This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018IP0497
European Parliament resolution of 11 December 2018 on the full application of the provisions of the Schengen acquis in Bulgaria and Romania: abolition of checks at internal land, sea and air borders (2018/2092(INI))
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (2018/2092(INI))
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (2018/2092(INI))
ELT C 388, 13.11.2020, p. 18–21
(BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)
|
13.11.2020 |
ET |
Euroopa Liidu Teataja |
C 388/18 |
P8_TA(2018)0497
Schengeni acquis’ sätete täielik kohaldamine Bulgaarias ja Rumeenias
Euroopa Parlamendi 11. detsembri 2018. aasta resolutsioon Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis (2018/2092(INI))
(2020/C 388/03)
Euroopa Parlament,
|
— |
võttes arvesse Schengeni acquis’ Euroopa Liidu raamistikku integreerimise protokolli (11997D/PRO/02), |
|
— |
võttes arvesse 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõiget 2, |
|
— |
võttes arvesse 29. septembri 2010. aasta ja 8. juuli 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõusid 14142/2010 ja 14142/1/2010 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias, |
|
— |
võttes arvesse 7. detsembri 2011. aasta nõukogu otsuse eelnõud 14302/3/11 Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise raamistiku kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias, |
|
— |
võttes arvesse oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikku resolutsiooni, mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõud Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (1), |
|
— |
võttes arvesse justiits- ja siseküsimuste nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta, 22. ja 23. septembri 2011. aasta, 25. ja 26. oktoobri 2012. aasta, 7. ja 9. märtsi 2013. aasta ning 5. ja 6. detsembri 2013. aasta järeldusi, |
|
— |
võttes arvesse oma 13. oktoobri 2011. aasta resolutsiooni Bulgaaria ja Rumeenia ühinemise kohta Schengeni alaga (2), |
|
— |
võttes arvesse komisjoni 15. detsembri 2015. aasta Schengeni ala toimimist käsitlevat kaheksandat poolaastaaruannet (COM(2015)0675), |
|
— |
võttes arvesse oma 30. mai 2018. aasta resolutsiooni Schengeni ala toimimist käsitleva aastaaruande kohta (3), |
|
— |
võttes arvesse nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsust (EL) 2017/1908, mis käsitleb viisainfosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ teatavate sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (4), |
|
— |
võttes arvesse 18. aprilli 2018. aasta nõukogu otsuse eelnõud, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (15820/1/2017), |
|
— |
võttes arvesse oma 13. juuni 2018. aasta seadusandlikku resolutsiooni nõukogu otsuse eelnõu kohta, mis käsitleb Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete jõustamist Bulgaaria Vabariigis ja Rumeenias (5), |
|
— |
võttes arvesse kodukorra artiklit 52, |
|
— |
võttes arvesse kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade komisjoni raportit (A8-0365/2018), |
|
A. |
arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia võtsid Schengeni acquis’ vastu Euroopa Liiduga ühinemisel 2007. aastal; arvestades, et Bulgaaria teatas 2008. aastal valmisolekust Schengeni ala liikmesriikide ekspertidest koosneva Schengeni hindamise töörühma (SCH-EVAL) läbiviidava hindamise alustamiseks; arvestades, et Rumeenia teatas 2007. ja 2008. aastal valmisolekust alustada SCH-EVALi teostatavaid hindamisi; |
|
B. |
arvestades, et SCH-EVALi ekspertide tasandil ja nõukogu 9. ja 10. juuni 2011. aasta järeldustes kinnitati Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Bulgaarias ja Rumeenias ning nende kahe riigi valmisolekut Schengeni acquis’ kõigi sätete rakendamiseks; arvestades, et nõukogu kinnitas oma 8. juuli 2011. aasta otsuse eelnõus, et Schengeni acquis’ kohaldamiseks vajalikud tingimused on täidetud kõikides valdkondades, nimelt andmekaitse, õhupiiride, maismaapiiride, politseikoostöö, Schengeni infosüsteemi, merepiiride ja viisade vallas; arvestades, et lisaks Euroopa Liidu välispiiride haldamise probleemile tähendas Schengeni hindamisprotsess seda, et mõlemad riigid restruktureerivad põhjalikult oma piirivalvesüsteemid ja investeerivad õiguskaitsealase võimekuse suurendamisse; arvestades, et 2005. aasta ühinemisakti kohaselt on Schengeni hindamisprotsessi edukas läbiviimine ainuke eeltingimus Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks, sealhulgas kontrolli kaotamiseks sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia valmisolekut Schengeni acquis’ täiemahuliseks kohaldamiseks on korduvalt tunnustanud nii nõukogus esindatud riigipead ja valitsusjuhid kui ka komisjon ja Euroopa Parlament, viimati 27. septembri 2017. aasta komisjoni teatises ja Euroopa Parlamendi 30. mai 2018. aasta resolutsioonis; |
|
C. |
arvestades, et oma 29. septembri 2010. aasta otsuse eelnõus tegi nõukogu ettepaneku Bulgaarias ja Rumeenias täielikult kohaldada Schengeni acquis’d ning kaotada kontroll sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; arvestades, et oma 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis kiitis Euroopa Parlament selle otsuse heaks ja palus nõukogul parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb oma eelnõud oluliselt muuta; |
|
D. |
arvestades, et 2011. aasta septembris tutvustas nõukogu eesistujariik ettepanekut kohaldada Bulgaarias ja Rumeenias osaliselt Schengeni acquis’ sätteid, nimelt kaotada kontroll nende riikide sisepiiridel üksnes merel ja õhuruumis ning näha ette hilisem eraldi otsus maismaapiiride kohta; |
|
E. |
arvestades, et justiits- ja siseküsimuste nõukogu järeldustes kinnitatakse korduvalt nõukogu kohustust võtta tulevikus mis tahes otsused, mis käsitlevad Bulgaaria ja Rumeenia liidusisestel piiridel kontrolli kaotamist, vastu kaheetapilist lähenemisviisi kasutades; arvestades, et nimetatud otsuse vastuvõtmist justiits- ja siseküsimuste nõukogus on korduvalt edasi lükatud; |
|
F. |
arvestades, et nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsusega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile; arvestades, et nõukogu 18. aprilli 2018. aasta otsuse eelnõus tehti ettepanek Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis; |
|
G. |
arvestades, et ei 2005. aasta ühinemisaktis ega Schengeni hindamismehhanismis ei tehta ettepanekut kaotada kontroll sisepiiridel maal, merel ja õhuruumis eri aegadel; arvestades, et kõik varasemad Schengeni ala laienemised kinnitati üheainsa õigusaktiga; |
|
H. |
arvestades, et Schengeni ala kehtiv korraldus on ainulaadne ja üks Euroopa Liidu suurimaid saavutusi, mis võimaldab isikute vaba liikumist üle Schengeni ala sisepiiride; arvestades, et see on saanud võimalikuks tänu sellistele eri kompensatsioonimeetmetele nagu Schengeni infosüsteemi rajamine teabevahetuse parandamiseks ja hindamismehhanismi loomine, et kontrollida Schengeni acquis’ rakendamist liikmesriikides ja suurendada vastastikust usaldust Schengeni ala toimimise suhtes; |
|
I. |
arvestades, et Schengeni alal liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamine või taaskehtestamine mõjutab oluliselt Euroopa kodanike ja kõigi nende elu, kes saavad kasu ELi-sisese vaba liikumise põhimõttest, ja õõnestab tõsiselt nende usaldust Euroopa institutsioonide ja integratsiooni vastu; arvestades, et see toob kaasa otsesed tegevus- ja investeerimiskulud piiriüleste töötajate, turistide, maanteeveofirmade ja avaliku sektori haldusasutuste jaoks, mis avaldaks halvavat mõju liikmesriikide majandusele ja ELi siseturu toimimisele; arvestades, et Bulgaaria ja Rumeenia suhtes sisepiiridel toimuva kontrolli säilitamine kahjustab mõlema liikmesriigi eksporti ja importi ning vedusid mõningatesse Euroopa lõunaosa suurimatesse tsiviil- ja kaubasadamatesse ja neist sadamatest välja ning see tähendab kasumite kaotamist ja kulude kasvu; arvestades, et piirikontrolli taaskehtestamisega seotud kulud Euroopa Liidu jaoks on hinnanguliselt 0,05–20 miljardit eurot ühekordsete kuludena ja 2 miljardit eurot iga-aastaste tegevuskuludena (6); |
|
J. |
arvestades, et Schengeni alas liidu sisepiiridel piirikontrolli säilitamist või taaskehtestamine näib ajendavat pigem ettekujutus ohust avalikule korrale ja sisejulgeolekule kui kindlad tõendid reaalse tõsise ohu esinemisest; arvestades, et varem ühinenud liikmesriikides Schengeni acquis’ täieliku rakendamise tulemusena toimunud kontrolli kaotamine sisepiiridel ei ole toonud kaasa kuritegevuse kasvu; arvestades, et Schengeni ala laienemisega 2007. aastal seondub varavastaste kuritegude määra vähenemine nii Schengeni alaga äsja ühinenud liikmesriikides kui ka Schengeni alaga varem ühinenud liikmesriikides ning see ei ole vähendanud ELi kodanike turvatunnet (7); |
|
1. |
tuletab meelde, et kõik vajalikud tingimused Schengeni acquis’ täielikuks kohaldamiseks olid Bulgaarias ja Rumeenias täidetud juba 2011. aastal; |
|
2. |
avaldab kahetsust selle üle, et nõukogu ei ole seitsme aasta jooksul võtnud vastu otsust Schengeni acquis’ täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias, vaatamata komisjoni ja Euroopa Parlamendi korduvatele selleteemalistele pöördumistele; |
|
3. |
on seisukohal, et ettepanek jagada sisepiiridel kontrolli kaotamine kaheks õigusaktiks, eesmärgiga kehtestada maismaa-, mere- ja õhupiiridel kontrolli kaotamiseks erinevad tähtajad, on märkimisväärselt erinev 29. septembri 2010. aasta nõukogu otsuse eelnõust, mille Euroopa Parlament heaks kiitis; |
|
4. |
tuletab meelde, et nõukogu võib teha otsuse Schengeni acquis’ sätete kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias alles pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga – see kohustus tuleneb 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõikest 2; kordab oma palvet, et nõukogu teavitaks Euroopa Parlamenti, kui ta kavatseb parlamendi poolt tema 8. juuni 2011. aasta seadusandlikus resolutsioonis heaks kiidetud tekstist kõrvale kalduda; |
|
5. |
väljendab muret seoses asjaoluga, et kaheetapilise lähenemisviisi kasutuselevõtt võib negatiivselt mõjutada Schengeni ala edasist laienemist; rõhutab, et kui nõukogus üksmeelt ei saavutata, seab see kahtluse alla ELi aluslepingute sätete ühetaolise kohaldamise ja ELi usaldatavuse ning see õõnestab jätkuvalt üldsuse toetust ELi ühistele poliitikavaldkondadele, kuna annab tunnistust liikmesriikide ja nende kodanike ebavõrdsest kohtlemisest ja tekitab liidus kunstlikke eraldusjooni; väljendab muret, et selline tegevus soodustab kogu Euroopas populismi ja natsionalismi tõusu, mis ohustab tõsiselt ELi toimimist; |
|
6. |
toonitab asjaolu, et inimeste vaba liikumine üle liidu sisepiiride tänu Schengeni acquis’ lisamisele ELi õigusraamistikku on üks ELi peamisi saavutusi; rõhutab, et muude poliitikavaldkondade, näiteks Euroopa ühise varjupaigasüsteemi puudused ei tohiks Schengeni ala toimimist ega laienemist negatiivselt mõjutada; |
|
7. |
väljendab heameelt nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta otsuse vastuvõtmise üle, millega anti Bulgaariale ja Rumeeniale passiivne juurdepääs viisainfosüsteemile, ja nõukogu ettepaneku üle Schengeni infosüsteemiga seotud Schengeni acquis’ ülejäänud sätete täielikuks kohaldamiseks mõlemas liikmesriigis; väljendab kahetsust asjaolu üle, et nende otsuste vastuvõtmine ei järgnenud vahetult 2011. aastal toimunud Schengeni hindamisprotsessi edukale lõpuleviimisele, vaid see algatati ajutise meetmena, et täita eeltingimused riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi rakendamiseks, mis eeldatavasti võetakse kasutusele 2020. aastaks; on seisukohal, et kõnealused õigusaktid on samm edasi selle poole, et kaotada teabelüngad Schengeni acquis’d täielikult kohaldavate ja osaliselt kohaldavate liikmesriikide vahel; nõuab tungivalt, et nende õigusaktide vastuvõtmine ei tohiks kontrolli kaotamist sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis veelgi edasi lükata; märgib, et nende otsuste vastuvõtmisega hakkavad Bulgaaria ja Rumeenia jagama kõiki täieõigusliku Schengeni ala liikmesusega kaasnevaid ülesandeid ja kohustusi, kuid mitte kõiki hüvesid; |
|
8. |
rõhutab, et Schengeni acquis ei olnud kavandatud hõlmama erineva õigusliku seisundiga liikmesriike; juhib tähelepanu asjaolule, et nõukogu pikaajaline tegevusetus on tekitanud vajaduse eristada teabe- ja piirihaldussüsteemidega seotud ELi õigusaktides selgelt neid liikmesriike, kes kohaldavad Schengeni acquis’d täielikult, nendest, kes teevad seda osaliselt; väljendab muret selle üle, et sellega kodifitseeritakse õiguslikult vaba liikumist võimaldava Schengeni ala ja seda mittevõimaldava Schengeni ala tegelik samaaegne olemasolu, mis võib tekitada lünki teabevahetuses ja seadusandluses ning isoleerida teineteisest õigus- ja siseasjade valdkonnad; |
|
9. |
rõhutab, et seoses Schengeni acquis’ täieliku kohaldamisega ei tohiks kasutusele võtta ühtegi lisakriteeriumi ega seost teiste liidu mehhanismide ja poliitikameetmetega, mis ei ole hõlmatud 2005. aasta ühinemisaktis sätestatud eeltingimustega; see hõlmab ka koostöö- ja kontrollimehhanismi, piiramata nimetatud mehhanismi kohaldamist; kutsub liikmesriike üles tegema Schengeni ala laiendamise otsust üksnes selle põhjal, kas kandidaat täidab pärast Schengeni hindamisprotsessi lõpuleviimist Schengeni acquis’ kohaldamiseks nõutavaid tingimusi; |
|
10. |
nõuab tungivalt, et nõukogu esitaks oma 29. septembri 2010. aasta (14142/2010) otsuse eelnõu põhjal võimalikult kiiresti uue otsuse eelnõu Schengeni acquis’ sätete täieliku kohaldamise kohta Bulgaarias ja Rumeenias ning võtaks viivitamatult ühe õigusaktina vastu otsuse kontrolli kaotamise kohta sisepiiridel nii maal, merel kui ka õhuruumis; |
|
11. |
kutsub nõukogu üles kasutama sama lähenemisviisi Horvaatia puhul ja kinnitama tema täielikku ühinemist Schengeni alaga kohe, kui Horvaatia on viinud edukalt lõpule Schengeni hindamismenetluse ning vajalikud kriteeriumid on täidetud; |
|
12. |
teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon nõukogule ja komisjonile ning liikmesriikide parlamentidele. |
(1) ELT C 380 E, 11.12.2012, lk 160.
(2) ELT C 94 E, 3.4.2013, lk 13.
(3) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0228.
(4) ELT L 269, 19.10.2017, lk 39.
(5) Vastuvõetud tekstid, P8_TA(2018)0253.
(6) van Ballegooij, W. „The Cost of Non-Schengen: Civil Liberties, Justice and Home Affairs aspects“. (Schengeni mõõtme puudumisest tulenevad kulud. Kodanikuvabaduste, justiits- ja siseasjade aspektid.) Euroopa mõõtme puudumisest tulenevate kulude aruanne. Euroopa lisaväärtuse üksus, 2016, lk 32.
(7) Samas, lk 28 ja 31.