Tootespetsifikaadi olulise muudatuse heakskiitmise taotluse avaldamine vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (põllumajandustoodete ja toidu kvaliteedikavade kohta) artikli 50 lõike 2 punktile a

(2020/C 238/06)

Käesoleva dokumendi avaldamine annab õiguse esitada muutmistaotluse kohta vastuväiteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1151/2012 (1) artikli 51 kohaselt kolme kuu jooksul alates siinse dokumendi avaldamise hetkest.

KAITSTUD PÄRITOLUNIMETUSE / KAITSTUD GEOGRAAFILISE TÄHISE TOOTESPETSIFIKAADI OLULISE MUUDATUSE HEAKSKIITMISE TAOTLUS

Muudatuse heakskiitmise taotlus kooskõlas määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 esimese lõiguga

„VINAGRE DE JEREZ“

ELi nr: PDO-ES-0723-AM01 – 18.12.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Taotlejate rühm ja õigustatud huvi

Consejo Regulador de las Denominaciones de Origen Protegidas „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ [kaitstud päritolunimetuste „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ reguleerimisasutus]. Avenida Alcalde Álvaro Domecq n° 2. 11402 Jerez de la Frontera (Cádiz). Hispaania tel (+ 34) 956 332 050. vinjerez@sherry.org

Hispaania Andaluusia autonoomse piirkonna põllumajanduse, kalanduse ja maaelu arengu ministeeriumi 12. veebruari 2018. aasta korralduses, millega kiidetakse heaks kaitstud päritolunimetuste „Jerez-Xérès-Sherry“, „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ ja „Vinagre de Jerez“ reguleerimisasutuse toimimise määrus, on sätestatud, et reguleerimisasutus on kaitstud päritolunimetuse „Vinagre de Jerez“ juhtorgan 25. märtsi 2011. aasta seaduse 2/2011 (Andaluusia toidu ja kalade kvaliteedi kohta) III jao IV peatükis sätestatud tingimuste kohaselt. Seetõttu on sel ilmselgelt õigustatud huvi taotleda selle tootespetsifikaadi muutmist.

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Tootespetsifikaadi osa, mida muutmine hõlmab:

☐	Toote nimetus

☒	Toote kirjeldus

☐	Geograafiline piirkond

☐	Päritolutõend

☒	Tootmismeetod

☒	Seos piirkonnaga

☐

Märgistus

☐	Muu (täpsustada)

4.   Muudatus(t)e liik

☒	Registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mis on määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt oluline.

☐	Sellise registreeritud KPNi või KGT tootespetsifikaadi muudatus, mille koonddokumenti (või sellega võrdväärset) ei ole avaldatud ja mida ei käsitleta määruse (EL) nr 1151/2012 artikli 53 lõike 2 kolmanda lõigu kohaselt väikese muudatusena.

5.   Muudatus(ed)

Soovitakse teha neli sisulist muudatust, mis puudutavad tootespetsifikaadi eri jagusid ja koonddokumenti. Need on järgmised.

5.1.   Kaitstud äädikate kuivaine- ja tuhasisaldusega seotud nõuete kaotamine

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.2 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„[…]

kuivainesisaldus peab olema vähemalt 1,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta; „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul vähemalt 2,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta;

tuhasisaldus peab olema vahemikus 2 kuni 7 grammi liitri kohta, välja arvatud „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul, millel see peab jääma vahemikku 4 kuni 8 grammi liitri kohta.“

Muudetud tekst

(Need kaks nõuet on jaost B.2 kustutatud.)

Tootespetsifikaadi jagu F.4 ja koonddokumendi punkt 5.3.

Varasem tekst

„[…]

Äädika laagerdamine tammevaatides ja laagerdamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Laagerdamiseks kasutatavates vaatides – Ameerika tammest vaadid, milles on kaua hoitud šerrit – saab äädikat rikastada väga vähese hapnikuga, mis on äädika aeglaseks laagerdumiseks ideaalne ja laseb teatavatel koostisosadel laagerdamise käigus eralduda. See aitab värvust andvatel ühenditel stabiliseeruda, moodustada polümeerirühmi ja anda nii äädikale iseloomuliku merevaikkollasest kuni mahagonipunaseni ulatuva värvuse ning vanilli, torrefacto-meetodil röstitud kohviubade ja koorekohvi lõhna. Peale selle soodustab puidus sisalduv hemitselluloos veesisalduse järkjärgulist vähenemist aurumise teel, mistõttu suureneb äädika mineraalsoolade, kuivaine- ja tuhasisaldus. Järelikult peab äädika „Vinagre de Jerez“ kuivainesisaldus peab olema vähemalt 1,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta, „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul vähemalt 2,3 grammi ühe liitri ja ühe happesuse (äädikhappe) protsendi kohta ning tuhasisaldus 2–7 g/l ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva puhul 4–8 g/l.

[…]“

Muudetud tekst

„[…]

Äädika laagerdamine tammevaatides ja laagerdamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Laagerdamiseks kasutatavates vaatides – Ameerika tammest vaadid, milles on kaua hoitud šerrit – saab äädikat rikastada väga vähese hapnikuga, mis on äädika aeglaseks laagerdumiseks ideaalne ja laseb teatavatel koostisosadel laagerdamise käigus eralduda. See aitab värvust andvatel ühenditel stabiliseeruda, moodustada polümeerirühmi ja anda nii äädikale iseloomuliku merevaikkollasest kuni mahagonipunaseni ulatuva värvuse ning vanilli, torrefacto-meetodil röstitud kohviubade ja koorekohvi lõhna.

[…]“

Muudatuse põhjus

Tootespetsifikaadis sellise minimaalse tuha- ja kuivainesisalduse sätestamine, mis ületasid üldõigusaktides äädikate jaoks sätestatud nõudeid, kajastas kaitstud äädikate traditsioonilisi väärtusi. Need olid üldjuhul suuremad, sest äädika tegemiseks sobiva veini tooraine omadused olid teistsugused, kuna kasutati teatava survega (teine pressimine) saadud viinamarjamahla ja marju korjati ainult käsitsi, mis tähendas, et sisse jäid ka varred. Mõlemad tegurid mõjutasid otseselt äädika tegemiseks sobiva veini ning seega ka äädika tuha- ja kuivainesisaldust.

Tänapäeval korjatakse peaaegu pooled asjaomase päritolunimetusega toodete valmistamiseks kasutatavad viinamarjad mehhaaniliselt, sest viinamarjakasvatajad on teinud tehnilisi täiustusi: istutatakse mehhaniseerimise jaoks sobivalt, lastakse viinapuudel kasvada rohkem kõrgusse, kasutatakse viinapuid ja -marju õrnemalt kohtlevaid kombaine jms. Kõik see tähendab, et suur osa äädika „Vinagre de Jerez“ tegemiseks sobivatest viinamarjadest purustatakse varteta ja see vähendab oluliselt tanniinide sisaldust ning seega ka tuha- ja kuivainesisaldust.

Ka on tootjad hakanud tegema peenemaid ja n-ö elegantsemaid äädikaid, mistõttu kasutatakse üha enam esimese (väga väikese survega ja temperatuuri reguleerimisega) pressimisega saadud mahla. See omakorda tähendab, et saadud vein on parema lõhnaga ja õrnem, aga ka nõrgema struktuuriga ning väiksema tuha-, ja kuivainesisaldusega. Samuti tuleks meeles pidada, et need kaks parameetrit ei pruugi mõjutada äädika kvaliteeti. Alati on palju tähtsam piirkonda iseloomustavat mitmekesisust esindava täidlase hästi kääritatud kvaliteetse tooraine olemasolu.

Sellepärast teeb reguleerimisasutus selleks otstarbeks loodud tehnilise komitee nõuandel ettepaneku need parameetrid tootespetsifikaadist kaotada. Üldõigusaktide sätted kohalduvad edasi.

5.2.   Viinamarjavirde kasutamine

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.4 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„[…]

Olenevalt kasutatud veini liigist saab poolmagusaid äädikaid „Vinagre de Jerez“ jagada järgmisteks tüüpideks (mis võivad kuuluda erinevatesse eelmises punktis kirjeldatud kategooriatesse):

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Pedro Ximénez;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Moscatel.“

Muudetud tekst

„[…]

B.4.2. Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.“

Tootespetsifikaadi jagu C.5; koonddokumenti ei muudeta

Varasem tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine.“

Muudetud tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez“ ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel“ puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.“

Muudatuse põhjus

Kui päritolunimetuse tootespetsifikaati koostati, võis kaitstud äädikatele poolmagusate äädikate saamiseks lisada kangendatud veine, mille olid päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud tootjad tootnud sortidest 'Pedro Ximénez' või 'Moscatel'.

Kuna selliste veinide alkoholisisaldus peab päritolunimetuse „Jerez-Xérès-Sherry“ tootespetsifikaadi kohaselt olema 15 mahuprotsenti, piirab see väga palju nende kasutamist, sest muudab happesuse väikseks ja suurendab alkoholisisaldust, mistõttu võivad neid sisaldavad äädikad jääda väljapoole spetsifikaadis sätestatud piire.

Meeles tuleb pidada, et kvalitatiivne eesmärk on anda neile äädikatele veidi magusust ning nimetatud sortidele omaseid organoleptilisi omadusi, mis on seal piirkonnas muude piirkondadega võrreldes sordi iseloomu ja traditsioonilise üleküpseda laskmise või päikesekuivatamise tõttu väga selgelt eristuvad.

Sellistest tootmispiirkonnast pärinevatest nimetatud sortidest üleküpsenud või päikesekuivatatud viinamarjadest tehtud virre, millele on käärimise peatamiseks lisatud neutraalse maitsega veinialkoholi (mis samuti pärineb päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registreeritud venitootjatelt), võimaldab anda kaitstud äädikatele õrnad nimetatud sortide noodid ja vajaliku magususe, happesust liialt vähendamata või alkoholisisaldust märgatavalt suurendamata.

5.3.   Poolmagusate ja magusate äädikate „Vinagre de Jerez“ kaitse

Muudetavad tekstiosad

Tootespetsifikaadi jagu B.2 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

Jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud Pedro Ximénezi või Moscateli äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti.

Äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud Pedro Ximénezi või Moscateli äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

[…]

Pedro Ximénezi või Moscateli kategooria äädikas peab sisaldama vähemalt 60 grammi liitri kohta neist veinidest pärinevaid redutseeriva toimega aineid.“

Muudetud tekst

„Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti;

äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

[…]

Poolmagus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 60 grammi liitri kohta.

Magus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.“

Tootespetsifikaadi jagu B.4 ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

[…]

Olenevalt kasutatud veini liigist saab poolmagusaid äädikaid „Vinagre de Jerez“ jagada järgmisteks tüüpideks (mis võivad kuuluda erinevatesse eelmises punktis kirjeldatud kategooriatesse):

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Pedro Ximénez;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse laagerdamise ajal veini Moscatel.“

Muudetud tekst

„B.4.1. Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

[…]

B.4.2. Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

1)	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

2)	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.

B.4.3. Eelmises punktis kirjeldatud äädikad, mida müüakse „Vinagre de Jerez“ Dulce nime all, kui need sisaldavad redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.“

Tootespetsifikaadi jagu C.5; koonddokumenti ei muudeta

Varasem tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine.“

[…]

Muudetud tekst

„Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmiseks on lubatud järgmised tootmismeetodid:

[…]

Nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez“ ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel“ puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lisaks punktis B.4 sätestatud viinamarjavirdest või veinidest Pedro Ximénez või Moscatel pärinevate redutseerivate ainete miinimumsisaldusele lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

[…]

Põhjus

Nagu eelmises punktis mainitud, on praeguses tootespetsifikaadis kirjas, et laagerdumisperioodist olenevalt eri kategooriasse („Vinagre de Jerez“, „Vinagre de Jerez“ Reserva ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva) kuuluvaid tooteid võib liigitada poolmagusateks äädikateks, kui nende redutseeriva aine sisaldus on sordist 'Pedro Ximénez' või 'Moscatel' tehtud veinide kasutamise tõttu vähemalt 60 g/l.

Need poolmagusad äädikad on kahtlemata otseselt seotud päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ traditsiooniliste kangendatud veinidega, millest „Vinagre de Jerez“ kunagi alguse sai, ja sortidega, mida traditsiooniliselt selles piirkonnas nende veinide tegemiseks kasutati. Niisiis tahetakse nüüd laiendada võimalike kaitstud äädikate loetelu nii, et selles ei oleks mitte ainult Pedro Ximénezi või Moscateliga magustatud äädikad, vaid ka need, millele on lisatud kontsentreeritud või puhastatud kontsentreeritud viinamarjamahla, sest neid koostisosi kasutatakse ka laialdaselt Jerezi veinide magustamiseks.

Siis saaks nende sortide antavat magusust veelgi täiendada, et äädikas oleks seda vähemalt 150 g/l, mil magus maitse on juba vägagi märgatav, nagu päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ veinide puhul.

5.4.   Sobiliku veini määratluse muutmine ja toorainete loetelu täiustamine

Muudetav tekstiosa

Tootespetsifikaadi jagu D ja koonddokumendi punkt 3.2

Varasem tekst

„Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikat valmistatakse ainult sobilike veinide kääritamise teel.

[…]

Veinid on valmistatud nende päritolunimetuse spetsifikaadi kohaselt ja vastavalt nõudele, et viinamarjad peavad pärinema kaitstud päritolunimetuse piirkonnast, ning nende valmistamisel on kasutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud önoloogilisi meetodeid.“

Muudetud tekst

„Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikad valmistatakse sobilike veinide kääritamise teel.

[…]

Veinid on valmistatud nende päritolunimetuse spetsifikaadi kohaselt ja vastavalt nõudele, et viinamarjad peavad pärinema kaitstud päritolunimetuse piirkonnast, ning nende valmistamisel on kasutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud önoloogilisi meetodeid, olenemata sellest, et iseeneslikult alanud käärimine võis vähendada alkoholisisaldust allapoole asjaomastes õigusaktides sätestatud piirmäära.

Samuti nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

Põhjus

Jao (D) praeguses sõnastuses on võimalus toota äädikat „Vinagre de Jerez“ päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ veinidest, mis vastavad nende tootespetsifikaatides sätestatud tingimustele. Tuleb meeles pidada, et „Vinagre de Jerez“ on alguse saanud veinide laagerdamisest, mil need muutusid äädikhappebakterite mõjul loomulikul teel äädikaks.

Ent üks eespool nimetatud spetsifikaatides sätestatud tingimus on, et veinide tegelik alkoholisisaldus peab olema vähemalt 15 mahuprotsenti. Loomulik käärimine tähendab sageli seda, et osa alkoholist muutub äädikhappeks ja nii alaneb alkoholi kogusisaldus nõutust väiksemaks.

Sellepärast tahetakse päritolunimetuse „Vinagre de Jerez“ tootespetsifikaadis lubada ka asjaomastes tootespetsifikaatides sätestatust väiksema alkoholisisaldusega sobilike veinide kasutamist, kui see on tingitud isealanud käärimisest.

Viimasena täiendatakse kooskõlas eelmistes punktides esitatud muudatusettepanekutega toorainete loetelu.

KOONDDOKUMENT

„VINAGRE DE JEREZ“

ELi nr: PDO-ES-0723-AM01 – 18.12.2018

KPN (X) KGT ()

1.   Nimi

„Vinagre de Jerez“

2.   Liikmesriik või kolmas riik

Hispaania

3.   Põllumajandustoote või toidu kirjeldus

3.1.   Toote liik

Klass 1.8. Aluslepingu I lisas loetletud muud tooted (vürtsid jne)

3.2.   Punktis 1 esitatud nimetusele vastava toote kirjeldus

„Vinagre de Jerez“ on kindlaksmääratud tootmispiirkonnast pärinevate veinide (nn sobilike veinide) äädikhappelisel kääritamisel saadud toode, mille valmistamisel ja laagerdamisel on kasutatud punktis 3.4 kirjeldatud traditsioonilisi meetodeid ning millel on käesolevas dokumendis kirjeldatud organoleptilised ja analüütilised omadused.

Kaitstud päritolunimetusega äädikate spetsiifilised analüütilised omadused on järgmised.

—	jääkalkoholi sisaldus ei tohi ületada 3 mahuprotsenti, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see ei tohi ületada 4 mahuprotsenti;

—	Äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 70 grammi liitri kohta, välja arvatud magusa ja poolmagusa äädika puhul, millel see võib olla 60 grammi liitri kohta. Gran Reserva tüüpi äädika äädikhappesisaldusena väljendatud üldhappesus peab olema vähemalt 80 grammi liitri kohta.

—	Sulfaatide sisaldus võib olla kuni 3,5 grammi liitri kohta.

—	Poolmagus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 60 grammi liitri kohta.

—	Magus „Vinagre de Jerez“ peab sisaldama redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.

Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikate värvus on vanakollasest mahagonini ning need jätavad tummise ja libeda mulje. Neil on tugev, kergelt alkoholi meenutav lõhn, milles domineerivad veini ja puidu nüansid. Nende maitse on happesusele vaatamata meeldiv ja kauapüsiv.

Äädika laagerdamisajast olenevalt saab eristada järgmisi kategooriaid:

a)	„Vinagre de Jerez“: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kuus kuud;

b)	„Vinagre de Jerez“ Reserva: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat;

c)	„Vinagre de Jerez“ Gran Reserva: selle päritolunimetusega kaitstud äädikas, mida on laagerdatud vähemalt kümme aastat.

Kõigis neljas kategoorias võivad olla järgmised poolmagusad äädikad „Vinagre de Jerez“:

—	„Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Pedro Ximénez või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Pedro Ximénez' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi;

—	„Vinagre de Jerez“ al Moscatel: kõnealuse päritolunimetusega kaitstud äädikas, millele lisatakse veini Moscatel või tootmispiirkonnast pärit väga küpseid või päikese käes kuivatatud viinamarju sordinimega 'Moscatel' ning käärimise peatamiseks neutraalse maitsega veinialkoholi.

Eelmises punktis kirjeldatud äädikaid võib müüa „Vinagre de Jerez“ Dulce nime all, kui need sisaldavad redutseeriva toimega aineid vähemalt 150 grammi liitri kohta.

3.3.   Sööt (üksnes loomse päritoluga toodete puhul) ja tooraine (üksnes töödeldud toodete puhul)

Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ kaitstud äädikad valmistatakse sobilike veinide kääritamise teel.

Seega kasutatakse äädika „Vinagre de Jerez“ valmistamiseks nn sobilikke veine. Need veinid pärinevad veinitootjatelt, kes asuvad äädika tootmispiirkonnas, mis langeb kokku päritolunimetustega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda“ hõlmatud toodete tootmispiirkonnaga, ning võivad olla:

a)	sama aasta veinid, mis saadetakse välja naturaalse alkoholisisaldusega;

b)	nende tootespetsifikaatides sätestatud minimaalse aja laagerdunud veinid.

Veinid on valmistatud nende päritolunimetuse spetsifikaadi kohaselt ja vastavalt nõudele, et viinamarjad peavad pärinema kaitstud päritolunimetuse piirkonnast, ning nende valmistamisel on kasutatud kohaldatavates õigusaktides sätestatud önoloogilisi meetodeid, olenemata sellest, et iseeneslikult alanud käärimine võis vähendada alkoholisisaldust allapoole asjaomastes õigusaktides sätestatud piirmäära.

Samuti nagu äädikate „Vinagre de Jerez“ al Pedro Ximénez ja „Vinagre de Jerez“ al Moscatel puhulgi, on päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ äädikale lubatud lisada registrisse kantud veinitootjate kangendatud veine, aga ka nende sordinimedega väga küpseid või päikesekuivatatud viinamarjade virret, millele on käärimise peatamiseks lisatud veinialkoholi. Ka need viinamarjad peavad pärinema päritolunimetusega „Jerez-Xérès-Sherry“ seoses registrisse kantud veinitootjatelt.

„Vinagre de Jerez“ Dulce puhul on lubatud lisada ka kontsentreeritud mahla ja puhastatud kontsentreeritud mahla.“

3.4.   Tootmisetapid, mis peavad toimuma määratletud geograafilises piirkonnas

a)	Denatureerimine Kõik kasutatavad sobiliku veini partiid tuleb registreeritud tootjate ruumidesse paigutamisel osalise kääritamise teel denatureerida, kasutades selleks olemasolevat äädikat, mida lisatakse veinile niisuguses koguses, et segu äädikhappest tingitud happesus oleks vähemalt 1°.

b)

Kääritamine Kääritamine seisneb veinis oleva alkoholi muutmises äädikhappeks äädikhappebakterite toimel. Äädika „Vinagre de Jerez“ valmistamiseks on kaks meetodit. 1) Meetod, mida kasutatakse tootmisüksustes, mida nimetatakse Bodegas de Elaboración de Vinagre (äädikatootmiskeldrid). Kasutatakse tööstuslikku sisseseadet, mis hõlmab kääritamisseadmeid, milles kasutatav tooraine – sobilik vein – muudetakse juhitava äädikhappelise käärimisprotsessi tulemusena sobilikuks äädikaks. 2) Meetod, mida kasutatakse tootmisüksustes, mida nimetatakse Bodegas de Crianza y Expedición de Vinagres (äädika laagerdamise ja tarnimise keldrid). Seal toimub kääritamine samades puitvaatides, milles äädikas hiljem laagerdub.

c)

Laagerdumine Kaitstud päritolunimetusega äädika saamiseks kasutatavaks spetsiaalseks laagerdamissüsteemiks peab olema kas klassikaline criaderas y soleras, kus vaadid laotakse laagerdumisaja järgi eri kihtidesse (criaderas), vanimad (solera) all, ja alumistele kihtidele lisatakse aeg-ajalt ülemiste kihtide vaatidest pärit äädikat, või añadas, mille abil äädikad omandavad ettenähtud aja jooksul iga konkreetse kategooria jaoks nõutavad organoleptilised ja analüütilised omadused. 1) Laagerdamisnõud Töödeldavate äädikakoguste laagerdamiseks kasutatakse veini laagerdamiseks kasutatud kuni 1 000-liitrise mahutavusega puitvaate. Erandkorras võib reguleerimisasutus lubada kasutada ka veini laagerdamiseks kasutatud puitvaate, mille mahutavus on üle 1 000 liitri, kui tegemist on ajalooliselt kasutatud vaatidega ja nende kasutamine äädika valmistamiseks on enne tootespetsifikaadi avaldamist reguleerimisasutuses registreeritud. 2) Minimaalne keskmine vanus Äädikate keskmine vanus peab enne tarbimisse andmist olema vähemalt kuus kuud. Kui tegemist on „Vinagre de Jerez“ Reserva äädikaga, peab minimaalne keskmine vanus olema kaks aastat, ja „Vinagre de Jerez“ Gran Reserva äädikal kümme aastat. Äädikate puhul, mis pärinevad täielikult ühest ja samast aastakäigust ehk millele ei ole laagerdumise ajal lisatud teiste aastakäikude äädikat ning mida on laagerdatud vähemalt kaks aastat, on lubatud kasutada tähist añada. See tähis on kooskõlas punktis 3.2. esitatud teiste tähistega, kui äädika valmistamiseks kasutataval veinil on sellelt nõutavad omadused.

3.5.   Registreeritud nimetusega toote viilutamise, riivimise, pakendamise jm erieeskirjad

Pudelid, milles äädikat „Vinagre de Jerez“ turustatakse lõpptarbijale, peavad olema klaasist või muust materjalist, mis ei mõjuta toote omadusi, ning selle toidukauba jaoks lubatud mahutavusega.

Äädika „Vinagre de Jerez“ pudelitesse villimine võib toimuda:

1)	veini kääritamise ja tarnimise keldrite registrisse kantud ettevõtetele kuuluvatel villimisliinidel või

2)	reguleerimisasutuse loaga villimisliinidel, mis kuuluvad äädika tootmispiirkonnas või väljaspool seda asuvatele ettevõtjatele, kes ostavad äädikat „Vinagre de Jerezi“ registreeritud ettevõtetelt hulgikaubana ja vaid villivad seda pudelitesse.

Mõlemal juhul peavad villimisega tegelevad ettevõtted reguleerimisasutusele tõendama, et nad täidavad piirkonnas äädika villimisele kohaldatavates õigusaktides sätestatud nõudeid ja kasutama kvaliteedikontrollisüsteemi, mis tagab toodete täieliku jälgitavuse ja registreeritud keldrite omanikelt villimiseks ostetud äädika nõuetekohase käitlemise.

3.6.   Registreeritud nimetusega toote märgistamise erieeskirjad

Pudelitesse villitud äädika esi- ja tagakülje etiketil peavad olema silmatorkavalt sõnad Denominación de Origen „Vinagre de Jerez“ (päritolunimetus „Vinagre de Jerez“). Samuti tuleb seal esitada teave äädika tüübi kohta ning üldiselt kogu kohaldatavates õigusaktides sätestatud kohustuslik teave. Peale selle tuleb turustatavad pudelid varustada reguleerimisasutuse kvaliteedimärgisega või reguleerimisasutuse nõuetele vastava tagaküljeetiketiga, millel on KPNi tähis ja tähtnumbriline tunnuskood.

Järelevalvenõukogu kontrollib, kas tähised, millel on kaitstud päritolunimetust „Vinagre de Jerez“, vastavad tootespetsifikaadi nõuetele ja kaitstud päritolunimetusega toodete märgistamise õigusaktides sätestatud nõuetele.

4.   Geograafilise piirkonna täpne määratlus

Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkond hõlmab järgmisi Cádizi provintsi omavalitsusi: Jerez de la Frontera, El Puerto de Santa María, Sanlúcar de Barrameda, Trebujena, Chipiona, Rota, Puerto Real ja Chiclana de la Frontera, ning Sevilla provintsi omavalitsust Lebrija, 5° 49′ läänepikkusest ida pool ja 36° 58′ põhjalaiusest lõunas.

Eespool kirjeldatud tootmispiirkond on sama mis kaitstud päritolunimetustega „Jerez-Xérès-Sherry“ ja „Manzanilla – Sanlúcar de Barrameda“ veinidel.

5.   Seos geograafilise piirkonnaga

5.1.   Geograafilise piirkonna eripära

Äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkonna eripära põhineb ajaloolistel, looduslikel ja inimteguritel.

a)

Ajaloolised tegurid Viinamarjakasvatus ning veini ja äädika valmistamine on olnud Jereze piirkonna üks põhitegevusi kogu selle aastatuhandete pikkuse ajaloo kestel, mis ulatub foiniiklaste aegadesse. Jereze piirkond asub ajalooliselt väga tähtsate kaubasadamate Cádizi ja Sevilla läheduses, mistõttu on kohalikud veinid ja äädikad olnud sageli ka Ameerikasse või Põhja-Euroopasse suunduvate laevade lastiks ning veini ja äädika laagerdamise vaadid toodud meretagustest asumaadest ja tehtud Ameerika tammest. Ka Jereze veini tootmissüsteem „criaderas y soleras“ pärineb XVII sajandist ja on tingitud vajadusest varustada veini- ja äädikaturgu ühtlase kvaliteediga toodanguga, kuigi eri aastate saak võib olla erinev.

b)

Looduslikud tegurid Tootmispiirkonnale on iseloomulik tasane või kergelt lainjas maastik, mille künkanõlvade kalle jääb 10–15 % vahele, domineerivaks pinnasetüübiks on albariza (pehme, hele, kriitjas ja suure niiskusesidumisvõimega). Pinnases on palju kaltsiumkarbonaati, savi ja ränidioksiidi. Kliima on soe – talvised miinimumtemperatuurid jäävad 5 °C lähedale ja suvised maksimaalsed on umbes 35 °C juures. Tootmispiirkonnas on aastas üle 300 päikesepaistelise päeva, aastane keskmine sademete hulk ulatub 600 liitrini ruutmeetri kohta, sajab peamiselt novembris, detsembris ja märtsis. Aga unustada ei tohi ka piirkonnas tüüpilist pinnast (albariza), mis suudab siduda palju niiskust ja vähendada koguaurumist. Lõpetuseks tuleb mainida ka kahe piirkonnas domineeriva tuule märkimisväärset klimaatilist mõju: sisemaalt puhub kuiv ja soe idatuul ning ookeanilt niiske läänetuul, mis mõjub eeskätt suvel kliimat mahendava tegurina.

c)

Inimtegurid Äädika „Vinagre de Jerez“ laagerdamiseks valdavalt kasutatav süsteem criaderas y solera on traditsiooniline süsteem, nagu ka bota – traditsioonilise Ameerika tammest valmistatud ja tugevalt veiniga immutatud vaadi – kasutamine. Päritolunimetusega „Vinagre de Jerez“ äädika eripärade puhul mängib olulist rolli ka laagerdamiskeldrite arhitektuur. Need on tavaliselt viilkatusega ja kõrgete lagedega, mistõttu on seal palju õhku, mis vähendab välistemperatuuri kõikumiste mõju. Keldri seinte paksus on piisav keldriruumide isoleerimiseks ning kõrgel asuvad aknad lasevad õhul liikuda ja öise läänetuule toodava värske õhu keldrisse, ilma et valgus saaks otse vaatidele paista.

5.2.   Toote eripära

Äädika „Vinagre de Jerez“ eripära on eeskätt tingitud toorainest, millest toode valmistatakse – nn sobilikest veinidest. Tootmispiirkonnast pärinevad ka teatavad veinid, millel on eriti autentne iseloom, ning mõni nende omadus on selget eristatav ka äädikas „Vinagre de Jerez“: vanakuldsest kuni mahagoni värvi ning kergelt alkoholi meenutav lõhn, milles domineerivad veini ja puidu nüansid.

Piirkonna kliimatingimused ja keldrite ehitus loovad keldris eripärase mikrokliima, mis soodustab teatavate koostisainete kontsentreerumist äädikas selle laagerdumise ajal. See annab äädikale kauapüsiva järelmaitse.

5.3.   Põhjuslik seos geograafilise piirkonna ja toote kvaliteedi või omaduste vahel

Kõik mainitud reljeefiga seotud ning mullastikust ja kliimast tingitud iseloomulikud jooned annavad äädika tootmispiirkonna viinamarjadele niisugused teistest piirkondadest eristuvad omadused, mis määravad suuresti ära sobilike veinide ja seega ka neist valmistatud äädika „Vinagre de Jerez“ eripärad. Seejuures on määravaks asjaoluks kasutatavatest viinamarjasortidest ('Palomino', 'Moscatel' ja 'Pedro Ximénez') valmistatud sobilike veinide loomulike omaduste mõju. Üldiselt valmib viinamari nii sooja kliimaga piirkondades nagu äädika „Vinagre de Jerez“ tootmispiirkond väga kiiresti ja selle väga magus mahl on tavaliselt küllaltki väikese happesusega. Kuna päikesepaisteliste päevade arv tootmispiirkonnas on viinamarja kasvuajal väga suur, arenevad ja küpsevad viljad väga hästi. Tootmispiirkonda iseloomustavad samuti kuivad suved, mis jäävad viinamarja vilja väljakujunemise ja saagikoristusperioodi vahele, ning valdavalt väga soojad ja kuivad idatuuled. Sellises olukorras tekitavad Atlandi ookeanilt puhuvad niisked läänetuuled temperatuuride erinevuse, millega kaasneb intensiivne kaste tekkimine. See aitab kompenseerida veepuudust, mida piirkonna väga päikesepaisteline kliima võiks muidu süvendada. Määravat rolli mängib siinjuures ka pinnasetüüp albariza, mis võimaldab tänu niiskuse kinnihoidmisele oluliste veevarude tekkimist pinnases.

Teiselt poolt on väga oluline roll ka juba ammustel aegadel väljavalitud ja piirkonna keskkonnatingimustega tihedalt seotud erinevatest pärmidest tingitud mõjutustel. Marco de Jereziks nimetatud piirkonnas levinud alkoholipärmide toimel veinis sisalduvate alkoholide ja polüalkoholide metabolismi käigus tekivad mitmed teisesed elemendid ja veini põhikomponendid muutuvad: väheneb veini glütseriinisisaldus ning suureneb atseetaldehüüdide ja esterifitseerumisprotsessi saaduste sisaldus. Tekkinud atseetaldehüüdid muutuvad seejärel atsetoiiniks, mis koos kõrgemate alkoholidega annab äädikale „Vinagre de Jerez“ iseloomuliku lõhna. Äädika „Vinagre de Jerez“ kvaliteedi ja eripära üks tähtis osa on ka suhteliselt suur alkoholisisaldus, sest see võimaldab esterifitseeritud ühendite (eeskätt etüülatsetaadi) tekkimist, mis toimivad äädika maitse- ja lõhnaomadusi struktureerivalt, muutes need mitmekülgsemaks ja tasakaalustades hapestamisprotsessist tingitud lõhnabuketti.

Äädika laagerdamine tammevaatides ja laagerdamiseks kasutatavate keldrite eripärased mikrokliimatingimused annavad äädikale väga spetsiifilised omadused. Laagerdamiseks kasutatavates vaatides saab äädikat rikastada väga vähese hapnikuga, mis on äädika aeglaseks laagerdumiseks ideaalne ja laseb teatavatel koostisosadel laagerdamise käigus eralduda See aitab värvust andvatel ühenditel stabiliseeruda, moodustada polümeerirühmi ja anda nii äädikale iseloomuliku merevaikkollasest kuni mahagonipunaseni ulatuva värvuse ning vanilli, torrefacto-meetodil röstitud kohviubade ja koorekohvi lõhna.

Äädika tootmispiirkonnas valdavalt kasutatav süsteem criaderas y soleras aitab kaasa äädika kvaliteedi ühtlustumisele, sest selle kasutamisel vähenevad äädika erinevatest aastakäikudest tulenevad kvaliteedierinevused. Lõpuks on oluline ka Jereze piirkonnas kasutatavate laagerdamiskeldrite ehitus, mis võimaldab hoida keldrites kindlat mikrokliimat ja mis ei soodusta üksnes äädika aeglast oksüdeerumist, vaid tagab ka äädika „Vinagre de Jerez“ laagerdamiseks kasutatavate vaatide säilimise ideaalsetes tingimustes.

Viide tootespetsifikaadi avaldamisele

(määruse artikli 6 lõike 1 teine lõik)

Muudetud tootespetsifikaat on kättesaadav aadressil

https://juntadeandalucia.es/export/drupaljda/Pliego_Vinagre_Jerez_modificado.pdf

või piirkondliku põllumajandus-, kalandus- ja maaelu arengu ministeeriumi veebisaidil https://juntadeandalucia.es/organismos/agriculturaganaderiapescaydesarrollosostenible.html, kui klõpsate järgmistele linkidele: „Áreas de actividad“ > „Industrias y Cadena Agroalimentaria“ > „Calidad“ > „Denominaciones de calidad“ > „Vinagres“.

---

(1)  ELT L 343, 14.12.2012, lk 1.