(1)

17. detsembril 2019 võttis komisjon vastu iga-aastase kestliku majanduskasvu strateegia, mis tähistas majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta (2020) algust. Selles võeti nõuetekohaselt arvesse Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 välja kuulutatud Euroopa sotsiaalõiguste sammast. 17. detsembril 2019 võttis komisjon määruse (EL) nr 1176/2011 alusel vastu ka häiremehhanismi aruande, milles nimetati Bulgaariat ühe liikmesriigina, kelle olukorda tuleb põhjalikult analüüsida.

(2)

26. veebruaril 2020 avaldati 2020. aasta aruanne Bulgaaria kohta. Selles hinnati Bulgaaria edusamme nõukogu poolt 9. juulil 2019 vastu võetud riigipõhiste soovituste (3) („2019. aasta riigipõhised soovitused“) täitmisel, varasematel aastatel vastu võetud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid ja Bulgaaria edusamme strateegia „Euroopa 2020“ riiklike eesmärkide suunas liikumisel. See sisaldas ka vastavalt määruse (EL) nr 1176/2011 artiklile 5 tehtud põhjalikku analüüsi, mille tulemused avaldati samuti 26. veebruaril 2020. Komisjon järeldas oma analüüsi põhjal, et Bulgaarias ei esine enam makromajanduslikku tasakaalustamatust. Eelmistel aastatel kaasnes finantssektori haavatavusega suur võlakoormus ja viivislaenud ettevõtlussektoris. Bulgaarias ei tuvastatud enam tasakaalustamatust, sest järjepidevad poliitikameetmed ja soodne makromajanduslik keskkond on riske ja haavatavust jätkuvalt vähendanud.

(3)

11. märtsil 2020 kuulutas Maailma Terviseorganisatsioon ametlikult COVID-19 puhangu ülemaailmseks pandeemiaks. See on tõsine rahvatervisealane hädaolukord, mis mõjutab kodanikke, ühiskonda ja majandust. See seab riiklikud tervishoiusüsteemid suure surve alla, tekitab häireid üleilmsetes tarneahelates, põhjustab volatiilsust finantsturgudel ja tarbijanõudluse šokke ning mõjutab negatiivselt paljusid sektoreid. See ohustab inimeste töökohti ja sissetulekut ning ettevõtete äritegevust. See on toonud kaasa suure majandusšoki, millel on juba praegu liidus tõsised tagajärjed. 13. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise, milles kutsutakse üles võtma kriisile reageerimiseks koordineeritud majanduslikke meetmeid, kaasates kõik osalised nii riiklikul kui ka liidu tasandil.

(4)

Mitu liikmesriiki on kuulutanud välja eriolukorra või võtnud erakorralisi meetmeid. Kõik erakorralised meetmed peaksid olema rangelt proportsionaalsed, vajalikud, ajaliselt piiratud ning kooskõlas Euroopa ja rahvusvaheliste standarditega. Nende üle tuleks teha demokraatlikku järelevalvet ja sõltumatut kohtulikku kontrolli.

(5)

20. märtsil 2020 võttis komisjon vastu teatise stabiilsuse ja kasvu pakti üldise vabastusklausli aktiveerimise kohta. Määruse (EÜ) nr 1466/97 artikli 5 lõikes 1, artikli 6 lõikes 3, artikli 9 lõikes 1 ja artikli 10 lõikes 3 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 1467/97 (4) artikli 3 lõikes 5 ja artikli 5 lõikes 2 sätestatud üldine vabastusklausel hõlbustab eelarvepoliitika koordineerimist tõsise majandussurutise ajal. Komisjon leidis oma 20. märtsi 2020. aasta teatises, et arvestades COVID-19 pandeemiast tingitud eeldatavat tõsist majandussurutist, on tingimused üldise vabastusklausli aktiveerimiseks täidetud, ning palus nõukogul seda kinnitada. 23. märtsil 2020 nõustusid liikmesriikide rahandusministrid komisjoni hinnanguga. Nad leppisid kokku, et tõsine majandussurutis nõuab otsusekindlat, kaugeleulatuvat ja koordineeritud reageerimist. Üldise vabastusklausli aktiveerimine võimaldab ajutiselt kõrvale kalduda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi saavutamiseks nõutavast kohandamiskavast, tingimusel et see ei ohusta riigi rahanduse jätkusuutlikkust keskpikas perspektiivis. Lisaks võib nõukogu parandusliku osa puhul otsustada komisjoni soovituse alusel võtta vastu muudetud eelarvekursi. Üldine vabastusklausel ei peata stabiilsuse ja kasvu pakti kohaseid menetlusi. See võimaldab liikmesriikidel kalduda kõrvale tavapäraselt kohaldatavatest eelarvenõuetest ning komisjonil ja nõukogul võtta pakti raames vajalikke poliitika koordineerimise meetmeid.

(6)

Jätkuvaid meetmeid on vaja COVID-19 pandeemia leviku piiramiseks ja kontrollimiseks, riiklike tervishoiusüsteemide vastupanuvõime tugevdamiseks, pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede leevendamiseks ettevõtetele ja majapidamistele suunatud toetusmeetmete abil ning piisavate tervishoiu- ja ohutustingimuste tagamiseks töökohal, et taastada majandustegevus. Liit peaks täiel määral kasutama tema käsutuses olevaid mitmesuguseid vahendeid, et toetada liikmesriikide jõupingutusi nendes valdkondades. Samal ajal peaksid liikmesriigid ja liit tegema koostööd, et valmistada ette meetmed, mille toel taastada ühiskonna ja majanduse tavapärane toimimine ning kestlik majanduskasv, lõimides neisse muu hulgas ülemineku rohelisele majandusele ja digitehnoloogiale ning võttes arvesse kriisist saadud õppetunde.

(7)

COVID-19 kriis on toonud esile paindlikkuse, mida siseturg pakub erakorraliste olukordadega kohanemiseks. Kuid selleks, et tagada kiire ja sujuv liikumine taastumisetappi ning kaupade, teenuste ja töötajate vaba liikumine, tuleks siseturu tavapärast toimimist takistavad erakorralised meetmed kaotada niipea, kui need ei ole enam hädavajalikud. Praegune kriis on näidanud, et tervishoiusektoris on vaja kriisiks valmisolekut. Täiustatud hankestrateegiad, mitmekesistatud tarneahelad ja elutähtsa varustuse strateegilised varud on laiemate kriisiks valmisoleku kavade väljatöötamise peamiste elementide hulgas.

(8)

Liidu seadusandja on juba muutnud asjaomaseid õigusraamistikke Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustega (EL) 2020/460 (5) ja (EL) 2020/558, (6) et võimaldada liikmesriikidel mobiliseerida kõik Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kasutamata vahendid, et nad saaksid leevendada COVID-19 pandeemia erakordset mõju. Need muudatused annavad suurema paindlikkuse ning lihtsustavad ja ühtlustavad menetlusi. Selleks et leevendada survet rahavoogudele, võivad liikmesriigid eelarveaastal 2020–2021 kasutada ka 100 % suurust liidu eelarvest kaasrahastamise määra. Bulgaariat julgustatakse neid võimalusi täielikult ära kasutama, et aidata kõige rohkem mõjutatud üksikisikuid ja sektoreid.

(9)

COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgede jaotumine Bulgaaria piirkondade vahel on tõenäoliselt ebaühtlane, kuna spetsialiseerumismudelid on erinevad, eelkõige piirkondades, mis sõltuvad märkimisväärselt ettevõtete ja tarbijate vahelist vahetut kontakti nõudvatest sektoritest. Sellega kaasneb oluline oht, et piirkondlikud erinevused Bulgaarias suurenevad, mis võimendab juba täheldatud ebavõrdsuse suurenemist pealinna ja ülejäänud riigi ning linna- ja maapiirkondade vahel. Arvestades ohuga, et liikmesriikidevaheline lähenemisprotsess võib ajutiselt seiskuda, nõuab praegune olukord sihipäraseid poliitikameetmeid.

(10)

Bulgaaria esitas 30. aprillil 2020 oma 2020. aasta riikliku reformikava ja 2020. aasta lähenemisprogrammi. Selleks et võtta arvesse kõnealuste dokumentide omavahelisi seoseid, hinnati neid ühel ja samal ajal.

(11)

Bulgaaria suhtes kohaldatakse praegu stabiilsuse ja kasvu pakti ennetuslikku osa.

(12)

Valitsuse 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt nominaalne eelarvepositsioon halveneb: eelarveülejääk 2,1 % sisemajanduse koguproduktist (SKP) 2019. aastal asendub puudujäägiga 3,1 % SKPst 2020. aastal. Valitsemissektori võla suhe SKPsse, mis 2019. aastal vähenes 20,4 %ni SKPst, peaks 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt suurenema 2020. aastal 28,5 %ni. Makromajanduslikke ja eelarveväljavaateid mõjutab COVID-19 pandeemiast tingitud suur ebakindlus.

(13)

Vastuseks COVID-19 pandeemiale ja osana koordineeritud liidu lähenemisviisist on Bulgaaria võtnud õigeaegseid eelarvemeetmeid, et suurendada oma tervishoiusüsteemi suutlikkust, ohjeldada pandeemiat ning anda abi kriisist eriti palju mõjutatud inimestele ja sektoritele. 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt oli nende eelarvemeetmete maht 1,3 % SKPst. Meetmed hõlmavad suuremaid kulutusi tervishoiu- ja julgeolekuteenustele ning tööhõive toetamise kava raskustes olevatele sektoritele. Lisaks on Bulgaaria teatanud meetmetest, millel ei ole küll otsest mõju eelarvele, kuid mis aitavad pakkuda ettevõtetele likviidsustoetust ja mille mahuks hinnatakse 2020. aasta lähenemisprogrammi kohaselt 0,6 % SKPst. Need meetmed hõlmavad riigi omanduses oleva Bulgaaria Arengupanga garantiisid ja äriühingu tulumaksu tasumise edasilükkamist. Üldiselt on Bulgaaria võetud meetmed kooskõlas suunistega, mis on esitatud komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises. Nende erakorraliste meetmete ja toetavate eelarvemeetmete täielik rakendamine, millele järgneb eelarvepoliitika ümbersuunamine keskpika perioodi usaldusväärse eelarvepositsiooni saavutamisele, kui majandustingimused seda võimaldavad, aitab kaasa riigi rahanduse jätkusuutlikkuse säilitamisele keskpikas perspektiivis.

(14)

Kui poliitikat ei muudeta, on Bulgaaria valitsemissektori eelarvepuudujääk komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt 2020. aastal 2,8 % SKPst ja 2021. aastal 1,8 % SKPst. Valitsemissektori võla suhe SKPsse peaks prognooside kohaselt jääma 2020. ja 2021. aastal alla 60 % SKPst.

(15)

Kuna Bulgaaria kavatses 2020. aastal ületada eelarvepuudujäägi kontrollväärtust (3 % SKPst), esitas komisjon 20. mail 2020 aluslepingu artikli 126 lõike 3 kohaselt koostatud aruande. Kõnealuses aruandes jõuti pärast kõigi asjakohaste tegurite hindamist järeldusele, et aluslepingus ja määruses (EÜ) nr 1467/97 määratletud puudujäägikriteerium on täidetud.

(16)

13. märtsil 2020 kuulutas Bulgaaria välja eriolukorra 13. märtsist 2020 kuni 13. aprillini 2020; seda pikendati hiljem 13. maini 2020 ning seejärel asendati see erakorralise epideemilise olukorraga kuni 14. juunini 2020. 6. aprillil 2020 võttis Bulgaaria parlament vastu valitsuse esitatud ettepaneku 2020. aasta riigieelarve muutmise kohta. Uues eelarves nähakse ette 3,5 miljardi Bulgaaria leevi (2,9 % SKPst) suurune riigieelarve puudujääk, mis tuleneb suurenenud kulutustest kriisiga seotud meetmetele ja tulude eeldatavast vähenemisest 2,4 miljardi Bulgaaria leevi võrra. Nähakse ette valitsuse emiteeritavate uute võlakirjade ülempiiri viiekordne suurendamine 2,2 miljardilt Bulgaaria leevilt 10 miljardile Bulgaaria leevile. Kokku võttis Bulgaaria aastatel 2014–2020 Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud mitme rakenduskava raames kasutusele rohkem kui 870 miljoni Bulgaaria leevi suuruse rahastamispaketi, et toetada tervishoiusüsteemi ja tegeleda pandeemia sotsiaal-majanduslike tagajärgedega.

(17)

COVID-19 kriisile reageerimiseks võttis Bulgaaria kasutusele tööhõive toetamise meetme, millega riik kohustub maksma kuni kolme kuu jooksul 60 % töötajate sissetulekust ja sellega seotud sotsiaalkindlustusmaksetest, tingimusel et tööandja maksab vahe ja kohustub töötajad tööhõives hoidma. Tööandja on samuti kohustatud säilitama töö edasiseks perioodiks, mis on vähemalt sama pikk kui toetusega kaetud periood. Toetuskõlblikud äriühingud hõlmavad selliste sektorite äriühinguid, mida eriolukorra tõttu kehtestatud piirangud otseselt mõjutavad. Vastavalt 30. märtsi 2020. aasta dekreedis nr 55 sätestatule on toetuskõlblikud ka muude sektorite äriühingud, kes suudavad tõendada, et nende tulu vähenes teataval ajavahemikul 2020. aasta märtsis 20 % võrreldes 2019. aasta märtsiga.

(18)

Majanduse likviidsuse toetamiseks suurendati Bulgaaria Arengupanga kapitali 700 miljoni Bulgaaria leevi võrra. 500 miljonit Bulgaaria leevi eraldati portfellitagatisteks pankadele, et pakkuda ettevõtetele paindlikumaid ärilaenutingimusi, ning 200 miljonit Bulgaaria leevi oli ette nähtud kuni 4500 leevi suuruste intressivabade laenude tagatisteks inimestele, kelle nende ettevõtted olid jätnud palgata puhkusele, ja füüsilisest isikust ettevõtjatele. Bulgaaria Arengupank rakendab ka 100 miljoni euro suurust tagatisskeemi Euroopa Regionaalarengu Fondi rakenduskava „Innovatsioon ja konkurentsivõime“ raames väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd) antavate laenude suhtes. Bulgaaria finantsinstrumentide fondivalitseja vaatas oma portfelli uuesti läbi ja kohandab oma ettevõtluse toetusvahendeid vastavalt praegusele majandusolukorrale. Bulgaaria Riigipank võttis kasutusele 9,3 miljardi Bulgaaria leevi suuruse meetmepaketi, mille eesmärk on säilitada pangandussüsteemi vastupanuvõime ja suurendada selle paindlikkust, et vähendada piirangute negatiivset mõju kodanikele ja ettevõtjatele.

(19)

COVID-19 kriis tabas Bulgaaria majandust rängalt, mõjutades nii teenustesektorit kui ka töötlevat tööstust. Negatiivset mõju suurendasid nõudluse ja pakkumise vähenemine ning häired ülemaailmsetes väärtusahelates. Meetmed, mida valitsus hädaolukorra lahendamiseks võtab, võivad aidata leevendada kriisi tagajärgi, kuid nende kiire ja tõhus rakendamine on väga oluline tööhõive säilitamiseks ning ettevõtete, eelkõige VKEde ja füüsilisest isikust ettevõtjate likviidsuse parandamiseks. Nende meetmete kavandamisel ja rakendamisel tuleb arvesse võtta pangandussektori vastupanuvõimet. Kooskõlas komisjoni 13. märtsi 2020. aasta teatises esitatud suunistega tühistas Bulgaaria isikukaitsevahendite ekspordikeelud ja seadis sisse rohelised koridorid kiireks kontrolliks piiriületuspunktides.

(20)

COVID-19 kriis tekitas lisakoormuse Bulgaaria tervishoiusüsteemile, mida juba iseloomustab piiratud juurdepääsetavus, mis tuleneb vähesest riiklikust rahastamisest, piiratud ravikindlustuskate, õdede väike, kuigi suurenev arv ja tervishoiutöötajate ebaühtlane piirkondlik jaotus. Seetõttu on Bulgaaria tervishoiusüsteemi üldist vastupanuvõimet, juurdepääsetavust ja suutlikkust võimalik tugevdada. Parem ambulatoorne (üld- ja eri-) arstiabi (ka telekonsultatsioonide kaudu) vähendaks haiglate koormust, samas kui testimine ja ravi peaksid olema kättesaadavad kõigile, sõltumata tervisekindlustusstaatusest. Nõuetekohane juurdepääs tervishoiutöötajatele ja nende teenustele tuleks tagada kogu territooriumil, vastavalt rahvastiku vajadustele. Esmase, pikaajalise ja kogukondliku hoolduse integreerimine on eakate ja kõige haavatavamate rühmade jaoks väga oluline.

(21)

Komisjoni 2020. aasta kevadprognoosi kohaselt suureneb töötus 2020. aastal eeldatavalt 7,0 %ni ja väheneb 2021. aastal 5,8 %ni. Alates eriolukorra algusest on töötus kiiresti kasvanud kaubandussektoris, majutus- ja toitlustusteenuste sektoris ning töötlevas tööstuses, suurtes linnades ja kesk- ja madalama haridusega inimeste hulgas. Valitsus on võtnud meetmeid tööhõive kaitsmiseks, eelkõige lühendatud tööaja kavad, mida tuleks kiiresti rakendada ja veelgi tõhustada. Praegune olukord nõuab koostöös sotsiaalpartneritega ulatuslikku toetust tööandjatele ja töötajatele, sealhulgas füüsilisest isikust ettevõtjatele, et vältida edasist töökohtade kadumist. Tööhõiveameti suutlikkust ja rakendatavaid meetmeid tuleb tugevdada, et reageerida negatiivsetele mõjudele tööturul. Edasised jõupingutused aktiveerimise, täienduskoolituse ja ümberõppe alal on väga olulised, et tuua inimesed tagasi tööturule, valmistades samal ajal tööjõudu ette digitaliseerimisest tulenevateks väljakutseteks ja võimalusteks. COVID-19 kriis võib avaldada märkimisväärset mõju ka mitteametlikus töösuhtes olevatele töötajatele, kelle juurdepääs tervishoiuteenustele ja sotsiaalkaitsele on piiratud. Sihipärased poliitikameetmed võivad ära hoida kaitsmata töötajate ja kõige haavatavamate rühmade sattumise sügavamasse vaesusse ning parandada nende toimetulekut majanduse taastumise ajal.

(22)

COVID-19 kriis mõjutab ebaproportsionaalselt haavatavaid rühmi ja süvendab olemasolevaid sotsiaalseid probleeme. Vaesuse või sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste osakaal oli juba enne kriisi suur, eriti laste, eakate, puuetega inimeste ja romade hulgas, ning sotsiaalsiirete abil õnnestus vaesust vaid piiratud määral vähendada. Sissetulekute ebavõrdsus oli üks suuremaid liidus ning maksu- ja hüvitissüsteemide mõju selle vähendamisele oli üks nõrgemaid. Kriisi tõttu on vaja võtta meetmeid, et kõrvaldada juba varasematel aastatel tuvastatud puudujäägid, eelkõige miinimumsissetuleku kavas, mis on liidus üks kõige vähem asjakohane vahend abisaajate vaesusest välja aitamiseks. Jätkuvalt on olulised sellised küsimused nagu sotsiaalkaitse tagamine kõigile, sealhulgas ebatüüpilises töösuhtes olevatele töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja madala sissetulekuga leibkondadele, sissetulekutoetuse, toidu ja piisavate sotsiaalteenuste tagamine ning kodututele ajutise majutuse ja toetuse pakkumine. Sotsiaalteenuste reform aitaks süsteemi stabiliseerida, samal ajal kui tugevam koostöö tervishoiu- ja sotsiaalteenuste vahel võimaldaks jõuda veelgi paremini nendeni, kes ei suuda ise enda eest hoolitseda, ja puuetega inimesteni. Paljud roma leibkonnad, kes olid juba enne kriisi sügavas vaesuses, vajavad vahendusteenuseid, olulisi teenuseid ja toetust.

(23)

Tõhusam haridus- ja koolitusteenuste osutamine ning paremate oskustega tööjõud toetaks samuti tugevalt majanduse taastumist ning edendaks kaasavat ja jätkusuutlikku majanduskasvu keskpikas perspektiivis. Bulgaarial on veel arenguruumi hariduse ja koolituse kvaliteedi, tööturu vajadustele vastavuse ja kaasavuse parandamisel. Bulgaaria kuulub nende liikmesriikide hulka, kus sotsiaal-majanduslik taust avaldab õpiväljundile kõige suuremat mõju. Endiselt on probleeme romade kaasamisega haridusse ning haridussüsteemist varakult lahkumine on eriti levinud romade hulgas ja maapiirkondades. Digioskuste üldine tase elanikkonna hulgas (vanuses 16–74aastased) on madal, sealhulgas ka noorte hulgas (16–19aastased). Digioskuste parandamine, näiteks suurema digitaalse suunitlusega teaduskraadide ja õppekavade abil, võiks aidata kohanemisel tööturu muutustega, mis tulenevad digiüleminekust ja vajadusest digitaalse kaugtöö järele. Samal ajal ei ole 11 % õpilastest endiselt arvutit ega/või internetiühendust ja arvuti puudub ka 2000 õpetajal. Praegune distantsõpe võib seetõttu süvendada juba niigi suurt ebavõrdsust hariduses ja koolituses, olenemata mõningatest hiljutistest toetusmeetmetest. Jõupingutuste jätkamisel kõigi õppijate digiteadmiste parandamiseks ja nende parema juurdepääsu tagamiseks piisavale tehnilisele taristule oleks pikaajaline positiivne mõju hariduse kättesaadavusele nende jaoks, eelkõige mis puudutab haavatavas olukorras olevaid rühmi, sealhulgas romasid, aidates seega vähendada nende suurt koolist väljalangemise määra.

(24)

COVID-19 kriis tõi esile tõhusa avaliku halduse ja hästi toimiva digivalitsuse, sealhulgas e-tervise ja e-hangete strateegilise tähtsuse. Liit on selle valdkonna reforme toetanud, kuid nende rakendamine edeneb liiga aeglaselt ning see mõjutas negatiivselt avaliku sektori tõhusust liikumispiirangu ajal. Seetõttu on Bulgaaria e-teenuste pakkumises maha jäänud ning kodanikke ja ettevõtjaid tuleks julgustada neid kasutama. Samuti tuleb põhjalikult käsitleda elutähtsa taristu küberturvalisuse ja julgeolekuga seotud küsimusi. Edaspidi on tõhus avalik haldus väga oluline, et tagada majanduse taastamise meetmete õigeaegne ja tõhus rakendamine. Koostöö ja koordineerimine kõigil valitsustasanditel, sealhulgas riigihankelepingute ja kontsessioonide ning turujärelevalve valdkonnas, on jätkuvalt eriti oluline. Suurem regulatiivne prognoositavus ja stabiilsus, tõhus kontroll poliitika rakendamise üle ja halduskoormuse vähendamine parandaksid ettevõtluskeskkonda ja edendaksid investeeringuid, mõjutades positiivselt majanduse taastumise kiirust.

(25)

Majanduse taastumise toetamiseks on oluline kiirendada investeerimisküpsete avaliku sektori investeerimisprojektide elluviimist ja edendada erainvesteeringuid, muu hulgas asjakohaste reformide kaudu. COVID-19 kriis tõi veelgi rohkem esile, kui oluline on digitaliseerimine ja innovatsioon, milles Bulgaaria ning eelkõige tema VKEd jäävad tunduvalt allapoole liidu keskmist. Ühe olulise näitena võib tuua esimestele 5G sagedusaladele eraldamiseks kavandatud spektri, mis ei ole piisav, et võimaldada 5G teenuste õigeaegset ja tõhusat osutamist. Endiselt tuleb tegeleda teadus- ja kõrgharidussüsteemi teadaolevate probleemidega, nagu killustatus, vähene rahastamine ning piiratud teadmus- ja tehnosiire. Samal ajal on Bulgaaria liidu kõige ressursi-, energia- ja kasvuhoonegaaside heite mahukam majandus, mis vajab märkimisväärseid investeeringuid energia ja süsinikuheite vähendamise valdkonnas, et hõlbustada üleminekut kliimaneutraalsusele, nagu on kirjeldatud Bulgaaria riiklikus energia- ja kliimakavas.

(26)

Üleminekujõupingutused Bulgaaria suure energiamahukuse, märkimisväärse fossiilkütustele tuginemise ning energia ja ressursside ebatõhusa kasutamise probleemi lahendamiseks on alles algusjärgus. Riiklikus energia- ja kliimakavas rõhutatakse Bulgaaria kohustust vähendada Euroopa rohelise kokkuleppe raames 2050. aastaks oma majanduse süsinikuheidet, kuid märgitakse ka kavatsust lubada Bulgaarial jätkata omamaiste pruunsöeallikate kasutamist 2050. aastal ja pärast seda. Bulgaaria transporditaristu katvus ja kvaliteet on endiselt alla liidu keskmise ning üleeuroopaline transpordivõrk ei ole ikka veel valmis. Mitmeliigilise transpordi platvormide võrgustik, mõned raudtee- ja maanteelõigud ning Euroopa raudteeliikluse juhtimissüsteemid ja arukad transpordisüsteemid on endiselt vähe arenenud. Tuleb tegeleda oluliste keskkonnaprobleemidega, kuna need mõjutavad kestlikku majanduskasvu ja on tekitanud COVID-19 kriisi ajal täiendavaid terviseriske. Bulgaaria kuulub nende liikmesriikide hulka, kus on kõige rohkem reostusega seotud surmajuhtumeid ning kus jäätmekäitlus ning asulareovee kogumise ja puhastamise kohustuste täitmine on jätkuvalt probleem. Komisjoni ettepanekus ette nähtud õiglase ülemineku fondi vahendite kavandamine ajavahemikuks 2021–2027 võib aidata Bulgaarial lahendada mõned probleemid, mis on seotud üleminekuga kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige 2020. aasta riigiaruande D lisaga hõlmatud territooriumidel. See võimaldaks Bulgaarial seda fondi kõige paremini kasutada.

(27)

Korralikult toimiv maksejõuetusraamistik on oluline reaalmajanduse taastumiseks pärast COVID-19 kriisi, mis võib tuua kaasa pankrottide arvu märkimisväärse suurenemise. Selline raamistik hõlbustaks ka viivislaenude probleemi kiiremat lahendamist, piirates seega nende edasist kuhjumist. Samas toob maksejõuetusraamistiku ebatõhusus kaasa aeglased ja kulukad maksejõuetusmenetlused. 2019. aasta juunis võeti vastu maksejõuetusraamistiku tegevuskava ja tehti kindlaks asjaomased puudujäägid. Bulgaaria on alustanud selle rakendamist ja valmistab ette järelmeetmeid, sealhulgas õigusaktide muudatusi ja suutlikkuse suurendamise meetmeid.

(28)

Bulgaaria võttis 2019. aastal Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivide (EL) 2015/849 (7) ja (EL) 2018/843 (8) (neljas ja viies rahapesuvastane direktiiv) ülevõtmiseks vastu mitu seadust, mille rakendamine on pooleli. Hiljuti lõpule viidud riiklik riskihindamine näitab nõrkusi, mis vajavad kiiret tähelepanu, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist. Investeerimiskavade kaudu kodakondsuse andmise programmidega seotud riske ning virtuaalsete varadega seotud riske ei ole veel nõuetekohaselt hinnatud. Tuleb kavandada ja rakendada meetmeid, et asjaomased üksused saaksid rahapesuvastast raamistikku tõhusalt kohaldada. Rahapesuvastase raamistiku rakendamise ja jõustamise tõhusus on olnud piiratud ning finantsteabe ärakasutamine on olnud ebapiisav.

(29)

Kuigi käesolevas soovituses sätestatud riigipõhistes soovitustes („2020. aasta riigipõhised soovitused“) keskendutakse COVID-19 pandeemia sotsiaal-majandusliku mõju leevendamisele ja majanduse taastamise hõlbustamisele, hõlmasid 2019. aasta riigipõhised soovitused ka reforme, mis on olulised keskpika perioodi ja pikaajaliste struktuursete probleemide lahendamiseks. Need 2019. aasta riigipõhised soovitused on jätkuvalt asjakohased ja nende järgimist jälgitakse järgmise aasta Euroopa poolaasta jooksul. Sama kehtib ka investeeringutega seotud majanduspoliitikat käsitlevate 2019. aasta riigipõhiste soovituste kohta. Kõiki 2019. aasta riigipõhiseid soovitusi tuleks arvesse võtta ühtekuuluvuspoliitika 2020. aasta järgse rahastamise strateegilisel kavandamisel, sealhulgas praeguse kriisiga seotud leevendusmeetmete ja väljumisstrateegiate puhul.

(30)

Bulgaaria pangad on üldiselt kasumlikud ja hästi kapitaliseeritud. Vaatamata sellele, et brutoviivislaenude ja ettemaksete osakaal on viimastel aastatel mõnevõrra vähenenud, oli see 2019. aasta kolmandas kvartalis endiselt 7,2 %, mis on üks liidu kõrgemaid, eelkõige mittefinantsettevõtete ja kodumaiste pankade puhul, kusjuures jätkuvalt on oluline teha täiendavaid jõupingutusi toimiva teisese viivislaenude turu edendamiseks. Viivislaenude provisjoneerimine on alates 2018. aasta lõpust vähenenud, millega on mõnikord kaasnenud olemasolevate, ammu tähtaja ületanud viivislaenude liiga väikses mahus provisjoneerimine. Euroopa Keskpanga läbiviidud põhjalik hindamine näitas vajadust suurendada kapitali kahes pangas. Rekapitaliseerimine on lõppjärgus. Lisaks likviidsuse suurendamisele pankade poolt COVID-19 kriisi mõju leevendamiseks ja majanduskasvu taaskäivitamiseks peaksid pangad kohaldama krediidiriskide hindamise norme ja usaldusväärseid krediidistandardeid ning usaldusväärseid hindamistavasid ja andma täpselt aru varade kvaliteedi mis tahes halvenemise kohta.

(31)

Komisjon on jälginud Bulgaaria edusamme kohtureformi ja korruptsioonivastase võitluse valdkonnas koostöö- ja jälgimiskorra raames. Seepärast ei ole kõnealuseid valdkondi Bulgaariale esitatud riigipõhistes soovitustes seni käsitletud, kuid need on olulised positiivse sotsiaal-majandusliku keskkonna arendamiseks riigis. Koostöö- ja jälgimiskorra viimases, 2019. aasta oktoobri aruandes märgiti, et Bulgaaria edusammud on piisavad, et täita kohustusi, mis ta võttis liiduga ühinemisel. Bulgaaria on oma korruptsioonivastast õigusraamistikku põhjalikult reforminud, kuid üldsuse usalduse suurendamiseks on vaja saavutada häid tulemusi lõplike süüdimõistmiste osas kõrgemal tasandil aset leidvate korruptsioonijuhtumite puhul. Lisaks on lahendamata mitmed probleemid, eelkõige tõhusa kriminaaluurimise tagamine, kohtute töökoormuse tasakaalustamine ja kohalike prokuratuuride tegevuse tõhustamine. Pärast koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamise lõppemist tagatakse reformide jälgimine riigi tasandil järelseirenõukogu poolt ning liidu tasandil tervikliku õigusriigi mehhanismi ja vajaduse korral ka Euroopa poolaasta raames.

(32)

Euroopa poolaasta on liidus majandus- ja tööhõivepoliitika pideva koordineerimise raamistik, mis võib edendada kestlikku majandust. Liikmesriigid on teinud oma 2020. aasta riiklikes reformikavades kokkuvõtte ÜRO kestliku arengu eesmärkide rakendamisel tehtud edusammudest. Tagades 2020. aasta riigipõhiste soovituste täieliku rakendamise, aitab Bulgaaria kaasa kestliku arengu eesmärkide saavutamisele ja ühistele jõupingutustele tagada liidus konkurentsivõimeline kestlikkus.

(33)

Komisjon on Euroopa poolaasta (2020) raames Bulgaaria majanduspoliitikat põhjalikult analüüsinud ja avaldanud selle tulemused 2020. aasta riigiaruandes. Ta on hinnanud ka 2020. aasta lähenemisprogrammi, 2020. aasta riiklikku reformikava ja varasematel aastatel Bulgaariale esitatud riigipõhiste soovituste järelmeetmeid. Komisjon ei ole arvesse võtnud mitte üksnes nende asjakohasust Bulgaaria eelarve- ja sotsiaalmajanduspoliitika jätkusuutlikkuse seisukohast, vaid ka nende vastavust liidu õigusnormidele ja suunistele, pidades silmas vajadust anda riigi tulevastesse otsustesse liidu tasandi panus ja tugevdada seeläbi liidu üldist majandusjuhtimist.

(34)

Võttes arvesse kõnealust hindamist, on nõukogu 2020. aasta lähenemisprogrammi läbi vaadanud ja tema arvamus (9) kajastub eelkõige allpool esitatud soovituses 1,

1.

2.

3.

4.