This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018IP0518
European Parliament resolution of 12 December 2018 on the implementation of the EU Association Agreement with Ukraine (2017/2283(INI))
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta (2017/2283(INI))
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta (2017/2283(INI))
ELT C 388, 13.11.2020, p. 116–126
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
13.11.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 388/116 |
P8_TA(2018)0518
ELi ja Ukraina assotsieerimisleping
Euroopa Parlamendi 12. detsembri 2018. aasta resolutsioon ELi ja Ukraina assotsieerimislepingu rakendamise kohta (2017/2283(INI))
(2020/C 388/11)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artiklit 8 ja V jaotist, eelkõige artikleid 21, 22, 36 ja 37, ning Euroopa Liidu toimimise lepingu V osa, |
|
— |
võttes arvesse assotsieerimislepingut ühelt poolt Euroopa Liidu ja selle liikmesriikide ning teiselt poolt Ukraina vahel ning sellega seotud assotsieerimiskava, |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 14. novembri 2017. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Ukraina kohta (SWD(2017)0376), |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni 4.–6. aprillil 2018. aastal aset leidnud Ukraina lähetuse tulemusi, |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni tellimusel koostatud eksperdiuuringuid, sealhulgas 26. oktoobril 2017 avaldatud uuringut Gruusia, Moldova ja Ukraina assotsieerimislepingute rakendamise institutsioonilise raamistiku väljatöötamise kohta, juunis 2018 avaldatud uuringut lepingute rakendamise institutsionaalse struktuuri kohta Gruusias, Moldovas ja Ukrainas ning juulis 2018 avaldatud võrdlevat uuringut institutsionaalse raamistiku arengu kohta assotsieerimislepingute rakendamiseks Gruusias, Moldovas ja Ukrainas, |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52 ning esimeeste konverentsi 12. detsembri 2002. aasta otsuse (mis käsitleb algatusraportite koostamise loa andmise korda) artikli 1 lõike 1 punkti e ja 3. lisa, |
|
— |
võttes arvesse väliskomisjoni raportit ja rahvusvahelise kaubanduse komisjoni arvamust (A8-0369/2018), |
|
— |
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ja Euroopa välisteenistuse talituste 7. novembri 2018. aasta ühist töödokumenti, mis käsitleb assotsieerimiskava rakendamise aruannet Ukraina kohta (SWD(2018)0462), |
Reformi üldine keskkond – sõda, julgeolekuohud ja riigisisesed probleemid
|
A. |
arvestades, et kuigi Ukraina on teinud edusamme Euroopa integratsiooni suunas, saades hakkama oluliste saavutustega nn väärikuse revolutsiooni järgsete esimeste valimistega alanud perioodi jooksul, on endiselt vaja tegeleda keerukamate ülesannetega ning avalikkuse toetus moderniseerimisele ja reformile on kannatanud inimeste pettumuse tõttu seoses halvenenud sotsiaalsete tingimuste, tuleviku suhtes valitseva ebakindluse, valitsuse reformipoliitikaga rahulolematuse, oligarhide võimu jätkumise ja sissejuurdunud korruptsiooniga riigiasutustes; arvestades, et Ukraina rahva nõusolek tihedamate suhete saavutamiseks ELiga on endiselt tugev, kuid suur osa elanikkonnast ei ole siiski rahul riigi üldise arenguga; |
|
B. |
arvestades, et ligikaudu viis miljonit ukrainlast töötab praegu välismaal nii pikaajaliste rändajate kui ka lühiajaliste ja hooajatöötajatena ning peamised sihtkohad on Venemaa ja üha enam ka Poola, ning arvestades, et nende rahasaadetised on majanduse stabiilsuse jaoks oluline tegur; |
|
C. |
arvestades, et selles kontekstis on tervitatavad ELi ja Ukraina suhete peamised saavutused, nagu viisavaba režiimi jõustumine 11. juunil 2017 ja assotsieerimisleping, mis sõlmiti 1. septembril 2017; |
|
D. |
arvestades, et Ukraina väärib erilist tunnustust energia, tervishoiu, pensionide, hariduse, avaliku halduse, detsentraliseerimise, riigihangete ning kaitse ja julgeoleku vallas ning pangandussektoris ja riigi makromajandusliku stabiliseerimise tagamise vallas tehtud reformide eest; arvestades, et kõnealuste reformidega kaasnesid drastiline hinnatõus, sotsiaaltoetuste kärpimine ja sotsiaalhoolekande süsteemidele juurdepääsu halvenemine; arvestades, et endiselt esineb märkimisväärseid probleeme, eelkõige korruptsioonivastase võitluse, erastamise ja kohtureformi valdkonnas; arvestades, et põhjalik ja ulatuslik vabakaubandusleping, mis on ELi ja Ukraina vahelise assotsieerimislepingu osa ja toimib ametlikult alates 1. jaanuarist 2016, annab kindla aluse Ukraina majanduse arengule ja moderniseerimisele; arvestades, et viimase nelja aasta jooksul on Ukraina majandus mitte ainult stabiliseerunud, vaid näidanud ka mõningaid paranemise märke; arvestades, et pärast assotsieerimislepingu allkirjastamist 2014. aastal on Ukraina läbi viinud rohkem Euroopa-meelseid reforme kui kõigil eelnevatel Ukraina iseseisvuse aastatel; |
|
E. |
arvestades, et Ukraina institutsioonilisi reforme takistab minevikupärand, täpsemalt õiguskindlusetus ja suur hulk osaliselt vastuolulisi seadusi, oligarhide ja muude erahuvide vastuseis, korruptsioon, onupojapoliitika, nõrgad riigiasutused ning selgete protsesside ja koordineerivate asutuste puudumine assotsieerimislepingu rakendamisel; arvestades, et Ukraina reformikavas tuleks keskenduda sellistele valdkondadevahelistele teemadele nagu detsentraliseerimine, avaliku halduse reform ning reguleerimise vähendamine ja oligarhia kõrvaldamine; |
|
F. |
arvestades, et riigi institutsioonide haldussuutlikkuse tugevdamine on väga oluline assotsieerimislepingu ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisel ja reformide tõhususe tagamisel; |
|
G. |
arvestades, et teavitamispüüdlusi assotsieerimislepingu muutuva ja dünaamilise olemuse ning sellega seotud ja kodanikele mõeldud reformide olemuse, sisu ja kasu kohta tuleb parandada ja tõhustada, et tagada Ukraina Euroopa suunas liikumise jaoks vajalike sammude suhtes üldsuse heakskiit ja usaldus; |
|
H. |
arvestades, et Euroopa Liit kinnitab oma vankumatut toetust ja pühendumust Ukraina iseseisvusele, suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele tema rahvusvaheliselt tunnustatud piirides ning oma toetust rahvusvaheliselt kooskõlastatud sanktsioonidele Ukraina territoriaalset terviklikkust kahjustavate valitsuste ja agentide suhtes; |
|
I. |
arvestades, et mõistes hukka Venemaa jätkuva agressiooni Ida-Ukrainas, Krimmi Autonoomse Vabariigi ja Sevastopoli linna ebaseadusliku annekteerimise ning Donetski ja Luganski oblasti mõnede piirkondade okupeerimise Venemaa poolt, mille kõigiga rikutakse rahvusvahelist õigust ning mis on vastuolus Venemaa lubaduste ja kohustustega rahvusvaheliste organisatsioonide liikmena ning Venemaa osalemisega Euroopa lepingutes, mille nii Venemaa kui ka Ukraina on allkirjastanud, eelkõige ÜRO põhikirja, Helsingi lõppakti ja Budapesti memorandumiga ning 1997. aastal Ukraina ja Venemaa Föderatsiooni vahel sõlmitud sõpruse, koostöö ja partnerluse lepinguga, tuleb tunnistada, et Ukraina seisab sõjategevuse ja destabiliseerimiskatsete olukorras silmitsi murranguliste probleemidega; |
|
J. |
arvestades, et Venemaa juhitava Ukraina-vastase agressiooni kontekstis kehtestas EL Venemaa Föderatsiooni suhtes piiravad meetmed ja pikendas neid korrapäraselt; arvestades, et ELi ulatuslikum osalemine konflikti lahendamisel on soovitav, näiteks Ida-Ukraina ja Krimmi konflikti jaoks ELi eriesindaja nimetamise kaudu; nõuab veel kord, et Krimmi poolsaare okupeerimise lõpetamisega seotud läbirääkimiste puhul kasutataks rahvusvahelist formaati ELi osalusel; arvestades, et Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone tuleks pikendada ja laiendada, eelkõige ebaseaduslikest olukordadest kasu saavatele isikutele ja ettevõtetele, kuni Venemaa Föderatsioon võimaldab Ukrainal täielikult taastada suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse; |
|
K. |
arvestades, et 25. novembril 2018 blokeeris Venemaa rannikuvalve rahvusvahelistes vetes kolm Ukraina mereväe laeva, mis olid sooritamas rutiinset ümberpaigutumist Odessast Mariupoli, tulistas nende pihta ja hõivas need; arvestades, et paljud Ukraina meremehed said vigastada ja 24 vangistati ning Venemaa kõnealuse teo tõttu kehtestati Ukraina kümnes piirkonnas 26. novembril 2018. aastal 30 päevaks piiratud sõjaseisukord; arvestades, et hukka tuleb mõista ebaseaduslikult annekteeritud Krimmi poolsaart Venemaa territooriumiga ühendava silla ehitamine üle Kertši väina, mis on toimunud ilma Ukraina nõusolekuta ning millega selgelt rikutakse Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust; arvestades, et hukka tuleb mõista Venemaa liialdatud meetmed Aasovi merel, kuna nendega rikutakse rahvusvahelist mereõigust ja ka Venemaa enda võetud rahvusvahelisi kohustusi; arvestades, et hukka tuleb mõista nii Ukraina kui ka kolmandate riikide, sealhulgas erinevate ELi liikmesriikide lipu all sõitvate kaubalaevade ülemäärane peatamine ja kontrollimine; |
|
L. |
arvestades, et Ülemraada väärib kiitust targa toimimise eest täpse tasakaalu leidmisel parema kaitse ning demokraatlike normide ja õigusriigi põhimõtete järgimise vahel, samuti põhiseaduslike võimude lahususe tagamise eest sõjaseisukorra kehtestamist puudutava õigusakti vastuvõtmisel; arvestades, et sõjaseisukord kehtestati ainult nendes Ukraina piirkondades, mis paiknevad Venemaa piirialade, Aasovi mere, Musta mere ja Moldova Transnistria piirkonna ääres, kuhu on paigutatud Vene väed; arvestades, et põhivabaduste ja kodanikuõiguste piirangud nendes piirkondades jõustuvad üksnes juhul, kui Venemaa maaväed ründavad Ukrainat; arvestades, et sõjaseisukord lõpeb 26. detsembril 2018; |
Reformide rakendamise institutsiooniline raamistik
|
1. |
tõstab esile viis peamist valdkonda, millele Ukraina peab assotsieerimislepingu rakendamisprotsessi tugevdamiseks keskenduma: koordineerimine, isevastutus, prioriteetide seadmine, järelevalve ja kommunikatsioon; tervitab sellega seoses hiljuti vastu võetud valitsuse kommunikatsioonistrateegiat ja ELi Ukraina delegatsiooni kommunikatsioonikampaaniat „Moving Forward Together“ üheskoos edasiliikumise kohta; tuletab meelde ettepanekut „Idapartnerlus Pluss“, mida Euroopa Parlament toetab, et avada täiendavaid võimalusi; |
|
2. |
rõhutab oma veendumust, et assotsieerimislepingu ja reformide rakendamisel on võimalik saavutada märkimisväärset edu ainult siis, kui jätkub oligarhia kõrvaldamise protsess ja sellega lõplikult vabanetakse juurdunud süsteemist, kus majanduslik, poliitiline ja meediavõim on koondunud mõne üksiku inimese kätte, kes teineteist toetavad; tõdeb, et see on probleem, mis avaldab reformidele jätkuvalt tugevat mõju ja takistab nende edenemist üha enam; kritiseerib asjaolu, et oligarhia kõrvaldamist on siiani kasutatud peamiselt turu ergutamiseks ja 2014. aastal märkimisväärselt kannatada saanud tasakaalu taastamiseks oligarhide eri rühmade vahel; väljendab muret reguleerimis- ja järelevalveasutuste püsivate huvide konfliktide pärast, mis on muutunud ametivõimude vaheliseks varjamatuks võitluseks; |
|
3. |
juhib tähelepanu tungivale vajadusele tagada kõrgeimal poliitilisel tasemel Euroopa integratsiooniprotsessi põhjalikum poliitiline järelevalve, koostoime ja koordineerimine ning keskenduda rohkem reformidele, mis toovad kodanikele reaalset kasu; |
|
4. |
tunneb heameelt seadusandliku tegevuskava üle, mille eesmärk on käsitleda assotsieerimislepingu ambitsioonikat ulatust, ja rõhutab, et kodanike jaoks tõeliste muutuste läbiviimiseks on olulised nii kvaliteetsed õigusaktid kui ka pidev tahe ja suutlikkus neid nõuetekohaselt rakendada; |
|
5. |
rõhutab, et reformide elluviimise edu sõltub poliitilise juhtkonna valmisolekust reformideks, poliitilise eliidi valmisolekust Euroopaga integreeruda ja seda tähtsustada ning ministeeriumide, rakendusametite ja sõltumatute reguleerivate asutuste suutlikkusest; |
|
6. |
rõhutab vajadust parandada Ülemraada sisemist otsustusprotsessi, et muuta assotsieerimislepingu rakendamisega seotud seaduseelnõude vastuvõtmine tõhusaks ja prioriteetseks; on sellega seoses veendunud, et Euroopa integratsiooni komisjoni rolli tuleks suurendada ja see peaks olema võimeline blokeerima õigusakte, mis on assotsieerimislepinguga võetud kohustustega vastuolus; rõhutab, et neid reforme tuleks rakendada enne praeguse koosseisu ametiaja lõppu; |
|
7. |
tunneb muret, et valitsuse Euroopa integratsiooni bürool ning valitsuse Euroopa ja Euro-Atlandi integratsiooni bürool puuduvad vahendid ja ressursid, sealhulgas ametlik staatus, personal ja eelarve, mis on vajalikud nii suurte ja keerukate volituste täitmiseks; rõhutab, et puuduvad kriteeriumid siseriiklike õigusaktide ja ELi õiguse vahelise vastavuse määra hindamiseks; |
|
8. |
tunneb heameelt Ukraina jõupingutuste üle assotsieerimislepingu, sealhulgas valitsuse tegevuskava rakendamise institutsioonilise ja järelevalvesüsteemi loomisel; |
|
9. |
rõhutab, et kiiresti on vaja anda täiendavat tehnilist, erialast ja rahalist abi Ülemraada ja tähtsamate ministeeriumide suutlikkuse suurendamiseks; väljendab heameelt Euroopa Parlamendi ja Ülemraada vahelise koostöö üle suutlikkuse suurendamise ja Jean Monnet’ dialoogi protsessi vallas; |
|
10. |
juhib tähelepanu teatud ministeeriumides jätkuvalt eksisteerivale kapseldunud mõtteviisile, mis takistab Euroopa integratsiooni küsimustes ühtse seisukoha kujundamist; nõuab sellega seoses suuremat koostööd ELi küsimuste käsitlemisel valitsuses ja Ülemraadas; |
|
11. |
väljendab muret seoses sellega, et valitsuse ja parlamendi vaheline suhtlus ei ole assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisega seoses spetsiaalse mehhanismi abil reguleeritud; |
|
12. |
väljendab heameelt assotsieerimislepingu / põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamise uue tegevuskava vastuvõtmise ja jõupingutuste üle, mida tehakse seisukohtade konsolideerimiseks ja koostöö tegemiseks valitsuse ja parlamendi vahel assotsieerimislepingu rakendamise tegevuskava alusel; rõhutab, et reformide elluviimise tulemuslikkus on otseselt seotud poliitika kujundamise ja õigusloome esialgsete etappidega; rõhutab, et kavandatud õigusaktide ja õigusnormide ühtlustamise protsessi Ukrainas tuleb kiirendada ja parandada, keskendudes õigusloome kvaliteedile; märgib, et poliitika kujundamise tsüklist on puudu olulised avaliku konsultatsiooni, uuringute põhjal otsustamise ja õigusaktide kvaliteedikontrolli vahendid; rõhutab, et valimiskampaania ei tohiks kahjustada käimasolevat reformiprotsessi; |
|
13. |
juhib tähelepanu Euroopa Parlamendi lähetuse aruandes sisereformide ja suutlikkuse suurendamise kohta antud soovitustele Ukraina õigusaktide ühtlustamiseks liidu õigustikuga, millest enamikku ei ole veel ellu viidud; |
|
14. |
soovitab Ukrainal keskenduda kolmele peamisele reformikava prioriteedile: i) tõhusa korruptsioonivastase õigusraamistiku loomine, mis hõlmab institutsioone, finantsläbipaistvust ja auditeerimist; ii) detsentraliseerimise reform; iii) oligarhia kõrvaldamine ja erastamine; |
|
15. |
rõhutab, et assotsieerimisleping ei kujuta endast ELi ja Ukraina suhete lõppeesmärki, ning tunneb heameelt Ukraina Euroopa-püüdluste üle; toetab ELiga tehtava tõhustatud koostöö uute vormide väljatöötamist, nagu Ukraina järkjärguline ühtlustamine tolliliidu, energialiidu ja digitaalse ühtse turuga; |
|
16. |
osutab sellele, et vastavalt ELi lepingu artiklile 49 on Ukrainal Euroopa perspektiiv ja ta võib taotleda Euroopa Liidu liikmeks saamist tingimusel, et ta peab kinni Kopenhaageni kriteeriumidest ja demokraatia põhimõtetest, austab põhivabadusi ning inim- ja vähemuste õigusi ning järgib õigusriiki; |
Poliitiline dialoog
|
17. |
väljendab heameelt ja toetab Euroopa Liidu ja Ukraina mitmetasandilist väga intensiivset dialoogi, eelkõige Euroopa Parlamendi ja Ülemraada vahel, muu hulgas ELi ja Ukraina parlamentaarse assotsieerimiskomitee kaudu, sealhulgas paljudes vastuolulistes küsimustes; |
|
18. |
väljendab heameelt Jean Monnet’ dialoogi esimeste tulemuste üle Euroopa Parlamendi ja Ülemraada vahel reformide töörühma loomise, institutsioonide suutlikkuse suurendamise ja esimeste institutsioonilisi reforme käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise kohta; |
|
19. |
väljendab heameelt Gruusia, Moldova ja Ukraina parlamentidevahelise assamblee loomise ja selle esimese kokkusaamise üle, mis toimus 8.–9. juunil 2018 Kiievis; ergutab assambleed jälgima assotsieerimislepingute rakendamist; |
|
20. |
väljendab rahulolu Ukrainaga viisavabaduse tõhusa ja turvalise rakendamise üle ning selle soodsa mõju üle Ukraina ja ELi inimestevahelistele kontaktidele; |
|
21. |
rõhutab, kui tähtis on teha edasisi edusamme ja süvendada parlamentaarse dialoogi kultuuri, mis on oluline samm, et muuta Ülemraada tõhusamaks, läbipaistvamaks ja tulemuslikumaks seadusandjaks; |
Õigusriik ja hea valitsemistava
|
22. |
rõhutab, et korruptsioonivastane võitlus peab jääma esmatähtsaks küsimuseks ning seda tuleb järgida järjekindlalt ja usaldusväärselt mitte ainult assotsieerimislepingu rakendamise eesmärgil, vaid ka selleks, et tuua Ukraina majandusse uusi investeeringuid ja elujõudu, mis on töökohtade ja leibkondade sissetuleku tekitamise eelduseks; |
|
23. |
tunneb heameelt kõigi edukate meetmete ja sammude üle korruptsiooni ja ebaseadusliku rikastumise kaotamiseks, näiteks riigihanke ja gaasiga kauplemise vallas; |
|
24. |
väljendab heameelt käimasoleva põhjaliku kohtureformi üle, kuid peab kahetsusväärseks, et Ukraina olemasolev kohtusüsteem on suures osas endiselt ebaefektiivne, korrumpeerunud ja poliitiliselt sõltuv; peab väga oluliseks, et kohtunike kontrollimine vastaks kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele ning et valikuprotsess oleks läbipaistev ja väga usaldusväärne, see suurendaks kohtunike ja prokuröride usaldusväärsust ja professionaalsust ning kodanike usaldust kohtusüsteemi vastu; nõuab, et sõltumatu kõrgema astme korruptsioonivastane kohus asutataks kiiresti, läbipaistvalt ja usaldusväärselt; väljendab heameelt uue ülemkohtu loomise üle; |
|
25. |
väljendab heameelt riikliku korruptsioonivastase võitluse büroo senise töö üle, kuid juhib tähelepanu peaprokuröri problemaatilisele sekkumisele ja katsele kahjustada korruptsioonivastast õigusraamistikku; toonitab, et on kindlasti vaja tagada riikliku korruptsioonivastase võitluse büroo sõltumatus; rõhutab, et on tähtis tagada spetsiaalse korruptsioonivastase prokuröri sõltumatus ning tema kontoris tööks vajalikud vahendid ja piisavad ressursid; nõuab, et uuritaks tõhusalt väiteid, et korruptsioonivastane peaprokurör on takistanud riikliku korruptsioonivastase võitluse büroo uurimisi; palub Ukraina ametiasutustel suurendada jõupingutusi korruptsiooni tõhusaks uurimiseks, selle eest vastutusele võtmiseks ja selle vastu võitlemiseks kõikidel tasanditel, ning saavutada selles osas märkimisväärseid tulemusi; nõuab prokuratuuri põhjalikku reformimist, et suurendada prokuröride suutlikkust, tõhusust, erapooletust, objektiivsust ja oma ülemustest sõltumatust; |
|
26. |
tuletab meelde, et valitsus on võtnud kohustuse täiendavalt muuta põhiseadust vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele, sealhulgas austada kehtivaid vähemuste õigusi; nõuab, et võetaks kiiresti vastu erakondade rahastamist käsitlevad õigusaktid ja uus valimisseadustik, mis peab tagama kõigi Ukrainas elavate rahvuste kandidaatidele võrdsed võimalused esindamiseks ja volituste täitmiseks; väljendab heameelt Ukraina keskvalimiskomisjoni koosseisu uuendamise üle, mis on väga oluline Ukraina valimisprotsessi usaldusväärsuse ja 2019. aastal toimuvate oluliste valimiste jaoks; kutsub valitsust üles kehtestama valimiseelne kord, et hoida ära poliitilise konkurentsi moonutusi ja manipuleerimist, mis võib juhtuda, kui poliitiline, majanduslik ja meediavõim on koondunud käputäie isikute kätte; |
|
27. |
kordab oma prioriteetset üleskutset tühistada vabaühenduste aktivistide elektroonilise deklareerimise kohustus ning tagada poliitikute ja ametnike deklaratsioonide tõhus ja läbipaistev kontrollimine; mõistab otsustavalt hukka kodanikuõiguste aktivistide ja ajakirjanike vastu suunatud füüsiliste rünnakute sagenemise; |
|
28. |
märgib murega, et seni ei ole valitsus teinud piisavaid jõupingutusi, et desarmeerida rühmituse Paremsektor ja teiste paremäärmusrühmituste üksused, mis on endiselt relvastatud; nõuab tungivalt, et valitsus lõpetaks karistamatuse õhkkonna radikaalsete parempoolsete vägede vägivaldsete rünnakute puhul vähemuste ja teisitimõtlejate vastu ning kohtunike hirmutamise või valimiste mõjutamise puhul ning esitaks järjekindlalt süüdistusi kurjategijatele, kes selliseid kuritegusid toime panevad; ootab, et kohtud ja prokurörid tegutseksid selgelt ja sõltumatult; |
|
29. |
juhib tähelepanu sellele, et Svoboda partei, rühmituse Paremsektor ja paljude teiste parempoolsete rühmituste poolt hiljuti vastu võetud riiklikus manifestis väljendatakse selget vastuseisu Ukraina assotsieerumisele ELiga ja nõutakse uut geopoliitilist lähenemisviisi ida- ja läänesuunal; rõhutab asjaolu, et valitsuse ebaselge seisukoht selliste arengute suhtes võib koormata suhteid asjaomaste ELi naabritega ja kogu ELiga ning õõnestada poliitilisi võimalusi ületada riigis poliitiline lõhe ja lahendada Donbassi konflikt; |
|
30. |
nõuab, et õigusaktide koostamisel ja rakendamisel pöörataks rohkem tähelepanu kodanikuühiskonna tegutsemisruumi mõjutavatele valdkondadele, tagamaks, et see ei tekitaks kodanikuühiskonna organisatsioonidele ebaproportsionaalset koormust või diskrimineerivat mõju ega vähendaks kodanikuühiskonna tegutsemisruumi; rõhutab, et inimõiguste, demokraatia ja õigusriigi järgimisega tegelevatele kodanikuühiskonna organisatsioonidele, kaasa arvatud järelevalve- ja toetusorganisatsioonidele ning vähemuste ja tõrjutud rühmadega tegelevatele organisatsioonidele on vaja teha kättesaadavaks avaliku sektori rahastus; leiab, et kodanikuühiskonna organisatsioonidel peaks olema vabadus võtta vastu rahastust muudelt annetajatelt, näiteks eraannetajatelt, rahvusvahelistelt organisatsioonidelt, organitelt või asutustelt; |
|
31. |
nõuab otsustavamaid jõupingutusi detsentraliseerimise reformi jätkamiseks ja territoriaalsete kogukondade ühendamise kiirendamiseks, pidades silmas eelseisvaid üldisi ja kohalikke valimisi; |
|
32. |
on seisukohal, et uued omavalitsused peaksid olema finantsiliselt stabiilsed ja õiguslikult tugevad ning suuremad linnad peaksid samuti saama osaleda ühinemisprotsessis; peab oluliseks, et Ukraina korruptsioonivastane poliitika hõlmaks piirkondi ja kohalikke asutusi; peab kahetsusväärseks, et varasem avatud ja võistluslik rajoonide ja oblastite haldusjuhtidest ja asetäitjatest ametnike ametisse valimise protsess kaotati ning volitused neid ametisse määrata ja sellest vabastada anti presidendile, kuna see kujutab endast tõsist ohtu poliitilise tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise reformi senistele saavutustele tervikuna; |
|
33. |
märgib, et Ukraina valitsus on võtnud assotsieerimislepingu 13. peatükis kohustuse rakendada tõhusalt ILO tööõiguse põhireegleid ning lähendada oma õigusakte asjakohaste ELi õigusaktidele; nõuab nende kohustuste austamist ning toonitab tõsiasja, et ILO konventsiooni nr 87 (artikli 3 lõige 2) rakendamisega ei ole kooskõlas nõuda töötajatelt, et nad annaksid streikidest või teistest kollektiivsetest tegevustest teada riigi julgeolekuteenistusele, või seada ametiühingute juhid ja aktivistid riigi julgeolekuteenistuse järelevalve alla; nõuab õigusliku aluse parandamist, nii et töötajad saaksid kohtulikul teel nõuda oma tööandjatelt tehtud töö eest tasu saamise õiguse austamist; |
|
34. |
soovitab jätkata 2017. aastal pooleli jäänud tööd tööinspektsioonide seaduse alal eesmärgiga parandada oluliselt töötervishoiu ja tööohutuse standardeid, kaotada nõue tööinspektsioonidele saada ettevõtjatelt heakskiit ning tagada tööinspektsioonidele piisavad vahendid ja tugevad jõustamisvolitused; rõhutab, et sellesse on vaja aktiivselt kaasata sotsiaalpartnerid; |
Inimõiguste ja põhivabaduste austamine
|
35. |
on jätkuvalt mures ajutiselt okupeeritud aladel üha suuremal hulgal ebaseaduslikult kinnipeetavate Ukraina kodanike pärast, kelle on vahistanud, süüdi mõistnud ja vangistanud Venemaa võimud, ning nõuab, et Venemaa Föderatsioon vabastaks kohe ja tingimusteta 2018. aasta Sahharovi auhinna laureaadi Oleg Sentsovi ja kõik teised ebaseaduslikult kinnipeetavad Ukraina kodanikud, sealhulgas usu- ja rahvusvähemuste esindajad, kodanikuühiskonna aktivistid ja inimõiguste kaitsjad; kutsub Ukraina ametivõime ja rahvusvahelist üldsust üles kasutama kõiki kättesaadavaid vahendeid nende vabastamiseks; |
|
36. |
tuletab meelde, et inimõiguste olukord Krimmi poolsaarel on märkimisväärselt halvenenud, et sõnavabaduse rikkumised, meedia kuritarvitamine ja sunniviisiline Venemaa kodakondsuse võtmine on muutunud süstemaatiliseks ning Krimmis ei ole tagatud põhilised inimõigused ja -vabadused; |
|
37. |
peab kahetsusväärseks, et inimõiguste aktivistide ja ajakirjanike vastu suunatud jõhkraid rünnakuid ei ole tõhusalt uuritud, mida tõendab korruptsioonivastase aktivisti Katerõna Handzjuki mõrvamine, kes suri 4. novembril 2018. aastal pärast happerünnakut; kutsub ametivõime üles tooma selliste rünnakute korraldajad ja toimepanijad kohtu ette ning tegema lõpu karistamatusele nende kuritegude eest; |
|
38. |
nõuab suuremaid jõupingutusi Ukraina inimõiguste strateegia rakendamiseks, sealhulgas poliitikameetmeid romade vähemuse ja teiste vähemusrühmade olukorra parandamiseks; |
|
39. |
väljendab kahetsust tõsiasja üle, et Maidani ja Odessa meeleavalduste ajal toimunud surmade ning ajakirjanike mõrvade uurimine on aeglane ega ole andnud konkreetseid tulemusi; |
|
40. |
väljendab heameelt kadunud inimeste õiguslikku seisundit käsitleva seaduse vastuvõtmise üle; |
|
41. |
väljendab muret kasvava arvu kriminaalasjade pärast, mis on algatatud ajakirjanike vastu, kes on toonud avalikkuse ette riigiaparaadi korruptsioonijuhtumeid või kritiseerinud valitsuse reformipoliitikat või selle Ida-Ukraina suunalist poliitikat; tuletab meelde, et valitsus on võtnud kohustuse kaitsta täiel määral rahvusvaheliselt tunnustatud inimõigusi, nagu sõnavabadus ja seisukohtade avalik levitamine; |
|
42. |
nõuab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi ratifitseerimist ja kõikide vajalike rakendusmeetmete lõpuleviimist; |
|
43. |
nõuab, et ratifitseeritaks naistevastast vägivalda käsitlev Istanbuli konventsioon; võtab sellega seoses arvesse perevägivalla ennetamise ja selle vastu võitlemise seaduse vastuvõtmist; väljendab heameelt, et on loodud soolise võrdõiguslikkuse poliitika valitsuse asjuri ametikoht; |
|
44. |
toonitades selgelt, et esmane vastutus lasub Venemaa Föderatsioonil ja selle käsilastel, kutsub Ukraina ametivõime üles tegema täiendavaid jõupingutusi konfliktist mõjutatud elanikkonna kannatuste leevendamiseks, sealhulgas toetama riigisiseseid põgenikke ja sõjaveterane ning tagama lihtsa juurdepääsu pensionile ja sotsiaaltoetustele ja -teenustele neile, kes elavad hetkel väljaspool valitsuse kontrolli olevates piirkondades; |
|
45. |
rõhutab, et on vaja sõltumatut meediat ja meediakanalite paljusust, et tagada meediatöötajate ja ajakirjanike julgeolek; nõuab, et ei piirataks vähemuskeeltes meediaallikate võimalusi, tagamaks, et kõikidest rahvustest kodanikel oleks võrdne juurdepääs teabele; |
|
46. |
nõuab, et romade rahvusvähemuse kaitse ja integratsiooni strateegia Ukraina ühiskonnas vaadataks läbi, nii et see hõlmaks esmatähtsana ohutuse järelevalvet, ja et seda rakendataks nõuetekohaselt kõigil tasanditel; kutsub üles looma riiklikke programme, mis oleksid suunatud vihakuritegude ja teiste diskrimineerimise vormide ennetamisele osana riikliku inimõiguste strateegia rakendamisest; mõistab hukka mustlastevastasusest tuleneva sügavalt juurdunud romade häbimärgistamise ja sotsiaalse tõrjumise; on sügavalt mures roma ja LGBTI-kogukondade vastu suunatud hiljutiste vägivallajuhtude pärast ning nõuab ametivõimudelt nende kohest ja tõhusat uurimist ning valitsuselt nende tegude ja kurjategijate häälekat ja avalikku hukkamõistmist; |
|
47. |
võtab teadmiseks Ukraina kavatsuse muuta haridusseadust vastavalt Veneetsia komisjoni soovitustele ning nõuab, et sellega seoses võetaks kiirelt konkreetseid meetmeid; nõuab, et seadust rakendataks täielikult, võttes arvesse sisulist dialoogi rahvusvähemuste hulka kuuluvate isikute esindajatega, samuti õigusakte, millega pikendatakse üleminekuperioodi kuni 2023. aastani ja reguleeritakse erakoolide erandit; |
|
48. |
väljendab muret Ukraina kohtu hiljutise otsuse pärast, millega antakse juurdepääs RFE/RL (Raadio Vaba Euroopa / Raadio Vabadus) uuriva ajakirjaniku mobiiltelefoni andmetele, ning rõhutab meediavabaduse ja ajakirjanike allikate kaitse äärmist tähtsust, eriti korruptsioonivastases võitluses; |
|
49. |
kutsub üles tegema järjepidevaid ja kiireid jõupingutusi avalik-õigusliku meedia väljaarendamiseks, mis oleks poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu ning pühendunud ilma riigi kontrollita arvamuste vabale avaldamisele vastukaaluks eraõiguslike oligarhiliste monopolide valitsemisele; |
|
50. |
mõistab karmilt hukka Türgi kodanike hiljutise röövimise ja Türgile väljaandmise nende väidetavate sidemete tõttu Güleni liikumisega, kuna sellega rikuti õigusriiki ja peamisi inimõigusi; nõuab tungivalt, et Ukraina ametiasutused tagaksid, et kolmandate riikide väljaandmistaotlusi menetletaks läbipaistvalt, järgides kohtumenetlusi, mis on täielikult kooskõlas Euroopa põhimõtete ja standarditega, ning et kõik kohalike asutuste võetavad meetmed järgiksid õigusriiki, inimõigusi ja põhivabadusi; toonitab, et omavolilised menetlused, mis hõlmavad arreteerimist, kinnipidamist või väljaandmist, rikuvad neid põhimõtteid; kutsub Ukraina ametiasutusi üles kaitsma kõiki varjupaigataotlejaid ning uurima nende taotlusi täies kooskõlas rahvusvaheliste konventsioonidega; õhutab ELi toetama ja abistama idapartnerluse riike Türgi avaldatavale survele vastu seismisel; |
|
51. |
väljendab muret kodanikuühiskonna tegevusruumi vähenemise pärast Krimmis, samuti meediaväljaannete sulgemisepärast, mis on ebaproportsionaalselt mõjutanud krimmitatarlaste kogukonda, sealhulgas nende õigust teabele ja õigust säilitada oma kultuur ja identiteet; |
|
52. |
toonitab, et Ukrainas tuleb tagada sõna- ja trükivabadus, ning väljendab muret ajakirjanike ja inimõiguste kaitsjate teatatud kohtuliku ahistamise ja jälgimise pärast; |
|
53. |
väljendab muret leetritesse nakatunud laste ja täiskasvanute suure arvu pärast Ukrainas; väljendab heameelt sellele reageerimiseks võetud meetmete üle, kuid toonitab, et riigis on endiselt palju kaitsetuid lapsi ja täiskasvanuid; kordab sellega seoses taas vajadust üleeuroopaliste jõupingutuste järele, et suurendada vaktsineeritud laste ja täiskasvanute arvu; |
Kaubandus ja majanduskoostöö
|
54. |
väljendab heameelt Ukraina majandusliku stabiliseerimise ning põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamisel saavutatud edu üle; soovitab komisjonil toetada Ukrainat valdkondade kindlaksmääramisel, mis saaksid majanduse mitmekesistamisele veelgi kaasa aidata, ning suurendada nende osatähtsust põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamises; |
|
55. |
väljendab heameelt, et ELi ja Ukraina kaubavahetuse maht on suurenenud ning Ukrainast ELi eksporditavad kaubad muutunud mitmekesisemaks; soovitab komisjonil toetada Ukrainat valdkondade kindlaksmääramisel, mis saaksid majanduse mitmekesistamisele veelgi kaasa aidata, ning seada need põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu rakendamises prioriteediks; juhib tähelepanu asjaolule, et eksport Venemaale on samal ajavahemikul vähenenud; |
|
56. |
toonitab, kui oluline on tagada põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduslepingu nõuetekohane rakendamine ja selle sätete täitmine; kutsub komisjoni üles võtma nende sätete mittetäitmise korral asjaomase poolega viivitamata ühendust ning kasutama probleemide lahendamiseks tema käsutuses olevaid vahendeid; |
|
57. |
kutsub Ukrainat üles moodustama kiiremas korras sisenõuanderühma, et tagada kodanikuühiskonna organisatsioonide nõuetekohane järelevalve lepingu rakendamise üle; |
|
58. |
tunnistab Ukraina majanduskasvu ja reformide elluviimist, kuid märgib siiski suure osa elanike kasvavat muret tarbijahindade ja kommunaalteenuste hindade tõusu pärast ning õhutab seadma reformikava prioriteediks valdkondades, mis on riigi tootmisstruktuuri ja ekspordivõimalustega tihedamalt seotud, et tekitada majanduskasvu ning luua töökohti ja sissetulekuallikaid; väljendab sügavat muret jõukuse jätkuva ümberjaotamise pärast oligarhiliste struktuuride või perekondade kätte ning suure osa elanikkonna suurema vaesuse pärast; nõuab seetõttu suurema tähelepanu pööramist riigi sotsiaalsele olukorrale; |
|
59. |
on veendunud, et Ukraina majanduse tugevdamiseks ja pakiliste sotsiaalsete probleemide, nagu töötus, vaegtööhõive ja varimajandus, lahendamiseks on vaja investeeringuid märkimisväärselt suurendada; kutsub Ukraina ametiasutusi üles viima ellu vajalikud reformid uute investeeringute, eriti välismaiste otseinvesteeringute ligimeelitamiseks; väljendab sellega seoses heameelt hiljuti sõlmitud investeerimise reformilepingu üle ning kutsub komisjoni üles intensiivistama oma pingutusi, et vähendada erasektori riske Ukrainasse investeerimisel; kutsub liikmesriike sellega seoses komisjoniga jõudusid ühendama ning tutvustama oma äriringkondades Ukrainat kui investeerimise sihtkohta; |
|
60. |
palub, et komisjon esitaks parlamendile üksikasjaliku hinnangu assotsieerimislepinguga seni saavutatu kohta, sest pärast 2007. aastal tehtud mõjuhindamist on palju juhtunud; on seisukohal, et hinnangus tuleks eelkõige tähelepanu pöörata järgmisele:
|
|
61. |
tuletab meelde, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1566 (millega kehtestatakse ajutiselt Ukraina suhtes ühepoolsed kaubandusmeetmed, mis täiendavad assotsieerimislepingu raames kättesaadavaks tehtud kaubanduskontsessioone) on ette nähtud õiguslik nõue, et komisjoni iga-aastane aruanne põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise kohta peaks sisaldama põhjalikku hinnangut ühepoolsete kaubandusmeetmete ja muu hulgas nende sotsiaalse mõju kohta; |
|
62. |
leiab, et ELi ja Ukraina vaheline õigusaktide ühtlustamine põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna raames on peamine vahend, mis lähendab Ukrainat ELile ning aitab kaasa kaubanduse soodustamisele, parematele äri- ja investeerimistingimustele ja Ukraina majanduse kestlikule arengule; on seisukohal, et kaubanduse liberaliseerimise mõõdet tuleks hoolikalt ohjata, et Ukraina ettevõtete ja ühiskonna kulusid minimeerida ja tulusid maksimeerida, ning ergutab komisjoni kaaluma täiendavaid ühepoolseid kaubandussoodustusi ja muid meetmeid; ärgitab Ukrainat viima reforme ellu kõigepealt valdkondades, mis on tootmisstruktuuri ja ELi-suunaliste ekspordivõimalustega kõige lähemalt seotud, et üleminekukulud oleksid võimalikult madalad ja potentsiaalne kasu võimalikult suur; kutsub Ukrainat üles moodustama kiiremas korras sisenõuanderühma, et tagada lepingu rakendamise jälgimine kodanikuühiskonna organisatsioonide poolt; tunneb muret rahva üha suurema vaesumise pärast; |
|
63. |
on seisukohal, et õigusaktide ühtlustamine ELi õigustikuga on põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna peamine mõõde, sest tegelik pääs ELi turule ja reformid sõltuvad suurel määral õigusaktide nõuetekohasest rakendamisest ja jõustamisest; on teadlik, et see on juhtimise seisukohast ning Ukraina institutsioonide ja avaliku halduse sektori jaoks suur ülesanne, ning julgustab komisjoni pakkuma piisavat tehnilist ja rahalist tuge; tunnustab Ukraina toetusrühma tegevust ja palub, et rühm teavitaks parlamenti rohkem sellest, millist abi ta on pakkunud, eelkõige seoses õigustiku ülevõtmise ja rakendamisega; |
|
64. |
on seisukohal, et Ukraina ametiasutuste kaasamine juba asjaomaste õigusaktide koostamise ajal aitab muuta protsessi kaasavamaks ja vähendada Ukraina jaoks ülevõtmisega seotud kulusid, ning palub, et komisjon kasutaks täiel määral ära eelneva teavitamise mehhanisme; |
|
65. |
väljendab heameelt riikliku transpordistrateegia kohandamise üle ning kutsub üles tegema selle tegelikuks rakendamiseks vajalikke õiguslikke ja institutsioonilisi reforme; |
|
66. |
peab kahetsusväärseks, et loomade heaolu käsitlevatele ELi standarditele lähenemise osas on tehtud vähe edusamme, ning soovib, et Ukraina võtaks kiiresti vastu strateegia selle kohustuse täitmiseks; |
|
67. |
võtab teadmiseks soodustuste kõrge kasutamismäära ja väljendab heameelt selliste tariifiridade arvu pideva kasvu üle, kus soodustusi kasutatakse; |
|
68. |
märgib, et põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamise hindamisel keskendutakse liigselt kaubandusvoogudele ja -tõketele; palub, et komisjon jälgiks ja hindaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamist asjakohaselt, pöörates erilist tähelepanu õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele ning Ukraina ühiskonnale avaldatavale mõjule, ning palub lisaks, et komisjon esitaks igal aastal avalikud ja arusaadavad aruanded, muu hulgas ELi pakutava tehnilise ja rahalise abi kohta; |
|
69. |
eeldab, et Ukraina määrab vaidluste lahendamise süsteemi jaoks vahekohtunikud ning loob kaubanduse ja säästva arengu peatüki kohaselt asutused ja nimetab esindajad; |
|
70. |
peab kiiduväärseks, et 20. märtsil 2018 võttis Ülemraada esimesel lugemisel vastu seaduse nr 5495 (Ukraina metsade säilitamise ja töötlemata puidu ebaseadusliku ekspordi vältimise kohta); on seisukohal, et puidukaubanduse liberaliseerimise eeltingimuseks peab olema ebaseadusliku ekspordi vältimist ja keelustamist käsitleva õigusraamistiku loomine; |
|
71. |
võtab teadmiseks assotsieerimislepingu raames võetud Ukraina kohustuse võidelda ebaseadusliku kaubanduse vastu ja seda ära hoida ning kutsub riiki üles võtma meetmeid ebaseadusliku kaubanduse kriminaliseerimiseks; |
|
72. |
märgib, et idapartnerluses on siiani keskendutud eelkõige ELi ja teiste asjaomaste riikide kahepoolsele kaubandusele ja investeeringutele; nõuab ühtsema lähenemise väljatöötamist kõigile idapartnerluses osalevatele riikidele ning kaubanduse lihtsustamise, viisavabaduse ja tehniliste standardite küsimustes suurema koostöö tegemist Euraasia Majandusliiduga; |
Koostöö energia-, julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas
|
73. |
tunnustab Ukraina head koostööd energiasektoris ning eelkõige energiatõhususe valdkonnas tehtud edusamme; rõhutab suurema energiatõhususe ja taastuvenergia arendamise keskset rolli ka majanduskasvu ja tööhõive suunanäitajana; juhib tähelepanu reformide jätkamise vajadusele, eelkõige vajadusele viia lõpule gaasi- ja elektrituru reform, et täielikult ELi energiaturuga integreeruda, ning kaotada eksisteerivad monopolid ja vältida uusi, mis toob tööstusele ja tarbijatele kaasa pikaajalise majandusliku kasu; ergutab komisjoni tagama, et kõik torujuhtmete projektid vastavad ELi eeskirjadele; nõuab energeetikaalase koostöö edendamist idapartnerluse raames, et rakendada 2015. aasta Pariisi kliimakokkulepet; rõhutab vajadust poliitilistest ja erahuvidest sõltumatu riikliku asutuse järele, et gaasi- ja elektriturgu reguleerida, mis peaks hindade kindlaksmääramisel järgima sotsiaalselt õiglast tasakaalu tarnijate ja lõpptarbijate huvide vahel; |
|
74. |
väljendab heameelt suure hulga keskkonnavaldkonnas vastu võetud seaduste, eriti keskkonnamõju strateegilise hindamise ja keskkonnamõju hindamise seaduste üle, ning juhib tähelepanu vajadusele neid rakendada ning korraldada hädavajalikke avalikkuse teadlikkuse suurendamise kampaaniaid; väljendab heameelt kliimapoliitika valdkonnas tehtud edusammude üle seoses vähese CO2-heitega arengu strateegia vastuvõtmise ja selle esitamisega ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile; ergutab võtma peatselt vastu riigi keskkonnapoliitika strateegiat ning uusi jäätmekäitluse ja kliimapoliitika alaseid õigusakte, mis oleksid kooskõlas ELi õigustikuga; |
|
75. |
tuletab meelde, et keskkonnaalane juhtimine on assotsieerimislepingu nõuete oluline osa; palub ametiasutustel vaadata üle Dnestri hüdroelektrijaama leping ja kõik sellega seotud tulevased plaanid, et viia need kooskõlla rahvusvaheliste konventsioonide ja ELi standarditega, tagades avaliku konsulteerimise kõigi seotud Moldova ja Ukraina osaliste, kaasa arvatud kodanikuühiskonnaga, ning kaitsta Dnestri jõe ökosüsteemi ja keskkonda; |
|
76. |
väljendab sügavat muret Ida-Ukrainas ja Krimmis konflikti tagajärjel keskkonna seisundi halvenemise, eriti veevarustusega seotud probleemide pärast, millel võivad olla laastavad tagajärjed kogu piirkonnale ning mis võivad viia pöördumatu katastroofini; nõuab tungivalt kõigilt sidusrühmadelt sellise stsenaariumi ärahoidmist ning kõigi vahendite kasutamist, et tagada nõuetekohane hooldus ja vee pumpamine, sealhulgas kaevandustes; |
|
77. |
tunnustab Ukraina püüdlusi luua tõeline digitaalne turumajandus, sealhulgas edusamme avatud andmete arendamisel ja juurdepääsu laiendamisel digitaaltelevisiooni- ja virtuaalvõrguteenuste tingimusjuurdepääsusüsteemidele, suurendades elektrooniliste sideteenuste arvu kodanikele ja avalikele registritele, nagu ProZorro; rõhutab, et tuleb jätkata tööd selle nimel, et tagada internetti kasutavate Ukraina kodanike õiguste ja vajaduste kaitse ning rakendada täielikult digitaalse ühtse turu nõudeid; |
|
78. |
tunnustab elektroonilisi usaldusteenuseid käsitleva seaduse vastuvõtmist ja prioriteete, mis on määratletud Ukraina digitaalse majanduse ja ühiskonna arendamise kontseptsioonis aastateks 2018–2020, ja mis on Ukraina jaoks olulised sammud ELi digitaalse ühtse turuga integreerumisel; |
|
79. |
rõhutab taas Ukraina keskset rolli Euroopa energiavarustuse võrgustikus; mõistab hukka Nord Stream 2 torujuhtme ehitamise, kuna tegemist on poliitilise projektiga, mis ohustab Euroopa energiajulgeolekut ja energiavarustuse mitmekesistamise pingutusi; nõuab projekti tühistamist; |
|
80. |
tunneb muret loodusvarade, nagu merevaik, kivisüsi, liiv ja puit, ebaseadusliku kasutamise üle, mida võimaldatakse ja korraldatakse paljudel juhtudel kohalike ja piirkondlike haldusasutuste ja õiguskaitseasutuste abiga ning mis kahjustab ja ohustab maastikke ja elupaiku, nagu metsad ja jõed, ja takistab riigi varade majanduslikult jätkusuutlikku haldamist kodanike hüvanguks; |
|
81. |
peab kahetsusväärseks Ukraina metsade tühjendamist, mis on seotud Ukraina äriringkondade ja ELi ettevõtjate erahuvisid teenivate korruptsiooniskeemidega; nõuab tõhusate eeskirjade koostamist ning nende kiiret rakendamist ja jõustamist, et ennetada Ukrainas ebaseaduslikku metsaraiet ja puiduga seotud korruptsiooni, ning jätkusuutliku metsahalduse loomist Ukraina metsade ja ressursside kaitsmiseks ja säilitamiseks; |
|
82. |
väljendab heameelt Ukraina sõjaväe ning Mustal merel ja Aasovi merel mereväe kaasajastamiseks tehtud pingutuste kui Ukraina stabiilsuse ja territoriaalse terviklikkuse tugevate tagatiste üle, soovitades aga kiireloomulise vajadusena reformida kaitsetööstust; |
|
83. |
mõistab teravalt hukka 25. novembril 2018. aastal Kertši väinas aset leidnud Venemaa Föderatsiooni sihiliku agressiooni Ukraina vastu; nõuab, et viivitamata ja tingimusteta vabastataks kõik Ukraina laevad ja meremehed, keda tuleks seni kohelda sõjavangidena; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles kehtestama sihipärased sanktsioonid, kui Ukraina sõjaväelasi ei vabastata, ja juhul, kui sõjategevus veelgi eskaleerub; toonitab, et sõjalise jõu sellise kasutamise kohta Venemaa poolt ei ole mingit õigustust; väljendab tõsist muret asjaolu pärast, et see võib kujutada endast hiilivat katset annekteerida Ukraina suveräänsed õigused Aasovi merel, eesmärgiga muuta see Venemaa „sisejärveks“ ja eksklusiivseks militaartsooniks ning lämmatada Ukraina kaguosa majandust; nõuab, et Venemaa kindlustaks rahvusvahelise õigusega tagatud meresõiduvabaduse Kertši väina kaudu ja Aasovi merel; nõuab tungivalt, et OSCE ja selle liikmed pikendaksid OSCE erivaatlusmissiooni volitusi Aasovi merel; kutsub ELi ja selle liikmesriike üles sulgema Aasovi merest pärit Venemaa laevade jaoks pääsu ELi sadamatesse, kui Venemaa ei taasta meresõiduvabadust läbi Kertši väina ja Aasovi merel; nõuab, et pingete leevendamiseks kasutataks kõiki diplomaatilisi vahendeid, ja väljendab heameelt pakkumise üle olla Kiievi ja Moskva vahel vahendajaks; |
|
84. |
tuletab meelde, et oluline on tugevdada koostööd Ukrainaga eri tasanditel, kaasa arvatud julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas; väljendab sellega seoses heameelt Ukraina huvi üle osaleda veelgi rohkem kaitseprojektides, sealhulgas alalises struktureeritud koostöös julgeoleku ja kaitse valdkonnas; |
|
85. |
ergutab Ukrainat ja ELi jätkama koostöö arendamist õigus-, vabadus- ja siseküsimuste valdkonnas; |
Institutsioonilised sätted
|
86. |
rõhutab, kui oluline on Ukraina kodanikke ennetavalt teavitada idapartnerluse konkreetsest kasust ja eesmärkidest; |
|
87. |
rõhutab, kui oluline on võidelda Venemaa libauudiste ja propagandaga, sealhulgas tema eeldatava sekkumisega nii Ukrainas kui ka Euroopa Liidus toimuvatesse valimistesse; kutsub üles Ukraina ja ELi sellealast koostööd tõhustama; |
|
88. |
nõuab nii Ukraina kui ELi poolt reformide rakendamise tõhusamat jälgimist ja järelmeetmete võtmist sidusate ja mõõdetavate näitajate põhjal; kutsub komisjoni ja Euroopa välisteenistust veel kord üles edastama parlamendile ja nõukogule sagedamini üksikasjalikke kirjalikke aruandeid lepingute rakendamise kohta; |
|
89. |
palub, et komisjon jälgiks ja hindaks põhjaliku ja laiaulatusliku vabakaubanduspiirkonna rakendamist asjakohaselt, pöörates erilist tähelepanu ELi õigustiku ülevõtmisele ja rakendamisele ning Ukraina ühiskonnale avalduvale mõjule, ning palub komisjonil esitada igal aastal avalikud ja põhjalikud aruanded, muu hulgas ELi antud tehnilise ja rahalise abi kohta; |
|
90. |
on veendunud ja toonitab, et tingimusel, et Ukraina täidab assotsieerimislepingut ning austab demokraatiat ja õigusriiki ning põhivabadusi, peaks EL pakkuma Ukrainale (samuti teistele assotsieerunud riikidele, nagu Moldova ja Gruusia) konkreetseid toetusmehhanisme, kaasa arvatud 2020. aasta järgse mitmeaastase finantsraamistiku raames, kooskõlas Euroopa Parlamendi toetatava „Idapartnerlus Pluss“ mudeliga; |
|
91. |
otsustab koostada assotsieerimislepingute rakendamise kohta iga-aastased aruanded; |
o
o o
|
92. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule, komisjonile ja komisjoni asepresidendile ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgele esindajale ning Ukraina presidendile, valitsusele ja parlamendile. |