(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1176/2011 (2) alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles ei nimetatud Lätit ühe liikmesriigina, mille olukorda tuleb põhjalikult analüüsida. Samal kuupäeval võttis komisjon vastu ka soovituse euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse kohta.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Läti kohta. Selles hinnati Läti edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Läti edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisoleku kavasid. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Lätit julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikud tagajärjed on erineva spetsialiseerumise tõttu sektorite ja piirkondade lõikes tõenäoliselt erinevad. Sellega kaasneb oht, et riigisisesed erinevused Lätis suurenevad. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

30. aprillil 2020 esitas Läti oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta stabiilsusprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Läti suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa.

(12)

Valitsuse 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarvepuudujääk suureneb 0,2 %-lt sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal 9,4 %-le SKPst 2020. aastal. Eelarvepuudujääk peaks eeldusel, et poliitikat ei muudeta, langema 2021. aastal 5,0 %-le SKPst ja 2023. aastaks 2,7 %-le SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 36,9 %ni SKPst, peaks jõudma 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt 2022. aastal haripunkti ligikaudu 53 % tasemel. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Läti võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 3,0 % SKPst. Meetmed hõlmavad võimalust lükata makse edasi kuni kolmeks aastaks, riiklikult tasustatava haiguspuhkuse ulatuse laiendamist, toetust konkreetsetele sektoritele ja täiendavaid tervishoiukulutusi. Lisaks on Läti võtnud kasutusele likviidsustoetuse ettevõtjatele garantiide ja laenudena mahus 3,2 % SKPst. Üldiselt on Läti võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Läti valitsemissektori eelarvepositsioon komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal –7,3 % SKPst ja 2021. aastal –4,5 % SKPst. See peegeldab stimuleerivate meetmete üldjoontes samasugust mõju nagu on esitatud 2020. aasta stabiilsusprogrammis, kuid prognooside kohaselt langeb tööhõive vähem ning ka kulupoole automaatsed stabilisaatorid on eeldatavasti väiksemad. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jääma 2020. ja 2021. aastal alla 60 % SKPst.

(15)

Kuna Läti kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kokkuvõttes nähtub komisjoni analüüsist, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium ei ole täidetud.

(16)

Läti kuulutas 13. märtsil 2020 välja eriolukorra ja pikendas seda 9. juunini 2020. Valitsus piiras inimeste liikumist üle Läti õhu-, raudtee- ja merepiiri, sulges koolid ja ülikoolid, tagades samal ajal distantsõppe, keelas kõik avalikud üritused, jõustas suhtlemisdistantsi hoidmise meetmed, piiras müüki nädalavahetustel ning edendas digitaalseid avalikke teenuseid. Võttes arvesse paranenud epidemioloogilist olukorda, lõdvendasid ametiasutused alates 12. maist 2020 riiklikke piiranguid ning leppisid kokku piiride taasavamises Leedu ja Eestiga alates 15. maist 2020. Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal 8,6 %ni ja taastub 2021. aastal veidi, jõudes 8,3 %ni. Prognooside kohaselt langeb majandus 2020. aastal 7 %, kusjuures kahaneva välisnõudluse ja suureneva ebakindluse tõttu saavad enim kannatada investeeringud ja eksport. Tööhõive väheneb eeldatavasti 2,5 %, võttes arvesse asjaolu, et negatiivset mõju tööhõivele leevendab oluliselt valitsuse toetatav töötajate sundpuhkuse kava ja palgatoetused ekspordisuunitlusega sektorites. COVID-19 kriisile reageerimiseks töötas Läti välja laiaulatuslikud eelarve- ja majanduspoliitilised meetmed. Ametiasutused on keskendunud kolmele suunale: 1) töötajate toetamine, 2) ettevõtete toetamine ning 3) kõige rohkem mõjutatud majandussektorite toetamine. Tööturupoliitika meetmed, mille eesmärk on säilitada tööhõive ja tugevdada sotsiaalset turvavõrku, hõlmavad mh palgatoetusi kuni 75 % ulatuses inimese brutopalgast, haiguspuhkuse katmist, kui töötajal on diagnoositud COVID-19 või ta on karantiinis, ning laiendatud töötushüvitisi. Ajutiste raskustega silmitsi seisvate ettevõtete toetamise eesmärk on olnud pakkuda elujõulistele ettevõtetele likviidsust ja suurendada kiiresti elutähtsate kaupade ja teenuste pakkumist.

(17)

COVID-19 pandeemia on nõudnud enneolematuid meetmeid haiguse leviku ja mõju piiramiseks. See on võimendanud Läti tervishoiusüsteemi struktuurseid nõrkusi, mis on otseselt seotud selle käsutuses olevate piiratud rahaliste vahendite ja inimressurssidega ning aeglaselt edenevate reformidega. Kvaliteetsete ja taskukohaste tervishoiuteenuste kättesaadavust ning tervishoiusüsteemi tõhusust pärsib vähene riiklik rahastus. Seetõttu on inimeste endi hinnangul rahuldamata tervishoiuvajadused suured, omaosalusmaksed on märkimisväärselt suured (eriti haavatavate rühmade jaoks) ja juurdepääs ebavõrdne. Halbade tervisenäitajate teine oluline põhjus on ebatervislik eluviis. Lisaks on tervishoiutöötajate nappus keeruline probleem ja takistab tervishoiuteenuste osutamist. Tervishoiuteenuste tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks on oluline kiirendada käimasolevaid reforme, mis on alles varases etapis, ning mis hõlmavad mõjusaid ennetusmeetmeid, tugevamat esmatasandi arstiabi, ratsionaliseeritud haiglasektorit ja sihipärast kvaliteedijuhtimist. Nende reformide mõju ulatus ja võimalused parandada tervisenäitajaid sõltuvad samuti märkimisväärselt tervishoiu riiklikust rahastamisest. Selleks et suuta ohjata sarnaseid kriise tulevikus, on oluline tagada investeeringud tõhusatesse ja hästi rahastatud rahvatervise meetmetesse, et ennetada, ohjeldada ja leevendada nakkushaiguste levikut ning ohjata nende mõju tervishoiusüsteemi toimimisele. Investeeringute eesmärk võiks olla pakkuda tervishoiule vajalikke seadmeid, tugevaid e-tervise teenuseid, rajatisi ja inimressursse ning tagada suutlikkus osutada lisaks COVID-19 patsientide hooldusele kõiki eeldatavaid tavapäraseid tervishoiuteenuseid.

(18)

Läti on võtnud meetmeid, et suurendada töötajate sissetulekutoetust ja vältida töölt vallandamisi eriolukorra ajal. Siiski on toetuse ulatus ja piisavus piiratud, peamiselt seetõttu, et see sõltub sotsiaalkindlustusmaksetest ja piiravatest abikõlblikkuskriteeriumidest. Samuti ei võimalda kava osalist jõudeaega. Järkjärgulisem üleminek sissetulekutoetuselt töötulule võimaldaks tööseisaku perioodil ja majanduse taastumise ajal tööturu suuremat paindlikkust. On vaja jätkuvaid jõupingutusi, et parandada sotsiaalse turvavõrgu piisavust, kestust ja katvust kõigi jaoks. Neid jõupingutusi piirab aga maksutulude väike osakaal SKPs. Vaatamata olukorra mõningasele paranemisele ei ole puuetega inimeste garanteeritud miinimumsissetulek, miinimumpensionid ja sissetulekutoetus endiselt piisavad. Läti on kehtestanud töötusabi kõige haavatavamatele, kuid töötute vaesusrisk on suur, eriti kui töötuse kestus pikeneb. Esineb lünki sotsiaalkaitse, sh töötuskindlustuse kättesaadavuses füüsilisest isikust ettevõtjatele ja mittestandardsetele töötajatele ning need võiks kõrvaldada. Kuigi deklareerimata töö ja ümbrikupalkade osakaal väheneb, on need endiselt laialt levinud, nõrgestades mõjutatud töötajate sotsiaalkaitset ja suurendades tööga seotud riske. Haavatavatel rühmadel on tõenäoliselt kõige raskem taas tööd leida. Tööhõive-, haridus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise ning sotsiaalteenuste osutamise tase on endiselt madal. Väga halbades tingimustes elavate inimeste ja ülerahvastatuse all kannatavate inimeste osakaal on üks liidu kõrgemaid, samal ajal kui sotsiaalkortereid napib.

(19)

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate toetamine, et aidata neil kiiresti välja arendada paindliku töö ja kaugtöö suutlikkus, võib aidata kriisi mõju märkimisväärselt leevendada. Erilist muret valmistab töötute vähene registreerumine riiklikes tööturuasutustes ja vähene osalemine aktiivsetes tööturumeetmetes. Aktiivsete tööturumeetmete rakendamist ja sisu tuleb tugevdada ja kohandada, et lühendada töötusperioode ja hõlbustada tööle naasmist. Inimestele vajalike oskuste andmine on veelgi olulisem, et suurendada tööjõu vastupanuvõimet majanduslanguse ajal. Mõjusad ja kergesti kättesaadavad täiskasvanuhariduse, ümberõppe ja täiendõppe meetmed koos sotsiaalteenuste osutamise ja liikuvuse toetamisega võiksid anda rohkematele inimestele tööturul vajalikud oskused. Samuti tuleb parandada digioskusi, kuna ainult 43 %-l lätlastest on põhilised või sellest kõrgema taseme digioskused. COVID-19 pandeemia on toonud esile ka vajaduse tugevdada kvaliteetset digiõpet ja -koolitust ning tagada kõigile õppuritele võrdne juurdepääs. Samuti on oluline sotsiaalpartnerite suutlikkuse suurendamine selleks, et tagada nende sisukas ja õigeaegne osalemine reageerimises COVID-19 kriisile ja taastumises.

(20)

Kiiresti loodi mahukas likviidsustoetuse kava, mis võeti kasutusele riikliku arenguasutuse Altum kaudu. See on aidanud restruktureerida ettevõtjate laenude tagasimaksegraafikuid ja andnud likviidsustoetust uute laenude kaudu. Samal ajal toimub suurem osa pangalaenude restruktureerimisest ilma riigigarantiideta. Pealegi on riigigarantii saamise tingimused suhteliselt ranged. Seepärast on oht, et väiksemad ettevõtjad, kelle finantsseisund on halvem või kes on hilinenud maksude tasumisega, ei saa toetust. Restoranidel ja hotellidel, mis on kriisi tõttu enim kannatada saanud majandusharud, on nende nõrgast tagatisest ja finantsseisundist tulenevalt raskusi juurdepääsul likviidsusele. Samal ajal on oluline säilitada pangandussektori vastupanuvõime.

(21)

Majanduse taastumise edendamiseks on tähtis kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, sealhulgas asjakohaste reformide kaudu. Poliitikas, millega toetatakse riigi üleminekut digitehnoloogiale ja rohelisele majandusele, tuleks võtta arvesse märkimisväärseid piirkondlikke erinevusi. Peaaegu kõigis Läti linnapiirkondades on suurepärane digitaristu, kuid lairibaühenduse püsivõrguga kaetus maapiirkondades, eelkõige nn viimase miili ühenduste puhul, on väike. Jätkuvad ja tugevdatud jõupingutused ülikiire lairibaühenduse kasutuselevõtuks aitavad digitaristut veelgi täiustada. Selleks et lahendada probleemid, mis tulenevad üleminekust kliimaneutraalsele majandusele, on vaja investeeringuid, et majandust mitmekesistada ning muuta see kaasaegsemaks ja konkurentsivõimelisemaks, sealhulgas suurendades investeeringuid teadusuuringutesse, innovatsiooni ja inimkapitali, ning leevendada ülemineku sotsiaal-majanduslikke kulusid. Läti keskkonnasäästlikkus põhineb edusammude tegemisel energiatõhususe parandamisel, riikliku energia- ja kliimakava rakendamisel, sealhulgas eriti transpordi ja hoonete valdkonnas, ning keskkonnasäästlikkuse kaalutluste integreerimisel teistesse majandussektoritesse, eelkõige põllumajandusse ja metsandusse. Ühendvedude taristu parandamine Riias ja selle ümbruses hõlbustaks nii tööjõu liikuvust kui ka aitaks piirata sõiduautode kasvavat energiatarbimist. Lisaks on Rail Baltica projekt ja energiaühenduste projektid Läti peamised investeerimisprioriteedid, mille eesmärk on parandada Läti energiaalast ohutust ja integreerumist siseturuga. Täiendavate investeeringute tegemine taastuvenergiasse, eelkõige tuuleenergiasse, ja märkimisväärselt suurema ringlussevõtu määraga ringmajandusele ülemineku edendamine võib samuti parandada nii keskkonnaalaseid kui ka majanduslikke tulemusi ning aidata saavutada kliimamuutuste mõju leevendamise eesmärke. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Lätil lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Lätil seda fondi kõige paremini kasutada.

(22)

Läti on oluliselt vähendanud riskantseid rahalisi tehinguid oma pankade kaudu ja reforminud oma rahapesuvastast süsteemi. Eelkõige keelas Läti mitteresidentidest riiulifirmade teenindamise ja muutis mitut seadust. Suurendatud on peamiste järelevalve-, rahapesuvastase võitluse ja õiguskaitseasutuste suutlikkust ja võimekust. Kuigi finantsasutuste järelevalvet on märkimisväärselt karmistatud, võiks see olla paremini suunatud ja tõhusam tänu paremale riskihindamisele. Kuigi õiguskaitseasutuste suutlikkust ja koostööd on parandatud, võiks veelgi suurendada nende suutlikkust rahapesujuhtumeid uurida ja nende eest süüdistust esitada.

(23)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(24)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Läti kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(25)

Majandus- ja rahaliidu riikide vaheline tihe koordineerimine on väga oluline, et COVID-19 pandeemia majanduslikust mõjust kiiresti taastuda. Liikmesriigina, mille rahaühik on euro, peaks Läti tagama, et tema poliitika jääks kooskõlla euroala käsitlevate 2020. aasta soovitustega ja oleks kooskõlastatud teiste rahaühikuna eurot kasutavate liikmesriikide poliitikaga, võttes arvesse eurorühma poliitilisi suuniseid.

(26)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Läti majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta stabiilsusprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Lätile esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Läti eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(27)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta stabiilsusprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (7) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.

4.