(1)

2017. aasta novembris kuulutasid Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon välja Euroopa sotsiaalõiguste samba, milles on esitatud 20 põhimõtet ja õigust, mille abil toetada hästitoimivaid ja õiglaseid tööturge ning sotsiaalhoolekandesüsteeme. Euroopa sotsiaalõiguste sambas on ette nähtud õigus õiglastele töötingimustele, selles on sätestatud nõue tagada naiste ja meeste võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused kõigis valdkondades ning õigus pääseda juurde sotsiaalkaitsele ja koolitusele. Lisaks märgitakse selles, et katseajad peaksid olema mõistliku kestusega, ning keelata tuleb ebatüüpiliste töölepingute kuritarvitamine. 4. põhimõtte („Tööhõive aktiivne toetamine“) kohaselt on noortel „õigus nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või õpingute lõpetamist saada kvaliteetne täiendushariduse, õpipoisiõppe, praktika- või tööpakkumine“.

(2)

Nõukogu otsusega (EL) 2019/1181 (1) vastu võetud liikmesriikide tööhõivepoliitika suunistes ja eriti suunises 6 kutsutakse liikmesriike üles jätkuvalt tegelema noorte töötusega ning mittetöötavate ja mitteõppivate noorte (edaspidi „NEET-noored“) probleemiga, hoides ära haridussüsteemist varakult lahkumist ja parandades struktuurselt üleminekut hariduselust tööellu, sealhulgas rakendades täielikult noortegarantiid.

(3)

Nõukogu 20. detsembri 2012. aasta soovituses mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kohta (2) on sätestatud mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise elemendid ja põhimõtted, mis võimaldavad isikutel valideerida mitteformaalse ja informaalse õppimise käigus omandatud teadmised, oskused ja pädevused ning omandada täielik või vajaduse korral osaline kvalifikatsioon.

(4)

Nõukogu 19. detsembri 2016. aasta soovituses „Oskuste täiendamise meetmed: uued võimalused täiskasvanutele“ (3) soovitatakse madala oskuste, teadmiste ja pädevuste tasemega täiskasvanutele pakkuda võimalust omandada vastavalt nende individuaalsetele vajadustele miinimumtasemel kirja- ja arvutusoskus ning digipädevus või omandada laialdasemad oskused, teadmised ja pädevused.

(5)

Nõukogu 22. mai 2018. aasta soovituses võtmepädevuste kohta elukestvas õppes (4) kutsutakse liikmesriike üles toetama põhiliste digioskuste arendamist ning laiendama ja parandama digipädevuste taset kõigis elanikkonnarühmades.

(6)

Nõukogu 10. märtsi 2014. aasta soovituses praktika kvaliteediraamistiku kohta (5) antakse suunised kvaliteetse praktika pakkumiseks ja see sisaldab eelkõige õppesisu, töötingimuste ning finantstingimuste ja värbamistavade läbipaistvusega seotud kvaliteedielemente.

(7)

Nõukogu 15. märtsi 2018. aasta soovituses kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe Euroopa raamistiku kohta (6) on määratletud 14 põhikriteeriumi, mida liikmesriigid ja sidusrühmad peaksid kasutama kvaliteetse ja tõhusa õpipoisiõppe väljatöötamiseks, et tagada nii õpipoiste tööalaste oskuste arendamine kui ka isiklik areng.

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/1700 (7) luuakse ühine raamistik seitsme varem sõltumatu andmekogumi, sealhulgas ELi tööjõu-uuringu jaoks. Nimetatud ühine raamistik ehk Euroopa integreeritud sotsiaalstatistika annab kogu ELi kohta detailsemad võrdlusandmed, mis võimaldavad paremini mõista noorte teed haridussüsteemist tööellu, pakkudes täpsemat ülevaadet nende õpi- ja töökogemusest, aga ka nende isikliku taustaga seonduvast.

(9)

Euroopa Ülemkogu kutsub oma 15. detsembri 2016. aasta järeldustes üles noortegarantiid jätkama. Oma 15. juuni 2017. aasta järeldustes kinnitab nõukogu taas, et noorte töötuse ja mitteaktiivsusega võitlemine on endiselt poliitiline prioriteet, nimetab noortegarantiid ja noorte tööhõive algatust tugevateks struktuursete reformide ja poliitika uuendamise hooandjateks ning juhib tähelepanu, et NEET-noorteni jõudmine eeldab riiklike ametiasutuste tugevaid ja järjekindlaid jõupingutusi ning samuti valdkondadevahelist koostööd.

(10)

Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2018. aasta resolutsioonis „Noorte tööhõive algatuse elluviimise kohta liikmesriikides“ soovitatakse liikmesriikidel luua kõigi NEET-noorteni jõudmiseks sobivaid ja kohandatud teavitusmeetodeid ning kasutada integreeritud lähenemisviisi, et pakkuda individuaalsemat abi ja teenuseid, mis toetaksid mitmesuguste takistustega silmitsi seisvaid noori. Euroopa Parlament rõhutab vajadust parandada noortegarantii ja noorte tööhõive algatuse raames pakutava kvaliteeti ning kutsub üles edasisele arutelule toetuskõlbliku vanuserühma üle.

(11)

Euroopa roheline kokkulepe on liidu uus majanduskasvustrateegia. Selle eesmärk on muuta liit õiglaseks ja jõukaks nüüdisaegse, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega ühiskonnaks, kus 2050. aastaks ei ole enam kasvuhoonegaaside netoheidet ja kus majanduskasv on ressursikasutusest lahutatud.

(12)

Et aidata korvata COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslikku ja sotsiaalset kahju, käivitada Euroopa majanduse taastumine sellest kahjust ning kaitsta ja luua töökohti, on komisjon välja pakkunud liidu eelarve kogu potentsiaali ärakasutava ulatusliku Euroopa taastekava ja taasterahastu „Next Generation EU“. Nimetatud rahastu on hädavajalik, et toetada muude valdkondade hulgas ka lühiajalisi tööhõivemeetmeid, sealhulgas noorte tööhõive meetmeid, ning investeeringuid tööturu ning sotsiaal-, haridus- ja koolitussüsteemidega seotud pikemaajalistesse poliitikareformidesse.

(13)

Eelmise majanduslanguse ajal 2013. aastal oli 15–24aastaste noorte töötuse määr liidus 24,4 % (olles suurenenud võrreldes 2008. aasta tasemega, mis oli 16 %), ulatudes mõnes liikmesriigis üle 50 %, ning 15–24aastaseid NEET-noori oli 6,5 miljonit. Sellele reageerimiseks võttis nõukogu 2013. aasta aprillis vastu soovituse (8) luua noortegarantii. See on liidu tasandi ulatuslik kooskõlastatud reaktsioon noorte ees seisvatele probleemidele ning tugineb liikmesriikide hariduspoliitika ja aktiivse tööturupoliitika meetmetele.

(14)

COVID-19 pandeemia on paisanud liidu enneolematusse majanduslangusse, mis tõenäoliselt toob tagasi tähelepanuväärselt kõrge noorte töötuse ja NEET-noorte määra. Prognooside kohaselt kahaneb liidu majandus 2020. aastal märkimisväärselt, nii et oleme liidu ajaloo sügavaima majanduslanguse lävel. Enim kannatavad seeläbi noored, kes olid tööturul juba varem ebakindlas olukorras või kes seisid tööturule pääsemisel takistustega silmitsi juba enne pandeemia algust, lisaks on sellisel ajal tööturule sisenejatel raskem endale esimest töökohta leida. Seetõttu on praegust kriisi silmas pidades tarvis noortegarantiid tugevdada.

(15)

Noortel võib tööturul ette tulla mitmesuguseid raskusi ka seetõttu, et nende elus on üleminekuperiood, nende töökogemus on vähene või puudub sootuks ning muude takistuste tõttu, mis esinevad töömaailma sisenemisel. Nagu eelmised majanduslangused näitavad, kannatavad noored nende tõttu rohkem kui vanemad ja kogenumad töötajad.

(16)

Võrreldes noorte meestega muutuvad suurema tõenäosusega mitteaktiivseks noored naised, kellel on hoolduskohustused, nagu laste või ülalpeetavate täiskasvanute eest hoolitsemine või muud isiklikud või perekondlikud kohustused. Noorte naiste hulgas on hoolduskohustused mitteaktiivsuse põhjuseks viis korda sagedamini kui noorte meeste puhul. See võib viia tööhõives sooliste erinevuste suurenemiseni, millel on naiste jaoks elukestvad tagajärjed.

(17)

Noorte töötusel and mitteaktiivsusel ning nende piiratud juurdepääsul kaasavale ja kvaliteetsele haridusele, koolitusele ja sotsiaalteenustele võib olla armistav mõju, näiteks võib see tähendada tuleviku töötusriski suurenemist, tulevikus teenitava tulu vähenemist, inimkapitali raiskamist ning vaesuse põlvkondadevahelist ülekandumist. Need elemendid toovad kaasa isiklikke probleeme ning tekitavad otsest ja kaudset kahju kogu ühiskonnale. Pealegi suurendavad need piirkondadevahelist ebavõrdsust, näiteks ei pruugi noortel olla maapiirkondades või äärealadel võimalust püsivalt tööturule lõimuda ning nad otsivad seetõttu võimalusi mujalt.

(18)

Tootmise ja teenuste automatiseerimine ja digitaliseerimine ning muud arengusuunad kujundavad üha enam ümber ka tööelu. Noored on üleesindatud mittestandardsetel töökohtadel, näiteks platvormi- ja juhutöödel, kus pakutav sotsiaalkaitse ei pruugi olla piisav. Noored on üks neid rühmi, millel on risk kaotada töö automatiseerimise tõttu, kuna enamasti on lihttöökohtadel rohkem ülesandeid, mida saab automatiseerida. Samal ajal loob digitehnoloogia uusi töökohti ning suurendab paljudes majandussektorites nõudlust digipöördeks vajalike oskuste järele.

(19)

Tänased investeeringud Euroopa noorte inimkapitali aitavad muuta Euroopa sotsiaalsed turumajandused tulevikukindlaks, kergendades nii demograafiliste muutustega toimetulekut ja kasutades ühtlasi ära kõiki digiajastu võimalusi ja töökohtade lisandumist rohemajanduses. Sellised investeeringud käivad käsikäes tööturureformidega, mis võivad lahendada nii mõnegi noorte jaoks struktuurse probleemi ja anda neile parema stardikoha. Liit võidaks aktiivse, innovatiivse ja kvalifitseeritud tööjõu loodud hüvedest ning väldiks samas äärmiselt suuri majanduslikke ja sotsiaalseid kulutusi, mida põhjustab noorte inimeste kõrvalejäämine tööturult, haridusest ja koolitusest.

(20)

Tugevdatud noortegarantii võib noorte tööhõivevõimaluste loomisele kaasa aidata, edendades noorte ettevõtlust ja aidates ära kasutada digi- ja rohepöördest tulenevaid võimalusi. See võib kaasa aidata tugeva majanduslanguse poolt tööturule avaldatava armistava mõju vähendamisele, julgustades ettevõtjaid palkama töötuid noori, sealhulgas neid noori, kes olid töötud pandeemiaeelsel ajal, ning pakkudes koolitust, mis aitab töötuid ja mitteaktiivseid noori sobitada vabade töökohtadega.

(21)

Tugevdatud noortegarantii peaks tagama, et kõik noored saaksid kvaliteetse tööpakkumise, jätkuõppe võimaluse, õpipoisiõppe- või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist. Et seda eesmärki täita, tuleks noortegarantiiga luua noortele võimalus stabiilseks tööturule lõimumiseks ning kaasata ja motiveerida rohkem mitteaktiivseid noori, vaatamata nende ees seista võivatele takistustele ning tagades, et kedagi neist ei jäeta kõrvale. Tugevdatud noortegarantii peaks püüdma aidata noortel omandada väärtuslikke töökogemusi ning arendada muutuvas töömaailmas vajalikke õigeid oskusi, eriti kasvavates sektorites ning rohe- ja digipöörde kontekstis vajaminevaid oskusi. Siinkohal mängib olulist rolli õpipoisiõppe kvaliteet. Vaja on õpipoisikohtade saadavust parandada, eriti taastumisetapil, ja edendada ettevõtjate osalemist, et soodustada sujuvamat tööellu üleminekut. Õpipoisiõpe valmistab noori ette ametiteks, mille järele on suur nõudlus, rajades noortele niimoodi teed püsivaks tööturule lõimumiseks, seda ka kohalikul tasandil.

(22)

Nõukogu 2013. aasta soovituses noortegarantii loomise kohta võtsid liikmesriigid kohustuse tagada, et kõik alla 25-aastased noored saaksid kvaliteetse tööpakkumise, jätkuõppe võimaluse, õpipoisiõppe- või praktikapakkumise nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või formaalharidussüsteemist lahkumist. Vanusevahemiku laiendamisel noortele vanuses 25–29 võetakse arvesse asjaolu, et koolist tööle siirdumine ja püsiv tööturule lõimumine võtab kauem aega, mille põhjuseks on töö olemuse muutumine, hariduse omandamisele kulutatud aja pikenemine ja nõutavate oskuste muutumine. On tähtis tunnistada, et COVID-19 pandeemia põhjustatud majanduslanguse tõttu suureneb töötuks jäänud ja toetust vajavate 25–29-aastaste osakaal. Ühtlasi on see kooskõlas liikmesriikide noortele suunatud meetmete ja programmidega, mis üldjuhul hõlmavad noori vanuses 15–29.

(23)

NEET-noored on heterogeenne rühm. Mõne noore puhul võib tööst ja õppimisest kõrvalejäämine olla mitmete sügavale juurdunud ebasoodsate tegurite väljendus ja peegeldada pikemaajalist ühiskonnast võõrdumist, mis nõuab seetõttu pikemaajalisi meetmeid. Mõni noor on eriti haavatav, näiteks madala haridustasemega noored ja puuduliku hariduse või väljaõppega noored, kel on tihti vaid osaline sotsiaalkaitse, piiratud juurdepääs rahalistele vahenditele, ebakindlad töötingimused või võivad nad kannatada diskrimineerimise all. Samas mõnede kõrgelt kvalifitseeritud noorte jaoks või nende jaoks, kel juba on piisav ja endiselt asjakohane töökogemus, võib NEET-noorte hulka sattumine olla pigem ajutine nähe, sest nende noorte tööturule sisenemise takistused on kergemat laadi ja neil puuduvad olemuslikud nõrkused. Tugevdatud noortegarantii raames tuleks tunnistada, et NEET-noored vajavad individuaalset lähenemisviisi: mõne NEET-noore puhul võib piisata kergemast lähenemisviisist, samas kui teiste, haavatavamate NEET-noorte puhul võib tarvis minna intensiivsemaid, pikaajalisemaid ja mitmekülgsemaid meetmeid. Meetmed peaksid tuginema sootundlikule lähenemisviisile ja võtma arvesse riiklike, piirkondlike ja kohalike olude vahelisi erinevusi.

(24)

Kogu liidus ei omanda rohkem kui viiendik noortest põhilisi digioskusi, kusjuures madala haridustasemega noortel on digioskused ebapiisavad üle kolme korra suurema tõenäosusega kui nende kõrge haridustasemega eakaaslastel. Kuna COVID-19 pandeemia kiirendab digipööret, hakkab digioskuste lõhe üha enam määrama noorte tööalast konkurentsivõimet ning võimet kasutada ära digipöördega kaasnevaid võimalusi. Eesmärgipärane oskuste täiendamine aitab noortel reageerida kasvavale digioskuste nõudlusele ja on suunatud ka digilõhe probleemi lahendamisele.

(25)

Tugevdatud noortegarantii üheks osaks peaks asjakohasel juhul olema pakkumise vastuvõtmisele eelnev individuaalsetele vajadustele kohandatud ettevalmistav koolitus konkreetsete oskuste alal, käsitledes näiteks digi-, rohe-, keele- ja ettevõtlusvaldkonna ning karjäärijuhtimise valdkonna oskusi. Selline praktiline koolitus võib olla tõuge täiskoormusega kutseõppe alustamiseks, esimene pilguheit tööelule või enne noortegarantii pakkumise saamist omandatud hariduse või töökogemuse täiendus. Kuna see ettevalmistav koolitus on lühiajaline ja informaalne ning ei peaks pikendama neljakuulist ettevalmistusetappi, siis on see pakkumisest endast eraldiseisev.

(26)

Kvaliteetsete töö- ning koolitus-, õpipoisiõppe- ja praktikavõimaluste loomiseks on äärmiselt oluline, et selliste valdkondade vahel nagu tööhõive, haridus, noored, sooline võrdõiguslikkus ja sotsiaalküsimused toimiks tõhus koordineerimine ja partnerlus. Lõimitud teenused (näiteks universaalteenused või muud teenusmudelid) tagavad lihtsama juurdepääsu teenustele ja hüvitistele ning nende kaudu on lihtsam pakkuda kohandatud, paindlikke ja vajadustele vastavaid lahendusi neile noortele, kelle ees seisavad mitmemõõtmelised tööturutõkked. Lõimitud teenused eeldavad töökultuuri muutust, noorte seadmist meetmete keskpunkti, parimate tavade alaste mõtete vahetamist kõigil valitsemistasanditel ja kõigi olulisemate osalejate vaheliste võrgustike loomist. Lisaks tuleb lahendada andmekaitseküsimused, et võimaldada eri ametiasutustel ja teenistustel teha tõhusat ja sujuvat koostööd.

(27)

Tugevdatud noortegarantii rakendamiseks tuleks luua toetusmeetmeid hõlmav kava, mida kohandatakse riiklike, piirkondlike ja kohalike oludega. Kavades tuleks arvesse võtta, et liikmesriigid erinevad noorte töötuse ja mitteaktiivsuse, institutsionaalse korralduse ja erinevate tööturul osalejate suutlikkuse poolest. Kavades tuleks arvesse võtta ka liikmesriikide eelarvete erinevusi ja finantspiiranguid vahendite eraldamisel, samuti tuleks kavu pidevalt jälgida ja täiustada.

(28)

Toetusmeetmeid saab rahastada liidu vahenditest. Põhiline noortegarantii rakendamist toetav liidu rahastamisvahend on olnud noorte tööhõive algatus 2014–2020 (mida liit toetab ligi 9 miljardi euroga) koos Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) täiendavate investeeringutega. Osana Euroopa majanduse taastekavast ja rahastamisvahendist „Next Generation EU“ saadakse noorte tööhõive meetmete jaoks täiendavaid liidu rahalisi vahendeid taaste ja vastupidavuse rahastamisvahendist ning ühtekuuluvuse huvides ja Euroopa territooriumidele antava taasteabi (REACT-EU) algatuse raames. Neid jõupingutusi täiendab eelarveperioodil 2021–2027 Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), mille kaudu toetatakse kõiki tugevdatud noortegarantii tööhõive-, haridus- ja koolitusmeetmeid,

1)

Noortegarantii pakkumine noorele peaks algama sellest, et see noor võtab end noortegarantii pakkuja juures arvele. Noortegarantii kavad peaksid põhinema järgmistel suunistel, mis jagunevad nelja etapi vahel (vastavalt: kaardistamine, teavitustegevus, ettevalmistamine ja pakkumine), lähtuma riiklikest, piirkondlikest ja kohalikest oludest ning pöörama tähelepanu sihtrühma kuuluvate noorte soole ja mitmekesisusele;

2)

3)

4)

5)

6)

7)

8)

9)

10)

11)

12)

13)

14)

15)

16)

17)

18)

19)

20)

21)

22)

23)

24)

25)

26)

27)

28)

29)

30)

31)

32)

33)