatuse tunnet;

168.

on seisukohal, et käibemaksuga seotud petturliku käitumise üks peamine ajend on rahaline kasum, mida pettur võib saada; kutsub seetõttu komisjoni üles analüüsima ekspertide ettepanekut (98) lisada piiriüleste tehingute andmed plokiaheltehnoloogiasse ja kasutada usaldusraha asemel turvalist digivaluutat, mida saab kasutada üksnes käibemaksu tasumiseks (üks otstarve);

169.

väljendab heameelt selle üle, et nõukogu on käsitlenud impordiga seotud pettusi (99); on seisukohal, et tollideklaratsioonide andmete nõuetekohane integreerimine VIESi võimaldab sihtliikmesriikidel kontrollida tolli- ja käibemaksualast teavet, et tagada sihtriigis käibemaksu tasumine; kutsub liikmesriike üles rakendama kõnealuseid uusi õigusakte tõhusalt ja õigeaegselt 1. jaanuariks 2020;

170.

on seisukohal, et halduskoostöö maksuhaldurite ja tolliasutuste vahel ei ole optimaalne (100); kutsub liikmesriike üles andma Eurofiscile volitused töötada välja uued strateegiad kaupade jälgimiseks, mis kasutavad tolliprotseduuri 42, mis võimaldab importijal saada käibemaksuvabastust, kui imporditud kaubad kavatsetakse lõpuks üle kanda muu kui importiva liikmesriigi ärikliendile;

171.

rõhutab viienda rahapesuvastase direktiivi kohase äriühingute tegelike tulusaajate registri rakendamise tähtsust, kuna see on oluline vahend käibemaksupettuste vastu võitlemisel; nõuab tungivalt, et liikmesriigid suurendaksid seda liiki pettusega tegelevate politseijõudude, maksuhaldurite, prokuröride ja kohtunike pädevust ja kvalifikatsiooni;

172.

väljendab muret TAX3-komisjoni tellitud uuringu (101) tulemuste pärast, kuna uuringus väidetakse, et komisjoni ettepanekud vähendavad impordiga seotud pettusi, kuid ei kõrvalda neid; võtab teadmiseks, et kaupade väärtuse väiksemaks hindamise ja ELi eeskirjade üldise täitmise probleem ELi mittekuuluvate maksukohustuslaste puhul jääb lahendamata; kutsub komisjoni üles uurima pikemas perspektiivis nende tarnete korral alternatiivseid kogumismeetodeid; rõhutab, et tuginemine usaldusele, et ELi mittekuuluvad maksukohustuslased koguvad ELi käibemaksu, ei ole jätkusuutlik lahendus; on seisukohal, et sellised alternatiivsed kogumismudelid ei peaks olema suunatud ainult elektrooniliste platvormide kaudu tehtud müükitehingutele, vaid hõlmama kõiki ELi mittekuuluvate maksukohustuslaste tehtud müügitehinguid, olenemata kasutatavast ärimudelist;

173.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult lõpliku käibemaksukorra kehtestamise tagajärgi liikmesriikide käibemaksutulule; kutsub komisjoni üles uurima põhjalikult lõpliku käibemaksukorraga seotud uusi pettuseohte, eelkõige piiriüleste tehingute puhul potentsiaalset tarnija puudumist, mis võib asendada puuduva kliendiga karussellpettuse; rõhutab sellega seoses, et muu hulgas võib tollitransiidisüsteem kindlasti hõlbustada kaubavahetust ELis; märgib siiski, et kuritarvitused on võimalikud ja et kuritegelikud organisatsioonid võivad maksude ja lõivude maksmisest hoidumisega põhjustada tohutut kahju nii liikmesriikidele kui ka ELile (vältides käibemaksu); kutsub seetõttu komisjoni üles jälgima tollitransiidisüsteemi ja esitama ettepanekuid, tuginedes eelkõige OLAFi, Europoli ja Eurofisci soovitustele;

174.

usub, et enamik ELi kodanikke ootab selgeid liidu ja siseriiklikke õigusakte, mille abil on võimalik tuvastada ning karistada neid, kes ei maksa maksu, mida nad peavad maksma, ning puuduvad maksud õigeaegselt tagasi saada;

4.    Üksikisikute maksustamine

175.

rõhutab, et füüsilised isikud ei kasuta üldiselt oma liikumisvabadust maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise eesmärgil; rõhutab siiski, et mõnedel füüsilistel isikutel on maksubaas piisavalt suur, et hõlmata mitut maksujurisdiktsiooni;

176.

peab kahetsusväärseks asjaolu, et varakatel ja väga varakatel üksikisikutel on keerukaid maksukonstruktsioone kasutades, sealhulgas ettevõtteid asutades jätkuvalt võimalus viia oma töötasu ja rahalisi vahendeid üle või teha oste erinevate maksujurisdiktsioonide kaudu, et varahaldurite ja muude vahendajate teenuste abil oma kohustusi oluliselt vähendada või need sootuks kaotada; mõistab hukka asjaolu, et mõned ELi liikmesriigid on rakendanud maksuskeeme, et meelitada ligi varakaid üksikisikuid ilma tegelikku majandustegevust loomata;

177.

märgib, et kogu ELis on maksumäärad töise sissetuleku puhul tavaliselt suuremad kui maksumäärad kapitalilt saadavalt tulult; märgib, et üldiselt on varal põhinevate maksude panus maksutulude kogumahtu jäänud suhteliselt piiratuks, 4,3 % maksutulude kogumahust ELis (102);

178.

märgib kahetsusega, et ettevõtete maksupettused, maksudest kõrvalehoidumine ja agressiivne maksuplaneerimine põhjustavad maksukohustuste üleviimist ausatele ja õiglastele maksumaksjatele;

179.

kutsub liikmesriike üles kehtestama maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise juhtumite korral hoiatavaid, tõhusaid ja proportsionaalseid karistusi ning tagama nende karistuste jõustamise;

180.

taunib asjaolu, et mõned liikmesriigid on loonud läbipaistmatud maksusüsteemid, mis võimaldavad residendiks hakkavatel üksikisikutel saada tulumaksuvabastusi, kahjustades seejuures teiste liikmesriikide maksubaasi ja soodustades kahjulikku poliitikat, mis diskrimineerib liikmesriigi enda kodanikke; märgib, et need korrad võivad sisaldada selliseid riigi oma kodanikele kättesaamatuid eeliseid nagu välisomandi ja tulu maksustamata jätmine, ühekordne maks välistulult, riigis teenitud sissetuleku osaline maksuvabastus või madalam maksumäär päritoluriiki makstavale pensionile;

181.

tuletab meelde, et komisjon soovitas oma 2001. aasta teatises lisada äriühingute maksustamise käitumisjuhendi töörühma kahjulike maksutavade nimekirja kõrge kvalifikatsiooniga lähetatud töötajate erikorrad (103), kuid ei ole sellest ajast saadik esitanud andmeid probleemi ulatuse kohta; kutsub komisjoni üles seda probleemi uuesti hindama ja eelkõige hindama topeltmaksustamise ja kahekordse maksustamata jätmise ohte;

4.1.    Investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad

182.

väljendab muret selle pärast, et enamik liikmesriike on vastu võtnud investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad (104), mida üldiselt nimetatakse kuldviisa- või investorprogrammideks, mille kaudu antakse ELi ja kolmandate riikide kodanikele rahaliste investeeringute eest kodakondsus või residentsus;

183.

märgib, et nende programmide raames tehtud investeeringud ei edenda tingimata reaalmajandust liikmesriigis, kes kodakondsuse või residentsuse annab, ning sageli ei nõua liikmesriigid, et taotlejad viibiksid mõnda aega territooriumil, kus investeering tehakse, ja et isegi kui selline nõue on olemas, ei kontrollita tavaliselt selle täitmist; rõhutab, et sellised korrad ohustavad liidu eesmärkide saavutamist ja on seetõttu vastuolus lojaalse koostöö põhimõttega;

184.

märgib, et vähemalt 5 000 kolmanda riigi kodanikku on ELi kodakondsuse saanud tänu investeeringute eest kodakondsuse saamise korrale (105); märgib, et uuringu (106) kohaselt on vähemalt 6 000 inimesele antud kodakondsus ja ligikaudu 100 000 inimesele elamisluba;

185.

väljendab muret selle pärast, et kodakondsust ja residentsust investeeringute eest antakse ilma taotlejate nõuetekohase julgeolekukontrollita, sealhulgas kolmandate riikide kodanike puhul, ja see kujutab liidule julgeolekuohtu; taunib asjaolu, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega seotud raha päritolu ümbritsev läbipaistmatus on märkimisväärselt suurendanud Euroopa riikide poliitilisi, majanduslikke ja julgeolekuriske;

186.

rõhutab, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad sisaldavad muid märkimisväärseid ohte, sealhulgas ELi ja liikmesriigi kodakondsuse devalveerumine ning korruptsiooni, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise võimalus; märgib, et ühe liikmesriigi otsus rakendada investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korda mõjutab ka teisi ELi liikmesriike; väljendab uuesti muret selle üle, et nende kordade abil võidakse kodakondsus või residentsus anda ilma, et pädevad asutused kohaldaksid kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid nõuetekohaselt, või siis ei tehta seda üldse;

187.

märgib, et viiendas rahapesuvastases direktiivi sätestatud kohustus, mille kohaselt kohustatud isikud peavad investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse taotlejaid käsitama kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete rakendamise käigus suure riskiga isikutena, ei vabasta liikmesriike nende endi vastutusest kehtestada tugevdatud hoolsuskohustus ja seda rakendada; märgib, et riikide ja ELi tasandil on käivitatud mitmeid korruptsiooni ja rahapesuga seotud ametlikke uurimisi, mis on otseselt seotud investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega;

188.

rõhutab, et samal ajal on nende kordade kaudu tehtud investeeringute majanduslik jätkusuutlikkus ja elujõulisus ebakindel; kordab, et kodakondsus ja kõik sellega seotud õigused ei tohiks kunagi olla müüdavad;

189.

märgib, et mõne liikmesriigi investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordi on laialdaselt kasutatud Venemaa kodanikud ja Venemaa mõju all olevate riikide kodanikud; rõhutab, et need korrad võivad aidata Venemaa kodanikel, kes on kantud pärast Krimmi ebaseaduslikku annekteerimist Venemaa poolt ja Venemaa agressiooni Krimmis ELi sanktsioonide nimekirja, vältida ELi sanktsioone;

190.

kritiseerib asjaolu, et kõnealused korrad hõlmavad tavaliselt taotlejate jaoks maksusoodustusi või erilisi maksukordasid; on mures, et need privileegid võivad olla takistuseks teel eesmärgini panna kõik kodanikud maksusüsteemi õiglaselt panustama;

191.

väljendab muret selle pärast, et taotlejate arv ja päritolu, tänu nendele kordadele kodakondsuse või residentsuse saanud isikute arv ning nende kordade kaudu investeeritud summad ja nende päritolu ei ole läbipaistvad; hindab asjaolu, et mõned liikmesriigid teevad nende kordade alusel kodakondsuse või residentsuse saanud üksikisikute nimed ja kodakondsused avalikuks; soovitab teistel liikmesriikidel seda eeskuju järgida;

192.

väljendab muret selle pärast, et OECD arvates võidakse investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordasid väärkasutada, et kahjustada ühise aruandlusstandardi hoolsuskohustuse menetlusi, mille tulemuseks on ühise aruandlusstandardi seisukohast ebakorrektne või mittetäielik aruandlus, eriti kui finantseerimisasutusele ei avalikustata kõiki maksuresidentsuse jurisdiktsioone; märgib, et OECD arvates on ühise aruandlusstandardi terviklikkust ohustavad viisarežiimid sellised, mis lubavad maksumaksja offshore-finantsvaradele madalamat tulumaksumäära (vähem kui 10 %) ja nn kuldse viisa režiimi pakkuvas jurisdiktsioonis ei nõua vähemalt 90 päeva olulist füüsilist kohalolekut;

193.

väljendab muret selle pärast, et Malta ja Küprose korrad (107) kuuluvad nende hulka, mis võivad olla ühise aruandlusstandardi terviklikkust ohustavad;

194.

järeldab, et investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade võimalikud majanduslikud eelised ei kompenseeri nendega kaasnevaid tõsiseid rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise riske;

195.

kutsub liikmesriike üles tegema võimalikult kiiresti algust kõikide olemasolevate investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse andmise kordade järkjärgulise kaotamisega;

196.

rõhutab, et seni peaksid liikmesriigid nõudma, et nende kordade kaudu kodakondsuse või residentsuse taotlejad viibiksid riigis füüsiliselt kohal, ning tagama, et taotlejate suhtes rakendatavad tugevdatud hoolsusmeetmed on läbi viidud viienda rahapesuvastase direktiivi nõuete kohaselt; rõhutab, et viiendas rahapesuvastases direktiivis kehtestatakse riikliku taustaga isikute suhtes tugevdatud hoolsusmeetmete rakendamine; kutsub liikmesriike üles tagama, et valitsused kannaksid lõplikku vastutust investeeringute eest kodakondsuse või residentsuse taotlejate suhtes hoolsusmeetmete rakendamise eest; kutsub komisjoni üles hoolikalt ja pidevalt jälgima kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuetekohast rakendamist ja kohaldamist investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade raames, kuni need on igas liikmesriigis kehtetuks tunnistatud;

197.

märgib, et liikmesriigi elamisluba või kodakondsus annab selle saajale juurdepääsu paljudele õigustele tervel liidu territooriumil, sealhulgas Schengeni alal vabalt liikumise ja elamise õigus; kutsub seepärast investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordasid rakendavaid liikmesriike üles kuni nende kordade kehtetuks tunnistamiseni nõuetekohaselt kontrollima taotlejate tausta ja nende taotlust tagasi lükkama, kui nad kujutavad endast julgeolekuohtu, sealhulgas rahapesu oht; osutab veel kord investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade ohtudele, mis on seotud perekondade taasühendamisega, mille puhul investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse saanute perekonnaliikmed võivad omandada elamisloa või kodakondsuse minimaalse kontrolliga või üldse ilma selleta;

198.

palub sellega seoses kõigil liikmesriikidel koguda ja avaldada läbipaistvad andmeid oma investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade kohta, sealhulgas tagasilükatud avalduste arv ja tagasilükkamise põhjused; palub komisjonil, seni kuni need korrad lõplikult kaotatakse, tagada liikmesriikide vahel nende investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordade valdkonnas parem andmekogumine ja teabevahetus, sealhulgas taotlejate kohta, kelle taotlus on julgeolekuprobleemide tõttu tagasi lükatud;

199.

on seisukohal, et seni kuni investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise korrad lõplikult kaotatakse, peaksid liikmesriigid kehtestama nende kordade vahendajatele samasugused kohustused, nagu kehtivad kohustatud isikutele rahapesu tõkestamise alastes õigusaktides, ning kutsub liikmesriike üles vältima investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kordadega seotud huvide konflikte, mis võivad tekkida siis, kui eraõiguslikud ettevõtted, kes aitasid valitsusel neid kordi välja töötada, juhtida ja edendada, viivad üksikisikute suhtes neid aidates ja toetades läbi sobivuskontrolli ja koostavad nende kodakondsuse või residentsuse taotlusi;

200.

väljendab heameelt komisjoni 23. jaanuari 2019. aasta aruande üle, mis käsitleb investoritele kodakondsuse ja elamisloa andmise kavasid Euroopa Liidus (COM(2019)0012), märgib, et aruandes kinnitatakse, et mõlemat tüüpi kavad kujutavad endast tõsist ohtu liikmesriikidele ja liidule tervikuna, eelkõige julgeoleku, rahapesu, korruptsiooni, ELi eeskirjadest kõrvalehoidmise ja maksudest kõrvalehoidumise seisukohast, ning et neid tõsiseid ohte süvendavad veelgi puudused kavade läbipaistvuses ja juhtimises; on mures selle pärast, et komisjon väljendab muret, et liikmesriikide võetud meetmed ei vähenda alati piisavalt investeeringute eest kodakondsuse ja residentsuse andmise kavadega kaasnevaid riske;

201.

võtab teadmiseks komisjoni kavatsuse moodustada eksperdirühm, et tegeleda nende kavade läbipaistvuse, juhtimise ja turvalisusega seotud küsimustega; väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon on võtnud kohustuse jälgida viisanõudest vabastamise peatamise korra raames viisavabaduse saanud riikide poolt rakendatud investori kodakondsuskavade mõju; palub komisjonil kooskõlastada tagasilükatud taotlusi käsitleva teabe jagamist liikmesriikide vahel; palub, et komisjon hindaks järgmise riigiülese riskihindamise raames kodakondsuse ja residentsuse müümisega seotud riske; palub komisjonil hinnata, millisel määral on ELi kodanikud neid kavasid kasutanud;

4.2.    Vabasadamad, tollilaod ja muud erimajandusvööndid

202.

väljendab heameelt asjaolu üle, et vabasadamad saavad viienda rahapesuvastase direktiivi kohaselt kohustatud isikuteks ning peavad täitma kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõudeid ja teatama kahtlastest tehingutest rahapesu andmebüroodesse;

203.

märgib, et ELis saab vabasadamaid rajada vabatsooni menetluse teel; märgib, et vabatsoonid on suletud alad liidu tolliterritooriumil, kuhu liiduväliseid kaupu saab sisse tuua imporditollimaksudest, muudest tasudest (st maksudest) ja kaubanduspoliitilistest meetmetest vabana;

204.

tuletab meelde, et vabasadamad on vabatsoonide laod, mis olid algselt ette nähtud transiidikaupade säilitamiseks; mõistab hukka asjaolu, et nüüdseks on need muutunud populaarseks asendusvarade, sealhulgas kunsti, vääriskivide, antiikesemete, kulla ja veinikollektsioonide ladustamiseks, sageli alaliselt (108), ning vabasadamaid rahastatakse tundmatutest rahastamisallikatest; rõhutab, et vabasadamaid või vabatsoone ei tohi kasutada maksudest kõrvalehoidumiseks või selleks, et saavutada sama mõju kui maksuparadiisi puhul;

205.

märgib, et lisaks turvalisele säilitamisele motiveerivad vabasadama kasutust ka kõrge salastatuse tase ning imporditollimaksude ja kaudsete maksude, näiteks käibemaksu või kasutajamaksu edasilükkamine;

206.

rõhutab, et ELis on üle 80 vabatsooni (109) ja mitmeid tuhandeid ELi eriladustamisprotseduuride hulka kuuluvaid muid ladusid, eriti tolliladusid, mis võivad pakkuda samasugust salastatuse taset ja (kaudseid) maksusoodustusi (110);

207.

märgib, et liidu tolliseadustiku kohaselt on tolliladudel vabasadamatega peaaegu identne õiguslik alus; soovitab seetõttu, et nende suhtes kohaldataks vabasadamatega samaväärseid õiguslikke meetmeid, mille eesmärk on leevendada rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise riske (nagu viienda rahapesuvastase direktiivi meetmed); leiab, et ladudes peaks töötama piisaval arvul asjakohase kvalifikatsiooniga töötajaid, kes oleksid võimelised kontrollima laos toimuvat;

208.

märgib, et vabasadamatega seotud rahapesuriskid on otseselt seotud asendusvarade turu rahapesuriskidega;

209.

märgib, et viienda halduskoostöö direktiivi kohaselt on alates 1. jaanuarist 2018 otsestel maksuhalduritel õigus saada taotluse korral juurdepääs rahapesuvastase direktiivi alusel kogutud laiemale teabele tegelike tulusaajate kohta; märgib, et ELi rahapesuvastased õigusaktid põhinevad usaldusel usaldusväärsete kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete uuringute ja rahapesuvastase võitluse järelevalvajana toimivate kohustatud üksuste hoolika kahtlastest tehingutest aruandluse vastu; märgib murega, et teatud olukordades on vabasadamates hoitavale teabele taotluse korral juurdepääs väga piiratud (111);

210.

kutsub komisjoni üles hindama, mil määral võidakse vabasadamaid ja laevalitsentse kasutada maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil (112); kutsub komisjoni üles esitama õigusloomega seotud ettepaneku, mis tagaks asjaomaste asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste, maksu- ja tolliasutuste ja Europoli vahelise automaatse teabevahetuse tegelike tulusaajate ning vabasadamates, tolliladudes või erimajandustsoonides tehtavate tehingute kohta, ning kehtestama jälgitavuse kohustuse;

211.

kutsub komisjoni üles esitama ettepaneku vabasadamate süsteemi kiireks järkjärguliseks kaotamiseks ELis;

212.

märgib, et pangasaladuse kotamine on viinud sellistesse uutesse varadesse investeerimisse nagu kunst, mis on viinud viimastel aastatel kunstituru kiire kasvuni; rõhutab, et vabatsoonid tagavad neile varadele ohutud ja suures osas tähelepanuta jäänud säilitusruumid, kus kauplemine võib toimuda maksustamata ja omandiõigus võib olla varjatud, samas kui kunst ise on jätkuvalt reguleerimata turg selliste asjaolude tõttu nagu raskused turuhindade kindlaksmääramisel ja spetsialistide leidmisel; juhib tähelepanu asjaolule, et lihtsam on liigutada teise maailma otsa väärtuslik maal kui samas väärtuses raha;

4.3.    Maksuamnestiad

213.

tuletab meelde (113), et amnestiaid tuleb kasutada äärmiselt ettevaatlikult või hoiduda üldse nende kasutamisest, kuna need kujutavad endast vaid lühiajalises perspektiivis lihtsat ja kiiret maksude kogumist, mida sageli kasutatakse eelarvelünkade täitmiseks, kuid need võivad ergutada residente maksudest kõrvale hoiduma ja ootama järgmist amnestiat, ilma et nende suhtes kohaldataks hoiatavaid sanktsioone või karistusi; kutsub maksuamnestiaid kehtestavaid liikmesriike nõudma tulusaajatelt selgitust varem deklareerimata jäetud rahaliste vahendite allikate kohta;

214.

kutsub komisjoni üles hindama liikmesriikide jõustatud varasemaid amnestiate programme ja eelkõige sisse nõutud avaliku sektori tulusid ning nende mõju keskpikas ja pikas perspektiivis maksubaasi volatiilsusele; nõuab liikmesriikidelt tungivalt selle tagamist, et varasematest ja tulevastest maksuamnestiatest kasu saavate isikutega seotud asjakohaseid andmeid jagataks nõuetekohaselt kohtute, õiguskaitseorganite ja maksuasutustega ning tagataks rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse eeskirjade järgimine ning võimaluse korral süüdistuste esitamine muude finantskuritegude eest;

215.

on seisukohal, et käitumisjuhendi töörühm peaks olema kohustatud iga maksuamnestia programmi läbi vaatama ja heaks kiitma enne, kui liikmesriik seda rakendama hakkab; on seisukohal, et maksumaksjal või ettevõtte tegelikul tulusaajal, kes on juba ühest või mitmest maksuamnestiast kasu saanud, ei tohiks kunagi olla õigus saada uut amnestiat; nõuab, et riikide ametiasutused, kes haldavad maksuamnestiast kasu saanud isikute andmeid, vahetaksid andmeid õiguskaitseorganite või teiste pädevate asutustega, kes tegelevad muude kuritegude kui maksupettuste või maksudest kõrvalehoidumise uurimisega;

4.4.    Halduskoostöö

216.

võtab teadmiseks asjaolu, et otseste maksude valdkonna halduskoostöö hõlmab nüüd nii üksikisikust kui ka äriühingust maksumaksjaid;

217.

rõhutab, et rahvusvaheliste halduskoostöö alaste eeskirjade puhul on tegemist miinimumnõuetega; on seetõttu seisukohal, et liikmesriigid peaksid tegema rohkem, kui vaid järgima kõnealuseid miinimumnõudeid; palub liikmesriikidel kõrvaldada veelgi haldus- ja õiguskoostöö takistusi;

218.

tunneb heameelt asjaolu üle, et esimeses maksustamisalase halduskoostöö direktiivis rakendatud automaatse teabevahetuse ülemaailmse standardi vastuvõtmise ja 2003. aasta hoiuste direktiivi kehtetuks tunnistamisega on loodud ELi ühtne teabevahetuse mehhanism;

5.    Rahapesuvastane võitlus

219.

rõhutab, et rahapesu võib võtta mitmesuguseid vorme ja rahapesu objektiks oleva raha päritolu võib olla seotud mitmesuguse ebaseadusliku tegevusega, nagu korruptsioon, relva- ja inimkaubandus, uimastikaubandus, maksudest kõrvalehoidumine ja maksupettus, ning seda võidakse kasutada terrorismi rahastamiseks; märgib murega, et ELis on kuritegelikul teel saadud tulu hinnanguliselt 110 miljardit eurot aastas (114), mis on 1 % liidu kogu SKPst; rõhutab, et komisjoni hinnangul on mõnes liikmesriigis kuni 70 % rahapesu juhtumitest piiriülese mõõtmega (115); märgib lisaks, et ÜRO hinnangul (116) on rahapesu ulatus 2–5 % kogu maailma SKPst ehk ligikaudu 715 miljardit kuni 1,87 triljonit eurot aastas;

220.

rõhutab, et mitmed hiljutised rahapesu juhtumid liidus on seotud kapitali, valitseva eliidi ja/või Venemaalt ja eelkõige Sõltumatute Riikide Ühenduset (SRÜ) pärit kodanikega; väljendab muret ohu pärast, mida kujutab Euroopa julgeolekule ja stabiilsusele Venemaalt ja SRÜ riikidest pärit ebaseaduslik tulu, mis siseneb Euroopa finantssüsteemi rahapesu eesmärgil, et seda edasi kasutada kuritegeliku tegevuse rahastamiseks; rõhutab, et see tulu ohustab ELi kodanike julgeolekut ning tekitab seaduskuulekate kodanike ja ettevõtjate jaoks moonutusi ja seab nad ebaõiglasesse konkurentsiolukorda; on seisukohal, et lisaks kapitali väljavoolule, mida ei saa ohjeldada ilma päritoluriigi majandus- ja haldusprobleemide lahendamiseta, ning rahapesule üksnes kriminaalsetel põhjustel viiakse sellist vaenulikku tegevust, mille eesmärk on nõrgestada Euroopa demokraatlikke riike, nende majandust ja institutsioone, läbi niisuguses ulatuses, et see destabiliseeriks Euroopa kontinenti; nõuab, et liikmesriigid teeksid Venemaalt liitu siseneva kapitali kontrollimisel paremat koostööd;

221.

kordab oma nõudmist (117) kehtestada inimõiguste rikkumiste suhtes kogu ELi hõlmavad sanktsioonid USA inimõiguste rikkumist reguleeriva üldakti (Global Magnitsky Act) eeskujul, mis peaks võimaldama määrata viisakeelde ja sihipäraseid sanktsioone (nagu vara ja varaliste õiguste blokeerimine ELi jurisdiktsioonis) üksikutele riigiametnikele või isikutele, kes tegutsevad ametniku pädevuses ja kes on vastutavad korruptsioonijuhtumite või inimõiguste raskete rikkumiste eest; väljendab heameelt selle üle, et Euroopa Parlament võttis vastu raporti ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa Liitu tehtavate välismaiste otseinvesteeringute taustauuringute raamistik (118); nõuab suuremat kontrolli ja järelevalvet pankade mitteresidentide portfellide üle ja nende selle osa üle, mis on pärit riikidest, mis kujutavad endast liidule julgeolekuriske;

222.

tunneb heameelt neljanda ja viienda rahapesuvastase direktiivi vastuvõtmise üle; rõhutab, et need aitavad märkimisväärselt kaasa liidu jõupingutuste parandamisele kuritegevuse tulemusel saadud vahendite rahapesu vastu võitlemise ja terroristliku tegevuse rahastamise tõkestamise valdkonnas; märgib, et liidu rahapesuvastane raamistik tugineb peaasjalikult rahapesu ennetavale lähenemisviisile ja selles keskendutakse kahtlustäratavate tehingute tuvastamisele ja neist teatamisele;

223.

taunib asjaolu, et liikmesriigid ei ole ettenähtud tähtaja jooksul neljandat rahapesuvastast direktiivi oma siseriiklikesse õigusaktidesse täielikult või osaliselt üle võtta suutnud ja et sel põhjusel on komisjon olnud sunnitud nende vastu algatama rikkumismenetlused, sealhulgas pöörduma Euroopa Liidu Kohtu poole (119); kutsub neid liikmesriike üles seda olukorda kiiresti parandama; nõuab tungivalt, et liikmesriigid täidaksid eelkõige oma seaduslikku kohustust järgida viienda rahapesuvastase direktiivi siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise tähtaega, milleks on 10. jaanuar 2020; rõhutab ja tervitab nõukogu 23. novembri 2018. aasta järeldusi, milles kutsutakse liikmesriike üles võtma viies rahapesuvastane direktiiv üle siseriiklikesse õigusaktidesse enne 2020. aasta tähtaega; kutsub komisjoni üles kasutama täielikult ära olemasolevaid vahendeid, et toetada liikmesriike ja tagada, et nad võtavad nõuetekohaselt üle viienda rahapesuvastase direktiivi ja rakendavad seda niipea kui võimalik;

224.

tuletab meelde kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete väga suurt tähtsust kohustusliku „tunne oma klienti“ põhimõtte osana, mille kohaselt peavad kohustatud isikud oma kliendid ja nende vahendite allikad, samuti varade tegelikud tulusaajad nõuetekohaselt tuvastama, sealhulgas peatama anonüümsete kontode kasutamise; taunib asjaolu, et mõned finantsasutused ja nendega seotud ärimudelid on rahapesu aktiivselt hõlbustanud; kutsub erasektorit üles võtma endale terrorismi rahastamise vastases võitluses ja terroristliku tegevuse tõkestamisel aktiivse rolli, niivõrd, kuivõrd see on võimalik; kutsub finantsasutusi üles vaatama aktiivselt läbi oma sisemenetlused, et vältida igasugust rahapesu riski;

225.

tunneb heameelt nõukogus 4. detsembril 2018 vastu võetud tegevuskava üle, mis sisaldab mitut muud kui seadusandlikku meedet, et paremini võidelda rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu liidus; palub, et komisjon annaks Euroopa Parlamendile korrapäraselt teada tegevuskava rakendamist puudutavatest edusammudest;

226.

tunneb muret selle pärast, et puudub konkreetne kord Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete aususe hindamiseks ja läbivaatamiseks, eriti juhtudel, kui neid süüdistatakse ametlikult kuritegevuses; nõuab mehhanisme Euroopa Keskpanga nõukogu liikmete käitumise ja kombekohasuse jälgimiseks ja hindamiseks ning nõuab liikmete kaitsmist nad ametisse nimetanud organi võimu kuritarvitamise eest;

227.

mõistab hukka asjaolu, et rahapesuvastaste nõuete täitmise süsteemsed rikkumised koos ebaefektiivse järelevalvega on toonud Euroopa pankades kaasa mitmeid hiljutisi suuri rahapesujuhtumeid, mis on olnud seotud kõige tavalisemate „tunne oma klienti“ põhimõtte ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuete rikkumisega;

228.

tuletab meelde, et „tunne oma klienti“ põhimõtte ja kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kohaldamine on väga oluline ja see peaks jätkuma kogu ärisuhte ajal ning et klientide tehinguid tuleks kahtlaste või ebatavaliste tegevuste tuvastamiseks järjepidevalt ja tähelepanelikult jälgida; tuletab sellega seoses meelde kohustatud isikute kohustust teavitada siseriiklikke rahapesu andmebüroosid omal algatusel rahapesu kahtlusega tehingutest, seotud eelkuritegudest või terrorismi rahastamisest; peab kahetsusväärseks, et vaatamata Euroopa Parlamendi pingutustele lubatakse viienda rahapesuvastase direktiiviga sellisel füüsilisel isikul või sellistel füüsilistel isikutel, kes on kõrgema astme juhi ametikohal viimase abinõuna registreerida end äriühingu või usaldusfondi tegelike tulusaajatena, samal ajal kui tegelik tulusaaja ei ole teada või on nende suhtes kahtlusi; kutsub komisjoni üles rahapesuvastase direktiivi ELis kehtivate eeskirjade järgmise läbivaatamisega seoses hindama selgelt mõju, mida need sätted avaldavad tegelikku tulusaajat puudutava usaldusväärse teabe kättesaadavusele liikmesriikides, ning tegema ettepaneku nende kaotamiseks juhul, kui sätted soodustavad kuritarvitamist, eesmärgiga varjata tegeliku tulusaaja isikusamasust;

229.

märgib, et mõnes liikmesriigis on ebaselged jõukuse kontrollimise mehhanismid kuritegelikul teel saadud tulu jälgimiseks; rõhutab, et see mehhanism koosneb sageli kohtumäärusest, millega nõutakse, et isik, keda võib põhjendatult kahtlustada raskes kuriteos osalemises või seotuses raskes kuriteos osalenud või osaleva isikuga, selgitaks, mis laadi ja kui ulatuslik on tema huvi seoses konkreetse varaga ning kuidas see vara hangiti, kui on põhjendatult alust kahtlustada, et vastaja teadaolev seaduslikul teel saadud sissetulek oleks selle vara omandamiseks ebapiisav; kutsub komisjoni üles hindama sellise meetme mõju ja teostatavust liidu tasandil;

230.

tunneb heameelt teatavate liikmesriikide otsuse üle keelustada esitajaaktsiate emiteerimine ja näha ette olemasolevate esitajaaktsiate muutmine nimelisteks väärtpaberiteks; palub liikmesriikidel kaaluda vajadust rakendada oma jurisdiktsioonis sarnaseid meetmeid, pidades silmas viienda rahapesuvastase direktiivi uusi sätteid, mis puudutavad tegelikke tulusaajaid käsitlevat aruandlust ja kindlakstehtud riske;

231.

rõhutab pakilist vajadust luua liidu õigusasutuste vaheline tõhusam teabevahetussüsteem, mis asendaks kriminaalasjades osutatava vastastikuse õigusabi traditsioonilisi vahendeid, mille puhul on menetlused pikad ja koormavad ning kahjustavad seetõttu rahapesu ja muude raskete kuritegude piiriülest uurimist; kordab komisjonile tehtud üleskutset hinnata seadusandlike meetmete vajalikkust selles valdkonnas;

232.

palub komisjonil hinnata selliste seaduslike vahendite nagu eriotstarbeliste rahastamisvahendite, eriotstarbeliste üksuste ja mitteheategevuslike usaldusfondide rolli ja eriti nende rahapesuga seotud riske, eelkõige Ühendkuningriigis, Briti kroonile alluvatel aladel ja ülemereterritooriumidel, ning anda sellest aru Euroopa Parlamendile;

233.

nõuab tungivalt, et finantsturgudel riigivõlakirju emiteerides järgiksid liikmesriigid täielikult rahapesuvastaseid õigusakte; on seisukohal, et hoolsuskohustus on sellistes finantstehingutes samuti rangelt vajalik;

234.

märgib, et ainuüksi TAX3-komisjoni mandaadi ajal on avalikustatud kolm kahetsusväärset juhtumit, kus raha on pestud ELi pankade kaudu: ING Bank N.V. tunnistas hiljuti tõsiseid puudusi rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste sätete kohaldamisel ja nõustus Madalmaade riigiprokuratuuriga saavutatud kokkuleppe raames maksma 775 miljonit eurot (120); Läti ABLV Pank alustas vabatahtliku likvideerimisega pärast seda, kui Ameerika Ühendriikide finantskuritegude õiguskaitsevõrgustik (FinCEN) tegi ettepaneku keelata ABLV-l omada rahapesu probleemide tõttu USAs korrespondentkontot (121), ning Danske Bank tunnistas pärast 15 000 klienti ja Eesti filiaaliga seotud umbes 9,5 miljonit tehingut käsitlevat uurimist, et suured puudused panga juhtimis- ja kontrollisüsteemides võimaldasid kasutada panga Eesti filiaali kahtlaste tehingute jaoks (122);

235.

märgib murega, et nn Troika Laundromati (rahapesupangad) juhtum paljastas, kuidas 4,6 miljardit USA dollarit Venemaalt ja mujalt pärit raha liikus läbi Euroopa pankade ja äriühingute; toonitab, et skandaali keskmes on Troika Dialog, mis oli varem üks suurimaid eraomanduses olnud Vene investeerimispanku, ja võrgustik, mis võis võimaldada Vene valitseval eliidil kasutada ebaseaduslikku tulu salaja aktsiate omandamiseks riigifirmades, kinnisvara ostmiseks nii Venemaal kui ka välismaal ja luksusesemete ostmiseks; taunib asjaolu, et väidetavalt olid nende kahtlaste tehingutega seotud mitmed Euroopa pangad, nimelt Danske Bank, Swedbank AB, Nordea Bank Abp, ING Groep NV, Credit Agricole SA, Deutsche Bank AG, KBC Group NV, Raiffeisen Bank International AG, ABN Amro Group NV, Cooperatieve Rabobank U.A. ja Turkiye Garanti Bankasi A.S. Hollandi üksus;

236.

märgib, et Danske Banki puhul toimus Eesti filiaali kaudu rohkem kui 200 miljardi euro väärtuses tehinguid (123), ilma et pank oleks kohaldanud piisavalt sisemisi rahapesuvastaseid ja „tunne oma klienti“ põhimõttega seotud menetlusi, mida pank ka ise hiljem tunnistas ja nii Eesti kui ka Taani finantsjärelevalveasutused kinnitasid; on seisukohal, et see läbikukkumine näitab nii panga kui ka riigi pädevate asutuste täielikku vastutuse puudumist; kutsub pädevaid asutusi üles viima kõigis Euroopa pankades viivitamata läbi rahapesuvastaste ja „tunne oma klienti“ põhimõttega seotud meetmete piisavuse hindamisi, et tagada liidu rahapestuvastaste õigusaktide nõuetekohane täitmine;

237.

märgib lisaks, et uurimise kohaselt on kahtlaste tehingutega seotud olnud Danske Banki Eesti filiaali 6 200 klienti, nendest ligikaudu 500 klienti on olnud seotud avalikult teatavaks tehtud rahapesuskeemidega, 177 Venemaa rahapesuskandaaliga, 75 Aserbaidžaani rahapesuskandaaliga ning 53 klienti olid äriühingud, kes jagasid aadresse ja esimehi (124); palub asjaomastel riiklikel asutustel uurida, kuhu suunati Danske Banki Eesti filiaali 6200 kliendi kahtlased tehingud, kinnitamaks, et pestud raha ei kasutatud edasiste kuritegude toimepanemiseks; kutsub asjaomaseid riiklikke asutusi üles tegema selles küsimuses nõuetekohast koostööd, sest kahtlaste tehingute ahel on ilmselgelt piiriülene;

238.

rõhutab, et EKP tühistas Malta Pilatus Banki pangandustegevuse loa pärast seda, kui selle esimees ja ainuosanik Ali Sadr Hashemi Nejad vahistati Ameerika Ühendriikides muu hulgas rahapesuga seotud süüdistuste tõttu; rõhutab, et EBA jõudis järeldusele, et Malta rahapesu andmebüroo rikkus ELi õigust, sest ei teostanud Pilatus Banki suhtes tõhusat järelevalvet muu hulgas menetluslike puudujääkide ja järelevalvemeetmete puudumise tõttu; märgib, et 8. novembril 2018. aastal saatis komisjon Malta rahapesu andmebüroole ametliku arvamuse, milles kutsus teda üles võtma oma õiguslike kohustuste täitmiseks lisameetmeid (125); palub Malta rahapesu andmebürool võtta meetmeid vastavate soovituste järgimiseks;

239.

võtab teadmiseks Euroopa Liidu juures asuva Malta alalise esindaja poolt TAX3-komisjonile saadetud kirja vastuseks asjaomase komisjoni murele seoses mõne Malta riikliku taustaga isiku väidetava seotusega võimaliku uue rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise juhtumiga, mis on seotud Araabia Ühendemiraatides asuva ettevõttega 17 Black (126); peab kahetsusväärseks, et saadud vastused ei ole täpsed; on mures Malta ametivõimude ilmse poliitilise tegevusetuse pärast; on eriti mures asjaolu pärast, et ettevõttega 17 Black seotud paljastuste kohaselt näivad juhtumiga seotud olevat riikliku taustaga isikud Malta valitsuse kõrgeimal tasandil; kutsub Malta ametivõime üles paluma Araabia Ühendemiraatidelt tõendeid õigusabi kirja vormis; kutsub Araabia Ühendemiraate üles tegema Malta ja ELi ametiasutustega koostööd ning tagama, et ettevõtte 17 Black pangakontodel külmutatud rahalised vahendid jäävad külmutatuks kuni põhjaliku uurimise läbiviimise lõpuni; rõhutab eelkõige, et ilmselt ei ole ei Malta rahapesu andmebüroo ega ka Malta politseiülem sõltumatud; peab kahetsusväärseks asjaolu, et väidetavate korruptsioonijuhtumitega seotud riikliku taustaga isikute suhtes ei ole siiani meetmeid võetud; rõhutab, et Maltaga seotud uurimisele tuleks kasuks ad hoc kokkuleppe alusel ühise uurimisrühma loomine (127), et kõrvaldada tõsised kahtlused käimasoleva riikliku uurimise sõltumatuse ja kvaliteedi suhtes Europoli ja Eurojusti toel;

240.

märgib, et ajal, mil uuriv ajakirjanik Daphne Caruana Galizia mõrvati, töötas ta suurima talle teatavaks saanud infolekke kallal, mis pärines Malta elektrijaama käitava ettevõtte ElectroGasi serveritest; märgib lisaks, et ettevõtte 17 Black omanik, kes pidi kandma suuri rahasummasid Malta riikliku taustaga isikutele, kes vastutavad kõnealuse elektrijaama eest, on ka ElectroGasi direktor ja aktsionär;

241.

peab murettekitavaks rahapesu sagenemist seoses ettevõtlustegevuse muude vormidega, eelkõige nn lendava raha (flying money) ja kurikuulsate tänavate (notorious streets) nähtust; rõhutab, et nende probleemide käsitlemiseks Euroopa linnades on vaja tugevamat kooskõlastamist ja koostööd kohalike ja piirkondlike haldus- ja õiguskaitseasutuste vahel;

242.

on teadlik sellest, et praegune rahapesuvastase võitluse õigusraamistik on seni koosnenud direktiividest ja põhineb minimaalsel ühtlustamisel, mistõttu on liikmesriikide riiklikud järelevalve- ja jõustamistavad erinevad; palub komisjonil rahapesuvastase võitluse õigusaktide tulevase läbivaatamise käigus nõutavas mõjuhinnangus hinnata, kas määrus oleks sobivam õigusakt kui direktiiv; nõuab sellega seoses, et rahapesuvastase võitluse õigusaktide määruseks muutmine oleks kiire, kui mõjuhinnangus seda soovitatakse;

5.1.    Rahapesuvastase võitluse ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste koostöö Euroopa Liidus

243.

tunneb heameelt asjaolu üle, et pärast hiljutisi rahapesuvastaste eeskirjade rikkumisi või väidetavaid rikkumisi teatas komisjoni president oma 12. septembri 2018. aasta kõnes olukorrast Euroopa Liidus, et võetakse täiendavaid meetmeid;

244.

nõuab vajalikku suuremat kontrolli ja pidevat järelevalvet liidu krediidiasutuste ja investeerimisühingute ning kindlustusandjate juhatuse liikmete ja aktsionäride üle ning rõhutab eelkõige pankade litsentside või samaväärsete erilubade kehtetuks tunnistamise keerukust;

245.

toetab komisjoni õigus- ja tarbijaküsimuste peadirektoraadi ning finantsstabiilsuse, finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraadi, EKP ja Euroopa järelevalveasutuste esindajatest ja Euroopa järelevalveasutuste ühiskomitee rahapesu tõkestamise allkomitee esimehest koosneva ühise töörühma tööd, mille eesmärk on tuvastada praegused puudused ning pakkuda välja meetmeid järelevalve- ja õiguskaitseasutuste tõhusaks koostööks, nende tegevuse koordineerimiseks ja nendevaheliseks teabevahetuseks;

246.

järeldab, et praegune finantsasutuste rahapesuvastase võitluse koordineerimise ja terrorismi rahastamise tõkestamise järelevalve tase, eriti piiriülese mõjuga rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse puhul, ei ole piisav, et tegeleda asjaomase sektori praeguste probleemidega ning et liit ei ole hetkel võimeline rakendama kooskõlastatud rahapesuvastaseid eeskirju ja tavasid;

247.

nõuab, et hinnataks pikaajalisi eesmärke, mis viiksid rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse raamistiku tugevdamiseni, nagu seda on mainitud aruteludokumendis rahapesuvastase võitluse ja usaldatavusnõuete täitmise järelevalveasutuste tõhusa koostöökava võimalike elementide kohta (128), näiteks ELi tasandi mehhanismi loomist, et finantssektori üksuste rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse järelevalveasutuste tegevust paremini kooskõlastada, eriti olukordades, kus rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse probleemid võivad kaasa tuua piiriüleseid tagajärgi, ning rahapesu tõkestamise järelevalve võimalikku tsentraliseerimist olemasoleva või uue liidu organi kaudu, kellel on volitus jõustada liikmesriikides ühtlustatud eeskirju ja tavasid; toetab edasiste jõupingutuste tegemist rahapesuvastase järelevalve tsentraliseerimiseks ja on seisukohal, et sellise mehhanismi loomise korral tuleks talle eraldada piisavad inim- ja rahalised ressursid, et ta saaks oma ülesandeid tulemuslikult täita;

248.

tuletab meelde, et Euroopa Keskpangal on pädevus ja kohustus tühistada rahapesu ja terrorismi rahastamise vastaste eeskirjade tõsiste rikkumiste korral krediidiasutuse tegevusluba; märgib siiski, et Euroopa Keskpank sõltub täielikult riiklikest rahapesuvastase võitluse järelevalveasutustest teabe saamisel taoliste rikkumiste kohta, mille on avastanud riiklikud asutused; kutsub seetõttu riiklikke rahapesuvastase võitluse järelevalveasutusi üles tegema EKP-le kvaliteetse teabe õigeaegselt kättesaadavaks, et EKP saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita; tunneb sellega seoses heameelt mitmepoolse kokkuleppe üle, mis käsitleb teabevahetuse praktilist korda EKP ja kõigi pädevate asutuste vahel, kes vastutavad krediidi- ja finantsasutuste rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise kohustuste täitmise eest neljanda rahapesuvastase direktiivi raames;

249.

on seisukohal, et usaldatavusnõuete täitmise ja rahapesuvastast järelevalvet ei saa käsitleda teineteisest eraldi; rõhutab, et Euroopa järelevalveasutustel on nende otsustusstruktuuride, nappide volituste ja piiratud ressursside tõttu piiratud suutlikkus võtta endale rahapesu vastase võitluse valdkonnas olulisem roll; rõhutab, et EBA peaks endale selles võitluses võtma juhirolli, tehes samas tihedat koostööd Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) ning Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalvega (EIOPA), ning seetõttu tuleks talle anda kiiremas korras piisavad inim- ja materiaalsed ressursid, et tulemuslikult kaasa aidata järjepidevale ja tõhusale järelevalvele, vältimaks finantssüsteemi kasutamist rahapesu eesmärgil, viies muu hulgas läbi pädevate asutuste riskihindamist ja kontrolli tema tegevuse üldises raamistikus; nõuab nende kontrollide ulatuslikumat avalikustamist ja eelkõige riigi või ELi tasandil tuvastatud tõsiste puuduste korral asjakohase teabe süstemaatilist esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule (129);

250.

märgib, et riiklike finantsjärelevalveasutuste tähtsus on suurenenud; nõuab tungivalt, et komisjon esitaks pärast EBAga konsulteerimist ettepaneku mehhanismide kohta, mis hõlbustaksid finantsjärelevalveasutuste vahelist suuremat koostööd ja kooskõlastamist; nõuab pikas perspektiivis erinevate riiklike rahapesuvastase võitluse asutuste järelevalvemenetluste suuremat ühtlustamist;

251.

kiidab heaks komisjoni 12. septembri 2018. aasta teatise liidu finantseerimisasutuste usaldatavusnõuete ja rahapesuvastase järelevalve raamistiku tugevdamise kohta (COM(2018)0645) ja selles sisalduva Euroopa järelevalveasutuste läbivaatamisega seoses tehtud ettepaneku tugevdada järelevalve ühtsust; on seisukohal, et EBA peaks võtma endale liidu tasandil juhtiva, koordineeriva ja järelevalverolli, et kaitsta finantssüsteemi tõhusalt rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide eest, pidades silmas võimalikke ebasoovitavaid süsteemseid tagajärgi liidu finantsstabiilsusele, mis võiksid tuleneda finantssektori kuritarvitamisest rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil, ning võttes arvesse kogemusi, mille EBA kui kõigi liikmesriikide üle järelevalve teostamise volitustega asutus on juba saanud pangandussektori kaitsmisel selliste rikkumiste eest;

252.

võtab teadmiseks EBA mure seoses kapitalinõuete direktiivi (2013/36/EL), mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, rakendamisega (130); kiidab heaks EBA antud soovitused ELi kehtiva õigusraamistiku põhjustatud puuduste kõrvaldamiseks; kutsub liikmesriike üles võtma hiljuti vastu võetud kapitalinõuete direktiivi muudatused kiiresti üle oma siseriiklikku õigusesse;

5.2.    Rahapesu andmebüroode koostöö

253.

tuletab meelde, et vastavalt viiendale rahapesuvastasele direktiivile on liikmesriigid kohustatud looma automatiseeritud tsentraliseeritud mehhanismid, mis võimaldavad panga- ja maksekontode omanike kiiret tuvastamist, ning tagama, et mis tahes rahapesu andmebüroo suudab õigeaegselt edastada kõnealustes tsentraliseeritud mehhanismides sisalduvat teavet mis tahes teisele rahapesu andmebüroole; rõhutab, kui oluline on saada õigeaegselt juurdepääs teabele, et hoida ära finantskuritegusid ja uurimiste lõpetamist; kutsub liikmesriike üles nende mehhanismide loomist kiirendama, et liikmesriikide rahapesu andmebürood saaksid üksteisega rahapesu tuvastamiseks ja selle vastu võitlemiseks tõhusalt koostööd teha; soovitab tungivalt, et liikmesriikide rahapesu andmebürood kasutaksid FIU-net süsteemi; märgib, kui oluline on andmekaitse ka selles valdkonnas;

254.

on seisukohal, et rahapesu vastu tõhusalt võitlemiseks on oluline, et riiklikele rahapesu andmebüroodele antaks piisavad vahendid ja suutlikkus;

255.

rõhutab, et rahapesu tõhusaks tõkestamiseks on koostöö oluline mitte ainult liikmesriikide rahapesu andmebüroode vahel, vaid ka liikmesriikide rahapesu andmebüroode ja kolmandate riikide rahapesu andmebüroode vahel; võtab teadmiseks poliitilised kokkulepped institutsioonidevaheliste läbirääkimiste kohta (131) eesmärgiga võtta tulevikus vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse eeskirjad finants- ja muu teabe kasutamise hõlbustamiseks teatavate kuritegude tõkestamisel, avastamisel, uurimisel ja nende eest vastutusele võtmisel ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2000/642/JSK;

256.

kutsub komisjoni üles töötama rahapesu andmebüroode jaoks välja erikoolitused, võttes eelkõige arvesse väiksemat suutlikkust mõnedes liikmesriikides; võtab teadmiseks 159st rahapesu andmebüroost koosneva Egmonti rühma panuse ja selle eesmärgi tugevdada rahapesu andmebüroode operatiivkoostööd, soodustades arvukate projektide jätkamist ja elluviimist; ootab komisjoni hinnangut rahapesu andmebüroode ja kolmandate riikide koostöö raamistikule ning takistustele ja võimalustele rahapesu andmebüroode vahelise koostöö tõhustamiseks liidus, sealhulgas võimalusele luua koordineerimis- ja toetusmehhanism; tuletab meelde, et see hindamine peaks saama valmis 1. juuniks 2019; kutsub komisjoni üles kaaluma nimetatud võimalust esitada seadusandlik ettepanek ELi rahapesu andmebüroo loomiseks, millega luuakse ühise uurimistöö ja koordineerimiskeskus, millel on oma teatav sõltumatus ja uurimispädevus piiriüleste finantskuritegude valdkonnas, ning varajase hoiatamise mehhanismi loomiseks; on seisukohal, et ELi rahapesu andmebürool peaks olema lai roll liikmesriikide rahapesu andmebüroode koordineerimisel, abistamisel ja toetamisel piiriüleste juhtumite puhul, et laiendada teabevahetust ja tagada piiriüleste juhtumite ühine analüüsimine ning töö tihe kooskõlastamine;

257.

kutsub komisjoni üles tegema liikmesriikidega aktiivset koostööd, et leida mehhanisme, mis parandaksid ja tugevdaksid liikmesriikide rahapesu andmebüroode koostööd kolmandate riikide rahapesu andmebüroodega; kutsub sellega seoses komisjoni üles võtma asjaomastel rahvusvahelistel foorumitel, nagu OECD ja rahapesuvastane töökond, vastavaid meetmeid; on seisukohal, et selle tulemusena saavutatavas mis tahes kokkuleppes tuleks nõuetekohaselt arvesse võtta isikuandmete kaitset;

258.

palub komisjonil koostada Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruanne, milles hinnatakse, kas erinevused liikmesriikide rahapesu andmebüroode staatuses ja korralduses takistavad koostööd piiriülese mõõtmega raskete kuritegude vastases võitluses;

259.

juhib tähelepanu sellele, et kahtlaste tehingute kohta esitatavate teadete vormi ja künniseid puudutavate standardite puudumine liikmesriikide vahel ja erinevate kohustatud isikute suhtes teeb rahapesu andmebüroode vahelise teabe töötlemise ja vahetamise raskemaks; kutsub komisjoni üles uurima EBA kaasabil mehhanisme, et luua võimalikult kiiresti kohustatud isikute standarditud aruandevormid, et hõlbustada ja parandada rahapesu andmebüroode vahelist andmete töötlemist ja vahetamist piiriülese mõõtmega juhtumite puhul, ning kaaluma kahtlaste tehingute künniste standardimist;

260.

kutsub komisjoni üles uurima võimalust luua kahtlaste tehingute teadete automaatsed otsingusüsteemid, mis võimaldaksid liikmesriikide rahapesu andmebüroodel otsida selliseid tehinguid ning nende algatajaid ja saajaid, millest on eri liikmesriikides korduvalt teatatud kui kahtlastest tehingutest ning algatajatest ja saajatest;

261.

ergutab pädevaid asutusi ja rahapesu andmebüroosid tegema koostööd finantsasutuste ja muude kohustatud isikutega, et parandada kahtlastest tehingutest teatamist ning vähendada nn kaitsvat aruandlust, aidates seeläbi tagada, et rahapesu andmebürood saavad oma ülesannete nõuetekohaseks täitmiseks rohkem kasulikku, sihipärasemat ja täielikku teavet, tagades samal ajal isikuandmete kaitse üldmääruse nõuete täitmise;

262.

tuletab meelde, kui oluline on töötada välja tõhustatud dialoogi-, kommunikatsiooni- ja teabevahetuskanalid riigiasutuste ja konkreetsete erasektori sidusrühmade vahel, mida üldiselt tuntakse avaliku ja erasektori partnerlusena, eelkõige rahapesuvastase direktiivi kohaste kohustatud isikute puhul, ning rõhutab, et on olemas üksainus riikideülene avaliku ja erasektori partnerlus – Europoli finantsteabe avaliku ja erasektori partnerlus –, mis edendab strateegilist teabevahetust pankade, rahapesu andmebüroode, õiguskaitseasutuste ja liikmesriikide reguleerivate asutuste vahel, ja sellel on positiivsed tulemused;

263.

toetab rahapesu andmebüroode ja õiguskaitseasutuste, sealhulgas Europoli vahelise teabevahetuse pidevat parandamist; on seisukohal, et selline partnerlus tuleks luua uute tehnoloogiate, sealhulgas virtuaalvarade valdkonnas, et muuta liikmesriikide juba toimuv tegevus ametlikuks; palub Euroopa Andmekaitsenõukogul anda lisaselgitusi turuosalistele, kes osana oma hoolsuskohustusest töötlevad isikuandmeid, et võimaldada neil järgida asjakohaseid andmekaitse sätteid;

264.

rõhutab, et riiklike järelevalveasutuste ja rahapesu andmebüroode vahelise koostöö suurendamine ja parandamine on väga oluline, et võidelda tõhusalt rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastu; rõhutab lisaks, et rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise vastane võitlus nõuab ka rahapesu andmebüroode ja tolliasutuste head koostööd;

265.

palub, et komisjon annaks aru liikmesriikide rahapesu andmebüroode hetkeolukorrast ja parendustest seoses teabe levitamise, vahetamise ja töötlemisega, tuginedes PANA-komisjoni soovitustele (132) ja liikmesriikide rahapesu andmebüroode platvormi koostatud ülevaatlikule aruandele;

5.3.    Kohustatud isikud (kohaldamisala)

266.

tunneb heameelt asjaolu üle, et viienda rahapesuvastase direktiiviga on laiendatud kohustatud isikute loendit, et hõlmata krüpto- ja usaldusraha vahetusteenuse pakkujaid, rahakotiteenuse pakkujaid, kunstikauplejaid ja vabasadamaid;

267.

kutsub komisjoni üles võtma meetmeid, et parandada kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete jõustamist, eelkõige selleks, et paremini selgitada, et kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete nõuetekohase kohaldamise eest vastutab alati kohustatud isik, isegi allhanke korral, ja näha ette karistused juhul, kui allhanke korral on tegemist hooletuse või huvide konfliktiga; rõhutab viienda rahapesuvastase direktiivi kohast õiguslikku kohustust, et kohustatud isikud peavad teostama tõhustatud kontrolle ja koostama süstemaatiliselt aruandeid, kui nad järgivad kliendi suhtes rakendatavaid hoolsusmeetmeid, mis on seotud ärisuhete või tehingutega, mis hõlmavad riike, mille komisjon on rahapesu seisukohast määratlenud suure riskiga kolmandate riikidena;

5.4.    Registrid

268.

tunneb heameelt viiendas maksustamisalase halduskoostöö direktiivis sätestatud maksuhaldurite juurdepääsu üle tegelike tulusaajate ja muule kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega seotud teabele; tuletab meelde, et see juurdepääs on vajalik, et maksuhaldurid saaks oma ülesandeid nõuetekohaselt täita;

269.

märgib, et liidu rahapesuvastase võitluse õigusaktid kohustavad liikmesriike looma keskregistrid, mis sisaldavad täielikku teavet ettevõtete ja usaldusfondide tegelike tulusaajate kohta, ning neid registreid omavahel siduma; tunneb heameelt asjaolu üle, et viies rahapesuvastane direktiiv kohustab liikmesriike tagama, et tegelikku tulusaajat puudutav teave oleks kõigile üldsuse hulka kuuluvatele isikutele kõigil juhtudel kättesaadav;

270.

märgib siiski, et usaldusfondide puhul on riiklikud registrid põhimõtteliselt kättesaadavad ainult neile, kes tõendavad juurdepääsu saamiseks oma õigustatud huvi; rõhutab, et liikmesriigid võivad edaspidigi avada vabalt üldsusele usaldusfondide tegelike tulusaajate registreid, nagu Euroopa Parlament on juba soovitanud; kutsub liikmesriike üles looma vabalt juurdepääsetavaid ja avatud andmeregistreid; tuletab igal juhul meelde, et tasu, mida nad võivad otsustada kehtestada, ei tohiks ületada teabe kättesaadavaks tegemise halduskulusid, mis hõlmab ka registrite hooldus- ja arenduskulusid;

271.

rõhutab, et komisjon peaks tagama tegelike tulusaajate registrite sidumise; on seisukohal, et komisjon peaks hoolikalt jälgima selle ühendatud süsteemi toimimist ning mõistliku aja jooksul hindama, kas see toimib nõuetekohaselt ja kas seda tuleks täiendada tegelike tulusaajate kohta ELi avaliku registri loomisega või muude vahenditega, millega saaks tõhusalt kõrvaldada võimalikud puudused; kutsub komisjoni samal ajal üles töötama välja ja avaldama tehnilised suunised, et lihtsustada liikmesriikide registrite vormi, koostalitlusvõime ja vastastikuse sidumise ühtsustamist; on seisukohal, et usaldusfondide tegelike tulusaajate läbipaistvuse tase peaks olema sama suur kui ettevõtete oma viienda rahapesuvastase direktiivi raames, tagades samal ajal asjakohased kaitsemeetmed;

272.

on mures, et tegelike tulusaajate registrites sisalduv teave ei ole alati piisav ja/või täpne; kutsub liikmesriike seetõttu üles tagama, et tegelike tulusaajate registrid sisaldaksid kontrollimehhanisme andmete täpsuse tagamiseks; kutsub komisjoni üles hindama oma läbivaatamiste käigus kontrollimehhanisme ja andmete usaldusväärsust;

273.

nõuab tegeliku tulusaaja mõiste rangemat ja täpset määratlemist, et tagada kõigi juriidilisi isikuid omavate või kontrollivate füüsiliste isikute kindlakstegemine;

274.

kordab vajadust selgete eeskirjade järele, millega lihtsustatakse tegelike tulusaajate otsest tuvastamist, sh usaldusfondide ja sarnaste üksuste kohustus eksisteerida kirjalikus vormis ja olla registreeritud liikmesriigis, kus usaldusfond on loodud, kus seda hallatakse või juhitakse;

275.

toob välja probleemi rahapesuga, mida tehakse välismaiste varifirmade kaudu Euroopa linnade kinnisvarasse investeerimisel; tuletab meelde, et komisjon peaks hindama maa ja kinnisvara registrite teabe ühtlustamise vajalikkust ja proportsionaalsust ning nende registrite sidumise vajadust; kutsub komisjoni üles lisama asjaomasele aruandele vajaduse korral seadusandliku ettepaneku; on seisukohal, et liikmesriikidel peaks olema avalikult kättesaadav teave maa ja kinnisvara tegelike tulusaajate kohta;

276.

kordab oma seisukohta elukindluslepingute tegelike tulusaajate registrite loomise kohta, nagu seda väljendati viiendat rahapesuvastast direktiivi käsitlevates institutsioonidevahelistes läbirääkimistes; palub komisjonil hinnata, kas elukindlustuslepingute ja finantsinstrumentide puhul on otstarbekas ja vajalik teha tegelikke tulusaajaid käsitlev teave asjaomaste asutuste jaoks kättesaadavaks;

277.

märgib, et vastavalt viiendale rahapesuvastasele direktiivile peab komisjon analüüsima, kas konkreetsed meetmed ja mehhanismid, mis võimaldavad väljaspool liitu asutatud ettevõtete ja muude juriidiliste isikute tegelike tulusaajate teabe kogumist ja ligipääsetavust, on liidu ja liikmesriikide tasandil teostatavad; kutsub komisjoni üles esitama sellise mehhanismi kohta, juhul kui teostatavusuuring seda soodustab, seadusandliku ettepaneku;

5.5.    Tehnoloogiaga seotud riskid ja virtuaalvarad, sealhulgas virtuaalvääringud ja krüptoraha

278.

rõhutab uute hajusraamatu tehnoloogiate, näiteks plokiahela tehnoloogia positiivset potentsiaali; märgib samal ajal, et uute tehnoloogiatega seotud makse- ja ülekandemeetodeid kuritarvitatakse kuritegelikul teel saadud raha pesuks või muude finantsrikkumiste toimepanemiseks järjest enam; tunnistab vajadust jälgida tehnoloogia kiiret arengut, tagamaks, et õigusaktides käsitletakse tõhusalt uute tehnoloogiate kuritarvitamist ja kuritegevust hõlbustavat anonüümsust, piiramata selle positiivset mõju;

279.

nõuab tungivalt, et komisjon uuriks põhjalikult asjaomaseid krüptorahaturul osalejaid, keda liidu rahapesu tõkestamise alased õigusaktid veel ei hõlma, ning laiendaks vajaduse korral kohustatud isikute loetelu, lisades eelkõige teenuseosutajad selliste tehingute valdkonnas, mis hõlmavad ühe või mitme virtuaalvääringu vahetamist; kutsub samal ajal liikmesriike üles võimalikult kiiresti üle võtma viienda rahapesuvastase direktiivi sätted, millega kehtestatakse kohustus seoses virtuaalvääringute rahakotiteenuse ja teenuste vahetamisega, et tuvastada nende kliendid, mis muudaks virtuaalvääringute anonüümse kasutamise väga keeruliseks;

280.

kutsub komisjoni üles jälgima tähelepanelikult tehnoloogia arengut, sealhulgas uuenduslike finantstehnoloogia ärimudelite kiiret levikut ja selliste kujunemisjärgus tehnoloogiate kasutuselevõttu nagu tehisintellekt, hajusraamatu tehnoloogiad, kognitiivne andmetöötlus ja masinõpe, et hinnata tehnoloogilisi riske ja võimalikke lünki ning suurendada vastupanuvõimet küberrünnakutele või süsteemi kokkuvarisemisele andmekaitse edendamise kaudu; ergutab pädevaid asutusi ja komisjoni põhjalikult hindama võimalikke süsteemseid riske, mis on seotud hajusraamatu tehnoloogia rakendustega;

281.

rõhutab, et virtuaalvarade areng ja kasutamine on pikaajaline suundumus, mis peaks järgnevate aastate jooksul jätkuma ja võimenduma, seda eelkõige tänu virtuaalvääringute kasutamisele eri otstarvetel, nagu ettevõtete rahastamine; palub, et komisjon töötaks ELi tasandil nende arengute reguleerimiseks välja sobiva raamistiku, tuginedes tööle, mida on tehtud rahvusvahelisel tasandil ja selliste ELi organite poolt nagu ESMA; on seisukohal, et see raamistik peaks pakkuma vajalikke kaitsemeetmeid virtuaalvaradega kaasnevate konkreetsete riskide vastu, ilma et see takistaks innovatsiooni;

282.

märgib eelkõige, et virtuaalvarade läbipaistmatust võidakse kasutada rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise hõlbustamiseks; nõuab sellega seoses tungivalt, et komisjon esitaks selged suunised tingimuste kohta, mille alusel võiks virtuaalvarasid MiFID 2 kohaselt liigitada olemasolevate või uute finantsinstrumentidena, ja selle kohta, millistes olukordades kohaldatakse ELi õigusakte algmüntide pakkumise suhtes;

283.

kutsub komisjoni üles hindama konkreetsete virtuaalvarade teatavate anonüümsusmeetmete keelustamist ning kaaluma vajaduse korral virtuaalvarade reguleerimist finantsinstrumentidena; on seisukohal, et rahapesu andmebüroodel peaks olema võimalik ühendada virtuaalvääringute ja krüptoraha aadressid virtuaalvara omaniku isikuga; on seisukohal, et komisjon peaks hindama virtuaalvarade kasutajate kohustusliku registreerimise võimalust; tuletab meelde, et mõned liikmesriigid on juba võtnud eri liiki meetmeid selle valdkonna spetsiifiliste segmentide, näiteks algmüntide pakkumiste suhtes ja need võiksid olla inspiratsiooniallikaks ELi tulevastele meetmetele;

284.

rõhutab, et rahapesuvastane töökond toonitas hiljuti pakilist vajadust kooskõlastatud meetmete järele, mida kõik riigid peaksid võtma, et vältida virtuaalvarade kasutamist kuritegevuse ja terrorismi jaoks, kutsudes kõiki jurisdiktsioone tungivalt üles võtma õiguslikke ja praktilisi meetmeid, et vältida virtuaalvarade kuritarvitamist (133); kutsub komisjoni üles otsima võimalusi, kuidas lõimida ELi õigusraamistikku rahapesuvastase töökonna välja töötatud soovitused ja standardid virtuaalvarade kohta; rõhutab, et liit peaks jätkuvalt toetama sidusat ja kooskõlastatud rahvusvahelist regulatiivset raamistikku virtuaalvarade valdkonnas, tuginedes jõupingutustele, mida ta on teinud G20 raames;

285.

kordab oma üleskutset, et komisjon esitaks viivitamata hinnangu selle kohta, millist mõju avaldavad rahapesule ja maksukuritegudele e-hasartmängud; on seisukohal, et sellise hinnangu koostamine on esmatähtis; märgib, et mõnes jurisdiktsioonis, sealhulgas teatavates Briti krooni valdustes, nagu Mani saarel, suureneb e-hasartmängusektor ja e-hasartmängud moodustavad seal juba 18 % riigi tuludest;

286.

võtab teadmiseks elektroonilise identifitseerimise ja „tunne oma klienti“ põhimõtte kaugtööprotsesside kohta tehtava eksperditasandi töö, milles uuritakse finantsasutuste võimalust oma kliente elektrooniliste identifitseerimisandmete (e-ID) abil ja ülekantava „tunne oma klienti“ põhimõttega digitaalselt tuvastada; palub komisjonil sellega seoses hinnata ELi e-identimise süsteemi kasutuselevõtmise võimalikke eeliseid; tuletab meelde, kui oluline on säilitada nõuetekohane tasakaal andmekaitse ja eraelu puutumatuse kaitse ning selle vahel, et pädevatel asutustel oleks juurdepääs teabele kriminaaluurimise eesmärgil;

5.6.    Sanktsioonid

287.

rõhutab, et ELi rahapesuvastastes õigusaktides nõutakse, et liikmesriigid kehtestaksid rahapesu tõkestamise eeskirjade rikkumise eest sanktsioone; rõhutab, et need sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad; nõuab liikmesriikides lihtsustatud menetluste kehtestamist rahapesuvastaste õigusaktide rikkumiste eest määratud finantssanktsioonide jõustamiseks;

288.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid avaldaksid võimalikult kiiresti ja täpselt teabe kehtestatud sanktsioonide laadi ja väärtuse kohta, lisaks teabele rikkumise liigi ja laadi ning vastutava isiku identiteedi kohta; kutsub liikmesriike üles kohaldama sanktsioone ja meetmeid ka juhtorgani liikmete ja muude füüsiliste isikute suhtes, kes on siseriikliku õiguse alusel vastutavad rahapesuvastaste eeskirjade rikkumise eest (134);

289.

palub komisjonil esitada iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile aruanne rahapesuvastaste õigusaktide rikkumise eest siseriiklike õigusaktide ja tavade kohaselt määratavate sanktsioonide kohta;

290.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määruse (EL) nr 2018/1805 (mis käsitleb arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist) (135) vastuvõtmise üle, kuivõrd selle eesmärk on hõlbustada kuritegelikul teel saadud vara piiriülest sissenõudmist ja see aitab seetõttu suurendada liidu suutlikkust võidelda organiseeritud kuritegevuse ja terrorismiga ning kaotada kurjategijate ja terroristide rahastamise allikaid kogu liidus;

291.

tunneb heameelt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiivi (EL) 2018/1673 (rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil) (136) vastuvõtmise üle, kuivõrd sellega kehtestatakse uued kriminaalõiguse sätted ning hõlbustatakse tõhusamat ja kiiremat pädevate asutuste vahelist piiriülest koostööd, et ennetada tõhusamalt rahapesu ning sellega seotud terrorismi ja organiseeritud kuritegevuse rahastamist; märgib, et liikmesriigid peaksid võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et asjakohasel juhul arestivad või konfiskeerivad nende pädevad asutused kooskõlas direktiiviga 2014/42/EL (137) kasu, mis on saadud kuriteo toimepanemisest või sellele kaasaaitamisest, ja vahendid, mida niisuguse kuriteo toimepanemiseks või sellele kaasaaitamiseks kasutati või kavatseti kasutada;

5.7.    Rahvusvaheline mõõde

292.

märgib, et vastavalt neljandale rahapesuvastasele direktiivile on komisjon kohustatud tegema kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kelle rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise korras esineb strateegilisi puudujääke;

293.

on seisukohal, et kuigi tuleks arvesse võtta rahvusvahelisel tasandil, eriti rahapesuvastase töökonna tehtavat tööd rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise seisukohast suure riskiga kolmandate riikide kindlakstegemiseks, on oluline, et liidul oleks autonoomne loetelu suure riskiga kolmandatest riikidest; tunneb sellega seoses heameelt komisjoni 13. veebruari 2019. aasta delegeeritud määruse üle, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849, määrates kindlaks suure riskiga kolmandad riigid, kus esineb strateegilisi puudusi (C(2019)1326), ning väljendab kahetsust, et nõukogu esitas sellele delegeeritud õigusaktile vastuväite; tunneb sellega seoses ka heameelt komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta delegeeritud määruse üle, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/849 seoses regulatiivsete tehniliste standarditega, mis käsitlevad minimaalseid ja täiendavaid meetmeid, mida krediidi- ja finantseerimisasutused peavad võtma rahapesu ja terrorismi rahastamise riski maandamiseks teatavates kolmandates riikides (138);

294.

tunneb heameelt selle üle, et komisjon võttis vastu direktiiviga (EL) 2015/849 kehtestatud kõrge riskitasemega kolmandate riikide tuvastamise metoodika, mis avaldati 22. juunil 2018 (139); väljendab heameelt komisjoni 31. jaanuari 2019. aasta hinnangu üle, mis puudutab prioriteetsusastmega 1 kolmandaid riike;

295.

rõhutab vajadust tagada rahapesuvastase võitluse seisukohast suure riskiga kolmandate riikide loetelu ja koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu vahel järjepidevus ja vastastikune täiendavus; kordab oma üleskutset usaldada komisjonile mõlema loetelu haldamisel keskne roll; kutsub komisjoni üles tagama jurisdiktsioonide sõelumisprotsessi läbipaistvus;

296.

on mures väidete pärast, mille kohaselt Šveitsi pädevad asutused ei täida nõuetekohaselt oma rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesandeid (140); kutsub komisjoni üles võtma neid aspekte arvesse suure riskiga kolmandate riikide loetelu ajakohastamisel ning Šveitsi ja liidu tulevastes kahepoolsetes suhetes;

297.

kutsub komisjoni üles pakkuma tehnilist abi kolmandatele riikidele, et töötada välja tõhusad süsteemid rahapesu vastu võitlemiseks ja selle võitluse järjepidevaks parandamiseks;

298.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et EL räägiks rahapesuvastases töökonnas ühel häälel ning osaleks aktiivselt käimasolevas arutelus töökonna reformi üle, et tugevdada selle ressursse ja legitiimsust; palub komisjonil kaasata Euroopa Parlamendi ametnikud vaatlejatena rahapesuvastase töökonna komisjoni delegatsiooni;

299.

kutsub komisjoni üles juhtima üleilmset algatust tegelike tulusaajate kohta avalike keskregistrite loomiseks kõigis jurisdiktsioonides; rõhutab sellega seoses rahvusvaheliste organisatsioonide, nagu OECD ja ÜRO üliolulist rolli;

6.    Maksustamise rahvusvaheline mõõde

300.

juhib tähelepanu sellele, et Euroopa õiglane maksusüsteem nõuab õiglasemat ülemaailmset maksukeskkonda; kordab oma üleskutset jälgida kolmandates riikides toimuvaid maksureforme;

301.

võtab teadmiseks mõnede kolmandate riikide püüdlused tegutseda otsustavalt maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastu; rõhutab siiski, et sellised reformid peaksid olema kooskõlas kehtivate WTO eeskirjadega;

302.

on seisukohal, et asjaomase komisjoni Washingtoni visiidil kogutud teave USA maksureformide ja nende võimaliku mõju kohta rahvusvahelisele koostööle on eriti oluline; leiab, et mõnede ekspertide sõnul võivad mõned USA 2017. aasta maksukärbete ja töökohtade õigusakti (Tax Cuts and Jobs Act) sätted olla vastuolus kehtivate WTO eeskirjadega; märgib, et USA maksureformi teatavate sätetega püütakse ühepoolselt ja ilma vastastikuseta taaselustada USA territooriumile omistatavaid riigiüleseid eeliseid (eeldusel, et vähemalt 50 % neist on loodud USA territooriumil); väljendab heameelt asjaolu üle, et komisjon tegeleb praegu USA uue maksureformi BEAT, GILTI ja FDII (141) sätete võimaliku regulatiivse ja kaubandusliku mõju hindamisega; palub komisjonil hindamise tulemustest Euroopa Parlamendile teada anda;

303.

märgib, et välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) jaoks on välja töötatud kahte liiki valitsustevahelised kokkulepped, et aidata viia FATCA vastavusse rahvusvahelise õigusega (142); märgib, et ainult üks valitsustevaheliste kokkulepete mudel on vastastikune; peab kahetsusväärseks asjaolu, et nende kokkulepete vastastikkus on tõsiselt tasakaalust väljas, kuna USA saab välisriikide valitsustelt tavaliselt palju rohkem teavet kui ta ise annab; kutsub komisjoni üles viima läbi kaardistamise, et analüüsida vastastikkuse määra USA ja liikmesriikide vahelises teabevahetuses;

304.

kutsub nõukogu üles andma komisjonile volituse pidada USAga läbirääkimisi kokkuleppe üle, mis tagaks FATCAs vastastikkuse;

305.

kordab oma 5. juuli 2018. aasta resolutsioonis (USA välismaiste kontode maksukuulekuse seaduse (FATCA) kahjuliku mõju kohta ELi kodanikele ja eelkõige nn juhuslikele ameeriklastele) (143) esitatud ettepanekuid, milles kutsutakse komisjoni üles võtma meetmeid, et kindlustada kõigi kodanike, eelkõige nn juhuslike ameeriklaste põhiõiguste tagamine;

306.

kutsub komisjoni ja nõukogu üles esitama ELi ühise lähenemisviisi FATCA suhtes, et kaitsta nõuetekohaselt ELi kodanike (eelkõige nn juhuslike ameeriklaste) õigusi ja tagada USAga toimuva automaatse teabevahetuse puhul vastastikkus, kusjuures eelistatud standard on CRS; kutsub komisjoni ja nõukogu üles seniks kaaluma vajaduse korral vastumeetmete võtmist, näiteks kinnipeetava maksu kehtestamist, et tagada võrdsed tingimused, kui USA ei taga FATCA raamistikus vastastikkust;

307.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles jälgima selliste riikide äriühingu tulumaksu käsitlevaid sätteid, kes teevad rahvusvahelise lepingu alusel ELiga koostööd (144);

6.1.    Maksuparadiisid ja jurisdiktsioonid, mis hõlbustavad agressiivset maksuplaneerimist ELis ja sellest väljaspool

308.

tuletab meelde, kui tähtis on ELi ühine loetelu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta (edaspidi „ELi loetelu“), mis põhineb terviklikel, läbipaistvatel, usaldusväärsetel, objektiivselt kontrollitavatel ja üldtunnustatud kriteeriumidel, mida korrapäraselt ajakohastatakse;

309.

peab kahetsusväärseks, et ELi esialgse loetelu koostamisel arvestati ainult kolmandaid riike; märgib, et komisjon on Euroopa poolaasta raames tuvastanud mõne liikmesriigi maksusüsteemis puudusi, mis lihtsustavad agressiivset maksuplaneerimist; väljendab siiski heameelt käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe poolt 10. oktoobril 2018. aastal toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel tehtud avalduse üle, milles teatati, et käitumisjuhendi töörühma volituste läbivaatamise käigus kaalutakse võimalust sõeluda liikmesriike samade ELi loetelule seatud kriteeriumide alusel (145);

310.

peab tervitatavaks asjaolu, et nõukogu võttis 5. detsembril 2017 vastu esimese ELi loetelu ja et kolmandate riikide võetud kohustuste üle teostatakse pidevat järelevalvet; märgib, et loetelu on nende kohustuste hindamise põhjal mitu korda ajakohastatud ja mitmed riigid on selle tulemusena loetelust kustutatud; märgib, et 12. märtsil 2019. aastal tehtud muudatuste tulemusel hõlmab loetelu nüüd järgmisi maksujurisdiktsioone: Ameerika Samoa, Aruba, Guam, Barbados, Belize, Bermuda, Dominica, Fidži, Marshalli Saared, Omaan, Samoa, Trinidad ja Tobago, Araabia Ühendemiraadid, USA Neitsisaared ning Vanuatu;

311.

võtab teadmiseks kahe teise jurisdiktsiooni lisamise halli nimekirja (Austraalia ja Costa Rica) (146);

312.

märgib, et kaheksa suurimat vahendajana (pass-through) toimivat majandust (Madalmaad, Luksemburg, Hong Kong, Briti Neitsisaared, Bermuda, Kaimanisaared, Iirimaa ja Singapur) saavad endale üle 85 % ülemaailmsetest investeeringutest eriotstarbelistesse üksustesse, mis luuakse sageli maksudega seotud eesmärkidel (147); peab kahetsusväärseks, et ainult üks neist (Bermuda) on praegu loetletud maksustamise eesmärgil koostööst hoiduvate jurisdiktsioonide ELi loetelus (148);

313.

rõhutab, et sõelumis- ja seireprotsessid on läbipaistmatud ning on ebaselge, kas nende riikide puhul, kes on nimekirjast kustutatud, on tehtud tegelikke edusamme;

314.

rõhutab, et see nõukogu ja tema käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) poolne hindamine põhineb komisjoni tehnilisest tulemustabelist tulenevatel kriteeriumidel ja et Euroopa Parlament ei olnud sellesse protsessi õiguslikult kaasatud; kutsub sellega seoses komisjoni ja nõukogu üles teavitama Euroopa Parlamenti üksikasjalikult kõigist loetelu kavandatavatest muudatustest enne nende tegemist; kutsub nõukogu üles avaldama korrapäraselt eduaruandeid musta ja halli nimekirja kantud jurisdiktsioonide kohta, mis on osa käitumisjuhendi töörühma korrapärasest aruandlusest nõukogule;

315.

palub komisjonil ja nõukogul töötada välja ambitsioonikas ja objektiivne metoodika, milles ei tugineta kohustustele, vaid hinnatakse nõuetekohaselt rakendatud õigusaktide mõju nendes riikides;

316.

avaldab sügavat kahetsust selguse puudumise pärast esialgse loetelu koostamise ajal ja peab taunitavaks ECOFINi kehtestatud loetelukriteeriumide ebaobjektiivset rakendamist; rõhutab, et see protsess peab toimuma ilma igasuguse poliitilise sekkumiseta; tunnustab aga läbipaistvuse paranemist, mis saavutati, kui avalikustati jurisdiktsioonidele saadetud kirjad, mille oli läbi vaadanud käitumisjuhendi töörühm, ja saadud kinnituskirjad; nõuab, et järelevalve ja kohustuste nõuetekohase rakendamise tagamiseks avalikustaks kõik kirjad, mis on veel avalikustamata jäänud; leiab, et nende jurisdiktsioonide puhul, kes keelduvad andmast nõusolekut oma kohustuste avalikustamiseks, tekib avalik kahtlus, et nad ei ole maksuküsimustes koostöövalmid;

317.

kiidab heaks käitumisjuhendi töörühma hiljutised selgitused õiglaste maksustamiskriteeriumide kohta, eriti majandusliku sisu puudumise kohta jurisdiktsioonides, kus äriühingu tulumaksumäär puudub või on lähedane 0 %-le; kutsub liikmesriike üles tegema pingutusi ELi loetelukriteeriumide järk-järguliseks parandamiseks, et see hõlmaks igasugust kahjulikku maksukäitumist (149), eeskätt lisades üksikasjaliku majandusanalüüsi, mis käsitleb maksustamise vältimise ja 0 %-lise maksumäära või ettevõtte tulumaksu puudumise soodustamist eraldiseisva kriteeriumina;

318.

tunnustab OECD uut ülemaailmset standardit olulise tegevuse teguri rakendamise kohta olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide puhul (150), mis on suuresti inspireeritud ELi tööst ELi loeteluprotsessiga (151); kutsub liikmesriike üles survestama G20 reformima OECD musta nimekirja kriteeriumeid, et minna kaugemale pelgast maksude läbipaistvusest ning võidelda ka maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimisega;

319.

võtab teadmiseks ja väljendab heameelt ELi ja Suurbritannia läbirääkimisrühmade tehtud töö üle maksustamise valdkonnas, millele on osutatud Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu 4. lisas (152); väljendab muret võimalike erimeelsuste pärast, mis võivad isegi lühikest aega enne Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumist tekkida tema ja ELi vahel finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise vastase poliitika küsimuses, mis põhjustaks uusi majandus-, eelarve- ja julgeolekuriske; kutsub komisjoni ja nõukogu üles sellistele riskidele koheselt reageerima ja tagama ELi huvide kaitse;

320.

tuletab meelde, et poliitilise deklaratsiooni (milles sätestatakse Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistik) (153) artikli 79 kohaselt peavad tulevased suhted tagama avatud ja õiglase konkurentsi ning et seda tagavad sätted peaksid hõlmama riigiabi, konkurentsi, sotsiaalseid ja tööhõivestandardeid, keskkonnastandardeid, kliimamuutusi ja asjakohaseid maksuküsimusi; väljendab muret Ühendkuningriigi peaministri Theresa May teadaande pärast rakendada Ühendkuningriigis madalaimat äriühingu tulumaksu määra G20 riikide seas; palub Ühendkuningriigil jääda tugevaks partneriks ülemaailmsete jõupingutuste tegemisel, et tagada parem ja tõhusam maksustamine ja võidelda finantskuritegevusega rahvusvahelise kogukonna liikmena; palub komisjonil ja nõukogul lisada Ühendkuningriik niipea, kui ta muutub kolmandaks riigiks, koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu ning selliste jurisdiktsioonide ELi loetelu hindamisse, kelle riiklikus rahapesu tõkestamise korras on strateegilisi puudusi, mis hõlmaks üksikasjalikku järelevalvet Briti krooni valdustega ja ülemereterritooriumitega loodud majandussuhete üle;

321.

rõhutab, et pärast väljaastumise kuupäeva toimuvatest arengutest sõltumatult jääb Ühendkuningriik OECD liikmeks, kelle suhtes kehtivad OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskava soovitused ja muud hea maksuhaldustava meetmed;

322.

nõuab Šveitsi konkreetse juhtumi puhul, mille jaoks pole Šveitsi ja ELi vahel sõlmitud varasema kokkuleppe tõttu täpset tähtaega ette nähtud, et riik kantaks 2019. aasta lõpuks I lisasse, tingimusel et nõuetekohase eskaleerimisprotsessi järel ei tunnista Šveits selleks ajaks kehtetuks oma nõuetele mittevastavaid maksusüsteeme, mis võimaldavad välis- ja kodumaiste tulude ebavõrdset kohtlemist ning teatud liiki ettevõtete maksusoodustusi;

323.

märgib murega, et kolmandad riigid võivad tühistada nõuetele mittevastavad maksusüsteemid, kuid asendada need uutega, mis võivad olla ELile kahjulikud; toonitab, et see võib Šveitsi puhul osaliselt tõele vastata; nõuab, et nõukogu teeks ümberhindamise Šveitsi ja iga muu kolmanda riigi kohta (154), kes võib teha sellelaadseid õiguslikke muudatusi (155);

324.

märgib, et ELi ja Šveitsi vahelised läbirääkimised vastastikust turulepääsu käsitleva kahepoolse lähenemisviisi läbivaatamise üle on veel pooleli; kutsub komisjoni üles tagama, et ELi ja Šveitsi lõplik kokkulepe sisaldaks hea maksuhaldustava klauslit, mis hõlmaks erinõudeid maksusoodustuse vormis antava riigiabi kohta, automaatset teabevahetust maksustamise kohta, üldsuse juurdepääsu teabele tegelikus tulusaaja kohta ning vajaduse korral rahapesuvastaseid sätteid; nõuab, et ELi läbirääkijad viimistleksid kokkuleppe, millega muu hulgas kõrvaldataks puudused (156) Šveitsi järelevalvesüsteemis ja kaitstaks rikkumisest teatajaid;

325.

väljendab heameelt ELi loetelu muutmise üle 12. märtsil 2019 (157); väljendab heameelt üksikasjaliku hinnangu üle esimese ELi loetelu avaldamisel 5. detsembril 2017 II lisasse kantud jurisdiktsioonide võetud kohustuste ja reformide kohta; tunneb heameelt asjaolu üle, et jurisdiktsioonid, mis kanti tänu 2017. aastal võetud kohustustele varem II lisasse, on nüüd loetletud I lisas, kuna nõutud reforme ei viidud ellu 2018. aasta lõpuks või kokkulepitud ajakava kohaselt;

326.

on mures, et ühiseid aruandlusstandardeid käsitlev seadus ei mõjuta Austria elanikke, kellel on pangakontod Liechtensteini krediidiasutustes, kui nende kapitalitulu teenitakse varastruktuuridest (eraõiguslikud sihtasutused, asutused, usaldusfondid jms), ja Liechtensteini krediidiasutus hoolitseb maksustamise eest kahepoolsete lepingute kohaselt; kutsub Austriat üles oma seadust selles küsimuses muutma, et täita ühise aruandlusstandardi õiguslik lünk;

327.

märgib, et välismaiseid otseinvesteeringuid puudutavate OECD andmete kohaselt on Luksemburgil ja Madalmaadel kokku rohkem sissetulevaid investeeringuid kui USA-l, kusjuures suur osa neist on eriotstarbelistes üksustes, millel puudub oluline majandustegevus, ning Iirimaal on rohkem sissetulevaid investeeringuid kui Saksamaal või Prantsusmaal; juhib tähelepanu sellele, et Malta riikliku statistikaameti andmetel moodustavad välisinvesteeringud riigis 1474 % majanduse mahust;

328.

tuletab meelde teadusuuringut, millest ilmneb, et maksustamise vältimine kuue ELi liikmesriigi kaudu põhjustab ülejäänud 22 liikmesriigis 42,8 miljardit eurot saamata jäänud maksutulu (158), mis tähendab, et nende riikide maksete netopositsiooni saab kompenseerida kahjumiga, mida nad tekitavad teiste liikmesriikide maksubaasile; märgib näiteks, et Madalmaad tekitavad liidule tervikuna 11,2 miljardi euro suuruse netokulu, mis tähendab, et see riik võtab teistelt liikmesriikidelt maksutulu hargmaiste ettevõtete ja nende aktsionäride kasuks;

329.

tuletab meelde, et liidu ja liikmesriikide rahapesuvastase võitluse tõhustamiseks tuleb tulemuslikult kasutada kõiki kättesaadavaid andmeid, sealhulgas makromajanduslikke andmeid;

330.

tuletab meelde, et komisjon on kritiseerinud seitset liikmesriiki (159) – Belgiat, Iirimaad, Küprost, Luksemburgi, Madalmaid, Maltat ja Ungarit – nende maksusüsteemide puuduste eest, väites, et need riigid kahjustavad Euroopa ühtse turu terviklikkust; on seisukohal, et neid jurisdiktsioone võib pidada ka agressiivse maksuplaneerimise ülemaailmseks hõlbustamiseks; rõhutab, et komisjon on tunnistanud, et osa eelnimetatud liikmesriike on võtnud vastuseks komisjoni kriitikale meetmeid oma maksusüsteemide parandamiseks (160); võtab teadmiseks, et hiljutises teadusuuringus (161) tuvastati viis ELi liikmesriiki äriühingute maksuparadiisina: Iirimaa, Küpros, Luksemburg, Madalmaad ja Malta; rõhutab, et nende liikmesriikide väljavalimiseks kasutatud kriteeriumid ja metoodika hõlmas nende kahjulike maksutavade ning selliste meetmete põhjalikku hindamist, mis soodustavad agressiivset maksuplaneerimist ja majandusvoogude moonutamist, võttes aluseks Eurostati andmed, mis hõlmavad riiki sisse ja riigist välja suunatud suurte otseinvesteeringute, litsentsitasude, intressimaksete ja dividendivoogude kombinatsiooni; kutsub komisjoni üles käsitlema vähemalt neid viit liikmesriiki ELi maksuparadiisidena, kuni rakendatakse olulisi maksureforme;

331.

palub nõukogul avaldada üksikasjalik hinnang nende jurisdiktsioonide võetud kohustuste kohta, kes kohustusid reforme tegema ja kes kanti II lisasse, kui 5. detsembril 2017 avaldati esimene ELi loetelu;

6.2.    Vastumeetmed

332.

kordab üleskutset, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid mõjusaid ja hoiatavaid vastumeetmeid koostööst keelduvate jurisdiktsioonide suhtes, et soodustada head koostööd maksuküsimustes ja ELi loetelu I lisas loetletud riikide vastavust;

333.

peab taunimisväärseks, et enamiku nõukogu esitatud vastumeetmete järgimine on jäetud riigi enda otsustada; märgib murega, et 15. mail 2018 toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel rõhutasid mõned eksperdid (162) asjaolu, et vastumeetmed ei pruugi koostööst keelduvaid jurisdiktsioone piisavalt innustada, sest „ELi loetelust on välja mõned kõige kurikuulsamad maksuparadiisid“; on seisukohal, et see ohustab loetelu koostamise protsessi;

334.

kutsub liikmesriike üles rakendama ühtseid tugevaid vastumeetmeid, sealhulgas maksude kinnipidamist, riigihankemenetlustest väljajätmist, kõrgendatud auditinõudeid ja automaatseid välismaise kontrollitava äriühingu reegleid nendele äriühingutele, mis asuvad koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide loetellu kantud jurisdiktsioonides, välja arvatud juhul, kui maksumaksjad tegelevad seal tõelise majandustegevusega;

335.

kutsub nii maksuhaldureid kui ka maksumaksjaid üles tegema asjaomaste faktide kogumiseks koostööd juhul, kui kontrollitav välisettevõte tegeleb tõelise majandustegevusega ja ettevõttel on kindel majanduslik kohalolek, mida toetavad töötajaskond, varustus, varad ja ruumid ning mida tõendavad sellekohased faktid ja asjaolud;

336.

märgib, et arenguriikidel ei pruugi olla vahendeid, et rakendada vastselt kokkulepitud rahvusvahelisi või Euroopa maksustandardeid; sellest tulenevalt kutsub nõukogu üles välistama sellised vastumeetmed nagu arenguabi kärped;

337.

märgib, et vastumeetmed on maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu võitlemiseks ülimalt vajalikud; märgib peale selle, et Euroopa Liidu majanduslik mõjuvõim võib aidata koostööd mittetegevatel jurisdiktsioonidel ja maksumaksjatel hoiduda ära kasutamast maksusüsteemide vahelisi lünki ja kahjulikke maksutavasid, mida need jurisdiktsioonid pakuvad;

338.

kutsub Euroopa finantsasutusi (163) üles kaaluma tugevdatud ja tõhustatud hoolsuskohustuse rakendamist ELi loetelu II lisas loetletud jurisdiktsioonides projektide kaupa, et vältida ELi vahendite investeerimist või suunamist ELi maksustandarditele mittevastavatesse kolmandatesse riikidesse kuuluvate üksuste kaudu; märgib, et EIP on kiitnud heaks grupi muudetud poliitika nõrgalt reguleeritud, läbipaistmatute ja koostööst keelduvate jurisdiktsioonide ning hea maksuhaldustava kohta ning nõuab, et seda poliitikat regulaarselt ajakohastataks ja lisataks ELi standarditega kooskõlas olevad rangemad läbipaistvusnõuded; palub EIP-l selle poliitika kohe pärast vastuvõtmist avaldada; nõuab võrdsete tingimuste ja samal tasemel standardite kohaldamist kõigi Euroopa finantseerimisasutuste suhtes;

6.3.    ELi juhtiv positsioon maailmas

339.

kordab oma nõuet, et EL ja selle liikmesriigid võtaksid pärast eelnevat koordineerimist juhtiva rolli üleilmses võitluses maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu, eelkõige komisjoni algatuste kaudu kõigil selle võitlusega seotud rahvusvahelistel foorumitel, kaasa arvatud ÜRO, G20 ja OECD, mis on etendanud keskset osa maksuküsimustes, eriti rahvusvaheliste finantskriiside järel;

340.

tuletab meelde, et mitmepoolne poliitika ja riikide, sealhulgas arenguriikide rahvusvaheline koostöö on endiselt eelistatud vahend konkreetsete tulemuste saavutamiseks, järgides sealjuures vastastikkuse põhimõtet; peab kahetsusväärseks asjaolu, et mõned ettepanekud, mis lähevad OECD soovitustest kaugemale ja võivad olla alus edasisele viljakale tööle rahvusvahelisel tasandil, on nõukogus takerdunud;

341.

usub, et valitsustevahelise maksuasutuse loomine ÜRO raamistikus – see asutus peaks olema hästi varustatud, sellel peaks olema piisavalt vahendeid ja vajaduse korral ka täitevvolitused – tagaks kõigile riikidele võimaluse osaleda võrdsetel alustel üleilmse maksudealase tegevuskava (164) kujundamises ja reformimises, eesmärgiga võidelda tulemuslikult kahjulike maksutavade vastu ja tagada maksustamisõiguste kohane jaotus; võtab teadmiseks hiljutised nõudmised muuta ÜRO maksuasjade rahvusvahelise koostöö eksperdikomitee ÜRO ülemaailmseks valitsustevaheliseks maksuasutuseks (165); rõhutab, et ÜRO maksualase näidiskonventsiooniga tagatakse maksustamisõiguste õiglasem jaotumine päritolu- ja asukohariigi vahel;

342.

nõuab ülejäänud vajalike üleilmsete maksureformide teemalise valitsustevahelise tippkohtumise korraldamist, et tõhustada rahvusvahelist koostööd ja avaldada survet kõikidele riikidele, eelkõige nende finantskeskustele, et nad järgiksid läbipaistvuse ja õiglase maksustamise standardeid; nõuab, et komisjon esitaks sellise tippkohtumise algatuse ning tippkohtumisel alustataks teist rahvusvahelist maksureformide vooru, et võtta järelmeetmeid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise tegevuskavale ja võimaldada eespool nimetatud valitsustevahelise ülemaailmse maksuasutuse loomist;

343.

võtab teadmiseks komisjoni tegevuse ja panuse OECDs, maksualase läbipaistvuse ja teabevahetuse ülemaailmses foorumis ning maksubaasi kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist käsitlevas kõikehõlmavas raamistikus, et soodustada kogu maailmas hea maksuhaldustava kõrgemaid standardeid, tagades samal ajal, et ELis järgitakse jätkuvalt rahvusvahelisi hea maksuhaldustava standardeid;

6.4.    Arenguriigid

344.

usub, et arenguriikide toetamine maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise ning korruptsiooni ja ebaseaduslikke rahavooge hõlbustava salajasuse vastases võitluses on ülimalt oluline ELi arengupoliitika sidususe tugevdamiseks ning arenguriikide maksupotentsiaali parandamiseks ning nende oma ressursside säilitamiseks ja kasutuselevõtmiseks kestliku majandusarengu tagamiseks; rõhutab vajadust suurendada arenguriikide maksuhalduritele antavat rahalist ja tehnilist abi, eesmärgiga luua stabiilsed nüüdisaegsed maksustamise õigusraamistikud;

345.

tunnustab ELi ja Aafrika Liidu koostööd Addis Abbeba maksualgatuse, kaevandustööstuse läbipaistvusalgatuse ja Kimberley protsessi raames tehtava koostöö raames; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles toetama Aafrika Liidu riike läbipaistvuspoliitika rakendamisel; soovitab sellega seoses riikide ja piirkondade maksuhalduritele automaatset teabevahetust; tuletab meelde Interpoli ja Afripoli tiheda ja tugevdatud koostöö tähtsust;

346.

tuletab meelde, et liikmesriikidel on vaja tihedas koostöös komisjoniga regulaarselt analüüsida maksupoliitika ja kahepoolsete maksulepingute olulist ülekanduvat mõju teistele liikmesriikidele ja arengumaadele, tunnistades samas, et hea maksuhaldustava platvormi raames on sellega juba teataval määral tegeletud; kutsub liikmesriike üles tegema selliseid ülekanduva mõju analüüse komisjoni järelevalve all;

347.

nõuab tungivalt, et liikmesriigid vaataksid läbi ja ajakohastaksid liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelised kahepoolsed maksulepingud, et kõrvaldada lüngad, mis soodustavad maksustamise vältimisest ajendatud kauplemistavasid;

348.

tuletab eelkõige automaatse teabevahetusega seoses meelde vajadust võtta arvesse arengumaade konkreetseid õiguslikke tegureid ja tundlikkust, eriti seoses üleminekuperioodi ja vajadusega toetada nende suutlikkuse suurendamist;

349.

märgib, et ebaseaduslike finantsvoogude ja korruptsiooni vastu võitlemiseks era- ja avalikus sektoris on vaja tihedamat koostööd piirkondlike organisatsioonidega, eelkõige Aafrika Liiduga (AL);

350.

väljendab rahulolu selle üle, et kõik kaasavas raamistikus osalevad riigid – kokku üle 115 riigi ja jurisdiktsiooni – teevad võrdsel alusel koostööd OECD/G20 maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise paketi rakendamisel; kutsub liikmesriike üles toetama kaasava raamistiku volituste ja toimimise reformi, et tagada arenguriikide huvidega arvestamise; tuletab aga meelde, et rohkem kui 100 arenguriiki on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastaste meetmete üle peetavatest läbirääkimistest välja jäetud;

351.

tunnistab, et ka arengumaades on olemas maksuparadiisid; tunnustab komisjoni ettepanekut, milles nähakse ette tõhusam koostöö kolmandate riikidega võitluses terrorismi rahastamise vastu ning eelkõige impordilitsentsid antikviteetidele;

352.

tuletab meelde, et ametlik arenguabi, mis on suunatud vaesuse vähendamisele, peaks ulatuslikumalt keskenduma vajaliku õigusraamistiku rakendamisele ning ebaseaduslike rahavoogude vastu võitlemise eest vastutavate maksuhaldurite ja institutsioonide tugevdamisele; nõuab, et seda abi antaks tehniliste eksperditeadmiste pakkumisena ressursside haldamise, finantsteabe ja korruptsioonivastaste reeglite valdkonnas; nõuab, et selle abiga toetataks ka piirkondlikku koostööd maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise, agressiivse maksuplaneerimise ja rahapesu vastu; rõhutab, et see abi peaks hõlmama arengumaade kodanikuühiskonna ja meedia toetamist, et tagada riikliku maksupoliitika avalik järelevalve;

353.

loodab, et komisjonil on piisavalt vahendeid, et rakendada „kogu rohkem, kuluta paremini“ lähenemisviisi, eelkõige oma juhtprogrammides (166);

354.

nõuab ELi ja liikmesriikide kooskõlastatud välistegevust kõikidel poliitikatasanditel, et tagada kolmandatele riikidele ja eelkõige arenguriikidele vahendid tasakaalustatud majandusarengu toetamiseks ja ühest sektorist, eelkõige finantssektorist sõltuvuse vähendamiseks;

355.

tuletab meelde vajadust kohelda arengumaasid maksulepingute läbirääkimistel õiglaselt, võttes arvesse nende konkreetset olukorda ja tagades maksustamisõiguste õiglane jaotus vastavalt nende tõelisele majandustegevusele ja väärtusloomele; nõuab seoses sellega, et ÜRO maksustamisalast näidislepingut käsitataks miinimumstandardina ja et oleks tagatud lepinguläbirääkimiste läbipaistvus; tunnistab, et OECD näidisleping annab asukohariigile rohkem õigusi;

356.

kutsub komisjoni üles võtma lepingusse finantskuritegude, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastased sätted, mis tuleks AKV riikidega läbi rääkida pärast praeguse Cotonou lepingu kehtivuse lõppemist 2020. aasta veebruaris; toonitab, et selliste sätete tulemuslikuks rakendamiseks on eriti oluline, et maksuasjades valitseks selgus;

6.5.    ELi lepingud kolmandate riikidega

357.

tuletab meelde, et hea maksuhaldustava on üleilmne ülesanne, mis nõuab eelkõige üleilmseid lahendusi; tuletab sellega seoses meelde oma seisukohta, et uutesse asjakohastesse ELi lepingutesse kolmandate riikidega tuleks süsteemselt lisada hea maksuhaldustava klausel, tagamaks, et äriühingud või vahendajad ei saaks neid lepinguid maksudest kõrvalehoidumiseks või ebaseaduslike tulude pesemiseks kuritarvitada, takistamata samas ELi ainupädevust; on seisukohal, et see klausel peaks sisaldama konkreetseid nõudeid riigiabi kohta maksusoodustuse, läbipaistvusnõuete ja rahapesuvastaste sätete vormis;

358.

soovitab liikmesriikidel koordineeritult kasutada oma kahepoolseid suhteid asjaomaste kolmandate riikidega, vajaduse korral komisjoni toetusel, et süvendada andmebüroode, maksuhaldurite ja pädevate asutuste kahepoolset koostööd finantskuritegevuse vastu võitlemiseks;

359.

märgib, et paralleelselt poliitiliste kokkulepetega, mis sisaldavad hea maksuhaldustava klauslit, hõlmavad ELi vabakaubanduslepingud maksuvabastusi, mis annavad poliitilise ruumi ELi käsituse rakendamiseks võitluses maksudest kõrvalehoidumise ja rahapesuga, näiteks hea maksuhaldustava ja koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonide ELi loetelu tõhusa kasutamise kaudu; märgib lisaks, et vabakaubanduslepingute eesmärk on edendada ka asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid ja nende täitmist kolmandates riikides;

360.

on seisukohal, et EL ei peaks sõlmima ELi loetelu I lisas loetletud koostööst hoiduvate maksujurisdiktsioonidega lepinguid seni, kuni asjaomane jurisdiktsioon vastab ELi hea maksuhaldustava standarditele; kutsub komisjoni üles uurima, kas ELi hea maksuhaldustava standardite mittejärgimine mõjutab vabakaubanduslepingute või poliitiliste kokkulepete nõuetekohast toimimist juhtudel, kui leping on juba sõlmitud;

361.

tuletab meelde, et kõikidesse uutesse asjakohastesse ELi lepingutesse kolmandate riikidega tuleks lisada hea maksuhaldustava klausel ja teabevahetuse nõue, ning need tuleks läbi rääkida ka kehtivate lepingute läbivaatamise käigus, pidades silmas asjaolu, et need on ELi välispoliitika põhivahendid, kuid hõlmavad olenevalt konkreetsest poliitikavaldkonnast eri pädevustasemeid;

6.6.    Liikmesriikide sõlmitud kahepoolsed maksulepingud

362.

märgib, et mõned eksperdid leiavad, et paljud hetkel kehtivad ELi liikmesriikide sõlmitud maksulepingud piiravad madala ja keskmise sissetulekuga riikide maksuõigusi (167); nõuab, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peaksid maksulepingute üle läbirääkimisi pidades järgima Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 208 sätestatud poliitikavaldkondade arengusidususe põhimõtet; rõhutab, et maksulepingute sõlmimine on liikmesriikide eesõigus;

363.

märgib, et maksudest kõrvalehoidumisest põhjustatud kahju on võrreldes teiste piirkondadega oluliselt suurem väikese ja keskmise sissetulekuga riikides, eriti Sahara-taguses Aafrikas, Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas ning Lõuna-Aasias (168); palub liikmesriikidel uuesti läbi rääkida oma kahepoolsed maksulepingud kolmandate riikidega eesmärgiga võtta neisse kuritarvituste vastased klauslid, et ennetada „soodsamate lepingute valimist“ ja arenguriikide omavahelist võidujooksu madalaimatele maksudele;

364.

kutsub komisjoni üles vaatama läbi kõik kehtivad ja liikmesriikide allkirjastatud maksulepingud kolmandate riikidega, et tagada nende vastavus uutele üleilmsetele standarditele, näiteks maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolse konventsiooniga; märgib, et maksubaasi kahandamise ja kasumi ümberpaigutamise ennetamiseks maksulepingutega seotud meetmete rakendamise mitmepoolne konventsioon esindab OECD-põhiseid standardeid, mis ei ole kehtestatud, võttes arvesse arenguriikide vajadusi või probleeme; palub komisjonil avaldada liikmesriikidele soovitusi nende olemasolevate kahepoolsete maksulepingute kohta, tagamaks et need sisaldaksid üldisi kuritarvituste vastaseid nõudeid, eesmärgiga soodustada tõelist majandustegevust ja väärtusloomet;

365.

on teadlik, et kahepoolsed maksulepingud ei kajasta digitaalmajanduste praegust tegelikkust; kutsub liikmesriike üles ajakohastama oma kahepoolseid maksulepinguid, tuginedes komisjoni soovitusele digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise kohta (169);

6.7.    Topeltmaksustamine

366.

tunnustab tugevdatud raamistikku topeltmaksuvabastuse takistamiseks; rõhutab, et topeltmaksustamise kaotamine on väga oluline, et tagada ausate maksumaksjate õiglane kohtlemine ja et nende usalduse kahjustamata jätmine; kutsub liikmesriike üles järgima oma topeltmaksustamise vältimise lepinguid ning tegema ausat ja kiiret koostööd juhtudel, kus teatatakse topeltmaksustamisest;

367.

kiidab heaks 10. oktoobri 2017. aasta nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 (maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus) vastuvõtmise, millega rakendatakse maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise meetmes 14 sätestatud standardit; juhib tähelepanu, et direktiivi rakendamise tähtaeg (30. juuni 2019) ei ole veel möödunud ja et sätteid tuleb jälgida, et tagada nende mõju ja tõhusus;

368.

palub komisjonil koguda ja avalikustada teavet esitatud ja lahendatud maksuvaidluste arvu kohta aastate, vaidluse liigi ja seotud riikide kaupa, et jälgida mehhanismi ja tagada selle mõju ja tõhusus;

6.8.    Äärepoolseimad piirkonnad

369.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tagama, et ELi äärepoolseimad piirkonnad rakendaksid maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise miinimumstandardeid ning maksustamise vältimise vastast direktiivi;

370.

märgib, et komisjon on algatanud põhjaliku uurimise Madeira vabatsooni piirkondliku abi kava rakendamise kohta Portugali poolt (170);

7.    Vahendajad

371.

peab tervitatavaks hiljuti vastu võetud kuuendas halduskoostöö direktiivis (DAC6) (171) sisalduvate mõistete „vahendaja“ (intermediary) (172) ja „aruantav piiriülene skeem“ laia määratlust; nõuab, et ajakohastataks DAC6 kohaseid „tunnuseid“ (hallmark), sealhulgas dividendi- ja kapitalitulu maksude tagastamise lubamist; palub komisjonil uuesti hinnata DAC6-s osutatud aruandluskohustuse laiendamist riigisisestele juhtumitele; tuletab meelde DAC6-st tulenevat vahendajate kohustust teatada maksuhalduritele maksualaste õigusaktide struktuursetest lünkadest, pidades eelkõige silmas piiriüleseid maksustamise vältimise strateegiaid; on seisukohal, et asjaomaste riigi ametiasutuste poolt kahjulikuks peetavaid kavasid tuleks käsitleda ja avalikustada anonümiseeritud kujul;

372.

kordab, et vahendajad täidavad olulist rolli rahapesu hõlbustamisel ja terrorismi rahastamisel ning nad tuleks sellise tegevuse eest vastutusele võtta;

373.

kordab vajadust tõhustada maksuhaldurite ja finantsjärelevalve asutuste koostööd, et teha ühist tulemuslikku järelevalvet finantsvahendajate rolli üle, ja arvestades, et mõned maksupõhised rahastamisvahendid võivad ohustada finantsturu stabiilsust ja turu terviklikkust;

374.

on seisukohal, et liit peaks eeskuju andma, ja kutsub komisjoni üles tagama, et agressiivset maksuplaneerimist ja maksudest kõrvalehoidumist soodustavad vahendajad ei osaleks liidu poliitikat kujundavate institutsioonide juhendamisel või nõustamisel nendes küsimustes;

375.

kutsub komisjoni ja liikmesriike üles tunnistama huvide konflikti ohte, mis kaasnevad äriklientidele õigusnõustamise, maksunõustamise ja auditeerimisteenuste osutamisega, ning selle probleemiga tegelema; rõhutab, et see huvide konflikt võib esineda mitmes vormis, näiteks seoses riigihankelepingutega, mis nõuavad nendes küsimustes tasuliste nõuannete, mitteametlike või tasuta nõuannete andmist ametlike nõuande- ja eksperdirühmade kaudu või nn pöördukse kaudu; rõhutab seetõttu, et kliendile on oluline anda selget teavet pakutavate teenuste kohta ning neid teenuseid selgelt üksteisest lahus hoida; kordab eelmistes raportites (173) esitatud nõudmisi selles küsimuses;

376.

peab õigeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/56/EL (millega muudetakse direktiivi 2006/43/EÜ, mis käsitleb raamatupidamise aastaaruannete ja konsolideeritud raamatupidamise aastaaruannete kohustuslikku auditit) (174) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määruse (EL) nr 537/2014 (mis käsitleb avaliku huvi üksuste kohustusliku auditi erinõudeid ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2005/909/EÜ) (175) täitmise tagamise kontrolli, eelkõige mis puudutab sätteid vannutatud audiitorite või avalikku huvi pakkuvatele üksustele kohustuslikke auditeid tegevate ettevõtete kohta; juhib tähelepanu vajadusele tagada õigusnormide nõuetekohane kohaldamine;

377.

nõuab, et liikmesriigid kaaluksid maksudeklaratsiooni esitamise kohustuse kehtestamist kõigile maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti meetmes 12 osutatud maksu- ja finantsvahendajatele, kes oma majandustegevuse käigus saavad teada kuritahtlike või agressiivsete tehingute, süsteemide või struktuuride olemasolust;

378.

nõuab hankemenetluste audiitorite rotatsiooni iga seitsme aasta järel, et ennetada huvide konflikte, ja auditiga mitteseotud teenuste piiramist miinimumini;

379.

kordab, et finantsasutustele, nõustajatele ja muudele vahendajatele, kes teadlikult, süstemaatiliselt ja korduvalt soodustavad rahapesu või maksudest kõrvalehoidumisega seotud tegusid, on nendes kaasosalised või osalised, või kes loovad ELi loetellu kantud jurisdiktsioonides büroosid, filiaale või tütarettevõtteid eesmärgiga pakkuda oma klientidele agressiivse maksuplaneerimise skeeme, tuleb määrata mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad karistused; nõuab, et selliste asutuste ja üksikisikute äritegevusload võetaks rangelt läbivaatamisele, kui nad on süüdi mõistetud pettuses osalemise eest või on teadlikud oma klientide osalemisest pettuses, ning nõuab, et vajadusel piirataks nende tegutsemist ühtsel turul;

380.

juhib tähelepanu asjaolule, et kutsesaladust ei tohi kasutada õigusvastaste tegude kaitsmise, varjamise ega ka seaduse mõtte rikkumise eesmärgil; nõuab, et kutsesaladuse põhimõte ei tohiks takistada nõuetekohaste teadete esitamist kahtlaste tehingute kohta või muust võimalikust ebaseaduslikust tegevusest teatamist, piiramata õigusi, mis on tagatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja kriminaalõiguse üldpõhimõtetega;

381.

palub komisjonil avaldada erialainimestele suunised erialaõigusliku kutsesaladuse põhimõtte tõlgendamise ja kohaldamise kohta ning tõmmata selge piiri tavapärase õigusnõustamise ja finantssektori ettevõtjatena tegutsevate juristide vahele, kooskõlas Euroopa kohtute praktikaga;

8.    Rikkumisest teatajate ja ajakirjanike kaitse

382.

on veendunud, et rikkumisest teatajate kaitse on nii era- kui ka avalikus sektoris ülimalt oluline, et takistada ebaseaduslikku tegevust ja õiguse kuritarvitamist või kuritarvituste paisumist; tunnistab, et rikkumisest teatajad täidavad ühiskonnas demokraatia tugevdamises, korruptsiooni- ja muu raske kuritegevuse või ebaseadusliku tegevuse vastases võitluses ning liidu finantshuvide kaitses tähtsat osa; rõhutab, et rikkumisest teatajad on tihti uuriva ajakirjanduse olulised teabeallikad ning neid tuleks seetõttu kaitsta igasuguse ahistamise ja kättemaksu eest; märgib, et oluline on avada võimalused kõigi teavituskanalite kasutamiseks;

383.

leiab, et uuriva ajakirjanduse kui demokraatliku ühiskonna valvuri rolli kaitseks tuleb uuriva ajakirjanduse allikaid, sealhulgas rikkumisest teatajaid, hoida konfidentsiaalsena;

384.

on sellega seoses seisukohal, et konfidentsiaalsuskohustusest tohib teha erandi vaid erandlikes olukordades, mil rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava teabe avalikustamine on vajalik ja proportsionaalne kohustus, mis on kehtestatud liidu või siseriiklike õigusaktide alusel uurimise või hilisema kohtumenetluse otstarbel või selleks, et kaitsta teiste isikute vabadusi, sealhulgas asjaomase isiku kaitseõigust, mille puhul kohaldatakse igal juhul nimetatud õigusaktides sätestatud asjakohaseid kaitsemeetmeid; leiab, et rikkumisest teatava isiku identiteeti puudutava konfidentsiaalsuskohustuse eiramise korral tuleks ette näha kohased karistused (176);

385.

märgib, et valeväiteid käsitlev USA seadus annab kindla raamistiku rikkumisest teatajatele tasu maksmiseks juhtudel, kus valitsus saab tagasi pettuse tõttu kaotatud raha (177); rõhutab, et USA justiitsministeeriumi aruande kohaselt saadi pettuse tõttu kaotatud rahast tagasi kokku 3,7 miljardit dollarit, millest 3,4 miljardit tuvastasid otse rikkumisest teatajad; kutsub liikmesriike üles looma rikkumisest teatajatele asjaomastes ametiasutustes ja eraõiguslikes üksustes teabe edastamiseks turvalisi ja konfidentsiaalseid sidekanaleid;

386.

kutsub komisjoni üles uurima rikkumisest teatajate kaitsmise ja stimuleerimise tavasid kogu maailmas (178) ning võimaluse ja vajaduse korral kaaluma kehtivate õigusnormide läbivaatamist, et muuta ELi sellekohased süsteemid veelgi paremini toimivaks;

387.

nõuab üldise ELi fondi loomist, et anda kohast rahalist toetust rikkumisest teatajatele, kelle elatis satub kuritegude paljastamise või ilmselt avalikku huvi pakkuvate faktide avalikustamise tõttu ohtu;

388.

tunneb muret selle pärast, et rikkumisest teatajad ei teata tihti vastumeetmete hirmu tõttu oma muredest, ning juhul kui kättemaksjaid ei takistata ja nad jäävad karistuseta, võivad võimalikud rikkumisest teatajad jätta probleemidest teatamata; on seisukohal, et rikkumisest teatajate õigus esitada ähvarduse või kättemaksuhirmu korral ohutul viisil kaebus vastavatele pädevatele asutustele (keerukate rahvusvaheliste juhtumite puhul ühtse kontaktpunkti kaudu) ning nende õigus tõhusale õiguskaitsele, mida tunnistatakse viiendas rahapesuvastases direktiivis (AMLD5), parandavad tunduvalt nende üksikisikute olukorda, kes teatavad rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlustustest ettevõtte siseselt või rahapesu andmebüroole; nõuab, et liikmesriigid võtaksid AMLD5 rikkumisest teatajate kaitset käsitlevad sätted õigeaegselt üle ja tagaksid nende nõuetekohase täitmise;

389.

väljendab rahulolu tulemuste üle, mis saavutati Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel läbi viidud institutsioonidevahelistel läbirääkimistel liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta, ning kutsub liikmesriike üles võtma võimalikult kiiresti vastu uued standardid, et kaitsta rikkumisest teatajaid selliste meetmete abil nagu selged teatamiskanalid, konfidentsiaalsus, õiguskaitse ja karistused isikutele, kes püüavad rikkumisest teatajaid taga kiusata;

390.

tuletab meelde, et ELi ametnikele on personalieeskirjade ja Euroopa Liidu muude teenistujate teenistustingimustega (179) tagatud rikkumisest teatajate kaitse, ning kutsub liikmesriike üles kehtestama oma ametnike jaoks samalaadseid tingimusi;

391.

on seisukohal, et töölepingutes ja vallandamislepingutes sisalduvad vaikimiskokkulepped ei tohiks mingil juhul takistada töötajaid teatamast pädevatele asutustele õigus- ja inimõiguste rikkumiste kahtlustustest (180); kutsub komisjoni üles kaaluma võimalust esitada õigusakti ettepanek kuritarvituslike vaikimiskokkulepete keelamiseks;

392.

märgib, et TAX3-komisjon kutsus rikkumisest teatajad Euroopa Parlamendis toimunud Julius Bäri ja Danske Banki juhtumiga seotud avalikele aruteludele tunnistusi andma (181); peab murettekitavaks, et finantsasutustes ei ole rikkumisest teatajate kaitse täiesti rahuldav ning et hirm tööandjate ja ametivõimude vastumeetmete ees võib rikkumisest teatajaid takistada õigusrikkumistest teatamast; avaldab sügavat kahetsust, et Danske Banki rikkumisest teataja ei saanud õiguslike piirangute tõttu vabalt ja täielikult jagada oma teavet Danske Banki juhtumi kohta;

393.

peab taunitavaks asjaolu, et Taani finantsjärelevalve asutus ei võtnud ühendust rikkumisest teatajaga, kes teatas Danske Bankis toimunud ulatuslikust rahapesutegevusest; on seisukohal, et selline tegevusetus tähendab Taani finantsjärelevalve asutuse tõsist hooletust seoses kohustusega korraldada pärast tõsiseid suuremahulise ja süstemaatilise panga kaudu raha pesemise süüdistusi nõuetekohane juurdlus; kutsub asjaomaseid ELi ja liikmesriikide ametiasutusi üles kasutama täiel määral rikkumisest teatajate pakutavat teavet ja tegutsema saadud teabe põhjal kiiresti ja otsustavalt;

394.

kutsub liikmesriike üles tegema tihedat koostööd Euroopa Nõukogus, et kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid edendaksid ja rakendaksid oma õiguses soovitust rikkumisest teatajate kaitse kohta; kutsub komisjoni ja liikmesriike üles võtma teistes rahvusvahelistes foorumites juhtroll, et edendada rikkumisest teatajate kaitseks rahvusvaheliste siduvate normide vastuvõtmist;

395.

märgib, et lisaks rikkumisest teatajate identiteedi konfidentsiaalsuse tagamisele, mis on oluline abinõu nende isikute kaitseks, tuleks anonüümset teatamist veelgi kaitsta üldiste ohtude ja väidetavalt solvunud isikute rünnakute eest, mille eesmärk on rikkumisest teatavate isikute diskrimineerimine;

396.

tunnistab ajakirjanike raskusi rahapesu, maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise uurimisel või neist teatamisel; tunneb muret selle pärast, et uurivaid ajakirjanikke sageli ähvardatakse ja hirmutatakse, muu hulgas üldsuse osalemise vastu suunatud strateegiliste kohtumenetlustega; kutsub liikmesriike üles parandama ajakirjanike, eelkõige finantskuritegude uurimisel osalevate ajakirjanike kaitset;

397.

kutsub komisjoni üles koostama võimalikult kiiresti uuriva ajakirjanduse rahalise toetamise kava, võimaluse korral looma alalise ja sihtotstarbelise eelarverea sõltumatu, kvaliteetse meedia ja uuriva ajakirjanduse toetamiseks uue mitmeaastase finantsraamistiku raames;

398.

mõistab karmilt hukka vägivalla kasutamise ajakirjanike vastu; tuletab šokeeritult meelde, et viimastel aastatel on Maltal ja Slovakkias tapetud ajakirjanikke, kes uurisid rahapesuga seotud kahtlast tegevust (182); rõhutab, et Euroopa Nõukogu sõnul avaldavad kuritarvitused ja ajakirjanike vastu suunatud kuriteod pärssivat mõju sõnavabadusele ning võimendavad enesetsensuuri ilminguid;

399.

nõuab, et Malta ametiasutused võtaksid kasutusele kõik olemasolevad vahendid Daphne Caruana Galizia mõrva algatajate tuvastamiseks; avaldab toetust 26 rahvusvahelise ajakirjandusvabaduse ja ajakirjanike organisatsiooni algatusele, millega nõutakse Daphne Caruana Galizia mõrva sõltumatut avalikku uurimist ja hinnangu andmist selle kohta, kas mõrva oleks saanud vältida; kutsub Malta valitsust üles alustama sõltumatut avalikku uurimist igasuguse viivitamiseta; märgib, et Malta valitsus on oma oskusteadmiste tugevdamiseks suhelnud rahvusvaheliste asutustega, nagu Europol, FBI ja Madalmaade kohtumeditsiini instituut;

400.

tunneb heameelt asjaolu üle, et Slovakkia ametiasutused esitasid süüdistuse Ján Kuciaki ja Martina Kušnírová mõrvade väidetavale tellijale ning mõrvade väidetavatele toimepanijatele; kutsub Slovakkia ametivõime üles jätkama mõrvade uurimist ja tagama, et põhjalikult uuritaks juhtumi kõiki aspekte, sealhulgas võimalikke poliitilisi seoseid kuritegudega; kutsub Slovakkia ametivõime üles uurima ammendavalt ulatuslikke maksudest kõrvalehoidumise skeeme, käibemaksupettusi ja rahapesu juhtumeid, mis Ján Kuciak oma uurimistega päevavalgele tõi;

401.

taunib asjaolu, et uurivad ajakirjanikud, näiteks Daphne Caruana Galizia, on tihti kuritarvituslike hagide ohvrid, mille eesmärk on neid tsenseerida, ähvardada ja vaigistada, koormates neid õiguskaitse kuludega, kuni nad on sunnitud kriitikast või opositsioonist loobuma; tuletab meelde, et need kuritarvituslikud hagid ohustavad põhilisi demokraatlikke õigusi, nagu sõnavabadus, ajakirjandusvabadus ja teabe levitamise ja vastuvõtmise vabadus;

402.

kutsub liikmesriike üles rakendama mehhanisme, mis hoiaksid ära üldsuse osalemise vastu suunatud strateegilised hagid; on seisukohal, et neis mehhanismides tuleks kohaselt arvesse võtta õigust heale nimele ja mainele; kutsub komisjoni üles hindama konkreetsete meetmete võimalust ja olemust, mida selles vallas saaks võtta;

403.

peab taunitavaks, et Šveitsi laimamisvastaseid seadusi kasutatakse Šveitsis ja kogu maailmas kriitikute vaikima sundimiseks, sest nende järgi lasub tõendamiskohustus kostjal, mitte hagejal; rõhutab, et see ei mõjuta mitte ainult ajakirjanikke ja rikkumisest teatajaid, vaid ka Euroopa Liidu aruandvaid üksusi ja tegelike tulusaajate registrisse kantud kohustatud isikuid, kuna juhul kui on tegemist kohustusega teatada tegelikust tulusaajast, kes on šveitslane, võib juhtuda, et teavitavat isikut süüdistatakse Šveitsis laimamises ja solvamises, mis on kuriteod (183);

9.    Institutsioonilised aspektid

9.1.    Läbipaistvus

404.

tunnustab hea maksuhaldustava platvormi tööd; märgib, et platvormi volitused kehtivad 16. juunini 2019; nõuab volituste pikendamist või uuendamist tagamaks kodanikuühiskonna murede ja teadmiste kuulda võtmine liikmesriikide ja komisjoni poolt; soovitab komisjonil suurendada rahapesu ja terrorismi rahastamist käsitleva eksperdirühma ekspertide koosseisu, et kaasata sinna erasektori eksperte (ettevõtjad ja valitsusvälised organisatsioonid);

405.

rõhutab, et Euroopa Ombudsmanil on volitused uurida, kuidas ELi institutsioonid kohaldavad ELi nõudeid üldsuse juurdepääsu kohta dokumentidele, sealhulgas volitused uurida nõukogu või käitumisjuhendi töörühma töömeetodeid maksustamise valdkonnas;

406.

tuletab meelde ombudsmani omaalgatusliku uurimise tulemusi nõukogu töömeetodite kohta ja 9. veebruari 2018. aasta soovitust, milles järeldatakse, et nõukogu tava mitte muuta õigusloomega seotud dokumente laialdaselt kättesaadavaks, LIMITE-staatuse ebaproportsionaalne kasutamine ja liikmesriikide seadusandlike menetlusi puudutavate seisukohtade süstemaatiline eiramine kujutavad endast haldusomavoli (184);

407.

tuletab meelde, et maksustamine kuulub endiselt liikmesriikide pädevusse ja et Euroopa Parlamendil on selles vallas piiratud volitused;

408.

juhib aga tähelepanu sellele, et maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise küsimusi ei saa liikmesriigid üksi tulemuslikult lahendada; taunib seetõttu asjaolu, et vaatamata nõukogule esitatud taotlustele ei ole mingeid dokumente TAX3-komisjonile kättesaadavaks tehtud; peab väga murettekitavaks, et liikmesriikidel puudub nõukogus poliitiline tahe astuda rahapesu, maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastases võitluses olulisi samme ning tahe järgida ELi lepingut ja lojaalse koostöö põhimõtet (185), et tagada piisav läbipaistvus ja koostöö teiste ELi institutsioonidega;

409.

peab kahetsusväärseks, et kehtivad normid, mis käsitlevad juurdepääsu salastatud ja muule konfidentsiaalsele teabele, mille nõukogu, komisjon või liikmesriigid Euroopa Parlamendile kättesaadavaks teevad, ei paku täielikku õigusselgust, vaid neid tõlgendatakse üldiselt nii, et parlamendiliikmete registreeritud assistentidel puudub õigus tutvuda turvatud lugemissaalis salastamata „muu konfidentsiaalse teabega“ ja seda analüüsida; nõuab seetõttu, et uuesti läbi räägitavasse institutsioonidevahelisse kokkuleppesse lisataks selgelt sõnastatud säte, millega tagatakse parlamendiliikmete registreeritud assistentidele dokumentide kasutamise õigus teadmisvajaduse põhimõtte alusel, kui nad täidavad parlamendiliikmete abistamise ülesannet;

410.

avaldab kahetsust, et vaatamata korduvatele kutsetele keeldusid nõukogu eesistujariigi esindajad TAX3-komisjoni ette ilmumast, et anda aru TAXE-, TAX3- ja PANA-komisjoni soovituste rakendamisel tehtud edusammudest; rõhutab, et nõukogu eesistujariigi ning Euroopa Parlamendi eri- ja uurimiskomisjonide vahelised töösuhted peaksid olema standardselt toimivad;

9.2.    Käitumisjuhendi töörühm (äriühingute maksustamine)

411.

märgib, et käitumisjuhendi töörühm on hakanud rohkem teavet andma, ja tunnustab eelkõige nõukogule kaks korda aastas esitatavat aruannet ning ELi loetelu koostamisega seoses jurisdiktsioonidele saadetud kirju ja saadud kinnituskirju;

412.

peab aga kahetsusväärseks ELi loetelu protsessi puudutavate läbirääkimiste läbipaistmatust ja kutsub liikmesriike üles tagama loetelude edaspidisel ajakohastamistel läbipaistvus;

413.

väljendab rahulolu selle üle, et käitumisjuhendi töörühma esimees ilmus TAX3-komisjoni ette, muutes sellega töörühma varasemat seisukohta; märgib ühtlasi, et alates TAX3-komisjoni töö algusest on avalikustatud käitumisjuhendi töörühma töö koondid (186); peab aga kahetsusväärseks, et neid dokumente ei avaldatud varem ja nende olulisi osi on redigeeritud;

414.

rõhutab, et eespool nimetatud ombudsmani soovitused kehtivad ka käitumisjuhendi töörühma kohta kes peaks esitama vajaliku teabe, mis on eelkõige seotud liikmesriikide kahjulike maksustamistavade ja ELi loetelu loomise protsessiga;

415.

kutsub käitumisjuhendi töörühma üles võtma edasisi meetmeid, et tagada oma koosolekute läbipaistvus, eelkõige avaldama eri liikmesriikide seisukohad arutlusel olnud päevakorrapunktide kohta hiljemalt kuus kuud pärast koosoleku toimumist;

416.

kutsub komisjoni üles andma aru äriühingute maksustamise käitumisjuhendi rakendamise ja maksualase riigiabi kohaldamise kohta, nagu nähakse ette käitumisjuhendi põhjenduses N (187);

417.

on veendunud, et käitumisjuhendi töörühma volitusi tuleb ajakohastada, kuna töörühm käsitleb küsimusi, mis lähevad kaugemale ELi kahjulike maksustamistavade hindamisest, ega piirdu pelgalt tehnilise panuse andmisega nõukogu otsustesse; nõuab, et lähtudes töörühma töö olemusest, mis on ka poliitiline, viidaks sedalaadi ülesanded tagasi raamistikku, mis võimaldaks demokraatlikku kontrolli või järelevalvet, alustades läbipaistvusnõude kohaldamisest;

418.

nõuab sellega seoses käitumisjuhendi töörühma koosseisu avalikustamist – töörühma liikmete nimekirja avaldamist;

9.3.    ELi õigusaktide täitmise tagamine

419.

nõuab, et uus valitud parlamendikoosseis algataks üldise hinnangu andmise sellele, mida on ära tehtud TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni dokumentidele juurdepääsu võimaldamiseks, võrreldes esitatud taotlusi nõukogu ja teiste ELi institutsioonide esitatud taotlustega, ja algataks vajaduse korral vajalikke korralduslikke ja/või õiguslikke meetmeid;

420.

nõuab, et komisjoni struktuuris loodaks uus liidu maksupoliitika sidusus- ja koordineerimiskeskus, mis hindaks ja jälgiks liikmesriikide maksupoliitikat liidu tasandil ja tagaks, et liikmesriikides ei rakendata mõnda uut kahjulikku maksumeedet;

9.4.

Institutsiooniväliste osalejate koostöö

421.

väljendab rahulolu sidusrühmade osalemise ja panuse üle TAX3-komisjoni aruteludel, millele on viidatud TAX3-komisjoni volituste ajal toimunud tegevuse ülevaate jaotises IV.3; peab kahetusväärseks asjaolu, et osa sidusrühmi keeldus TAX3-komisjoni aruteludel osalemast, millele on viidatud tegevuse ülevaate jaotises IV.4; märgib, et hoiatavaid sanktsioone ei leitud juhtumitel, mille puhul ei olnud antud keeldumise põhjust.

422.

palub nõukogul ja komisjonil kokku leppida koostööst hoiduvate institutsiooniväliste osalejate loetelu koostamises institutsioonidevahelises kokkuleppes lobistide kohustusliku läbipaistvusregistri kohta; on seisukohal, et vahepeal tuleb säilitada nende spetsialistide ja organisatsioonide andmed, kes keeldusid ilma mõjuva põhjuseta osalemast TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni aruteludel; kutsub ELi institutsioone üles võtma oma edaspidistes suhetes nende sidusrühmadega sellist käitumist arvesse ning tühistama nende pääsuload institutsioonide ruumidesse;

9.5.    Euroopa Parlamendi uurimisvolitused

423.

on seisukohal, et täidesaatva võimu üle demokraatliku kontrolli teostamise seisukohast on ülimalt oluline, et Euroopa Parlamendile antaks liikmesriikide parlamentidega samaväärsed uurimisvolitused; on veendunud, et selle ülesande täitmiseks peab Euroopa Parlamendil olema õigus kohale kutsuda tunnistajaid ja neid selleks kohustada ning nõuda dokumentide esitamist;

424.

on veendunud, et nende õiguste täitmiseks peavad liikmesriigid jõudma kokkuleppele karistuste määramises isikutele, kes ei tule kohale või ei esita dokumente vastavalt riigi tasandi õigusaktidele, millega reguleeritakse liikmesriikide parlamentide tehtavaid uurimisi;

425.

nõuab, et nõukogu ja komisjon osaleksid nende läbirääkimiste õigeaegsel lõpule viimisel, kus arutatakse Euroopa Parlamendi määruse ettepanekut, milles sisalduvad üksikasjalikud sätted parlamendi uurimisõiguse kasutamise kohta;

9.6.    Ühehäälsus vs. kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine

426.

kordab oma üleskutset komisjonile: kasutada vajaduse korral Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 116 sätestatud menetlust, mis võimaldab ühehäälsuse nõude muutmist juhul, kui komisjon leiab, et liikmesriikide seaduste, õigusnormide või haldusmeetmetega kehtestatud sätete erinevus moonutab konkurentsitingimusi siseturul;

427.

tunnustab komisjoni panust – teatist „Tõhusama ja demokraatlikuma otsustusprotsessi poole ELi maksupoliitikas“, milles tehakse ettepanek kvalifitseeritud häälteenamusega hääletuse kasutuselevõtu tegevuskava kohta konkreetsete ja kiireloomuliste maksupoliitika küsimuste puhul, kus seadusandlikud toimikud ja algatused, mille eesmärk on võidelda maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja agressiivse maksuplaneerimise vastu, on nõukogus liikmesriikide suure enamuse kahjuks blokeeritud; väljendab rahulolu selle üle, et mõni liikmesriik on seda ettepanekut toetanud (188);

428.

rõhutab, et tuleks ette näha kõiki võimalikke stsenaariume, mitte ainult sillaklausli kaudu ühehäälselt hääletamiselt üleminekut kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisele; palub Euroopa Ülemkogul lisada see punkt enne 2019. aasta lõppu tippkohtumise päevakorda, et pidada viljakat arutelu selle üle, kuidas lihtsustada ühtse turu toimimise huvides maksuküsimuste kohta otsuste tegemist;

9.7.    Järelmeetmed

429.

on seisukohal, et järgmise parlamendikoosseisu ametiajal tuleks parlamendi alalises struktuuris majandus- ja rahanduskomisjoni allkomisjoni vormis TAXE-, TAX2-, PANA- ja TAX3-komisjoni tööd jätkata, võimaldades komisjonidevahelist osalust;

o

o o

430.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon Euroopa Ülemkogule, majandus- ja rahandusküsimuste nõukogule, komisjonile, Euroopa välisteenistusele, Euroopa järelevalveasutustele, Euroopa Prokuratuurile, Euroopa Keskpangale, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise meetmeid hindavale eksperdikomiteele, liikmesriikidele, riikide parlamentidele, ÜRO-le, G20-le, finantstegevuse töörühmale ja OECD-le.

---

(1)  1. märtsi 2018. aasta otsus finantskuritegusid, maksudest kõrvalehoidumist ja maksustamise vältimist käsitleva erikomisjoni (TAX3) moodustamise, vastutusalade, liikmete arvu ja ametiaja kohta, Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0048.

(2)  25. novembri 2015. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 366, 27.10.2017, lk 51.

(3)  6. juuli 2016. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 101, 16.3.2018, lk 79.

(4)  ELT C 399, 24.11.2017, lk 74.

(5)  13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

(6)  16. märtsi 2016. aasta ühine järelaruanne läbipaistvuse, kooskõlastamise ning lähenemise tagamise kohta liidu äriühingu tulumaksu poliitikas ning TAXE 1 resolutsioonide kohta, 16. novembri 2016. aasta järelaruanne TAXE 2 resolutsiooni kohta ja 2018. aasta aprilli järelaruanne PANA-komisjoni resolutsiooni kohta.

(7)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0475.

(8)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0183.

(9)  Scherrer A. ja Thirion E., „Citizenship by Investment (CBI) and Residency by Investment (RBI) schemes in the EU“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.128, Euroopa Parlament, oktoober 2018; Korver R., „Money laundering and tax evasion risks in free ports“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE627.114, Euroopa Parlament, oktoober 2018, ning Kiendl Kristo I. ja Thirion E., „An overview of shell companies in the European Union“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.129, Euroopa Parlament, oktoober 2018.

(10)  Lamensch M. and Ceci, E., uuring „VAT fraud: Economic impact, challenges and policy issues“ (Käibemaksupettus: majanduslik mõju, probleemid ja poliitikat puudutavad küsimused), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 15. oktoober 2018.

(11)  Houben R. ja Snyers A, uuring „Cryptocurrencies and blockchain,“ (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks) Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 5. juuli 2018, ning Hadzhieva E., uuring „Impact of Digitalisation on International Tax Matters“, (Krüptoraha ja plokiahel – õiguslik taust ja tagajärjed majanduskuritegevuse, rahapesu ja maksudest kõrvalehoidumise jaoks), Euroopa Parlament, sisepoliitika peadirektoraat, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond A, 15. veebruar 2019.

(12)  Uuring „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise ja näitajate struktuuride uuring – lõpparuanne) (maksudokument nr 61, 27. jaanuar 2016), uuring „The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates“ (Maksuplaneerimise mõju tulevikku suunatud tegelikele maksumääradele) (maksudokument nr 64, 25. oktoober 2016), ja uuring „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne), maksudokument nr 71, 7. märts 2018.

(13)  Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1).

(14)  Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas, ELT L 144, 7.6.2017, lk 1.

(15)  Seotud vastavalt maksualaste otsuste automaatse vahetamisega (nõukogu 8. detsembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2376, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 332, 18.12.2015, lk 1, kolmas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), maksuhaldurite vahelise riikidepõhiste aruannete vahetamisega (nõukogu 25. mai 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/881, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas, ELT L 146, 3.6.2016, lk 8, neljas maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele, tegeliku kasusaamise ja muude kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmetega (nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiv 2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga rahapesuvastasele teabele, ELT L 342, 16.12.2016, lk 1, viies maksustamisalase halduskoostöö direktiiv), kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ELT L 139, 5.6.2018, lk 1, kuues maksustamisalase halduskoostöö direktiiv).

(16)  25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta, COM(2016)0685, ja 25. oktoobri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi (CCCTB) kohta, COM(2016)0683.

(17)  Pakett koosneb järgmistest osadest: komisjoni 21. märtsi 2018. aasta teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega kehtestatakse märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingu tulumaksuga maksustamise eeskirjad (COM(2018)0147), 21. märtsi 2018. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi (COM(2018)0148), ning komisjoni 21. märtsi 2018. aasta soovitus märkimisväärse digitaalse kohalolu äriühingute tulumaksuga maksustamise kohta (C(2018)1650).

(18)  12. aprilli 2016. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate äriühingute ja filiaalide poolt (COM(2016)0198).

(19)  ELT C 224, 27.6.2018, lk 107.

(20)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist ning millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 648/2012 ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/60/EÜ ja komisjoni direktiiv 2006/70/EÜ (ELT L 141, 5.6.2015, lk 73).

(21)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/843), millega muudetakse direktiivi (EL) 2015/849, mis käsitleb finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist, ning millega muudetakse direktiive 2009/138/EÜ ja 2013/36/EL, ELT L 156, 19.6.2018, lk 43.

(22)  Komisjoni 2. veebruari 2016. aasta teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule terrorismi rahastamise vastase võitluse tõhustamise tegevuskava kohta, COM(2016)0050.

(23)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0216.

(24)  Seotud Fiati, Starbucksi ja Belgia ülemäärase kasumi maksustamise otsusega ning otsustega alustada riigiabi käsitlevaid uurimisi McDonaldsi, Apple’i ja Amazoni suhtes.

(25)  ELT C 265, 11.8.2017, lk 59.

(26)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0014.

(27)  Vastavalt parlamendi sise-eeskirjadele võib komisjonide nimesid lühendada maksimaalselt nelja tähega, seega viidatakse endistele maksustamise ajutistele komisjonidele kui TAXE-, TAX2-, PANA-komisjonile ja TAX3-le. Tuleb siiski märkida, et „maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni moodustamine“ viitab eranditult TAXE2-le.

(28)  Näiteks liigne keskendumine finantstegevusele.

(29)  Näiteks tarkvaraprogrammide kasutamine raha automaatseks riisumiseks elektroonilistest kassadest või müügisüsteemidest („zapping“) või üha laiemalt leviv tava tellida maksete töötlemine kolmandatelt isikutelt, mis võimaldab petturitel õiguspäraseid makse kõrvale juhtida.

(30)  Gunnarsson A., Schratzenstaller M. ja Spangenberg U., „Gender equality and taxation in the European Union“ (Sooline võrdõiguslikkus ja maksustamine Euroopa Liidus), Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond C, 15. märts 2017. Grown C. and Valodia I. (toimetajad), „Taxation and Gender Equity: A Comparative Analysis of Direct and Indirect Taxes in Developing and Developed Countries“ (Maksupoliitika ja sooline võrdõiguslikkus: otseste ja kaudsete maksude võrdlev analüüs arengu- ja arenenud riikides), Routledge, 2010 lk 32–74, lk 309–310 ja lk 315; Action Aid, Value-Added Tax (VAT) (Käibemaks), Progressive tax policy brief, 2018; ja Stotsky, J.G., Gender and Its Relevance to Macroeconomic Policy: A Survey (sugu ja selle tähtsus makromajanduse poliitika jaoks: uuring), IMFi töödokument, WP/06/233, lk 42.

(31)  TAX3-komisjoni 24. jaanuari 2018. aasta kuulamine ELi maksutulupuudujäägi teemal, vt 4. tabelit.

(32)  Parlamendi 14. novembri 2018. aasta seisukoha (2021. — 2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku kohta) punkt 49, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0449.

(33)  Vt Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovituse (nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel) punkti 63, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

(34)  Mitmeaastases finantsraamistikus (2021–2027) – parlamendi seisukoht kokkuleppe saavutamiseks ja Euroopa Parlamendi 17. jaanuaril 2019. aastal vastuvõetud muudatusettepanekud ettepanekule võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse maksustamisalase koostöö programm „Fiscalis“ (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0039).

(35)  Crivelli, De Mooij ja Keen, „Base Erosion, Profit Shifting and Developing Countries“ (Maksubaasi kahanemine, kasumi ümberpaigutamine ja arengumaad), 2015).

(36)  „Tax Policies in the European Union 2017 Survey“ (Maksupoliitika Euroopa Liidus – 2017. aasta uuring), ISBN 978-92-79-72282-0.

(37)  Tørsløv T.R, , Wier L. S. ja Zucman G., „The missing profits of nations“ (Riikide puuduvad tulud), organisatsioon National Bureau of Economic Research, töödokument nr 24701, 2018.

(38)  Richard Murphy, „The European Tax Gap“, 2019, http://www.taxresearch.org.uk/Documents/EUTaxGapJan19.pdf.

(39)  Washingtoni delegatsiooni lähetuse aruanne

TAX3-komisjoni 27. novembri 2018. aasta avaliku kuulamise stenogramm.

(40)  Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul, ELT L 139, 5.6.2018, lk 1.

(41)  „Aggressive tax planning indicators- Final Report“ (Agressiivse maksuplaneerimise näitajad – lõpparuanne) (maksudokument nr 61, 27. jaanuar 2016) ja uuring Tax policies in the EU – 2017 Survey (Maksupoliitika ELIs – 2017. aasta uuring)

(42)  Mõnikord viidatakse neile ka kui maksudest kõrvalehoidumise võimaldajatele või soodustajatele.

(43)  11. novembri 2011. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta, COM(2011)0714.

(44)  Hearson M. „The European Union’s Tax Treaties with Developing Countries– Leading By Example?“ (Euroopa Liidu maksulepingud arengumaadega – juhtimine eeskuju varal), 27. september 2018.

(45)  Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku poliitikadokument „Addressing the Tax Challenges of the Digitalisation of the Economy“ (Majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamine), mis avaldati 29. jaanuaril 2019.

(46)  Vt 10. juulil 2017 avaldatud OECD 2017. aasta suuniseid siirdehinna turuväärtuse kindlaksmääramiseks hargmaistele ettevõtjatele ja maksuhalduritele.

(47)  24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise ja majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamist käsitleva, 29. jaanuaril 2019 avaldatud OECD poliitikadokumendi teemal.

(48)  Euroopa Parlamendi 25. novembri 2015. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta, ELT C 366, 27.10.2017, lk 51, punkt 96.

(49)  Viidatud eespool. Uuringutes antakse ülevaade liikmesriikide kokkupuute kohta agressiivse maksuplaneerimise struktuuridega, mis mõjutavad nende maksubaasi (kahanemine või kasvamine); kuigi nähtusel puudub eraldiseisev näitaja, on sellegipoolest olemas tõendite kogumina käsitletav näitajate kogu.

(50)  ELT C 72 E, 11.3.2014, lk 1.

(51)  Nagu tõendas digimaksu paketile lisatud 21. märtsi 2018. aasta mõjuhinnang (SWD(2018)0081), mille andmetel on digitaalsete ettevõtete tegelik maksumäär keskmiselt vaid 9,5 %, samas kui traditsiooniliste ärimudelite puhul on see 23,2 %.

(52)  ÜRO Kaubandus- ja Arengukonverents, „World Investment Report“ (Maailma investeerimisaruanne), 2018.

(53)  29. jaanuaril 2019. aastal avaldatud poliitikadokument majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamise kohta.

(54)  Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused.

(55)  KiesKompas, Public Perception towards taxing digital companies in six countries (avalik arvamus digiettevõtete maksustamisest kuues riigis) https://policies.kieskompas.nl/digital-tax-report.pdf, detsember 2018.

(56)  COM(2018)0148.

(57)  „Taxation trend in the European Union“ (Maksustamise suundumus Euroopa Liidus), tabel 3: Top statutory corporate income tax rates (including surcharges) (Kõrgeimad seadusega ettenähtud äriühingu tulumaksumäärad, (sh lisatasud), 1995–2018, Euroopa Komisjon 2018.

(58)  23. jaanuaril 2019. aastal avaldatud poliitikadokument majanduse digitaliseerimisega seotud maksuprobleemide lahendamise kohta.

(59)  Samas.

(60)  OECD, „Resumption of Application of Substantial Activities Factor to No or only Nominal Tax Jurisdictions Inclusive Framework on BEPS: Action 5“ (Olulise tegevuse teguri jätkuv kohaldamine olematute või ainult nominaalsete maksujurisdiktsioonide maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise alase kõikehõlmava raamistiku suhtes: 5. meede), http://www.oecd.org/tax/beps/resumption-of-application-of-substantial-activities-factors.pdf, 2018. 5. meede, 2018.

(61)  27. novembri 2018. aasta avalik kuulamine „Väidetavad agressiivse maksuplaneerimise skeemid ELis“.

(62)  Komisjoni teatis „On aeg kehtestada ajakohane, õiglane ja tõhus digitaalmajanduse maksustamise kord“ (COM(2018)0146).

(63)  24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise teemal.

(64)  Euroopa Inimõiguste Kohtu 16. juuni 2015. aasta otsus (nr 787/14), van Weerelt vs. Madalmaad.

(65)  Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3.

(66)  Joint International Taskforce on Shared Intelligence and Collaboration.

(67)  Vt ka Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel, ELT C 369, 11.10.2018, lk 132.

(68)  24. jaanuari 2019. aasta avalik kuulamine maksutulupuudujäägi hindamise teemal.

(69)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 63).

(70)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ, ELT L 182, 29.6.2013, lk 19.

(71)  Nagu Euroopa Liidu Kohus märkis juba 1974. aastal.

(72)  20. juuni 2018. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis grupile ENGIE (SA.44888);4. oktoobri 2017. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis ettevõtjale Amazon (SA.38944);30. augusti 2016. aasta otsus riigiabi kohta, mida Iirimaa andis ettevõtjale Apple (SA.38373);11. jaanuari 2016. aasta otsus ülemäärase kasumi maksuvabastust käsitleva riigiabikava kohta, mida rakendas Belgia – 1992. aasta tulumaksuseaduse artikli 185 lõike 2 punkt b (SA.37667);21. oktoobri 2015. aasta otsus riigiabi kohta, mida Madalmaad andsid ettevõtjale Starbucks (SA.38374);ja 21. oktoobri 2015. aasta otsus riigiabi kohta, mida Luksemburg andis ettevõtjale Fiat (SA.38375).Kõigi kuue otsusega seoses on menetlused Euroopa Kohtus ja Üldkohtus pooleli.

(73)  19. septembri 2018. aasta otsus väidetava abi kohta äriühingule McDonald's (Luksemburg), (SA.38945).

(74)  Uurimine võimaliku riigiabi suhtes ettevõtjale Inter IKEA algatati 18. detsembril 2017 (SA.46470)ja uurimine Ühendkuningriigi maksusüsteemi suhtes hargmaiste ettevõtjate jaoks (välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad) algatati 26. oktoobril 2018 (SA.44896).

(75)  7. märtsi 2019. aasta otsus „Väidetav abi ettevõtjale Huhtamaki – Luksemburg“ (SA.50400).

(76)  http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-5831_en.htm.

(77)  Nagu 30. augusti 2016. aasta otsuses (SA.38373) riigiabi kohta, mida Iirimaa andis ettevõtjale Apple. Asjaomased maksuotsused tegi Iirimaa 29. jaanuaril 1991 ja 23. mail 2007.

(78)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46).

(79)  TAX3 delegatsiooni lähetus Riiga (Läti), 30.–31. august 2018, lähetuse aruanne.

(80)  Kiendl Kristo I. ja Thirion E., An overview of shell companies in the European Union, EPRS, PE 627.129, Euroopa Parlament, oktoober 2018, lk 23.

(81)  Kiendl Kristo I. ja Thirion E., op. cit., lk 23; „Study on Structures of Aggressive Tax Planning and Indicators – Final Report“ (Taxation paper No 61, 27. jaanuar 2016); „The Impact of Tax Planning on Forward-Looking Effective Tax Rates“ (Taxation paper No 64, 25. oktoober 2016) ja „Aggressive tax planning indicators – Final Report“ (Taxation paper No 71, 7. märts 2018).

(82)  IHS „Aggressive tax planning indicators“, koostatud komisjoni tellimusel, maksunduse ja tolliliidu peadirektoraadi maksustamisdokumendid, töödokument nr 71, 7. märts 2018.

(83)  ELi toimimise lepingu artikkel 113

(84)  Uuring ja aruanded käibemaksulõhe kohta EL 28 liikmesriikides: 2018. aasta lõpparuanne / TAXUD/2015/CC/131.

(85)  Vt komisjoni pressiteadet: http://europa.eu/rapid/press-release_IP-17-3443_et.htm.

(86)  COM(2017)0569, COM(2017)0568 ja COM(2017)0567.

(87)  COM(2018)0329.

(88)  Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja 2009/132/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem (COM(2017)0569).

(89)  Euroopa Parlamendi 3. oktoobri 2018. aasta seadusandlik resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ seoses käibemaksusüsteemi teatavate eeskirjade ühtlustamise ja lihtsustamisega ning võetakse kasutusele liikmesriikidevahelise kaubanduse maksustamise lõplik süsteem, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0366.

(90)  Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ ja direktiivi 2009/132/EÜ seoses teatavate käibemaksukohustustega teenuste osutamise ja kaupade kaugmüügi puhul (COM(2016)0757).

(91)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0367.

(92)  Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas (COM(2018)0021).

(93)  Euroopa Parlamendi 11. septembri 2018. aasta õigusloomega seotud resolutsioon ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) väikeettevõtete erikorra osas, vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0319.

(94)  Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) teatavat künnist ületavate kaupade ja teenuste tarnete suhtes ajutiselt kohaldatava üldise pöördmaksustamise mehhanismi osas, COM(2016)0811.

(95)  Euroopa Kontrollikoda, kiirülevaade, „Käibemaksu hüvitamine ühtekuuluvuse valdkonna kulutuste puhul – ELi vahendite veaohtlik ja mitteoptimaalne kasutamine“, 29. november 2018.

(96)  Euroopa Kontrollikoja 22. novembri 2018. aasta arvamus nr 9/2018 ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus ELi pettustevastase võitluse programmi loomise kohta.

(97)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29), eelkõige selle artiklid 3 ja 15.

(98)  Ainsworth, R. T., Alwohabi, M., Cheetham, M. ja Tirand, C.: „A VATCoin Solution to MTIC Fraud: Past Efforts, Present Technology, and the EU’s 2017 Proposal“, Boston University School of Law, Law and Economics Series Paper, No 18–08, 26. märts 2018. Vt ka: Ainsworth, R. T., Alwohabi, M. ja Cheetham, M.: „VATCoin: Can a Crypto Tax Currency Prevent VAT Fraud?“, Tax Notes International, Vol 84, 14. november 2016.

(99)  Nõukogu 5. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2454, millega muudetakse määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ning maksupettuste vastase võitluse kohta käibemaksu valdkonnas (ELT L 348, 29.12.2017, lk 1).

(100)  Lamensch M. ja Ceci E., VAT fraud: Economic impact, challenges and policy issues, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond A, majandus-, teadus- ja elukvaliteedi poliitika osakond, 15. oktoober 2018.

(101)  Samas.

(102)  Gunnarson A., Spangenberg U. ja Schratzenstaller M., Gender equality and taxation in the European Union, Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, poliitikaosakond C, kodanike õiguste ja põhiseadusküsimuste poliitikaosakond, 17. jaanuar 2017.

(103)  Komisjoni teatis „Euroopa Liidu maksupoliitika — tulevaste aastate prioriteedid“ (COM(2001)0260).

(104)  18 liikmesriigis on olemas mõni investeeringute eest residentsuse andmise kord, sealhulgas rakendavad neli liikmesriiki isaks kõnealusele korrale investeeringute eest kodakondsuse andmise korda: need on Bulgaaria, Küpros, Malta ja Rumeenia. Selliseid kordi ei ole kümnel liikmesriigil: Austria, Belgia, Taani, Soome, Saksamaa, Ungari, Poola, Slovakkia, Sloveenia ja Rootsi. Allikas: Scherrer A. ja Thirion E., „Citizenship by Investment (CBI) and Residency by Investment (RBI) schemes in the EU“, Euroopa Parlamendi uuringuteenistus, PE 627.128, Euroopa Parlament, oktoober 2018, lk 12–13 ja 55–56; ISBN: 978-92-846-3375-3.

(105)  Vt eespool nimetatud uuringut. Muudes uuringutes on esitatud ka suuremad arve, sh investeeringute eest residentsuse andmine.

(106)  Transparency International ja Global Witness, European Getaway: Inside the Murky World of Golden Visas, 10. oktoober 2018.

(107)  investeeringute eest Küprose kodakondsuse andmise skeem: investorite erandkorras naturaliseerimise kord, investeeringute eest Küprose residentsuse andmise kord, Malta investorite individuaalprogramm ning Malta residentsus- ja viisaprogramm.

(108)  Korver R.,„Money Laundering and tax evasion risks in free ports“, EPRS, PE: 627,114. oktoober 2018; ISBN: 978-92-846-3333-3.

(109)  Euroopa Komisjon, ELi vabatsoonide loetelu.

(110)  Korver R., op. cit.

(111)  Korver R., op. cit.

(112)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).

(113)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).

(114)  From illegal markets to legitimate businesses: the portfolio of organised crime in Europe, projekti OCP – Organised Crime Portfolio – lõpparuanne, märts 2015.

(115)  http://www.europarl.europa.eu/news/en/press-room/20171211IPR90024/new-eu-wide-penalties-for-money-laundering; Komisjoni 21. detsembri 2016. aasta ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (COM(2016)0826).

(116)  UNODC.

(117)  Vt näiteks Euroopa Parlamendi 13. septembri 2017. aasta resolutsiooni korruptsiooni ja inimõiguste kohta kolmandates riikides (ELT C 337, 20.9.2018, lk 82), punktid 35 ja 36 ning 10. detsembril 2018 Brüsselis toimunud välisasjade nõukogu 3662 istungi tulemusi.

(118)  Euroopa Parlamendi 14. veebruari 2019. aasta seadusandlik resolutsioon (Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2019)0121).

(119)  19. juulil 2018. aastal andis komisjon Kreeka ja Rumeenia Euroopa Liidu Kohtusse, kuna nad ei olnud võtnud riigisisesesse õigusesse üle neljandat rahapesuvastast direktiivi. Iirimaa oli üle võtnud vaid väga piiratud osa eeskirjadest ja anti samuti Euroopa Kohtusse. Komisjon saatis 7. märtsil 2019 Austriale ja Madalmaadele põhjendatud arvamuse ning Tšehhi Vabariigile, Ungarile, Itaaliale, Sloveeniale, Rootsile ja Ühendkuningriigile märgukirja, kuna nad ei olnud võtnud neljandat rahapesuvastast direktiivi täielikult riigisisesesse õigusesse üle.

(120)  Madalmaade riigiprokuratuur, 4. september 2018

(121)  Euroopa Parlament, liidu sisepoliitika peadirektoraat, majanduse juhtimise tugiüksus, põhjalik analüüs pealkirjaga „Money laundering – Recent cases from a EU banking supervisory perspective“, aprill 2018, PE 614.496.

(122)  Bruun & Hjejle: Aruanne Danske Banki Eesti filiaali mitteresidentide portfelli kohta, (Report on the Non-Resident Portfolio at Danske Bank’s Estonian Branch) Kopenhaagen, 19. september 2018.

(123)  Samas.

(124)  Samas.

(125)  Komisjoni 8. novembri 2018. aasta arvamus, mis on määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 17 lõike 4 alusel adresseeritud Malta rahapesu andmebüroole liidu õiguse järgimiseks vajalike meetmete kohta (C(2018)7431).

(126)  Euroopa Liidu juures asuva Malta alalise esindaja 20. detsembri 2018. aasta kiri vastuseks TAX3-komisjoni esimehe 7. detsembri 2018. aasta kirjale.

(127)  Nõukogu resolutsiooni (ühise uurimisrühma loomise näidiskokkuleppe kohta) lisa alusel (ELT C 18, 19.1.2017, lk 1).

(128)  Reflection paper on possible elements of a Roadmap for seamless cooperation between Anti Money Laundering and Prudential Supervisors in the European Union, 31. august 2018.

(129)  TAX3-komisjonis toimunud hääletuse ajal 27. veebruaril 2019 olid institutsioonidevahelised läbirääkimised veel pooleli.

(130)  24. septembri 2018. aasta kiri Tiina Astolale taotluse kohta uurida liidu õiguse võimalikku rikkumist vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artiklile 17.

(131)  COM(2018)0213.

(132)  Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).

(133)  Rahapesuvastane töökond, virtuaalvarade reguleerimine, 19. oktoober 2018.

(134)  TAX3-komisjoni delegatsiooni Eestisse ja Taani 6.–8. veebruarini 2019 toimunud lähetuse aruanne.

(135)  ELT L 303, 28.11.2018, lk 1.

(136)  ELT L 284, 12.11.2018, lk 22.

(137)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/42/EL kuriteovahendite ja kriminaaltulu arestimise ja konfiskeerimise kohta Euroopa Liidus (ELT L 127, 29.4.2014, lk 39).

(138)  C(2019)0646.

(139)  SWD(2018)0362.

(140)  TAX3-komisjoni 1. oktoobri 2018. aasta kuulamisel, mis käsitles suhteid Šveitsiga maksustamisküsimustes ja rahapesuvastases võitluses, väitsid esinejad, et Šveits ei järgi rahapesuvastase töökonna soovitusi nr 9 ja 40.

(141)  Vastavalt „Base Erosion and Anti-Abuse Tax“ (BEAT), „Global Intangible Low Tax Income“ (GILTI) ja „Foreign-Derived Intangible Income“ (FDII).

(142)  Täpsemalt: valitsustevahelise kokkuleppe mudel 1, mille kohaselt esitavad välisriikide finantsasutused asjakohase teabe oma riiklikele ametiasutustele, kes seejärel edastavad selle USA maksuhaldurile (IRS), ja valitsustevahelise kokkuleppe mudel 2, mille kohaselt ei anna välisriikide finantsasutused aru oma riigi valitsusele, vaid otse IRSile.

(143)  Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0316.

(144)  Nagu mainiti TAX3-komisjoni 1. oktoobri 2018. aasta kuulamisel.

(145)  TAX3-komisjoni arvamuste vahetus käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe Fabrizia Lapecorellaga 10. oktoobril 2018.

(146)  Nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta on kättesaadavad aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/38450/st07441-en19-eu-list-oop.pdf.

(147)  https://www.oxfam.org/en/research/hook-how-eu-about-whitewash-worlds-worst-tax-havens.

(148)  Nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide muudetud ELi loetelu kohta on kättesaadavad aadressil https://www.consilium.europa.eu/media/38450/st07441-en19-eu-list-oop.pdf.

(149)  Töö nõukogu 8. novembri 2016. aasta järelduste 14166/16 õiglase maksustamise kriteeriumidega 2.1 ja 2.2.

(150)  OECD, „Resumption of Application of Substantial Activities Factor to No or only Nominal Tax Jurisdictions Inclusive Framework on BEPS“: 5. meede, 2018.

(151)  ELi loetelu õigluse kriteerium 2.2.

(152)  Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi Euroopa Liidust ja Euroopa Aatomienergiaühendusest väljaastumise lepingu eelnõu tekst on kättesaadav veebisaidil https://ec.europa.eu/commission/publications/draft-agreement-withdrawal-united-kingdom-great-britain-and-northern-ireland-european-union-and-european-atomic-energy-community-agreed-negotiators-level-14-november-2018_en.

(153)  Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi tulevaste suhete raamistiku kehtestava poliitilise deklaratsiooni tekst on kättesaadav veebisaidil https://www.consilium.europa.eu/media/37059/20181121-cover-political-declaration.pdf.

(154)  Kaasa arvatud Andorra ja Liechtenstein.

(155)  TAX3-komisjoni 1. oktoobril 2018 toimunud kuulamine Šveitsi kohta maksuküsimustes ja rahapesu vastases võitluses ning 10. oktoobril 2018 toimunud arvamuste vahetus käitumisjuhendi töörühma (äriühingute maksustamine) esimehe Fabrizia Lapecorellaga.

(156)  Samas.

(157)  Muudetud ELi loetelu maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide kohta – nõukogu 12. märtsi 2019. aasta järeldused 7441/19.

(158)  T. Tørsløvi, L. Wieri ja G Zucmani käsitluse „The missing profits of nations“ (Riikide saamata jäänud kasum) esimeses osas märgitakse, et kasutades nüüdisaegseid makromajanduslikke mudeleid ja avaldatud maksebilanssidest saadud andmeid, küünib üleilmne aastatulu umbes 200 miljardi USA dollarini ja maksuparadiisi kaudu suunatud välismaised otseinvesteeringud küünivad 10–30 %-ni kõigist välismaistest otseinvesteeringutest. Need arvud on suuremad kui varasemad hinnangud, kus on kasutatud muid meetodeid.

(159)  Riigiaruanne Belgia kohta;

Riigiaruanne Küprose kohta;

Riigiaruanne Ungari kohta;

Riigiaruanne Iirimaa kohta;

Riigiaruanne Luksemburgi kohta;

Riigiaruanne Malta kohta;

Riigiaruanne Madalmaade kohta.

(160)  Vt 2019. aasta riigiaruannet Belgia kohta; 2019. aasta riigiaruanne Küprose kohta; 2019. aasta riigiaruanne Ungari kohta; 2019. aasta riigiaruanne Iirimaa kohta; 2019. aasta riigiaruanne Luksemburgi kohta; 2019. aasta riigiaruanne Malta kohta; 2019. aasta riigiaruanne Madalmaade kohta (https://ec.europa.eu/info/sites /info/files/file_import/2019-european-semester-country-report-netherlands_en_0.pdf).

(161)  https://www.oxfam.org/en/research/hook-how-eu-about-whitewash-worlds-worst-tax-havens.

(162)  Alex Cobhami (Tax Justice Network) ja Johan Langerocki (Oxfam) ettekanded 15. mail 2018 toimunud TAX3-komisjoni kuulamisel, kus käsitleti võitlust kahjulike maksutavade vastu ELis ja mujal.

(163)  Täpsemalt Euroopa Investeerimispank ning Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank.

(164)  Euroopa Parlamendi 6. juuli 2016. aasta resolutsioon maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete kohta (ELT C 101, 16.3.2018, lk 79) ja 13. detsembri 2017. aasta soovitus nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).

(165)  G77 nõudis sellise asutuse loomist 2017. aastal.

(166)  Euroopa Komisjoni aruteludokument „Toetus Addis Ababa arengukonverentsi kolmandale rahastamisele“.

(167)  Action Aid, Kuritarvitatud maksulepingute aruanne, veebruar 2016.

(168)  A. Cobham ja P. Janský (2017) Global Distribution of Revenue Loss from Tax Avoidance (Maksudest kõrvalehoidumisest põhjustatud kahju üleilmne jagunemine).

(169)  C(2018)1650.

(170)  Komisjoni põhjalik uurimine, et teha kindlaks, kas Portugal on rakendanud Madeira vabatsooni piirkondliku abi kava vastavalt oma 2007. ja 2013. aasta heakskiitvatele otsustele, täpsemalt kontrollides, kas Portugali Madeira vabatsoonis asuvatele äriühingutele kehtestatud maksuvabastused on kooskõlas komisjoni otsustega ja ELi riigiabi eeskirjadega; Rõhutakse, et komisjon kontrollib, kas Portugal on järginud kavade nõudeid, st kas tulumaksu vähendamisest tulenenud ettevõtte tulu oli seotud ainuüksi Madeiral toimuvate äritegevustega ning kas abi saanud ettevõtted on loonud Madeiral tegelikke töökohti ja neid hoidnud.

(171)  Nõukogu 25. mai 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/822, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses kohustusliku automaatse teabevahetusega maksustamise valdkonnas aruantavate piiriüleste skeemide puhul (ELT L 139, 5.6.2018, lk 1).

(172)  Mõnes õigusaktis kasutatakse ka nimetusi enabler, promoter ja facilitator.

(173)  Vt näiteks Euroopa Parlamendi 13. detsembri 2017. aasta soovituse (nõukogule ja komisjonile rahapesu, maksustamise vältimist ja maksudest kõrvalehoidumist käsitleva uurimise järel) punkti 143 (ELT C 369, 11.10.2018, lk 132).

(174)  ELT L 158, 7.6.2014, lk 196.

(175)  ELT L 158, 7.6.2014, lk 77.

(176)  Raport 26. novembri 2018. aasta ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv liidu õiguse rikkumisest teatavate isikute kaitse kohta (COM(2018)0218 – C8-0159/2018 – 2018/0106(COD)).

(177)  TAX3-komisjoni kuulamine 21. novembril 2018.

(178)  Eelkõige USA õigusnormid.

(179)  Nõukogu 22. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 723/2004, millega muudetakse Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirju ja Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimusi (ELT L 124, 27.4.2004, lk 1).

(180)  Nagu on kirjas Euroopa Nõukogu 30. aprillil 2014 vastu võetud soovituses CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta.

(181)  Rudolf Elmer, 1. oktoobri 2018. aasta arutelu; Howard Wilkinson, 21. novembri 2018. aasta arutelu.

(182)  Daphne Caruana Galizia tapeti 16. oktoobril 2017 Maltal; Ján Kuciak tapeti koos elukaaslase Martina Kušnírovága 21. veebruaril 2018 Slovakkias.

(183)  TAX3-komisjoni kuulamine 1. oktoobril 2018.

(184)  Euroopa Ombudsmani soovitus uurimise OI/2/2017/TE kohta, mis käsitleb nõukogu õigusloomeprotsessi läbipaistvust.

(185)  Euroopa Liidu lepingu artikli 4 lõige 3.

(186)  Nagu on nimetatud käitumisjuhendi töörühma 2018. aasta juunis nõukogule esitatud aruandes: menetluslikud suunised järelevalvekohustuste täitmiseks seoses maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loeteluga (dokument 6213/18); kõigi alates rühma loomisest 1998. aastast kokku lepitud suuniste koond (dokument 5814/18 REV1); jurisdiktsioonide kohustumist taotlevate, käitumisjuhendi töörühma esimehe poolt allkirjastatud kirjade koond (dokument 6671/18); vastuseks saadud kinnituskirjade (jurisdiktsioonide nõusolekud) koond (dokument 6972/18 ja lisad), ülevaade töörühma alates 1998. aastast hinnatud üksikmeetmetest (dokument 9 639/18).

(187)  Käitumisjuhend sisaldub majandus- ja rahandusministrite nõukogu 1. detsembri 1997. aasta koosoleku maksupoliitikat puudutavate järelduste I lisas; käitumisjuhendi põhjendus N käsitleb juhendi sätete järelevalvet ja läbivaatamist (EÜT C 2, 6.1.1998, lk 1).

(188)  TAX3-komisjoni arutelu Hispaania finantsasjade riigisekretäri osavõtul 19. veebruaril 2019.