(1)

Digiteerumise tulemusel toimunud kiired muutused maailmamajanduses avaldavad lisasurvet äriühingu tulumaksu süsteemile nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seavad kahtluse alla suutlikkuse teha kindlaks, kus ja kui palju digitaalvaldkonna ettevõtjad maksu tasuma peaksid. Kuigi vajadust kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju digitaalmajandusega on rahvusvaheliselt tunnustanud sellised organid nagu G20, võib globaalse kokkuleppe saavutamine keeruliseks osutuda.

(1)

Digiteerumise tulemusel toimunud kiired muutused maailmamajanduses avaldavad lisasurvet äriühingu tulumaksu süsteemile nii ELi kui ka rahvusvahelisel tasandil ning seavad kahtluse alla suutlikkuse teha kindlaks, kus ja kui palju digitaalvaldkonna ettevõtjad maksu tasuma peaksid. Kuigi vajadust kohandada äriühingu tulumaksu eeskirju digitaalmajandusega on rahvusvaheliselt tunnustanud sellised organid nagu G20, võib globaalse kokkuleppe saavutamine keeruliseks osutuda ega pruugi toimuda lähitulevikus .

(1a)

Praegusel digitaalajastul, mil andmetest on saanud uus majandusressurss lisaks varasematele tööjõu- ja traditsioonilistele ressurssidele, ning kuna hargmaised ettevõtjad, kes sõltuvad suurel määral digitaalsest tegevusest, sõlmivad liiga sageli maksukokkuleppeid, mis võimaldavad neil maksustamist vältida või maksudest kõrvale hoiduda, tuleb välja töötada uus lähenemisviis, et seada sisse õiglane ja jätkusuutlik digitaalmajanduse maksustamise süsteem, millega tagatakse, et digitaalvaldkonna ettevõtjad maksavad makse seal, kus nende tegelik majandustegevus toimub.

(2)

OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS) 1. meedet käsitlevas aruandes „Toimetulek digitaalmajanduse maksustamise probleemidega“, mille OECD avaldas 2015. aasta oktoobris, esitati digitaalmajanduse maksustamise kohta eri lähenemisviise, mida analüüsiti edasi OECD aruandes „Digiteerumisest tulenevad probleemid – 2018. aasta vahearuanne“. Kuna majanduse üleminek digitehnoloogiale toimub järjest kiiremini, on suurenenud vajadus selliste lahenduste järele, mis tagaksid digitaalvaldkonna ettevõtjate õiglase ja tulemusliku maksustamise.

(2)

OECD maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekti (BEPS) 1. meedet käsitlevas aruandes „Toimetulek digitaalmajanduse maksustamise probleemidega“, mille OECD avaldas 2015. aasta oktoobris, esitati digitaalmajanduse maksustamise kohta eri lähenemisviise, mida analüüsiti edasi OECD aruandes „Digiteerumisest tulenevad probleemid – 2018. aasta vahearuanne“. Kuna majanduse üleminek digitehnoloogiale toimub järjest kiiremini, on suurenenud vajadus selliste lahenduste järele, mis tagaksid digitaalvaldkonna ettevõtjate õiglase ja tulemusliku maksustamise , ja sellega on kiire. Praeguseks ei ole OECD tegevus digitaalmajanduse maksustamisel aga piisavalt edenenud, mis näitab, et selle teemaga tuleb tegeleda liidu tasandil. Vaatamata raskustele ülemaailmse kokkuleppe sõlmimisel ja kõnealuse direktiiviga võetud liidu meetmetele, tuleks sellise kokkuleppe nimel siiski tugevasti pingutada. Aga liidu ühise lähenemisviisi puudumise tõttu võtavad liikmesriigid vastu ühepoolseid lahendusi, mis tekitab õiguslikku ebakindlust ning raskusi piiriüleselt tegutsevatele äriühingutele ja maksuhalduritele. Vastavalt Euroopa Parlamendi rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni (PANA) ning maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni (TAXE 2) üleskutsele tuleks luua volitatud ÜRO maksuasutus, mis toimiks arutelufoorumina ülemaailmsete kokkulepete ja muude rahvusvahelise maksusüsteemiga seotud küsimuste üle.

(3a)

Rahapesu, maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise uurimise komisjoni ning maksualaste siduvate eelotsuste ja samasuguse iseloomuga või mõjuga meetmete erikomisjoni lõppraportites jõudis Euroopa Parlament järeldusele, et digitaalmajandusega seotud maksuprobleemidega on tarvis tegeleda.

(4)

Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes rõhutati vajadust tõhusa ja õiglase digitaalajastusse sobiva maksusüsteemi järele ning jäädi ootama asjakohaseid komisjoni ettepanekuid 2018. aasta alguseks (15). Majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu rõhutas oma 5. detsembri 2017. aasta järeldustes, et üldiselt tunnustatud püsiva tegevuskoha määratlus ning sellega seotud siirdehindade ja kasumi jaotamise eeskirjad peaksid jääma digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud probleemide käsitlemisel samuti kesksele kohale, ja julgustas „tegema tihedat koostööd ELi, OECD ja muude rahvusvaheliste partnerite vahel digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimisel“ (16). Sellega seoses tuleks nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad siseriiklikus äriühingute maksustamise süsteemis, et oma maksustamispädevust teostada. Seetõttu tuleks liikmesriikides kehtivat erinevat kohaldatavat äriühingu tulumaksu selgitada. Nende eeskirjadega tuleks laiendada püsiva tegevuskoha mõistet ja kehtestada märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustatava tegevuskoha kindlakstegemine asjaomases maksujurisdiktsioonis. Lisaks tuleks ette näha märkimisväärsele digitaalsele kohalolule maksustatava kasumi jaotamise üldpõhimõtted. Põhimõtteliselt tuleks neid eeskirju kohaldada kõigi äriühingust maksumaksjate suhtes, sõltumata sellest, kas nad on maksuresidendid liidus või mujal.

(4)

Euroopa Ülemkogu 19. oktoobri 2017. aasta järeldustes rõhutati vajadust tõhusa ja õiglase digitaalajastusse sobiva maksusüsteemi järele ning jäädi ootama asjakohaseid komisjoni ettepanekuid 2018. aasta alguseks (15). Majandus- ja rahandusküsimuste (ECOFIN) nõukogu rõhutas oma 5. detsembri 2017. aasta järeldustes, et üldiselt tunnustatud püsiva tegevuskoha määratlus ning sellega seotud siirdehindade ja kasumi jaotamise eeskirjad peaksid jääma digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud probleemide käsitlemisel samuti kesksele kohale, ja julgustas „tegema tihedat koostööd ELi, OECD ja muude rahvusvaheliste partnerite vahel digitaalmajanduse kasumi maksustamisega seotud väljakutsetele reageerimisel“ (16). Sellega seoses tuleks nõuda, et liikmesriigid kehtestaksid eeskirjad siseriiklikus äriühingute maksustamise süsteemis, et oma maksustamispädevust teostada. Seetõttu tuleks liikmesriikides kehtivat erinevat kohaldatavat äriühingu tulumaksu selgitada. Nende eeskirjadega tuleks laiendada püsiva tegevuskoha mõistet ja kehtestada märkimisväärse digitaalse kohalolu maksustatava tegevuskoha kindlakstegemine asjaomases maksujurisdiktsioonis. Lisaks tuleks ette näha märkimisväärsele digitaalsele kohalolule maksustatava kasumi jaotamise üldpõhimõtted. Põhimõtteliselt tuleks neid eeskirju kohaldada kõigi äriühingust maksumaksjate suhtes, sõltumata nende suurusest ja sellest, kas nad on maksuresidendid liidus või mujal. Lisaks eeldavad kõnealuses direktiivis sätestatud ühised eeskirjad liidu äriühingu tulumaksu maksubaasi laiemat ühtlustamist kõigile äriühingutele. Seepärast ei tohiks kõnealune direktiiv takistada ega edasi lükata tööd äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi ettepanekuga.

(5)

Siiski ei peaks neid eeskirju kohaldama selliste üksuste suhtes, kes on maksuresidendid liiduvälises maksujurisdiktsioonis, kellega on liikmesriik, kus ettevõtja märkimisväärne digitaalne kohalolu on kindlaks tehtud, sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, v.a kui selles lepingus on märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevad sätted, millega luuakse selle liiduvälise maksujurisdiktsiooni suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Nii saab hoida ära vastuolu liiduväliste maksujurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega, kuna liidu õigus ei ole üldjuhul liiduväliste riikide suhtes siduv.

(5)

Siiski ei peaks neid eeskirju kohaldama selliste üksuste suhtes, kes on maksuresidendid liiduvälises maksujurisdiktsioonis, kellega on liikmesriik, kus ettevõtja märkimisväärne digitaalne kohalolu on kindlaks tehtud, sõlminud topeltmaksustamise vältimise lepingu, v.a kui selles lepingus on märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevad sätted, millega luuakse selle liiduvälise maksujurisdiktsiooni suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Nii saab hoida ära vastuolu liiduväliste maksujurisdiktsioonidega sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingutega, kuna liidu õigus ei ole üldjuhul liiduväliste riikide suhtes siduv. Selleks et kõnealuse direktiivi sätted oleksid täielikult tõhusad, tuleks liikmesriikidelt siiski tungivalt nõuda, et nad kohandaksid vajaduse korral praegu kehtivaid topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et lisada sätted märkimisväärse digitaalse kohalolu kohta, millega luuakse liiduväliste maksujurisdiktsioonide suhtes direktiivis ette nähtud õiguste ja kohustustega sarnased õigused ja kohustused. Komisjon peaks tegema ettepaneku luua maksulepingu muudatuste liidu mudel, mida võiks kasutada kõigi liikmesriikide sõlmitud tuhandete kahepoolsete lepingute kohandamiseks

(8)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks, et oleks võimalik lahendada digitaalmajanduse maksustamisega seotud kitsaskohti. Seda eesmärki ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi, kuna digitaalvaldkonna ettevõtjad saavad tegutseda piiriüleselt ilma riigis füüsilist kohalolu omamata ja seetõttu on vaja eeskirju, tagamaks et nad maksavad maksu riigis, kus nad kasumit teenivad. Piiriülest mõõdet arvesse võttes annab liidu algatus lisaväärtuse võrreldes sellega, mida on võimalik saavutada paljude erinevate siseriiklike meetmetega. Kogu siseturgu hõlmavat ühist algatust on vaja selleks, et märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevaid eeskirju kohaldataks liidus vahetult ja ühetaoliselt. Liikmesriikide ühepoolsed ja üksteisest lahknevad lähenemisviisid võivad osutuda ebatõhusaks ning ühtset turgu killustada, põhjustades vastuolusid riikide poliitikas ning moonutusi ja maksutõkkeid ettevõtjate jaoks liidus. Kuna käesoleva direktiivi eesmärke on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8)

Käesoleva direktiivi eesmärk on muuta siseturg tervikuna vastupidavamaks, et oleks võimalik lahendada digitaalmajanduse maksustamisega seotud kitsaskohti, järgides samal ajal maksustamise neutraalsuse, aga ka teenuste vaba liikumise põhimõtet ühtsel turul ning välistades diskrimineerimise liidu ja liiduväliste äriühingute vahel. Seda eesmärki ei ole võimalik piisaval määral saavutada, kui liikmesriigid tegutsevad eraldi, kuna digitaalvaldkonna ettevõtjad saavad tegutseda piiriüleselt ilma riigis füüsilist kohalolu omamata või omades ainult väikest kohalolu ja seetõttu on vaja eeskirju tagamaks, et nad maksavad maksu riigis, kus nad kasumit teenivad. Piiriülest mõõdet arvesse võttes annab liidu algatus lisaväärtuse võrreldes sellega, mida on võimalik saavutada paljude erinevate siseriiklike meetmetega. Kogu siseturgu hõlmavat ühist algatust on vaja selleks, et märkimisväärset digitaalset kohalolu käsitlevaid eeskirju kohaldataks liidus vahetult ja ühetaoliselt. Liikmesriikide ühepoolsed ja üksteisest lahknevad lähenemisviisid võivad osutuda ebatõhusaks ning ühtset turgu killustada, põhjustades vastuolusid riikide poliitikas ning moonutusi ja maksutõkkeid ettevõtjate jaoks liidus. Seetõttu tuleks erilist tähelepanu pöörata selle tagamisele, et liidu lähenemisviis oleks õiglane ega oleks ühegi konkreetse liikmesriigi suhtes diskrimineeriv. Kuna kõnealuse direktiivi eesmärke on parem saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid vastavalt Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(8a)

Selleks et luua kõigile äriühingutele sidus ja ühtne maksubaasi raamistik, tuleks kõnealuses direktiivis esitatud märkimisväärse digitaalse kohalolu mõiste ja lahendused lisada lahutamatu osana ka nõukogu direktiividesse äriühingu tulumaksu ühtse maksubaasi kohta ja äriühingu tulumaksu ühtse konsolideeritud maksubaasi kohta.

(8b)

Kui kõnealuse ettepaneku tulemusena ei jõuta kokkuleppele ega ja seetõttu ei kõrvaldata konkurentsimoonutusi ja maksutõkkeid liidu ettevõtjatele, peaks komisjon esitama Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 116 alusel uue ettepaneku, mille tulemusel annavad Euroopa Parlament ja nõukogu seadusandliku tavamenetluse kohaselt vajalikud direktiivid.

(9)

On oluline, et käesoleva direktiiviga seoses toimuks isikuandmete töötlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (17); see hõlmab ka kohustusi võtta selles määruses kehtestatud kohustuste täitmiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eelkõige seoses töötlemistoimingu õiguspärasuse, andmetöötluse turvalisuse, teabe andmise, andmesubjektide õiguste ning isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitsega. Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks.

(9)

On oluline, et kõnealuse direktiiviga seoses toimuks isikuandmete töötlemine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 (17); see hõlmab ka kohustusi võtta selles määruses kehtestatud kohustuste täitmiseks asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, eelkõige seoses töötlemistoimingu õiguspärasuse, andmetöötluse turvalisuse, teabe andmise, andmesubjektide õiguste ning isikuandmete lõimitud ja vaikimisi kaitsega , pöörates nõuetekohast tähelepanu vajalikkuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele . Kui vähegi võimalik, tuleks isikuandmed muuta anonüümseks. Kasutajatelt kõnealuse direktiivi kohaldamise eesmärgil koguda lubatud andmed peaksid olema rangelt piiratud andmetega, mis näitavad ära kasutajate asukoha liikmesriigi, kuid mitte kasutajate isikuandmeid.

(10)

Komisjon peaks käesoleva direktiivi rakendamist hindama viie aasta möödumisel pärast direktiivi jõustumist ja esitama selle kohta nõukogule aruande. Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik. Luua tuleks nõuandev organ – digitaalmajanduse maksustamise komitee, kes arutaks direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi.

(10)

Komisjon peaks kõnealuse direktiivi rakendamist hindama hiljemalt … [kolm aastat pärast kõnealuse direktiivi jõustumise kuupäeva] ja esitama selle kohta Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande , milles käsitletakse eelkõige halduskoormust ja lisakulusid äriühingutele ja eelkõige väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd), kõnealuses direktiivis sätestatud maksustamissüsteemi mõju liikmesriikide tuludele, mõju kasutajate isikuandmetele ja mõju ühtsele turule tervikuna, pidades eelkõige silmas võimalikku konkurentsi moonutamist äriühingute vahel, kelle suhtes kohaldatakse kõnealuses direktiivis sätestatud uusi eeskirju. Samuti tuleks läbivaatamise käigus uurida, kas kõnealuse direktiiviga hõlmatud teenuste liike või märkimisväärse digitaalse kohalolu määratlust tuleks muuta . Liikmesriigid peaksid esitama komisjonile kogu teabe, mis on selleks hindamiseks vajalik. Luua tuleks nõuandev organ – digitaalmajanduse maksustamise komitee, kes arutaks direktiivi kohaldamisega seotud küsimusi. Nimetatud komitee peaks avaldama oma päevakorra ja enne liikmete valimist tuleks tagada, et komitee liikmetel ei ole huvide konflikti. Komitee koosolekutele tuleks kutsuda osalema vaatleja Euroopa Parlamendist.

(10a)

Arvestades märkimisväärse digitaalse kohalolu halduskulusid, tuleks tagada, et VKEd ei satuks tahtmatult käesoleva direktiivi kohaldamisalasse. Komisjon peaks läbivaatamise käigus uurima, kui suur on käesoleva direktiivi kahjulik mõju VKEdele.

(12a)

Kuna kõnealuse direktiivi sätete eesmärk on lahendada digitaalmajanduse maksustamise küsimus alaliselt ja terviklikult, lõpeb selle direktiivi kohaldamise alustamisega automaatselt digiteenuste maksustamise ajutise lahenduse kohaldamine, mis on sätestatud direktiivis, milles käsitletakse teatavate digiteenuste osutamisest saadud tuludelt võetava digiteenuste maksu ühist süsteemi.

a)

kasutajatega seotud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kasutamine ja müük;

a)

kasutajatega seotud andmete kogumine, säilitamine, töötlemine, analüüsimine, kasutamine , edastamine, kasutuselevõtmine ja müük;